8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

1/17

Sotsiaalne trjutus

(1.)STP6004 Tnapeva

sotsiaalprobleemid(6. loeng - 17.03.2006)

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

2/17

Kesksed ksimused sotsiaalse

sidususe ja trjutuse kohta Eesti

hiskonnas (M. Lauristin; ESA II 2001) Kas on teaduslikus mttes ige rkida kahest, kolmest ,

kaheteistkmnest vi ikkagi ainult hest Eesti hiskonnast? Kui kaugeleon arenenud segmenteerumise, fragmenteerumise ja vastandumiseprotsessid Eesti hiskonnas?

Millest on tingitud kihistumise, hiskonna fragmenteerumise jasotsiaalse vrdumise svenemine? Kui mrav on poliitilinedimensioon vrreldes turumajandusliku surve vi vrtuste nihkegasuurema individualismi suunas?

Kas ja kuidas oleks olnud vimalik sidususe krge taseme (sotsiaalseja majanduliku vrdsuse, ksmeele, osaluse) silitamine kiiretesotsiaalste, poliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike muutusteolukorras?

Kas Eesti hiskonnas toimuv sidususe vhenemine on oma ulatuseltja sisult unikaalne vi on tegemist globaasete ilmingute kohalikuversiooniga? Kuidas seda mjutab Eesti avatus globaalseteleprotsessidele?

Milliseid tagajrgi vib tuua kaasa Eesti hiskonnale sidususe edasinevhenemine? Kas see protsess on pratav? Kas ja kuidas seda saab

mjutada sihipraste poliitikate elluviimisega erinevatesvaldkondades?

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

3/17

Sotsiaalse trjutuse mistest

Sotsiaalne sidusus kui osalus

hiskonnaelus, mure oma maa ja rahvasaatuse prast, tugevhtekuuluvustunne

Osaluse etapid:

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

4/17

Sotsiaalse trjutuse mistest

Sotsiaalne trjutus kui sotsiaalse sidususekaotsiminek

Sotsiaalse trjutuse all mistetakse inimesevimetust efektiivselt osaleda hiskonnamajanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuuriliseselus

Sotsiaalne trjutus ja heaolu - inimesel on vimalikrahuldada oma thtsamaid tarbeid. Erik Allardt(1975) Dimensions of welfare in a comparativeScandinavian study: omamine (having), suhted(loving) ja olemine (being)

Sotsiaalses trjutus kui indiviidi ja hiskonna

vaheliste sidemete katkemist

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

5/17

Heaoluvimaluste kaotus ja

sotsiaalse sidususe nrgenemine

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

6/17

Deprivatsioon

Sissetuleku vhesus vi puudumine tukabinimese vaesusse ja tema toimetuleku sltuvusse riigisotsiaaltoetustest. Vikesed sotsiaaltoetused eihvita sissetulekukaotust.

Tervisliku seisundi halvenemine ja puuesuurendavad tturult vljalangemise ohtu, misomakorda raskendab arstiabi saamist (suhted

haigekassaga) ja suurendab tervise edasisehalvenemise tenosust. Raskused eluasemekulude katmisel viitavad

inimese kehvale majanduslikule jrjele, mille puhulsundkulude osa tarbimise struktuuris on

ebanormaalselt krge.

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

7/17

Sotsiaalne isoleeritus

Tturuga suhte puudumine on keskne sotsiaalset trjutustphjustav tegur. Ttuks jmine thendab nii t,sissetuleku, seisundi, sotsiaalsete kontaktide kui kakuulumistunde kaotust, ning htaegu vhendab inimesevalikuid ja otsuste judu.

Leibkonnas teiste tiskasvanud pereliikmete puudumine(elamine ksinda vi ksikvanemana) jtab inimese ilmavajalikust kodusest vaimsest ja ainelisest toetusest ja histetoimetulekuplaanide koostamisest, ning suurendabsotsiaalsesse isolatsiooni sattumise ohtu.

Mitteosalemine organisatsioonides ja hendustes jtabinimese krvale vajalikust informatsioonivoost ja vhendabtema seostatust hiskonnaga.

Poliitika vastu huvi kaotamine tukab inimesevimustruktuuridest eemale, poliitilisse isolatsiooni.

Nii turvatunde puudumine kodus kui ka avalikus kohas

vljendab sotsiaalses isolatsioonis oleva inimesehiskonnapelgu.

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

8/17

Anoomia

Vimukaotus vljendub vastuolus inimese valimistelosalemise iguse ja tegeliku mju omamise vahel. Vimu

kaotanu leiab, et tema ei saa olukordi enda mber muuta, egajrelikult vajalikul mral olla omaenese elu peremees.

Teabevaakumisse jetuse kahtlustekitab tunde, etvimustruktuurid varjavad rahva eest vajalikku infot, seesuurendab isikliku elu mramatust.

Vhene poliitiline teadlikkusvljendub tdemuses, etpoliitika on nii keeruline, et sellest pole vimalik aru saada. Lootusetus teha tulevikuplaanevljendab sotsiaalset

pessimismi tuleviku suhtes. Enesevrikuse langusvljendub viimasel ajal kogetud

subjektiivses alavrsustundes.

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

9/17

Heaoluvimaluste kaotuse jasotsiaalse trjutuse ohu

hindamise skaalad

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

10/17

Sotsiaalset trjutust soodustavad

tegurid

Sotsiaalne iglus

Tkaotus

Vaesus

hiskonna muutuvad nudmised

Isikliku elu sndmus

Sotsiaalne haavatavus

Sotsiaalse trjutuse riski kuhjumine

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

11/17

Sotsiaalse trjutuse ksitlusi

1970.-d - sotsiaalse trjutuse probleemidseonduvana elanikkonnagruppide madalatestsissetulekutes lhtuva vaesusega

(sissetulekuvaesus) deprivatsioon (ilmajetus) - teatud ressursside

nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine

1990.aastatate algus - trjutus thendab lisaks

hulgaliselt muid probleeme: raskendatudjuurdepsu haridusele, kontaktide nrgenemist vikadumist hiskonna, trjutud indiviidide ja gruppidevrtushinnangute ja kitumismallide muutumist

jpm.

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

12/17

Sotsiaalne trjutus prineb...

ST kui sotsiaalse stratifikatsiooni tagajrg, misparatamatult omistavad alamklassile trjutu staatuse(Kronauer, Fassin, Virtanen)

ST kui teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalneeraldumine tulenevalt mingitest olulistestsotsiaalprobleemidest (ttus, vaesus, deprivatsioon,perifeersest elupiirkonnast tulenev eraldatus jms.)

(Strobel, Helne, Madanipour) ST kui mnede gruppide suhtes kuratlik vaesusring,

sest kes sinna ringi juba kord on sattunud, ei suudasellest enam vljuda ning on kllaltki suurtenosus erinevate probleemide jtkuvaks

kumuleerumiseks (Durlacher, Muffels, Fouarge)

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

13/17

Sotsiaalne trjutus prineb...

Pierre Strobeli (1996):

Trjutus on eesktt nii indiviide kui gruppe mjutavssteemne multidimensionaalne marginaliseerumis-ja eraldumisprotsess. Nimetatud protsessi vastuvitlemine eeldab sotsiaalse trjutuse phjustetpset vljaselgitamist ja konkreetset osutamist

sellele, mis vi kes on trjuja Trjutuse puhul tuleb eristada neid mjureid, prata

erilist thelepanu nendele mehhanismidele, mislhestavad hiskonda niteks insiderteksjaoutsiderteks (vrdle: esimene ja teine Eesti)

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

14/17

Trjutuse liike Martin Kronauer (1998):

Tturualane trjutus pikaajalised ttud, kel ei ole vljavaateidtd leida

Majanduslik trjutus phiolemuselt vaesus, mis phjustabsotsiaalsete ja kultuuriliste vimaluste puudumist keskmiseelustandardiga vrreldes

Kultuuriline trjutus vrtustes domineerivate mallide iseloomning sellest tulenev kitumine tekitab trjuva efekti nende suhtes,kes jrgivad vi vljendavad teistsuguseid vrtushinnanguidvi kitumismalle

Isoleeritusest tingitud trjutus sotsiaalsete kontaktide ja suhetepiiratus ja suletus, trjutud grupi ksitlemine marginaliseerununa ja

hbivrsena Ruumiline trjutus elupiirkonnast tingitud eraldatus, trjututekoondumine eraldi naabruskonda, linnaossa vi regiooni

Institutsionaalne trjutus avaliku ja erasektori institutsioonidejrjekindel taandumine trjututest, millega tekitatakse trjututeleraskusi sotsiaalhoolekande programmides osalemisel, avaliketeenuste ja koolituse saamisel

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

15/17

Keda ohustab sotsiaalne

trjutus? Sotsiaalse trjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja vibmjustada mitut tpi elanikkonnakihte (Leiserig & Leibfried,2001): keskklassi esindajad, kelle sotsiaalne turvalisus vib ootamatult

muutuda (vheneda) tulenevalt erinevatest phjustest

(brsikrahhid, firmade pankrotistumine, inimeste pikaajalinetvimekaotus, pikaajaliselt ttuks jmine jms.) kestvalt madala sissetulekuga inimesed (madalapalgalised

ttajad, projektiphised ttajad, kel puudub pidev sissetulek jt.),kes elavad psivalt vaesusriskis

mitmetest phjustest (perifeerne elupiirkond) pikaajalisedeprivatsiooni (ilmajetuse) tttu kannatavad inimesed, kelle

erinevad sotsiaalsed vajadused on sstemaatiliselt rahuldamata pikaajaliselt sotsiaalselt trjutud inimesed (pikaajalised ttud,

puuetega inimesed), kel puudub vimalus osaleda hiskonnaelusriiklike sotsiaalkaitsessteemide nrkuse ja sotsiaalametnikediskrimineerimise tttu. Mnedes riikides kehtivad tturgu,immigratsiooni ja sotsiaalteenuseid reguleerivad seadustikudvivad olla diskrimineerivad vi on vastavate riiklike

kontrollimehhanismide jrelevalvesuutlikkus ebapiisav

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

16/17

Ohutrendid sotsiaalne trjutuse

kujunemisel

Ohutrendid ST kujunemisel (Reich, 1997; Martin,Schumann, 1996): Tehnoloogia-, majandus- ja finantsssteemid muutuvad ja

vrgustuvad (globaliseeruvad) vga kiiresti. Majandusemberstruktureerimine, automatiseerimine ja infotehnoloogiapealetung vhendavad tkohti hiskondliku tjaotusekigil tasanditel (tlised, spetsialistid, juhid jt.) ningerialastruktuuriti, t sisu ja iseloom muutuvad vga kiiresti

ja nuavad kiiret mberkvalifitseerumist Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebahtlus,kapitali kasvav kontsentratsioon rahvusvahelisteksmonopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumisetendentsid vivad viia hiskonnaarengu tasakaalust vljaning vivad tekitada ebavrdsust kigil tasanditel

8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006

17/17

Ohutrendid sotsiaalne trjutuse

kujunemisel Riigi vhene haldussuutlikkus poliitiliste strateegiate

vhene jrjepidevus ja koordineerimatus mjub prssivalt

hiskonna jtkusuutlikule arengule, vhendadessotsiaalset sidusust ja piirates tugeva kodanikuhiskonnateket

Kuna Euroopa hiskonnastruktuuris toimuvad heaegseltvastuolulised protsessid: elanikkond vananeb ja tulenevaltinfotehnoloogia arengust tkohtade arv vheneb,thtsustub ha enam elukestva ppe vajadus. Vananenudteadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalsemahajmuseni ja trjutuseni

Inimeste konkurentsivime silitamine tturul jahiskonnaelus tervikuna seondub ha rohkem sotsiaalseteoskustega ja suutlikkusega luua ja silitada sotsiaalseidvrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset

kaasatust ning lppkokkuvttes vhendada sotsiaalsetrjutuse riskifaktoreid