Leisi Keskkooli häälekandja

Nr 25 10.10.2013

Sügis tuli rutuga Päike muudkui aina säras,

kuid soojad ilmad läksid ära

ja õpilased tõstsid kära

sest sulgus suvekuude värav.

Nüüd kooli marsime me taas

käes õpik, vihik, pastakas

ja kõigil peas on sama plaan:

tõuse, õpi, saavuta.

Tähed, sõnad, numbrid, salm,

sügistuules lehvib sall

kui kooli poole tõttame

tarkust omandama me.

Õpetajad uue hooga

oma paberite vooga

ülesandeid jagavad,

kui mõned alles magavad.

Uus kooliaasta on käes ja õppe-

töö juba täies hoos! Septembri-

kuu on möödunud nii nobedalt,

et ei ole jõudnud seda hästi

märgatagi. Kõik on juba kooli-

eluga kohanenud ja leidnud en-

das energiat terve aasta tublilt

vastu pidada. Õppeprogrammi-

des on tehtud nii palju uuendu-

si, et põnevust peaks jätkuma

nii õpilastele kui õpetajatele.

Loodus on iga päevaga aina

värvilisem ja ilmataat tujutseb,

saates kord tormi, kord päikse-

paistet. Tasub nautida värskes

õhus olemist, enne kui õhtud

täiesti külmaks lähevad. Kutsu-

ge kaasa sõbrad või pere ja

minge jalutage metsa vahel,

sellega on hea tuju garanteeri-

tud.

Unustada ei tasu ka koolitöid.

Tõuseme ju igal hommikul sel-

leks, et minna kooli tarkust taga

nõudma. Miks siis mitte anda

endast parim ja saavutada häid

tulemusi. Kui täna teha hästi

tööd, siis on homme kergem.

Soovime kogu kooliperele to-

redat ja töökat kooliaastat! Näi-

dake üles austust oma kaaslaste

vastu, rõõmsas tujus lähevad

päevad ikka kiiremini! Koolile-

he peatoimetajatena üritame

võimalikult palju häid mõtteid

ka trükki lasta ja seejuures on

väga oodatud kõiksugused

kaastööd. Head lugemist!

Karoliina Männiste

Ann Saks

2

Kutsikad said rebasteks Hoolimata 10. klassi piinli-

kult väikesest õpilaste arvust,

ei lasknud 11. klass oma

järeltulijatel niisma puhtalt

pääseda – pikaajalist tradit-

siooni järgides toimus ka sel

aastal rebaste ”nädal”, mille

jooksul tehti kõik, mis vähegi

lubatud, et tarmukast neli-

kust saaksid täisväärtuslikud

rebased.

Rebaste koolitamise kiirkursus

kestis kaks päeva, mille jooksul

tuli kümnendikel täita mit-

mekülgseid ülesandeid, mis

panid nende võimed ja loomuse

proovile.

Esimesel päeval, 19. septembril

pidid kümnendikud ümber ke-

hastuma masenduses õpilasteks.

Eesmärgiks oli aidata rebastel

välja elada neisse kogunenud

depressiooni, et ülejäänud

kooliaasta saaks veeta ülimas

õnnejoovastuses.

Kolmandal vahetunnil kogune-

sid vaprad rebased ja uudishi-

mulikud pealtvaatajad aulasse ,

et osa saada esimesest

proovilepanekust. Rebaste

ülesandeks oli ära süüa või-

malikult kiiresti pakk nätsu-

komme, nii et suu läheks

lõpuks lootusetult punni. As-

jaosalised tulid ülesandega hästi

toime ning Kalevi kommikesed

kadusid laualt kiiresti. Õppe-

tund seisnes selles, et kunagi ei

tohiks suhu toppida rohkem,

kui närida jaksatakse. Sageli

tekib inimesel tahtmine

maailma vallutada ja ette võtta

midagi võimatut, kuid kõigel on

piir. Tuleb osata oma reaalseid

võimeid hinnata. Seega, kui

meie rebastel peaks kunagi tek-

kima mõte valguse kiirusel

joosta, võiks neil meenuda oma

kunagine ristimine ja nad tule-

vad taas kahe jalaga maa peale.

Viiendal vahetunnil koguneti

taas aulasse, kuid sel korral

võis suu magusast puhtaks püh-

kida. Ees ootas ülesanne, mis

pani proovile klassikaaslaste

usalduse üksteise vastu.

Mängiti üht mängu, mis kannab

nime “Missing Chair Game”

ning mille kohta on võimalik

internetist täpsemalt järele

uurida. Lühidalt öeldes oli ühes

võistkonnas vaja nelja inimest

ja tooli, millele algselt istuti,

kuid, kui vajalik asend oli sisse

võetud, tõmmati neil toolid alt,

mille tulemusena tuli teiste toel,

käsi maha panemata, püsti

püsida. Et vaatepilt atrak-

tiivsem tunduks, kaasasime

konkurentsi mõttes ka vabataht-

likest koosneva võistkonna.

Tuleb tunnistada, et seekord

jäid rebased häbisse, sest jäädi

endast noorematele alla.

Teisel päeval, 20. septembril oli

rebaste ülesanne kujutada end

diskokerana, sest 11. klass oli

huvitatud, kas kümnendikud

suudavad neist kirkamalt

särada. Tagantjärele võib

mainida, et vist mitte.

Päev sai vürtsika alguse teisel

vahetunnil, kui oli tarvis süüa

meeldivalt kanget tšilliketšupit

leivaga. Rebased olid uudsest

maitseelamusest lausa vaimus-

tuses. Selle ülesande eesmär-

giks oli rebaseid motiveerida

hoidmaks eemale õppeaasta

jooksul tekkivatest teravusest

tunnis õpetajatega ja rebaste

endi vahel.

Nagu teada, tuleb gümnaasi-

umis ette ohtralt pidusid ja

pikki unetuid öid, kuid järg-

misel hommikul ei tohi seda

mingil juhul välja näidata.

Seega, panime rebased

proovile, kas nad on selleks

võimelised, pannes nad

mängima mängu, mis kannab

rahvakeeli nime “Joodik”, kus

algul tuleb ümber pulga tiiru-

tades pea ringi ajada ja siis tea-

tud distants võimalikult kiiresti

läbida. Hoolimata mõningatest

peapõrutustest, tulid kõik üle-

sandega enam-vähem toime.

Viimane katsumus leidis aset

viiendal vahetunnil, kui panime

proovile rebaste paindlikkuse ja

osavuse, mis on gümnaasiumis

ülimalt vajalikud. Kümnendikel

oli tarvis suuga tõsta maas olev

paberkott ilma käte abita üles

ning ükski kehaosa peale jala-

taldade ei tohtinud maad

puudutada. Nagu arvata oli,

v õ i t i s s e l l e v õ i s t l u s e

tähelepanuväärselt graatsiline

Elina.

Kokkuvõtteks võib öelda, et

kutsikatest said siiski lõpuks

rebased. Loodaks vaid, et õpi-

tud oskustest on neile ka edas-

pidises elus kasu ja et oleks,

millest lastelastele rääkida.

Diana Rist

3

Jooksime reipalt koolipinki 13. septembril toimus iga-

aastane klassidevaheline tea-

tejooks “Reipalt koolipinki”,

millest võtsid osa 1.- 9. klassi

õpilased. Seekord gümnasis-

tid kahjuks ei osalenud. Üritusel osalejate tuju oli hea

ning emotsioone oli näha kõigi

nägudel, samas oli õhus tunda

ka pisut pinget ja äre-

vust .Esimesena läksid võistlus-

tulle 1.-4. klassi õpilased. Esi-

mese koha võttis seekord 4.

klass (Elisa Mägi, Anne-Mai

Ottep, Aveli Kane, Triin Rahu,

Markus Erin Uussaar, Kaur-

Marcus Kanemägi, Ranel Pärn-

puu ja Margus Uussaar) kogu-

ajaga 8.08,9. Teiseks tuli 3.

klass (Oskar Mathias Kallas,

Andero Mägi, Rain Kullamaa,

M ä r t M a r t i n s o n , E g l e

Sepp,Hannaly Õunaid, Ene

Smolin ja Heidi Kaubi) ajaga

8.17,5 ning kolmanda kohaga

pidi leppima 2. klass (Karoliina

Huma, Diana Auu, Marjanne

Kupits, Õnnely Rahu, Roland

Mägi, Arvet Ükskask, Ahti

Ansper ja Jüri Valt) ajaga

9.04,2. Neljanda koha sai 1.

klass (Sirelin Ermann, Krista

Kaljumäe, Kristina Rand,

Lauraly Trei, Markus Pölluäär,

Martin Mägi, Ma-

dis Reinfeld ja Erik Pölluäär)

koguajaga 9.27,4, kuid oli näha

tugevat jooksu Erik Põlluääre

poolt, kes kaotas liidritele ainult

mõne sekundiga ning jooksis

väga kiire aja. Noortest poistest

oli päeva kiireim Andero Mägi

ajaga 54,2 ning tüdrukutest

Triin Rahu ajaga 57,1.

5.-9. klasside arvestuses või-

dutses seekord 7. klass (Helery

Uussaar, Diana Magus, Laura

Brigitta King, Kaili Nurk, Mark

Kaljumäe, Armin Veskmets,

Marko Leiman ja Heldar Juns)

koguajaga 14.41,4, edestades

teist kohta ehk 9. klassi (Anni

Hallik, Kristiine Kallas, Aaron

Nau, Erico Tuus, Tõnis-

Kristjan Nava ja Reio Rand)

tervelt 31 sekundiga. Kolman-

daks tuli 8. klass (Jane Süld,

Emilia Rozenkron, Merilin

Kaubi, Kaupo Humal, Iiv

Aavik, Kaarel Jalakas ja Jakob

Markus Kuusk) ajaga 15.46,0

ning neljanda koha sai 6. klass

(Inge Sillaste, Elo Rosenfeld,

Mariliis Rahu, Anne-Maria

Kanemägi, Helari Juns, Ainar

Kane, Timo Kaubi ja Ranno

Rand) koguajaga 16.17,5. Vii-

mase kohaga pidid leppima sel-

le grupi noorimad, 5. klassi

jooksjad (Cassandra Jõgi, Alek-

sandra Trei, Karoli Mägi,

Heleri Jalakas, Kennar Kahju,

Karel Kuus, Lauri Lakkur ja

Hans Teesalu) ajaga 17.55,8.

Tüdrukute kiireim oli Kaili

Nurk võimsa ajaga (1.35,1)

ning nagu ta ise ka mainis, jäi

ta oma jooksuga üldiselt rahule,

vorm oli hea ja kõik mõõdus

probleemideta. Aaron Nau,

keda oli hiljaaegu räsinud

gripp, lootis pääseda poodiumi-

le ning see ka temal õnnestus,

kuid oleks siiski saanud endast

rohkem anda, kui ei oleks grip-

pi põdenud ning see jäi ka vei-

dike hinge kripeldama. Võist-

lusrada oli raske, kuid samas oli

mõnus joosta ning hea ennast

proovile panna. Suurtele pingu-

tustele vaatamata siiski nauditi

üritust, elati omadele kõvasti

kaasa ning kõigil oli lõbu laialt.

Andre Aus

Daniel Toomas Vajak

4

TORE Suvekool 2013 Sel aastal toimus traditsiooni

järgi TORE Suvekool 24.-26.

augustil Kloogaranna noorte-

laagris. Seekord olid meie

kooli TORE- kad ainukesed

saarlased kogu laagri peale.

Leisist osalesid Maria Lisette

Kallas, Jane Süld, Katrin

Ansper, Greetel Männiste,

Hanna Mari Villsaar, Krislin

Uussaar ja Kelly Erin-

Uussaar koos oma pisikese

tütre Saskiaga.

Päev algas kohaloleku kontrol-

li, särkide jagamise ja kämpin-

gutesse sisse- seadmisega. See-

järel toimus suvekooli avamine

ja lõunasöök. Järgmised neli ja

pool tundi veedeti grupitegevu-

si tehes ning pärast seda ootas

TORE- kaid juba õhtusöök. Pä-

rast õhtusööki oli veel veidi ae-

ga gruppides oma õhtuprogram-

mi harjutada. Kell 20.00 algas

õhtuprogramm “Annan endast

parima”, kus iga grupp tegi et-

teaste, millesse pidi olema kaa-

satud varem loosiga saadud ese

ning ka publik. Hiljem toimus

veel stiiliõhtu, mille teemaks oli

ENSV. Seal sai näha palju tol-

leaegsetes riietes TORE- kaid

tantsimas enam-vähem vastava

aja muusika saatel. Disko lõp-

pes kell 23.00, mil algas ööra-

hu.

Laagri teine päev sai alguse

kell 8 ning poole tunni pärast

alustati hommikuvõimlemisega,

mida viisid läbi must ja valge

koer. Hommikusööki, milleks

oli puder ja võileivad, anti kella

9-st. Tund aega pärast sööki

toimus kogunemine ja kell

10.15 algasid koolitused. Kooli-

tuste käigus käisid kõik grupid

läbi 3 erinevat kohta ning vii-

mase koolituse teemal pidid

kõik tegema uue etteaste õhtu-

programmiks.

Kell pool kaks avati söökla uk-

sed ning TORE- kad said lõu-

nasööki süüa. Kui kõhud olid

täis, tuli vaikne tund, mille ajal

puhati, käidi laagriplatsil ringi

või käidi poes.

Seejärel oli järjekordne kogune-

mine ja koolituste jätk. Kell

pool seitse söödi õhtusööki

ning siis algaski õhtuprogramm

ja stiiliõhtu, mille teemaks oli

“Kuulsus ja glamuur”. Sellele

tuldi uhketes kleitides või mõ-

neks kuulsuseks riietatuna. Õh-

tu jooksul toimus ka moe-show,

kus üheks modelliks oli Jane

Süld. Kollektsiooni loojaks oli

Kätlin Luht. Õhtul sai teha ka

punasel vaibal pilte ning tantsi-

da. Ka see päev lõpetati kell

23.00.

Viimane päev laagris algas sa-

muti kella kaheksase äratuse,

poole üheksase hommikuvõim-

lemise, kella üheksase hommi-

kusöögi ning kella kümnese

kogunemisega. Veidi pärast

kümmet algasid rannamängud,

mis kestsid natuke üle kahe tun-

ni ja lõppesid traditsioonilise

vette jooksuga. Laagriplatsile

tagasi jõudes oli umbes pool

tundi aega, et käia riideid vahe-

tamas. Kella ühest koguneti su-

vekooli lõpetamiseks, millele

järgnes lõpulõuna ja sõpradega

hüvastijätt. Väljusid TORE-

bussid ning saigi see ääretult

tore laager läbi.

Greetel Männiste

5

Leisi muusikute suvi möödus tegusalt Möödunud suvi oli Leisi

Keskkooli muusikahuviliste

jaoks võrreldes varasematega

edukas ja sündmusterohke.

Kindlasti oli see kõigi bändi-

liikmete ja muude huviliste

jaoks ainult meeldiv, arvestades

seda, et eelmine suvi ei pakku-

nud noortele muusikutele just

kuigi palju tegevust.

On selge, et muusikaga edukalt

tegelemiseks peab ise olema

väga ettevõtlik ja vahel võtma

kinni ka võimalustest, mis tun-

duvad mõnikord ehk mitte väga

ahvatlevad. Alustada tuleb ju

eikusagilt ja kedagi ei ole ees,

kes ütleks, kuidas muusikat te-

ha või kuulajaid juurde saada.

Pealehakkamine on ju pool või-

tu, nagu öeldakse.

Vähese ajaga loodi kaks uut

bändi, milleks on Rüperaalium,

mis kujutab endast punkmuusi-

kat mängivat seltskonda ja

Lipido, mille stiili võib lugeda

seguks raskerokist ja grungest.

Neis bändides mängib õpilasi

nii üheksandast kui ka kahe-

teistkümnendast klassist ja

Lipidos on kaks liiget ka Leisi

Keskkooli vilistlased.

Meie muusikuid võis lavalau-

dadel näha sel suvel vähemalt

neljal korral. Suve ehk kõige

keerukamat organiseerimist va-

java kontserdi tiitli saab sel kor-

ral jaanituli Muhus Hellamaal,

sest esinema pidid bändid

Exchanged, AS MOVES

(endine Leisi Keskkooli bänd)

ja Lipido ning keeruliseks osu-

tus see just sel põhjusel, et kõi-

gis kolmes bändis löövad alati

kaasa lisaks teistele liikmetele

kaks sama inimest. Ometigi

läks kõik lõpuks hästi ja esine-

mised tõid lava ette nii tantsi-

jaid kui ka hullunud fänne.

„Hellamaa jaanituli tõestas mei-

le, et vähese ajaga on võimalik

mitmeid uusi lugusid pähe õp-

pida, samal ajal transporti orga-

niseerida ja kolme bändiga

prooviaegu jagada, ilma et kee-

gi meist tülli oleks pidanud mi-

nema.’’Nii kommenteeris sünd-

must Lipido, Exchanged’i ja

AS MOVES’i kitarrist Margus

Traumann.

Järgmiseks tähtsaks ürituseks

oli Lipido jaoks Karujärvel toi-

munud Mototoober, millest võt-

tis osa enamik Eesti motohuvi-

lisi ning kohal oli ka mootorrat-

tureid mujalt maailmast. Jäädi

silma nii mõnelegi inimesele,

kellest tuntuim oli Saaremaa

kunstnik ja motohuviline Erki

Evestus.

Üks asi viis teiseni ja juba Mo-

totoobril kohtuti inimestega,

kellega arutati, et ka Leisi kan-

dis oleks vaja korraldada üks

kena muusikaline üritus. Nii

saigi esinetud veel Metskülas.

Esinejateks olid sel korral

Lipido ja Rüperaalium. Rahvast

tekkis järjest juurde ja sellegi

ürituse võis lugeda igati õnnes-

tunuks.

Suve viimaseks kontserdiks

võis lugeda AS MOVES’i esi-

nemist Lümanda valla sünni-

päeval. See oli üks esinemisi,

millega kaasnes kahtlusi, sest

keegi ei teadnud üritusest eriti

palju ja tekkis ka valearusaam

nagu nii Exchanged, Lipido kui

ka AS MOVES oleksid lubanud

kindlalt esinema tulla. See kõik

lisas pinget, kuid lõpuks saadi

napilt nõusse endine Leisi

Keskkooli bänd ja kontsert

möödus suuremate probleemi-

deta. Esitati ka esimene enda

lugu, mis valmis lõplikult vii-

masel proovil enne esinemist.

See üritus õnnestus vaatamata

algsetele möödarääkimistele ja

pani kena punkti suvistele esi-

nemistele.

Me kõik võime öelda, et me ei

oleks nii palju suutnud ära teha,

kui meil ei oleks võimalust teha

proove Leisi kooli spetsiaalses

prooviruumis. Hea on ka näha,

et järjest on juurde tulnud nii

poisse kui ka tüdrukuid, kes on

huvitatud pillimängust, laulmi-

sest või bänditegemisest. Leisi

Keskkoolis õppiv trummar Vil-

jo Vallik ütleb selle kohta nii:

„Leisi Keskkooli bändiruum on

väga hea võimalus paljudele

muusikaga tegelemisest huvita-

tud noortele, kes tahavad aren-

dada oma oskusi muusika ja

pillimängu vallas.’’ Tema sõnul

võiks vaatamata bändiruumi

kasvavale populaarsusele tulla

veel juurde inimesi, kes oleks

huvitatud bänditegemisest. Kui

tahtmist on, siis on meie seas ka

mitmeid, kes hea meelega ai-

taksid noorematel pillimängu

selgemaks saada ja muud muu-

sikaalast nõu anda. Leisi kesk-

kooli ootab igatahes kindlasti

muusikaliselt mitmekülgne ja

huvitav tulevik.

Margus Traumann

6

Salvador Dali looming jõudis Pärnusse Alates septembrist kuni no-

vembri keskpaigani võivad kõik

soovijad külastada Pärnu Uue

Kunsti muuseumit, kus on eks-

klusiivselt võimalik näha maail-

makuulsa kunstniku Salvador

Dali teoseid. Tema originaal-

loomingu näitus "Unenägude

elustamine" toob vaataja ette

küllaltki keeruka maailmapildi.

Hispaania sürrealisti loomin-

gust on esitatud mitmed seeriad

tema litograafilistest töödest.

Näiteks võib näha illustratsioo-

ne Dante „Jumalikule komöö-

diale“ ning romaanile ja balleti-

le “Kolmnurkne kübar”. Välja

on pandud ka Dali maalingud

keraamilistel nõudel, skulptuur

„Minotaurus“, dekoreeritud me-

dalid ja madalreljeefid.

Läbivaks motiiviks paljude Dali

teoste juures on liblikad ja saht-

lid, tähelepanelikult silmitsedes

võib leida ka kuulsa „Pehmed

kellad“. Suuresti on tema kunsti

mõjutanud ka kristlus, mis an-

nab aluse omaette seeriatele.

Kujundid on kõik nii erinevad,

nii tähenduslikud, nii ebamää-

raselt mõistetavad. See vaim

peab olema väga suur, mis suu-

dab nii laiahaardeliselt kõike

lahti mõtestada.

Kodumaal tohutult armastatud

kunstnik on elu jooksul jõud-

nud tegeleda ka filmikunstiga,

produtseerides koos Luis

B u ń u e l i g a l ü h i f i l m i

„Andaluusia koer“. Teose esili-

nastus oli aastal 1929 ja ma

usun, et ei eksi, kui ütlen, et see

on kõige esimene sürrealistlik

film. Dali ja Buńueli teost näi-

datakse kunstinäitusega samas

ruumis, küll veidi eraldatult,

aga kogu näituse aja jooksevad

külastajatel kõrvus korduvad

katkendid Wagneri „Tristan ja

Isoldest“, sest just need on

„Andaluusia koerale“ tausta-

muusikaks. Teosest võib leida

ka tuntud motiivi Acherontia

Lachesis, mida on ka mitmetes

teistes filmides ja muudes kuns-

tiliikides kasutatud. Tegemist

on koiliblikaga, kelle keha

mustril on inimpealuud meenu-

tav kujund. Filmi süžee kohta

on raske midagi öelda. See pa-

jatab küll ühe loo, kuid selles

loogikat leida on pea võimatu.

Minul õnnestus samuti näitu-

sel ära käia ja võin julgelt öel-

da, et tegemist on väärt elamu-

sega. Kunst on aegumatu. Sõ-

num, mis teostest välja loetak-

se, oleneb vaatajast, aga kind-

lasti on see sügavuti olemas.

Lihtsalt hämmastav on kunstni-

ku elav vaimuteravus, mis on

näha igast detailist ja piiridest

välja viidud kujunditest. Mõne

kujundi ette võiks jäädagi seis-

ma, niivõrd kaasahaarav on sür-

realismi realistlikkus.

Ann Saks

7

Endlas toodi lavale „Uhkus ja eelarvamus“

11. ja 12. klassi õpilased võtsid

reedel, 20. septembril peale

kooli suuna Pärnu poole, et

vaadata inglise klassiku Jane

Austeni romaani põhjal valmi-

nud etendust. Lavastuse tõi

Endlasse Kalju Komissarov.

Lugu iseenesest on üsna liht-

ne, armastus käib käsikäes eri-

nevate seisustega ja ühiskond

seab omad piirid inimeste vali-

kule. Austeni sulest ilmus teos

juba kaks sajandit tagasi, nii et

tänapäeva inimesele võib kogu

see suursugusus tunduda veidi

võõrastav. Oma olemuselt on

inimesed aga ikka samasugu-

sed.

Kohe alguses oli ära tunda, et

tegu on üsna lustliku tükiga,

komejanti sai tehtud küllaga.

Näitlejad sobisid oma osadesse

tõesti hästi. Kiita tuleb kindlasti

Benneti pere tütarlaste energili-

sust ja sära silmades. Märkima-

ta ei saa jätta ka Mr ja Mrs

Bennetit, kes oma elurõõmuga

tütardele eeskujuks olid. Nii-

võrd ilmekate karakterite esita-

mine ei ole lihtne, eriti veel loo-

mult tagasihoitud eestlastele.

Mr Bingley ja Mr Darcy and-

sid oma hoiakuga tõeliste här-

rasmeeste möödu välja küll.

Hästi oli kontrollitud pilk ja

näoilme. Silma jäi küll riivama

Darcy liialt tõttav kõnnak tea-

tud stseenides. Kiirustamisel

kaob väärikus, aga seda ei saa

üks hästi kasvatatud mees enda-

l e o m e t i l u b a d a .

Publiku jaoks kõige huvita-

vam tegelane oli vast mister

Collins oma absurdsusega. Te-

male juurde mõeldud iseloomu-

puudused tulid läbi lihtsakoeli-

se huumori selgelt välja. Läbi

paraja vigurdamise sai kõigile

selgeks, kes see mees on.

Lady de Bourghi tegelaskuju

jäi üldisele heale tasemele tun-

duvalt alla. Tegemist peaks ole-

ma väärika daamiga, kuid juba

tema riietus oli kergelt öeldes

naeruväärne, pigem klaaskupli-

ga ennustamistädike kui suursu-

gune leedi. See roll on muidugi

tohutult keeruline, selle välja-

kandmiseks peab näitleja olema

tohutult võimas, läbi peab ole-

ma mõeldud nii hääletoon kui

sammu kergus. Välja tuli aga

see kuidagi rohmakal t .

Küll oli aga rõõm näha tolle-

aegsele ajastule vastavaid rõi-

vaid, mis ilusasti ka välja kan-

ti. Mõningaid apsusid kostüü-

midega ka oli, näiteks oli lõhe-

roosa kleidiga kokku sobitatud

punased baleriinad. Selline väi-

ke, aga tähenduselt suur viga

tõmbas tähelepanu olulisema-

telt asjadelt eemale. Teose

üheks suurimaks võluks ongi

romantiline ajastu oma uhkete

tualettide ja kaunite rühtidega.

Kui see osa jääb poolikuks, siis

on raske panna end uskuma, et

tegemist on üle-eelmise sajandi

õ h k k o n n a g a .

Kiidusõnu tuleb öelda meie

ajastule tundmatute tantsusam-

mude hästi esitamise eest. Ei

ole kergete killast õppida ära

kahesaja aasta tagused ballisaali

moed. Tore on nentida, et näit-

lejad on selle koha pealt teinud

väga tublit tööd. Tundus ka, et

snitti oli võetud teose filmiva-

riandist, sellest kõige uuemast.

On ju ka see klassika staatuseni

t õ u s n u d .

Üldiselt etenduses Austeni

originaalteosega väga vastuolu-

lisi stseene ei olnud. Repliigid

said kõik ilusasti öeldud, tege-

lased vastasid enamjaolt algselt

ettenähtule. Publik elas tublisti

kaasa ja püüdis kinni pisemadki

naljad, et aga uuesti naerma

puhkeda. Kohati tekkis küll

tunne, et eesti keel selle teose

esitamiseks hästi ei sobi. Keelel

ei ole kõrgklassi ja romantika

maiku ning soojad sõnad kõla-

vad veidi tahumatult. Näitlejad

suutsid aga Elizabethi ja Mr

Darcy armastusloo puhtalt välja

mängida ja tõesti tekkis siiras

rõõm, et eelarvamused said üle-

tatud ja uhkus alla neelatud

ning lõpuks ometi saatis õnn

neid, kes seda tõeliselt väärisid.

Ann Saks

8

Selleks, et midagi ette võtta,

tuleb olla julge. Kahjuks aga

kõik inimesed ei ole julged ja

nad kardavad probleeme, mis

võivad tekkida. Kuid mõnikord

tuleb teha asju isegi siis, kui

kardetakse ebaõnnestumist.

Paljudel inimestel on stereo-

tüüpsed arvamused, nagu näi-

teks naine ei sobi firma juhiks

või mees ei saa lastega hakka-

ma. See ei ole tõsi! Paljud nai-

sed on olnud julged, ennast

kokku võtnud ja teistele näida-

nud, et nad suudavad teha ka

meestetöid. Sama käib ka mees-

te kohta – ka nemad suudavad

teha nn naiselikumaid töid.

Ma tunnen üht naist, kes on ük-

sikema ja hakkas ise raske põl-

lumajandusega tegelema. Pal-

jud inimesed ei uskunud temas-

se ja kritiseerisid teda, andes

mõista, et põllumajandusega

peaks tegelema mehed. See aga

teda ei heidutanud- ta jätkas

samas vaimus ja mõned isegi

imetlesid teda, mina samuti.

Praeguseks on ta väga võimu-

kas naine ja kõva tegelane põl-

lumajanduses ja ta ei kahetse

seda, et ta nii raske alaga tege-

lema hakkas. Ta elab õnnelikku

elu koos oma pojaga. Kui end

kokku võtta ja kui pealehakka-

mist on, siis võib teha ükskõik

mida.

Kati Aus

Julge pealehakkamine on pool võitu

HÕBEHALL SÜGISTORM Liisbeth-Johanna Trei

Kuldkollane mets vaikusest on ärganud

Karm sügistuul on teda just märganud

Tuul hiilib vaikselt ligi talle

Taevas on täis pilvi hõbehalle

Puud rabelevad kui vangid puuris

Tuul aga neid karmilt uurib

Tulikollased lehed aina langevad

Ja tuul aina sasib neid rangemalt

Tasapisi tuulel hakkab kahju

Et metsale tegi pahandust palju

Nüüd imevaikselt hiilib ta minema

Et mets rahulikult saaks uinuda

9

SOOJUSE VERI Emilia Rozenkron

Läks rõõmsameelne suvi linnutiivul.

Ta järel sammus sügis, külm ja rõske.

Ja nüüd, sel ainulaadsel tuulevaiksel viivul

näeme, maal kanda lehekoorem raske.

See pruunikas, mädanev lehekoorem, haisev,

samas kuldkollane- punane, kaunis.

Võib tunduda veidi ebamaine,

pärit puult, kus lõoke kord laulis.

Need lehed, mis hoovi peal merena

täis sagivaid usse ning putukaid

võivad tunduda soojuse verena.

Lõpuks – mullast nad tulid ja mullaks nad said.

Sügisel Kaupo Humal

Käes on jälle sügis

ning metsas müttab nugis.

Õnnetu karu ringi tammub,

sest päikest pole olnud ammu.

Vihma muudkui sajab,

kuid seda kuivetanud maapind vajab.

Siis seened välja vupsavad

justkui vedrudel oleksid nad.

Puudelt lehed langevad,

tekitavad nagu hanged nad.

Õnnelikud lapsed on elevil,

kuid kaob viimane värviline lill.

TILKUV PÄEV Iiv Aavik

Rünkjad pilved nüüd saabuvad,

taeva latern kaob ära.

Pilve pisarad langevad,

äike lööb trummi, teeb kära.

Inimesed toas nüüd istuvad

nagu kurvad kärnkonnad.

Lapsed välja vaatavad,

lootes õue mängima minna.

Lõpuks ere valgus piilub välja

musta pilve tagant.

Sünge vihmase päeva

on inimesed maha magand.

Vikerkaar lööb taevasse

vaikselt särama.

Kummikud võetakse laekast,

tullakse õue mängima

10

Teated