Studioosus november

32
TTÜ TUDENGIAJAKIRI . NOVEMBER 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE Liisi Rohtung: (Too) Fast and Fumigant Ergo Siht: TTÜ Üliõpilaskonna teenetemärkide saajad 10 küsimust Noored Kooli osalejale TEDxTTÜ destination Martin Malm:Viis küsimust võrkpalli- naistele Dmitrii Stepanenko: Bullet Dodger (ENG) goo.gl/HJnU5U

description

Oktoobri numbris: Liisi kolumn lahkab autotööstust; Liina käib õppimas Ameerika inglise keelt; Dmitri läheb lahku oma pruudist; Ergo tutvustab TTÜ üliõpilaskonna tublimaid liikmeid; Kristiina räägib TedX loengusarjast; Cathleen ja Tatjana jagavad kogemusi reisimisest ja rahvusvahelistest projektidest; Arti kirjutab sellest, kuidas teha ühte mobiiliäppi; Martin tutvustab TTÜ võrkpallinaisi; Crystal räägib pereelu ja õpingute tasakaalus hoidmisest. Samuti pisut kunsti, luulet ja palju muud.

Transcript of Studioosus november

Page 1: Studioosus november

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . N O V E M B E R 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

Liisi Rohtung: (Too) Fast and Fumigant

Ergo Siht: TTÜ Üliõpilaskonna teenetemärkide saajad

10 küsimust Noored Kooli osalejale

TEDxTTÜ destination

Martin Malm:Viis küsimust võrkpalli-naistele

Dmitrii Stepanenko: Bullet Dodger (ENG)

goo.gl/HJnU

5U

Page 2: Studioosus november

2 | STUDIOOSUS

USA haridusmess Tallinnas

Tule kohtuma USA ülikoolidega ja pane haridusmess enda heaks tööle!13. novembril kell 15.00 – 18.00Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskusesRävala pst 3, II korrus

Seminarid kell 15.30 ja 17.00:• Miks USA ülikoolid?

Esinevad vilistlased• Stipendiumid.

Programme tutvustavad fondide esindajad

Infomess ja seminarid on tasuta!

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Tallinna Tehnikaülikooliswww.eac.ttu.eeTel 620 3543, 620 [email protected]: Education USA Tallinn

SIIN VÕIKS OLLA SINU ETTEVÕTTE REKLAAM!

Reklaamimiseks Studioosuses, võta ü[email protected]

Page 3: Studioosus november

STUDIOOSUS | 3

Olen reklaami ohver. Vaata mind, kuula seda, osta toda, tule siia. Üle ja üle ja üle - kuhu iganes ma ei vaata, on reklaam mind jälitamas. Päevast päeva kordab ar-vuti, telefon, raadio, ajaleht ja bussipeatus mulle ühte ja sama infot: tuleb võtta sms-laenu, vahetada telefo-nioperaatorit, muretseda pensionisammas ja hakata varuma ravimeid. Ka minu ainuke sotsiaalmeedia ka-mraad, Instagram, on otsustanud teha Brutust. Nüüd nihverdab ta väsimatu järjepidevusega kõiksugust reklaami minu feed’i, mis peaks hoopis koosnema vaid X-pro II ja Lark filtritega peedistatud arhitektuurist, modernsest kunstist ja kutsikatest. Samas teeb ta seda vähemalt nutikalt.

Tegelikult pole mul midagi hästi tehtud reklaami vas-tu. Selle vajalikkus ja ebameeldivus eksisteerivad ime-tabases koosluses – nagu hambaarst, kiirusepiirangud ja kriminaalkoodeks. Ettevõtted ja üritused vajavad kliente ja külastajaid ning inimesed peavad olema informeeritud saadaval olevatest toodetest ning või-malustest. Mis mind häirib, on reklaamide pidev kor-dumine. Sama info ja samad mõtted aastast aastasse. Loodan, et helges tulevikus, kus AdBlock on turule toonud oma prillid, saan ma filtreerida elust välja juba korra nähtud turunduse. Selle tuleviku saabumiseni oleme me aga kõik koos copywriter`ite meelevallas – reklaami ohvrid.

Igatahes… Seoses suurenenud huviga reklaamida en-nast Studioosuses, on toimetus viinud sisse paar muu-datust. Uuendasime reklaami hinnakirja, mis on saada-val Studioosuse kodulehelt. Vaadates praegu vasakule näeb lugeja, et oleme jaganud sisekaane reklaampinna neljaks. Nii saame mahutada paremini ära kõik huvi-lised ja pakkuda vajadusel soodsamat reklaampinda. Samuti võimaldab see meil koondada rohkem sarnast infot ühte kohta ja säästa varasemast rohkem lehti lu-gude jaoks. Loodetavasti on sedasi lambad söönud ja hundid terved. Vahest isegi teist pidi.

Head lugemist!Aleksander Vassiljev

[email protected]

PEA-TOIMETAJA

KIRI

PEATOIMETAJA: ALEKSANDER VASSILJEVKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP

KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNER

FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)FOTOGRAAF 2: STEN-ANDER OJAKALLAS

PEAKAANE FOTO: TAAVO ALLIK TOIMETUS: BRITA SIIMON, LIINA SALA, TAAVI SIMSON, CRISELY

APRI, INGRID LUIDE, MARTIN MALM, LIISI ROHTUNG

TRÜKK: OÜ KOOPIA NIIN & RAUAMVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

USA haridusmess Tallinnas

Tule kohtuma USA ülikoolidega ja pane haridusmess enda heaks tööle!13. novembril kell 15.00 – 18.00Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskusesRävala pst 3, II korrus

Seminarid kell 15.30 ja 17.00:• Miks USA ülikoolid?

Esinevad vilistlased• Stipendiumid.

Programme tutvustavad fondide esindajad

Infomess ja seminarid on tasuta!

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Tallinna Tehnikaülikooliswww.eac.ttu.eeTel 620 3543, 620 [email protected]: Education USA Tallinn

Page 4: Studioosus november

4 | STUDIOOSUS

sisukordTTÜ ÜLIÕPILASKONNA TEENETEMÄRKIDE SAAJAD

Lisaks:

10 küsimust Noored Kooli osalejale

8-9

14-15

(Too) Fast and Fumigant 6-7

Prysmian Group - Sinu võimalus vormida tulevikku!

12

149 päeva, 18 sihtkohta, 1 õppeaasta. Kuidas? 16-17

10-11

13

TEDxTTÜ destination. Vinged tudengid teevad ajalugu!

Kogemusi projektist “Youth Leadership and Community Service”

Page 5: Studioosus november

STUDIOOSUS | 5

peidetud kursus:Ameerika inglise keele klubi eeskuju

20-21 27

Nõuandeid äpi loomiseks 18-19

Outside opinion: Bullet Dodger & We are Family 24-26

Halva Huumori Instituut 30

Viis küsimust võrkpalli-naistele 22-23

Kunstinurk: Taavo Allik 28-29

ALUSTA

TÄNA!

Page 6: Studioosus november

6 | STUDIOOSUS

(Too) Fast and Fumigant

TTÜ PULSS

LIISI ROHTUNG UNSPLASH

Page 7: Studioosus november

STUDIOOSUS | 7

Niisiis, tuleb välja, et Volkswagen, das Auto, Saksa kvaliteet on tervele maailmale juba pikemat aega valetanud. Ainuüksi Ameerikas produtseerisid 482 000 autot nelikümmend korda rohkem heitgaase, kui ametlikult lubatud (Volkswagen tunnistas, et maailmas on nö valetavaid autosid kokku 11 miljonit). Peidetud saaste suurushulk on ühe uurimuse järgi umbes sama suur kui kogu Suurbritannia heitgaaside hulk kokku ja jääb vahemiku 250 000 kuni üks miljon tonni aastas. Sakslastest seljakotirändurid, kes äri olid õppinud, ütlesid selle peale veidi sarkastiliselt, et praegu on järelikult aeg VW aktsiaid osta, sest paari kuu pärast on katastroof niikuinii unustatud. Nii süsteem toimib-ki: VolksWagen peab küll maksma 18 miljardi suuruse trahvi, aga ökosüsteemile tehtud kahju ju tagasi võt-ta ei saa. Tekib küsimus, kas pärast meid tuleb siis ik-kagi veeuputus? Tõenäoliselt jah, kui kliima muudkui soojeneb ja jäämäed sulavad. Aga täiustamise asemel programmeeriti autod lihtsalt vajadusel vassima. No mis seal ikka.

Austraallastele meeldib väga autoga sõita. Offroad’i, mis on siin populaarne hobi, saab aga sõita ainult ne-likveoliste autodega, mis samuti eriti säästlikud ei ole. Väga paljud Melbourne’i tänavad on tihti ummuksis, sest inimesed sõidavad tööle, koju, niisama ringi – seda kõike sageli üksinda. Autoga töölt koju tulemine võtab keskeltläbi üle tunni aja aega, tavaliselt rohkem-gi, kuigi rongiga saab kiiremini. Aga oota – ühistrans-pordi kuukaart maksab peaaegu täpselt sama palju, kui üksinda kuu aega bensiini kulutada ja lisaks pole rongis privaatsust ka. Mis räägiks ühistranspordi ka-sulikkuse poolt, kui bensiin on odav ja riik nii suur ja rikas? Rattaga tehakse pigem sporti, see pole nn trans-pordivahend, selle jaoks on igasugu lisakellad ja –vi-led, aga lihtsa transpordivahendina kasutatakse seda väga vähe. Käisin mitmes kohas üle Austraalia rattaga tööl ja see pani töökaaslasi imestama. Seal ei ole sel-list kommet. Elu on lill, bensiin on odav ja autos kuu-mal ajal hea jahe, milleks mõelda pikas perspektiivis?

Õnneks arvavad ja ka tegutsevad mõned inimesed ikka-gi teisiti. Tesla Motors spekuleerib, et juba paari aasta pärast on nende elektriautodega võimalik sõita järjest isegi tuhat kilomeetrit. Äsja valmis saanud automaatpi-loodi funktsiooniga teeks selline masin isegi austraal-lased oma metsikute vahemaadega õnne- likuks – ilma mingisuguste heitgaasideta. Kuidagi peab ju sellele jät-kusuutlikule ja säästvale rajale suunduma.

Uurides Elmo Eesti eloktromobiilsuse programmi and-meid aga leidsin, et „ELMO programmi vahenditest toetati 657 elektriauto ja laetava pistikhübriidi soe-tamist“ – ei ütleks just, et üleliia suur number. Samas muidugi võib elektriautot ka rentida, ilusat eeskuju näitas näiteks T-Teater selle aasta Great Challenge’i autoorienteerumisel. Laenutad, millal soovid ja kust parajasti sobiv, ning hiljem tagastad. Samuti peaks (pole ise järgi uurinud) kiirlaadimispunktid olema üle maa jaotatud nii, et häda ei peaks kätte tulema ja tee peale seisma ei tohiks jääda. Aga ei tea – eestlasele vist pole laenamine omane, pigem siis juba taksoga sõitmine. Jah, ma ei tea ka enda tutvusringkonnas eri-ti inimesi, kellel elektriauto oleks või keda see väga paeluks. Vähe reklaami? Ma ei ütleks, et eestlane ei ole keskkonna peale mõtlev rahvas, pigem ikka oleme ju: sorteerime prügi, öko- ja mahetooted on moes ja ühistransporti ikka kasutatakse ka.

Kui aga ikkagi huvitama hakkas, siis mine nüüd rendi üks elektriauto, kui jälle maale asja on. Ja veel ¬– ok-toober oli muuhulgas ka kilekotivaba kuu, ka sellisest väiksest asjast võib alustada. Ära osta enam kunagi kilekotte, hoia raha kokku ja kui Tesla Model 3 umbes kolme aasta pärast laiale avalikkusele kättesaadavaks saab, ongi ehk juba nii palju lisaraha kõrvale pandud, et rõõmsalt ja puhta südametunnistusega sammud Tesla esindusgalerii poole suunata.

AMEERIKAS PRODUTSEERISID

482 000 AUTOT

NELIKÜMMEND KORDA

ROHKEM HEITGAASE

KUI AMETLIKULT LUBATUD

Page 8: Studioosus november

8 | STUDIOOSUS

Margus Leivo – TTÜ pikaajaline haldusdirektor, tuden-gite ettevõtmiste ja tudengielu suur toetaja, kes on aidanud kaasa TTÜ Tudengimaja loomisele ja haldami-sele ning seisnud TTÜ üliõpilasküla juhatuse liikmena tudengite elutingimuste parandamise eest. Tema pi-kaajalise töö tulemusena on välja ehitatud TTÜ linnak, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi nii Eesti siseselt kui rahvusvahelisel tasandil. Linnakuga on loodud tu-dengitele suurepärased õppetingimused ja võimalu-sed tudengielu elamiseks.

Hõbedane teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“Märk antakse TTÜ Üliõpilaskonnale oma tegutsemise-ga eeskujuks olnud või TTÜ Üliõpilaskonna ees oma valdkonnas või organisatsioonis suuri teeneid omava-le isikule.

Maret Martsepp – BEST-Estonia president aastatel 2014/2015, juhtinud 2013. ja 2014. aastal projekti

TTÜ ÜLIÕPILASKONNA TEENETEMÄRKIDE SAAJAD

Teenetemärkide jagamise konkurssi korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus traditsiooniliselt igal sügisel. Teenetemärkide jagamise eesmärgiks on tun-nustada avalikult oma valdkonnas silmapaistvaid ja eeskujuliku tegevusega inimesi nende poolt osutatud teenete eest tudengkonna hüvanguks.

Sellel aastal, 2. oktoobril toimunud 95. tudengkonna sünnipäeva vastuvõtul jagati välja kolmteist teenete-märki, mille seas oli neli pronksmärki, kaheksa hõbe-märki ja üks kuldne teenetemärk.

Kuldne teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“TTÜ Üliõpilaskonna kõrgeim autasu, mis antakse välja-paistvale ja teistele tugevaks eeskujuks olnud isikule, kellel on erakordselt suuri teeneid TTÜ Üliõpilaskonna ees. Kuldse teenetemärgi omistamise üle otsustab ko-misjoni ühehäälsel ettepanekul esinduskogu.

ERGO SIHT STEN-ANDER OJAKALLAS

Page 9: Studioosus november

STUDIOOSUS | 9

„Võti Tulevikku“, pälvides sellega esimesel aastal pa-rima tudengiürituse ja järgmisel tudengilemmiku tiitli.Kristjan Maruste - Student Formula kapten aastatel 2009-2011, olnud Üliõpilasesinduses tegev ja aktiiv-ne tudengiteaduse edendamise ning insenerihariduse propageerimise vallas.Cathleen Heimberg – BEST-Estonia president aastatel 2012/2013, rahvusvahelise BESTi juhatuse liige ning pikaajaline koolitaja.Triin Tartes – BEST-Estonia juhatuse personalijuht aas-tatel 2012/2013, koolitaja ning rahvusvahelise BESTi hariduskomitee koordinaator.Jaak Kääp – TTÜ Üliõpilasküla juht aastast 2010, pa-nustanud ühiselamute turvalisuse ja elutingimuste parendamisse ning uute majutuskohtade loomisesse.Kätlin Tiigi – 2012. aastal Üliõpilasesinduse hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator, aastatel 2013-2015 TTÜ Üliõpilaskonna juhatuse liige haridusvald-konnas. Tema eestvedamisel viidi esimest korda läbi hariduse kvaliteedi töögruppide projekt TTÜ kolledži-tes ning välistudengite, kaugõppijate ja doktorantide seas. Rain Ellermaa – TTÜ Robotiklubi juhatuse esimees aastatel 2011-2015, eestvedajaks paljudele roboti-kursustele, koolitaja ning teaduse ja tehnika aktiivne propageerija.Sigrid Münter – Alates 2009. aastast TTÜ Robotiklubi juhatuse liige, seisnud TTÜ Robotiklubi ning teaduse ja tehnikahariduse propageerimise eest ning pannud aluse TTÜ Robotiklubi töötubadele.

Pronksmärk ehk Missioonimärk „FIDELIS STUDIOSUS“Märk antakse isikule, kes on pikaajaliselt panustanud TTÜ Üliõpilaskonna tegevusse ja olnud oma tegutse-misega teistele eeskujuks.

Siim Sülla – Aastatel 2011-2014 TTÜ Robotiklubi ju-hatuse liige, tehnika ja teadusõppe propageerija, koo-litaja ning klubi esindaja, tulles erinevatel võistlustel auhinnalistele kohtadele.Siim Talts – Lapikute juhatuse liige aastatel 2014/2015, Helpdeski algataja ja populariseerija, viies projekti ka aasta tudengiteo tiitlile.Krista Palder – Panustanud Kääriku suvemängudesse aastatel 2013 ja 2014 ning propageerinud tipikate aktiivset osalemist spordiüritustel nagu SEB kevad- ja sügisjooks.Helene Abel – Kaks aastat TTÜ akadeemilise naiskoo-ri koorivanem, kelle eestvedamisel viidi ellu mitmeid muudatusi organisatsiooni paremaks toimimiseks. Taaselustas taidlejatevahelise Mardipäeva.

Palju õnne veelkord tänavustele teenetemärgi saajate-le! Sellest sügisest on võimalik tutvuda kõigi märgisa-ajatega ka TTÜ Tudengimajja suunduva galerii seinal. Tule kindlasti uudistama!

Page 10: Studioosus november

10 | STUDIOOSUS

- SINU VÕIMALUS VORMIDA TULEVIKKU!

Õpid inseneriks või ärijuhiks? Oskad inglise keelt? Unistad rahvusvahelisest karjäärist kõrgtehnoloogili-ses valdkonnas? Kui Su vastus on kõhklemata „JAH“, siis need on vaid mõned märksõnad sellest, mida Dra-ka Keila Cables, saab Sulle pakkuda.

Prysmian GroupDraka Keila Cables kuulub maailma juhtivasse kaab-litootmiskontserni Prysmian Group, mis toodab kõrg-tehnoloogial põhinevaid energia –ja telekommunikat-sioonikaableid. Prysmian Group on rahvusvaheline ettevõte, 89 teha-sega 50-nel maal. Grupi kogukäive 2014. aastal oli ligi 7 miljardit Eurot.

Young Graduate ProgramTulevikule mõeldes on Prysmian Group välja arenda-nud Noorte Lõpetajate Programmi (Young Graduate Program), mille eesmärgiks on ettevõttesse värvata noori ülikooli juba lõpetanud või lõpetama hakkavaid majandus-, energeetika-, keemia-, ehitus- ja mehhaa-nikateaduskonna bakalaureuse ja magistriõppe tuden-geid/vilistlasi vanuses kuni 26 aastat.Programm on alguse saanud 2012. aastal ning täna-seks on kolme värbamisprotsessiga tööle võetud üle maailma juba 140 noort. Hetkel on käimas viies värbamisprotsess ning noorte pardale asumine toimub 2016. aasta märtsis/aprillis.Nagu öeldud on Young Graduate Program (YGP) rah-vusvaheline programm, mille eesmärgiks on värvata noori ülikoolilõpetajaid, kellega koos oodatakse ette-võttesse uusi värskeid ideid ning suunamuutusi. YGP ei ole praktika tegemiseks või ainepunkti kogu-miseks, see on tõeline töö rahvusvahelises ettevõttes, kus Sul on võimalus töötada erinevates projektides, mis puudutavad kaablitootmise kõiki osasid, ning seda kohe päris algusest peale. See on hoolikalt läbi mõel-dud koolitus- ja arendusprogramm, mis aitab kaasa karjäärile Prysmian Groupis.

Prysmian Group Graduate Program viib Sind ümber maailmaYGP pööritab Sind ümber maailma! Programmi esime-

sel aastal töötad Sa kohalikus ettevõttes, Draka Keila Cables’is, asukohaga Keilas. Põhjus selleks on väga lihtne, sest just siis õpid Sa tundma kaablitööstuse põ-hitõdesid, tootmisest turgudeni.Programmi valituks osutudes veedad Sa kaks esimest nädalat Prysmian Group’i peakorteris Milanos, kus tutvud ettevõtte juhtkonnaga ning teiste programmi valitutega, saad ülevaate ettevõttest tervikuna ning Prysmian Group’i partner Milanos, juhtimiskool SDA Bocconi annab ülevaate Grupi majandustulemustest.Esimene tööaasta on jaotatud kolmeks. Esimesed pool aastat on Sinu ülesandeks tundma õppida tooteid ja tehnoloogiaid, töötad tootearenduse osakonnas. Järg-mised kolm kuud õpid tundma tootmisprotsesse, pan-nes ka ise kaablitootmisele käed külge. Viimased kolm kuud aastast oled müügiosakonnas, et tundma õppida kliente ja kaabliturgu.

Programmis osalemise tulemuseks on kaheaastase rahvusvahelise töökogemuse omandamine. Selleks on Sul suurepärane võimalus alates teisest tööaastast töötada ükskõik millises Prysmian Group’i tehases üle kogu maailma, olgu see siis Euroopas, Aasias või Ameerikas. Peale kaheaastast eemalolekut ootame Sind enda juurde tagasi või soovime edu mõnes teises sihtkohas Prysmian Groupis!Kui Sulle tundub eelpoolkirjeldatu ootamatu ja tund-matus kohas vette hüppamisena, siis julgustuseks võin öelda vaid seda, et põnevad asjad juhtuvadki oota-matult! Seda võivad kinnitada eelneval neljal korral Prysmian Groupi värvatud noored. Programmi on kir-jeldatud kui võimalust saada rahvusvahelist kogemust, võimalust saada kõrgelt hinnatud professionaaliks ning võimalust pingutada ning saavutada seatud ees-märke.

Tulevik ja selle ehitamine on Sinu kätes!

Programmi kandideerimineHea inglise keele oskusega tudeng või vilistlane! Kui Sa oled oma ülikooliõpingutega lõpusirgel või oma õpingud lõpetanud, oled vanuses kuni 26 aastat, kui

KÄRT KAIRO

Page 11: Studioosus november

STUDIOOSUS | 11

Sulle tundub, et see pakkumine on mõeldud just Sulle, ning Sa tahad olla üks meie hulgast, ning otsid põne-vaid rahvusvahelisi karjäärivõimalusi, et midagi maail-mas muuta, siis see programm on mõeldud just Sulle!Kandideerimine on imelihtne, selleks tuleb interneti-keskkonnas täita lühike ankeet ning saata elulookirjel-dus. Internetikeskkond selleks on avatud. Kandideeri-miseks ja lisainformatsiooni saamiseks külasta meie kodulehekülge

http://prysmiangroup.com/en/corporate/peop-le-and-careers/graduate/

Reklaami oma ettevõtet STUDIOOSUSES! Võta ühendust: [email protected]

SIIM-ILMAR NOPRI, PRYSMIAN GRADUATE PROGRAMMIS OSALEJA

Lisaks ankeedi täitmisele ja elulookirjelduse saatmi-sele tuleb internetis sooritada ka inglise keele ja isik-suse test. Olles need edukalt läbinud, kutsutakse Sind hindamiskeskusesse, kus Sind ootab ees grupitöö ja personaalne intervjuu. Eelnevatel aastatel on hinda-miskeskused olnud Soomes ja Rootsis. Reisikulud hin-damiskeskusesse ja tagasi tagab ettevõte.

Ole julge! Kandideeri! Muuda maailma!

Küsimuste korral võta julgesti ühendust [email protected], 6712236

Siim-Ilmar Nopri on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe elektroenergeetika erialal 2015. aastal.

Minu erialane karjäär algas Elektrilevis alajaamadega tegeledes. Enne Drakasse asumist töötasin lühidalt alajaamade kallal ka Harju Elektris. Nende kahe ameti-koha vahel vürtsitas mu arengut USA-s Silicon Valley’s veedetud aasta, nokitsedes päikesepaneele tootvas äärmiselt kõrgtehnoloogilises ettevõttes. Sellise taus-ta ning ettevalmistusega sattusin enda elu seni põne-vaimale töökohale.

Märtsis asusin tööle Keilas Draka kaablitehase ülila-hedas kollektiivis. Kuna olen õppinud inseneriks, siis sain kohe asuda tutvuma kaablitootmise tehnilise kül-jega. Veel enne esimese kuu täitumist lennutati mind ja veel umbes 40 programmi osalist üle maailma kokku Milanosse, kus toimus intensiivne kahenädalane koo-litus. Selle aja jooksul tutvustati meile kaabliäri kõiki tahkusid, alustades strateegiast, majanduslikust kül-jest ning turuolukorrast, lõpetades kaablite tehniliste iseärasustega. Õppetöö toimus muide väga mainekas ning ühes Euroopa parimas ärikoolis SDA Bocconi, mil-le õppejõud on suurepärasel tasemel. Kõik see sündis silmapaistvalt edumeelses seltskonnas, kellega võib päeval süvitsi arutada kaabliäri tagamaid ning hiljem Milano linnas lips lõdvaks lasta, tehes varaste hommi-kutundideni seda, mida ikka teevad 40 noort inimest, kui nad paariks nädalaks väljamaal suuremas linnas kokku lasta.

Mu elu tõenäoliselt kõige lõbusama ning intensiivse-ma kahe nädala järel algas tõsisem töö Keilas, mille

vahele on pikitud koolitused ümbruskonna tehastes Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis. Koolitused toimu-vad koos teiste programmi osalistega, kes Põhjamaa-des oma esimest aastat veedavad. Esimese poole aasta jooksul olen tutvunud kaablite ehituse ja tootmisega. Olen lähemalt osalenud mitmes projektis nii kohalikul kui ka regiooni tasemel. Sain proovida kätt esmalt te-hases ise õliste näppudega kaablit kokku pannes ning seejärel ka seda messil klientidele maha müües (ainult näpud tuli vahepeal õlist puhtaks pesta). Kogu teekon-nal on juhendajaks pädevad ning ääretult muhedad inimesed, kes võtavad oma tööd tõsiselt ja ei pelga seejuures head huumorit.

Kogu programmi lemmikosa on minu jaoks aga see, mille kohta ma veel midagi ei tea. Nimelt pärast aas-ta täitumist Keilas ootab mind kaheaastane töötamine enda taustaga sobival ametikohal mis iganes Prysmia-ni äriüksuses, mis võib asuda ükskõik kus üle maail-ma. Kõige tipuks avaneb nende kahe aasta möödudes minu jaoks kahtlemata meeletult uusi võimalusi tööta-da paljudes erinevates asukohtades ja valdkondades.Kandideerimist samasse programmi soovitan kõigile andekatele noortele, kes pole rahul oma praeguse töö-kohaga, näiteks suurettevõttes istet soojendades. Ka neile, kes on põnevate töökohtadega end juba omaja-gu arendanud ning otsivad uusi väljakutseid. Viimaks ka neile, kes on täis hakkamist, kuid pole päris kindlad, mida nad oma eluga peale tahaks hakata ja pikendaks meeleldi veel natuke oma lapsepõlve.

Kui soovid minuga programmist täpsemalt rääkida, siis kirjuta aadressile [email protected]

Page 12: Studioosus november

12 | STUDIOOSUS

Kujuta ette, kui põnev on teada saada, mis tunne on olla kosmoses, kuidas käib elu Põhja-Koreas, kuidas vahetada enda sugu ning leiutada haruldase haiguse vastane ravim või hoopis, kuidas töötada välja õige algorütm ideaalse mehe leidmiseks. Need ja paljud muud on teemad, mida on varem TED ja TEDx konverentsidel kajastatud. Aastate jooksul on TEDx muutunud globaalseks nähtuseks. Miljonid ini-mesed üle maailma on saanud selle osaks ning jagavad omavahel väärt ideid. Läbi aegade on TED ja TEDx’ide lavadel üles astunud erinevad inimesed alustades Bill Gates’ist lõpetades bambusest maju ehitavate arhitek-tidega.

Kuidas on see kõik alguse saanud?TED on mittetulunduslik globaalne ettevõtmine, mis sai alguse 1984. aastal Californias. Esimesed konve-rentsi teemad olid Technology, Entertainment ja De-sign (tehnoloogia, meelelahutus ja disain), millest on pärit ka ürituse nimi TED. Praegu ühildab TED kõikvõi-malikke teemasid teadusest ja ärist globaalsete välja-kutsete ja kultuurini. Selle motoks on väärikate ideede jagamine (Ideas worth spreading). Kõik esinejad pea-vad kõnesid, mille peamine eesmärk on jagada nii ko-gukonna kui ka terve maailmaga enda ideid ning uusi vaatenurki. Konverentsi mõte on ühsikonda tuua inno-vaatilisi mõtteid, viia kokku eriliste ideedega inimesi ning innustada neid mõtlema uute seisukohtade üle. Kuid mida tähendab see mõistatuslik X?TEDx tähendab, et tegemist on kohaliku üritusega, mida on organiseeritud iseseisvalt. Osaledes TEDx’il saab igaüks TED’i laadse kogemuse, mis lisaks headele kõnedele peidab endas omapärast atmosfääri, meele-lahutust ning huvitavaid tutvusi.

Selline põnev üritus TEDx ongi toimumas meie oma TTÜs. Uskumatu, kas pole?TTÜ hakkajad tudengid panid meeskonna kokku ja ot-

TEDxTTÜ DESTINATION. VINGED TUDENGID TEEVAD AJALUGU!TOIMUMAS ON SENSATSIOON - TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS TOIMUB 19. MÄRTSIL 2016 ÜRITUS NIMEGA TEDxTTÜ.

TEDXTTÜ KORRALDUSTIIM

sustasid korraldada tehnikaülikooli üliõpilastele suu-rejoonelise ürituse. TEDxTTÜ saab teoks tänu erineva-te teaduskondade tudengite koostööle, mille peamine koordineerija on Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõuko-gu. Tänu mitmekülgsele meeskonnale saab konverent-sil kuulata väga erinevaid valdkondi käsitlevaid tee-masid. Räägitakse kõigest, mis mahub arvutimängude abil raha teenimise ja TOP-100 parima maailmakunst-nike seas olemise vahele.

Esinejad on hetkel veel üllatus, kuid tegemist on eri-liste ja märkimisväärsete persoonidega, kelle ideede kuulamine on huvitav kogemus. Kindlasti panevad etteasted teid veel pikalt kõnede teemadel arutlema ning mõtlema.

Sobiva TEDx meeleolu tekitamiseks alustame loosi-mänguga! Kindlustage endale lahedaid auhindu ning

asuge täitma järgmiseid ülesandeid:1. Otsige kooli peal üles müstiline X

2. Jäädvustage see huvitaval viisil3. Postitage see Instagrami #TEDxTTU

Auhinnad loositakse välja mitu korda kuus, seega olge valvsad, müstiline X hakkab teid saatma järgmi-se aastani! Samuti leiab palju lahedat informatsiooni

ka meie kodulehelt tedxttu.org

Miks võiksid just Sina tulla kuulama, mida põnevat TEDxTTÜ-l räägitakse? Põhjus on lihtne: üritus on mõeldud just Sulle, TTÜ tudeng või töötaja! Ole val-mis, midagi suurepärast ning erilist on lähenemas! Tule ja saa osa TEDxTTÜ väärt ideedest!

XWhat's your destination?

Lisainfo facebookist:

Page 13: Studioosus november

STUDIOOSUS | 13

TUDENG TEGUTSEB

KOGEMUSI PROJEKTIST “YOUTH LEADERSHIP AND COMMUNITY SERVICE”

Kuidas ma sinna sain?Juba kolm aastat töötan ma noorsootöö spetsialis-tina Narva Noortekeskuses. Sellel suvel tuli noorte-keskusesse pakkumine meie heast partnerist Amee-rika Ühendriikide Suursaatkonnast osaleda põnevas projektis nimega “Youth Leadership and Community Service” USAs. Direktori asetäitja pakkus mulle seda võimalust ning mina olin kohe nõus, kuna niisuguseid võimalusi iga päev ei kohta. Grupis oli meil kokku 9 ini-mest, kolm inimest oli Lätist ja kuus Eestist. Programm kestis 9 päeva, mille jooksul jõudsime külastada kolme linna: Washington D.C., Seattle ja Des Moines.

Projektist üldiseltMinu enda jaoks oli see projekt pigem kogemuste va-hetus meie USA kolleegidega. Projekti jooksul oli meil palju kohtumisi erinevate organisatsioonidega. Mõ-ned nendest olid kohalikud, mõned aga tegutsevad osariigi või riigi tasemel. Organisatsioonidest külasta-sime järgimisi: 4-H Youth Leadership, Earthcorps, La-dina-Ameerika noortekeskus, Youth Service America, Iowa Commission on Volunteer Service ning üht pagu-laste organisatsiooni. Peale selle suhtlesime ja aruta-sime tähtsaid teemasid Iowa osariigi sekretäri büroo töötajatega ja U.S. Riigidepartemangus (U.S. Depart-ment of State).Kohtumistel saime teada, kuidas iga organisatsioon toimib ning esitasime palju küsimusi, mille vastu me huvi tundsime. Minu eesmärk oli saada teada, kuidas toimib USA töökorralduse süsteem nendes organisat-sioonides, mida me külastasime ning tuua uus koge-mus Eestisse, noorsootöösse.

Mida sain teada?Pärast kõiki kohtumisi tegin kaks peamist järeldust. Eelkõige on USA võrreldes Eestiga väga suur riik. See-tõttu on neil suurem finantsbaas ning rohkem võima-lusi raha leida ja taotleda enda tegevuste, projektide ja ideede realiseerimise jaoks. Peale selle on USA ettevõ-tetel alati olnud tavaks annetada organisatsioonidele raha või vajalikke asju. Tänu sellele oli kõikides orga-nisatsioonides, kus me käisime, tehtud kas kaasaegne

remont või ostetud vajalik kaasaegne tehnika.Teine järeldus seisneb selles, et nendel viiakse juba ammu läbi häid värbamiskampaaniaid, et meelitada uusi noori osalema ühiskonnaelus ja organisatsiooni-de tegevustes. Asi on selles, et nii Eestis kui ka Amee-rikas on probleem, et kõikides üritustes ja kampaania-tes osalevad tavaliselt ühed ja samad inimesed ning uusi osalejaid on vähe. Selle probleemi lahendamiseks töötasidki nad välja süsteemi uute huvitatud noorte leidmiseks. Samuti tegelevad mõned organisatsioonid probleemsete noorte (kellel on muresid koolis või pe-rekonnas) sotsialiseerimisega vabatahtlike projektide teostamise kaudu.

KultuuriprogrammÕhtuti oli meil paar tundi vaba aega. Siis korraldasime endale linnades ekskursioone: külastasime vaatamis-väärsusi ja proovisime kohaliku köögi pakutavat. Was-hington D.C.-s korraldati meile ka ekskursioon kõige populaarsemate vaatamisväärsustega tutvumiseks. Me nägime Lincoln`i ja Washington`i memoriaale, presidendi valget maja, kapitooliumi ning külastasime muuseume ja Arlingtoni riiklikku kalmistut. Seattle`s külastasime Space Needle`t ning muusikamuuseumi.

Kogu programm ja projektis osalemine sai võimalikuks tänu Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnale Eestis.

TATJANA KLIMENKO ERAKOGU

Page 14: Studioosus november

14 | STUDIOOSUS

10 küsimust Noored Kooli osalejale

MARIS VIIRES JA KAROLIN KONDRAT EVELY VRIDOLIN

NOORED KOOLI ON ALUSTANUD 10. LENNU VÄRBAMISEGA NING OOTAB AVALDUSI KUNI 22. NOVEMBRINI. LISAINFOT LEIAD VEEBIST: WWW.NOOREDKOOLI.EE/KANDIDEERI.

Page 15: Studioosus november

STUDIOOSUS | 15

Noored Kooli on haridusprogramm, kuhu võetakse igal aastal vastu kuni 25 osalejat. Need inimesed on val-mis vastu võtma väljakutse töötada õpetajana 2 aastat koolis, mis kõige enam abi vajab. Järgnevalt küsime 10 küsimust TTÜ tudengilt Karl Erlenheimilt, kes Noored Kooli programmi raames Keila koolis füüsikat õpetas.

1. Mida õppisid TTÜ-s ja miks sa just selle eriala vali-sid?Õppisin bakalaureuseõppes tehnilist füüsikat. Valisin selle eriala, sest olin reaalainetes tugev ning ei tead-nud täpselt, mida tulevikus teha tahan. Leidsin, et tehniline füüsika hoiab minu jaoks kõige rohkem uksi lahti. Füüsikuna mõistan meid ümbritsevat maailma paremini ja võiksin neid teadmisi rakendada soovi kor-ral ka majanduses, poliitikas ja muudel aladel.

2. Milliseid karjäärivalikuid enese jaoks pärast üli-kooli nägid ja miks valisid just Noored Kooli?

Juba ülikooli ajal vaatasin lisaks formaalse-le haridusele ka muid võimalusi, kuidas enda konkurentsivõimet tööturul võimalikult ava-rana hoida. Selleks liitusin üliõpilasesinduse-ga ja olin aktiivne ka Säästva Arengu Klubis. Võib-olla tänu sellele sain juba pärast teist kursust tööle Põhja-Eesti Regionaalhaiglas-se. Sellest kõigest mulle aga ei piisanud ning tundsin, et mul on veel arenguruumi. Seepä-rast vaatasin Noored Kooli poole. Leidsin, et antud programm võib anda mulle tohutu aren-guhüppe ja eelise tänu koolitustele ning välja-kutsetele, mis õpetajatööga kaasnevad.

3. Kas ja kui palju aitas Sinu erialane taust üli-koolis sind Noored Kooli programmis?Kuna õppisin tehnilist füüsikat ja läksin koo-li füüsikaõpetajaks, siis aitas see väga palju. Koolis olles avastasin samas, et võin teha kee-rulisi integraal- ja diferentsiaalarvutusi, aga ei pruugi seetõttu veel mõista põhilisi asju, mida põhikooli füüsikas õpetatakse. Sain väga palju juurde õppida, sest õpetades õpib inimene ise kõige rohkem.

4. Kas TTÜ taustaga inimesel on kerge või ras-ke programmi sisse pääseda?Konkurents programmi on tihe ja kandideeri-misel erialastele teadmistele nii palju tähe-lepanu ei pöörata. Suuremat rolli mängivad head iseloomuomadused, suhtlemisvalmidus ning avatus väljakutsetele. Kui inimesel on need olemas, siis TTÜ annab hea aluse läbi-löömiseks. Siinkohal soovitan olla tudengielus

aktiivne ja leida ka loenguväliseid tegevusi.

5. Mis sa arvad, kuidas noored täna õpetamisesse ja haridusvaldkonnas töötamisse suhtuvad?Aina rohkem teadvustatakse, et õpetamine on suur väljakutse ning õpetajale endale tohutu arenguvõima-lus. Noored on rohkem valmis ennast proovile panema ning andma oma osa ka ühiskonnale tagasi. Ma arvan, et kõik mõistavad hea õpetaja suurt mõju oma õpilas-tele. Haridusvaldkond mõjutab peaaegu kõiki ja see-pärast on see igati tänuväärne ja tulevikku vaatav ala, millega tegeleda.

6. Mida õpetamiskogemus annab?Õpetamiskogemus annab avara maailmapildi, võima-luse tunnetada oma võimete piire ning õpetab tundma ennast ja inimesi üldiselt, sest seltskond, keda õpetada tuleb, on kirju.

7. Mida ütled neile, kes mõtlevad, et Noored Kooli on vaid õpetamisprogramm?Noored Kooli programmis pannakse osalejatele suur vastutus. Neilt oodatakse endast parima andmist ja positiivse muutuse esile kutsumist. Seda saavutavad ainult teotahteliselt isikud, kellel on juhiomadusi. See-pärast võib vabalt öelda, et Noored Kooli on ka liid-riprogramm. Lihtsalt õpetamisest seal ei piisa. Sa pead olema aktiivne, julge, nägema kitsaskohti ja suutma nendega tegeleda. Noored Kooli koolitusprogramm toetab seda kõike.

8. Oled tagasi ülikoolis. Mida nüüd õpid?Olen tagasi TTÜ-s õppimas biomeditsiinitehnika ja me-ditsiinifüüsika eriala, mis on interdistsiplinaarne teh-noloogiavaldkond.

9. Miks sa otsustasid uuesti õppima tulla?Otsustasin uuesti õppima tulla mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks võib nimetada ka TTÜ bakalaureuseastme lõpuaktusi, kus rõhutati korduvalt, et bakalaureus ei ole veel kõrgharidus. Lisaks hoian jätkuvalt enda jaoks võimalikult palju uksi lahti. Haridusvaldkond on lai, pidevalt arenev ja alati võimalusi pakkuv ning samuti on seda meditsiin, millega nüüd seotud olen. Pidev õp-pimine ja arenemine peavad olema eesmärgiks. Seda süstis meisse ka Noored Kooli programm.

10. Mida soovitad neile, kes mõtlevad täna oma tule-viku peale?Tulevik algab meie praegustest valikutest. Valige tar-gasti. Olge aktiivsed otsijad, õppige ja arenege, et saa-da parimaks versiooniks endast. Tulevik on teotahte-liste päralt.

Page 16: Studioosus november

16 | STUDIOOSUS

149 päeva, 18 sihtkohta, 1 õppeaasta. Kuidas?Tudengiaastad on elu muutvad aastad. Vaadates tagasi viimasele neljale aastale, võin julgelt tõdeda, et pole paremat aega reisimiseks, maailma avastamiseks ning rahvusvahelise kogemuse saamiseks, kui seda on üli-kooliaastad.

Kuidas see kõik alguse sai?Liitusin ülikooli esimesel aastal rahvusvahelise tuden-giorganisatsiooniga BEST ning võin julgelt öelda, et see on üks paremaid otsuseid, mis tudengina siiani teinud olen. BESTi liikmena sain juba esimesel aastal võima-luse astuda suurele rahvusvahelisele roller-coasterile ning avastada Euroopat viisil, millest ülikooli alguses

ei osanud unistadagi.

Nüüd, 4 aastat hiljem, võin kindlameelselt öelda, et kõik need rahvusvahelised üritused, töötamine koos inimestega erinevatest Euroopa riikidest ja keeleline praktika on olnud nii väärtuslikud, et ei vahetaks neid millegi vastu.

Euroopa saab koduseksPraeguseks on mul sõbrad igas Euroopa riigis ning kind-lasti ei pea ma reisides enam ööbimise pärast muretse-ma. Pigem on raske otsustada, kelle juurde siis sel korral minna, sest valida on mitme väga hea tuttava vahel.

CATHLEEN HEIMBERG ERAKOGU

Page 17: Studioosus november

STUDIOOSUS | 17

Täiesti võimalik on teha ühe päeva jooksul Riias sõb-raga hommikujoogat, maiustada Belgias järgmise sõb-raga šokolaadi ning juua Ungaris kolmandaga kohalik-ku veini. Lihtsalt selle pärast, et tore on sõpru näha ja see oli päris soodne tee järgmisele BESTi tööüritusele jõudmiseks.

Kogemused, millega eristud teistest tudengitestLisaks on areng isiklikul tasandil olnud meeletu. Alus-tasin väiksematest ülesannetest ja projektidest, koor-dineerisin üritusi ning liikusin edasi veelgi suuremate väljakutsete poole. Mulle meeldis, et sain ise valida, millega tegeleda tahtsin.

Kindlasti kõige rohkem õppisin eelmisel õppeaastal, kui juhtisin organisatsiooni selle kõrgeimal tasandil BESTi rahvusvahelises juhtkonnas olles. Töötamine online’s koos tiimiga, kes on üle terve Euroopa laiali, nende motiveerimine, töö koordineerimine ning stra-teegia loomine oli katsumus, mis pani ennast korrali-kult proovile. Lisaks sai inglise keel nii selgeks, et ko-hati tundub see tulevat isegi loomulikumana kui eesti keel.

Kogu eneseharimine rahvusvahelises tudengiorgani-satsioonis on väga kaasahaarav ning olen veendunud, et saadud kogemused tulevad kasuks ka ülikoolijärg-ses elus. Vähesed organisatsioonid võimaldavad pä-rast 3-aastast töökogemust organi-satsiooni juhtimist rahvusvahelisel tasandil.

Kes teeb, see jõuabAjaplaneerimise osas võin julgelt kin-nitada, et kes teeb, see ka jõuab. Rei-simise ning rahvusvahelise kogemuse omandamiseks ei pea koolist vaba aastat võtma. Kaks-kolm reisi semest-ri jooksul ei ole kindlasti probleem ka täiskoormusel õppides. Aega on võimalik planeerida nii, et kõik saab tehtud. Tuleb lihtsalt aegsasti õppe-jõududega läbi rääkida ning tööd va-jadusel ette või järele teha. Võib-olla pole see alati kõige mugavam variant, kuid kindlasti on see seda väärt. Li-saks ei sunni keegi sind rohkem aega investeerima, kui ise soovid.

Raha ei ole takistuseksEuroopas reisimine võib osutuda väga soodsaks ning see ei nõua tingimata suurt rahakotti. Tuleb tunda nippe ja õigeid kanaleid, mille osas iga roh-

kem reisinud tudeng mõnest rahvusvahelisest organi-satsioonist oskab kindlasti nõu anda. Lisaks pakuvad mõned tudengiorganisatsioonid tööüritustele minnes ka osalist toetust. BESTis on tõestatud, et reis Hispaa-niasse ja tagasi võib endale maksma minna vaid 30 €.

Eelmisel aastal, kui olin BESTi rahvusvahelises juht-konnas, veetsin 149 päeva 18 linnas (võrdluseks 29 erinevat sihtkohta nelja aasta jooksul). Olin äärmiselt tänulik, et nende reisimistega seonduvaid kulutusi aitasid mul finantseerida nii BEST kui TTÜ ehitustea-duskond! Seega on erinevad toetuskanalid TTÜs täiesti olemas ning sellepärast oma unistustest loobuma ei pea. Selline kogemus on kättesaadav ka sulle!Muidugi ei pea rahvusvahelist kogemust nii intensiiv-selt kogema nagu mina seda tegin. Alusta ühest üritu-sest või võimalusest ning vaata, kas või kui palju see sulle juurde annab. Pea meeles, et ülikool on väga hea aeg sellistest kogemustest kinni haaramiseks. Lihtsalt liitu mõne rahvusvahelise tudengiorganisatsiooniga ning mine ja avasta maailma, sest miks mitte?

Kui said seda artiklit lugedes motivatsiooni juurde ning tahad sama vinget rahvusvahelist tudengielu ko-geda või midagi täpsustavat küsida, võid mulle kirjuta-da: [email protected]!

Page 18: Studioosus november

18 | STUDIOOSUS

NÕUANDEID ÄPI LOOMISEKS

ARTI KÜTT WISEMILE

GNOSIS

On Sul aeg-ajalt tekkinud „Ahhaa!“-efekt, tulnud mõni hea mõte või lausa idiootselt geniaalne idee, et just sellist

rakendust/äppi ei ole veel olemas, kuid see oleks inimeste-le äärmiselt kasulik? Kui vastasid endamisi jaatavalt või kui

tunned lihtsalt huvi põneva äpimaailma vastu, siis keskendu hetkeks ning tööta läbi 10 mõtet, mida jagan Sulle järgne-valt start-up ettevõtte loomise ja arendamise kohta uue

sõidujagamise äpi Wisemile näitel.

Page 19: Studioosus november

STUDIOOSUS | 19

1. Alusta täna! Ära jää paremat hetke või homset oo-tama. Homme on homme ning seda ei saabu kunagi! Meie kaasasutajal Arno Kütil tekkis sõidujagamise idee juba aastal 1992, mil ta püüdis ajalehe kuulutuste ja telefoni dispetšeri vahendusel autojuhte ja reisijaid omavahel kokku viia. Tol ajal see ei õnnestunud, kuid eelmise aasta lõpul kerkis meil uuesti esile sõidujaga-mise idee, nüüd siis äpi kujul. Haarasime härjal sarvist, asusime tööle ning 25. augustil 2015 avalikustasime äpi Wisemile!

2. Komplekteeri enda ümber hea ja tugev meeskond! Su parim sõber, kes kiidab ideed ja tahab ka Su ägedas ettevõtmises kampa lüüa, ei pruugi olla parim partner. Analüüsi, milliseid oskusi, kompetentse ja tugevusi on Sul lisaks vaja, räägi erinevate inimestega ning kaasa oma ala spetsialistid, mitte lihtsalt kaasajooksjad.

3. Enne programmeerimist/disainimist pane paika läh-teülesanne. Joonista välja kõik mõtted, ekraanivaated ja nupud. Mängi oma äpiga paberil kogu funktsionaal-sus algusest lõpuni läbi. Wisemile`i puhul joonista-sime paberile esmalt sadu erinevaid vaateid. Kui vi-suaalne pilt läbi mõeldud, siis on võimalik ennetada mitmeid probleeme ning arendajatel on juba tervikpilt silme ees, mis võimaldab luua ka terviklikku rakendust.

4. Rakendust arendades pööra suurt rõhku ka disaini-le, kuna inimesed tarbivad silmadega. Kui Sul on super hea toode koledas pakendis, siis seda ei osteta ning keegi ei saagi Su ägedast rakendusest teada. Hoidu ka üledisainimisest ning tee igal sammul kompromisse koodi kirjutamise ja disaini vahel. Sageli on arendu-sele panustatav aeg ja rakenduse ilu pöördvõrdelises seoses. Leia just enda vajadustele ja võimalustele so-biv lahendus.

5. Hoia oma meeskonnal 24/7 kätt pulsil ning juhi oma rakenduse arendust õiges suunas. Kõik nupud, tekstid, värvid peavad olema põhjalikult läbimõeldud. Wise-mile`s teeme igal hommikul koosoleku, kus räägime kiirelt üle, mis arendajatel eile tehtud sai ning mis täna plaanis. See hoiab fookust teravana.

6. Pea meeles, et Su rakendus oleks võimalikult lihtne. Su vanaema, kes ei ole nutitelefoni varem käeski hoid-nud, võiks Su äpist aru saada ning seda kasutada osa-ta. Me oleme Wisemile`ga ise siinkohal mitmeid kordi näppu lõiganud. Nimelt ei näinud esimesed 2 aredata-vat versiooni ilmavalgust, kuna need jäid testkasutaja-tele esmapilgul liialt arusaamatuks.

7. Tule oma äpiga avalikuks nii kiiresti kui võimalik. Esimesed rakenduse kasutajad on parim testgrupp, mida saan soovitada. Sa näed siis, kuidas inimesed tegelikult Su äppi kasutavad ning usu mind, inimesed on leidlikud. Nad suudavad väga lihtsasti genereerida kohati absurdseid olukordi, millest Sul kinniste seinte vahel äppi testides aimugi ei olnud.

8. Rakenduse algfaasis on koodis kindlasti erinevaid vigu. Samuti on Sul kindlasti mitukümmend erinevat funktsionaalsust, mida Sa tahad oma rakendusse veel juurde lisada. Tekib küsimus, kuidas seada prioritee-did ning mis tegevused esmalt teha. Wisemile`s tõs-tatame alati esmalt 2 küsimust – kui ajamahukas tea-tud arendus on ning kui suurt efekti või lisandväärtust annab see kasutajale. Valime nende kombinatsioonist efektiivseima.

9. Manipuleeri meediaga - any publicity is good pub-licity. Eestis on suhteliselt lihtne meedias pildile pää-seda, Sul tuleb selleks vaid õigeid kange tõmmata. Pea meeles, et ajakirjanik on tavaline inimene, kes töötab tulemusele orienteeritult. Tema tulemus on klikid. Seega paku talle klikke. Mis meedias müüb? Wisemile on hea ja tore rakendus, mis ühendab omavahel auto-juhid ja reisijad, hoiame kokku kasutajate aega, raha ja kütust ning säästame keskkonda – IGAV. Meedias müü-vad skandaalid ja probleemid. Pane see enda kasuks tööle! Wisemile sisenes halli alasse ning ministeerium arvab, et sõidujagamine on seaduse vastane ning po-litseis on 2 juhti uurimise all – CLICK!

10. Ole valmis tagasilöökideks ning õpi nendest, ära lase pead norgu. Wisemile äpiga saime oma esimesed suurimad vitsad otse Ringvaate eetris, kui autojuht ei märganud saatejuhi sõidu tellimust ning seetõttu ei saanudki saatejuht oma soovitud sihtkohta Wisemile`-ga reisida. Valus õppetund näitas meile selgelt kätte rakenduse kitsaskohad, mis on meil vaja kiirelt likvi-deerida.

Kui Sul on peas tiksumas mõni mõte või idee, siis jul-gustan kõiki noori oma idee elluviimise nimel pinguta-ma, vastasel juhul töötad igapäevaselt kaheksast viie-ni, et viia ellu kellegi teise ideid ja unistusi.

Wisemile on tegemas oma esimesi samme. Anna Sina-gi meile oma panus ja lae alla Wisemile rakendus ning otsi omale sobivaid reise või sisesta enda sõidud Wi-semile äppi: http://www.wisemile.com/et/.

Page 20: Studioosus november

20 | STUDIOOSUS

Ameerika inglise keele klubi

LIINA SALA PEXELS

LISAINFORMATSIOON ON LEITAV: WWW.TTU.EE/PROJECTS/AMERICANSPACE/AMERICAN-ENGLISH-CLUB/VAATA KA FB GRUPPI: TALLINN AMERICAN ENGLISH CONVERSATION CLUB

Page 21: Studioosus november

STUDIOOSUS | 21

Studioosusega võttis ühendust selline tore organi-satsioon nagu Ameerika inglise keele klubi (American English Club) ja soovis, et me võiks neist ühe loo kirju-tada. Mulle pakuti seda võimalust ja ma olin rõõmuga nõus väljakutse vastu võtma. Just nimelt väljakutse, sest pean tunnistama, et varasemalt polnud mul selli-sest ühendusest aimugi ja see tundus niivõrd uudne ja vägagi põnev ning sestap otsustasingi proovida.

21. septembril toimus Ameerika inglise keele klubil selle õppeaasta esimene kogunemine, kust ka mina osa võtsin. Ruumi sisenedes ütlesin muidugi selge ja kõlava häälega „Tere!“, pärast mida mind sõbralikult parandati: „We speak only in English here“. Kui olin selgeks teinud, kes ma olen ja milleks tulin (nüüd siis juba õiges keeles), sain juhtnöörid edasiseks: paluti end mõnusalt sisse seada ja kostitada küpsiste ning teega. Üsna pea tuli endale külge kleepida ka nimesilt. Natuke veel kogunesime ja siis hakkasime pihta.

Esimeseks asjaks oli tutvustusring. Olen ise aktiivne tudeng ja erinevaid tutvusmisringe ja -mänge teinud küll ja küll ning pean tunnistama, et kohati on see üsna tüütavaks muutunud. Seal olid aga asjad hoopis tei-siti. Tuli nimetada oma nimi, tegevusala (kas õpid või töötad), tulevikuplaanid ja hobid. Mis selle aga niivõrd huvitavaks ja teistsuguseks tegi, oligi see, et ruum oli täis väga erinevaid inimesi, esindatud olid erinevad vanusegrupid, rahvused, oli nii mehi kui naisi, poisse ja tüdrukuid. Kas teie olete ühes ruumis viibinud Val-gevenest pärit arstiga või Hiina tudengiga? Kui hea on kuulda noore inimese suust, et tema tulevikuplaani-desse kuulub „I would like to change the world“. Iga sealviibija lugu oli erinev, aga ometi oli midagi, mis meid kõiki ühendas ja mille pärast me olime sinna tul-nud.

Järgmiseks tegimegi ühe meeskonnamängu ehk nn „icebreaker“-i. Tuli kirjutada neli asja enda kohta (olen käinud, olen teinud, olen näinud, olen söönud) ning hiljem pidi teine tiim ära arvama, kelle kohta need käi-vad. Need neli asja pidid olema niivõrd erilised ja äge-dad, et oleks võimalikult raske ära arvata, kellega tegu. Meie meeskond võitis.

Sellele järgnes juba sisuline osa. Nimelt iga kord on õhtul mingi oma teema. Nt muusika, loodus, mõni tähtpäev jne. Seekord oli teemaks Constitution Day. Erinevad videod, arutelud, uued teadmised. Klubi ees-märgiks ongi pakkuda võimalust kohtuda meeldivate inimestega, arendada oma inglise keelt ja saada teada erinevate huvitavate teemade kohta.

Neid vahvaid koosviibimisi korraldab Ameerika keskus

(American Space). Ameerika keskus ja Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus (EducationUSA Advising Cen-ter) TTÜs pakuvad huvilistele infot Ameerika kultuuri, ajaloo, poliitika, hariduse ja edasiõppimise võimaluste kohta.

Ameerika keskuse ala leiab Mektoryst ning seal on üle-val ka ürituste kalender, mahukamad infoallikad (raa-matud, DVDd ja CDd, ajakirjad ning isegi lauamängud) leiab Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusest, mis asub TTÜ peahoones ruumis U03-208.

Klubiõhtuid on koordineerimas ja tuju üleval hoidmas Michael Smith, kes oma hea huumorisoone ja sõbralik-kusega hoiab kõigi silmad säramas ja loob atmosfääri, kus kõik julgevad suu lahti teha ja rääkida. Klubi on al-les suhteliselt noor, esimene õhtu toimus 28. aprillil 2014. a TTÜs. Klubi loomise põhjustaski soov pakkuda huvilistele võimalust arendada oma inglisekeelseid suhtlemisoskusi. Lisaks sooviti pakkuda huvitavaid teadmisi Ameerika Ühendriikide kohta. Tegijad tun-nistavad, et eks alguses oli üsna raske inimesi rääkima panna. Aegade jooksul on see õnnestunud erinevate inglise keelega seotud mängude abil. Klubiõhtu algu-ses on kindlasti üks icebreaker ning õhtu jooksul toi-muvad muud tegevused.

Igaühel on võimalus teha ka ettekanne, mille eesmär-giks on arendada ettekande tegemise oskust ja esine-misjulgust ning seda kõike just inglise keeles. Teema saab klubi liige ise valida ning selle kaudu õpitakse üksteist paremini tundma. Ettekande teemad on olnud läbi aegade väga varieeruvad nt Hiiu kandlest, USAs elamisest, sellest, kuidas üks klubi liige teeb inglise keele õppimise eesmärgil ise inglisekeelset ajakirja ning kuidas teine armastab kodus Youtube`i abil ka-raoket laulda. „Kuna klubis olev seltskond on rahvus-vaheline, on ettekandeid kuulates ja erinevaid grupi-töid tehes saadud palju teadmisi erinevate kultuuride kohta,“ nendib Epp Kirss, üks klubi eestvedajatest. „Võimsa mulje jättis ettekanne Nigeeriast – enamik meist ei tea tegelikult sellest suurest riigist midagi. Loomulikult ka USA ise: igal klubiõhtul saame teada millestki USAle iseloomulikust. Kas Teie teate, mis on Flyoverland, kuidas toimib USA keskkonnakaitse või miks peaks teadma religiooni ajalugu USAs?“

Mina ise pidin tol õhtul, 21. septembril, varem lahku-ma. Sügava mulje jättis klubi mulle aga sellegipoolest. Hinge puges nukrus, kuid samas tundsin teiselt poolt, et olen niivõrd suure kogemuse võrra rikkam. „Thank you very much! I have to admit that I am hooked!“, lau-susin lahkudes ja ukse sulgedes tundsin, et siia pean ma veel tagasi tulema.

Page 22: Studioosus november

22 | STUDIOOSUS

VIIS KÜSIMUST VÕRKPALLI-NAISTELEMARTIN MALM ERAKOGU

SPORT

1. NIMI & HÜÜDNIMI2. SINU LEMMIK VÕRKPALLIVÄLINE TEGEVUS3. KES ON KÕIGE HUMOORIKAM MEESKONNAKAASLANE? MIKS? 4. KUI SA SAAKSID OLLA NÄDAL AEGA OMA VÕISTKONNAST KEEGI TEINE, SIIS KES JA MIKS? 5. MILLINE SÕNA ISELOOMUSTAKS TEIE VÕISTKONDA KÕIGE PAREMINI?

1. Triin Veideman (Veits, Veidekas)2. Kuna hooaeg on ko-he-kohe algamas, siis hetkel sellist asja nagu „võrkpalliväline“ väga ei eksisteeri. Võrkpall ongi elu!3. Muhedat sarkasmi too-davad nii õed Püüverid kui ka Saare naine Õ. Oma lapseliku siirusega hoiab

meie tuju alati üleval ka kapteni 7-aastane poeg Mattias. 4. Abitreener Tiit Kõiv, sest siis saaksin Stenbocki maja valveteenistuse juhina peaminister Rõivast turvata ja võrkpalli kohtunikuna Euroopa Meistrite Liiga mänge vilistada.5. IMELINE!

1. Kaisa Õunpuu (Õ)2. Sõpradega heade söö-kide söömine. 3. Kaisa Bahmatsev. Kõik tema laused pakuvad nal-ja.4. Sidemängija, tahaks ka nii rasket ametit. 5. Kokkuhoidev

1. Egle Püvi (EQ, Püüver)2. Mulle meeldib vaba aja tekkimisel mitte midagi teha ning kui ma mitte midagi te-gemisest ära väsin, siis hak-kan alles edasi vaatama.3. Sellel aastal on selleks Õ, sest kuna ta on siiralt veen-dunud, et ta on niivõrd cool inimene, siis suudab ta kõik olukorrad enda kasuks pöö-rata.

4. Kristi, sest siis ma saaks tema reaktsiooni ja kiiruse nädalaks endale. Oleks ju hea ka ise kõik pallid kaitses hästi üles tuua.5. OneTeamOneDream

1. Renna Koha (Rents)2. Magada on hullult hea.3. Kaisad on meil kirkad kriidid, mõned lihtsalt on vaimukad. Tegelikult säh-vatab aeg ajalt igaüks.4. Mari-Liis Graumann. Tahaks teada, mis tunne on olla tehniliselt niivõrd korrektne.5. Kokkuhoidvus

1. Kaisa Bahmatsev (Bah-ma, sellest hooajast vist pigem Epp.)2. Kindlasti oma sõbran-nade/sõpradega koos olemine.3. Eks need Kaisad ole, vahet pole, milline neist.4. Kindlasti Erle, sest ta on lihtsalt nii imeline!5. Soe ja armas pere :)

Page 23: Studioosus november

STUDIOOSUS | 23

1. Maali Kanemägi (Maari, Mallu, Maalutška)2. Õmblemine, rahva-tants, Saaremaal kodus olemine.3. Egle Püvi. Ta lihtsalt os-kab kelmikalt ja heataht-likult nii enda kui teiste üle nalja teha. 4. Kristi Nõlvak. Selle tüd-ruku energia lihtsalt ei

lõpe, ta käib koolis ja töötab vahetpidamata ning tuleb treeningule ikkagi kõige suurema säraga. 5. Kokkuhoidev

1. Kristi Nõlvak (Krissu)2. Pettuste uurimine Transferwise-is.3. Bahma, sest ta lihtsalt tõmbab naljakaid olukor-di endale ligi.4. Mari, siis ma näeksin kogu maailma sama kõr-gelt kui tema.5. Ühtsus.

1. Lili Võrk (Pole kunagi olnud, aga tiimi poolt on kõrva jäänud „Lilts“)2. BESTikatega koos ole-mine ja muusika kuulamine3. Tundub, et Kristi on koguaeg hästi lõbus ja teeb palju fun-i. 4. Reelika, sest teda tean kõige vähem ning trennis tahaks ka nii kõ-

vasid pommlööke lüüa, kui tema. 5. Ühtehoidvus

1. Mari-Liis Graumann (Marka)2. Raske on ühte lemmiktege-vust välja tuua. Viimasel aastal on see olnud seotud siseku-junduse ning renoveerimise-ga. Otsid sobiva mööblitüki ja teed korda.3. Egle. Meil on uus treener, kes pole enne naisi treeni-nud. Egle uuris, et kui teha ilus kurb nägu ja paar pisarat

poetada, kas siis saab mänguks platsile.4. Lahe positsioon platsil, mida ise pole kunagi mänginud.5. Kokkuhoidev

1. Erle Püvi (Erliito, Püüver)2. Vaieldamatult lemmi-kuim on magamine.3. Eglega on näiteks võimatu tõsiselt paaris olla või jõusaa-lis käia. Ta ütleb imelikke asju ja teeb väga kohatuid liigutu-si ebasobivatel hetkedel. 4. Sidemängija (Egle või Kaisa B). Päris põnev oleks teada, kui kõik pallid käiks

minu käest läbi ja ma saaks omal valikul mõne lööja män-gust välja lülitada kui vaja. 5. Vennad!

1. Triin Taliga (Barbie)2. Meeldib väga tennist mängida ja köögis kokata.3. Ühte kindlat on päris raske välja tuua, sest meil on kõik mõnusalt humoorikad ja ühes-koos saab alati palju nalja.4. Esimesena tuli kohe pähe, et tahaksin nädal aega Mari olla, kuna see tundub kõige huvitavam ja põnevam.5. Kokkuhoidvus

1. Mari Loorman (Kosmose-muri)2. Käimine mööda võõraid radu.3. Veits oma kuldaväärt ütle-mistega, nagu „Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis“.4. Egle, sest tal ei valuta kusagilt.5. Vennad – üks kõigi ja kõik ühe eest.

1. Sirli Laager (Sirts)2. Kudumine – päriselt3. Mariliis Trei, (kes on sel aastal küll välislähe-tusel). Malluga on nii, et tema aju töötabki huu-mori lainel.4. Tahaks olla Renna, õpetaksin ta ohutumalt ringi liikuma (see on liht-salt uskumatu, kui palju

üks inimene võib komistada, kukkuda ja ennast igale poole ära lüüa :D)5. Vennad

Page 24: Studioosus november

24 | STUDIOOSUS

OUTSIDE OPINION

A good American acquaintance of mine, Joe told me a story once that shifted my mindset to a different level, one which I could not have foreseen.

Joe, a bright and handsome student at a college in the US came to meet, long ago, a beautiful blonde girl called Tanya, who was of Norwegian descent. Not only was she beautiful – she was an astounding and stun-ning girl, and she found Joe an interesting person so she went out with him on a date one day. Joe thought the evening was great, but Tanya herself, however, came across to him as a little shallow and not so smart, although she certainly stood out when they entered the nice restaurant they went to. The next day, Joe was in the library studying with his friend John, who was of Greek descent, when he suddenly saw Tanya, who came up to him to say ”Thank you for the wonderful evening yesterday!” Joe parted ways in a nice manner by extending a friendly smile to her and waving good-bye. Now, as Greeks are stereotypically crazy about blonde girls, John of course asked Joe if he would be going out with her again - to which Joe replied that he didn’t really fancy doing so, however good she looked. His friend was in awe. ”How? Why not? May I ask her out instead then?” Joe said that he was completely fine with that.

To put it in a nutshell, one thing led to another and John eventually married Tanya. They had a daughter and moved to live in a very fancy suburb of San Fran-cisco. John majored in business studies and ended up working for big international corporations, often in Ni-geria or other such foreign places. Such great distance made John feel very uncomfortable, unhappy about being so far away from Tanya and their little baby. On top of that he disliked the corporate atmosphere he

Bullet DodgerDMITRII STEPANENKO

was working in, but nevertheless he was paid very well - at least it was more than enough to support both his beloved wife and their child. Sad to say, Tanya could not stand the distance any more than John could, but for her this manifested in her cheating on John. It came to him as a huge shock when she filed for a divorce, seemingly out of the blue. Later he found that his Tanya had betrayed him. Of course, when she finally moved out she took half of his hard-earned assets and his daughter with her, and then moved back to live with her parents, far away in Minnesota. He was left having to pay tremendous monthly amounts for child support despite the fact that he could only see his daughter every once in a blue moon, since Tanya made it very difficult for him to see their baby, on top of living so far away.

As I listened to Joe atten-tively, he continued his story by saying ”The last I heard he was still having a very difficult time, and was also stabbed in the back by his business part-ners years later, after the divorce. I hope and pray he is doing well again now, but I have my doubts...” after reflectively taking another deep puff on his

ERAKOGU

SPECIAL THANKS TO JOSEPH ENGE AND TIM CHISWELL

Page 25: Studioosus november

STUDIOOSUS | 25

Mallboro cigarette, he continued ”...and so it turns out that I dodged the bullet, walking away from her after that date, and I am happy I did it immediately, not after a decade or two. I am happy”.

I simply stared at Joe, as my jaw dropped wide. You see, I was raised in the environment where it was al-ways thought that the ending of a relationship was a failure, that the ultimate goal for everyone was to find a relationship, and that the goal of every relationship was permanence. It came to me as a shocking wave of pity, because I felt so bad for John at that moment, that life had struck at him so unfairly. But then again, Joe had a good point and that made a thought jump up into awareness from the basement of my brain: Why should I actually feel bitter or be sad about breaking up with my girlfriend? Why would anyone feel the same way if they break up with their partner? On the contrary, they could feel blessed – they may have dodged a bullet at the right moment, and not wasted any more of their time!

As my friend put it ”...do not think of the ending of a relationship as a failure. If the relationship has served

its purpose then it is done, and it succeeded in what was required of it. You can compare it to your career. If you work happily somewhere for a few years before finding a better job elsewhere, your work in the pre-vious place is not considered a ‘failure’ but rather as valuable experience that has moved you on towards your ultimate goal or the next stage of your journey. The failure would be to not move on, to keep clinging on after you see that no more progress can be made”.

Think of this journey as an exciting but potentially dangerous one. Sometimes life points a gun at you and shoots that little bastard bullet, aimed at your heart with only one intention – to break you down and make you crawl, afraid to stand up again. Joe’s story, and my friend’s viewpoint on life, taught me that no matter what shatters the core of your world or brings you down, you have to move on. You have to pull your-self together and keep walking. So if you have recently broken up with your loved one, whether you were to-gether for one date or many years, just think of it as a step forward - and if it did not end well between the two of you, just think to yourself: ”I have dodged a bul-let, and I’m moving forward! I am a bullet dodger!”

Page 26: Studioosus november

26 | STUDIOOSUS

We are Family

One of the toughest parts about studying in Estonia is being away from my family. I have two sons, the old-est is 23-years-old and the youngest is 18. It’s hard to enforce rules or give advice from eight time zones away, but I try. I miss having my family’s support as I go through my Master’s program. But, I have learned to adapt and build support among my classmates and friends here.

Many people in our course are international students, and we are all displaced from our families. This makes our connections to each other important. We have be-come like one big family, a big family from all over the world, speaking many different languages and bring-ing with us many different cultures.

I have a tendency to be the mother in our group. We have our group father who always makes things hap-pen. There are also the brothers who always seem to be getting into some sort of mischief. We also have our sisters who keep us up to date on the latest fashion and trends. They all shape who we are as a group, and have changed how I see the world.

Like all families, we enjoy doing things together as a group. We plan events like, movie nights, parties, and we even took our first family trip together last spring. About 25 of us got together and went out to the Estoni-an countryside and stayed overnight in a cabin. There was lots of food, games, dancing, and of course, sauna. When the party ended everyone went to a large sleep-ing area. We found out that we don’t just communicate while we are awake, but the chorus of snoring gave some an idea we also communicate when we sleep.

CRYSTAL LAGRONE PEXELS/ERAKOGU

One of the important keys to success is to wisely choose whom you have around you. My classmates all have different backgrounds and skills, yet we use everyone’s strengths to achieve our overall goal. Each of us has our individual goals; but we also have a group goal of finishing together. We push each other and pull each other when needed. We encourage and help each other.

For me, I miss the daily interaction with my family back home. I am working to keep the lines of communica-tion open and to keep them up-to-date on my daily routine. But, I am not without support here; I have my e-Governance family.

Page 27: Studioosus november

STUDIOOSUS | 27

KULTURNIK

Ai, ema, miks sa mulle nii teed?Ma tahan elada ja naerda.Miks seod oma kõhu kinni?

Tahan suitsetada sama palju kui sina,tahan magada kõikide maailma meestega.

Ai, ema, mul on valus!Miks jooksed kõhuga vastu seina?Palun, ema, ma tahan ka elada,tahan juua viina ning oksendada,

tahan surra üledoosi.Miks tunnen valusaid torkeid su üsas?

Ma tahan olla nagu sina, ema.Palun

ära tee aborti!

BRITA SIIMON

eeskuju

Page 28: Studioosus november

28 | STUDIOOSUS

1. “Jaani kirik” - Pildistatud Viljandis 2014 kevadel.

2. “Allveelaev” - Pildistatud endises Hara allveelaeva sadamas TTÜ Fotoklubi sügismatkal 2014 sügisel.

3. “Rotermanni” - Pildistatud Tallinnas 2014 kevadel.

4. “Laadale minek” - Müügiplatsilt lillede komplekteerimine laadale minekuks. Samuti katsetus, kuidas

esimene panoraam-pea versioon töötas. Pildistatud Kaevandi talus 2014 suvel.

1.

Page 29: Studioosus november

STUDIOOSUS | 29

Autor:

NIMI: Taavo Allik

VANUS: 23

KOOL: Tallinna Tehnikaülikool

ERIALA: Tööstus- ja tsiviilehitus

PORTFOOLIO: www.taavoallik.ee

KONTAKT: [email protected]

Kajasta oma loomingut Kulturnikus! Võta ühendust: [email protected]

2.

3.

4.

Page 30: Studioosus november

30 | STUDIOOSUS

Halva huumori instituut

HUUMOR

MEIE INSTITUUT TEOSTAB MÕÕTMISI VASTAVALT KLIENDI JUHISTELE!

UnehäiredVana õppejõu-känd

nägi jubedat õudukat

milles ta luges loengut,

audiootiumile, kus iga

viimne kui tudeng magas.

Palehigis ärkas ta üles

sellest painajast ning

avastas, et loebki loengut.

Teoreetiline õppimine

Pahane õppejõud seletab

suulisel eksamil tudengile

vahet praktilise ja teoreetilise

lahendusmeetodi vahel:

- Vaadake, kui inimene on

praktiliselt idioot, siis ainult

teoreetiline õpiku kätte

võtmine teda ei ravi!

ÕppetoetusRiikliku õppetoetusega

saab tudeng tegelikult

väga hästi ära elatud.

Raske on ainult kuu

viimased kaks-kolm

nädalat.

Page 31: Studioosus november

STUDIOOSUS | 31

02.1118.00 ruumis U03-301: American English Club16.1118.00 ruumis U03-301:American English Club18.1112.00 - 14.00 ruumis U03-208: Lahtiste uste päev Põhja-Ameerika ülikoolide tea-bekeskuses, www.eac.ttu.ee24.1111.00 - 16.00 Välisõppe infomess - TTÜ peahoone fuajeeswww.ttu.ee/studyabroad30.1118.00 ruumis U03-301: American English Club

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15

16 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

november 2015

vaata tudengielu kalendrit siit:

bit.ly/tudengikalender05-08.11insenerivõistlus EBEC Tallinn 201506-08.11TTÜ e-Sport 2015 Sügis

Page 32: Studioosus november

32 | STUDIOOSUS