Sotsiaalmeedia kasutamise kaardistamine Eesti Rahvaraamatukogudes

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

Infohariduse osakond

Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava

Siret Remmelg

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMISE KAARDISTAMINE

EESTI RAHVARAAMATUKOGUDES

Seminaritöö

Juhendaja: Mai Põldaas (MA, infoteaduste lektor)

Viljandi 2013

1

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 3

1. SOTSIAALMEEDIA TEOREETILISED KÄSITLUSED ..................................................... 5

1.1. Sotsiaalmeedia tekke alused – Veeb 1.0 ................................................................................5

1.2. Veeb 2.0 .................................................................................................................................8

1.3. Sotsiaalmeedia sihtgrupid, tüübid ja töövahendid ............................................................... 11

1.4. Rahvaraamatukogud ja sotsiaalmeedia ................................................................................15

1.5. Sotsiaalmeedia lähitulevik ...................................................................................................18

2. KÜSITLUS EESTI RAHVARAAMATUKOGUDES ........................................................... 20

2.1. Metoodika ............................................................................................................................20

2.2. Analüüs ................................................................................................................................21

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 32

KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 34

LISAD ............................................................................................................................................... 36

Lisa 1. Küsimustik Eesti rahvaraamatukogudes .............................................................................36

Lisa 2. Uurimusse kaasatud Eesti rahvaraamatukogud ..................................................................44

Lisa 3. Küsimustikule vastanute protsent ühes maakonnas ............................................................57

Lisa 4. Küsimustikule vastanute protsent ühes maakonnas arvestades vastajate koguarvuga .......58

Lisa 5. Küsitluses osalenud raamatukogutüübid Eesti maakondade lõikes arvnäitajatena ............59

Lisa 6. Kodulehena kasutatavad veebikeskkonnad Eesti rahvaraamatukogudes ...........................60

Lisa 7. Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu Eesti rahvaraamatukogudele ...............................61

Lisa 8. Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu maakondade ja raamatukogutüüpide (linna-

valla- ja külaraamatukogu) võrdluses, arvestades vastajate üldarvu vastusevariandi (vt lisa 7)

kohta .............................................................................................................................................62

2

Lisa 9. Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel olevad sotsiaalmeedia rakendused .........................64

Lisa 10. Eesti rahvaraamatukogude teenuste tutvustamine, ürituste reklaam ja uudiskirjanduse

vahendamine läbi sotsiaalmeedia ...................................................................................................65

Lisa 11. Põhilised probleemid sotsiaalmeedia kasutamisel Eesti rahvaraamatukogude

hinnangul ........................................................................................................................................66

Lisa 12. Eesti rahvaraamatukogude valitud vabavaralised sotisaalmeedia rakendused, mida

edaspidises töös kasutusele võtta ....................................................................................................67

3

SISSEJUHATUS

Sotsiaalmeedia (social media) on grupp internetipõhiseid rakendusi, mis rajati ideoloogilisele ja

tehnoloogilisele põhjale Veeb 2.0 ja see hõlmab kasutajapõhiselt genereeritud (user generated

content) sisu loomist ja vahetamist (Kaplan & Haenlein 2010, lk 3).

Sotsiaalse meedia veebikeskkonnad võimaldavad kahesuunalist kommunikatsiooni ja toetavad

sõnavabadust, eristades seda traditsioonilisest meediast, mis on ühesuunaline (raadio,

televisioon, film, ajalehed, ajakirjad jt). Tüüpiline sotsiaalmeedia veebilehe sisu võib olla tekst,

suhtlemine, video, personaliseeritud veebilehed jm; et jälgida sõpru, sündmusi ning huvisid.

Sotsiaalmeedia on loonud tohutu infokogumi, mis on muutnud viisi, kuidas kultuuri, teenuste ja

olmeasjade tarbimisväärtust hinnatakse. Sotsiaalmeedia kiire areng on mõjutanud kõiki

eluvaldkondi; informatsiooni on kerge vahendada reaalajas, kaasates suuri sihtgruppe.

Käesoleva seminaritöö eesmärk on kaardistada sotsiaalmeedia kasutamist Eesti

rahvaraamatukogudes. Teema uurimine on oluline, selgitamaks välja tervikpilti Eesti

rahvaraamatukogude kontekstis, hõlmates uurimusse peamised sotsiaalmeedia valdkonnad.

Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded.

Võrreldakse rahvaraamatukogude kodulehtede ja sotsiaalmeedia omavahelisi seoseid.

Uuritakse sotsiaalmeedia erinevaid väljundeid ja seoseid rahvaraamatukogudega.

Uuritakse sotsiaalmeediast tulenevat peamist kasumlikkust rahvaraamatukogudele.

Esitatakse Eesti rahvaraamatukogudes kasutatavad sotsiaalmeedia rakendused.

Selgitatakse välja peamised probleemid sotsiaalmeedia kasutamisel.

Kirjeldatakse, milliseid vabavaralisi sotsiaalmeedia rakendusi Eesti rahvaraamatukogud

oma igapäevatöös edaspidi kasutusele võiksid võtta.

Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk hõlmab sotsiaalmeedia teoreetilisi käsitlusi ja

jaguneb viieks alapeatükiks, kus antakse ülevaade järgmiste teemade kohta.

Sotsiaalmeedia tekke alused – Veeb 1.0.

4

Veeb 2.0.

Sotsiaalmeedia sihtgrupid, tüübid, töövahendid.

Rahvaraamatukogud ja sotsiaalmeedia.

Sotsiaalmeedia lähitulevik.

Teine peatükk koosneb uurimuslikust poolest, mille käigus antakse ülevaade uurimuse

metoodikast ja uurimusse kaasatud Eesti rahvaraamatukogude nimistust ning esitatakse uurimuse

tulemuste analüüs. Uuringu tulemused on esitatud diagrammide ja tabelitena. Tööl on 12 lisa.

Varem on tehtud uurimusi sotsiaalmeedia teemal, mis on olnud kitsa suunitlusega.

Janela Tähepõld kaitses 2008. aastal lõputöö teemal „Viljandi Linnaraamatukogu valmidus

blogisid vahendada”. Mariina Madissoni 2011. aasta lõputöö kandis pealkirja „Rapla maakonna

raamatukogude blogid: töötajate ja lugejate hinnangud”. Kertu Põial kaitses 2012. aastal

magistritöö teemal „Sotsiaalmeedia kui uus avaliku sfääri areen: ühe Facebooki kogukonna

näitel”.

Käesoleva seminaritöö autor ei ole teadlik, et sotsiaalmeedia kasutamist Eesti

rahvaraamatukogudes oleks varem sellises mahus ja ulatuses uuritud.

5

1. SOTSIAALMEEDIA TEOREETILISED KÄSITLUSED

Sotsiaalmeedia (social media) on (meie) olevik, mille organiseeritud koondamiseks ja

edastamiseks kasutatakse integreeritult teksti, audio ning video võimalusi (Gallagher 2010, lk 9).

1.1. Sotsiaalmeedia tekke alused – Veeb 1.0

Meedia rollil ühiskonnas on olnud suur mõju praeguse sotsiaalmeedia väljakujunemisele. Meedia

plahvatusliku õitsengu alguseks saab pidada 1440. aastal Johann Gutenbergi leiutatud trükipressi,

mis tagas eeldused teabe laiemaks levikuks avalikkusesse. „Üsna algusest peale hakkasid

kuningavõim ja teised võimuorganid avaldama trükis ilmunud seadusi ja avalikke teadaandeid.

Seega leidis aset sotsiaalne revolutsioon, milles trükkimine mängis lahutamatut osa,” (McQuail

2003, lk 17). Hilisemad leiutised, nagu telegraaf, fotograafia, televisioon ja kino tekitasid

võimaluse ühesuunalise informatsiooni vahendamiseks erinevate kanalite kaudu, mille mõju oli

suunatud laialdastele sotsiaalsetele gruppidele.

Inimestel on loomuomane vajadus kusagile kuuluda, selleks võib olla perekond, sõpruskond,

mingi muu grupp, kodukant, kommuun jm. Enne interneti tulekut käisid sarnaste huvidega

inimesed klubides kokku saamas mõtete, kogemuste ja infovahetuse eesmärgil. Childressi järgi,

selle asemel, et passiivselt vaadata lemmikprogramme televiisorist, on vaatajad kasutanud seda

sotsiaalseks ühildumiseks (social bonding). Televiisori vaatamine oli viis luua suhtlust ja see oli

võimalus kuuluda sotsiaalsesse gruppi (2012, lk 55–56).

Joe Fernandez rõhutab artiklis „A Swot Analysis for Social Media in Libraries”, et raamatukogud

on alati omanud olulist rolli informatsiooni vahendamisel erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.

Liikudes traditsioonilistelt kaartkataloogidelt digitaalsetele, on raamatukogud olnud ühed

varasemad sotsiaalse võrgustiku loojad, luues kahepoolseid suhteid ja sidemeid raamatukogu

kasutajatega (2009, lk 35).

Sotsiaalmeedia arengu peamine alus oli interneti kasutuselevõtmine. Internet on tuhandetest

arvutivõrkudest koosnev, miljoneid kasutajaid ühendav maailma suurim arvutivõrgustik (VE

2006, sub internet).

2. septembril 1969. aastal õnnestus UCLA (University of California, Los Angeles) teadlastel

6

esmakordselt kahe arvuti vahel andmeid edastada. Kuu aega hiljem suutis UCLA arvutite kaudu

ühenduse luua 300 miili kaugusel asuva Stanfordiga. See oli ARPANETi (Advanced Research

Projects Agency Network) võrgustiku loomise algus, mis oli algselt planeeritud USA

kaitseministeeriumi jaoks (Han 2011, lk 20).

1989. aastal pakkus Tim Berners-Lee koos oma kolleegidega Euroopa tuumafüüsika

laboratooriumist CERN (European Organization for Nuclear Research) välja uue infovahetuse

protokolli. Loodi ka hüpertekst. Sellest kujunes 1991. aastaks WWW ehk World Wide Web.

1990. aastate keskel loodi esimene graafilise kasutajaliidesega veebisirvija Mosaic, millele

järgnes üsna ruttu Netscape Navigator (Han 2011, lk 23). Eesti ühendati internetiga aastatel

1990–1992, põhirakendused olid Veeb ja elektronpost (VE 2006, sub internet).

Esimese põlvkonna veebilehed olid peamiselt staatilised ning kujunduselt lihtsad, sisaldades vaid

pealkirju ja tekstilõike, vahel ka viiteid teistele veebilehtedele. Levinud olid isiklikud kodulehed,

mille on tänaseks suures osas asendanud ajaveebid. Tolle aja veebilehtede kasutajamugavuse

suurimaks piiranguks oli tehnoloogia (EUCIP 2013).

Esialgu olid populaarsed erineva temaatikaga foorumid ja teadetetahvlid, mis koondasid ühiste

huvidega inimesi, kes said üksteisega suhelda, diskuteerida ja arvamusi avaldada. Liana Evans

käsitleb foorumeid ja teadetetahvleid kui sotsiaalmeedia „vanaisasid” („granddaddies” of social

media). Need olid esimesed kohad, kus inimesed said leida informatsiooni, mis neid ühiselt

huvitas. Sotsiaalmeedia kiire arengu kõrval on foorumid ja teadetetahvlid endiselt pidevas

kasutuses ning ühed kasutatavamad sotsiaalmeedia tööriistad (2010, lk 20).

1995–1999. aastatest algas veebibuum – dot-com’i mulli aeg. Toimusid suured muudatused

tehnoloogias (veebisirvijad, veebilehe disain). Hakkasid levima e-kaubandus ja lingikogud.

Veebilehed keskendusid sellel perioodil rohkem sisule ja külastajatele. Olid mõned olulised

muudatused, mis mõjutasid sotsiaalmeedia tulevikku. 1996. aastal tuli turule ICQ kiire

sõnumivahetuse süsteem (instant messaging system), mida kasutati suhtluseks inimestega, keda

tunti personaalselt. Teine eelkäija tänapäeva sotsiaalmeedia funktsionaalsusele oli

Six.Degrees.com, mida hakati kasutama, et hoida veebikontakte sõprade ja perekonna vahel

kommuuni siseselt. 1990. aastate lõpul hakati aktiivsemalt kasutama blogi loomise võimalusi

(Scott & Jacka 2011, lk 8–11).

Üheks sotsiaalmeedia varasemaks ilminguks on blogid. Gallagheri järgi on blogid veebipõhised

platvormid informatsiooni postitamiseks, kus postitused on kronoloogilises järjekorras ning

otsitavad kategooriate ja teemade järgi (2010, lk 12).

7

Algselt kasutati blogimise võimalust privaatsete päevikutena, kuni organisatsioonid hakkasid

kasutama blogisid kui töövahendeid. Kõige esimene oli Open Diary, mis tuli välja 1998. aastal

ning kasvas nii suureks, et sisaldas lõpuks tuhandeid online-päevikuid. See oli esimene

keskkond, mis lubas lugejatel postitusi kommenteerida (Scott & Jacka 2011, lk 9).

Termin veebilogi (weblog) võeti sel ajal esmakordselt kasutusele ja aasta hiljem lühendatult kui

blogi (blog), kui üks blogija naljatades tõlkis „veebilogi” (weblog) ümber „me blogime” (we

blog) (Kaplan & Haenlein 2010, lk 3).

Kuid Gallagher ei liigita blogisid täielikult sotsiaalmeedia valdkonda, sest blogid ei ole loodud

ainult selleks, et luua dialoogi, nad on muutunud ka olulisteks uudiste ja arvamuste allikateks

(2010, lk 12).

Blogide pidamine on laialdaselt levinud ja sisult erineva temaatikaga (muusika, film, kirjandus,

toiduretseptid, käsitöö jm). Blogisid on kerge jälgida uudisvooga. Tänu sellele on blogid rohkem

nähtavad, võimaldavad laiemat levikut ja kasvatavad populaarsust.

Uudisvoog (RSS ehk Really Simple Syndication) on üks informatsiooni jagamise meetodeid üle

interneti. Uudisvoog on oluline tööriist näitamaks oma kohalolekut sotsiaalveebis. Sisu

(nt uudised, blogi sissekanded, pressiteated) on edastatud korralikult ettevalmistatud vormis

veebilehtedelt (Hay 2011, lk 53).

Uudisvoo sünniks peetakse 1997. aasta Dave Wineri koostööd „Really Simple Syndication”

tehnoloogiaga, mida kasutati tõstmaks esile blogi värskendusi ja Netscape’i „Rich Site

Summary”, mis lubasid kasutajatel leida kohandatud Netscape’i kodulehtede kohta regulaarseid

andmejadasid. Netscape kaotas huvi ja see tehnoloogia kanti edasi blogimise pioneeri Userland

Winersi ettevõttele. Praeguses rakenduses on näha mõlema esiisa mõjutusi. Uudisvoogu

kasutatakse praegu mitte ainult blogi sisestuste edastamiseks, vaid ka andmestiku värskendusena,

mis sisaldab viiteid kaubale, andmete ja fotode kättesaadavust (O’Reilly 2007, lk 25).

Peter R. Scott ja J. Mike Jacka leiavad, et sotsiaalmeedia arenes nii platvormi- kui ka

sisuloomest lähtudes kiiresti 2000. aastast alates. Kasutaja loodud sisu hakkas jõudma kriitilise

massi piirini, andes esimest signaali organisatsioonidele, et inimesed on võimelised ja soovivad

luua sisu ning ühineda keskustelusse veebis organisatsioonide osaluseta. 2003. aasta alguse paiku

tuli esimese sotsiaalse platvormina välja Friendster, saades esimese kuuga kolm miljonit

kasutajat. Samal aastal lisandus teine hästituntud platvorm LinkedIn, mis võimaldas kolleegidel

üksteisega kontakteeruda ja soodustas koostööd nii omavahel kui ka grupiviisiliselt. See ei olnud

oluline mitte ainult tööandjatele, vaid ka hea võimalus leida töölevärbamiseks uusi talente.

8

2003. aastal käivitus Wordpress, mis andis võimaluse luua blogi mõne minutiga,

programmeerimise algteadmisteta. Sotsiaalne järjehoidja del.icio.us alustas 2003. aastal. See

andis kasutajatele võimaluse tekitada veebilehele järjehoidja, kasutades vabalt valitud märksõnu

või märgistust, luues kasutajapõhise folksonoomia, st kasutajapõhine taksonoomia konkreetse

teema kohta (2011, lk 9–11).

2003. aasta augustis tuli turule MySpace, mis oli hea võimalus võõrdunud Friendsteri

kasutajatele, kes ei olnud rahul sellega, et Friendsteri profiile oli võimalik luua ainult

üksikisikutele. Miinuseks oli ka ebaühtlane serveritöö, mis võttis kasutajatelt võimaluse

veebilehte külastada siis, kui nemad seda soovisid. Erinevalt Friendsterist asetas MySpace

fookuse kasutajasõbralikkusele, võimaldades lisaks individuaalsetele profiilidele luua neid

bändidele ja ka teistele organisatsioonidele (Han 2011, lk 56).

Vikipeediat (Wikipedia) võib pidada Veeb 2.0 sümboolseks alguseks. Jimmy Wales ja

Larry Sanger leiutasid Vikipeedia 2001. aastal dot-com’i buumi ärkamisajal. Varem töötasid

Wales ja Sanger Nupedia kallal, mis oli entsüklopeediline projekt ja põhines traditsioonilisel

mudelil, kus postitusi kirjutasid eksperdid, olles vaba kasutusega ja veebipõhine nagu selle

järglane Vikipeedia (ibid lk 25, 27).

Need olid suured sammud sotsiaalmeedia laiemaks levikuks, ühendades Veebi kaudu miljoneid

kasutajaid.

1.2. Veeb 2.0

Tim O'Reilly & MediaLive International leidsid, et pärast dot-com’i mulli lõhkemist on Veeb

seoses uute veebilehtedega ja veebilehitsejate täiendustega olulisem kui kunagi varem.

Põhiküsimus seisnes selles, kas lõhkemine oli piisavalt oluline nähtus, et kuulutada välja

Veeb 2.0 sünd? Esimesel Veeb 2.0 teemalisel konverentsil 2004. aastal määratleti esmased

põhimõtted. Esimene oli „Veeb kui platvorm”. Uus Veeb pidi olema kasutajate koostööl põhinev

ühislooming nii sisu kui ka informatsiooni jagamise mõttes.

O'Reilly arvates olid üleminekul veeb 1.0-lt veeb 2.0-le olulised järgmised näitajad (2007; lk 17,

19, 22–23). 1) Hüperlink veebinduse alusena. Oma veebilehele infot üles pannes lingiti see

teistele lehtedele. Nagu aju sünopsid, kasvas ühenduste arv orgaaniliselt vastavalt kõigi

veebikasutajate aktiivsuse kasvule. 2) Yahoo kui interneti esimene edulugu oli algupäraselt

kataloog. Kuigi Yahoo on liikunud erinevat tüüpi sisuni, oli selle roll kollektiivse interneti

kasutamisel portaalina hindamatu. 3) Google’i läbimurre tuli PageRank’i kaudu, mis kasutas

9

veebilingi meetodit, mitte ainult dokumentide omadusi. 4) eBay oli kõigi oma kasutajate

kollektiivne tegevus, mis vastas oma kasutajate tegevusele (nagu Veeb). Seega oli eBay roll

pakkuda kohta, kus tegutseda. Kuna nende kogukond on suur, ei ole uued tulijad nii atraktiivsed.

5) Amazon oli paljuski konkurentide sarnane, kuid suunatud rohkem oma klientide tegevustele.

Kasutati kasutaja aktiivsust tootmaks paremaid tooteid. Samuti eristati „kõige populaarsemaid”,

mis olid sel hetkel Veebis nende lehel toimuva tegevuse tulem. 6) Wikipedia oli

eksperimentaalne online-entsüklopeedia, mida võisid täiendada kõik ja mis baseerus Eric

Raymonds’i tsitaadil: „Piisavalt paljude silmamunadega on kõik putukad lamedad”.

Veeb 2.0 mõistet kasutati esmakordselt 2004. aastal. Veeb 2.0 on platvorm, mille sisu ja

rakendused ei ole enam loodud ja avaldatud üksikisikute poolt, vaid on jätkuvalt

modifitseeritavad kõikide kasutajate poolt osaluse ja koostöö meetoditega. Veeb 2.0 esitles

ideoloogilist ja tehnoloogilist kasutajapõhist rakendust, kasutaja loodud sisu (UGC ehk user

generated content), mis on summerituna vaadeldav kogum kõikidest meetoditest, kuidas

inimesed saavad sotsiaalmeediat kasutada. Termin UGC, mis kogus populaarsust 2005. aastal, on

tavaliselt kasutusel kirjeldamaks meedia osiste eri vorme, mis on avalikkusele kättesaadavad

ning lõppkasutajate loodud (Kaplan & Haenlein 2010, lk 2–3).

Kaplanist & Haenleinist lähtudes põhineb kasutaja loodud sisu kolmel põhialusel:

on kättesaadav avaldajale (kirjastajale-väljaandjale) ja avalikkusele – e-kirjade ja

välkteadetena;

väljendab kindlas koguses loovust (mitte lihtsat kopeeritud materjal juba olemasolevast

materjalist – näiteks olemasoleva ajaleheartikli koopia postitamine oma isiklikku blogisse

ühtegi muudatust tegemata või kommentaarideta);

peab olema loodud väljaspool professionaalset töökeskkonda ja rutiine (kogu sisu, mis on

loodud näiteks reklaamituru konteksti silmas pidades) (ibid lk 3).

Veeb 2.0 annab võimu kasutaja kätte, on võimalik luua avalik profiil ja personaalne

võrgukeskkond, olles ühenduses samade huvigruppidega.

Gallagher’i järgi seisneb Veeb 2.0 peamine kasumlikkus järgneval (2010, lk 74):

põhiline väärtus on informatsiooni jagamine, omades püsivat kanalit kommunikatsiooniks;

tuhanded kunstnikud ja kirjanikud teenivad raha Veeb 2.0 võimalusi kasutades;

töövõimetud inimesed saavad kodus töötada ja täielikult veebikeskkonnas osaleda;

10

mittetulundusühingud säilitavad nähtavust madalate kuludega suurema auditooriumi puhul

interneti vahendite kaudu ning ei pea seetõttu kasutama kulukat otsepostitust;

Veeb 2.0 loob ruumi diskussiooniks, dialoogiks ja laiemaks juurdepääsuks meediale kui

televiisor ja raadio.

Sotsiaalmeedia andis siis ja annab ka praegu võimaluse olla nähtav ning luua kontakte terves

maailmas. Geograafiliste piiride kadumine on eelis just eriliste oskuste, teadmiste ja huvidega

inimeste vaheliseks informatsiooni vahetamiseks ning jagamiseks. Veeb 2.0 saab pidada

sotsiaalmeedia õitsenguajaks, kus kasutaja loodud sisu laiendas veebiväljundite kättesaadavust ja

mahtu.

Üheks Veeb 2.0 nähtuseks on virtuaalsed 3D-maailmad ja -mängud.

Virtuaalsed maailmad (virtual worlds) on platvorm, kus kolmemõõtmelises keskkonnas saavad

kasutajad esineda personaliseeritud avataridena ja suhelda teistega nagu nad teeksid seda reaalses

elus. Virtuaalsed sotsiaalsed maailmad lubavad oma elanikel teha käitumuslikke valikuid vähem

reglementeerituna ja peaasjalikult elada virtuaalselt sarnast elu reaalse eluga. Selles reaalsuses

pole mingeid reegleid, mis piiraks suhtlemist, v.a põhilised füüsikaseadused nagu näiteks

gravitatsioon (Kaplan ja Haenlein 2010, lk 6). Populaarsed mängud on „World of Warcraft”,

„Rune Scape”, „Sims” jm.

Veeb 2.0 ajajärgule on iseloomulikud erinevad sotsiaalvõrgustikud. Sotsiaalvõrgustiku

veebilehed ei toetu ainult nn teisele elule (second life), mis loob teise identiteedi või

mitmekordseid identiteete. Hoopis vastupidi. See, mis teeb sotsiaalse võrgustiku veebilehed nii

eriliseks, ei ole indiviidide võimalus kohata võõraid. Pigem on see soov artikuleerida ja

sotsiaalse jagamise kaudu teha nähtavaks oma sotsiaalsed võrgustikud (Han 2011, lk 57).

2004. aastal tuli välja Flickr, mis oli mõeldud fotode jagamiseks ja kasvas kiiresti, sisaldades

fotosid, videoid ja kommuuni sisu. Amatöörid ja professionaalid said omavahel kogemusi ja

teadmisi jagada (Scott & Jacka 2011, lk 12).

2004. aasta aprillis startis Facebook. See on tänaseks maailma suurim sotsiaalse võrgustiku

veebileht, mis sai alguse Harvardi ülikoolist, kus seda algselt kasutati kooli siseselt üliõpilaste

vahelise suhtlemise jaoks. Hiljem laienes see kolleegidele, kolleegide kolleegidele ja lõpuks

kõigile, k.a organisatsioonid, inimestevahelised sidemed jne. See edu tuli peamiselt tänu

esteetilisele ühtsusele. Facebook’i profiilid on peale mõnede variatsioonide peaaegu identsed.

Facebook’is on hea võimalus suhelda, laadida üles fotosid, samal ajal inimesi märgistades (Han

2011, lk 57).

11

Scottile ja Jackale tuginedes olid aastad 2000–2004 sotsiaalmeedia platvormide ja tööriistade

(tools) loomise aeg. 2005.–2009. aastaid saab defineerida perioodina, kus kasutaja võttis omaks

olulised muudatused, kuidas suhelda ja olla omavahel ühendatud (2011, lk 14).

2005. aasta maikuus käivitus YouTube video jagamise veebilehena. Enne YouTube’i tulekut ei

olnud tavalisel internetikasutajal palju väljundeid videote jagamiseks. Üks osa probleemist oli

interneti püsiühenduse ligipääsetavus ja teine oli see, et puudus Veebi salvestamise võimalus.

YouTube lahendas need probleemid. 2006. aastal saabus Twitter, mis oli mikroblogimise

formaadis ning vajas alguses veidi aega, et turul tähelepanu tõmmata. Maksimaalselt 140 sõnaga

mõtteid reaalajas avaldades (tweeting) oli kerge sotsiaalmeedias osaleda ja teiste inimeste

postitusi jälgida (Scott & Jacka 2011, lk 10–11).

Vikipeedia sai suurema tähelepanu 2007. aastal, kui selle inglise versioon sisaldas üle

kahe miljoni sissekande, tehes sellest suurima koondatud ja dokumenteeritud entsüklopeedia

ajaloos (Han 2011, lk 27).

1.3. Sotsiaalmeedia sihtgrupid, tüübid ja töövahendid

Sotsiaalmeedia mudel on liitumispõhine. Liituja loob profiili, kus on võimalik avaldada enda

kohta informatsiooni (isikuandmed, fotod, hobid, huvid, meeldimised, eelistused jm) ning

määrab sätetega, palju infot ta teistega jagab. Järgmine etapp on sideme loomine teiste

kasutajatega. Teised kasutajad võivad olla: perekond, sõbrad, kaudsed tuttavad, võõrad jt.

Sotsiaalses võrgustikus on peaaegu kogu informatsiooni, mida kasutaja endast avaldab, võimalik

kellegagi või millegagi siduda (ühised huvid, meeldimised, tuttavad jne). Grupist eraldiseisev

isik ei ole sotsiaalsele võrgustikule kasulik, ta ei loo sidemeid, ei kasvata kasutajaskonna suurust

ega veebilehe populaarsust.

Kõik liitujad sobituvad ühte või mitmesse sotsiaalmeedia sihtgruppi, olenevalt sellest, millised

on nende huvid ja rollid sotsiaalmeedia kasutamisel. Liituja roll võib olla ajas muutuv.

Scottile ja Jackale tuginedes jagunevad sotsiaalmeedia sihtgrupid (2011, lk 30):

loojad (creators) on sotsiaalselt aktiivsed inimesed, kes loovad Vikipeedia artikleid,

blogide ja foorumite sisu, videoid jm;

vestlejad (conversationalists) on kasutajad, kes teevad regulaarseid staatuse uuendusi, nt

Facebook’is, Twitteris jm;

kriitikud (critics) lisavad arvustusi ja kommentaare blogidele, foorumitele jne;

12

kollektsionäärid (collectors) armastavad leida informatsiooni internetist ja seda teistega

jagada; nad koguvad nt järjehoidjaid ja saadavad need sotsiaalsete uudiste lehtedele;

liitujad (joiners) liituvad erinevate sotsiaalvõrgustikega, nagu nt Facebook ja LinkedIn

ning loovad endale profiili;

vaatlejad (spectators) on passiivsemad kasutajad, kes naudivad loojate, vestlejate ja

kriitikute välja arendatud sotsiaalmeedias lugemist, vaatamist ja kuulamist;

vähemaktiivsed (inactives) on inimesed, kes ei osale mitte mingis sotsiaalmeedia vormis.

Sotsiaalmeedia sihtgruppide vahel tekib informatsiooni jagamise käigus kollektiivne intelligents,

mis kajastub sotsiaalsete veebilehtede sisekultuuris, nendega kaasnevates väärtushinnangutes ja

suhtumises ümbritsevasse. Näiteks foorumis, mis on kitsa teemavaldkonnaga tegutsenud juba

kümme aastat, on välja kujunenud üldised hoiakud suhtlemises (emotikonide ja slängi

kasutamine, sõnalühendid, kindel eneseväljenduse stiil jm).

Uued kasutajad võtavad omaks grupis kehtivad eetiliste põhimõtete ja „kirjutamata reeglite”

kogumid, mis on sotsiaalmeedia tüübist lähtuvalt erinevad. Igal sotsiaalmeedia tüübil on olemas

midagi kogukonnale ainuomast ja iseäralikku.

Erinevad sotsiaalmeedia tüübid Evansi järgi (2010, lk 16–20).

Sotsiaalsed uudislehed (social news sites) on veebilehed, kus luuakse ja uuendatakse

lugusid, artikleid, täiendatakse blogi postitusi, videoid ja fotosid kommuuni heaks. Neid

saab hinnata ja kommenteerida. Mida rohkem hääli koguneb, seda suurem võimalus on

jõuda veebilehe esilehele (Reddit, NewsVine, Kirtsy).

Sotsiaalsed võrgustikud (social networking) on nagu MySpace ja Facebook, kus on väga

lai kasutajaskond. Kasutajad saavad fotosid, videoid üles laadida, sõpru sildistada, postitusi

kommenteerida, gruppe luua, üksteise seinale kirjutada, fänne lisada, sõpru üritustele

kutsuda jne.

Sotsiaalse järjehoidja (social bookmarking) kaudu saab oma lemmiklinke teistele pakkuda,

koguda ja terve kommuuniga jagada (nt Delicious, Diigo).

Sotsiaalne jagamine (social sharing) on enamasti suunatud fotodele ja videotele (YouTube,

Flickr). Sotsiaalse jagamise kaudu saavad kommuuni liikmed üles laadida oma meediat,

nagu videoid YouTube’is või fotosid Flickr’is. Fotosid saab märgistada, lisada pealkirju ja

kirjeldusi ning jälgida vaatamise statistikat.

13

Sotsiaalsete sündmuste (social events) jagamiseks on sellised veebilehed, nagu Eventful,

Meetup, Yahoo!

Blogid (blogs) kui üks varasem kasutajate loodud vorm on parim võimalus

eneseväljenduseks. On võimalik avaldada mõtteid, huvisid, arvamusi, ideid, fotosid, linke

jm. Blogidel ei ole piire, neid saab lugeda ja jälgida üle kogu maailma.

Mikroblogimine (microblogging), kus sõnum sisaldab enamasti 140 tähemärki või vähem

ja sõnum saadetakse peamiselt nutitelefonidest ning sülearvutitest. Sõnumid on mõeldud

inimestele, kes on huvitatud postitustest ja on nende jälgijad (followers). Postitusi

nimetatakse säutsudeks (tweets). Twitter on üks suuremaid mikroblogimise platvorme.

Väiksema kasutajate arvuga on Plurk.

Vikid (wikis) on hea võimalus jagamaks oma teadmisi ja kogemusi ükskõik, mis

valdkondades. Olenemata sellest, et Vikipeediat ei aktsepteerita valdavalt koolides ja

kõrgkoolides, ei saa ignoreerida tema tõhusust kiires faktipõhises informatsioonivahetuses.

Viki on suur töö, alustades informatsiooni kindlakstegemisest, rämpsposti kontrollimisest,

hoides samal ajal liikmeid pidevalt aktiivsetena.

Foorumid ja sõnumitahvlid (forums and message boards) on olemas olnud interneti

algusaegadest alates. Kui internet muutus ühiskondlikumaks, hakkasid inimesed kasutama

foorumeid ja teadetetahvleid, kus arutleda teemadel koomiksitest ajaleheväljalõigete

albumiteni välja.

Sotsiaalmeedia tüübid sisaldavad erinevaid platvorme ja töövahendeid, mida lisandub internetti

iga päev. Olenevalt kasutajaskonna suurusest on need rohkem või vähem levinud.

Sotsiaalmeedia rakendused on otsingumootorite jaoks olulised, kuna aktiivne sotsiaalmeedia

sisaldab alati värsket ja uut kasutajate loodud sisu. Liikmed lisavad postitusi, fotosid, videoid jm,

mis võivad olla erakordselt kasulikud mitte ainult sotsiaalmeedia kasutajaskonnale, vaid ka

kõigile neile, kes teostavad internetis otsinguid (Evans 2010, lk 307).

Üldlevinud sotsiaalmeedia platvormid ja töövahendid Scotti ja Jacka (2011, lk 152–159) järgi on

järgmised.

Blogi platvormid ja kogukonnad

Blogger www.blogger.ee

TypePad www.typepad.com

http://www.blogger.ee/

http://www.typepad.com/

14

SocialText www.socialtext.com

SquareSpace www.squarespace.com

Windows Live Space home.spaces.live.com

Wordpress www.wordpress.com

Mikroblogid

Plurk www.plurk.com

Posterous www.posterous.com


Twitter.com www.twitter.ee

Yammer www.yammer.com

Foorumid ja mõttevahetuse keskkonnad

Facebook Groups www.Facebook.com

Google Groups: www.google.com

LinkedIn Groups www.LinkedIn.com


Sotsiaalmeedia võrgustikud

Facebook www.facebook.com/

Google+ www.google.com/intl/et/+/learnmore/

Bebo www.bebo.com

LinkedIn www.LinkedIn.com

MyLife www.mylife.com

My Space www.myspave.com

Orkut www.orkut.com

Fotode jagamine

Flickr www.flickr.com

SmugMug www.smugmug.com

http://www.socialtext.com/

http://www.squarespace.com/

http://home.spaces.live.com/

http://www.wordpress.com/

http://www.plurk.com/

http://www.posterous.com/


http://www.twitter.ee/

http://www.yammer.com/

http://www.facebook.com/

http://www.google.com/

http://www.linkedin.com/


http://www.facebook.com/

http://www.google.com/intl/et/+/learnmore/

http://www.bebo.com/

http://www.linkedin.com/

http://www.mylife.com/

http://www.myspave.com/

http://www.orkut.com/

http://www.flickr.com/

http://www.smugmug.com/

15

PhotoBucket www.photobucket.com

Picasa www.picasa.com

Videote jagamine

Blip.tv www.blip.tv

Flickr www.flickr.com

Revver www.revver.com

YouTube www.YouTube.com

Viddler www.viddler.com

Vimeo www.vimeo.com

Dokumentide ja sisu jagamine

DocStoc www.docstoc.com

Google Docs docs.google.com

Scribid www.scribid.com

SlideShare www.slideshare.net

Zoho www.zoho.com

Sotsiaalsed järjehoidjad

Delicious www.delicious.com

Stumble Upon www.stumbleupon.com

InstaPaper www.intapaper.com

Sotsiaalmeedias tehakse pidevat uuendustööd, see tuleneb infoühiskonna kiirest muutumisest,

kasutajate vajadustest ning teistest konkurentsi pakkuvatest veebikeskkondadest. Pidevate

uuenduste puudumisega kaasneb liikmeskonna langus ja see võib viia veebilehe sulgemiseni.

Sotsiaalmeedia kasutamise tagavad järjepidev tehnoloogiline arendustöö, kastutajate vajaduste

rahuldamine ja turvalisuse tagamine.

1.4. Rahvaraamatukogud ja sotsiaalmeedia

Raamatukogud ja raamatukogu töötajad on kasutanud sotisaalmeediat peaaegu sama kaua, kui

sotsiaalmeedia on olemas olnud. Varakult on kasutusele võetud taskukohased tehnoloogiad.

http://www.photobucket.com/

http://www.picasa.com/

http://www.blip.tv/

http://www.flickr.com/

http://www.revver.com/

http://www.youtube.com/

http://www.viddler.com/

http://www.vimeo.com/

http://www.docstoc.com/

http://www.scribid.com/

http://www.slideshare.net/

http://www.zoho.com/

http://www.delicious.com/

http://www.stumbleupon.com/

http://www.intapaper.com/

16

Rahvaraamatukogud alustasid blogimisega 2000. aastal (Harmon & Messina 2013, lk x).

Rahvaraamatukogud on olnud aktiivsed blogide vahendajad. Peamiselt kasutatakse blogisid

uudiskirjanduse või vabalt valitud raamatute tutvustamiseks lugejatele, kuid on ka kindla

temaatikaga blogisid (nt Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevik, Tartu

linnaraamatukogu filmiblogi jm).

Blogi võib olla hea võimalus raamatukoguhoidja jaoks, kellel ei ole teadmisi või vahendeid

tasulise kodulehe tellimiseks ja alaliseks ülalpidamiseks.

Seetõttu võib blogisid rakendada ka:

raamatukogu kodulehena, kus kajastub raamatukogu põhiline info, teadaanded, uudised jm;

raamatukogu kodulehena, kus lisaks jooksvale infole saab lugeda uudiskirjanduse

ülevaateid, kokkuvõtteid raamatutest jm (Palamuse raamatukogu, Käru raamatukogu,

Vahastu külaraamatukogu jt).

Blogipostituste juures on oluline määrata märksõnad (keywords), sest nende põhjal kasvatab

Google’i robot internetis infomahtu, mis otsingutes tagasi peegeldub. Pika traditsiooniga

kulgenud rahvaraamatukogu uudiskirjanduse blogi on oluline allikas inimese jaoks, kes otsib

internetis kindla raamatu ülevaadet.

Liana Evansi põhjal otsivad kasutajad küsimuste ja vastuste, arvustuste ning blogipostituste

kaudu sotsiaalmeediavõrgustikes vastuseid jooksvatele küsimustele, väljendavad viimaseid

kogemusi ja ootavad tagasisidet teistelt kasutajatelt. Osa inimestest „kaevavad” üles ka vanad

jutuajamised ja postitused (2010, lk 306).

Bloggeri ja Wordpressi statistika kaudu on võimalik näha, kui palju külastusi on olnud

raamatukogu blogis kindlatel kuupäevadel. Saab jälgida, millised postitused tõmbavad rohkem

tähelepanu ja ka veebilehekülgi, mis suunavad lugejaid blogisse. Seadetega on määratud, kas

postituste kommenteerimine on avalik, anonüümne või keelatud.

Sotsiaalmeediale on iseloomulik sotsiaalne jagamine (social sharing), mida on raamatukogudel

kõige kergem rakendada mõnes suurearvulises sotsiaalses võrgustikus, kaasates infovahetusse

suuri inimgruppe.

Paljud raamatukogud üle kogu maailma olid Facebook’is, kui see kättesaadavaks tehti. Areng on

jätkunud uuemate võimaluste kasutamisega. Raamatukogud hakkasid varakult kasutama

Twitterit, YouTube’i, Google+’i jm. (Harmon & Messina 2013, lk x).

17

Facebook on hea võimalus rahvaraamatukogu teenuste, ürituste ja päevakajaliste sündmuste

jagamiseks ja reklaamiks reaalajas, saades samaaegselt tagasisidet lugejatelt. See võib olla

eeliseks tavapärase meedia ees, mis on enamasti tasuline (kuulutus ajalehes, teadaanne raadios,

televisioonis jm). Facebook’is on kerge sidemeid luua ka teiste raamatukogudega infovahetuse ja

koostöö eesmärgil.

Rahvaraamatukogud kombineerivad vajadusel tavapärast meediat sotsiaalmeediaga. Ürituse

reklaam avaldatakse ajalehtedes ja raadios ning lisataks samaaegselt ka nt blogisse, Facebook’i,

või Twitterisse – selline lahendus tagab lugejatele informatsiooni maksimaalse kättesaadavuse ja

laseb harjuda raamatukogu uute muudatustega. Eriti oluline on see lähenemisviis väikesemates

rahvaraamatukogudes, kus lugejad on harjunud infot saama vahetul suhtlemisel

raamatukoguhoidjaga.

Uues meedias osalemine võib esile tuua uut sorti emotsionaalse eemaloleku. See tähendab, et

raamatukogu lugejad võõrduvad raamatukogudest ja vastupidi, ning muutub ka teenuse

mehaaniline pool (Evans 2009, lk 57).

Sotsiaalmeedia kasutajate arv kasvab iga aastaga. Vanuseline kasv ei ole piiritletud teismeliste

ega vanema generatsiooni liikmetega. Praegu 35–44aastased on just see kasvav osa, kes liituvad,

kritiseerivad ja tutvuvad. On mõistlik väita, et sotsiaalmeedia esindab revolutsioonilist uut trendi,

mis peaks just nende organisatsioonide huviorbiidis olema, kes toimetavad online-ruumis.

Sotsiaalse võrgustiku leheküljed on populaarsemad nooremate kasutajate seas. (Kaplan &

Haenlein 2010; lk 1, 5).

Levinud on vana ja uue meedia kombineerimine. Seda nimetatakse võimendatud mõjuks

(multiplier effect). Inimesed saadavad sõnumeid, lisavad postitusi sotisaalmeedia portaalidesse,

osalevad foorumite diskussioonides, ise samal ajal televiisorit vaadates (Childress 2012, lk 57).

Tõelised uuendused tulevad nutikatest moodustest, mis võimaldavad lugejaid teenindada ja

sellest, kuidas raamatukogu sotsiaalmeedia tööriistu enda jaoks ära kasutatud on. Innovatsioon

vajab ettekujutlusvõimet, Veeb 2.0 ei ole ette ära valmistatud innovatsioon karbi sees (Evans

2009, lk 64).

Tõestamaks relevantset osalust hüperühendatud maailmas, peab raamatukogu püüdma

käesolevaid trende. Raamatukogu saab arvestada kui füüsilist internetivormi, avatud allikat

ressurssidele ja informatsioonile. Raamatukogu võib olla keskuseks, kus külastajad saavad

personaliseeritud ja sügavamal viisil informatsiooni vahetada. Toronto avalik raamatukogu

pakub külastajatele „inimraamatukogu” (Human Library) võimalust, kus külastajad saavad

18

tutvuda „inimraamatutega” (Human Books) ja kuulda nende lugusid (Malin 2012, lk 8).

Sotsiaalmeedial on üha olulisem mõju kirjandusele, kultuurile jm olulistele valdkondadele

ühiskonnas. Võimalusi on palju ja õigete valikute tegemine võib raamatukogu jaoks keeruline

olla. Informatsiooni ülekülluses muutuvad trendid kiiresti ja veebilehtede püsimajäämine ei ole

kindlustatud.

Sotsiaalmeedias osalevatel raamatukogudel on keeruline korraga hallata mitmeid erinevaid

profiile. Kui kasutatakse kahte kuni kolme sotsiaalmeedia rakendust, millega tegeletakse

põhjalikult, on see piisav. Jagades infot paljudel sotsiaalmeedia veebilehtedel, kuid vähesel

määral, on sellel nõrgem kvaliteet ja mõju kui infol, mida uuendatakse pidevalt ühes või kahes

veebikeskkonnas (Evans 2009, lk 51).

Raamatukogud peavad olema valmis mobiilse maailma reformideks. Mobiilne internet on

enamikus kasutajates vajadusi tekitanud. Pidev ja otsene juurdepääs massiteabevahenditele on

oluline teema. Viimastel aastatel on kasutajatel üha enam suurenenud soov saada ligipääs

erinevatele online-ressurssidele (Georgy & Schade 2012, lk 15).

1.5. Sotsiaalmeedia lähitulevik

Tim'O Reilly ja John Battelle artiklis „Web Squared: Web 2.0 Five Years On” käsitletakse

informatsiooni hägusana ja hajusana, millel puudub konkreetsus. Veeb 3.0 on O'Reilly ja Battele

järgi semantiline, sotsiaalne, mobiilne veeb, mis on loodud mingi virtuaalse reaalsuse vormis.

Veebi käsitletakse vastsündinud lapsena (newborn baby), kellel puudub ümbritseva keskkonna

suhtes kontroll. Veebi kasutajad on O’Reilly arvates kollektiivsed vanemad. Eesseisev küsimus

on järgmine: kas Veeb muutub üles kasvades targemaks? 2009. aastal juhiti tähelepanu Veebi

platvormile 2.0, mille kohaselt peab ära kasutama platvormi tõelist potentsiaali, sest Veeb ei ole

enam eraldi tööstus, Veeb on uus maailm ja maailm vajab meie abi (O’Reilly & Battelle 2011;

lk 2–3,10).

Praeguseks on rikkalikult olemas metaandmeid ja erinevaid lahendusi veebilehekülgedele ja

nende kasutajatele, kuid masinad on ikka masinad ja nende jaoks on raske eraldada päris

tähendust inimeste loodud sisust. Kolmas evolutsiooniline samm internetis üritab seda viga

parandada, lisades semantilise dimensiooni (Hay 2011, lk 355–356).

Ilmselt kõige olulisem arendus on olnud dearvutiseerumine (decomputerization) sotsiaalsetelt

veebilehtedelt ja internetist üldiselt. Paljud sotsiaalsete võrgustike veebilehed ei eelda, et

kasutajad on arvutite taga, seega ollakse teadlikud mitmekesiste tehnoloogiliste vahendite

19

valikust. Facebook’is on rakendused, nagu BlackBerry, iPhone, iPad, Droid, mis töötavad

mobiilsel platvormil (Han 2011, lk 59).

Piirid õppimise, töötamise, suhtlemise, meelelahutuse ning kohtade vahel, kus need tegevused

aset leiavad, on hägustunud. Mobiiltelefonide rollid ja funktsionaalsus on koondunud, sest nad

vastavad erinevate kasutajate vajadustele.

20

2. KÜSITLUS EESTI RAHVARAAMATUKOGUDES

2.1. Metoodika

Uurimuse empiirilises osas kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, viibi läbi ankeetküsitlus,

milleks kasutati standardiseeritud küsimustikku (lisa 1). Käesolev uurimus koosnes

25 küsimusest. Esindatud olid nii avatud (valikvastustega) kui ka suletud (hinnang) küsimused.

Ankeet loodi e-Formulari veebikeskkonnas ja sellele laekusid vastused interneti teel.

Uurimustulemusi analüüsiti tabelarvutusprogrammiga Microsoft Excel.

Uuringu kogumiks on Eesti rahvaraamatukogud (lisa 2). Igast rahvaraamatukogust küsitleti ühte

töötajat. Töötajad, kes uurimuses osalesid, olid peamiselt raamatukogu esindajad (juhatajad,

direktorid, teenindusdirektorid), kuid osa vastanutest olid ka raamatukoguhoidjad.

Küsimustik koos kaaskirjaga saadeti laiali ühe maakonna kaupa meilinimekirjades. Kuna Eesti

Rahvusraamatukogul ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingul olid olemas vaid osalised

kontaktandmed Eesti rahvaraamatukogude kohta, koostati maakondlikud meilinimekirjad

internetiotsingute abil. Lähenemine oli teadlikult strateegiline kolmel põhjusel.

Saates küsimustikud maakonniti, oli võimalik kaaskirjas personaalselt läheneda ja

pöörduda otse raamatukoguhoidjate poole, (nt: „Lugupeetud Rapla maakonna

rahvaraamatukoguhoidjad…”).

Kuna küsimustikud maakondadesse ei läinud üheaegselt, vaid intervallidega, oli võimalik

jälgida, mitu e-kirja ühest konkreetsest maakonnast tagasi tuleb. Käesolevas töös saabus

Ida-Virumaalt tagasi seitse e-kirja ja nende asemele otsiti küsimustikule vastajateks uued

kontaktid.

e-Formular võimaldas jälgida vastajaid maakondade kaupa. E-posti nimekirju kasutati

selleks, et edastada korduvsaatmisega küsimustik just nendesse piirkondadesse, kus

aktiivsus ühe maakonna siseselt (arvestades lisaks maakonna lähteandmeid) oli madal.

Selline lähenemine pidi tagama küsitluse lõppedes üle-eestilised võimalikult ühtlased

uurimustulemused.

Küsimustik ja kaaskiri saadeti laiali 550 Eesti rahvaraamatukogule.

21

Esmane küsitlus viidi läbi 27.03.2013 ja selle tulemusena saadi 93 vastust. Kõige aktiivsemad

vastajad olid Pärnu ja Rapla maakonnad. Ainult 2–3 laekuvust maakonna kohta kogunes Hiiult,

Saarelt, Ida-Virumaalt ja Läänemaalt.

Teine korduvsaatmisega küsimustik edastati 02.04.2013 hõlmates järgmisi maakondi: Hiiu, Ida-

Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Saare, Viljandi ja Võru. Kaaskirjas oli

täiendusena esitatud seni laekunud statistika ühe maakonna kaupa ja info, et 3–6 vastusega

maakondi ei saa uurimuses kasutada – on vaja rohkem andmeid. Töö autorile saabus erinevat

tagasisidet e-kirjadena. Raamatukogud, kes olid nüüdseks teisele korduvsaadetud küsimustikule

vastanud, edastasid selle kohta eraldi teavitusega e-kirju (Asuküla, Palivere, Palamuse, Tsolgo

raamatukogu jm). Läänemaa raamatukogu töötaja, Diana Ots, soovis vastajate aktiivsust tõsta ja

pakkus abi, saates isikliku palve uurimuses osaleda oma maakonna rahvaraamatukogu

töötajatele. Oli ka mõningaid raamatukogusid, kus tekkis probleeme küsimustikust

arusaamisega. Nende raamatukogude töötajatega võeti ühendust e-maili või telefoni teel. Teisele

korduvsaatmisega küsimustikule kogunes vastuseid juurde 101. Pärnu oli endiselt kõige

aktiivsem vastaja. Pärnu järel olid Lääne, Rapla ja Järva maakonnad. Madalaim laekuvus tuli

Põlva, Ida-Viru, Viljandi ja Võru maakondadest. Teisel küsimustiku korduvsaatmisel tänati juba

vastanud raamatukogude töötajaid ja paluti neil küsimustikku uuesti mitte täita.

Kolmas ja viimane korduvsaatmise küsimustik saadeti välja 08.04.2013 ja vastuseid tuli

juurde 44. Suuremat tagasisidet oodati raamatukogudelt, kellel olid keskmised (Harju, Viljandi,

Tartu) või alla keskmise (Põlva, Ida-Virumaa, Võru) vastamistulemused. Küsimustik saadeti

seekord uuesti ka nendesse maakondadesse, kust oli seni saadud stabiilset ja head tagasisidet,

nagu Pärnu, Järva, Valga ja Rapla raamatukogud.

Uurimuses osalejatel oli võimalus osa võtta loosimisest. Auhindadeks olid 11 erineva

temaatikaga raamatut. Võitjad valiti välja nende põhjal, kes olid kirjutanud huvitavaid ja sisukaid

kommentaare. Auhinnaraamatute fail oli küsitluse kirjale lisatud doc. ja pdf. vormingus. Küsitlus

viidi läbi perioodil 27.03.2013–12.04.2013.

2.2. Analüüs

Kõikide maakondade peale laekus kokku 238 vastust (43%) 550st (100%). Töö autori hinnangul

on 43% arvestatav suurus tegemaks üldiseid hinnanguid Eesti rahvaraamatukogude kohta

käesoleva töö temaatika raames.

Küsimustikule vastanute protsent ühe maakonna põhiselt oli järgmine: Hiiu maakond – 6 vastajat

22

7st (86%); Lääne maakond – 15 vastajat 23st (65%); Pärnu maakond – 26 vastajat 47st (55%);

Rapla maakond – 18 vastajat 34st (53%); Järva maakond – 17 vastajat 32st (53%); Valga

maakond – 12 vastajat 25st (48%); Tartu maakond – 22 vastajat 52st (42%); Jõgeva maakond –

13 vastajat 31st (42%); Saare maakond – 12 vastajat 29st (41%); Lääne-Viru maakond –

17 vastajat 42st (40%); Harju maakond – 29 vastajat 76st (38%); Viljandi maakond – 15 vastajat

40st (37,5%); Põlva maakond – 12 vastajat 35st (34%); Võru maakond – 12 vastajat 35st (34%);

Ida-Viru maakond – 11 vastajat 42st (26%) (lisa 3).

Ühes maakonnas küsimustikule vastanute protsent arvestades vastajate koguarvuga (238)

jagunes: Harju maakond – 29 vastajat (12,2%); Pärnu maakond – 26 vastajat (10,9%); Tartu

maakond – 22 vastajat (9,2%); Rapla maakond – 18 vastajat (7,6%); Lääne-Viru maakond – 17

vastajat (7,1%); Järva maakond – 17 vastajat (7,1%); Lääne maakond – 15 vastajat (6,3%);

Viljandi maakond – 15 vastajat (6,3%); Jõgeva maakond – 13 vastajat (5,5%); Valga maakond –

12 vastajat (5%); Saare maakond – 12 vastajat (5%); Põlva maakond – 12 vastajat (5%); Võru

maakond – 12 vastajat (5%); Ida-Viru maakond – 11 vastajat (4,6%); Hiiu maakond – 6 vastajat

(2,5%); küsimustikule vastaja, kes ei määranud maakonda (0,7%) (lisa 4).

Raamatukogu tüübist lähtudes võtsid küsitlusest kõige rohkem osa vallaraamatukogud

110 vastajaga (46,2%). Järgnes „muu raamatukogu” 77 vastajaga (32,3%), mis täiendavate

vastuste kontrollimisel osutusid külaraamatukogudeks 69 vastaja puhul (29%). 77st vastajast 8

(3,3%) ei sobitunud täiendavate vastuste kontrollimise põhjal üldisesse analüüsi. Maakonna

rahvaraamatukogust oli 19 vastajat (8%); linnaraamatukogust 18 vastajat (7,6%) ning

aleviraamatukogust 10 vastajat (4,2%). Küsimusele ei vastatud neljal korral (1,7%).

Kitsamalt analüüsiti küsitluses osalenud raamatukogu tüüpe arvnäitajatena Eesti maakondade

lõikes. Sisse ei arvestatud 3,3% vastustest, mis ei sobitunud analüüsi ja küsimusele

mittelaekunud andmeid 1,7% (lisa 5).

Kaardistamaks sotsiaalmeedia kasutust Eesti rahvaraamatukogudes, uuriti kõigepealt, kui suurel

osal raamatukogudest on koduleht olemas. Küsimustiku tulemuste järgi oli koduleht olemas

77,3% (184 vastajat) ning 22,7% (54 vastajat) see puudus.

Võrreldes nn esimese põlvkonna veebilehtedega, mis olid lihtsa ülesehituse ja kujundusega, on

kodulehed läbinud palju muudatusi nii tehnoloogiliselt kui ka disainilt. Võib eeldada, et just

kodulehe kiire areng lõi 90ndate teises pooles eeldused blogi tekkeks. 2000ndal ja varemgi oli

raamatukogudel võimalik valida tasulise teenusena sisseostetud kodulehe asemele blogi, mis ei

vajanud eraldi programmeerimisoskuseid, oli kergemini hallatav ega nõudnud lisakulutusi.

23

Sotsiaalmeedia arenedes võisid kodulehe funktsioone täitma hakata ka erinevad

sotsiaalvõrgustikud.

Uurimuse tulemuse järgi kasutasid Eesti rahvaraamatukogud kodulehena: valla veebilehte 42,8%

(105 vastajat); Facebook’i 19,2% (47 vastajat); raamatukogu jaoks tasulise teenusena tellitud

veebilehte 15,5% (38 vastajat); Bloggerit 13% (32 vastajat); linna veebilehte 2,8% (7 vastajat);

Wordpressi 2,8% (7 vastajat); maakonna veebilehte 3,6% (9 vastajat) (lisa 6).

Analüüsides saadud andmeid, on oluline, et valla veebilehe peamine kasutus kodulehena ei

pruugi olla töö autori hinnangul hea lahendus. Isegi kui valla veebilehel on põhiline info

raamatukogu kohta (aadress, elektronkataloogi link, uudised jm), võivad selle miinuseks olla

järgmised tegurid: uuendusi tehakse harva, veebilehe haldamine käib teise isiku kaudu,

tagasisidet on võimalik anda ainult telefoni ja e-kirja teel, raamatukogu info on veebilehelt

raskesti leitav, puudub isikupära.

Kodulehe rolli võivad raamatukogus täita mitu veebilehte üheaegselt ja nende kasutamise

eesmärgid võivad olla erinevad. Tasulise teenusena sisseostetud kodulehel kajastub põhiteave

raamatukogu kohta, kuid üritusi, uudiseid jm päevakajalist on kasulik postitada lisaks

Facebook’i, Twitterisse, Orkutisse, Bloggerisse, Wordpressi jm.

Võrreldes laekunud andmeid (lisa 5 põhjal) kitsamalt, olid rahvaraamatukogud suuremas

enamuses (85%) eelistanud siiski ühte kindlat veebilehte informatsiooni jagamiseks kui mitmeid

erinevaid kombineerides (15%). Vaadeldes nelja suuremat maakonda (Harju, Tartu, Pärnu,

Rapla) seisukohast, kus kodulehena oli kasutuses üks kindel sotsiaalmeedia veebileht, saab

maakonniti öelda, et Raplas kasutati kodulehena Bloggerit (11 korral), Pärnus Wordpressi

(5 korral) ning Tartus ja Harjumaal Facebook’i (3 korral). Raamatukogu tüübiks oli enamikul

juhtudel küla- ja vallaraamatukogud. Vaadeldes nelja keskmist ja väiksemat maakonda (Jõgeva,

Põlva, Saare, Hiiu), kasutati kodulehena Jõgeva maakonnas Bloggerit (6 korral); Põlva

maakonnas Facebook’i (2 korral); Saare ja Hiiu maakonnas Bloggerit (1 korral). Raamatukogu

tüübid olid taas enamjaolt küla- ja vallaraamatukogud. Analüüsiti ka seda, kuidas Eesti

rahvaraamatukogud on kasutanud mitme veebilehe kombineerimist. 10% raamatukogudest

rakendasid igapäevatöös tasulise teenusena tellitud kodulehe või linna, valla ja maakonna

veebilehe üheaegset kasutamist Facebook’iga. Kõige enam oli see levinud Harjumaa (9 korral) ja

Pärnu maakonna raamatukogudes (4 korral) ning 1–2 korral Järva, Lääne, Lääne-Viru, Rapla,

Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Teine levinum lähenemine (4%) oli

raamatukogudele eraldi tellitud veebilehe või linna, valla ja maakonna veebilehe üheaegne

24

kasutamine Bloggeriga. Aktiivsemad selles olid Pärnu maakond (3 korral), Jõgeva maakond (2

korral) ja Lääne maakond (2 korral). Harju, Lääne-Viru, Rapla, Valga ja Võru maakondades oli

selline lähenemine kasutuses ühel korral. 1% raamatukogudest kasutas valla, linna ja maakonna

veebilehtede omavahelist seostamist.

Uuriti ka põhjuseid, miks 22,7% rahvaraamatukogudest kodulehte ei ole. Arvamust oli võimalik

avaldada vabas vormis. Peamised kokkulangevused kõikides maakondades olid järgmised:

1) eelarves ei ole raha; 2) tööjõuprobleem; 3) oskused ja teadmised puuduvad; 4) aega ei ole;

5) raamatukogu on väike; 6) koduleht on tegemisel. Mõned huvitavamad üksikud põhjendused

olid: 1) koduleht on (uuendada ei ole jõudnud); 2) pole kunagi olnud; 3) ei ole vaja (enamik

lugejaid ei kasuta internetti); 4) kodulehte vaadatakse ilmselt väga vähe; 5) eestvedaja

puudumine.

Käesoleva seminaritöö koostaja arvates on praegusel infoajastul, kus blogid ja erinevad

sotsiaalvõrgustikud võimaldavad raamatukogul olla rohkem nähtav, lugejate jaoks oluline, et

raamatukogu omaks mingis veebivormis kodulehte. Kui tekibki küsitavus, miks on ühe töötajaga

väikesel külaraamatukogul vaja nt Facebook’i kontot, võib väita, et kasulikkus seisneb kas või

võimaluses vahetada kogemusi ja teadmisi teiste raamatukogudega, kellega muidu kokkupuudet

ei tekiks. Uurimuse ühe osa tulemusena saab öelda, et Eesti raamatukoguhoidjate suhtumine

sellesse on pigem positiivne.

Küsimuse põhjal, kas sotsiaalmeedia võimaldab kiirelt teiste raamatukogudega sidemeid luua,

laekusid järgmised vastused: „pigem jah” 40,8% (97 vastajat); „jah” 39,5% (94 vastajat); „ei

oska öelda” 13,4% (32 vastajat); „pigem ei” 3,8% (9 vastajat); „ei” 0,4% (1 vastaja), arvamust ei

avaldanud 2,1% (5 vastajat).

Lisaks kinnitasid 238 rahvaraamatukoguhoidjatest 45,8% (109 vastajat), et sotsiaalmeedia on

oluline väljund raamatukogu teenuste, ürituste, uudiste jm jagamiseks ning reklaamiks lugejatele.

„Pigem jah” vastasid 39,5% (94 vastajat); „ei oska öelda” 8% (19 vastajat); „pigem ei” 1,3%

(3 vastajat) ja „ei” 0,4% (1 vastaja). Arvamust ei avaldanud 5% vastanutest.

Küsitlustulemuste põhjal võib oletada, et dokumentide jagamine igapäevatöös

rahvaraamatukogude seas levinud ei olnud. Siiski toodi esile, et kasutati järgmisi

dokumendivahendamise võimalusi: 65,5% (156 vastajat) ei kasutanud igapäevatöös dokumentide

jagamist. Järgnesid Google Docs 26,1% (62 vastajat); „muu” 8% (19 vastajat), SlideShare 1,3%

(3 vastajat); Scribid 1,3% (3 vastajat).

Sotsiaalmeediast tulenevat peamist kasu rahvaraamatukogudele hinnati 851 laekunud vastuse

25

põhjal järgnevalt: kiire infovahetus lugejatega 78,2% (186 vastust); ürituste reklaam reaalajas

77,3% (184 vastust); tasuta rakenduste kasutamise võimalus 60,5% (144 vastust); informatsiooni

jagamine kommuunis 56,3% (134 vastust); tagasiside teenuste ja ürituste kohta 51,7%

(123 vastust) ja suurte gruppide kaasamine 33,6% (80 vastust) (lisa 7).

Kitsamalt võrreldi erineva suurusega maakondade (Harju, Jõgeva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu,

Võru) protsentuaalseid tulemusi (arvestades vastuste üldarvu vastusevariandi kohta – vt lisa 7)

kolme raamatukogu tüübi (linna-, valla-, külaraamatukogu) põhjal (lisa 8).

Andmeid analüüsides eristub selgelt Saare maakond, kus sotsiaalmeediast tulenev kasu

rahvaraamatukogudele on vähem oluline. Kõige enam hinnati kiiret infovahetust küla ja valla

raamatukogu peale kokku 3,7% ulatuses; tasuta rakenduste kasutamist toodi esile vaid

külaraamatukogudes 2,1%. Arvestades Saare maakonna iseärasusi (vahetu suhtlemine lugejatega

jms), on tagasiside teenuste ja ürituste kohta sotsiaalmeedia kaudu ootuspäraselt kõigi kolme

maakonna tüübi peale kokku vaid 0,8%.

Vaadeldes valla- ja külaraamatukogusid, on kõikide võrreldavate maakondade (v.a Saare) ühine

joon kõrgem protsent ürituste reklaamile reaalajas (2,1–5%). Kõik teised tulemused on

maakonniti ja tüübiti üsna varieeruvad.

Sotsiaalmeedia kasutajate arv suureneb igal aastal. Lähtudes sotsiaalmeedia veebikeskkondade

kiirest kasvust, on raamatukogudel järjest olulisem tunda oma sihtgruppide vanuselist jaotust ja

paiknevust sotsiaalmeedias.

Uuriti, millised olid Eesti rahvaraamatukogu töötajate hinnangul sotsiaalmeedia kasutajate

sihtgrupid. Tulemused jagunesid järgmiselt.

Tabel 1 Sotsiaalmeedia kasutajate sihtgruppide jagunemine Eesti rahvaraamatukogu töötajate

hinnangu põhjal

Vanuseline jaotus Kogunenud vastused Protsent

20–29 191 80,3%

30–39 171 71,8%

…19 155 65,1%

40–49 122 47,1%

50–59 68 28,6%

60–69 19 8%

70… 5 2,1%

Sotsiaalvõrgustikud (nt Facebook, MySpace, Ning, Pinterest, Google+ jm) võivad olla

26

populaarsemad nooremate kasutajate seas, võimaldades reaalajas suhelda, fotosid märgistada,

linke, pilte ja videoklippe jagada. Blogide (Blogger, Wordpress, Typepad, SocialText jm)

kõlapind ja temaatika (nt aiandus, kino, loodus, toortoitumine, raamatukogu uudiskirjandus,

käsitöö) on aga lai ja blogisid loevad väga erinevas vanuses lugejad. Tsiteerides Liana Evansit

„teenides oma lugejaid tänapäeval, tähendab teenida neid kõikides sotsiaalmeedia

dimensioonides”. (2009, lk 57). Peab arvestama ka sellega, et vanem generatsioon kohaneb üha

enam sotsiaalmeediaga.

Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel olevad sotsiaalmeedia rakendused olid uurimuse tulemuse

järgi: Facebook 52,1% (124 vastajat); Google+ 33,2% (79 vastajat); Skype 27,3% (65 vastajat);

Vikipeedia 24,4% (58 vastajat); YouTube 20,2% (48 vastajat); Blogger 18,1% (43 vastajat); ei

kasuta midagi loetletutest 16,4% (39 vastajat); muud sotsiaalmeedia rakendused 8,8%

(21 vastajat); Orkut 6,7% (16 vastajat); Twitter 5% (12 vastajat); Wordpress 4,2% (10 vastajat);

RSS 2,5% (6 vastajat) (lisa 9).

Saadud andmeid vaadates võib tõdeda, et Facebook’i populaarsus ei ole üllatav. Facebook

võimaldab jagada raamatukogu üritusi, pilte, päevakajalist infot ja uudiseid reaalajas, kaasates

suuri lugejagruppe. Google+ kasutatavuse suur näitaja võib tuleneda sellest, et raamatukogul on

Google’i konto ja Google’i arendustega püsitakse seetõttu rohkem kursis. Skype’i rakendus

võimaldab igapäevast suhtlust, helistamist ja Veebis koosolekute pidamist, muutes igapäevatöö

mugavaks. Bloggeri veebikeskkonna laiemal levikul rahvaraamatukogudes võib olla seos

sellega, et Wordpressis on rohkem tasulisi lisarakendusi. Bloggeris on suurem vabadus blogi

värvide, mõõtmete ja taustateema valikute osas. Orkutit võib pidada Facebook’i eelkäijaks ja

sellest tulenevalt on ka kasutajate arv väiksem.

Analüüsides raamatukogusid, kes ei kasutanud eespool nimetatud sotsiaalmeedia rakendusi

(16,4%) (vt lisa 9), kogunes kõige enam vastuseid: Harjumaalt (6 vastust); Saare maakonnast

(5 vastust); Tartu- ja Valga maakondadest (4 vastust) ning Lääne-Viru maakonnast (3 vastust).

Kõik teised uurimusse kaasatud maakonnad (Hiiu, Ida-Virumaa, Järva, Lääne, Põlva, Pärnu,

Võru) ei kasutanud midagi loetelust 1–2 juhul.

Eesti raamatukogudes kasutusel olevate sotsiaalmeedia rakenduste kasutamist uuriti arvuliselt ka

maakonniti. Selleks valiti välja mõned erineva suurusega maakonnad: Harju, Hiiu, Jõgeva,

Lääne, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare ja Valga.

27

Tabel 2 Eesti rahvaraamatukogude võrdlevad arvulised näitajad sotsiaalmeedia rakenduste

kasutamise tiheduse kohta konkreetses maakonnas

Sotsiaalmeedia

rakendused

Eesti rahvaraamatukogud maakondade kaupa

Harju Hiiu Jõgeva Lääne Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga

Facebook 14 3 6 9 9 16 8 5 10 5

Google+ 7 2 3 6 5 8 5 4 8 5

Skype 11 2 3 2 3 4 2 5 2 2

Vikipeedia 7 2 3 3 2 6 1 3 5 4

YouTube 4 2 1 4 3 3 1 3 5 2

Blogger 3 1 7 3 1 5 15 - 2 1

Ei kasuta…* 7 1 - 2 2 2 - 6 4 1

Muud smrk** 2 1 1 - - 1 1 2 3 3

Orkut 1 1 - 1 - 2 - - 1 2

Twitter 1 1 - 1 1 - - - 3 -

Wordpress - - 1 - - 5 1 - 1 -

RSS 2 - - - - - - - 2 1

Kokku 59 16 25 31 26 52 34 28 46 26

Ei kasuta…* – ei kasuta midagi loetletutest

smrk** – sotsiaalmeedia rakendused

Võrreldes tabeli 2 põhjal suuri ja väiksemaid maakondi, saab öelda, et Facebook’i kasutatakse

ühtlaselt igal pool. Skype on populaarsem Harjumaal, Blogger Rapla ja YouTube Tartu

maakonnas. Wordpressi kasutatakse eranditult kõige enam Pärnu maakonnas. Kui võrrelda

Bloggeri kasutamist maakondades, saab öelda, et olenemata kõikide maakondade peale laekunud

tulemusest 18,1% (vt lisa 9) on blogi kasutamine selles veebikeskkonnas tabeli 2 põhjal

maakonniti üsna ebastabiilne, kõikudes maakondade kaupa ühest 15ni.

Lisaks uuriti, millised „muud sotsiaalmeedia rakendused” (vt tabelit 2) põhjal olid nimetatud

rahvaraamatukogudes kasutusel. Muude sotsiaalmeedia rakenduste puhul nimetati enamasti valla

veebilehti. Vaid ühest Harjumaa külaraamatukogust laekusid andmed, et igapäevatöös oli

kasutuses Windows Live Writer.

Küsitluse üks osa oli uurida Eesti rahvaraamatukogude sotsiaalmeedia kasutust kolme olulise

valdkonna kaudu, mis on raamatukogutöös igapäevaselt aktuaalsed: teenused, üritused ja

uudiskirjandus. Sooviti teada saada, milliseid sotsiaalmeedia võimalusi raamatukogud kasutanud

on.

Teenuseid tutvustati lugejatele: raamatukogu kodulehel (131 vastust) – 55%; Facebook’is

(83 vastust) – 34,9%; ei kasutatud midagi loetletutest (53 vastust) – 22,3%; Bloggeris

28

(34 vastust) – 14,3%, Wordpressis (6 vastust) – 2,5%, YouTubes’is (4 vastust) – 1,7%, Orkutis

(2 vastust) – 0,8%.

Üritusi reklaamiti: raamatukogu kodulehel (130 vastust) – 54,6%, Facebook’is (103 vastust) –

43,3%; ei kasutatud midagi loetelust (51 vastust) – 21,4%; Bloggeris (37 vastust) – 15,5%;

Wordpressis (7 vastust) – 2,9%; Orkutis (2 vastust) – 0,8%; YouTube’is (1 vastus) – 0,4%;

Twitteris (1 vastus) – 0,4%.

Uudiskirjandust vahendati lugejatele: raamatukogu kodulehel (109 vastust) – 45,8%,

Facebook’is (72 vastust) – 30,3%; ei kasutatud midagi loetletutest (69 vastust) – 29,0%;

Bloggeris (36 vastust) – 15,1%; Wordpressis (9 vastust) – 3,8%; YouTube’is (3 vastust) – 1,3%;

Orkutis (2 vastust) – 0,8%; Twitteris (1 vastus) – 0,4% (lisa 10).

Kitsamalt analüüsiti, milliseid fotode jagamise võimalusi olid rahvaraamatukogud kasutanud.

Tulemused olid järgmised: raamatukogu tasulise teenusena tellitud koduleht (102 vastajat) –

42,9%; Facebook (83 vastajat) – 34,9%; ei kasutanud midagi loetelust (56 vastajat) – 23,5%;

Blogger (35 vastajat) – 14,7%; Fotoalbum (32 vastajat) – 13,4%; Picasat (18 vastajat) – 7,6%;

Fotki (7 vastajat) – 2,9%; Wordpress (6 vastajat) – 2,5%; Nagi (5 vastajat) – 2,1%; Flickr

(2 vastajat) – 0,8%.

Uuriti, millised olid rahvaraamatukogude hinnangul põhilised probleemid sotsiaalmeedia

kasutamisel. Tulemused olid järgmised: informatsiooni üleküllus teeb valikud raskeks

(136 vastajat) – 57,1%; ei ole aega uute veebilehtedega tutvumiseks (101 vastajat) – 42,4%;

sotsiaalmeedia trendid muutuvad kiiresti (95 vastajat) – 39,9%; raamatukogu lugejate madal

kasutamise statistika (74 vastajat) – 31,1%; teised raamatukogud ei kasuta või kasutavad vähe

(45 vastajat) – 18,9%; puudub kindlustunne veebilehe püsimajäämise osas (26 vastajat) – 10,9%

(lisa 11).

Analüüsides vastuseid, leiab töö autor, et uurimustulemused olid ootuspärased. Sotsiaalmeedia

on valdkond, mis areneb ja muutub kiiresti. Uute veebilehtedega tutvumiseks põhitöö kõrvalt on

raske aega leida, ja kui seda tekib, muudab informatsiooni üleküllus valikute tegemise

keeruliseks. Sellest tingituna võib oletada, et raamatukoguhoidjatele osutuksid vajalikuks erialast

lähtuvad sotsiaalmeedia alased koolitused; tasub konsulteerida ka kolleegidega, kes on

sotsiaalmeediat rohkem kasutanud ning jagavad oma kogemusi ja soovitusi.

Küsitluse ühe osana uuriti, millal teevad rahvaraamatukogu töötajad sissekandeid

sotsiaalmeediasse. Uurimustulemused olid järgmised: kombineeritult nii töö- kui ka puhkeajast

(102 vastajat) – 42,9%; tööajast (81 vastajat) – 34%; küsimusele ei vastanud 51 inimest (21,4%);

29

puhkeajast (4 vastajat) – 1,7%.

Tuginedes nendele tulemustele, leiab käesoleva töö autor, et raamatukogudele võib kasulik olla,

kui töötatakse välja eraldi strateegia sotsiaalmeedia kasutamiseks, mis kergendaks valikute

tegemist suurest infohulgast ja võimaldaks seada lähtuvalt sotsiaalmeedia rakendamise

vajadusest konkreetseid eesmärke.

Küsimusele, kas raamatukogule tuleb kasuks, kui sotsiaalmeedia töösse rakendamisel on välja

töötatud eraldi strateegia, laekusid uurimustulemusteks: „ei oska öelda” (109 vastajat) – 45,8%;

„pigem jah” (83 vastajat) – 34,9%; „jah” (27 vastajat) – 11,3%; ei vastanud (13) – 5,5%; „pigem

ei” (4 vastajat) – 1,7%; „ei” (2 vastajat) – 0,8%.

Sotsiaalmeedias osaledes on oluline leida aega pidevateks uuendusteks uudiste, postituste, piltide

jm põhjal. Lugejad soovivad juurdepääsu infole, mis on värske ja aktuaalne.

Uuriti, kas Eesti rahvaraamatukogudel oli sotsiaalmeediasse postitamine regulaarsusega

määratletud tööprotsess, ja tulemused olid järgnevad: „pigem jah” (75 vastajat) – 31,5%; „pigem

ei” (55 vastajat) – 23,1%; „ei oska öelda” (37 vastajat) – 15,5%; „jah” (34 vastajat) – 14,3%;

„ei” (20 vastajat) – 8,4%; küsimusele ei vastanud 17 inimest (7,1%). Selle põhjal võib järeldada,

et raamatukogude suunitlus teha regulaarseid uuendusi sotsiaalmeedias oli üsna madal (31,5%).

Vaadeldes sotsiaalmeedia kasutamist, oli oluline uurida, kui paljud rahvaraamatukogud Eestis

jälgisid lugejapoolset kasutamisstatistikat ja kas see sellisel juhul ka dokumenteeriti.

Kasutamisstatistika jälgimise küsimustiku tulemused olid järgmised: „jah” (63 vastajat) – 26,5%;

„ei” (52 vastajat) – 21,8%; „pigem ei” (46 vastajat) – 19,3%; „pigem jah” (41 vastajat) – 17,2%;

„ei vastanud” (19 vastajat) – 8,0%; „ei oska öelda” (17 vastajat) – 7,1%.

Statistika dokumenteerimise osas kogunesid järgmised vastused: „ei” (61 vastajat) – 25,6%;

„jah” (53 vastajat) – 22,3%; ei vastanud (124) – 52,1%.

Küsimuse tulemuste põhjal võib teha järelduse, et kui 26,5% raamatukogudest lugejapoolset

kasutamisstatistikat jälgis, kajastus see ka raamatukogude dokumentatsioonis 22,3%. Kuid

üldistavalt võib oletada, et sotsiaalmeedia kasutamisstatistika ja dokumenteerimine Eesti

raamatukogudes väga levinud ei olnud.

Uuriti, milliseid vabavaralisi sotsiaalmeedia rakendusi Eesti rahvaraamatukogud oma töös

edaspidi kasutaksid. Üle-eestilised tulemused olid sellised: piisab sellest, mida praegu kasutan

(110 vastajat) – 46,2%; Facebook (100 vastajat) – 42%; Blogger (46 vastajat) – 19,3%; YouTube

(33 vastajat) – 13,9%; Google+ (30 vastajat) – 12,6%; Wordpress (19 vastajat) – 8%; ei kasutaks

30

(18 vastajat) – 7,6%; Nagi (11 vastajat) – 4,6%; Delfi – fotode jagamiseks (10 vastajat) – 4,2%;

Twitter (9 vastajat) – 3,8%; Google video (8 vastajat) – 3,4%; Flickr (8 vastajat) – 3,4%;

Instagram (8 vastajat) – 3,4%; Orkut (4 vastajat) – 1,7%; Fotolog (3 vastajat) – 1,3%; Windows

Live Space (3 vastajat) – 1,3%; LinkedIn (3 vastajat) – 1,3%; VideoEgg (1 vastaja) – 0,4%;

Vimeo (1 vastaja) – 0,4%; MySpace (1 vastaja) – 0,4% (vt lisa 12).

Vastused sellele küsimuse olid ootuspärased. Käesoleva töö autor eeldas, et Eesti

rahvaraamatukoguhoidjad on suuremas enamuses rahul nende sotsiaalmeedia rakendustega, mida

juba kasutatakse. Selle järelduse sai teha mitmel põhjusel: 1) eespool uurimuses oli kirjeldatud,

et raamatukoguhoidjad eelistasid kodulehena kasutada pigem ühte kindlat kui mitut erinevat

veebilehte (lk 23); 2) käesoleva küsimuse uurimustulemustest saab välja lugeda, et Eesti

rahvaraamatukogud on olnud valikutes ettevaatlikud ja kasutusele võtnud pigem selliseid

sotsiaalmeedia väljundeid, mis on ühiskonnas tuntud ja omavad suurt kasutajaskonda (Facebook,

Blogger, Wordpress jm). Seetõttu tuntigi kõige rohkem huvi Facebook’i, Bloggeri, YouTube’i,

Google+’i vastu, mis on käesolevas uurimuses olnud läbivalt kasutatavamad sotsiaalmeedia

rakendused. Suurem Facebook’i ja Bloggeri eelistamine võib tuleneda ka sellest, et need on Eesti

rahvaraamatukogudes üsna levinud töövahendid.

Kitsamalt analüüsiti vastusevarianti „piisab sellest, mida praegu kasutan” (46,2%) maakondade

ja raamatukogutüüpide põhjal.

Tabel 3 Eesti rahvaraamatukogud, kellele piisab nendest sotsiaalmeedia vahenditest, mis on juba

kasutusel, maakondade ja raamatukogutüüpide arvulises võrdluses

Maakonnad Raamatukogutüübid

Kokku Maakonna Linna Alevi Valla Küla

Harju - 3 1 6 5 15

Hiiu - - - - 1 1

Ida-Viru - - - 2 1 3

Jõgeva - - - 5 4 9

Järva 1 - - 5 3 9

Lääne - - 2 3 3 8

Lääne-Viru 2 1 1 5 2 11

Põlva - - - 3 3 6

Pärnu 2 - 1 7 8 18

Rapla 1 - - 6 1 8

Saare - - - 1 1 2

Tartu 1 - - 5 1 7

Valga 1 - - 1 1 3

Viljandi - - - 4 1 5

31

Võru - - - 2 3 5

Kokku 8 4 5 55 38 110

Need küsitluses osalejad, kes vastasid küsimusele vastusevariandiga „ei kasutaks” (vt lisa 12),

said võimaluse oma valikut ka põhjendada. Levinumad põhjendused maakonniti olid: 1) valla

veebilehest piisab; 2) eakad ei kasuta arvutit; 3) oskused puuduvad; 4) lugejate vähene huvi;

5) aega ei ole. Mõned huvitavamad arvamused olid: 1) „pole selle pooldaja, et kogu elu internetti

riputada. Kellel vaja, saab ka infot teisiti (otsesuhtlus, telefon, kohalik leht jne)”; 2) „ei ole

Facebook’i ega blogi inimene”; 3) „tulevikus kindlasti kasutan mingeid võimalusi”; 4) „võiks

olla lihtne ja loogiline raamatukogu veebileht, mida on võimeline haldama ka

raamatukoguhoidja”.

32

KOKKUVÕTE

Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli kaardistada sotsiaalmeedia kasutus Eesti

rahvaraamatukogudes.

Töö teoreetilises osas anti ülevaade sotsiaalmeedia kujunemisest Veeb 1.0 ja Veeb 2.0 põhjal.

Seletati lahti olulised sotsiaalmeedia põhimõisted, sihtgrupid, tüübid ning üldlevinud platvormid

ja töövahendid ning käsitleti rahvaraamatukogusid erinevate sotsiaalmeedia aspektide

seisukohast.

Kvantitatiivse uurimusmeetodina kasutati ankeetküsitlust e-Formularis ja uuringu kogumiks olid

rahvaraamatukogud. Küsitlus viidi läbi kõikides Eesti maakondades ja tulemusi analüüsiti

tabelarvutusprogrammiga Microsoft Excel.

Vastuseid laekus Eesti rahvaraamatukogudest maakondade peale kokku 238 (43%) 550st

(100%), mis võimaldas anda töö raames üldiseid hinnanguid. Kõige enam kogunes vastuseid

valla- ja külaraamatukogudest.

Uurimuse tulemuste järgi oli koduleht olemas üsna suurel osal Eesti rahvaraamatukogudest ning

kodulehena kasutati enamikul juhtudel valla veebilehte, Facebook’i ja tasulise teenusena tellitud

kodulehte.

Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu seisnes rahvaraamatukogude hinnangul kiires

infovahetuses lugejatega, ürituste reklaamis reaalajas ja tasuta rakenduste kasutamise

võimaluses. Eesti rahvaraamatukogudes kasutatavamad sotsiaalmeedia rakendused olid:

Facebook, Google+, Skype, Vikipeedia, YouTube ja Blogger. Uusi sissekandeid tehti enamjaolt

kombineeritult nii töö- kui ka puhkeajast.

Kõige vähem tulemusi maakondade kohta kogunes valdkondadest, mis puudutasid

sotsiaalmeedias postitamise regulaarsust, lugejapoolse kasutamisstatistika jälgimist ja selle

dokumenteerimist.

Peamiste probleemidena sotsiaalmeedia kasutamisel nimetati informatsiooni üleküllust,

ajapuudust ja sotsiaalmeedia trendide kiiret muutumist.

Eesti rahvaraamatukogud olid 46,2% ulatuses rahul nende sotsiaalmeedia rakendustega, mida

33

siiamaani kasutatud ega olnud seega käesoleva töö autori hinnangul uuendustele väga avatud.

Erandina saab välja tuua 42% vastajatest, kes olid huvitatud Facebook’i kasutuselevõtust

igapäevatöös. Oluliseks peeti ka Google+’i, Bloggerit, YouTube’i ja Wordpressi.

Tänan rahvaraamatukogude töötajaid, kes vastasid küsimustikule ja aitasid seeläbi luua

sotsiaalmeedia raamistiku Eesti rahvaraamatukogude põhjal.

Tänan oma juhendajat, kes andis käesoleva seminaritöö koostamise käigus alati hea nõu ja kiiret

tagasisidet.

34

KASUTATUD KIRJANDUS

Childress, C. C. 2012. All Media Are Social. http://ctx.sagepub.com/content/11/1/55

(10.02.2013)

EUCIP. 2013. World Wide Web ajalugu. http://www.e-uni.ee/e-

kursused/eucip/arendus/431_world_wide_web_ajalugu.html (04.03.2013)

Evans, L. 2010. Social media marketing: strategies for enaging in Facebook, Twitter & other

social media. Indianapolis: Que.

Evans, W. 2009. Building Library 3.0: Issues in Creating a Culture of Participation. United

Kingdom: Chandos Publishing.

Fernandez, J. 2009. A Swot Analysis for Social Media in Libraries. - Online, 33, 5, pp. 35-37,

Academic Search Complete, EBSCOhost, viewed 01 May 2011.

Gallagher, H. 2010. Blog Power and Social Media Handbook: A Cultural E-volution: How to

Become a Successful Blogger and Find your Place in the Social Networking Scene. S.I. : s.n.

Han, S. 2011. Web 2.0. Oxon: Routledge.

Harmon, C & Messina, M. 2013. Using Social Media in Libraries: Best Practices. Plymouth,

UK: Scarecrow Press.

Hay, D. 2011. The Social Media Survival Guide: Strategies, Tactics, and Tools for Succeeding in

the Social Web. Fresno, California: Quill Driver Books.

Kaplan, A. M. & Haenlein, M. 2010. Users of the World, unite! The Challenges and

Oppurtunities of Social Media. - Business Horizons, nr 53, lk 59–68.

Malin, S. C. 2012. What If? Exploring How Libraries Can Embody Trends of Twenty-First

Century. – Young Adult Library Services, lk 7–9.

McQuail, D. 2000. Massikommunikatsiooni teooria.Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

O’Reilly, T & Battelle, J. 2011. Web Squared: Web 2.0 Five Years On.

http://www.web2summit.com/web2009/public/schedule/detail/10194 (08.01.2013)

O'Reilly, T. 2007. What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for Next Generation

http://ctx.sagepub.com/content/11/1/55

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/431_world_wide_web_ajalugu.html

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/431_world_wide_web_ajalugu.html

http://www.web2summit.com/web2009/public/schedule/detail/10194#_blank

35

of Software. http://mpra.ub.uni-muenchen.de/4580/1/MPRA_paper_4580.pdf (08.01.2013)

Scott,P. R. & Jacka, M. 2011. Auditing Social Media: A Governance and Risk Guide. New

Jersey: John Wiley & Sons.

Väike entsüklopeedia. 2006. Peatoimetaja Rein Aro. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

http://mpra.ub.uni-muenchen.de/4580/1/MPRA_paper_4580.pdf#_blank

36

LISAD

Lisa 1. Küsimustik Eesti rahvaraamatukogudes

*1. Rahvaraamatukogu tüüp

maakonnaraamatukogu

linnaraamatukogu

vallaraamatukogu

aleviraamatukogu

muu raamatukogu

2. Kui valisite rahvaraamatukogu tüübiks "muu raamatukogu" palun kirjutage, mis

raamatukoguga on tegemist?

*3. Raamatukogu kuulub maakonda

Harju maakond

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Jõgeva maakond

Järva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Põlva maakond

Pärnu maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

Valga maakond

Viljandi maakond

37

Võru maakond

*4. Kas raamatukogul on olemas koduleht?

Jah Ei

5. Kui vastasite eelnevale küsimusele "jah", siis millistes veebikeskkondades raamatukogu

koduleht asub?

raamatukogu jaoks tasulise teenusena tellitud veebilehel

maakonna veebilehel

linna veebilehel

valla veebilehel

alevi veebilehel

Facebookis

Orkutis

Bloggeris

Wordpressis

6. Kui raamatukogul kodulehte ei ole, palun tooge välja mõned põhjused

Kui vastasite küsimusele nr.4 "jah" jätke vastamata

*7. Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu rahvaraamatukogudele

tasuta rakenduste kasutamise võimalus

kiire infovahetus lugejatega

informatsiooni jagamine kommuunis

suurte gruppide kaasamine

ürituste reklaam reaalajas

tagasiside teenuste ja ürituste kohta

*8. Sotsiaalmeedia on väga oluline väljund raamatukogu teenuste, ürituste, uudiste jm.

jagamiseks ning reklaamiks lugejatele

Jah

Pigem Jah

Ei oska öelda

38

Pigem ei

Ei

*9. Valige raamatukogu lugejate sihtgrupid, keda peate sotsiaalmeedia aktiivseteks

kasutajateks

...19

20-29

30-39

40-49

50-59

60-69

70...

*10. Teie raamatukogus kasutusel olevad sotsiaalmeedia rakendused

Blogger

Wordpress

Facebook

Orkut

MySpace

Twitter

LinkedIn

Youtube

Vimeo

Skype

Google+

Vikipeedia

RSS

Muud sotsiaalmeedia rakendused

Ei kasuta midagi loetletutest

11. Kui valisite "muud sotsiaalmeedia rakendused", palun kirjutage, mida kasutate

*12. Uudiskirjanduse vahendamiseks lugejatele kasutate järgmiseid sotsiaalmeedia

rakendusi

Raamatukogu koduleht

39

Blogger

Wordpress

Orkut

Facebook

Twitter

Youtube

Vimeo


*13. Raamatukogu üritusi reklaamite läbi

Raamatukogu kodulehe

Bloggeri

Wordpressi

Orkuti

Facebooki

Twitteri

Youtube

Vimeo


*14. Raamatukogu ürituste jm. sündmuste pilte jagate lugejatele

Raamatukogu kodulehel

Bloggeris

Wordpressis

Facebookis

Orkutis

Picasas

Photobucketis

Fotkis

Divvyshotis

Flickris

Delfis

Nagis

Fotoalbumis

40


*15. Raamatukogu teenuste tutvustamiseks lugejatele on kasutuses järgmised

sotsiaalmeedia võimalused

Raamatukogu koduleht

Blogger

Wordpress

Orkut

Facebook

Twitter

Youtube

Vimeo


*16. Dokumente jagate igapäevatöös

Google Docs

SlideShare

Scribid

Ei kasuta midagi

Muu

*17. Sotsiaalmeedia võimaldab kiirelt teiste raamatukogudega sidemeid luua

Jah

Pigem Jah

Ei oska öelda

Pigem ei

Ei

18. Uusi sissekandeid, staatuse uuendusi, uudiste, piltide jm. lisamist sotsiaalmeediasse

teete

tööajast

puhkeajast

kombineeritult nii töö- kui puhkeajast

41

*19. Sotsiaalmeediasse postitamine on regulaarsusega määratletud tööprotsess

Jah

Pigem Jah

Ei oska öelda

Pigem ei

Ei

*20. Kas jälgite sotsiaalmeedias Teie raamatukogu lugejatepoolset kasutamisstatistikat?

Jah

Pigem Jah

Ei oska öelda

Pigem ei

Ei

21. Kui vastus oli "jah" või "pigem jah", palun vastake, kas statistika dokumenteeritakse

Jah Ei

*22. Raamatukogule tuleb kasuks, kui sotsiaalmeedia töösse rakendamisel on välja

töötatud eraldi strateegia

Jah

Pigem Jah

Ei oska öelda

Pigem ei

Ei

*23. Millised on põhilised probleemid sotsiaalmeedia kasutamisel?

sotsiaalmeedia trendid muutuvad kiiresti

ei ole aega uute veebilehtedega tutvumiseks

informatsiooni üleküllus teeb valikud raskeks

sotsiaalmeedia veebileht on kasutatav vaid võõrkeeles

puudub kindlustunne veebilehe püsimajäämise osas

teised raamatukogud ei kasuta või kasutavad vähe

42

raamatukogu lugejate madal kasutamise statistika

muu

24. Kui valisite "muu", tooge välja teie jaoks olulised probleemid sotsiaalmeedia

kasutamisel

*25. Kas kasutaksite järgmiseid vabavaralisi sotsiaalmeedia rakendusi, et raamatukogu

uudiseid, teenuseid, üritusi jm. paremini reklaamida

Blogger (blogi loomise veebikeskkond)

Wordpress (blogi loomise veebikeskkond)

TypePad (blogi loomise veebikeskkond)

Windows Live Space (blogi loomise veebikeskkond)

SocialTex(blogi loomise veebikeskkond)

Twitter (mikroblogi loomise veebikeskkond)

Facebook (sotsiaalvõrgustik)

Orkut (sotsiaalvõrgustik)

Google+ (sotsiaalvõrgustik)

LinkedIn (sotsiaalvõrgustik)

MySpace (sotsiaalvõrgustik)

Ning (sotsiaalvõrgustik)

Divvyshot (fotode jagamise veebileht)

Instagram (fotode jagamise veebileht)

Shutterfly (fotode jagamise veebileht)

Flickr (fotode jagamise veebileht)

Fotolog (fotode jagamise veebileht)

Delfi (fotode jagamise veebileht)

Nagi (fotode jagamise veebileht)

Youtube (videote jagamise veebileht)

Vimeo (videote jagamise veebileht)

Imeem (videote jagamise veebileht)

Google video (videote jagamise veebileht)

VideoEgg (videote jagamise veebileht)

Daily Motion (videote jagamise veebileht)

Piisab sellest mida praegu kasutan

43

Ei kasutaks

26. Juhul kui vastasite "ei kasutaks", palun kirjutage selgitus

27. Kui soovite osaleda loosimisel, palun sisestage oma meiliaadress

44

Lisa 2. Uurimusse kaasatud Eesti rahvaraamatukogud

Nr Rahvaraamatukogu nimetus Maakond

1 Aegviidu vallaraamatukogu Harjumaa

2 Alavere raamatukogu Harjumaa

3 Ardu raamatukogu Harjumaa

4 Aruküla raamatukogu Harjumaa

5 Habaja raamatukogu Harjumaa

6 Harju maakonnaraamatukogu Harjumaa

7 Harju-Risti raamatukogu Harjumaa

8 Harku raamatukogu Harjumaa

9 Hirvli raamatukogu Harjumaa

10 Hüüru raamatukogu Harjumaa

11 Joaveski raamatukogu Harjumaa

12 Jõelähtme raamatukogu Harjumaa

13 Jõelähtme valla keskraamatukogu harukogud Harjumaa

14 Jüri raamatukogu Harjumaa

15 Kaberneeme raamatukogu Harjumaa

16 Kadrioru raamatukogu Harjumaa

17 Kalamaja raamatukogu Harjumaa

18 Kehra linnaraamatukogu Harjumaa

19 Kernu raamatukogu Harjumaa

20 Kiili raamatukogu Harjumaa

21 Kiisa raamatukogu Harjumaa

22 Klooga raamatukogu Harjumaa

23 Kodasoo raamatukogu Harjumaa

24 Kolga raamatukogu Harjumaa

25 Kose raamatukogu Harjumaa

26 Kose-Uuemõisa raamatukogu Harjumaa

27 Kostivere raamatukogu Harjumaa

28 Kurtna raamatukogu Harjumaa

29 Kuusalu raamatukogu Harjumaa

30 Kõnnu raamatukogu Harjumaa

31 Kännukuke raamatukogu Harjumaa

32 Laagna raamatukogu Harjumaa

33 Lagedi raamatukogu Harjumaa

34 Laitse raamatukogu Harjumaa

35 Laulasmaa raamatukogu Harjumaa

36 Lehetu raamatukogu Harjumaa

37 Lehola raamatukogu Harjumaa

38 Loksa linnaraamatukogu Harjumaa

39 Loo raamatukogu Harjumaa

45

40 Maardu linnaraamatukogu Harjumaa

41 Männi raamatukogu Harjumaa

42 Männiku raamatukogu Harjumaa

43 Neeme raamatukogu Harjumaa

44 Nurmenuku raamatukogu Harjumaa

45 Nõmme raamatukogu Harjumaa

46 Oru raamatukogu Harjumaa

47 Paepealse raamatukogu Harjumaa

48 Paldiski linnaraamatukogu Harjumaa

49 Peetri harukogu Harjumaa

50 Pelguranna raamatukogu Harjumaa

51 Pikavere raamatukogu Harjumaa

52 Pirita raamatukogu Harjumaa

53 Prangli raamatukogu Harjumaa

54 Pääsküla raamatukogu Harjumaa

55 Raasiku raamatukogu Harjumaa

56 Ravila raamatukogu Harjumaa

57 Riisipere raamatukogu Harjumaa

58 Ruila raamatukogu Harjumaa

59 Rummu raamatukogu Harjumaa

60 Saku vallaraamatukogu Harjumaa

61 Saue linna raamatukogu Harjumaa

62 Saue vallaraamatukogu Harjumaa

63 Sõle raamatukogu Harjumaa

64 Sääse raamatukogu Harjumaa

65 Tabasalu raamatukogu Harjumaa

66 Tallinna keskraamatukogu Harjumaa

67 Tondi raamatukogu Harjumaa

68 Torupilli raamatukogu Harjumaa

69 Vaida raamatukogu Harjumaa

70 Vasalemma raamatukogu Harjumaa

71 Vihasoo raamatukogu Harjumaa

72 Viimsi raamatukogu Harjumaa

73 Viinistu raamatukogu Harjumaa

74 Väike-Õismäe raamatukogu Harjumaa

75 Vääna raamatukogu Harjumaa

76 Ääsmäe raamatukogu Harjumaa

77 Emmaste raamatukogu Hiiu maakond

78 Hellamaa raamatukogu Hiiu maakond

79 Käina raamatukogu Hiiu maakond

80 Kärdla linnaraamatukogu Hiiu maakond

81 Kõrgessaare raamatukogu Hiiu maakond

82 Palade rahvaraamatukogu Hiiu maakond

46

83 Suuremõisa raamatukogu Hiiu maakond

84 Ahtme haruraamatukogu Ida-Viru maakond

85 Alajõe raamatukogu Ida-Viru maakond

86 Aseri vallaraamatukogu Ida-Viru maakond

87 Avinurme raamatukogu Ida-Viru maakond

88 Erra raamatukogu Ida-Viru maakond

89 Iisaku raamatukogu Ida-Viru maakond

90 Jõhvi haruraamatukogu Ida-Viru maakond

91 Jõhvi keskraamatukogu Ida-Viru maakond

92 Kiikla raamatukogu Ida-Viru maakond

93 Kiviõli linnaraamatukogu Ida-Viru maakond

94 Kohtla-Järve keskraamatukogu Ida-Viru maakond

95 Kohtla-Nõmme vallaraamatukogu Ida-Viru maakond

96 Kukruse haruraamatukogu Ida-Viru maakond

97 Kuremäe raamatukogu Ida-Viru maakond

98 Kurtna raamatukogu Ida-Viru maakond

99 Lohusuu raamatukogu Ida-Viru maakond

100 Lüganuse raamatukogu Ida-Viru maakond

101 Maidla raamatukogu Ida-Viru maakond

102 Mäetaguse raamatukogu Ida-Viru maakond

103 Narva keskraamatukogu Ida-Viru maakond

104 Narva keskraamatukogu haruraamatukogu Ida-Viru maakond

105 Narva Kreenholmi raamatukogu Ida-Viru maakond

106 Narva-Jõesuu linnaraamatukogu Ida-Viru maakond

107 Olgina raamatukogu Ida-Viru maakond

108 Oonurme raamatukogu Ida-Viru maakond

109 Oru haruraamatukogu Ida-Viru maakond

110 Pagari raamatukogu Ida-Viru maakond

111 Puru haruraamatukogu Ida-Viru maakond

112 Püssi raamatukogu Ida-Viru maakond

113 Rannu raamatukogu Ida-Viru maakond

114 Saka raamatukogu Ida-Viru maakond

115 Sillamäe linna keskraamatukogu Ida-Viru maakond

116 Sinimäe raamatukogu Ida-Viru maakond

117 Sonda raamatukogu Ida-Viru maakond

118 Soonurme raamatukogu Ida-Viru maakond

119 Tammiku raamatukogu Ida-Viru maakond

120 Toila raamatukogu Ida-Viru maakond

121 Tudulinna raamatukogu Ida-Viru maakond

122 Ulvi raamatukogu Ida-Viru maakond

123 Vaivara raamatukogu Ida-Viru maakond

124 Varja raamatukogu Ida-Viru maakond

125 Voka raamatukogu Ida-Viru maakond

126 Adavere raamatukogu Jõgeva maakond

127 Aidu raamatukogu Jõgeva maakond

47

128 Elistvere raamatukogu Jõgeva maakond

129 Esku raamatukogu Jõgeva maakond

130 Jõgeva linnaraamatukogu Jõgeva maakond

131 Jõgeva maakonna keskraamatukogu Jõgeva maakond

132 Kaarepere raamatukogu Jõgeva maakond

133 Kasepää raamatukogu Jõgeva maakond

134 Kuremaa raamatukogu Jõgeva maakond

135 Laiuse raamatukogu Jõgeva maakond

136 Lustivere raamatukogu Jõgeva maakond

137 Lümati raamatukogu Jõgeva maakond

138 Maarja raamatukogu Jõgeva maakond

139 Mustvee linnaraamatukogu Jõgeva maakond

140 Pajusi raamatukogu Jõgeva maakond

141 Pala raamatukogu Jõgeva maakond

142 Palamuse raamatukogu Jõgeva maakond

143 Puurmani raamatukogu Jõgeva maakond

144 Raja raamatukogu Jõgeva maakond

145 Saare raamatukogu Jõgeva maakond

146 Sadala raamatukogu Jõgeva maakond

147 Saduküla raamatukogu Jõgeva maakond

148 Siimusti raamatukogu Jõgeva maakond

149 Tabivere raamatukogu Jõgeva maakond

150 Tapiku raamatukogu Jõgeva maakond

151 Torma raamatukogu Jõgeva maakond

152 Tõikvere raamatukogu Jõgeva maakond

153 Vaimastvere raamatukogu Jõgeva maakond

154 Voore raamatukogu Jõgeva maakond

155 Võisiku hooldekodu lugemistuba Jõgeva maakond

156 Vägeva raamatukogu Jõgeva maakond

157 Ahula raamatukogu Järva maakond

158 Albu raamatukogu Järva maakond

159 Ambla raamatukogu Järva maakond

160 Anna raamatukogu Järva maakond

161 Aravete raamatukogu Järva maakond

162 Ervita raamatukogu Järva maakond

163 Imavere raamatukogu Järva maakond

164 Järva-Jaani raamatukogu Järva maakond

165 Järva-Madise raamatukogu Järva maakond

166 Järvamaa keskraamatukogu Järva maakond

167 Kabala raamatukogu Järva maakond

168 Kareda valla raamatukogu Järva maakond

169 Karinu raamatukogu Järva maakond

170 Koeru raamatukogu Järva maakond

171 Koigi raamatukogu Järva maakond

172 Kolu raamatukogu Järva maakond

48

173 Käravete raamatukogu Järva maakond

174 Käsukonna raamatukogu Järva maakond

175 Laupa raamatukogu Järva maakond

176 Oisu raamatukogu Järva maakond

177 Ollepa raamatukogu Järva maakond

178 Reinevere raamatukogu Järva maakond

179 Roosna-Alliku vallaraamatukogu Järva maakond

180 Sargvere raamatukogu Järva maakond

181 Taikse raamatukogu Järva maakond

182 Tarbja raamatukogu Järva maakond

183 Türi raamatukogu Järva maakond

184 Türi-Alliku raamatukogu Järva maakond

185 Vao raamatukogu Järva maakond

186 Viisu raamatukogu Järva maakond

187 Väätsa raamatukogu Järva maakond

188 Änari raamatukogu Järva maakond

189 Asuküla raamatukogu Lääne maakond

190 Kirbla raamatukogu Lääne maakond

191 Kullamaa raamatukogu Lääne maakond

192 Kõmsi raamatukogu Lääne maakond

193 Lihula valla raamatukogu Lääne maakond

194 Liivi raamatukogu Lääne maakond

195 Lääne maakonna keskraamatukogu Lääne maakond

196 Martna raamatukogu Lääne maakond

197 Metsküla raamatukogu Lääne maakond

198 Noarootsi raamatukogu Lääne maakond

199 Nõva raamatukogu Lääne maakond

200 Oru raamatukogu Lääne maakond

201 Palivere raamatukogu Lääne maakond

202 Ridala raamatukogu Lääne maakond

203 Risti raamatukogu Lääne maakond

204 Rõude raamatukogu Lääne maakond

205 Sutlepa raamatukogu Lääne maakond

206 Taebla raamatukogu Lääne maakond

207 Tuudi raamatukogu Lääne maakond

208 Uuemõisa raamatukogu Lääne maakond

209 Vatla raamatukogu Lääne maakond

210 Virtsu raamatukogu Lääne maakond

211 Vormsi raamatukogu Lääne maakond

212 Aaspere raamatukogu Lääne-Viru maakond

213 Assamalla raamatukogu Lääne-Viru maakond

214 Haljala raamatukogu Lääne-Viru maakond

215 Hulja raamatukogu Lääne-Viru maakond

216 Jäneda raamatukogu Lääne-Viru maakond

217 Kadila raamatukogu Lääne-Viru maakond

49

218 Kadrina raamatukogu Lääne-Viru maakond

219 Karepa raamatukogu Lääne-Viru maakond

220 Kihlevere raamatukogu Lääne-Viru maakond

221 Kiltsi raamatukogu Lääne-Viru maakond

222 Kunda linnaraamatukogu Lääne-Viru maakond

223 Laekvere raamatukogu Lääne-Viru maakond

224 Lehtse raamatukogu Lääne-Viru maakond

225 Lepna raamatukogu Lääne-Viru maakond

226 Lääne-Virumaa keskraamatukogu Lääne-Viru maakond

227 Muuga raamatukogu Lääne-Viru maakond

228 Rakke raamatukogu Lääne-Viru maakond

229 Roela raamatukogu Lääne-Viru maakond

230 Saksi raamatukogu Lääne-Viru maakond

231 Salla raamatukogu Lääne-Viru maakond

232 Simuna raamatukogu Lääne-Viru maakond

233 Sõmeru raamatukogu Lääne-Viru maakond

234 Tamsalu raamatukogu Lääne-Viru maakond

235 Tapa linnaraamatukogu Lääne-Viru maakond

236 Triigi raamatukogu Lääne-Viru maakond

237 Tudu raamatukogu Lääne-Viru maakond

238 Uhtna raamatukogu Lääne-Viru maakond

239 Ulvi raamatukogu Lääne-Viru maakond

240 Vajangu raamatukogu Lääne-Viru maakond

241 Varangu raamatukogu Lääne-Viru maakond

242 Venevere raamatukogu Lääne-Viru maakond

243 Vergi raamatukogu Lääne-Viru maakond

244 Vihula raamatukogu Lääne-Viru maakond

245 Viitna raamatukogu Lääne-Viru maakond

246 Vinni-Pajusti raamatukogu Lääne-Viru maakond

247 Viru-Jaagupi raamatukogu Lääne-Viru maakond

248 Viru-Kabala raamatukogu Lääne-Viru maakond

249 Viru-Nigula raamatukogu Lääne-Viru maakond

250 Vohnja raamatukogu Lääne-Viru maakond

251 Võsu raamatukogu Lääne-Viru maakond

252 Võsupere raamatukogu Lääne-Viru maakond

253 Väike-Maarja valla raamatukogu Lääne-Viru maakond

254 Ahja raamatukogu Põlva maakond

255 Erastvere raamatukogu Põlva maakond

256 Hanikase raamatukogu Põlva maakond

257 Himmaste raamatukogu Põlva maakond

258 Kanepi raamatukogu Põlva maakond

259 Karilatsi raamatukogu Põlva maakond

260 Kauksi raamatukogu Põlva maakond

261 Kiidjärve raamatukogu Põlva maakond

262 Kiuma raamatukogu Põlva maakond

50

263 Krootuse raamatukogu Põlva maakond

264 Lahe raamatukogu Põlva maakond

265 Leevaku raamatukogu Põlva maakond

266 Leevi raamatukogu Põlva maakond

267 Linte raamatukogu Põlva maakond

268 Maaritsa rahvaraamatukogu Põlva maakond

269 Mikitamäe raamatukogu Põlva maakond

270 Mooste raamatukogu Põlva maakond

271 Orava raamatukogu Põlva maakond

272 Peri raamatukogu Põlva maakond

273 Põlgaste raamatukogu Põlva maakond

274 Põlva keskraamatukogu Põlva maakond

275 Rasina raamatukogu Põlva maakond

276 Ruusa raamatukogu Põlva maakond

277 Räpina linna keskraamatukogu Põlva maakond

278 Saatse raamatukogu Põlva maakond

279 Saverna rahvaraamatukogu Põlva maakond

280 Taevaskoja raamatukogu Põlva maakond

281 Tilsi raamatukogu Põlva maakond

282 Valgjärve rahvaraamatukogu Põlva maakond

283 Vana-Koiola raamatukogu Põlva maakond

284 Vanaküla raamatukogu Põlva maakond

285 Vastse-Kuuste raamatukogu Põlva maakond

286 Veriora raamatukogu Põlva maakond

287 Võõpsu raamatukogu Põlva maakond

288 Värska raamatukogu Põlva maakond

289 Allikukivi raamatukogu Pärnu maakond

290 Anelema raamatukogu Pärnu maakond

291 Are raamatukogu Pärnu maakond

292 Aruvälja raamatukogu Pärnu maakond

293 Audru raamatukogu Pärnu maakond

294 Häädemeeste raamatukogu Pärnu maakond

295 Jõesuu raamatukogu Pärnu maakond

296 Jõõpre raamatukogu Pärnu maakond

297 Kabli raamatukogu Pärnu maakond

298 Kaisma raamatukogu Pärnu maakond

299 Kihlepa raamatukogu Pärnu maakond

300 Kihnu raamatukogu Pärnu maakond

301 Kilingi-Nõmme raamatukogu Pärnu maakond

302 Koonga raamatukogu Pärnu maakond

303 Lavassaare raamatukogu Pärnu maakond

304 Libatse raamatukogu Pärnu maakond

305 Lindi raamatukogu Pärnu maakond

306 Lõpe raamatukogu Pärnu maakond

307 Massiaru raamatukogu Pärnu maakond

51

308 Paikuse raamatukogu Pärnu maakond

309 Pootsi raamatukogu Pärnu maakond

310 Pärnjõe raamatukogu Pärnu maakond

311 Pärnu keskraamatukogu Pärnu maakond

312 Pärnu-Jaagupi raamatukogu Pärnu maakond

313 Ranna haruraamatukogu Pärnu maakond

314 Rääma haruraamatukogu Pärnu maakond

315 Sauga raamatukogu Pärnu maakond

316 Saulepi raamatukogu Pärnu maakond

317 Sindi linnaraamatukogu Pärnu maakond

318 Suigu raamatukogu Pärnu maakond

319 Surju raamatukogu Pärnu maakond

320 Suurejõe raamatukogu Pärnu maakond

321 Tali raamatukogu Pärnu maakond

322 Tootsi raamatukogu Pärnu maakond

323 Tori raamatukogu Pärnu maakond

324 Treimani raamatukogu Pärnu maakond

325 Tõhela raamatukogu Pärnu maakond

326 Tõstamaa raamatukogu Pärnu maakond

327 Urge raamatukogu Pärnu maakond

328 Uulu raamatukogu Pärnu maakond

329 Vahenurme raamatukogu Pärnu maakond

330 Varbla raamatukogu Pärnu maakond

331 Vihtra raamatukogu Pärnu maakond

332 Võidula raamatukogu Pärnu maakond

333 Võiste raamatukogu Pärnu maakond

334 Vändra raamatukogu Pärnu maakond

335 Ülejõe haruraamatukogu Pärnu maakond

336 Alu raamatukogu Rapla maakond

337 Eidapere raamatukogu Rapla maakond

338 Hageri raamatukogu Rapla maakond

339 Hagudi raamatukogu Rapla maakond

340 Haimre raamatukogu Rapla maakond

341 Härgla raamatukogu Rapla maakond

342 Ingliste raamatukogu Rapla maakond

343 Juuru raamatukogu Rapla maakond

344 Järlepa raamatukogu Rapla maakond

345 Järvakandi aleviraamatukogu Rapla maakond

346 Kabala raamatukogu Rapla maakond

347 Kaiu raamatukogu Rapla maakond

348 Keava raamatukogu Rapla maakond

349 Kehtna raamatukogu Rapla maakond

350 Kivi-Vigala raamatukogu Rapla maakond

351 Kodila raamatukogu Rapla maakond

352 Kohila raamatukogu Rapla maakond

52

353 Kuimetsa raamatukogu Rapla maakond

354 Kuusiku raamatukogu Rapla maakond

355 Käru raamatukogu Rapla maakond

356 Laukna raamatukogu Rapla maakond

357 Lelle raamatukogu Rapla maakond

358 Märjamaa raamatukogu Rapla maakond

359 Purku raamatukogu Rapla maakond

360 Päärdu raamatukogu Rapla maakond

361 Raikküla raamatukogu Rapla maakond

362 Rapla keskraamatukogu Rapla maakond

363 Sipa raamatukogu Rapla maakond

364 Teenuse raamatukogu Rapla maakond

365 Vahastu raamatukogu Rapla maakond

366 Valgu raamatukogu Rapla maakond

367 Valtu raamatukogu Rapla maakond

368 Vana-Vigala raamatukogu Rapla maakond

369 Varbola raamatukogu Rapla maakond

370 Abruka raamatukogu Saare maakond

371 Aste raamatukogu Saare maakond

372 Audla raamatukogu Saare maakond

373 Eikla raamatukogu Saare maakond

374 Hellamaa raamatukogu Saare maakond

375 Kaali raamatukogu Saare maakond

376 Kaarma raamatukogu Saare maakond

377 Kihelkonna raamatukogu Saare maakond

378 Kärla raamatukogu Saare maakond

379 Kõrkvere raamatukogu Saare maakond

380 Leisi raamatukogu Saare maakond

381 Liiva raamatukogu Saare maakond

382 Lümanda raamatukogu Saare maakond

383 Metsküla raamatukogu Saare maakond

384 Mustjala raamatukogu Saare maakond

385 Orissaare raamatukogu Saare maakond

386 Pihtla raamatukogu Saare maakond

387 Pärsama raamatukogu Saare maakond

388 Randvere raamatukogu Saare maakond

389 Ruhnu raamatukogu Saare maakond

390 Saare maakonna keskraamatukogu Saare maakond

391 Sakla raamatukogu Saare maakond

392 Salme raamatukogu Saare maakond

393 Sandla raamatukogu Saare maakond

394 Tagavere raamatukogu Saare maakond

395 Taritu raamatukogu Saare maakond

396 Torgu raamatukogu Saare maakond

397 Tornimäe raamatukogu Saare maakond

53

398 Valjala raamatukogu Saare maakond

399 Alatskivi keskraamatukogu Tartu maakond

400 Annelinna harukogu Tartu maakond

401 Elva linnaraamatukogu Tartu maakond

402 Härma raamatukogu Tartu maakond

403 Ilmatsalu raamatukogu Tartu maakond

404 Järvselja raamatukogu-rahvamaja Tartu maakond

405 Kallaste raamatukogu Tartu maakond

406 Kambja raamatukogu Tartu maakond

407 Karlova-Ropka harukogu Tartu maakond

408 Kavastu raamatukogu Tartu maakond

409 Kokora raamatukogu Tartu maakond

410 Kolkja raamatukogu Tartu maakond

411 Konguta raamatukogu Tartu maakond

412 Koosa raamatukogu Tartu maakond

413 Kureküla raamatukogu Tartu maakond

414 Kuuste raamatukogu Tartu maakond

415 Kõrveküla raamatukogu Tartu maakond

416 Külitse raamatukogu Tartu maakond

417 Laeva raamatukogu Tartu maakond

418 Lohkva raamatukogu Tartu maakond

419 Luke raamatukogu Tartu maakond

420 Luunja raamatukogu Tartu maakond

421 Lähte raamatukogu Tartu maakond

422 Lääniste raamatukogu Tartu maakond

423 Meeksi raamatukogu Tartu maakond

424 Meerapalu raamatukogu Tartu maakond

425 Melliste raamatukogu Tartu maakond

426 Nina raamatukogu Tartu maakond

427 Nõgiaru raamatukogu Tartu maakond

428 Nõo raamatukogu Tartu maakond

429 Piirissaare raamatukogu Tartu maakond

430 Puhja raamatukogu Tartu maakond

431 Rannu raamatukogu Tartu maakond

432 Roiu raamatukogu Tartu maakond

433 Rõngu raamatukogu Tartu maakond

434 Sangla raamatukogu Tartu maakond

435 Tammelinna harukogu Tartu maakond

436 Tammistu raamatukogu Tartu maakond

437 Tartu O. Lutsu nim. linnaraamatukogu Tartu maakond

438 Teedla raamatukogu Tartu maakond

439 Tõrvandi raamatukogu Tartu maakond

440 Ulila raamatukogu Tartu maakond

441 Uula raamatukogu Tartu maakond

442 Valguta raamatukogu Tartu maakond

54

443 Vara raamatukogu Tartu maakond

444 Varnja raamatukogu Tartu maakond

445 Vedu raamatukogu Tartu maakond

446 Välgi raamatukogu Tartu maakond

447 Võnnu raamatukogu Tartu maakond

448 Võõpste raamatukogu Tartu maakond

449 Äksi raamatukogu Tartu maakond

450 Ülenurme raamatukogu Tartu maakond

451 Aakre raamatukogu Valga maakond

452 Hargla raamatukogu Valga maakond

453 Hellenurme raamatukogu Valga maakond

454 Helme raamatukogu Valga maakond

455 Hummuli raamatukogu Valga maakond

456 Kaagjärve raamatukogu Valga maakond

457 Keeni raamatukogu Valga maakond

458 Koikküla raamatukogu Valga maakond

459 Kuigatsi raamatukogu Valga maakond

460 Laatre raamatukogu Valga maakond

461 Lüllemäe raamatukogu Valga maakond

462 Nõuni raamatukogu Valga maakond

463 Otepää linnaraamatukogu Valga maakond

464 Puka raamatukogu Valga maakond

465 Pühajärve raamatukogu Valga maakond

466 Riidaja raamatukogu Valga maakond

467 Sangaste raamatukogu Valga maakond

468 Sooru raamatukogu Valga maakond

469 Taagepera raamatukogu Valga maakond

470 Tagula raamatukogu Valga maakond

471 Tsirguliina raamatukogu Valga maakond

472 Tõrva lasteraamatukogu Valga maakond

473 Tõrva linnaraamatukogu Valga maakond

474 Valga keskraamatukogu Valga maakond

475 Õru rahvaraamatukogu Valga maakond

476 Abja raamatukogu Viljandi maakond

477 Halliste raamatukogu Viljandi maakond

478 Heimtali raamatukogu Viljandi maakond

479 Holstre raamatukogu Viljandi maakond

480 Kamara raamatukogu Viljandi maakond

481 Karksi raamatukogu Viljandi maakond

482 Karksi-Nuia raamatukogu Viljandi maakond

483 Karula raamatukogu Viljandi maakond

484 Kolga-Jaani raamatukogu Viljandi maakond

485 Kõo raamatukogu Viljandi maakond

486 Kõpu raamatukogu Viljandi maakond

487 Kärstna raamatukogu Viljandi maakond

55

488 Leie raamatukogu Viljandi maakond

489 Lilli raamatukogu Viljandi maakond

490 Meleski raamatukogu Viljandi maakond

491 Mõisaküla raamatukogu Viljandi maakond

492 Oiu raamatukogu Viljandi maakond

493 Olustvere raamatukogu Viljandi maakond

494 Paistu raamatukogu Viljandi maakond

495 Pilistvere raamatukogu Viljandi maakond

496 Puiatu raamatukogu Viljandi maakond

497 Päri raamatukogu Viljandi maakond

498 Pärsti rahvaraamatukogu Viljandi maakond

499 Ramsi raamatukogu Viljandi maakond

500 Rimmu raamatukogu Viljandi maakond

501 Saarepeedi raamatukogu Viljandi maakond

502 Suislepa raamatukogu Viljandi maakond

503 Suure-Jaani linnaraamatukogu Viljandi maakond

504 Sürgavere raamatukogu Viljandi maakond

505 Tarvastu raamatukogu Viljandi maakond

506 Tuhalaane raamatukogu Viljandi maakond

507 Tänassilma raamatukogu Viljandi maakond

508 Tääksi raamatukogu Viljandi maakond

509 Uue-Kariste raamatukogu Viljandi maakond

510 Uusna raamatukogu Viljandi maakond

511 Vastemõisa raamatukogu Viljandi maakond

512 Viiratsi raamatukogu Viljandi maakond

513 Viljandi linnaraamatukogu Viljandi maakond

514 Väluste raamatukogu Viljandi maakond

515 Õisu raamatukogu Viljandi maakond

516 Antsla linnaraamatukogu Võru maakond

517 Haabsaare raamatukogu Võru maakond

518 Haanja raamatukogu Võru maakond

519 Kirepi raamatukogu Võru maakond

520 Krabi raamatukogu Võru maakond

521 Kuldre raamatukogu Võru maakond

522 Kuutsi raamatukogu Võru maakond

523 Kääpa raamatukogu Võru maakond

524 Lasva raamatukogu Võru maakond

525 Linda raamatukogu Võru maakond

526 Loosi raamatukogu Võru maakond

527 Luhamaa raamatukogu Võru maakond

528 Luutsniku raamatukogu Võru maakond

529 Meremäe raamatukogu Võru maakond

530 Misso raamatukogu Võru maakond

531 Mõniste raamatukogu Võru maakond

532 Nursi raamatukogu Võru maakond

56

533 Obinitsa raamatukogu Võru maakond

534 Osula raamatukogu Võru maakond

535 Otsa raamatukogu Võru maakond

536 Parksepa raamatukogu Võru maakond

537 Puiga raamatukogu Võru maakond

538 Ruusmäe raamatukogu Võru maakond

539 Rõuge raamatukogu Võru maakond

540 Sõmerpalu raamatukogu Võru maakond

541 Sänna raamatukogu Võru maakond

542 Tsolgo raamatukogu Võru maakond

543 Tsooru raamatukogu Võru maakond

544 Urvaste raamatukogu Võru maakond

545 Vaabina raamatukogu Võru maakond

546 Vana-Vastseliina raamatukogu Võru maakond

547 Varstu raamatukogu Võru maakond

548 Vastseliina raamatukogu Võru maakond

549 Viitina raamatukogu Võru maakond

550 Võrumaa keskraamatukogu Võru maakond

57

Lisa 3. Küsimustikule vastanute protsent ühes maakonnas

mk* – maakond

58

Lisa 4. Küsimustikule vastanute protsent ühes maakonnas arvestades vastajate

koguarvuga

mk* – maakond

…** küsimustikule vastaja, kes ei määranud maakonda

59

Lisa 5. Küsitluses osalenud raamatukogutüübid Eesti maakondade lõikes arvnäitajatena

Maakond Valla rk Küla rk Maakonna rk Linna rk Alevi rk

Harju 11 8 1 7 2

Hiiu 4 - 1 - -

Ida-Viru 5 2 - 3 1

Jõgeva 8 3 - 1 -

Järva 9 3 1 1 1

Lääne 8 5 - - 2

Lääne-Viru 8 5 2 1 1

Põlva 3 4 3 - -

Pärnu 10 10 2 1 1

Rapla 11 4 2 - -

Saare 3 7 2 - -

Tartu 8 7 3 2 1

Valga 5 4 1 1 1

Viljandi 10 4 - - -

Võru 7 3 1 - -

Kokku 110 69 19 17 10

rk* – raamatukogu

60

Lisa 6. Kodulehena kasutatavad veebikeskkonnad Eesti rahvaraamatukogudes

61

Lisa 7. Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu Eesti rahvaraamatukogudele

62

Lisa 8. Sotsiaalmeediast tulenev peamine kasu maakondade ja raamatukogutüüpide (linna-

valla- ja külaraamatukogu) võrdluses, arvestades vastajate üldarvu vastusevariandi (vt lisa

7) kohta

Eesti rahvaraamatukogud maakondade kaupa

Harju linnark* Harju vallark Harju külark

Kiire infovahetus lugejatega 1,7% 3,4% 2,5%

Ürituste reklaam reaalajas 2,1% 3,4% 1,7%

Tasuta rakenduste kasutamise võimalus 1,7% 2,1% 2,5%

Informatsiooni jagamine kommuunis 2,1% 1,3% 1,7%

Tagasiside teenuste ja ürituste kohta 1,3% 2,1% 3%

Suurte gruppide kaasamine 2,1% 0,8% 1,3%

Jõgeva linnark Jõgeva vallark Jõgeva külark


Ürituste reklaam reaalajas 0,4% 2,5% 1,3%



Tagasiside teenuste ja ürituste kohta 0,4% 1,3% 1,3%


Lääne linnark Lääne vallark Lääne külark

Kiire infovahetus lugejatega - 2,5% 2,1%

Ürituste reklaam reaalajas - 3,3% 2,1%

Tasuta rakenduste kasutamise võimalus - 2,1% 0,8%

Informatsiooni jagamine kommuunis - 1,7% 1,3%

Tagasiside teenuste ja ürituste kohta - 1,3% 0,4%

Suurte gruppide kaasamine - 0,8% 0,4%

Pärnu linnark Pärnu vallark Pärnu külark


Ürituste reklaam reaalajas 0,4% 2,1% 5%

Tasuta rakenduste kasutamise võimalus 0,4% 3% 5%


Tagasiside teenuste ja ürituste kohta 0,4% 0,4% 3%

Suurte gruppide kaasamine 0,4% 0,8% 3%

Saare linnark Saare vallark Saare külark



Tasuta rakenduste kasutamise võimalus - - 2,1%

Informatsiooni jagamine kommuunis - - 1,7%

Tagasiside teenuste ja ürituste kohta - 0,8% -

Suurte gruppide kaasamine - - 1,3%

Tartu linnark Tartu vallark Tartu külark

63


Ürituste reklaam reaalajas 0,8% 2,5% 3%



Tagasiside teenuste ja ürituste kohta 0,8% 2,1% 1,7%


Võru linnark Võru vallark Võru külark



Tasuta rakenduste kasutamise võimalus - 1,7% 1,3%

Informatsiooni jagamine kommuunis - 2,1% 1,3%

Tagasiside teenuste ja ürituste kohta - 1,7% 0,84%

Suurte gruppide kaasamine - 2,5% 0,4%

rk* – raamatukogu

64

Lisa 9. Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel olevad sotsiaalmeedia rakendused

65

Lisa 10. Eesti rahvaraamatukogude teenuste tutvustamine, ürituste reklaam ja

uudiskirjanduse vahendamine läbi sotsiaalmeedia

Ei kasuta…* – ei kasuta midagi loetletutest

Rk koduleht** – raamatukogu koduleht

66

Lisa 11. Põhilised probleemid sotsiaalmeedia kasutamisel Eesti rahvaraamatukogude

hinnangul

67

Lisa 12. Eesti rahvaraamatukogude valitud vabavaralised sotisaalmeedia rakendused,

mida edaspidises töös kasutusele võtta

Sotsiaalmeedia kasutamise kaardistamine Eesti Rahvaraamatukogudes

Documents

Transcript of Sotsiaalmeedia kasutamise kaardistamine Eesti Rahvaraamatukogudes