SÕJATEHAS „ARSENAL“ PEAHOONE ERIKA TN 4 ...sõjalistest ambitsioonidest esimese maailmasõja...

30
1 Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa SÕJATEHAS „ARSENAL“ PEAHOONE ERIKA TN 4 EKSPERTHINNANG Koostaja: Monika Eensalu Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

Transcript of SÕJATEHAS „ARSENAL“ PEAHOONE ERIKA TN 4 ...sõjalistest ambitsioonidest esimese maailmasõja...

  • 1

    Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa

    SÕJATEHAS „ARSENAL“ PEAHOONE ERIKA TN 4 EKSPERTHINNANG

    Koostaja: Monika Eensalu

    Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

    Tallinn 2012

    Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

  • 2

    SISUKORD

    Tabel. Sõjatehase „Arsenal“ peahoone Erika tn 4 eksperthinnang 3

    Joonised

    1. Asukoha skeem 7

    2. Asendiplaan (välisfotode suundadega) 7

    3. Projektijoonised 8

    4. Inventeerimisjoonised (sisefotode suundadega) 9

    Fotod

    5. Ajalooliste fotode koopiad 15

    6. Fotod 9., 13., 17. november 2012 16

  • 3

    TABEL Sõjatehas „Arsenal“ peahoone eksperthinnang Erika tn 4

    1 ÜLDANDMED

    Nimetus Sõjatehase „Arsenal“ peahoone

    Aadress Erika tn 4 Tallinn

    Koordinaadid x=6590625 y=540646

    Praegune funktsioon Esimene korrus osaliselt välja renditud lao- ja tootmisfunktsiooniks, enamuses kasutuseta

    2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

    Rajamisaeg 1917

    Autor teadmata

    Projekti asukoht - inventariseerimisprojekt TLA. R-413.5.22977

    Algne funktsioon tõenäoliselt ehitatud kasarmuks, kuid esmane funktsioon tööstuslik

    Ümberehitusetapid - 1918-22 kasarmu kohaldamine tootmishooneks - nõukogude ajal korduvad ümberkorraldused

    interjööris

    Muu ajalooline teave Suur klassitsistlik Arsenali peahoone Erika tänava ääres on dateeritud 1917. aastasse. Tõenäoliselt oli selle hoone ehitatud kasarmuks, sest hoone on arhitektuurselt väga lähedane teiste Peeter Suure Merekindluse raames projekteeritud suurte kivikasarmute projektidega (näiteks kasarm 300-le alamteenistujale eaa.2479.2.24). Kindel on fakt, et hoonet tsaariajal valmis ei jõutud, seega kasarmuna ei pruugitud ja vabariik hakkas hoonet esimesel võimalusel (teadaolevalt juba Vabadussõja ajal) kasutama sõjaväe tarbeks asjade tootmiseks. 1925.aasta kirjeldati hoonet detailselt, sellest lühendatud kokkuvõte: „hoone oli väljaspoolt krohvimata, peale põhjapoolse otsa, karniis telliskividest ja krohvitud, katus plekist värvitud halli õlivärviga. Kolmekorruselises keskrisaliidi 1.korrusel asusid eeskoda, korrapidaja tuba, ambulants, 2.korrusel Arsenali ülema kabinet, kantselei, peainsener, 3. korrusel arhiiv, tehnika jaoskonna ja juhataja ruumid, raamatupidamine ja laekahoidja, optika tööstus, nikeldamise töötuba. Vasakus ja paremas tiivas paiknesid Arsenali töökojad, kokku 26 ruumi, mille põrandapind oli tsemendist, teisel korrusel puust laed. Mõlema tiiva 3-korruselistes otsarisaliitides asusid samuti töökojad ja trepikojad. Kogu hoone peal oli pööning. Katuses olid katuseaknad, keskrisaliidil 6, tiibadel 12 ja otsarisaliitidel 6 tükki.“

    3 ASUKOHA KIRJELDUS

    Arsenali peahoone asub Erika tänava ääres, kujundades võimsalt Erika tänava põhjapoolse osa tänavafronti. Hoone ja jalalkäijate tee vahele jääb mururiba ja

  • 4

    erinevas vanuses kastanipuudest allee. Tehase territooriumit piirav kiviaed algab hoone otsaseinte nurkadest. Peahoonest üle tänava jääb rida stalinistlikke kivihooneid. Tehase territoorium ulatus veel 1994.aastal kuni punaste kasarmuteni Erika tänava lõunaosas. Arsenali peahoonest põhja üle Tööstuse tänava jääb Miinisadama territoorium.

    4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS

    Mahuline ülesehitus Hoone on põhimahult üles ehitatud klassitsistlike stiilireeglite järgi. Pikk hoonemaht jaguneb keskseks kõrgemaks (3-kor) keskrisaliidiks ja selle suhtes sümmeetriliselt asetuvateks (2-kor) tiibadeks, mida lõpetavad otstes kolmekorruselised külgrisaliidid.

    Ehitusmaterjal Paekivist lintvundament, kandekonstruktsioon ja fassaadid põletatud savitellis. Vahelaed betoon ja puit. Katusekattematerjal eterniit. Katusekandekonstruktsioon puit.

    Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

    Fassaadid on puhasvuuk põletatud savitellistest. Fassaadide põhipind on krohvimata, kuid krohvitud on karniisid, frontoonid ja keskrisaliidi sambad. Erandlikult on krohvi all põhjapoolse risaliidi otsasein ja selle tänavapoolne fassaad (foto 19). Peahoone puhul on oluline märkida, et selle fassaadid olid kindlasti algselt ette nähtud krohvida, kuid 1917.aastalõpu enamlaste riigipööre (võib-olla ka Tallinna sakaslaste poolt okupeerimise ajal 20.veebruaril 1918) katkestas hoone ehituse viimase etapi. Krohvida jõuti ainult põhjarisaliidi otsa, karniisi ja frontoone. Hoone on sellisena seisnud tänini. Peafassaadi ehk Erika tn äärse fassaadi dominant on keskrisaliit frontooni ja kaheksa paarissambaga (foto 25). Frontooni keskel paikneb madalkaarne aknaava. Keskrisaliidi ülejäänud seinapinda ilmestavad akende vahelised pilastrid, ümarkaarne petik teise korruse akende kohal. Pearisaliidi hoovipoolne fassaad on vormistatud lihtsamalt, selle keskmine maht eendub hoonest, sammaste asemel on akende vahele paarikaupa paigutatud esifassaadilt tuttavad pilastrid (foto 2). Tiibade seine põhipind on sile, üle ühe akna kohal on paekivist dekoratiivsed simsid, mille nurkades telliskonsoolid (foto 133, 210). Külgrisaliidid on arhitektuurselt esile tõstetud frontooni, pilastrite ja teise korruse akende kohal kaarja petikniššiga (foto 40). Esimese korruse fassaadi kujundab kogu hoonel kiviplokke imiteeriv rustika. Hoonel on klassitsismile omane madalakaldeline katus. Vundamendimüüritist kujundab siletöötlusega puhasvuuk paekivi. Hoone arvukad sissepääsud on hoovipoolsel fassaadil.

  • 5

    Sissepääsudel on kahepoolsete metallustega või suurte metallväravatega (foto 7, 206). Peafassaadil on üks kinnimüüritud ukseava pearisaliidi keskteljel, kohal poolkustunud kiri „ARSENAAL“ (foto 28). Hoone peafassaadi esimese korruse aknad on trellitatud metallvõrguga, metallvõrku esineb ka teiste korruste akende siseküljes. Hoovipoolsel fassaadil on massiivsed ventilatsioonikorstnad ja tuletõrjeredelid (foto 206, 209).

    Plaanilahendus Hoonet poolitab pikiteljel sirge kandev vahesein, millest kahele poole jagunevad erineva suuruse ja kujuga ruumid. Trepikojad paigutuvad igasse risaliiti, trepid on paeastmetega, piirdeks lihtne metallvarvastega käsipuu (fotod 157, 120, 76). Teisel korrusel on keskne koridor tekitatud hiljem (foto 134). Külgrisaliitide kolmandalt korruselt pääseb põhimahu katuse alla. Hoone üldpind on 6027 m².

    Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel

    Ruumide seinad on enamuses krohvitud ja värvitud, kabinettides tapeet. Betoonist vahelagi on alt eksponeeritud (näiteks foto 67, 74, 88), puitvahelage katavad laes suured puitplaadid (foto 86, 125), vineertahvlid (foto 93, 147). Põrandaid katavad tervel esimesel korrusel tehiskiviplaadid, teisel korrusel on põrandatel nii tehiskiviplaadid, kalasabaparkett, linoleum kui ka põrandalauad. Risaliitide kolmandal korrusel on laudispõrandad. Keskrisaliidi teise korruse trepikoja põrandal on keraamilised plaadid (punane-valge ruudustik, meandri –motiiviga äärtes, foto 80). Vahelagedesse on lõigatud transportluuke, mis on varustatud vintsidega (keskrisaliidis 1. ja 2.korruse vahel, foto 75, 81, 82; lõunatiivas 2. ja 3. korruse vahel foto 89, lõunarisaliidis foto 116-119). Rida äratõstetavaid puitluuke asub lõunarisaliidi suurema saali põrandas (foto 96). Ruumid on üldiselt seadetest ja mööblist tühjaks viidud, kuid alles on lõunatiivas teisel korrusel tõmbekapid (foto 98, 100, 103), kontorimööblit (foto 136, 175), põhjatiiva teisel korrusel tööpinke-metallmööblit (foto 142, 154). Lõunarisaliidi esimesel korruse nurgaruumis on laes ringtala kraana jaoks (foto 201-203). Siseusteks on puidust tahveluksi (lõunarisaliidi trepikojas foto 121 ja 3.korrusel foto 188), enamus uked on nõukogudeaegsed (keskrisaliidi kolmandal korrusel komplekt tumedaks peitsitud puiduspooniga vineeruksi).

    Stiililine kirjeldus Hilisklassitsism. Selge horisontaalne liigendatus ja risaliitide väljajoonistumine. Hoone mõjub monumentaalselt tänu oma suurele mahule ja klassitsistlikule arhitektuuristiilile.

  • 6

    5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

    Hoone üldseisukord on rahuldav, kuid halveneb iga päevaga, sest hoone on kütmata. Fassaadidel lagunevad akende kohal paekivist simsid, keskrisaliidi tellismüür ja sambad. Katusekattes on sadeveeläbijooksud. Hoone ümbrus on hooldatud.

    6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

    Sõjatehas „Arsenal“ on säilinud arhitektuurselt kaasajani autentsel kujul, ilma suuremate ümberehitusteta. Hooneid ei kasutata enam sihtotstarbeliselt, st. sõjatööstuslikult. 2007.aastal kehtestati Erika 4 ja selle lähiala detailplaneering: „Projektibüroo TALONE OÜ töö nr TA 03036, millega on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 7,5 ha suurusele planeeritud maa-alale 16 krunti: 1 äri- ja tootmismaa krunt, 3 äri- ja elamumaa krunti, 6 elamumaa krunti, 1 transpordi- ja sotsiaalmaa krunt, 3 tootmismaa krunti ja 2 liiklusmaa krunti. Detailplaneering näeb ette säilitada Erika tn 4 tegutsev metallitööstus, millele kavandatakse laiendused tootmishallide kujul ning ettevõtte väravahoone rekonstrueerimine senises funktsioonis.“ Kaitsealuseid ajaloo-, kultuuri- ja loodusmälestisi planeeritavas alas ei ole. Nimetatud detailplaneering näeb ette Arsenali peahoone Erika 4 säilimise. 2012.aastal valmis eskiisprojekt PIN Arhitektid OÜ poolt, kus peahoone restaureeritakse, hoovipoole lisandub madal juurdeehitus. Hoonele teisi juurde- ja pealeehitusi see eskiisprojekt ette ei näe.

    7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS

    - ekspertiishinnang teeb ettepaneku võtta Tööstuse 71a,69b ja 69c arhitektuurimälestisena kaitse alla, sest hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil. - Tegemist on kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt märgilise tähendusega hoonega. Endine kasarm ja sõjatööstuslik hoone on mälestus tsaari-Venemaa sõjalistest ambitsioonidest esimese maailmasõja eel. Hoone koos Arsenali kvartaliga on osa Miinisadama ja selle ümbrusesse tsaari ja Eesti Wabariigi ajal rajatud sõjasadama, -tööstuse ning militaarlinnaku kompleksist. Ühtlasi on hoone elav mälestus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Liidu sõjatööstusest. - Hoone on ehe näide tsaariaegsest suurest kivikasarmutüübist.

    8 MÄLESTISE TUNNUSED

    - Arsenali peahoone Erika tn 4 on kaasajani autentselt säilinud arhitektuuriga hoone

    - Erika 4 on militaristliku ca 100-aastase ajalooga piirkonna oluline, vanim, piirkonna identiteeti tugevalt kandev ehitis

    - stiilipuhas hilisklassitsistlik arhitektuur, mille välisviimistlus on juba ehitusajast jäänud lõpetamata

    - poolkustunud kiri „ARSENAAL“ peafassaadil kinnimüüritud ukseava kohal pearisaliidi keskteljel

    - tööstusruumidele omased alt eksponeeritud raudbetoonvahelagedega saalid, lihtsate käsipuudega paekivitrepid, keskrisaliidi teisel korrusel säilinud kahhelplaadistik, tööstuslikud metalluksed, puidust tahveluksed, transpordiluugid vahelagedes ja vintsid

    9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA

    arhitektuurimälestis

    10 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

  • 7

    9., 13., 17. november 2012

    11 Koostaja andmed Monika Eensalu 5139814 OÜ Eensalu & Pihel

    1. Asukoha skeem

    2. Asendiplaan (välisfotode suundadega)

    JOONISED

  • 8

    3. Projekti joonised

    Arsenali sõjatehase asendiplaan 1925.aastal. ERA.498.13.16 (Arsenali üleandmise kohta

    kindral-major Silberg’ ilt dpl. insener Kimberg´le.1925.)

  • 9

    4. Inventeerimisjoonised (sisefotode suundadega)

    Inventariseerimisprojekt TLA. R-413.5.22977, 1990.aastad

    lõige

    Esimene korrus

    peahoone I korruse põhjatiib ja risaliit

  • 10

    peahoone I korruse põhjatiib ja keskrisaliit

    peahoone I korruse lõunatiib

  • 11

    peahoone I korruse lõunatiib ja risaliit

    Teine korrus

    peahoone II korruse põhjatiib ja risaliit

  • 12

    peahoone II korruse põhjatiib ja keskrisaliit

    peahoone II korruse keskrisaliit ja lõunatiib

  • 13

    peahoone II korruse lõunatiib ja risaliit

    Kolmas korrus

    peahoone III korruse põhjatiib ja risaliit

  • 14

    peahoone III korruse põhjatiib ja keskrisaliit

    peahoone III korruse keskrisaliit ja lõunatiib

  • 15

    peahoone III korruse lõunatiib ja risaliit

    Fotod

    5.Ajalooliste fotode koopiad

    Arsenal tõenäoliselt 1994 aastal.

  • 16

    7. Fotod 9., 13, 17. november 2012

    foto 61. Vaade Erika 4 Arsenali peahoone peafassaadile edelast.

    foto 19. Põhjarisaliit, vaade Erika tänavalt.

  • 17

    foto 23. Vaade peafassaadile põhjast

    25. Keskrisaliidi fassaad Erika tänava ääres.

  • 18

    28. Keskrisaliidi keskteljel olev aken, mis on olnud varem uks, sillusel kiri „ARSENAAL“

    40. Pearisaliidi kaksiksambad, vaade Erika tänavalt.

  • 19

    39. Keskrisaliidi lagunev tellismüüritis.

    33. Krohvitud karniis ja krohvimata simsid akende kohal

  • 20

    2. Keskrisaliidi fassaad hoovi pool.

    10. Põhjarisaliidi otsasein, algselt krohvitud kujul

  • 21

    56. Vaade hoonele kagust

    7. Põhjarisaliidi hoovipoolne välisuks, hoonele iseloomulik metalluks.

  • 22

    206.Lõunatiiva hoovipoolsed uksed, aknaid on lõhutud usteks 209.Ventilatsiooniseadmed

    lõunatiiva hoovifassaadil

    210. Lõunatiiva hoovifassaadi lagunema hakanud karniis ja sims.

  • 23

    15. Lagunev vahekarniis.

    76 Keskrisaliidi trepikoja trepp 80. Keskrisaliidi trepikoja teise korruse kahhelkiviplaadistus

  • 24

    81. Transportluuk keskrisaliidi teise korruse raudbetoonlaes

    74. Tootmissaali interjöör esimesel korrusel põhjatiivas.

  • 25

    67. Tootmissaal põhjatiivas, esimene korrus.

    88. Ruum lõunatiiva teisel korrusel

  • 26

    97. Saal lõunatiiva teisel korrusel.

    100. Tootmisseadmed lõunatiiva teisel korrusel.

  • 27

    120. Lõunarisaliidi trepikoda 121. Lõunarisaliidi trepikoja teise korruse puidust

    tiibuksed

    134. Koridor teisel korrusel

  • 28

    157. Põhjarisaliidi trepikoda

    188. Põhjarisaliidi kolmanda korruse puituksed.

  • 29

    173. Ohutusskeem kabineti seinal.

    202. Lõunarisaliidi esimese korruse ruumi laekraana relss.

    154. Põhjatiiva tootmisruum, metallmööbel

  • 30

    213. Keskrisaliidi sammaldunud eterniitkatus