Sarak Koloviski Insenerigraafika

8/10/2019 Sarak Koloviski Insenerigraafika

http://slidepdf.com/reader/full/sarak-koloviski-insenerigraafika 1/104

REAALAINETE KESKUS

JUHENDMATERJAL KAUGÕPPE ÜLIÕPILASTELE

TALLINN

2006



2

TECHNICAL DRAWINGGUIDE FOR DISTANCE LEARNING STUDENTS

A study aid for the students of distance learning of the faculties of transport and mechanicalengineering.The publication contains the descriptions of 16 drawings on various themes of the technicaldrawing course (lettering, lines, cuts and sections, threaded connections etc). The supplementscontain a short overview of the drafting process and the standards of mechanical engineeringdrawings.Compiled by Aino Koloviski and Jaak Särak.Layout by Siret Trull.Edited by the Tallinn College of Engineering.

SAATEKS

Käesolev juhendmaterjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Tehnikakõrgkoolis avatudkõrgkooli kõikide mehaanika ja transpordi erialade üliõpilastele. Juhendmaterjalis

tuuakse lühikene ülevaade insenerigraafika ja tehnilise joonestamise teoreetilistestalustest ning antakse juhendid jooniste valmistamise praktiliste oskuste omandamiseks

ja programmiliste kontrolltööde sooritamiseks.

Väljaandja: Tallinna TehnikakõrgkoolPärnu mnt 6210135 Tallinn

Trükiarv: 800



3

SISUKORDSISSEJUHATUS .............................................................................................................5

1. INSENERIGRAAFIKA ÕPPEAINE PROGRAMM.....................................................6 2. KÜSIMUSED ENESEKONTROLLIKS......................................................................9 3. KONTROLLTÖÖ IG.I-00.00.00 .............................................................................11 3.1. Jooniste loetelu...................................................................................................11 3.2. Joonise IG.I-01.00.00 sisu .................................................................................11 3.3. Joonise IG.I-02.00.00 sisu .................................................................................12 3.4. Harjutusülesande „Geomeetrilised kehad“ sisu ..................................................12 3.5. Joonise IG.I-03.00.00 sisu .................................................................................12 3.6. Joonise IG.I-04.00.00 sisu .................................................................................13 3.7. Joonise IG.I-05.00.00 sisu .................................................................................13 3.8. Joonise IG.I-06.00.00 sisu .................................................................................14 3.9. Joonise IG.I-07.00.00 sisu .................................................................................14 3.10. Joonise IG.I-08.00.00 sisu..............................................................................15 3.11. Joonise IG.I-09.00.00 sisu..............................................................................15 3.12. Joonise IG.I-10.00.00 sisu..............................................................................15 3.13. Joonise IG.I-11.00.00 sisu..............................................................................16 3.14. Joonise IG.I-12.00.00 sisu..............................................................................16 4. KONTROLLTÖÖ IG.II-00.00.00 ............................................................................17 4.1. Jooniste loetelu...................................................................................................17 4.2. Joonise IG.II-01.00.00 sisu ................................................................................17 4.3. Joonise IG.II-02.00.00 sisu ................................................................................18

4.4. Joonise IG.II-03.00.00 sisu ................................................................................18 4.5. Joonise IG.II-04.00.00 sisu .................................................................................19 5. LISAD.....................................................................................................................20 Lisa 1. Jooniste vormistamine .......................................................................................21Lisa 2. Kirjanurk.............................................................................................................22 Lisa 3. Joonte liigid ja kasutusalad ................................................................................23 Lisa 4. Materjalide kujutamine .......................................................................................25 Lisa 5. B-tüüpi kaldkiri. Ladina tähestik, märgid ja numbrid ...........................................26 Lisa 6. Jooniste kokkumurdmine....................................................................................27 Lisa 7. Sujuvliited, kalle ja koonilisus, faas ....................................................................28 Lisa 8. Kõverjooned. Lekaalkõverad.............................................................................30

Lisa 9. Geomeetrilised kehad ........................................................................................32 Lisa 10. Pindade lõikejoonte lihtsustatud kujutamine.....................................................33 Lisa 11. Joonise mõõtmestamine ..................................................................................34 Lisa 12. Kujutised. Vaated .............................................................................................37 Lisa 13. Kujutised. Lõiked, lihtlõiked..............................................................................40 Lisa 14. Kujutised. Lõiked, liitlõiked ...............................................................................42 Lisa 15. Kujutised. Poolvaatlõige, kohtlõige...................................................................43 Lisa 16. Kujutised. Ristlõige...........................................................................................44 Lisa 17. Kujutised. Väljatoodud element........................................................................46 Lisa 18. Eskiis. Eskiisimise järjekord .............................................................................47 Lisa 19. Keermed. Keermete kujutamine.......................................................................50

Lisa 20. Keermed. Keermete tähistamine, tähistusnäited..............................................54Lisa 21. Materjalide tähistamine, tähistusnäited……………………………………………56Lisa 22. Pinnakaredused. Pinnakareduse märkimine joonisele.....................................57



4

Lisa 23. Näiteid sobiva keerukama keermete ja ribidega detaili kohta.............................. (eskiisi IG.I-10.00.00 jaoks). ......................................................................................... 60 Lisa 24. Detaili tööjoonis ............................................................................................... 61 Lisa 25. Keermesliited................................................................................................... 62 Lisa 26. Keermete tabelid ............................................................................................. 69

Lisa 27. Hammasülekanded, nende joonestamise järjekord......................................... 72 Lisa 28. Liistliide............................................................................................................ 73 Lisa 29. Silindriline hammasülekanne........................................................................... 74 Lisa 30. Kooniline hammasülekanne ............................................................................ 76 Lisa 31. Lihtsustused ja tinglikkused joonisel................................................................ 78 Lisa 32. Koostejoonis.................................................................................................... 82 Lisa 33. Näidisjoonised ................................................................................................. 87

o Standardkiri. Joonte liigid IG.I-01.00.00……………………………………………88o Sujuvliited. Kalle ja koonilisus IG.I-02.00.00 ………………………………………89o Püramiidi kaldlõige IG.I-03.00.00……………………………………………………90o Hulktahukate lõikumine IG.I-04.00.00………………………………………………91o Kompleksülesanne I IG.I-05.00.00………………………………………………….92o Lihtlõige IG.I-06.00.00………………………………………………………………..93o Murdlõige IG.I-07.00.00…………………………………………………….…… ..…94o Astmeline lõige IG.I-07.00.00 A……………………………………………………..95o Kompleksülesanne IG.I-08.00.00 …………………………………………………..96o Kaas IG.I-09.00.00……………………………………………………………………97o Korpus IG.I-10.00.00………………………………………………………………....98o Korpus IG.I-11.00.00……………….………………………………………………....99o Keermesliited IG.I-12.00.00 ………………………………………..………………100o Hammasratas IG.II-01.00.00 ……………………………………………………...101o Silindriline ülekanne IG.II-02.00.00 ………………………………….…………...102o Kooniline ülekanne IG.II-02.00.00 A ……………………………………………...103

KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................... 104



5

SISSEJUHATUS

Joonestamise ja jooniste lugemise oskus omandatakse teoreetiliste alustetundmaõppimise kõrval praktiliste ülesannete lahendamisega. Seepärast on graafilisteülesannete lahendamiseks vajalik eelnevalt õppida ülesandele vastavat teoreetilist osaning seejärel seda kasutada praktilise ülesande lahendamisel. Teoreetiline materjaltuleb üliõpilastel põhiliselt omandada iseseisvalt, kasutades selleks vastavat kirjandust(vt soovitatav kirjandus [loetelu käesolevas juhendis lk 8]). Mõningane osa teooriast onväga lühidalt toodud ka käesolevas juhendmaterjalis. Teadmiste kinnistamiseks onkasulik vastata enesekontrolli küsimustele.

Joonised tuleb vormistada vastavalt kehtivate standardite nõuetele paberi formaadi,mõõtkava, joonte liikide, raamjoonte, kirjanurga, normkirja ning muu kohta.

Kogu kursuse jooksul tuleb teha kolm kontrolltööd. Kahe esimese kontrolltöö joonisedtuleb teha kodus, kolmas kontrolltöö aga on auditoorne ja tehakse kohapeal.Samamoodi on kontrolltöödeks jaotatud ka käesolev juhendmaterjal. Iga kontrolltöö

joonis sisaldab 10 varianti. Variandi numbri määrab õpinguraamatu viimane number (1,2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10). Joonised esitatakse isiklikult õppejõule või saadetakse postiteel avatud kõrgkooli. Kõik joonised peavad olema arvestatud (hinnatud vähemaltkasina (1) hindega). Mittearvestatud joonised /hinne 0 (puudulik)/ tuleb parandada võiümber teha ja esitada uuesti.

Teadmiste kontrolliks on hindeline arvestus, mis toimub koduste graafiliste tööde(jooniste), suulise küsitluse ja auditoorse kontrolltöö põhjal.



6

1. INSENERIGRAAFIKA ÕPPEAINE PROGRAMM

Tabelis 1 toodud insenerigraafika programm on kasutamiseks kaugõppe masinaehituse ja transpordi erialade õpperühmades.

Mittemasinaehituslike erialade õpperühmad käsitlevad sellest programmist vaid osasidteemasid.

Insenerigraafika õppeaine programm kaugõppe masinaehituse ja transpordi erialadeõpperühmadele

Tabel 1.

Teema nimetus ja selle kirjeldus

Graafilise töö(joonise) tähis

ja selleformaat

1. 2.I PROJEKTSIOONJOONESTAMINE. ÜLDOSA1. Joonistele esitatavad nõuded.

Jooniste vormistamine, formaadid (ISO 5457), joonte liigid (ISO 128-24), mõõtkavad (ISO 5455), normkiri (ISO 3098-2), üldised soovitusedkirjanurkade koostamiseks ja täitmiseks (ISO 7200 ja ISO 7573),materjalide kujutamine joonistel (CT CЭB ja ANSI) ja mõõtmetekandmine joonisele.

Eelistada tuleb ISO standardeid, kuid orienteeruda tuleb kateistes standardites sõltuvalt sellest, milline riik või riikidevahelineorganisatsioon on suhtluspartneriks:

UJCN – CN – Venemaa,CPN – ISO – Euroopa Ühendus,

SFS – Soome,SS – Rootsi,DIN – Saksamaa,BS – Suurbritannia.

2. Geomeetrilisi konstruktsioone detailide kontuuride joonestamisel.

Sujuvliited, tasapinnalised kujundid, kalle ja koonilisus, lekaalkõverad.3. Projektsioonjoonestamise põhimõisted, projektsioonide liigid.

Üldised projekteerimise põhimõisted. Punkti, sirge ja tasandiprojekteerimine kolmvaates ja aksonomeetrias. Sirglõigu tõelinesuurus.

IG.I-01.00.00formaadis A3


HÜ



7

1. 2.4. Geomeetrilised kehad.

Geomeetriliste kehade kolmvaade ja aksonomeetria. Punkt kehapinnal.

5. Tasandiga lõigatud kehad.

Lõigatud keha kolmvaade ja aksonomeetria. Lõikepinna tõelisesuuruse määramine pööramise või abitasandi võttega. Pinnalaotusekonstrueerimine.

6. Kehade lõikumine. Pindade lõikejoonte konstrueerimine. Pöördpindade lõikejoontekonstrueerimine abitasandite või abisfääride võttega. Lõikejoontelihtsustatud kujutamine.

II MASINAEHITUSJOONESTAMINE1. Kujutamisvõtted.

1.1. Üldised põhimõtted.1.2. Vaated.

1.2.1. Põhilised vaated.1.2.2. Lisavaade.1.2.3. Kohtvaade.1.2.4. Vaadete tähistamine.1.2.5. Väljatoodud element.

1.3. Lõiked.1.3.1. Lihtlõiked.

1.3.1.1. Vertikaal-, frontaal- ja profiillõiked.

1.3.1.2. Horisontaallõige.1.3.1.3. Kaldlõige.1.3.1.4. Lõigete tähistamine.1.3.1.5. Erandid lõigetel.1.3.1.6. Poolvaatlõige. Kohtlõige.

1.3.2. Liitlõiked ja nende tähistamine.1.3.2.1. Astmeline lõige.1.3.2.2. Murtud lõige.

1.3.3. Ristlõige ja selle tähistamine.2. Keermed. Keermeliited.

Üldandmeid keermete kohta. Kruvijoon. Keermete profiilid jakeermete elemendid. Keermete liigid ja nende tähistamine. Keermetekujutamine. Keermete määramine.

3. Eskiis.

Eskiisi mõiste. Eskiisi valmistamise järjekord. Detaili mõõtmestamine.Materjalide tähistamine. Pinnakaredus ja selle tähistamine.

A. Lihtsa keermestatud detaili eskiis.

B. Keeruka tugevdusribide ja keermetega detailieskiis.

4. Tööjoonis, nõuded tööjoonisele.

HÜ





IG.I-07.00.00formaadis A3IG.I-08.00.00formaadis A3

IG.I-09.00.00formaat omalvalikulIG.I-10.00.00formaat omalvalikul



8

1. 2. Tööjoonis eelmise detaili eskiisi alusel.5. Keermeliited.

Polt-, tikkpolt-, kruvi- ja toruliide, nende kujutamine. Tingkujutisedkoostejoonistel.

6. Hammasrattad. Hammasülekanded.6.1. Hammasrattad, hammasrataste elemendid.Hammasrataste elementidevahelised seosed. Moodul.Tinglikkused hammasrataste kujutamisel.6.2. Hammasratta eskiis ja selle vormistamine.

6.3. Koostejoonis. Tükitabel.Silindrilise, koonilise või tiguülekande joonise valmistamine.

7. Detailiseerimine e koostejoonise lugemine.7.1. Koostejoonisel kasutatavad lihtsustused.7.2. Koostu kuuluvate detailide eskiisimine.

7.3. Detailide mõõtmete määramine.7.4. Pinnakareduste määramine ja tähistamine.7.5. Materjalid ja nende märkimine joonisele.7.6. Koostu eskiis ja tükitabeli koostamine.7.7. Detailide ja koostu joonised.

8. Auditoorne kontrolltöö.



IG.II-01.00.00formaadis A4(ruudulinepaber)

IG.II-02.00.00formaadis A3,A4

IG.II-03.00.00 – formaat omalvalikul

IG.II-04.00.00

formaadis A1IG.III-01.00.00

Lõppnõuded insenerigraafika õppimiselÜliõpilane peab:

oskama käsitleda teatmekirjandust ja standardeid; tundma jooniste vormistamise nõudeid; tundma kujutamisvõtteid; tundma eskiiside, tööjooniste ja koostejooniste valmistamise viise;

oskama lugeda jooniseid.

Soovitatav kirjandus1. Kalep, R. Lühikonspekt insenerigraafikast. Tln, Tallinna Tehnikakõrgkool, 1999.2. Tehnilise joonestamise põhimõisted. TTÜ Graafika kateeder, Tln, 1989.3. Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tln, Valgus, 1983.4. Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tln,

Valgus, 1996.5. Jooniste vormistamine. Õppematerjal. Eesti Põllumajanduse Infokeskus, Tln, 1990.6. Kollist, J., Kalep, R., Särak, J. Kirjalike tööde vormistamise juhend. Tln, Tallinna

Tehnikakõrgkool, 2001.



9

2. KÜSIMUSED ENESEKONTROLLIKS

I Üldosa1. Milliseid vahendeid kasutatakse joonestamisel?2. Mis on joonise formaat, kuidas moodustatakse ja tähistatakse joonise

põhiformaate?3. Milliseid jooni ja milleks kasutatakse?4. Kuhu ja kui jämeda joonega tõmmatakse joonisel raamjooned?

5. Mitu korda võib peenjoon olla jämejoonest peenem? Millise jämedusega on jämejoon?

6. Millise kuju ja jämedusega joonestatakse kontuurjoon, mõõte- ja distantsjoon,katkestusjoon, sümmeetriatelg, varjatud kontuurjoon ja lõikepinna kulgemist näitav

joon?7. Milline on standardkirja kaldenurk?8. Mis on mõõtkava ja mõõtsuhe? Kas mõõtarv oleneb mõõtsuhtest?9. Milline tähendus on mõõtsuhtel 1:1? Mida näitab suurendav või vähendav

mõõtsuhe?10. Millised on mõõtude kandmise põhireeglid?11. Milliseid kujumärke ja tähiseid kasutatakse mõõtmestamisel?12. Milleks on vaja sujuvliidete konstruktsioone?13. Mis on kalle ja selle tähis?14. Mis on koonilisus ja selle tähis?15. Millised jooned on lekaalkõverad?16. Millised lõiked tekivad kehade lõikamisel tasapinnaga?17. Kuidas saab määrata pindade lõikejooni?18. Millise kaldega tõmmatakse paralleelsed viirutusjooned ja millal tuleb seda

kaldenurka muuta?

II Masinaehitusjoonestamine1. Mida nimetatakse vaateks?2. Millised on põhilised vaated, kuidas need paiknevad?3. Mida nimetatakse kohtvaateks, kuidas tähistatakse?



10

4. Mis on lisavaade, kuidas tähistatakse?5. Mida nimetatakse lõikeks?6. Miks tehakse lõikeid?7. Mis on lihtlõige, kohtlõige, liitlõige?

8. Milliseid lõikeid tähistatakse ja kuidas?9. Millised on astmelise ja murdlõike valmistamise iseärasused ja kuidas neid

tähistatakse?10. Mis on ristlõige, kuidas tähistatakse?11. Millise joonega joonestatakse väljatoodud ristlõige, millega pealejoonestatud

ristlõige?12. Mis on väljatoodud element ja kuidas see joonisel vormistatakse?13. Milliseid detaile või nende elemente ei kujutata lõigatuna pikisuunas (millised on

“keelatud” lõiked)?14. Milline on sise- ja väliskeerme tingkujutis?15. Mis on faas ja kuidas tähistatakse?16. Millised on kolm erinevat faasi mõõtmestamise viisi?17. Millised on standardsete keermete tähised?18. Kuidas kujutatakse keermesliidet tingkujutisel?19. Kuidas määratakse praktiliselt keerme liik?20. Mis on eskiis ja milline on selle teostamise järjekord?21. Kuidas vormistatakse eskiis?22. Mis on tööjoonis?23. Kuidas ja milliste sümbolitega näidatakse joonisel detaili pinnakaredust?24. Mis on koostejoonis ja kuidas see vormistatakse?25. Mis on tükitabel ja kuidas see vormistatakse?26. Millised mõõdud tuleb kanda koostejoonisele?

27. Millistest koosteosadest ei tehta tööjooniseid?28. Kas üksikdetaili tööjoonisel kujutiste asetus ja arv peavad vastama

koostejoonisele?29. Kuidas määratakse detailide mõõdud?30. Millised mõõdud tuleb kanda detailide tööjoonistele?



12

3.3. Joonise IG.I-02.00.00 sisu

Joonise IG.I-02.00.00 sisuks on sujuvliidete, kalletega detaili profiili ja koonilistedetailide konstrueerimine.Ülesande lahendamiseks tutvuda graafilise näidisega IG.I-02.00.00 lisas 33.

1. Detaili kontuuride joonestamine.Siin on vaja kasutada sujuvliidete konstruktsioone, selleks tuleb leida sujuvliite tsenterning liitepunktid.

2. Kaldega detaili profiili joonis.Joonestamiseks peab teadma, et kalle on kaldenurga tangensiga väljenduv suurus(nurga vastas- ja lähiskaateti suhe), kalde konstrueerimist täisnurkse kolmnurga abil jakalde suuruse tähistamist joonisel (tipuga kaldenurga suunas).

3. Koonilisusega detaili joonis.Koonilisus väljendub koonuse põhja läbimõõdu ja koonuse kõrguse suhtena,tüvikoonuse puhul aga tüvikoonuse põhjade läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrgusesuhtena. Koonilisuse tähis kantakse teljega paralleelsele laudile tipuga koonuse tipusuunas. Koonuse tähise järel olev arvuline väärtus väljendatakse suhtena 1:x.Koonilisuse standardreas x on eelistatult täisarv.

4. Lekaalkõverad on pidevalt muutuva raadiusega tasapinnalised kõverjooned, mis joonestatakse välja lekaali abil. Nad esinevad pindade lõikejoontena ningmitmesuguseid protsesse kujutavate graafikutena. Lekaalkõverad on sinusoid,parabool, hüperbool, ellips jne, mille konstruktsioonid on toodud mitmetes õpikutes(soovitatav kirjandus (lk 8) [3] ja kasutatud kirjandus (lk 104) [1], [10]).Ülesande lahendamiseks tutvu lisadega 6, 7 ja 8.

3.4. Harjutusülesande „Geomeetrilised kehad“ sisu

Harjutusülesande lahendamiseks tutvu lisaga 9 („Geomeetrilised kehad“).Harjutusülesanne „Geomeetrilised kehad“ lahendada kolmes vaates ja aksonomeetriasprisma, püramiidi, koonuse, kera jt kehade kohta. Projekteerida igale kehale temakülgpinnal üks vabalt valitud punkt.Kolmvaadete konstrueerimine põhineb punkti projekteerimisel, kuna punkt on joonte,pindade ja kehade põhielement. Punkti abil saab määrata sirglõigu (2 punktiga),tasapinna (3 punktiga) ning ruumilise keha (kõige lihtsama püramiidi, tetraeedri, saabmäärata 4 punktiga).Selgitavate joonistena kasutatakse väga sageli detailide aksonomeetrilisi e näitlikkekujutisi.


Joonise IG.I-03.00.00 sisuks on kaldlõikega geomeetrilise keha kolmvaate,aksonomeetria ja pinnalaotuse joonestamine vastavalt ülesande juures toodud variandi

andmetele.Detailide lõikamisel tasapinnaga võib lõikumine detaili pinnaga toimuda nii detaili välis-kui ka sisepinnaga. Tähelepanu tuleb siin pöörata nn silmnähtavate punktide leidmisele,



14

elemendi kujutis teisel vaatel ning seejärel konstrueerida ta puuduval kolmandal vaatel jne.Lõpetuseks kontrollida joonist, kustutada liigsed jooned (sidejooned, telgede liigsedpikendused jm), tõmmata kontuurid üle, kanda joonisele mõõdud.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-05.00.00 lisas 33.


Joonise IG.I-06.00.00 sisuks on antud kaksvaate täiendamine kolmvaateks (võikaksvaateks) nii, et saaks kaotada jooniselt varjatud kontuurid ja tuua detaili sisemisedkontuurid nähtavaks. Lisaks joonestada detaili aksonomeetriline kujutis.Ülesandes antud kaksvaatel on näidatud nähtamatud kontuurid, mis tähendavad detailisisemisi vorme, mida me ei näe. Detailist tuleb teha selline lõige, milline muudabsisemised kontuurid nähtavaks. Lõikepind võib olla ühel vaatel tähistatud või tuleb seeise valida vastavalt avade ja tühemike asukohale ja kujule detailis.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teema „Lihtlõiked“ (vtlisa 13 ning kirjandus [1], [3], [4]), mille juures pöörata tähelepanu järgnevale:

lihtlõike mõiste ja liigid; lõikepinna tähistamine või mittetähistamine; materjali kujutamine lõikes.

Lõpetuseks kontrollida joonist, kustutada mittevajalikud jooned, tõmmata kontuurid üle,kanda joonisele mõõdud.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-06.00.00 lisas 33.


Joonise IG.I-07.00.00 sisuks on konstrueerida kahe antud vaate järgi liitlõige – kasmurdlõige või astmeline lõige ja selle lõigatud detaili aksonomeetriline kujutis.Ülesande lähteandmeteks on toodud antud detaili kaksvaade, millest ühele on kantudlõikepindade asend ja tähised. Teine vaade on detaili kuju määrav vaade, mis tulebasendada vastava lõikega.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teema „Liitlõiked“ (vtlisa 14 ning kirjandus [1], [3], [4]), mille juures pöörata tähelepanu:

lõikepinna näitamisele ja tähistamisele; lõikepinna viirutamisele; eriti jälgida, kuidas konstrueeritakse murdlõige.

Lõpetuseks kontrollida joonise õigsust, kustutada mittevajalikud jooned, tõmmatakontuurid üle, kanda joonisele mõõdud.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidistega IG.I-07.00.00 ja IG.I-07.00.00A lisas 33.



15


Joonise IG.I-08.00.00 sisuks on konstrueerida kahe antud vaate järgi detaili kolmvaadekoos vajalike lõigetega. See on kompleksülesanne, mis võtab kokku teema „Kujutised“.Ülesande lähteandmeteks on toodud antud detaili kaksvaade ilma lõigeteta. Sellekaksvaate järgi tuleb konstrueerida detaili kolmvaade (kas liht-, liit- või ristlõigetega),kasutades ka teisi kuju määravaid võtteid vastavalt vajadusele (kas väljatoodudelemente, kohtvaateid, kohtlõikeid, poolvaatlõikeid vms). Lisaks konstrueerida selledetaili aksonomeetriline kujutis koos vajaliku väljalõikega.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teemad „Ristlõiked“,„Väljatoodud element“, „Poolvaatlõiked“, „Kohtlõiked“, „Keelatud lõiked“ (vt lisad 15, 16

ja 17 ning soovitatav kirjandus [1], [3], [4]).Lõpetuseks kontrollida joonise õigsust, kustutada mittevajalikud jooned, tõmmatakontuurid üle, kanda joonisele mõõdud.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-08.00.00 lisas 33.


Joonise IG.I-09.00.00 sisuks on etteantud detaili eskiisimine.Eskiis tuleb teha etteantud lihtsamast keermestatud detailist lähtudes eskiisimise

juhisest ning eskiisi kui tehnilise dokumendi otstarbest. Eskiis võib olla nii detailivalmistamise, detaili tööjoonise valmistamise kui ka kontrolli aluseks.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teemad „Eskiis“,„Keermed“, „Keermete kujutamine“, „Keermete tähistamine“, „Materjalide tähistamine“,

„Pinnakaredus“ (vt lisad 18, 19, 20, 21, 22 ning soovitatav kirjandus [1], [3], [4]).Mõnede materjalide tähistusnäited on toodud tabelis 4 lisas 21 ja pinnakareduseväärtused tabelites 6 ja 7 lisas 22.Lõpetuseks kontrollida kujutise õigsust, määrata mõõdud, detaili materjal ning pindadepinnakaredus.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-09.00.00 lisas 33.


Joonise IG.I-10.00.00 sisuks on etteantud keerukama keermete, ribide ja avadegadetaili eskiisimine.Eskiis tuleb teha etteantud keerukamast detailist, millel on keermestatud elemente,tugevdusribisid, tühimikke ja avasid. Tähelepanu tuleb pöörata detaili eestvaate ningteiste kujutiste valikule. Muud nõuded ja soovitused vt ptk 3.11.Lõpetuseks kontrollida kujutise õigsust, määrata mõõdud, detaili materjal ning pindadepinnakaredus.Mõned eskiisimiseks sobivad detailid on näidatud lisas 23.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-10.00.00 lisas 33.



16


Joonise IG.I-11.00.00 sisuks on eelneva keerukama keermete, ribide ja avadega detailieskiisi põhjal joonestada selle detaili tööjoonis.Teha selgeks milline on detaili eskiisi ja tööjoonise vahe.

Joonise mõõtkava ja formaat valida vastavalt vajadusele.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teema „Detailijoonis“(vt lisa 24 ning soovitatav kirjandus [1], [3], [4]).Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-11.00.00 lisas 33.


Joonise IG.I-12.00.00 sisuks on keermeliidete kujutamine standardsete kinnitusdetailideabil.

Joonestada etteantud variandi järgi vastavalt ülesandele keermeliidete joonised (polt-,tikkpolt-, kruviliide). Kinnitusdetailide mõõtmed valida standarditest (GOST’id) vastavaltvariandi andmetele (vt samuti lisa 25).Teha konstruktiivsete elementide mõõtmete arvutus lähtudes kinnitusdetailinimimõõdust. Valemid on toodud ülesande variantidel.Joonisele kanda m, n, l, d (poltliitel) ja d, l (tikkpoltliitel) arvväärtused.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teema „Keermeliited“(vt lisa 25 ning soovitatav kirjandus [1], [3], [4]).Andmed keermete kohta (väljavõtted standarditest) on toodud tabelites 13…16 lisas 26.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.I-12.00.00 lisas 33.



17

4. KONTROLLTÖÖ IG.II-00.00.00

4.1. Jooniste loeteluIG.II-01.00.00 Hammasratta eskiisIG.II-02.00.00 Hammasülekande joonis.IG.II-03.00.00 Koostu lugemine, eskiisimine.IG.II-04.00.00 Koostu detailide tööjoonised.

4.2. Joonise IG.II-01.00.00 sisu

Joonise IG.II-01.00.00 sisuks on hammasratta eskiisi valmistamine.

Eskiis tuleb teha etteantud hammasrattast, kasutades selle vormistamiseks vastavaidtingkujutisi (vt lisa 33 näidis IG.II-01.00.00).Ülesande lahendamiseks tutvuda graafilise näidisega IG.II-01.00.00 lisas 33.Eskiisimiseks on vaja teada hammasratta elemente ning nendevahelisi seoseid.Silindrilise hammasratta põhielemendiks on moodul; koonilise hammasratta korral onpeale mooduli vaja teada veel jaotuskoonuse tipunurka. Nihikuga mõõdetaksehammasratta peaderingjoone läbimõõt (välisläbimõõt) d a, loetakse hammasratta

hammaste arv z ja teades, et )2( += z md a , määratakse moodul2+

= d m a .

Saadud arvutuslikku tulemust tuleb kontrollida, võrreldes seda standardsetemoodulitega.Juhul, kui tulemus erineb standardsest, valida lähim standardne moodul ningkorrigeerida d a väärtust valemi )2( += z md a abil.

Jaotusringjoone mittemõõdetav läbimõõt d leida valemiga md d a 2−= ; jalgaderingjooneläbimõõt valemiga )5,2( −= z md f .

Veel seoseid: hamba pea kõrgus mha = ;

hamba jala kõrgus mh f 25,1= ;

hammasratta hamba kõrgus mhhh f a 25,2=+= ;

hammasratta jaotusringjoone läbimõõt z md ×= .Ülejäänud mõõdud määrata otsese mõõtmise teel.Määrata hammasratta materjal ning pindade pinnakaredus ja kanda joonisele.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidisega IG.II-01.00.00 lisas 33.



18


Joonise IG.II-02.00.00 sisuks on silindrilise, koonilise või tiguülekande joonestamine jakoostejoonise juurde kuuluva tükitabeli koostamine.Hammasülekannet kasutatakse pöörleva liikumise ülekandmiseks ühelt võllilt teisele.Kui võllide teljed on paralleelsed, teostatakse ülekanne silindriliste hammasrataste abil.Lõikuvate telgede korral kasutatakse koonilisi hammasrattaid. Tiguülekannetkasutatakse juhul kui võllide teljed on kiivsed.Joonis vormistatakse näidisjoonise (vt lisa 33 näidis IG.II-02.00.00) eeskujul. Ülesandelahendamisel valida sobiv mõõtkava ning kujutiste paigutus. Koostada tükitabel ningkanda peale mõõdud. Koostejoonisele kantakse gabariitmõõtmed, ühendusmõõtmed,montaažimõõtmed, istud.Tähelepanu tuleb pöörata hambuvate hammaste kujutamisele ja viirutusele, samutisellele, milline hammasratas on vedav ja milline veetav.Kinni pidada hammasülekande joonestamise järjekorrast (vt lisa 27).

Liistu mõõdud valida võlli läbimõõdu järgi liistude standardist. Väljavõte standardistprismaatiliste liistude kohta vt lisa 28.Ülekande joonis silindrilise hammasülekande joonestamiseks, elementide mõõtudesuhtarvude seosed (vt tabel 17) ning variantide tabel lähteandmetega (vt tabel 18) ontoodud lisas 29.Ülekande joonis koonilise hammasülekande joonestamiseks, elementide mõõtudesuhtarvude seosed (vt tabel 19) ning variantide tabel lähteandmetega (vt tabel 20) ontoodud lisas 30.Ülesande lahendamiseks tutvuda näidistega IG.II-02.00.00 lisas 33.


Joonise IG.II-03.00.00 sisuks on koostejoonise lugemine ja detailiseerimine.Detailiseerimisele, st tööjooniste valmistamisele koostejoonise alusel, eelneb tingimatakoostejoonise lugemine. Spetsifikatsiooni (tükitabeli), koostu kirjelduse ja tehnilistetingimuste alusel tuleb määrata kindlaks koostu nimetus ja suurus, milleks koostu onette nähtud kasutada, kuidas ta töötab ja millistest detailidest (ja kui paljudest) takoosneb. Samuti määrata, millised on detailide omavahelised ühendusviisid (kaskeevis-, neet-, liist-, hammas- või keermesliited) ja nende vastastikune ühenduseiseloom (kas liikuv või liikumatu). Tükitabelist leitakse kinnitusdetailid ja nende arv.Pärast joonise lugemist saab asuda detailiseerima. Kõigepealt määratakse kindlaksdetailide kuju, orienteerudes projektsioonilise seose ja viirutuse järgi. Leidnud detailikujutised, määrata vaadete arv, peavaade, lõiked kujutistel. Peale seda asuda detailieskiisima. Eskiisid on ettevalmistustöö detailide tööjooniste valmistamiseks ning eikuulu arvestamisele kontrolltöö koosseisus. Detaili ei tule koostejooniselt kopeerida,kuna vaated ja lõiked selgitavad koostejoonisel koostu konstruktsiooni, detaili jooniselaga detaili kuju. Sisult ei lange tavaliselt detaili kujutised koostejoonisel kokku detaili

jaoks vajalike kujutistega tema tööjoonisel (eskiisil).Kui koostu konstruktsioon on niigi arusaadav, võib osa detaile joonestada lõikelmittelõigatuna. Kunagi ei lõigata aga polte, mutreid, kruvisid, seibe, neete, liiste ja kuule.Samuti ei lõigata võlle, vardaid, telgi, spindleid, käepidemeid (vt „„Keelatud“ lõiked“ lisas31). Kui nendes on avasid, siis tehakse avast kohtlõige.



19

Joonis 1. Joonise tegelike mõõtudegraafiline määramine

Detaili eskiisi tegemisel arvestada, millised mõõdud on vajalikud tema valmistamiseks.Mõõdud määratakse kujutiselt mahamõõtmisega, kuna koostejoonisele on kantud vaidmõned mõõdud (gabariit-, ühendus-, paigaldamise ja mõned muud), meid agahuvitavad need, mis on vajalikud detaili valmistamiseks.Ülesande juurde kuuluvad joonised on trükitehnikas paljundatud ja neil ei olestandardset mõõtkava. Tegelik mõõtkava määrata ülesandes mõõtmise ja arvutuseteel. Tõeliste mõõtmete määramiseks tuleb kindlaks teha mitu korda on kujutistvähendatud (suurendatud). Selleks tuleb jooniselt leida kõige suurem mõõt, mis onantud (mida suurem on mõõt, seda väiksem on viga arvutamisel). Näiteks kui jooniseleon kantud mõõt 120 mm, jooniselt mõõtes aga saadi 52 mm, siis vähendustegur on2,307. Võttes nüüd jooniselt vajalikud mõõdud, tuleb need korrutada teguriga 2,307.Rohkete arvutuste vältimiseks võib aga mõõtude määramiseks kasutada graafilistmeetodit, selleks kasutatakse võrdelise sõltuvuse graafikut. Graafiku ühele teljele

kantakse tegelikud mõõdud, teisele aganeed, mis saadi mõõtmise tulemusena .

Näiteks märgime horisontaalsel teljel mõõdu52 mm, mis on saadud jooniselt,vertikaalsele teljele aga märgime jooniselnäidatud sellele vastava tegeliku mõõdu120 mm (vt joon 1). Tõmmates nendesttelgede punktidest ristsirged, saame punktiM. Sellega saame sirge OM, mis vastabmõõtkavale 1:1. Selle graafiku abil saablihtsalt määrata mistahes jooniselt saadudmõõdule vastava tegeliku mõõdu. Näiteksmõõdetud mõõdule A = 32 mm vastab

joonisel tegelik mõõt B = 73,8 mm.Koostejoonistel on palju detailideüksikelemente kujutatud lihtsustatult või

jäänud hoopis kujutamata (vt lisa 32).Detailide tööjoonistel (samuti eskiisidel)tuleb aga kõik need elemendid täpselt välja

joonestada koos kõikide vajalike mõõtmetenäitamisega. Joonistele (eskiisidele) tulebkanda materjali tähised ja pinnakaredusetähised koos pinnakareduse väärtustega

sõltuvalt detaili otstarbest ja pindade kasutamise viisist.Ülesande lahendamiseks on vaja lisaks selgeks teha teooria osas teema „Koostejoonis“(vt lisa 32 ning soovitatav kirjandus [1], [3], [4]).


Joonise IG.II-04.00.00 sisuks on eelneva koostejoonise detailiseerimise käigusvalminud detailide eskiiside põhjal joonestada selle koostu detailide tööjoonised.Pärast detailide eskiisimist tuleb nende tööjooniste valmistamiseks valida iga detaili

jaoks sobiv mõõtsuhe, see võib olla kõikide detailide jaoks erinev.

Kõikide detailide tööjoonised oma formaatidega paigutada lehele formaadis A1.

M

B

A



20

5. LISAD1. Lisa 1. Jooniste vormistamine2. Lisa 2. Kirjanurk.

3. Lisa 3. Joonte liigid ja nende kasutusalad.4. Lisa 4. Materjalide kujutamine (viirutused).5. Lisa 5. B-tüüpi kaldnormkiri. Ladina tähestik, märgid ja numbrid.6. Lisa 6. Jooniste kokkumurdmine.7. Lisa 7. Sujuvliited. Kalle ja koonilisus.8. Lisa 8. Kõverjooned. Lekaalkõverad.9. Lisa 9. Geomeetrilised kehad.10. Lisa 10. Pindade lõikejoonte lihtsustatud kujutamine.11. Lisa 11. Joonise mõõtmestamine.12. Lisa 12. Kujutised. Vaated.13. Lisa 13. Kujutised. Lõiked, lihtlõiked.14. Lisa 14. Kujutised. Liitlõiked.15. Lisa 15. Kujutised. Poolvaatlõige, kohtlõige.16. Lisa 16. Kujutised. Ristlõiked.17. Lisa 17. Kujutised. Väljatoodud element.18. Lisa 18. Eskiis. Eskiisimise järjekord.19. Lisa 19. Keermed. Keermete kujutamine.20. Lisa 20. Keermed. Keermete tähistamine, tähistusnäited.21. Lisa 21. Materjalide tähistamine, tähistusnäited.22. Lisa 22. Pinnakaredused. Pinnakareduse märkimine joonisele.23. Lisa 23. Näiteid sobiva keerukama keermete ja ribidega detaili kohta

(eskiisi IG.I-10.00.00 jaoks).24. Lisa 24. Detaili tööjoonis.25. Lisa 25. Keermesliited.26. Lisa 26. Keermete tabelid.27. Hammasülekanded, nende joonestamise järjekord.28. Liistliide.29. Silindriline hammasülekanne.30. Kooniline hammasülekanne.31. Lihtsustused ja tinglikkused joonisel.32. Koostejoonis.33. Näidisjoonised.



21

A0

A1 A2

A4 A3

841

1 1 8 9

5 9 4

2 9 7

420 210

Joonis 2. Põhiformaadid

ab

Joonis 3. Formaadi asend: a – horisontaalne;

b – vertikaalne

Lisa 1

Jooniste vormistamine

F O R M A A D I D. [Vastab standardile ISO 5457:1999(E).] Põhiformaadid saadakse1 m2 suuruse pindalaga paberi, mille tähis on A0 ja mõõtmed 841 x 1189 mm, pikemakülje järk-järgulise poolitamise teel (vt joonis 2). Joonise formaat tuleb valida selline, et

joonise valmimisel joonise pinnast olekskujutiste, mõõtmete ja tekstiga täidetudvähemalt 60%.Põhiformaadid on järgmised:

A0, mõõtmetega 841 x 1189 mm; A1, mõõtmetega 594 x 841 mm; A2, mõõtmetega 420 x 594 mm; A3, mõõtmetega 297 x 420 mm; A4, mõõtmetega 210 x 297 mm.

Raamjoon, mille jämedus on 0,7 mm,tõmmatakse kõikidel formaatidel paberiservast 10 mm kaugusele ja vasakustköiteservast 20 mm kaugusele (vt lisa 2).Tsentreerimismärgid joone jämedusega0,7 mm on kriipsukesed pikkusega 10mm, mis tõmmatakse jooniselehe igakülje keskele (vt joon 4 ja lisa 2). Nadtõmmatakse 5 mm üle raamjoone.Kirjanurk (vt joon 4 ja lisa 2) asub alatiformaadi alumises parempoolses nurgas

vastu raamjoont. Formaat võib aga olla kashorisontaalne või vertikaalne v.a formaat A4, milline on ainult vertikaalne (vt joon 3).M Õ Õ T K A V A.(Vastab standardile ISO 5455:1979.) Mõõtkava numbrilineväljendus on mõõtsuhe. Mõõtsuhe näitab kui palju on joonis detailist suurem võiväiksem.Kasutatakse järgmisi mõõtsuhteid:

vähendavad 1:2, 1:5, 1:10 jne; loomuliku suurusega 1:1; suurendavad 2:1, 5:1, 10:1 jne.



22

Lisa 2

Kirjanurk

20 10

Raamjoons=0,7 mm

15 15 170

20 70

80 20

1 5

7

7

7

1 4Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt:

Nimetus:

Leht: Tähis:TTK Rühm: (+ grupi tähis) IG01.00......

KontrollisTeostas

Kinnitas

Kirjanurga näidis õppeainesINSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel kasutamiseks masinaehitus- jatransporditeaduskonnas

Graafiliste tööde vormistamisel õppeaines INSENERIGRAAFIKA, kursuseprojektides ja muudel tehnilistel joonistel valitakse formaat vastavalt vajadusele A4-A1.

1 0

Formaadi servajoon

Tsentreerimisjoons= 0,7 mm

5

10



23

Lisa 3

Joonte liigid ja kasutusaladVastab standardile ISO 128-24:1999 Tabel 2.

Nimetus Joone näidis

Jämedus

põhijoone ssuhtes Kasutusalad1. Pidev

jämejoon epõhijoon

s = 0,13...2 mmEelistatavads = 0,5; 0,7 ja0,9 mm

Nähtavad kontuurjooned.Nähtavad üleminekujooned.Ristlõike kontuurid (nii väljatoodud kuika lõike koosseisu kuuluval ristlõikel).Lõigete ja ristlõigete noolte jooned.

2. Pidevpeenjoon

s/2 Vaate peale joonestatud ristlõikekontuurid.Distants- ja mõõtejooned.Viirutusjooned.Viitejooned nende riiulid ja pealkirjade

jooned.Lühikesed tsentrijooned.Väljatoodud elementide eraldusjoonedvaadetel, lõigetel ja ristlõigetel.Paindejooned pinnalaotustel jatasapinnalistel detailidel.Kujutletavad üleminekujooned.Projektsioonpindade ühisjooned eteljed, tasapindade jäljed, iseloomulikepunktide konstruktsioonijooned.

3. Pidevvabakäejoon

s/2 Katkestusjooned.Vaate ja lõike eraldusjooned, kui sealei kasutata joont 5.

4. Kriipsjoon

2...8

1...3

s/2Varjatud kontuurjooned jaüleminekujooned.

5. Kriipspunkt-peenjoon

3...5

5...30

s/2 Telg- ja tsentrijooned.Vaate peale joonestatud ja välja toodudristlõigete sümmeetriateljed.

6. Kriipspunkt- jämejoon

3...4

3...8 s Märgistusjoon pindadele, mille kohtakehtivad erinõuded (pinnakate,termiline töötlus jne).

7. Jämekriipsjoon

2...8 1...3

s Sama, mis joon 4.

8. Otstest jamurdekohtadest

jämekriipspunktjoon

8...20

s Lõikepinna kulgemist näitavad jooned

9. Murretegapeenjoon

s/2 Sama, mis joon 3.

10. Kriipskaks-punktpeenjoon

s/2 Eseme kontuur enne painutamist.Liikuvate osade teisi äärmisi asendeidnäitavad jooned.

Lõikepinna ees olevate elementidekontuurid.Piirnevate detailide kontuurid.

5...30

4...6



24

Lisa 3 järg

Joonis 4. Joonte liikide kasutusnäiteid (numbritega näidatud joonte liigid vt tabel 2)



25

Materjalide kujutamineMaterjalide eristamiseks masinaehituses kasutatakse erinevaid lõikepinna viirutusi. Pindadeviirutustingimused vastavad standardile ISO 128-50:2001. Paralleelsed viirutusjoonedtõmmatakse joonise raamjoone suhtes kaldega 45° (kas paremale või vasakule). Kui agaviirutusjoonte kalle ühtib kontuurjoonte või telgjoonte suunaga, siis tuleb selleks kaldenurgaksvalida 30° või 60°. Viirutusjoonte vahekaugus võib olla 1...10 mm olenevalt viirutatava pinnasuurusest, kuid joonisel sama detaili viirutus peab olema kõikidel kujutistel ühesuunaline jaühesuguse tihedusega. Lõigetel kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse viirutuserisuunaline või muudetakse selle tihedust. Siin lehel esitatud erinevate materjalide viirutusedon standardite CT CЭB, SFS, ANSI järgi.

Joonis 6. Materjalide viirutuse näiteid joonistel

Lisa 4



26

Lisa 5

B-tüüpi kaldkiri. Ladina tähestik, märgid ja numbrid

Normkirja mõõtmed [Vastab ISO 3098-2:2000(E)]Tabel 3.

Parameeter Tähis Suhtelinemõõde Mõõtmed, mm

Kirja nr (suurtähe kõrgus) h (10/10)h 1,8 2,5 3,5 5 7 10 14 20

Väiketähtede kõrgus c (7/10)h 1,3 1,8 2,5 3,5 5,0 7,0 10,0 14

Väike tähe üla- jaalapikendus f (3/10)h 0,54 0,75 1,05 1,5 2,1 3 4,2 6

Tähtede vahe a (2/10)h 0,35 0,5 0,7 1,0 1,4 2,0 2,8 4,0

Ridade alus-joonte vahe(min) b (17/10)h 3,1 4,3 6,0 8,5 12,0 17,0 24,0 34,0

Sõnade vahe (min) e (6/10)h 1,1 1,5 2,1 3,0 4,2 6,0 8,4 12,0

Kirja joone jämedus d (1/10)h 0,18 0,25 0,35 0,5 0,7 1,0 1,4 2,0



27

Lisa 6

Jooniste kokkumurdmine

Suureformaadilised ja köitmisele kuuluvad joonised murtakse kokku. Skeemidel (vt joonis 7) onnäidatud köitmisele kuuluvate jooniste kokkumurdmine. Selgitavad numbrid murdmisjoontel

näitavad murrete voltimise järjekorda. Kokkumurdmisel tuleb pidada silmas järgmist: joonise leht volditakse „lõõtsaks“ nii, et joonise pool jääb väljapoole ja murdejoonedkulgevad paralleelselt kirjanurga lühema küljega;

seejärel murtakse saadud „lõõts“ kokku nii, et murdejoon oleks paralleelne kirjanurgapikema küljega ja kokkumurtud joonisel peab kirjanurk jääma pealepoole;

köiteaugud lüüakse vasakusse 20 mm laiusesse serva ning joonise üleminevasakpoolne nurk murtakse poolest saadik diagonaalselt tagasi.

2 9 7

420 125 105 190

1 2 12

5 9 4

841

210 a/2 a/2 190 190

a 2 9 7

2 9 7 1

2 3 5

6

4

6

12

35

Joonis 7. Köitmisele kuuluvate formaatide A3 ja A1 kokkumurdmise skeemid

Formaat A3

Formaat A1



28

Lisa 7

Sujuvliited, kalle ja koonilisus, faas

R

A

B

R

R 1

O

O 1

B

A

R=OB

R

R

A

B

O

SUJUVLIITED

i=tanα αα α = BC/AC=1:x

KALLE

1 :

5

KOONILISUS

O 1 B A O

R

R

R 1 + R

R 1

R

R ' - R

1

R ' - R 1

B A

B' A'

O '

R '

R R + R 2 R + R

1

O 1 R 2

R 1

O 2

A

B

C 60

1 2

g 1:5 α Bg 1:6

C A

l

L

d

D

1:6

K=(D-d)/L=1:x Joonis 8. Sujuvühenduste (sirge ja kaar, kaks kaart) ning kalde ja koonilisuse joonestamine



29

Lisa 7 järg

K A L L E. Kalle i, s.o kaldpinna kõrguse ja aluse pikkuse suhe, mille ette kirjutataksekalde märk. Kalde märk kirjutatakse laudile, kusjuures laudi on paralleelne kaldpinnaalusega ja märgi tipp näitab kalde suunda (vt lk 28).

K O O N I L I S U S. Koonilisus K, s.o koonuse põhja läbimõõdu ja kõrguse suhe,tüvikoonuse korral on see põhjade läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrguse suhe, milleette kirjutatakse koonilisuse märk. Märgi teravik suunatakse koonuse tipu suunas. Märgikuju on võrdhaarne kolmnurk tipunurgaga 30°, mis kirjutatakse laudi joonele.Koonilisuse väärtus suhtena 1 : x kirjutatakse laudi kohale. Laudi joon aga on paralleelnekoonuse teljega (vt lk 28).Koonilisus märgitakse aga ainult selliste detailide pindadele, millised töötavad koos japeavad andma tiheda ühenduse (nt kraani kere ja korgi pind). Muudel juhtudel tulebkoonusel näidata läbimõõdud ja kõrgus.

F A A S. Faas on pöördpindadel koonuse pind ja teiste tasapinna osa, mis tekib detaililteravate servade mahalõikamise tulemusena. Faasidele võib mõõtmeid näidata kolmelviisil:45° faasi puhul – kaatetite pikkuse ja nurga „korrutisena“ (vt joonis 9 a);

joon- ja nurgamõõtmetega, kui ei ole 45° faas (vt joonis 9 b);kahe joonmõõtmega, kui ei ole 45° faas (vt joonis 9 c).

või

2x45 v

3x45 v3x45 v

c ba

8

1 020°

30°

3

22x45 v

Joonis 9. Faaside kujutamine joonisel



30

Lisa 8

Kõverjooned. Lekaalkõverad

R I N G J O O N on tasapinnaline joon, mille iga punkti kaugus ringjoone tsentrist on jääv.

E L L I P S on tasapinnaline joon, mille igast punktist mõõdetud kauguste summaellipsi fookusteni on jääv suurus.

P A R A B O O L ontasapinnaline joon,mille igast punktistmõõdetud kaugusedfookuseni F ja

juhtjooneni j onvõrdsed (FB = BC).

H Ü P E R B O O L on tasapinnaline joon,mille igast punktistmõõdetud kauguste

vahe kahe kindlafookuseni F1 ja F2on konstantnesuurus.

Joonis 10. Ovaali ja lekaalkõverate joonestamine: a – ovaal, b – ellips, c – parabool, d – hüperbool

A R C H I M E D E S E S P I R A A L on tasapinnaline kõver, mis tekib punktiühtlasel liikumisel mööda sirget, kui see sirge pöörleb ühtlaselt ümber oma ühe punkti.

T S Ü K L O I D on tasapinnaline kõver, mis tekib veereva ringjoone libisemataveeremisel mööda sirget.

b. a.

d R 1

R 2 R 3

x y

z

d

R = A B / 2

F 1

F 2 A BO

C

D

E

Normaal Puutuja

Ellips

Ringjoonekujutamineisomeetriasovaalina

Joonis 11. Lekaalkõverate joonestamine: a – arhimedese spiraal, b – tsükloid

b.

c. d.

a.



31

Lisa 8 järg Mõnede lekaalkõverate konstrueerimise võtted

Ringjoone evolventEllips

Joonis 12. Mitmesuguste erinevate lekaalkõverate joonestamine

Archimedese spiraal

Parabool

Hüperbool

Sinusoid



32

Lisa 9

Geomeetrilised kehad

A'

B'

C'

(A'')

B''

(C'') (C''') A'''

(B''') A''

A'

(B'')

B'

C'

C'' A'''

B'''

(C''')

(A')

A'' B''

C'' (C''')

(B''') A'''

(C')

(B')

A'

B'

C'

C''

B'' (A'') (B''')

(C''') A'''

A'

A'' A''' (B'')

B'

(B''' )C''

(C')

C''' (A'')

(A')

A'''

B''

B'

C'

C'' (C''')

(B''')

B

B

x y

z

x y

z

A

y x

z

B

x y

z

B

x y

z

x y

z

B

Joonis 13. Mitmesuguste geomeetriliste kehade näited ja punktid nende pinnal



33

Lisa 10

Pindade lõikejoonte lihtsustatud kujutamine

Dd

R = D / 2R = D / 2

R = d / 2

D R = D / 2

d

d

R R = d / 2

1d d

Joonis 14. Silindrite ja silindri ning risttahuka lõikejoonte lihtsustatud kujutamine

Vt samuti lisa 33 joon IG. I–04.00.00 Hulktahukate lõikumine , kus on näidatud kuidaslahendada kahe prisma lõikumisülesanne.



34

Lisa 11

Joonise mõõtmestamine

Vastab standardile ISO 129-1985(E). Joonise mõõtmestamisel kasutataksedistantsjooni, mõõtjooni, mõõtjoone otsi (nooleotste või kaldkriipsude kujul),ühisnullpunkte ja mõõtarve. Nende paigutus on näidatud joonistel 15 ja 16. Noole otsakuju ja suurus on näidatud joonisel 17. Mõõtjooned tõmmatakse alati paralleelseltmõõdetava lõiguga. Kui on ruumi pannakse nooled mõõtjoonele distantsjoonestsissepoole, ruumipuudusel aga võib need panna distantsjoontest väljapoole mõõtjoontepikendusele või asendada kaldkriipsudega 45º.

2 4

20

42

1 4

Distantsjoon

c

b

a

S=1,2c a

a c

Mõõtjoone ots(kaldkriips)

Mõõtarv Mõõtjoon

Mõõtjoone ots(nooleots)

Riiul e laudi Viitejoon

Soovitatavad

vahekaugused:a>=10mmb>=7mmc>=2...4mm

Joonis 15. Joonise mõõtmestamiselemendid

15 30 48

1 2

O 6

2 x6 0 °

1 0 1 4

4 2 4

2

2 6

3,5

5

Ühis-nullpunkt

4...8 1 5 v . . . 9 0 v

või

Joonis 16. Mõõtmete paigutus joonisel Joonis 17. Noole otsa kujud

Mõõtjooned ei tohi lõikuda omavahel ega ka distantsjoontega. Nurga mõõtmiseltõmmatakse mõõtjoon kaarekujuliselt tsentriga mõõdetava nurga tipus, distantsjoonedaga radiaalselt (vt joonis 18).

Kui joonisel on kujutatud sümmeetriline või katkestatud detail, tõmmatakse poolik ühenooleotsaga mõõtjoon. See peab sümmeetriateljest ja detaili katkestuskohast üle



35

Lisa 11 järg

ulatuma (pikem olema) (vt joonis 18). Mõõtarvud koos kujumärkidega kirjutataksemõõtjoone keskkoha lähedale, kirja kõrgusega 3,5 mm. Ühtegi joont ei tohi mõõtarvustläbi tõmmata. Detaili teljele ei soovitata mõõtarvu kirjutada, kui vaja, siis telgkatkestatakse. Mitme paralleelse mõõtjoone korral kirjutatakse mõõtarvud malekorras.

Mõõtarvud on millimeetrites ja ühikut juurde ei kirjutata. Kui detailil on mitu ühesugustelementi, siis kirjutatakse mõõtarvu ette elementide arv (vt joonis 16).

18 15 48

12

20 4

12

3 6

O 4 2

O O 2 4 O

1 4

O 2 0

O 2 2

3 2

O

R 8 5

R 1 6

R 2 2

Üldine mõõtmete hulk joonisel peab olema minimaalne, kuid küllaldane detaili kuju jamõõtmete täielikuks määramiseks. Mõõtmed peavad olema paigutatud sinna, kusmõõdetava elemendi kuju on kõige ilmekam. Ühe ja sama elemendi mõõtu erinevatelkujutistel korrata ei tohi, samuti on keelatud mõõtmeid kanda joonisele suletudmõõtahelana (vt joonis 18), kui seda on aga vaja teha, siis paigutatakse üks mõõtahelas ümarsulgudesse – ta on teatmemõõde.

1 5

15 1

5 1 4 1

5

1 4

3 0 °

3 0 ° 6 6 °

6 3 °

7 9 °

15

15

Selles sektoris mõõtarve mõõtjoonele ei kirjutata

R 6

R 6

R6

50 114

Kasutatavad kujumärgid. Raadius – tähistatakse suure tähega R , ta on mõõtarvuga ühekõrgune, vt joonis

21.Suure raadiuse korral võib tuua kaare tsentri kaarele lähemale, nagu on näidatud

joonisel 19. Kui raadiuse suurus on tuletatav teistest mõõtmetest, tuleb kirjutadaainult raadiuse tähis R ilma mõõtarvuta (vt joonis 22). Läbimõõt – tähistatakse märgiga Ø (vt joonis 23).

Joonis 18. Mõõtarvude paigutus detaili Joonis 19. Suurte raadiuste mõõtmestaminemõõtmestamisel

Joonis 20. Mõõtarvude paigutus joonisel Joonis 21. Väikeste raadiustemõõtmestamine



36

Lisa 11 järg

Kui ringjoonest on kujutatud üle poole, antakse mõõde läbimõõduga alla poole,aga raadiusega (vt joonis 24). Raadius märgitakse alati kaarjoonele, läbimõõtaga sinna, kus selgub pöördpinna moodustaja kuju (vt joonis 18).

1 8 R

40 20 h 7 / 1 0 h

6 0 °

32 O

R 9

Sfäär (kera) – tähistatakse märgiga (tähega) S,S,S,S, mis on mõõtarvu kõrgune jalisatakse läbimõõdumärgi või raadiusetähise ette (vt joonis 25).

Ruut – tähistatakse märgiga □□□□. ... Märk näitab, et detaili prismaatilise osa ristlõigeon ruudukujuline (vt joonis 26).

Detaili pikkus ja paksus – tähistatakse vastavalt tähtedega l ll l ja s ss s , kirjutades

tähe mõõdu ette kas võrdusmärgiga või ilma. Muutumatu ristlõike või paksusegadetaili võib sel juhul joonestada ainult ühe kujutisega ja puuduv mõõde antakse joonisel viitejoone laudil (vt joonis 27).

1 4

q

l=1200

s=4,5

O 2 0

S

R 2 0

S

Joonis 22. Raadius ilma Joonis 23. Läbimõõdu märk Joonis 24. Raadiuse jamõõtarvuta läbimõõdu märkimine

Joonis 25. Sfääri Joonis 26. Ruudumärgi Joonis 27. Detaili pikkusemärkimine joonisele kasutamine ja paksuse märkimine



37

Lisa 12

Kujutised. Vaated

Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaated, lõiked, ristlõiked [vastab standarditeleISO 128-30:2001(E), ISO 128-34:2001(E) ja ISO 128-40:2001(E)].Kujutiste projekteerimisel eeldatakse, et ese asub esimeses ruumiveerandis vaatleja jaekraani vahel (vt joonis 28) s.o projekteerimine esimese ruuminurga meetodil (varemE-süsteem). Tehnilisel joonisel ei näidata projektsioonpindade (ekraanide) piirjooni,nende lõikejooni (telgi x, y, z) ja ei tõmmata ka sidejooni nagu seda tehakse kujutavasgeomeetrias.Jooniste valmistamise põhimõte on, et eseme iseloomustamiseks peab kujutiste hulkolema minimaalne, kuid piisav. Vääraks loetakse nii kujutiste vähest kui ka nende liigsetarvu. Kujutiste arvu võib aidata vähendada leppemärkide (Ø – diameeter, □□□□ – ruut, S –

sfäär, l – pikkus, s – paksus) kasutamine mõõtarvude ees (vt joonis 25, 26, 27).

V A A D E – s.o kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. P Õ H I L I S E D V A A T E D – need on kõik projektsioonilises seoses olevad vaated,mis on projekteeritud esimese ruuminurga ekraanidele (vt joonis 28b):

vaade a suunas – eestvaade e peavaade; vaade b suunas – pealtvaade; vaade c suunas – vasakultvaade; vaade d suunas – paremaltvaade; vaade e suunas – altvaade; vaade f suunas – tagantvaade.

a

e

c

d b

f

ε εε ε 3 33 3

ε εε ε 2 22 2

ε εε ε 1 11 1

2. r u u m

i v e e r a n

d

1. r u u m

i v e e r a n

d

3. r u u m i

-

v e e r a n

d

4. r u u m

i v e e r a n

dc f

e

b

ad f

Peakujutiseks (peavaateks) valitakse eset kõige paremini iseloomustav kujutis, selleks onpõhilistest vaadetest eestvaade (vt joonis 29).

c.a.

b.

Joonis 28. Kujutiste saamine esimese ruuminurga meetodil: a – projekteerimine esimese ruuminurgameetodil; b – põhilised vaadete suunad; c – põhiliste vaadete paigutus joonisel



38

Joonis 29. Peakujutise valik: a – eestvaade;b – pealtvaade; c – vasakultvaade

Lisa 12 järg

P R O J E K T S I O O N I -L I S E L T S Õ L T U M A-T U D V A A T E D – needon eseme kujutised, mis on

omavahel nihutatud, ei oleprojektsioonilises seoses, eiasetse ühel ja samal teljel,või on nende vahelesattunud mõni teine kujutis.Projektsioonilises seosesolevaid vaateid eipealkirjastata, kuid siin tulebkasutada vaate suundanäitavat noolt (joonis 31)koos ladina tähestiku

algusest võetud suurtähega,tähed on 2 korda suuremad mõõtarvudest. Sama tähega pealkirjastatakse kasõltumatu vaade (vt joonis 30), kirjutatuna paralleelselt kirjanurgaga.

A

B

A B

L I S A V A A T E D – need on vaated lisaks põhilistele vaadetele. Kasutatakse siis kuidetaili element põhilistes vaadetes projekteerub moonutatuna (vt joonis 32 ja 33).Sellistel juhtudel näidatakse noolega vaate suund, tähistatakse see suurtähega ja

saadav kujutis pealkirjastatakse sama tähega. Kui kujutist pööratakse sobivamasseasendisse, siis märgitakse sinna juurde pööramise märk (joonis 33 b).

O S A L I N E V A A D E – see on vaade eseme mingile kitsale osale. Kasutatakse juhul kui ei ole vaja esemest teha täit vaadet. Osaline vaade piiratakse peenevabakäejoonega või murretega peenjoonega (vt joonis 30 vaade B).

K O H T V A A D E – see on eseme üksikelemendi kujutis seotuna tema põhikujutisegakriipspunkt-peenjoone abil ja ta kujutatakse kolmanda ruuminurga meetodil (Ameerikasüsteemis) (vt joonis 30 peavaatest paremal asetsev ääriku pinna kujutis, seotunatelgjoonega; joonis 34 a ja b).

Kohtvaateid võib joonestada eseme üksikutest elementidest, kui need on telje suhtessümmeetrilised ja nad on ühemõtteliselt arusaadava geomeetrilise vormiga.

Joonis 31. Vaate suundanäitav nool

a

b

c

3 0 v

5 min

Joonis 30. Peakujutisest paremal ja sellega telgjoonegaseotud kohtvaade; A – peakujutisest eraldatudvaade; B – osaline vaade [2]



39

Lisa 12 järg

A

A

A

A

a. b.

45

A 45 h

R = h h

Joonis 32. Lisavaade Joonis 33. a – pööratud lisavaade, b – pööramismärgi

kuju ja mõõdud

Joonis 34. Kohtvaade [2]

a. b.



40

Lisa 13

Kujutised. Lõiked, lihtlõiked

Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001(E), ISO 128-44:2001(E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi].

Lõige s.o kujutis, mis saadaksedetaili mõttelisel lõikamisel ühevõi mitme tasapinnaga,kusjuures näidatakse ka kõiklõikepinna taha jäävad detailielemendid. Detaili lõigatudpinnad viirutatakse vastavaltkasutatud detaili materjalile.Erinevate materjalide korralkasutatavad lõikepindadeviirutuse „mustrid“ on toodudlisas 4 („Materjalide kujutamine(viirutamine)“). Lõikepindmärgistatakse ja tähistatakse,samuti pealkirjastatakselõikepinnalt väljatoodudlõikekujutis (vt joonis 35). Lõike

suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga2…3 mm kaugusele lõikepinna märkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest 2korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte

tähtedega pealkirjastatakse lõige.Lihtlõiked – need on detaili lõiked ühe tasapinnaga, kas horisontaal- võivertikaalpinnaga. Kui lõikepinna asend on ilmne ja lõige on üheselt mõistetav, siislõikepinda ei tähistata ja lõikekujutist ei pealkirjastata (vt joonised 36 ja 37).Keerulisematel juhtudel, näiteks ebasümmeetriliste detailide korral, tuleb lõige tähistada

ja pealkirjastada (vt joonis 38).

Joonis 36. Horisontaallõige [2] Joonis 37. Vertikaallõige [2]

2...3

A ADetail

a.

A--A

b.

8...20

Joonis 35. a – lõikepinna märkimine ja tähistaminelõigatava detaili vaate juures;

b – lõikeku utise ealkir astamine



41

Lisa 13 järg

A-A

B-B A A

B B

Joonis 38. Ühe tasapinnaga tehtud tähistatud lõiked



42

Lisa 14

Kujutised. Lõiked, liitlõiked

Vajadusel võib lõikeid vormistada astmeliste või murdlõigete kujul [ISO 128-40:2001(E),ISO 128-44:2001(E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb siis näidata

jämeda kriipspunkt-joonega lõikepinna kulgemise muutuste kohad (astme- jamurdekohad).Astmelisel lõikel on lõikepinnad omavahel paralleelsed ja astmeliselt nihutatud. Lõike

joonisel aga astmeid ei kujutata, astmete vahejooni välja ei joonestata (vt joonis 39).Murdlõikel lõikepinnad lõikavad detaili mingi nurga all. Lõike joonisel aga kujutatakseneed pinnad ühel tasapinnal olevatena, murdekohta ei kujutata ja kaldu olev pindpööratakse ümber detaili sümmeetriatelje või ümber lõikepinna murdejoone joonisetasapinnale (vt joonis 40).

A-A

Joonis 39. Astmeline lõige [2]

Joonis 40. A-A astmeline lõige, tehtud kahe horisontaalse tasapinnaga; B-B murdlõige,tehtud kahe teineteise suhtes nurga alla oleva vertikaalse tasapinnaga [2]



43

Lisa 15

Kujutised. Poolvaatlõige, kohtlõige

Vaatega ühendatud lõiked – need on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001(E),ISO 128-44:2001(E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Nende lõigete korral ei lõigata kehatervelt läbi, vaid lõige tehakse ainult mingis teatud osas ja joonestatakse lõige vaategakokku.

P O O L V A A T L Õ I G E tehakse ainult sümmeetrilistest kehadest (vt joonis 41) võika kehadest, millel on sümmeetrilised elemendid (vt joonis 42). Poolvaatlõiget eitähistata.

K O H T L Õ I G E tehakse detaili väiksemate sisemiste elementide näitamiseks, teheslõike detaili kitsast piiratud osast. Lõige eraldatakse vaatest peene vabakäejoonega (vt

joonis 43) või murretega peenjoonega. Kohtlõiget ei tähistata.

Joonis 41. Poolvaatlõige

Joonis 42. Detaili sümmeetriline osapoolvaatlõikes

Joonis 43. Kohtlõiked



44

Joonis 44. Lõike ja ristlõike võrdlus [2]

Lisa 16

Kujutised. Ristlõige

R I S T L Õ I G E on kujutis, mis saadakse detaili mõttelisel läbilõikamisel tasapinnaga

[vastab standarditele ISO 128-40:2001(E), ISO 128-44:2001(E) ja ISO 128-50:2001(E)].Ristlõike joonisel kujutatakse üldjuhul ainult lõikavale tasapinnale jäävaid detailielemente (vt lõike ja ristlõike erinevusi joonisel 44). Ristlõige ja lõige pealkirjastatakseühtmoodi. Joonestamisel aga tuleb jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava või süvenditelgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna tahavaatesse jääva pöördpinna kontuurid (vt joonis 44).

Vormistamisviisi järgi jagatakse ristlõiked:

väljatoodudristlõige;

pealejoonestatudristlõige.

V Ä L J A T O O D U DR I S T L Õ I K Ekujutis

joonestatakse pideva jämejoonega. Kui kujutis joonestatakselähtekujutise vahetusselähedusse ja seotaksesellega kriipspunkt-peenjoone abil, siisväljatoodud ristlõiget eitähistata. Sümmeetriliseristlõike korral ka vaate suunda ei näidata (vt joonis 45). Ebasümmeetrilise lõikepinnagaristlõike korral tuleb noolega näidata kindlasti vaate suund (vt joonis 46).

Joonis 45. Väljatoodud sümmeetrilisedristlõiked

Joonis 46. Väljatoodud ebasümmeetrilisedristlõiked. Nooled näitavad vaatesuunda



45

Lisa 16 järg

Muudel juhtudel väljatoodud ristlõiked tähistatakse ja pealkirjastatakse ningpaigutatakse joonise vabale pinnale (vt joonis 44).

P E A L E J O O N E S T A T U D R I S T L Õ I G E joonestatakse pideva

peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata. Pealejoonestatudristlõiget ei tähistata (vt joonis 36).

a. b.

Joonis 47. Pealejoonestatud ristlõiked: a – ebasümmeetriline ristlõige (nooltega

näidatakse vaate suund); b – sümmeetriline ristlõige



46

Lisa 17

Kujutised. Väljatoodud element

Kui eseme mingi element on kujutatud joonisel liiga väiksena, ei saa anda mõõtmeid jaei ole näha selle elemendi kuju, tuleb vaadeldav element suurendatud mõõtkavas

joonestada vabale pinnale joonise väljal [vastab standardile ISO 128-34:2001(E)].

V Ä L J A T O O D U D E L E M E N Tvõib erineda põhikujutisest – kui põhikujutis onvaates, võib väljatoodud element olla kujutatud nii vaates kui ka lõikes (vt joonis 48).Väljatoodud elemendi joonestamiseks vastava koha ümber tõmmatakse peenjoonegaringjoon, selle juurde märgitakse suurtähega tähis. Sama tähisega pealkirjastatakse kavabale joonise pinnale ning võimalikult põhikujutise lähedale joonestatud väljatoodudelement. Sulgudesse lisatakse mõõtsuhe.

A

B

O . . . . .

O . . . . .

A(5:1)

.....

.....

O .....

R . . . . .

. . . . .

B(2:1)

Joonis 48. Väljatoodud elemendid



47

Lisa 18

Eskiis. Eskiisimise järjekord

E S K I I S on joonis, mis valmistatakse silma järgi, pidades kinni üksikosadeproportsioonidest. Eskiis tuleb teha kõikide joonestamisnormide kohaselt, kusjuureskõik numbrid, tähised, nimetused ja märkused peavad olema kirjutatud normkirjas.

E S K I I S I M I S E J Ä R J E K O R D on järgmine (vt joonis 50) [1], [2]:1) tutvuda detailiga ja määrata selle nimetus;2) määrata peakujutis, mis iseloomustab detaili kõige ilmekamalt. Peakujutisel

seada detail asendisse, mis vastab tema valmistamise tehnoloogiale (näiteksvõlli joonisel peab telje asend olema horisontaalne – nagu treipingistöötlemisel), või kui selle asendi määramine on võimatu, siis seada taekspluatatsioonis kasutatavasse tööasendisse;

3) määrata teised vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked;4) valida eelneva põhjal sobiv joonise lehe formaat, tõmmata raamjoon ja

kirjanurk;5) määrata kujutiste paigutus joonise lehele ja tõmmata kõikide kujutiste jaoks

telg- ning tsentrijooned;6) joonestada detaili kõikide koostiselementideks olevate geomeetriliste kehade

piirjooned välja peenjoontega detaili kõikidel kujutistel, säilitades detailiüksikosade proportsioonid;

7) joonestada välja detaili üksikelemendid (avad, keermed, faasid, jne);8) teha lõiked ja ristlõiked. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned;9) kujutiste õigsuse kontroll;10) tõmmata distants- ja mõõtjooned;

11) mõõtahelate õigsuse kontroll;12) mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud;13) kanda eskiisile pinnakareduse tähised ja kirjutada pinnakareduse väärtused;14) tõmmata kontuurjooned üle pehmema pliiatsiga;15) täita kirjanurk.

Eskiisi järgi valmistatakse detaili tööjoonis ja eskiisi kasutatakse mõnikord ka detailivalmistamiseks tootmises.

Tööjoonise valmistamisele eelneb eskiisi analüüs, kus tuleb selgitada järgnevadküsimused.

1. Kas eskiis sisaldab kõiki andmeid detaili valmistamiseks (kujutised, kirjanurk,mõõtmed, pealkirjad, materjal, pinnakaredused, täpsused, märkused)?2. Kas peakujutis on küllalt ilmekas ja otstarbekas?3. Suhtudes kriitiliselt ülejäänud kujutistesse, selgitada,

kas ei saaks kujutiste arvu vähendada kasutadesotstarbekalt lõikeid, ristlõikeid, kohtvaateid jne.

Joonisel 51 on näidatud välis- ja sisekeermega detaili eskiis,sellistel detailidel on alati kindel mõõtmete paigutamise kord (vt

joonis 51). Mõõdud määrame siin joonlaua, nihiku või tastri abil.Keermete mõõdud määrame nihiku ja keermekammi abil jaleiame standardite tabelitest mõõdetavate keermetenimimõõtmed. Keermekammide puudumise korral saab keermesammu määrata ka jäljendi abil (vt joonis 49).

Joonis 49. Keermesammu määramine jäljendi abil



48

Lisa 18 järg

Joonis 50. Eskiisi valmistamise järjekord



49

Lisa 18 järg

Joonis 51. Eskiis välis- ja sisekeermega detailist, mõõtude paigutus keermetatud detailile [5]



50

Joonis 52. Keermeniidi moodustumine [13]

Joonis 55. Keermete liike [1]: a – kolmnurkkeere; b – ruutkeere; c –trapetskeere; d – ümarkeere

Lisa 19

Keermed. Keermete kujutamine

Keermed kujutatakse jooniseltinglikult. Varda pinnale lõigatudkeere on väliskeere ja avasselõigatud keere on sisekeere.Keere saadakse mingitasapinnalise kujundi (kolmnurk,ruut, trapets jne) liikumisel möödasilindrilist või koonilist kruvijoont (vt

joonis 52).

K R U V I J O O N on ruumiline kõver, mille tekitab ühtlaselt pöörleva silindri võikoonuse pinnale punkt, kui see liigub ühtlase kiirusega piki silindri või koonusemoodustajat (vt joonis 53).

Kruvijoon võib olla parem-või vasakpoolne, sõltuvaltkruvijoone tõusu suunastsilindri või koonuse pinnal (vt

joonis 54).

K E E R M E geomeetrilisekslähtealuseks on kruvijoon. Olenevaltkeermeniiti moodustava tasapinnalisekujundi kujust saadakse erinevaprofiiliga keermed (vt joonis 55).

Joonis 54. Parem- ja vasakpoolne keere [13]

Joonis 53. Silindrilise ja koonilise kruvijoone moodustumine [1]



51

Lisa 19 järgKeere on ühekäiguline, kui kruvi sissepööramisel üheletäispöördele vastav nihe (keerme käik P h) on võrdnekeerme sammuga P (P h= P). Keere on mitmekäiguline, kui kruvi nihe ühe täispöörde jooksul on n korda suurem(n – keerme käikude arv), siis keerme käik P h = n · P (vt

joonis 56).

Keeret iseloomustavad järgmised põhimõõtmed (vt joonised 56 ja 57):

D, d – keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- javäliskeermel);

D1, d1 – keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- javäliskeermel);

l – keerme pikkus; H – keerme profiili sügavus (ka kõrgus); P – keerme samm (keerme kahe naaberniidi

vahekaugus); Ph – keerme käik e tõus.

Kasutusala järgi jagatakse keermed: kinnituskeermed (enamkasutatavad on meeterkeere, tollkeere ja silindriline

torukeere);

käigukeermed (enamkasutatavad on trapetskeere ja ruutkeere).Enamasti on keermed standardsed (v.a ruutkeere) ja nende mõõtmed on ka vastavatesstandardites ning joonisele märgitakse ainult selle keerme standardikohane tähis.

M E E T E R K E E R E on kolmnurkseprofiiliga keere, mille tipunurk on 60° (vt joonis58). Keerme märkimisel on tema tähiseks M.Mõõdu märkimisel lisatakse tähisele M keermevälisläbimõõt mm-tes. Sama läbimõõdugakeermel on aga mitu keerme sammu – kõige

suurema sammuga keere on jämekeere(tähiseks on nt M8). Kõik väiksema sammugakeermed on peenkeermed ja nende keermete tähisele lisatakse juurde keerme sammu

Joonis 56. Mitmekäigulisedkeermed [13]:a – kahekäiguline;b – kolmekäiguline;c – kaheksakäiguline

Joonis 57. Keerme põhimõõtmed: a – väliskeermel(polt); b – sisekeermel (mutter) [2]

Joonis 58. Meeterkeerme profiil [13]



52

Lisa 19 järgsuurus (nt M24x1,5). Tähis kirjutataks nii välis- kui sisekeerme korral välisläbimõõtunäitavale mõõtjoonele. Tähistusnäited vt lisa 20 joonis 57 a. Keermete mõõtmed vt lisa26 tabel 6.

T O L L K E E R E on kolmnurkse profiiliga keere, mille tipunurk on 55°. Keermemärkimisel on tema tähiseks keerme välisläbimõõt tollides (nt 1½"). Tähis kirjutataks niivälis- kui sisekeerme korral välisläbimõõtu näitavale mõõtjoonele nagumeeterkeermelgi. Keermete mõõtmed vt lisa 26 tabel 8.

S I L I N D R I L I N E T O R U K E E R Eonkolmnurkse profiiliga keere, mille tipunurk on 55° (vt joonis 59). Keerme märkimisel on tematähiseks G. Mõõdu märkimisel lisatakse tähiseleG toru siseläbimõõt tollides. Kuna keermetähises on toru ligikaudne siseläbimõõt, mis eivasta tegelikule keerme välismõõdule, siiskirjutatakse keerme tähis viitejoone laudile javiitejoon suunatakse vastu keermeharja kontuuri.Tähistusnäited vt lisa 20 joonis 67 b. Keermetemõõtmed vt lisa 26 tabel 7.

K O O N I L I N E T O R U K E E R Eon samutinagu silindriline torukeere kolmnurkse profiiligakeere, mille tipunurk on 55° (vt joonis 49), ainulton väikese koonilisusega. Keerme märkimisel ontema tähiseks R (väliskeermel) ja R C

(sisekeermel). Mõõdu märkimisel lisataksetähisele R (või RC) toru siseläbimõõt tollides jamõõt kirjutatakse samamoodi nagu silindriliseltorukeermelgi. Tähistusnäited vt lisa 20 joonis 67c.

T R A P E T S K E E R E on trapetsikujuliseprofiiliga keere, millel külgedevaheline nurk on 30° (vt joonis 61). Keerme märkimisel on tema tähisekslühend Tr. Mõõdu märkimisel lisatakse tähisele Trkeerme välisläbimõõt mm-tes, keerme käigupikkus

ja sulgudes keerme samm, mille ette kirjutataksetäht P [nt Tr20x4(P2)]. Sama läbimõõduga keermelvõib olla aga mitu keerme niiti s.o mitmekäigulinekeere. Käikude arvu leidmiseks tuleb jagada käigupikkus keerme sammuga (nt keermelTr20x4(P2) keerme käikude arv on 4 / 2 = 2). Tähis kirjutataks nii välis- kui sisekeermekorral välisläbimõõtu näitavale mõõtjoonele. Tähistusnäited vt lisa 20 joonis 67 e.Keermete mõõtmed vt lisa 26 tabel 9.

R U U T K E E R E on ruudukujulise profiiligakeere (vt joonis 62). Kuna keere ei olestandardne, siis joonisele kantakse kõik keermevalmistamiseks vajalikud mõõtmed. Mõõtmednäidatakse tavaliselt väljatoodud elemendi juures.Tähistusnäited vt lisa 20 joonis 67 f.

Joonis 59. Silindrilise torukeerme profiil[13]

Joonis 60. Koonilise torukeerme profiil[13]

Joonis 61. Trapetskeerme profiil[13]

Joonis 62. Ruutkeerme profiil [13]



53

Lisa 19 järgT U G I K E E R E on trapetsikujulise profiiligakeere, millel profiili toepoolne külg on teljeristseisu suhtes kaldu 3 ° ja tagumine pind 30° (vt joonis 63). Keeret kasutatakse suurte

ühesuunaliste teljesuunaliste jõududeülekandmiseks. Keere on standardne ja keermemärkimisel on tema tähiseks täht S. Mõõdumärkimisel lisatakse tähisele S keermevälisläbimõõt mm-tes ja keerme käigupikkus (ntS60x9); kui keere on mitmekäiguline, siislisatakse sulgudes keerme samm, mille ette kirjutatakse täht P [nt S60x16(P8)].Tähistusnäited vt lisa 20 joonis 67 d.

Vasakukäelise keerme korral lisatakse keerme mõõtme tingtähisele tähed LH (ntS60x9LH9). Seda lisatähistust kasutatakse kõikide vasakukäeliste keermete korral (v.a

ruutkeere, millel kirjutatakse laudile sõnad „Vasakukäeline keere“ või „Vasak keere“).K E E R M E T E K U J U T A M I N E J O O N I S E Lon tinglik. Varda välispinnalelõigatud keere on väliskeere ja avasse lõigatudkeere on sisekeere. Kujutatakse nad ka veidierinevalt – väliskeermel näidatakse keerme väline(harjade) joon pideva jämejoonega, sisemine(keerme põhjade) joon aga pideva peenjoonega,milline otsvaates tõmmatakse välja ≈ ¾ ringjooneulatuses, kui faas keerme ees on keerme sügavune,siis faasi joont otsvaates ei kujutata (vt joonis 64).

Sisekeermel näidatakse keerme kujutamisel lõikes sisemine(harjade) joon pideva jämejoonega, väline (keerme põhjade)

joon aga pideva peenjoonega, milline otsvaates tõmmataksevälja ≈ ¾ ringjoone ulatuses, kui faas keerme ees on keermesügavune, siis ka siin faasi joont otsvaates ei kujutata (vt

joonis 65). Lõikes tõmmatakse viirutusjooned üle peenjoonekeermeharja jämejooneni.

Kui sisekeere on umbavas

s.o põhjaga avas, siis avapõhi kujutataksekoonilisena, mille tipunurkon 120° (selle tekitavadspiraalpuuri lõikeservad).Keerme lõpp nii vardal kuika avas kujutatakse pideva

jämejoonega (vt joonis 66). Vardal peab keermepeenjoon ulatuma varda otsas üle faasijoone vardaotsani välja (vt joonis 66).

Joonis 63. Tugikeerme profiil [13]

Vähemalt 0,7 mm

d 1 d

Joonis 64. Väliskeerme kujutamine

D

Vähemalt 0,7 mm

D1

D1 ≤ D --1,4 mm

Joonis 65. Sisekeermekujutamine joonisel

b.

a.

Joonis 66. Keerme lõpu kujutamine vardal (a) ja avas (b)



54

Lisa 20

Keermed. Keermete tähistamine, tähistusnäited

Joonis 67. Erinevate keermetüüpide tähistusnäited joonisel [13]

Tööstuses kasutatavatel joonistel lisatakse keerme tähisele veel keerme diameetri

tolerantsväli. See koosneb arvust, mis näitab kvaliteediklassi, ja ladinakeelsest tähest,mis määrab põhihälbe suuruse.

Näiteks keermete tähised meeterkeermele: sisekeerme tähis M42x3(P1)LH—6H. Selle keerme välisdiameeter on 42 mm,

keerme samm 1 mm, käik 3 mm, keere on vasakukäeline, kolmekäiguline jakeerme tolerantsväli on 6H;

väliskeerme tähis M42x3(P1)LH—6h. Selle keerme välisdiameeter on samuti 42mm, keerme samm 1 mm, käik 3 mm, keere on vasakukäeline, kolmekäiguline jakeerme tolerantsväli on 6h.

Standardi ISO 6410-3:1999 järgi on lubatud V Ä I K E S E L Ä B I M Õ Õ D U G AK E E R M E I D kujutada ja mõõtmestada lihtsustatult kui (näited vt joonis 68): keerme läbimõõt joonisel on ≥ 6 mm; ühesuguse tüübi ja mõõtmetega avad paiknevad korrapärase mustrina.

Ava mõõtmed kantakse viitejoone laudile, kusjuures viitejoon suunatakse ava teljele jata lõpeb noolega (vt joonis 68 b, c, d).



55

Lisa 20 järg

M6 M6

M6 M6 M6x20

M6x20 M6x20/ O 4,8x24

M6x20/ O 4,8x24

a.

b.

c.

d.

Joonis 68. Väikesemõõduliste avade lihtsustatud kujutamine joonisel ja nende lihtsustatudmõõtmestamine [12]



56

Lisa 21

Materjalide tähistamine, tähistusnäitedDetaili materjal kirjutatakse kirjanurga lahtrisse “Materjal”. Tähise märgistus sõltubkasutatavast materjali standardist, kuid üldjuhul on tähises kolm osa: a) materjalinimetus; b) materjali mark; c) kasutatava materjali standard. Nüüd oleneb ainult milliseriigi standardi (või normide) järgi kasutatavat materjali märgime, nende osade järjekordtähises võib olla erinev.

Näiteid mittelegeerteraste (madallegeerteraste) tähise joonisele kirjutamise kohtaerinevate riikide standardite (või normide) alusel:

Vene standardite alusel -- 17ГС ГОСТ 19282-73(järjekord tähises: terase mark, standard);

euronormide alusel (sama kasutab ka Saksamaa) – Teras EN 10025 –S355J2G3

(järjekord tähises: materjali nimetus, standard, mark); Soome standardite alusel (kuni kehtestatakse euronormid) – Fe 52 D SFS 200

(järjekord tähises: materjali mark, standard); Saksa standardite alusel (kuni kehtestatakse euronormid) – St 52-3N DIN 17100

(järjekord tähises: materjali mark, standard); Suurbritannia standardite alusel – Teras 50 D BS 4360

(järjekord tähises: materjali nimetus, standard, mark); materjali nimetus jäetakse kirjutamata legeeritud teraste tähistamisel (Vene

standardi järgi) ja kui see nimetus esineb otseselt materjali margi tähises, nagu:a) Ст3 кп ГОСТ 380-88 (üldotstarbeline teras);b) 40Х ГОСТ 4543-71; 12ХН3A ГОСТ 4543-71 (legeeritud teras);c) СЧ 21 ГОСТ 1412-79 (malm); d) БрАЖ 9-4 ГОСТ 18175-78 (pronks); e) ЛЦ30A3 ГОСТ 17711-80 (messing); f) АЛ3 ГОСТ 2685-75 (alumiinium).

Mõnede materjalide tähistamine [8], [9] ja [10]Tabel 4.

Materjali tähisMaterjal Kasutusala

Saksa DIN, EN Vene ГОСТ SoomeSFS

RootsiSS

Suurbritannia BS

Mittelegeer-teras

Masinaosad, keeviskonst-ruktsioonid, kinnitusdetailid

EN 10025 -S235J2G3

Сm3кпГОСТ 380-88

Fe37DSFS 200 1312 BS 4360-

40DKvaliteet-süsinikteras

Kõrgemate tugevus-nõuetega masinaosad EN 10083-1 - C45E Teras 45

ГОСТ 1050-88 456 SFS xxx 1672 BS 080 -M46

Legeeritud

konstrukt-sioonteras

Suure kulumiskindlusega

masinaosad (võllid,hammasrattad, teljed);

EN 10083-1 -

37CrS4

40X

ГОСТ 4543-71

461 SFS xxx 2541 BS 816 -M40

Roostevabateras

Roostevabad detailid EN 10088- X12Cr13 12X13ГОСТ 5632-72

G-X12Cr13SFS xxx

2302 BS 410 -S21

Hallmalm Valudetailid Malm DIN 1691 -GG25

CЧ25ГОСТ 1412-85

GRS250SFS xxx

0125-00 BS xxxGrade 260

Tempermalm Dünaamilisi koormusitaluvad valudetailid

Malm DIN 1692 -GTS-35-10

KЧ35-10ГОСТ 1215-79

GRT35SFS xxx 0815-00 BS xxx

B35-12Pronks Valudetailid,

masinaosad

Pronks DIN 1714 -G-CuAl10FePronks DIN17662- CuSn6

БрА9Ж3ЛГОСТ 493-79 БрOФ6,5-0,15ГОСТ 5017-74

CuAl10F3SFS 2211CuSn6SFS 2933

5710

5428 BS xxxPB103

Messing Armatuur, puksid, laagrid Messing DIN 17660- CuZn36Pb1,5 ЛC63-2ГОСТ 15527-70 CuZn36Pb1SFS 2923 BS xxxCZ119Alumiiniumi-sulam

Masinaosad DIN 1725 –G-AlSi7Mg

AK7ГОСТ 4784-74

G-AlSi7MgSFS 2569

4244 BS xxxLM25



57

Joonis 69. Pinnakareduse Ra määramine japinnakaredus Rz

Joonis 70. Pinnakare-dustähise mõõtmed jastruktuur:a – min või max pinnakareduse väärtus,b – teine pinnakaredus,c – töötlemisviis,d - konaruste kuju ja sihi märk,e – töötlemisvaru,

f – alumise (L) või ülemise (U) pinnakaredusetähis, lähte pikkus l jm,k – joone jämedus (B-tüüpi kiri: k = 1 / 10 h)

60°

H 1

H 2

a

e d b

c

( f ) k

Lisa 22

Pinnakaredused. Pinnakareduse märkimine joonisele

Detailide pinnad on alati mingi karedusega. Pinnakareduse tekitavad pinna töötlemiseltekkinud või jäänud pinna konarused, mis moodustavad pinna reljeefi. Pinnakaredustmõõdetakse pinna kindla pikkusega lõigul l , mida nimetatakse lähteks.

Pinnakareduse märkimise joonisele määrab standard ISO 1302:2002(E). Pinnakaredustväljendatakse pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbega Ra või

pinnakonaruste suurima kõrgusega Rz – neid mõõdetakse lähte pikkusel l µm-tes.Pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbe Ra määramiseks tõmmataksepinnakonaruste läbilõikele lähte pikkusel l (mm) keskjoon m (vt joonis 69). Keskjoonelekantakse võrdsed jaotused ja mõõdetakse jaotuste kohtadelt lähte ulatuses punktidekaugused keskjooneni m (y 1, y2, ... yn) ja leitakse nende kauguste aritmeetilinekeskmine, mis ongi pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve Ra .

dx x yl

Rl

a ∫=0

)(1

Ligikaudu ∑=

=n

iia y

n R

1

1

P I N N A K A R E D U S E M Ä R K I M I-S E L joonisele tuleb jälgida, et:

pinnakareduse märgid kantaksekujutisele, kus on ka mõõtmed selleelemendi kohta;

sama pinna kohta käivaid kareduseandmeid ei korrata erinevatel

vaadetel; joonist ei koormata märkidega üle,

detaili kõikide pindade pinnakareduspeab aga olema jooniselt määratav.

Pinnakareduse märkimiseks joonisele kasutatakse eri märki (vt joonis 70). Märgi suuruson seotud kirja kõrgusega h (vt tabel 5).

Pinnakareduse märgi suuruseseos kirja kõrgusega (h)

Tabel 5.h 3,5 5 7 10

H1 5 7 10 14H2 10 14 20 28

a. b. c.

y1

yi

yn

yn-1m

l

y2

y3

R z

Joonis 71. Pinnakareduse sümbolite variandid:a – märk ei määra kuidas töödeldud pinnalpinnakaredus saadakse;b – märk näitab, et selle karedusega pind saadaksepinnakihi mehaanilise eemaldamisegae lõiketöötlemisega (treimine, puurimine jne);

c – märk näitab pinda, millelt on laastu eemaldaminekeelatud või millise pinna töötlemine ei toimu selle joonise järgi



58

Ra 6,3

2 0

O

19,5 R a

6 , 3

Ra 6,3

Ra 3,2

Ra 12,5 ( )

Ra 6,3

R a

6 , 3

Ra 12,5 Ra 6,3 Ra 3,2( ) O

7

20 10

R a 3 , 2

R a

6 , 3

Ra 3,2

R a 3 , 2

Ra 3,2

Ra 3,2

O 1 2

R a

6 , 3

Ülejäänud pinnad

Ra 3,2

Ra 6,3

Ra 6,3

3 0 °

3 0 °

Sellesse sektorisseei kirjutata

Joonis 73. Pinnakaredusmärkidekirjutamissuunad

Märgile võib lisada selgituse, nt

R a12,5 Kõik pinnad

. Kui detailil on palju ühesugusekaredusega pindu ja mõned on nendest erinevad, siis need erinevad näidataksevahetult joonisel, aga ühesuguste pindade karedus näidatakse kirjanurga kohal.Pinnakareduse märkimiseks joonisele annab standard mitmeid eri võimalusi, kõigerohkem kasutatakse nendest suurusi Ra ja Rz (täpsemalt vt ISO 1302:2002(E) ja [7]).Pinnakareduse märkimise erinevaid viise vt joonis 72.

b.

a.

Lisa 22 järg

Joonis 72. Mõningaid pinnakareduse märkimisevariante joonisele

c.

Joonis 74. Pinnakareduse märkiminekeermetele

M10-8g

M 1 0 - 8 g

Rc1-A

M8-7H

M8-7H

R a

6 , 3

R a

6 , 3

R a 6 , 3

R a 6 , 3

a. b. c. d. e.

Ra 6,3



59

Lisa 22 järgErinevate nurkade all pinnakareduse märkimine on näidatud joonisel 73. Kui pind on30°-ses viirutatud sektoris, siis pinnakareduse märk pannakse ainult viitejoone laudile.

Keerme pinnakaredus näidatakse tinglikult kas mõõtme distantsjoonel (vt joonis 74 a jab), otse keerme mõõt- või viitejoonele (joonis 74 c ja d) või kui ei teki kahtlust, millekohta karedus kehtib, siis võib kirjutada ka mõõtjoonele mõõtme taha (joonis 74 e).

Pinna saamise ja pinna töötlemisviisile vastava pinnakareduse näiteidTabel 6.

Pinna saamise ja töötlemise viisPinna-

karedusRa (µµµµm)

Mustmetall 50...160LiivvormvaluVärviline metall 25...50Mustmetall 12,5...25

Valupinnad

KokillvaluVärviline metall 6,3...12,5

Lehtmaterjali külmvaltsimine, külmstantsimine 0,8...3,2D > 15 mm 12,5...25Puuritavad avadD < 15 mm 6,3...12,5

Kooriv või eeltöötlemine 25...100Vahepealne 6,3...12,5Puhas 1,6...3,2

Pikitreimise ja freesimisegasaadavad pinnad

Peentöötlemine 0,4...0,8Keermepuuri või -lõikuriga 3,2...12,5Keermete lõikamineKeermetera või keermekammiga 3,2...6,3Vahepealne 6,3...12,5Puhas 1,6...3,2

Hõõritsemine

Peen 0,8Vahepealne 3,2...6,3LihviminePuhas 0,8...1,6

Viilimine 3,2...25

Ligikaudsed seosed pinna otstarbe ja pinnakareduse vahelTabel 7.

Pinna otstarvePinna-

karedusRa (µµµµm)

Väikesed konarused. Mehaanilisele töötlemisele mittekuuluvad pinnad ≤ 100Silmaga selgelt nähtavad töötlemisjäljed . Mittekokkupuutuvad pinnad, nagu suurte poltide,neetide ja kruvide alla puuritud pinnad jm

50...80

Muhvide, pukside, äärikute, rataste jne mittekokkupuutuvad pinnad, midaei kasutata tehnoloogiliste baaspindadena

25...40

Pukside, kronsteinide, kaante, kerede jne üksteisega kokkupuutuvad,kuid mittehõõrduvad ja mittekuluvad pinnad. Keerme aluste avadepinnad

12,5...20

Kokkupuutuvad, kuid mittehõõrduvad pinnad, nagu kiilu- või liistusoontetööpinnad, kruvide pead, dekoratiivsed pinnad

8,0...10,0

Siledad pinnad ,töötlusjäljedvaevaltnähtavad

Hõõrduvad pinnad, millele ei esitata kulumise ja lõtku säilimise suhtessuuri nõudmisi, nagu ühendusmuhvide ja normaaltäpsusegahammasrataste tööpinnad, kuullaagrite pesad ja võllikaelad laagrites jne

2,0...6,3

Sile, töötlusjäljed mittenähtavad. Kulumiskindlad hõõrdepinnad, kepsu, kolvisõrme ja kolvitööpinnad. Korrosioonikindlad, katmisele mittekuuluvad puhtad pinnad

1,0...1,6

Täiesti sile. Kiirekäiguliste masinate võllide kaelad ja klapipesade tööpinnad, silindri ja kolvi

tööpinnad

0,5...0,8

Peegelsile. Täppismõõteriistade- ja vahendite tööpinnad ≤ 0,4



60

Lisa 23

Näiteid sobiva keerukama keermete ja ribidega detaili kohta(eskiisi IG.I-10.00.00 jaoks)

Joonis 75. Eskiisi IG.I-10.00.00 jaoks sobivad detailid: a – tuts ; b – kaas;c – korpus; d – mutter; e, f, g – kronstein (g – kronstein on jagatud üksikuteksgeomeetrilisteks elementideks) [13]



61

Lisa 24

Detaili tööjoonis

Detaili tööjoonistele esitatavad nõuded: detaili tööjoonis peab olema vormisatud korrektselt, vastavalt standardile; detaili tööjoonis peab määrama detaili täpse kuju ja suuruse üheselt, st joonispeab olema tehtud nii, et seda saab tõlgendada ainult ühte moodi. Selleks joonestatakse tööjoonisele kõik detaili vajalikud kujutised – vajalikud vaated,lõiked, ristlõiked jne;

detaili tööjoonisele kantakse kõik tema valmistamiseks vajalikud mõõtmed koosnende tolerantsidega;

joonisele kantakse kõikide detaili pindade kvaliteediandmed –pinnakaredusmärgid;

tööjoonisel peavad olema andmed detaili materjali kohta, tema termilisetöötlemise ja lõpliku viimistlemise kohta (pinnakatted jm);

vajadusel lisatakse kirjanurga kohal märkustes nõuded joonisel näitamataümardusraadiuste, valukallete ja muude tehniliste nõuete kohta;

tööjooniseid ei tehta standardsetest (kruvid, mutrid, poldid, seibid jne) jaostetavatest toodetest;

loobutakse lihtsate profiil- ja lehtmaterjalist valmistatavate detailide joonistest –nende detailide mõõtmed (pikkus x laius x kõrgus) ja muud andmed näidataksekoostejoonise tükitabelis.

O 8 0

± 0 , 2 5

R 1 0

O 4 5

O 8, 5 6 x

2 x M 8

75 ±0,25

R 6

9

O 42

100 O

6 0

8

3 6

O 30 H11

95

60

1 X 4 5 °

2 x (

)

1 , 5 X 4 5 °

2 x (

)

3 4

6 M

6

40,9O

R a 6 , 3

R a 6 , 3

60 d11O

6

Ra 6,3

Ra 3,2

R a

3 , 2

Ra 3,2

R a

1 , 6

Ra 3,2

R a 6, 3

R a 3 ,2

1. ( )2. Märkimata ümardusraadiused 4 mm3. Sulgudes mõõtmed -- teatmelised.

Kirjanurk vt lisa 2.

Silmlaager

Ra 3,2

Joonis 76. Detaili tööjoonise näidis (joonis IG.I-11.00.00)



62

Lisa 25

Keermesliited

K E E R M E S L I I D E T (s.o sise- ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse joonisel 77näidatud viisil. Väliskeermega detail joonestatakse täies ulatuses välja, sisekeeret aga

joonestatakse nii palju välja kui väliskeermega detail seda vabaks jätab. Keermetatuddetailide ja keermesliidete kujutamine joonisel on määratud standardites ISO 5845-1:1995, ISO 6410-1:1993 ja ISO 6410-3:1993. Keermesliite tekkimine on näidatud

joonisel 78.

Joonis 77. Keermesliide

D 1

D 1 d

d

a.b.

c. Joonis 78. Keermesliite tekkimine: a – väliskeermega detail;

b – sisekeermega detail; c – keermesliite tekkimine

A

A A--A

B

B

B--B

d t

d

l2

d 1

Joonis 79. Näiteid erinevate keermetatud detailide ja nende liidetekohta [4]



63

Lisa 25 järg

120°

l 2 l 3

l 1

d

l 0 l

d

M12

1 4

3 5

m

n

a H

l

h

S 1

d0

R

R 2

D 2 S

D

R

3 0 °

x 3 0 °

l 0

c

R 1

R 1S

0 , 2 5 S 1

d1

a.

b.

c. d.

Poltliite elementide ligikaudsed mõõtmed:d1< d--1,6 mm; D=2d; D2=2,2d; S=1,73d;H=0,8d; R=1,5d; R1=d; R2=1...3 mm; h=0,7d;a=(0,25...0,3)d; x=0,25d; l0=(1,5...2)d;S1=0,15d; c=0,25S1; d0=1,1d.Joonisel näidatakse arvuliselt d, l, m ja n.

Tikkpoltliite elementide ligikaudsed mõõtmed (lisaks poltliiteelementidele): l0=(1,5...2)d; l1=d...1,35d; l2=1,5d; l3=1,85d.Joonisel näidatakse arvuliselt d, l ja m (vt joonist näidisel).

Joonis 80. Polt- ja tikkpoltliide: a – poltliite joonis; b – tikkpoltliite joonis; c – liidete lihtsustatudkujutised; d – liidete tinglikud kujutised



64

Lisa 25 järg

ISO 6410-1:1993 järgi võib kasutada ka joonisel 81 näidatud keermetatud avademõõtmestamise viisi.

K E E R M E S L I I D E T E T I N G L I K T Ä H I S T A M I N E on vaadeldudISO 5845 järgi. Kinnituselementide (polt-mutter, kruvi, neet) tinglikuks tähistamiseksplaanis, risti elementide teljega, on üldjuhul kasutatav ISO 5845-1:1995 järgi pideva

jämejoonega joonestatud rist ( +) (vt joonis 80 d).

Lisainfo kinnituselemendi alla ava kuju ning koostu detailidesse avade puurimise jadetailide kinnitamise kohta koostamisel on toodud tabelites 8, 9 ja 10.

Avade, poltide ja neetide tinglik kujutamine joonisel koostatavate kinnituselementide ja avadetelgedega ristisuunas [12]

Tabel 8.

Avad 1), poldid või needid Ava ilmasüviseta

Ava süvisegavaatleja poolel

Ava süvisegavastaspoolel

Ava süvisegamõlemal poolel

Avad on puuritud jakoostatud detailidevalmistamisel

Avad on puuritud detailidevalmistamisel, koostatudaga mujal

Avad on puuritud jakoostatud mujal, mittedetailide valmistamisel

1) Täpsemaks kinnituselementide eristamiseks avast ja nende määratlemiseks avas tuleb nad vastavaltkinnituselemendi standardile tähistada. Näiteks 50 mm pikkuse meeterkeermega poldi M12 tähis onM12 x 50; sama pikkusega ja 12 mm diameetriga needi tähis on Ø12 x 50 (näide vt joonis 71).

Joonis 81. a – traditsiooniline keermetatud ava mõõtmete kandmine joonisele; b – samakeermetatud ava mõõtmete kandmine viitejoone laudile, kus viitejoone noolsuunatakse ava teljele

12M

1 6 2 0

O 10,2

M12x16/ O 10,2x20

a. b.



66

Lisa 25 järg

Kinnituselementide lihtsustatud kujutamine [12]Tabel 11.

Nr Kinnituselemendinimetus

Lihtsustatudkujutamine Nr Kinnituselemendi

nimetusLihtsustatudkujutamine

1 Kuusnurkse peagapolt (kruvi)

6 Koonilise peitpeagaristsoonega kruvi

2 Silindrilise peagakuusnurksesüvendiga kruvi

7 Liblikpeaga kruvi

3 Koonilise peagalihtsoonega kruvi

8 Kuusnurkne mutter

4 Silindrilise peagaristsoonega kruvi 9 Kroonmutter

5 Koonilise peitpeagalihtsoonega kruvi

10 Liblikmutter

Joonis 82. Näiteid kinnituselementide tinglikust kujutamisest koostejoonistel: a –neetühenduse kujutamine; b – poltühenduse kujutamine [12]

2 0 0 1 0 0

800 10 xO 14

260 130

a.

5 0

50

4 4

5 x ISO ... M14 x 45

4 x 100

90 x 12 -- 3500 L

b.



67

Lisa 25 järg

K R U V I T Ä H I S T U S N Ä I D E:Kruvi M10x25Γ OCT 1491-80 .Koostejoonisel kirjutatakse see tähis tükitabelisse ja šifreeritakse järgmiselt: kruvi onsilindrilise peaga, keere on meeterkeere (jämekeere) nominaalmõõduga d = 10 mm(välisläbimõõt), kruvi pikkus kuni peani l = 25 mm.

Toruliite elementide mõõdud (tähised vt joonis 84)Tabel 12.

Mõõdud mm-tes

T o r u

t i n g

l ä b i m õ õ t

( s i s e

l ä b i m õ õ t ) D s , m

m

K e e r m e

t i n g

t ä h i s

d d1 L l R L1 l1 s s2 h b c1 b1 b2 c

810152025324050

G 1/4 G 3/8 G 1/2 G 3/4 G 1G 11/4 G 11/2 G 2

13,15816,66320,95626,44233,25041,91247,80559,616

11,44614,95118,63224,11930,29238,95444,84756,659

2125283338455058

9,010,012,013,515,017,019,021,0

1213162023283137

2730363945505565

7,08,09,010,511,013,015,017,0

2,52,52,83,03,33,64,04,5

3,53,54,24,45,25,45,86,4

2,02,02,02,52,53,03,03,5

3,03,03,54,04,04,04,05,0

1,01,01,61,61,61,61,61,6

2,02,02,02,02,52,53,03,0

3,53,54,04,04,55,05,06,0

1,61,62,02,52,52,52,52,5

d

90°2,2d

a

2 , 5 d

1,1d

d

0,85d

120°

a

0 , 5 d

l 0 = ( 2 , 2 5 .

. . 2 , 5 ) d

( 0 , 2 5 .

. . 0 , 5 ) d

1,8d

a.

0 , 8 5 d

d

0,15dx45 v

(2,25...2,5)d

0 , 8 5 d

d

0,15dx45 v

(2,25...2,5)d

0,4d

0,25d

l

0 , 2 d

1 , 8 d

9 0 °

0 , 2 d

l

0, 1 1 d

0 , 8 5 d

d0,15dx45 v

( 2,25...2,5)d 0,25d

0 , 2 d

1 , 5 d

l 0,6d

0, 1 1 d

1 , 6 d

0,4d 0,7d

0 ,8 5 d

Γ OCT 17473-80 järgi



b.

Joonis 83. Kruviliide: a – kruviliite joonestamise järjekord; b – mõnede kruvidemõõdud (d – keermenominaalmõõt)



68

Lisa 25 järg

L

c1x45 v

D=d1+2s2 b

R

l

s s 2

L

d 1 d

h

D s

d 1 d

cx45 vl

l

l b

d1d

d d 1

L

L L

h

s s 2

D =

d 1 + 2 s 2

D = d 1 + 2 s 2

d

l1

s 2

d 1

4 5 °

L1b

h

c1x45 v

b1

b2 h

a. b.

c. d.

Joonis 84. Toruliidete elemendid: a – täisnurkne nurgik; b – täisnurkne kolmik;c – sirge torumuhv; d – väliskeermega toru (mõõdud vt tabel 12)



69

Lisa 26

Keermete tabelid

MeeterkeermedTabel 13.

Nimiläbimõõt d = D, mm Samm P, mm1. rida 2. rida 3. rida

Siseläbimõõt d1 == D1, mm (ainult jämekeermed)

Jäme eharilik keere Peenkeere

3-4-5-6-8

-10-

12--

16--

20-

24-

---

30---

36---

42-

48---

56---

64---

-3,5-

4,5-----

----

14---

18-

22--

-27---

33---

39--

45

--52---

60---

68-

-----

(5,5)-7-

9-11--

15-

17----

25

(26)-(28)

-(32)

-35-

(38)-

40--

-50-

55-

58-

62-

65-

70

2,4592,8503,2423,6884,134

-4,9185,9186,647

7,6478,3769,376

10,10611,835

-13,835

-15,29417,29419,29420,752

-

-23,752-

26,211-

29,211-

31,670-

34,670-

37,12940,129

42,587-46,587

-50,046

-54,046

-57,505

-61,505

-

0,5(0,6)0,7

(0,75)0,8-11

1,25

(1,25)1,5(1,5)1,75

2-2-

2,52,52,53-

-3-

3,5-

3,5-4-4-

4,54,5

5-5-

5,5-

(5,5)-6-6-

0,350,350,50,50,50,50,75; 0,50,75; 0,51; 0,75; 0,5

1; 0,75; 0,51,25; 1; 0,75; 0,51; 0,75; 0,51,5; 1,25; 1; 0,75; 0,51,5; 1,25; 1; 0,75; 0,51,5; (1)1,5; 1; 0,75; 0,51,5; (1)2; 1,5; 1; 0,75; 0,52; 1,5; 1; 0,75; 0,52; 1,5; 1; 0,75; 0,52; 1,5; 1; 0,75;3; 1,5; (1)

1,52; 1,5; 1; 0,75;2; 1,5; 1;(3); 2; 1,5; 1; 0,752; 1,5(3); 2; 1,5; 1; 0,751,53; 2; 1,5; 11,53; 2; 1,5; 1(3); (2); 1,5(4); 3; 2; 1,5; 1(4); 3; 2; 1,5; 1

(4); 3; 2; 1,5; 1(3); (2); 1,5(4); 3; 2; 1,5; 1(4); (3); 2; 1,54; 3; 2; 1,5; 1(4); (3); 2; 1,54; 3; 2; 1,5; 1(4); (3); 2; 1,54; 3; 2; 1,5; 1(4); (3); 2; 1,54; 3; 2; 1,5; 1(6); (4); (3); 2; 1,5

Märkused:

1. Keerme läbimõõdu valikul tuleb eelistada esimest rida teisele ja teist kolmandale.2. Sulgudes olevaid keerme nimiläbimõõte ja samme võimaluse korral ei ole soovitav kasutada.



70

Lisa 26 järgSilindrilised torukeermed

Tabel 14.Keerme tingtähis

1. rida 2. ridaVälisläbimõõt

d = D, mmSiseläbimõõtd1 = D1, mm Samm P, mm Keermeniitide

arv 1" kohtaG 1 ⁄ 8 G 1 ⁄ 4

G3

⁄ 8 G 1 ⁄ 2 -

G 3 ⁄ 4 -

G 1-

G 1 1 ⁄ 4 -

G 1 1 ⁄ 2 -

G 2-

G 21

⁄ 2 -G 3

--

--G 5 ⁄ 8

-G 7 ⁄ 8

-G 1 1 ⁄ 8

-G 1 3 ⁄ 8

-G 1 3 ⁄ 4

-G 2 1 ⁄ 4

-G 2 3 ⁄ 4-

9,72813,157

16,66220,99522,91126,44130,20133,24937,87941,91044,32347,80353,74659,61465,710

75,18481,53487,884

8,56611,445

14,95018,63120,58724,11727,87730,29134,93938,95241,36544,84550,78856,65662,752

72,22678,57684,926

0,9071,337

1,3371,8141,8141,8141,8142,3092,3092,3092,3092,3092,3092,3092,309

2,3092,3092,309

2819

19141414141111111111111111

111111

Märkus: Keerme läbimõõdu valikul tuleb eelistada esimest rida teisele.

TollkeermedTabel 15.

Keerme läbimõõt, mmKeermenominaalläbimõõt

tollides

Keermeniitide arv1" kohta n

Keerme samm P,mm Välimine d Sisemine D1

3 ⁄ 16 1

⁄ 4 5 ⁄ 16 3 ⁄ 8

(7 ⁄ 16)1 ⁄ 2

(9 ⁄ 16)5 ⁄ 8 3 ⁄ 4 7 ⁄ 8 1

1 1 ⁄ 8 1 1 ⁄ 4

(1 3 ⁄ 8)

11

⁄ 2 (1 5 ⁄ 8)1 3 ⁄ 4

(1 7 ⁄ 8)2

2 1 ⁄ 4 2 1 ⁄ 2 2 3 ⁄ 4

33 1 ⁄ 4 3 1 ⁄ 2 3 3 ⁄ 4

4

24

201816141212111098776

655

4,54,544

3,53,5

3,253,25

33

1,058

1,2701,4111,5881,8142,1172,1172,3092,5402,8223,1753,6293,6294,233

4,2335,0805,0805,6445,6446,3506,3507,2577,2577,8157,8158,4678,467

4,8

6,47,99,5

11,112,714,315,919,122,225,428,631,834,9

38,141,344,547,650,857,263,569,676,282,688,995,3

101,6

3,4

4,76,17,58,8

10,011,612,915,818,621,323,927,129,5

32,734,837,940,443,649,055,460,666,972,578,984,490,8



71

Lisa 26 järgTrapetskeermed

Tabel 16.Välisläbimõõt d, mm Välisläbimõõt d, mm

1.rida

2.rida

3.rida

Keerme samm P, mm 1.rida

2.rida

3.rida

Keerme samm P, mm

10

12-16-

20--

26--

32--

-40---

-

-14-

18-

22--

28---

36

---

44-

-

------

24--

30-

34-

38-42-

46

-

-----8888

10101010

1010101212

3

3344555556666

66688

2

2222222223333

33333

-

50--

60---

80---

100-

120---

160

-

--55--

70---

90--

110

--140

--

48

-52--

65-

75-

85-

95--

-130-

150-

12

12121212161616162020202020

2424242424

8

8888

101010101212121212

1616161616

3

3333444455555

66666

Märkus: Keerme läbimõõdu valikul tuleb eelistada esimest rida teisele ja teist kolmandale.

Kooniline torukeereTabel 17.

Keerme tingtähis Keerme läbimõõdud

peatasapinnas, mm

Keerme

pikkus, mmVäliskeermel Sisekeermel Välisläbimõõt

d = DSiseläbimõõt

d1 = D1

Keerme

samm P,mm Keermeniitidearv 1’’ kohta l1 l2R ⅛R ¼R ⅜R ½R ¾R 1

R 1¼R 1½R 2

R 2½R 3

Rc ⅛Rc ¼Rc ⅜Rc ½Rc ¾Rc 1

Rc 1¼Rc 1½Rc 2

Rc 2½Rc 3

9,72813,15716,66220,99526,44133,24941,91047,80359,61475,18487,884

8,56611,44514,95018,63124,11730,29138,95244,84556,65672,22684,926

0,9071,3371,3371,8141,8142,3092,3092,3092,3092,3092,309

2819191414111111111111

6,59,7

10,113,214,516,819,119,123,426,729,8

4,06,06,48,29,5

10,412,712,715,917,520,6

/ 2

l2

l1

Ülejooksu pikkusPeatasapind

Toru

Puks

Keerme koonilisus on 1:16.Koonuse nurk = 3º 34’ 48’’.



74

Lisa 29

Silindriline hammasülekanne

a

Lr1 h a h f

D 1

D r 1

D v 1

d f 1 d 1 d a 1

D 2

D r 2

d f 2

D v 2

d 2

d a 2

b

Lr2

h

δ 1

δ2

2x45 v

Joonis 87. Silindriline hammasülekanne (mõõtude suhtarvud vt tabel 18)Silindrilise hammasülekande elementide mõõtude suhtarvud

Tabel 19.

Ülekande element T ä h i s Elemendi

suurus, mm Ülekande element T ä h i s Elemendi suurus,

mm

Hamba pea kõrgusHamba jala kõrgusHamba kõrgus

Vedava hammasratta jaotusringjoone läbimõõtVedava hammasrattapeaderingjoone läbimõõtVedava hammasratta jalgaderingjoone läbimõõtVedava hammasratta rummupikkusVedava hammasratta rummuvälisläbimõõtVedava hammasratta võlliläbimõõt

ha h f h

d 1

d a1

d f1

Lr1

Dr1

D1

ha = mhf = 1,25mh = ha+ hf == 2,25m

d 1 = m · z 1

d a 1 = d 1 + 2ha1

d f1 = d 1 - 2hf1

Lr1 = 1,5Dv1

Dr1 = 1,6Dv1

D1 = 1,2Dv1

Veetava hammasratta jaotusringjoone läbimõõtVeetava hammasrattapeaderingjoone läbimõõtVeetava hammasratta jalgaderingjoone läbimõõtVeetava hammasratta rummupikkusVeetava hammasratta rummuvälisläbimõõtVeetava hammasratta võlliläbimõõtHammasvöö laiusKetasvöö paksusKetta paksusTelgedevaheline kaugus

d 2

d a2

d f2

Lr2

Dr2

D2 bδ 1 δ 2 a

d 2 = m · z 2

d a2 = d 2 + 2ha2

d f2 = d 2 - 2hf2

Lr2 = 1,5Dv2

Dr2 = 1,6Dv2

D2 = 1,2Dv2 b = 7mδ 1 = 2,25mδ 2 = 1/3ba = 0,5(d 1 + d 2 )



75

Lisa 29 järg

Lähteandmete tabel silindrilise hammasülekande joonise IG.II-02.00.00 tegemiseks (tähised joonisel 87)Tabel 20.

Variandinr

Moodulm

Vedavaratta

hammastearv z1

Veetavaratta

hammastearv z2

Vedavarattavõlliotsa

läbimõõtDv1

Veetavarattavõlliotsa

läbimõõtDv2

123

545

202015

254032

252525

253035

456

344

252520

403534

202522

253225

7

89

5

44

18

1518

30

3530

25

2022

32

3025101112

445

201516

363530

222025

303032

131415

454

201615

323035

222520

303625

161718

445

182016

353630

242525

303230

192021

445

202016

303428

202025

252535

222324

444

222020

363835

252225

303032

252627

433

181716

253240

222016

323025

282930

334

221622

442835

161820

253035

Joonestada silindriline hammasülekanne. Liistude ja liistusoonte mõõdud määrataГОСТ 23360-78 järgi (vt tabel 18). Ülejäänud elementide suhtarvud vt tabelist 19.



76

Lisa 30

Kooniline hammasülekanne

D 2

D r 2

b R e

9 0 °

D v 2

Dv1

h a

h f

L r 1

Dr1

2 x 4 5 v

h δ

Lr2

D1d1

d 2

Joonis 88. Silindriline hammasülekanne (mõõtude suhtarvud vt tabel 21)

Koonilise hammasülekande elementide mõõtude suhtarvudTabel 21.

Ülekande element T ä h i s Elemendi

suurus, mm Ülekande element T ä h i s Elemendi suurus,

mm

Hamba pea kõrgusHamba jala kõrgusHamba kõrgus

Vedava hammasratta jaotusringjoone läbimõõtVedava hammasratta rummupikkusVedava hammasratta rummuvälisläbimõõtVedava hammasratta võlliläbimõõt

ha h f h

d 1

Lr1

Dr1

D1

ha = mhf = 1,25mh = ha+ hf == 2,25m

d 1 = m · z 1

Lr1 = 1,3Dv1

Dr1 = 1,7Dv1

D1 = 1,2Dv1

Veetava hammasratta jaotusringjoone läbimõõtVeetava hammasratta rummupikkusVeetava hammasratta rummuvälisläbimõõtVeetava hammasratta võlliläbimõõtHammasvöö laiusKetasvöö paksus

d 2

Lr2

Dr2

D2 bδ

d 2 = m · z 2

Lr2 = 1,3Dv2

Dr2 = 1,7Dv2

D2 =1,2Dv2 b = 0,3Re 1)

δ = 2,5m

1) Re (hamba jaotuskoonuse pikkus) suurus määrata konstruktiivselt.



77

Lisa 30 järg

Lähteandmete tabel koonilise hammasülekande joonise IG.II-02.00.00 tegemiseks(tähised joonisel 88)

Tabel 22.

Variandinr

Moodulm

Vedavaratta

hammastearv z1

Veetavaratta

hammastearv z2

Vedavarattavõlliotsa

läbimõõtDv1

Veetavarattavõlliotsa

läbimõõtDv2

123

444

201824

353035

262530

353040

45

6

45

5

1816

15

3230

30

2525

30

3640

35789

454

201820

322835

253030

304035

101112

433

181716

253240

222016

323025

131415

545

161615

302528

262025

353030

161718

454

201820

352830

302530

363040

192021

454

201516

363034

252525

353630

222324

545

162020

384036

303030

404034

252627

454

161518

322536

252525

303035

282930

334

222622

482835

162220

253035

Joonestada kooniline hammasülekanne. Liistude ja liistusoonte mõõdud määrata ГОСТ23360-78 järgi (vt tabel 18). Ülejäänud elementide suhtarvud vt tabelist 21.



78

Lisa 31

Lihtsustused ja tinglikkused joonisel

Tinglikke ja lihtsustatud kujutamisvõtteid joonistel kasutatakse joonestamise töömahuvähendamiseks ja joonise pinna ökonoomsemaks kasutamiseks.

„K E E L A T U D” L Õ I K E D. Kujutise lihtsustamiseks ja tema selguse tõstmiseksei kujutata lõigatuina (lõikepinda lõigatud elemendilei viirutata):

täisvõlle ning -spindleid, kodaraid, tihvte, polte ja kruvisid, neete, liiste jne, kuilõikepind läbib selle detaili või selle elemendi pikitelge (vt joonis 89 a ja 89 b);

jäikusribisid ja õhukesi plaadikujulisi detaile või elemente, kui lõikepind onparalleelne selle elemendi pinnaga (vt joonis 44 ja 89 c);

hammasratta hambaid, kui lõikepind läbib neid pikuti (vt joonis 87 ja 88); sfääre või sfäärikujulisi elemente detailidel (nt kuullaagri kuule) (vt joonis 89 a); mutreid ja seibe koostejoonistel.

Avad ja süvendid nendes elementides aga tuuakse välja kohtlõigetega.

S O 1 4 S O 1 4

Vale Teeme nii

4 kodarat

a.

b.

c.

Joonis 89. „Keelatud” lõiked



79

Lisa 31 järg

K A T K E S T U S E D tehakse ühtlase või ühtlaselt muutuva ristlõikega detailide (võll,varras, valtsprofiil jne) kujutamisel, kus detailist joonise tegemisel jäetakse osa ühtlasestvõi ühtlaselt muutuvast elemendist välja. Allesjäänud osad aga piiratakse pidevavabakäejoonega või murretega peenjoonega ja tuuakse üksteisele lähemale (vt joonis

90). Mõõtarvud joonisel näitavad aga detailitegelikku pikkust, kusjuures mõõtjooned on ilmakatkestuseta.

K O R D U V A D E L E M E N D I D – need onühesugused elemendid detailil, mille paigutus onseal kergesti äratuntav. Kui ühesuguseidelemente detailil on mitu, siis detaili joonisel

joonestatakse välja nendest elementidest ainultüks või mõned, ülejäänud aga näidataksetinglikult või lihtsustatult (vt joonis 91 a ja b).

J A O T U S R I N G J O O N T E K U J U T A-M I S T avade paiknemise selgitamiseks äärikulvõib kasutada täisvaate asemel (vt joonis 91 b).Seejuures eeldatakse, et avad asetsevad jaotusringjoonel ühtlaste vahedega.

S Ü M M E E T R I L I S E D K U J U T I S E D.Kui kujutis on sümmeetriline,lubatakse temast näidata vaid pool või ka veerand. Sümmeetriatelg tuleb siis märkidakahe paralleelse teljega risti tõmmatud peene kriipsukesega (vt joonis 91 b, 92 a lõigeA-A ja 92 b). Kriipsukesed jäetakse ära, kui sümmeetrilise elemendi kontuurid ontõmmatud veidi üle sümmeetriatelje (vt lõige B-B joonis 92 a). Vaadet ja lõiget võibsümmeetriatelgepidi kokku joonestada, kokku joonestada võib ka veerand vaadet kolmeerineva lõikeveerandiga, kusjuures kõik need kujutised eraldi võetuna peavad olemasümmeetrilised (vt joonis 93). Detaili peakujutisi ei joonestata pool- võiveerandkujutistena.

T A S A P I N D A D E E R I S T A M I N E P Ö Ö R D P I N D A D E S T – sedakasutatakse detaili tasapinnaliste osade esile toomiseks, kui need tasapinnalised osadon pöördpindade läheduses. Selleks tõmmatakse tasapinnalistele osadele pealediagonaalsed pidevad peenjooned (vt joonis 26 ja 89 b).

Joonis 90. Katkestus

s=5

18 hammast

a. 4 x O 5

b.

Joonis 91. Korduvad elemendid:a – ketasfreesi hammastekujutamine; b – avadenäitamine äärikul



80

Lisa 31 järgR A D I A A L S E L T A S E T S E V A T E E L E M E N T I D E P Ö Ö R A M I N E-st selliste elementide pööramine, mis asetsevad ringjoonel, mille teljed onraadiusesihilised (avad, ribid jm). Neid elemente võib tinglikult pöörata joonisetasapinda (vt joonis 94).

A

A

B

B

A-A B-B

Lõikejoont võib lekaalkõveraasemel näidata sirgenaa.

b.

Joonis 92. Sümmeetrilised kujutised: a – kujutised poollõigetena; b – kujutis veerandvaatena

P I N D A D E L Õ I K E J O O N Ivõib joonestada välja lihtsustatud kujul, näitekslekaalkõverad (silindrite lõikejooned) ringi kaartena (vt joonis lisas 10) või isegisirgetena – kasutatakse lõikuvate pöördpindade väga suure erinevuse korral (vt joonis92 ja 93). Sujuva üleminekuga pindade lõikumisel võib kujuteldavaid lõikejooni näidatatinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni (vt joonis lisa 10, joonised 89,92 ja 95) või jätta üldse näitamata. Kandilise kujuga ava ja pöördpinna lõikumiseltekkiva sirge võib jätta nihutamata, samuti võib jätta nihutamata liistusoone lõikumiselvõlliga tekkiva lõikejoone (vt joonis 95).

Kalde või koonusega elementide lõikumisel teiste pindadega, kui kalle ja koonilisus on

väikesed, tõmmatakse tinglikult ainult üks pidev peenjoon, mis vastab projektsiooniliseltkalde elemendi väiksemale mõõtmele või koonilisusega elemendi väiksemalepõhjaringjoonele (vt joonis 96 a ja b).

A B C

A B C

A-A B-B

C-C

Joonis 93. Sümmeetriliste vaadete ja

veerandlõigete kujutamine

Joonis 94. Radiaalselt asetsevateelementide pööramine joonisetasapinda



81

Lisa 31 järg

O . . .

O . . .

O . . .

O ...

Võib jätta nihutamata

Joonis 95 . Pindade ühise lõikejoonelihtsustatud kujutamine

k

k

d

dPidev peenjoon

a. b. Joonis 96. Väikeste kallete (a) ja koonilisusega

(b) detailidel lõikejoonte kujutamine



82

Lisa 32

Koostejoonis

K O O S T E J O O N I S on tehniline dokument, mis annab üksikdetailidest koostatava

toote kokku panemiseks, kontrollimiseks ja katsetamiseks vajalikud kujutised ningtehnilised andmed. Seetõttu valitakse koostu kujutised nii, et joonise järgi selguks tootekõigi üksikute detailide vastastikune asend, seadme tööpõhimõte, gabariidid (pikkus,laius, kõrgus) ja ühenduse viis ning mõõdud külgnevate koostudega. Kirjanurga kohalekirjutatakse seadme tehnilised andmed (lühikene seadme tehniline iseloomustus).

K O O S T E J O O N I S E V O R M I S T A M I S E Ltuleb arvestada, et kõigeülevaatlikum koostejoonisel peab olema tema peakujutis.

Jälgida, et koostejoonisel oleks ühe ja sama detaili viirutuse kalle kõikides lõigetes jaristlõigetes ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Kokkupuutuvad detailid viirutatakseaga erinevas suunas, kui see ei ole võimalik, siis muuta viirutusjoonte vahekaugust võikõrvalseisva viirutuse suhtes nihutada.

Koostejoonisel antakse igale detailile oma number (osanumber), mis on vastavusestükitabelisse kantavate detailide osanumbritega (vastab standardile ISO 6433-1981).Esmalt on soovitav nummerdada koostu koosseisu kuuluvad alakoostud ja jätkatasellises järjekorras: detailid, standardsed tooted, materjalid ja komplektid. Osanumbritesuurus peab olema mõõtarvudest ühe kuni kahe kirjakõrguse astme võrra suurem jakirjutatakse nad kirjanurga suhtes paralleelselt viitejoone otsa juurde laudile (riiulile) võirõnga sisse. Osanumbrid paigutatakse joonise kontuuridest väljapoole, grupeerides nadkas vertikaalselt kolonni või horisontaalselt ritta. Viitejoon, laudi ja rõngas tõmmataksevälja pideva peenjoonega. Viitejoon ja laudi peavad olema teineteise suhtes nurga all.Viitejoon lõpeb vastava osa pinnal punktikese või noole otsaga. Viitejooned ei tohiomavahel lõikuda ja detaili pinnal ei tohi olla viirutusjoontega paralleelsed. Laudipikkused peavad ühel joonisel olema kõik ühepikkused (≈ 10 mm) (vt joonis 97 ja 101).

Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); mõõtmed, millistega tuleb arvestada koostu kokku panemisel; ühendusmõõtmed (ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega,

näiteks äärikul antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt);

ekspluatatsiooniksvajalikudmõõtmed.

Kui koostus ulatub mõniosa tema liikumiselgabariidist väljapoole,siis gabariitmõõtmetekirjutamisel haarataksekaasa ka nende liikumiseulatus.

Koostejoonise näide vt joonis 101. Joonis 97. Osanumbrite kandmine joonisele

1

2

1

2

3

1

3

2 3

d.b. c.

1

2

3

a.



83

Lisa 32 järgT Ü K I T A B E L on koostu juurde kuuluv dokument, mis sisaldab koostukoostisosade loetelu (järjekorras: alakoostud, detailid, standardsed tooted, materjalid jakomplektid), nende arvu koostus jm andmed. Tükitabeli võib ühildada koostejoonisega(juhul kui osanumbrite arv on väike) ja joonestada ta kirjanurga peale, nagu on näidatud

joonisel 101 (mõõtmed vt joonisel 98), või vormistada ta eraldi formaadil A4 (vt joonis99). Kui tükitabel ühildatakse koostejoonisega, siis tabeli täitmist alustatakse alumistestridadest suunaga üles, kui aga tükitabel on eraldi lehel, siis vastupidi, ülevalt alla.

Joonisel 98 kirjanurgas näidatud lahtrit „Muudatused:” õppeotstarbelistel joonistel võibmitte joonestada ja vormistada kirjanurga nagu on näidatud joonisel lisas 2.

Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt:

TeostasKontrollisKinnitas

Nimetus:

Leht: Tähis:TTK Rühm:

Osa Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus

Muudat:

15 70 20

5 0

1 5

7

170

10 10

70 20 10

Joonis 98. Tükitabel ühildatud koostejoonisega

K O O S T E J O O N I S E L K A S U T A T A V A D L I H T S U S T U S E D – neidon koostejoonisel lubatud teha mitmesuguseid (osa on näidatud joonisel 100):

suuremaid ja keerukamaid ostetavaid alakooste ei joonestata detailselt välja, joonestatakse ainult kontuurid (näit elektrimootorid jne);

väikesed koonilisused ja kalded joonestatakse suurematena; läbipaistvast materjalist detailid (klaas, võrk) näidatakse läbipaistmatuna; kui mitmest osast kokkukeevitatud detail on alakoost, siis lõikes viirutatakse seda

nagu ühtset osa; ei näidata väikesemõõtmelisi faase, ümardusi, sooni, süvendeid, astmekesi,

rihveldusi, sälke. Võib jätta näitamata varda ja ava vahelise pilu; poldi, tikkpoldi jakruvi põhjaga ava (vt joonis 100);



84

Lisa 32 järg kui koostu konstruktsioon on üheselt selgesti arusaadav, võib osa detaile koostul joonestada lõikamata, Kunagi aga ei lõigata polte, mutreid, kruvisid, seibe, kuule,neete, kui nendes on avasid, tehakse ava kohalt kohtlõige;

vedrudel võib osa keerde jätta välja joonestamata (vt joonis 100); ühesugused ja ühtlaselt paigutatud detailid ja detaili elemendid (näit

kinnitusdetailid, hambad, avad) võib näidata vaid üks kord; ostetavaid alakooste või detaile (veerelaagrid, võllitihendid, vedrud) võib joonestada tinglikult;

kaelustihendeid lõikes ei viirutata.

TeostasKontrollisKinnitas

Nimetus:

Leht: Tähis:

Osa Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus

TTK Rühm:

210

1 0

2 3 1

3 6

1 5

10 10 10

20

20 80

70

170

2 9 7

7

7 7

7

10

1 0

Joonis 99. Tükitabel eraldi lehel formaadis A4

K O O S T E J O O N I S E L U G E M I N Es.o joonisel kujutatud toote otstarbeselgitamine, tema ehituse ja üksikosade ühenduse ning koostöö lahtimõtestamine.Koostejoonise lugemine toimub järgmise skeemi kohaselt:

määrata kindlaks toote nimetus, suurus ja tutvuda koostejoonisel leiduvateekspluatatsiooniliste andmetega;

tutvuda joonisel olevate põhiliste ja lisakujutistega ning luua tootest üldineettekujutus;

mõtestada lahti iga üksiku detaili kuju ja leida tükitabelist toote nimetus jamuud tema kohta toodud andmed. Detaili otsimist koostejoonisel alustataksealati sellelt kujutiselt, kus detail on nummerdatud osanumbriga, edasi jälgidaprojektsioonilist seost ja lõigete viirutust;

määrata kindlaks detailide omavaheline ühendus (kas keevis-, neet-, liist-,hammas- või keermesliited), ühenduse iseloom (kas liikuv või liikumatu),



85

Lisa 32 järg liikuvate osade liikumise ulatus nende töötamise ajal ja toote üldine

tööpõhimõte; leida tükitabelist kinnitusdetailid, mille abil toimub toote koostamine ja

määrata toote kokku- ning lahtimonteerimise järjekord.

Joonis 100. Koostejoonisel kasutatavad lihtsustused

K O O S T E J O O N I S E D E T A I L I S E E R I M I N E s.o koostejoonise aluselsellesse koostu kuuluvate detailide eskiiside või tööjooniste valmistamine.Detailiseerimisele ei kuulu:

standardsed tooted; ostetavad detailid; väga lihtsad profiil- ja lehtmaterjalist valmistatavad detailid, millele saab kõik

vajalikud mõõtmed detaili valmistamiseks anda tükitabelis.

Detailiseerimisel toimitakse järgnevalt: teha kindlaks detaili kuju; valida vajalikud detaili kujutised (valikul lähtuda ainult detaili joonestamise

seisukohalt ja need kujutised ei pruugi langeda kokku koostejoonisel olevatekujutistega);

detaili üksikelementide mõõtmed määratakse otse koostejooniselt mõõtesmõõtesirkliga või mõõtejoonlauaga. Mõõtmete märkimisel arvestadakoostejoonise tegeliku mõõtsuhtega (kontrollida joonisele kantud mõõtmete

järgi). Koos töötavatel pindadel on üks ja sama nimimõõde;



86

Lisa 32 järgi pärast eskiisimist valida detaili tööjoonise valmistamiseks sobiv mõõtsuhe

(kõikide detailide jaoks ei tarvitse see olla ühesugune).

Joonis 101.Koostejoonise näidis



87

Lisa 33

Näidisjoonised

Näidisjooniste loetelu:

1. Standardkiri. Joonte liigid IG.I-01.00.00 (valmistatakse formaadis A3);2. Sujuvliited. Kalle ja koonilisus IG.I-02.00.00 (valmistatakse formaadis A3);3. Püramiidi kaldlõige IG.I-03.00.00 (valmistatakse formaadis A3);4. Hulktahukate lõikumine IG.I-04.00.00 (valmistatakse formaadis A3);5. Kompleksülesanne I IG.I-05.00.00 (valmistatakse formaadis A3);6. Lihtlõige IG.I-06.00.00 (valmistatakse formaadis A3);7. Murdlõige IG.I-07.00.00 (valmistatakse formaadis A3);8. Astmeline lõige IG.I-07.00.00 A (valmistatakse formaadis A3);9. Kompleksülesanne IG.I-08.00.00 (valmistatakse formaadis A3);10. Kaas IG.I-09.00.00 (eskiis) (valmistatakse sobivalt valitud formaadis

olenevalt detailist);11. Korpus IG.I-10.00.00 (eskiis) (valmistatakse sobivalt valitud formaadis

olenevalt detailist);12. Korpus IG.I-11.00.00 (valmistatakse formaadis A3);13. Keermesliited IG.I-12.00.00 (valmistatakse formaadis A3);14. Hammasratas IG.II-01.00.00 (eskiis) (valmistatakse formaadis A4);15. Silindriline ülekanne IG.II-02.00.00 (valmistatakse formaadis A3, A4);16. Kooniline ülekanne IG.II-02.00.00 A (valmistatakse formaadis A3, A4);



88

Joonis 102. Näidisjoonis IG.I-01.00.00 Standardkiri. Joonte liigid (joonestatakse formaadil A3)



89

Joonis 103. Näidisjoonis IG.I-02.00.00 Sujuvliited. Kalle ja koonilisus (joonestatakse formaadil A3)



90

Joonis 104. Näidisjoonis IG.I-04.00.00 Püramiidi kaldlõige (joonestatakse formaadil A3)



91

Joonis 105. Näidisjoonis IG.I-04.00.00 Hulktahukate lõikumine (joonestatakse formaadil A3)



92

Joonis 106. Näidisjoonis IG.I-05.00.00 Kompleksülesanne I (joonestatakse formaadil A3)



93

Joonis 107. Näidisjoonis IG.I-06.00.00 Lihtlõige (joonestatakse formaadil A3)



94

Joonis 108. Näidisjoonis IG.I-07.00.00 Murdlõige (joonestatakse formaadil A3)



96

Joonis 110. Näidisjoonis IG.I-08.00.00 Kompleksülesanne II (joonestatakse formaadil A3)



97

Joonis 111. Näidisjoonis IG.I-09.00.00 Kaas (eskiis joonestatakse formaadil A3)



98

Joonis 112. Näidisjoonis IG.I-10.00.00 Korpus (Korpuse eskiis ja tema valmistamise järjekord, joonestatakse formaadil A3)



99

Joonis 113. Näidisjoonis IG.I-11.00.00 (Tööjoonis, selle detaili eskiis vt joonis IG.I-10.00.00.Joonestatakse formaadil A3)



100

Joonis 114. Näidisjoonis IG.I-12.00.00 Keermesliited (A – poltliide; B – tikk-poltliide; C – kruviliide; D –toruliide; E – keermesliidete lihtsustatud kujutamine. Joonestatakse formaadil A3)



101

Joonis 115. Näidisjoonis IG.II-01.00.00 Hammasratas (joonestatakse formaadil A4)



102

Joonis 116. Näidisjoonis IG.II-02.00.00 Silindriline ülekanne (joonestatakse formaadil A3 või vajaduselkahel lehel formaadil A4)



103

Joonis 117. Näidisjoonis IG.II-02.00.00 A Kooniline ülekanne (joonestatakse formaadil A3 või vajaduselkahel lehel formaadil A4)



KASUTATUD KIRJANDUS

1. Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tln Valgus 1983, 456 lk.

2. Riives, J., Teaste, A. Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. TlnValgus 1996, 176 lk.3. Tehnilise joonestamise põhimõisted. TTÜ Graafika kateeder, Tln, 1989, 40 lk.4. Jooniste vormistamine. Õppematerjal. Eesti Põllumajanduse Infokeskus, Tln, 1990, 76lk.5. Kalep, R. Lühikonspekt insenerigraafikast. Tln, TTK,1999, 36 lk.6. Kollist, J., Kalep, R., Särak, J. Kirjalike tööde vormistamise juhend. Tln, TTK, 2001, 45lk.

7. Purde, M. Tolerantsid ja istud. Õppematerjal. Tln, TTK, 2005, 116 lk.8. Kulu, P. Insenerimaterjalid I, II. Terased ja malmid. Standardid (markeering, koostis,

omadused). Vastavus. Tln, INOREK, 1993, 126 lk.9. Kulu, P. Insenerimaterjalid Ia. Terased. Eurostandardid (liigitus, tähistus, markeering,

koostis). Vastavus. Tln, 1996, 50 lk.10. Kulu, P. Hendre, E. Insenerimaterjalid III. Värvilismetallid ja -sulamid. Standardid

(markeering, koostis, omadused). Vastavus. Tln, 1996, 117 lk.11. Technical drawings. ISO Standards Handbook. Vol. 1 Technical drawings in general.

4th ed., ISO, Paris: 2002, 826 p.

12. Technical drawings. ISO Standards Handbook. Vol. 2 Mechanical engineeringdrawings. Construction drawings. Drawing equipment. 4th ed., ISO, Paris: 2002, 937p.

13. Боголюбов, C. K. Черчение. Учебник для средних специальных учебныхзаведений. 2-е изд. М. Машиностроение, 1989, 336 стр.

Sarak Koloviski Insenerigraafika

Documents

Transcript of Sarak Koloviski Insenerigraafika