Sininomme kalmistu eritingimused

Sisukord

Kooskõlastused ....................................................................................................................... 2

A. Seletuskiri ........................................................................................................................... 3

1 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3

1.1 Muinsuskaitse eritingimuste koostamise alus .......................................................... 3

1.2 Asukoht .......................................................................................................................... 3

1.3 Kaitserežiim ................................................................................................................... 3

1.4 Eritingimuste koostamisel kasutatud materjalid ...................................................... 4

2 Ajalooline ülevaade ......................................................................................................... 4

3 Muinsuskaitse eritingimused ......................................................................................... 6

3.1 Üldtingimused ............................................................................................................... 6

3.2 Haljastus ......................................................................................................................... 6

3.3 Rajatised ......................................................................................................................... 6

3.4 Teed ................................................................................................................................. 6

3.5 Hauatähised ................................................................................................................... 7

B. Fotod .................................................................................................................................... 8

C. Hauatähiste inventeerimine ........................................................................................... 12

1 Metoodika ....................................................................................................................... 12

2 Hauatähiste inventeerimise kokkuvõte ...................................................................... 12

C. Inventeerimistabelid ........................................................................................................ 14

14ET06.Sininõmme kalmistu. Muinsuskaitse eritingimused.

2

Kooskõlastused


3

A. Seletuskiri

1 Sissejuhatus 1.1 Muinsuskaitse eritingimuste koostamise alus Käesolevad muinsuskaitse eritingimused on koostatud Vaivara vallavalitsuse tellimusel Sininõmme kalmistu korrastamisprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on lahendada kalmistu jalgteed, anda soovitused raiete tegemiseks ning anda lahendused arhitektuursete väikevormide ja inventari paigaldamiseks. Arvestades kalmistu praegust seisukorda, on heakorratööd vajalikud kalmistu üldmulje parandamiseks ja hooldamise lihtsustamiseks. 1.2 Asukoht Sininõmme kalmistu asub Ida-Virumaal Vaivara vallas Peeterristi külas Peeterristi-Kudruküla kõrvalmaanteel numbriga T13147-I, mõne kilomeetri kaugusel Tallinn-Peterburi maanteest. Kalmistu paikneb loode-kagu suunal langeva pinnavormiga nõlvakul, mis piirneb kagus Peeterristi-Kudruküla maanteega. Sininõmme kalmistut haldab Narva Aleksandri kogudus. Täpsem info ja kontakt: Villu Jürjo – 357 28 30 ja 55 90 10 10.

Skeem 1. Kalmistu asukohaskeem (alus – Regio / Telemedia CD Atlas).

1.3 Kaitserežiim Sininõmme kalmistu ei kuulu muinsuskaitsealuste kalmistute nimekirja. Sininõmme kalmistul paikneb muinsuskaitsealune Vabadussõja mälestussammas (mälestise registri number 27104 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” kultuuriministri 26/06/2003 käskkiri number 116, RTL 2003, 78, 1155).


4

Skeem 2. Kabel / vabadussõja mälestussammas (alus – EO Map OÜ Maamõõdukeskus. Sininõmme kalmistu geodeetiline alusplaan (töö nr 23K076)).

1.4 Eritingimuste koostamisel kasutatud materjalid

Kultuurimälestiste riiklik register 2006.

Maaameti kaardiserver 2006.

Sininõmme kalmistu inventariseerimistulemused 2005.

Maidre, I. Vaivara vald. Tallinn, 2004.

Sininõmme kalmistu kabel 1991. Muinsuskaitseameti arhiiv P-1297.

Virumaal avati kaks mälestussammast. – Postimees 18/07/1933, lk. 3.

2 Ajalooline ülevaade

Sininõmme luteri kalmistu on Peeterristi-Kudruküla tee äärde rajatud tõenäoliselt 18. sajandi lõpus. Ajalooliselt jääb kalmistu Vaivara kihelkonna maadele. Vaivara kogudusele kuulus kalmistu kuni Teise maailmasõjani. Teises maailmasõjas said Vaivara valla maad sõjategevuses tugevasti kannatada. Koos Vaivara koguduse arhiiviga kadusid ka Sininõmme kalmistut puudutavad materjalid. Peale teist maailmasõda Vaivara kogudust enam ei taastatud. Taasiseseisvudes tagastati

kabelihoone

Vabadussõja mälestussammas Peeterristi


5

Sininõmme kalmistu maad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumile, kes on andud kalmistu käesoleval ajaks Narva Aleksandri koguduse hallata. Sininõmme kalmistu edaspidine käekäik sõltub Vaivara vallavalitsuse ja Narva Aleksandri koguduse nõukogu vahelistest kokkulepetest. Vaadeldavat ala suurusega 2,5 hektarit katab metsailmeline puistu, mis kalmistu maanteeäärses kagupoolses osas on valgusküllasem ja kalmistu sügavuses loodepoolsetel aladel varjulisem. Puistu on üldiselt liigivaene. Loodepoolses osas seguneb männipuistu kuusepuistuga. Alusmetsa moodustavad hauaplatsidele istutatud ning kohati metsistunud põõsad. Esiletõstmist väärib kalmistu pinnareljeef, mis loode-kagu suunal langedes annab võimaluse eriilmelistele vaatesihtidele. Puistu hooldus on piirkonniti rahuldav või puudulik. Likvideerimata on kuivanud ja murdunud puud ning perspektiivitu puude järelkasv. Kuna puistu on tihe, siis vajadust juurdeistutuste järele ei ole. Sininõmme kalmistule on pidevalt maetud rohkem kui kahe sajandi jooksul. Matmine on toimunud ühtlaselt kogu ala ulatuses, mille tulemusena on luterlikule kalmistule omane ajalooline ilme hästi säilinud. Valdavaks hauatähiseks on metallrist, mida on hauatähisena kasutatud 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole matuste juures. Esiletõstmist väärivad piirkonnale iseloomulikud kaevanduspuuridest ristid, nagu ka vene mõjudega malmist valuristid. 20. sajandi matuste puhul – eriti sajandi lõpu poole – on hauatähistena kasutatud peamiselt graniidist ja betoonist hauakive ning –plaate. Lisaks hauatähistele on kalmistul säilinud nii erinevaid metall- kui betoonpiirdeid. Mitmel pool on hauapiirdena kasutatud hekki. Kalmistu jaotavad osadeks kagu-loode ja edela-kirde suunalist teed. Teede vahele jäävate eraldiste keskosades on hauaplatside paigutus valdavalt ebakorrapärane. Paljudele ebakorrapäraselt paigutatud hauaplatsidele puudub mööda teerada ligipääs. Kalmistusiseste teedega külgnevad alad on regulaarsema iseloomuga. Kalmistut ümbritseb kohati lagunenud paekivist piirdeaed. Kiviaias on olemas väravakohad, kust väravad on hävinud. Looduslikul künkal kalmistu vanemas keskosas paikneb kolmnurkfrontooniga kabel. Kabeli fassaadi frontoonialuse osa moodustab ümarkaarsete avadega stiliseeritud portikus, millele järgneb edela-kirde suunal sama lai ruudukujuline kahe aknaavausega võlvitud siseruum. Kabeli ehitusaja kohta andmed puuduvad. Kalmistu uuemas keskosas paikneb 1933. aasta 16. juulil avatud Vabadussõja mälestussammas (Kultuurimälestiste registri number 27104), mis ühena vähestest püsis omal kohal kogu nõukogude perioodi. Soklile asetatut kõrget monumenti kroonib malmist Vabadusrist. Mälestussammast ümbritsevat platsi ääristavad betoontulbad on ühendatud raudkettidega. 1961. aastal sokli küljest eemaldatud tekstiplaadid on taastatud 1998. aastal.


6

3 Muinsuskaitse eritingimused

3.1 Üldtingimused 1. Olemasolev teedevõrk ning kalmistul paiknevad kultuuriväärtust omavad

rajatised ja hauatähised tuleb säilitada ning vajadusel konserveerida. 2. Kalmistu ajalooline luterlik üldilme peab vaatamata matusetegevusele säilima. 3. Kalmistu korrastamine peab toetuma vastavasisulisele projektile. 4. Projektdokumentatsioon tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 5. Ehitustööde ajal on vajalik muinsuskaitse järelevalve. 3.2 Haljastus 1. Korrastamise projektile peab eelnema kõrghaljastuse dendroloogiline

inventeerimine puistuosade tasandil (kuna valdav osa puistust on kujunenud looduslikust männikust), mis hõlmab hinnangu andmist olemasolevale puistule ning ettepanekuid ja soovitusi puistu olukorra parandamiseks.

2. Puistu hooldustööde käigus ja uusistutuste kavandamisel peab säilima kalmistu metsaline ilme.

3. Põõsarinde hooldustööde käigus tuleb piirata taraenela levikut, et tagada muinsusväärtusega metallristide vaadeldavus laiuvas põõsamassiivis.

4. Kalmistu reljeefist tulenevalt tuleb määrata kindlaks, kui kõrget madalhaljastust võib kalmistu nõlvadel kohati lubada, et tagada vaatesihtide säilimine ning kalmistu rajatiste ja hauatähiste vaadeldavus.

5. Vanadele hooldamata haudadele tuleb rajada muru (vm hooldatav kate rohttaimedest).

6. Esmasele kujundusraiele peab järgnema regulaarne hooldus. 3.3 Rajatised 1. Kalmistut ümbritsev kivist piirdeaed tuleb lagunenud kohtades taastada. 2. Kalmistu kivist piirdeaias on olemas väravakohad, kus tuleb taastada väravad, et

tõkestada mets- ja koduloomade pääs kalmistule. Väravate kujunduses tuleb kasutada puidust lippe või metalli. Metallvärava võib taastada nii ajalooliste fotode alusel kui stiliseeritult kaasaegsena.

3. Piirdeaia taastamiseks tellida vastavasisuline remontrestaureerimise projekt. 4. Mälestussamba ümbruse kujundus ja väikeinventar tuleb valida tagasihoidlik ja

lihtne ning kalmistule sobilik. 5. Heakorrastusprojektiga tuleb lahendada prügikastide, salvkaevude ja veemahuti

paiknemine kalmistul. Kalmistu äärealale tuleb paigutada komposteeruva materjali ladustamise ala.

6. Eraldi koha rajamine urnide jaoks ei ole lubatud. 3.4 Teed 1. Olemasolev jalgteede võrgustik tuleb säilitada ja korrastada. 2. Uute jalgteede lisamisel tuleb jätkata olemasolevat mustrit. 3. Üksikute hauaplatsideni viivate teede rajamine ei ole lubatud.


7

4. Kasutada tuleb vett läbi laskvat teekattematerjali. Järsematel kallakutel võib kasutada looduslikku või looduslikku murtud kivi (graniit, paas).

5. Uute teeradade rajamisel tuleb säilitada kõik olemasolevad hauapiirded. 3.5 Hauatähised 1. Olemasolevad hauatähised tuleb säilitada nende algses asukohas. Pinnasesse

vajunud, viltused ja pikali vajunud hauatähised tuleb paigutada esialgsesse asendisse.

2. Osaliselt säilinud hauatähised või nende osad tuleb säilitada nende algses asukohas vajadusel asendit korrigeerides.

3. Kultuuriväärtusega hauapiirded tuleb elementaarselt korrastada (tagada, et need edasi ei laguneks).

4. Kultuuriväärtuseta peale 1950. aastat lisatud hauapiirded võib teisaldada. 5. Taaskasutusele on lubatud võtta hooldamata hauaplatsid juhul, kui seal ei ole

vanu hauatähiseid või vanad hauatähised säilitatakse. Hauaplatside planeerimisel tuleb jälgida, et vanad hauatähised ei oleks uute hauaplatside tsentrites (et matmistega ei oleks vaja hakata vanu hauatähiseid teisaldama).

6. Säilitada tuleb traditsiooniline 3-4 kohaline hauaplatsi suurus. Vanade hauaplatside jagamine pole lubatud.

7. Uute hauaplatside kujundus peab sobima kokku kalmistu üldilmega. 8. Betoonist valatud ääri ega metallaedu ei ole lubatud lisada. 9. Hauaplatsi tohib piirata kuni 0,5 meetri kõrguse hekiga. 10. Hauaplatsidele on lubatud matta nii kirstus kui urnis. 11. Uute matuseplatside väljaandmisel tuleb arvestada väljakujunenud teedevõrku. 12. Kalmistu keskosas tohib välja anda ainult 3-4 kohalisi hauaplatse. 13. Üheseid hauaplatse tohib välja anda ainult kalmistu äärealadele.


8

B. Fotod

Fotod: Ilme Mäesalu, Karl Hansson. Fotografeeritud 2005/ 2006. 1. Kalmistu kabel ja kabelini viiv astmestik. 2. Kabeli külgvaade. 3. Vabadussõja mälestussammas. 4. Astmestik mälestussamba juures. 5. Astmestik kalmistu nõlval. 6. Jalgrada kalmistu nõlval. 7. Kaevanduspuuridest metallristid kalmistul. 8. Metallrist kalmistul. 9. Metallrist kalmistul. 10. Metaliist hauapiire ja metallrist kalmistul. 11. Kalmistu piirdemüüris asuv väravakoht maantee ääres. 12. Piirdemüüri lõik maantee ääres. 13. Kalmistu piirdemüüris asuv väravakoht maantee ääres. 14. Piirdemüüri lõik maantee ääres. 15. Piirdemüüri lõik maantee ääres koos parklakohaga. 16. Läbikäik kalmistu piirdemüürist maantee ääres. 17. Piirdemüüri nurgakoht. 18. Lagunenud väravakoht piirdemüüris kalmistu edelaküljel. 19. Piirdemüür kalmistu metsapoolses osas. 20. Piirdemüür kalmistu metsapoolses osas.


9

Foto 1. Kalmistu kabel ja kabelini viiv astmestik. Foto 2. Kabeli külgvaade (paremal).

Foto 3. Vabadussõja mälestussammas. Foto 4. Astmestik mälestussamba juures (paremal).

Foto 5. Astmestik kalmistu nõlval. Foto 6. Jalgrada kalmistu nõlval.

Foto 7. Kaevanduspuuridest metallristid kalmistul.


10

Fotod 8...9. Metallristid kalmistul.

Foto 10. Metaliist hauapiire ja metallrist kalmistul. Foto 11. Kalmistu piirdemüüris asuv väravakoht maantee ääres (paremal).

Foto 12. Piirdemüüri lõik maantee ääres. Foto 13. Kalmistu piirdemüüris asuv väravakoht maantee ääres (paremal)..

Foto 14. Piirdemüüri lõik maantee ääres. Foto 15. Piirdemüüri lõik maantee ääres koos parklakohaga (paremal).


11

Foto 16. Läbikäik kalmistu piirdemüürist maantee ääres. Foto 17. Piirdemüüri nurgakoht.

Foto 18. Lagunenud väravakoht piirdemüüris kalmistu edelaküljel. Foto 19. Piirdemüür kalmistu metsapoolses osas.

Foto 20. Piirdemüür kalmistu metsapoolses osas.


12

C. Hauatähiste inventeerimine

1 Metoodika

Inventeerimise aluseks kasutati EO Map OÜ Maamõõdukeskuse poolt koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 23K076 / 11.detsember 2003). Hauatähiste ja platside inventeerimine viidi läbi novembris ja detsembris 2005. aastal. Inventeerimise välitööd viisid läbi Margus Härma ja Piia Aluoja. Läbiviijatele tehti eelnev instruktaaž. Inventeeritav ala jaotati kvartaliteks vastavalt olemasolevale jaotusele. Välitöödel nummerdati hauatähised ja kanti alusplaanile. Inventeerimisel märgiti üles hauatähise tüüp, materjal ja hauatähisel olev tekst. Koondatud andmed töödeldi, puuduvad hauatähised kanti plaanile. Plaanil ja tabelis olevad andmed viidi ühtsesse süsteemi. Tulemusena valmis andmebaas, mis koosneb kahest omavahel seotud osast; tabelist ja kaardist. Hauatähise mõõtmisel mõõdeti selle kõrgus, laius ja paksus. Laius ja kõrgus mõõdeti kõige laiemast kohast. Piiretel mõõdeti piirde kõrgus.

2 Hauatähiste inventeerimise kokkuvõte

Kalmistu inventeerimise käigus koondatud andmete põhjal võib öelda, et kalmistu piirkonna ilme on suhteliselt ühtlane. Kalmistu enamus piirkondadest on olnud pidevalt kasutuses s.t. regulaarselt on toimunud pealematmine. Kalmistu lääneosas on palju hauaplatse hooldamata ja mitmed hauatähised on kasvanud vohavasse enelavõssa. Hoolduseta hauaplastid on olnud vallavalitsuse monitooringu all . Kalmistu on suhteiselt tüüpiline luteri kalmistu. Palju leidub vanu metallriste, leidub ükskuid paremas või halvemas korras metallist hauapiirdeid. Pealesõjajärgsetele

Skeem 3. Hauakivi ja –plaadi mõõtmine.


13

hauaplatsidele on sageli rajatud betoonrandid ja vene platsidele mõnikord ka kaasagne metallist piire. Viimased siiski ei häiri oluliselt kalmistu üldilmet. Olemasolevad hauaplatsid on väga erinevalt hooldatud, regulaarselt hooldatud platside kõrval leidub ka täiesti hooldamata platse (mis on hooldusest väljas olnud juba ilmselt üle paarikümne aasta). Inventeerimise tulemuste põhjal koostati inventeerimistulemusi kajastav üldplaan. Pikalt hooldamata matmisplatsidele, eriti kalmistu lääneosas, võib ülematmist kavandada kohtadesse, kus puuduvad hauatähised või valla monitooringu andmetel pole katkiste hauatähistega haudu hooldatud viimase 25 aasta jooksul, mujale planeerida, vaid juhul, kui viimasest matusest on möödunud vähemalt 25 aastat – igal konkreetsel plastil tuleb see küsimus otsustada eraldi. Kokku inventeeriti 2119 hauatähist. Andmed on koondatud inventeerimistabelisse.


14

C. Inventeerimistabelid

Sininomme kalmistu eritingimused

Documents

Transcript of Sininomme kalmistu eritingimused