SAKSA KUNST 15.-16. SAJ. PRANTSUSE KUNST 16. SAJ.

ELINA VIHTOL

AGNES KURVITS

SAKSA KUNST 15.-16. SAJ.

TRÜKIGRAAFIKA LEVIMINE

Puulõige: tugevad nurgelised jooned, meenutavad vitraaži

Vasegravüür: peenemad jooned, varjundirikkamad pinnad

Temaatika: usulise ja õpetliku sisuga.

MATTHIAS GRÜNEWALD(1475-1528)

Tegelik nimi oli Mathis Gothard 13 maali on säilinud Peateoseks Isenheimi altar Colomari

muuseumis (1511) Kuhjatud ornamentika Riiete käsitlus rahutu Deformeerib kehavorme

MATTHIAS GRÜNEWALDKRISTUS RISTIL

MATTHIAS GRÜNEWALDKRISTUSE ÜLESTÕUSMINE

ALBRECHT ALTDORFER (1480-1538)

vaskplaadi kasutuselevõtja ofort-tehnikas. maalija ja vasegraveerija, puulõikejoonistaja esimene kunstnik, kes lõi figuurideta

maastikke iseloomulik fantastika

ALBRECHT ALTDORFER PÜHA FLORIANI

LAHKUMINE

Albercht Dürer (1471-1528)

Läbi aegade parimaid graafikuid, mitmekülgne kunstnik ja teadlane.

Temaatika: usuteema puulõikesarjad Kristuse ja Maarja elust “Pattulangemine”, “Paradiisist väljaajamine” –

sarjast “Väike passioon” 16. saj. maalid N: õlimaal “Aadam ja Eeva!” portreed N: “Autoportreed maastikuga”

ALBRECHT DÜRER AADAM JA EEVA

ALBRECHT DÜRER AUTOPORTREE MAASTIKUGA

Hans Holbein noorem (1497/98-1543)

Portretist Maalist Henry VIII õukonnas Detailitäpne Objektiivne Näiteks Walesi prints Edward

HANS HOLBEIN nooremWALESI PRINTS EDWARD

PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL

Renessanssi jõudmine

Telljaks kuningas, õukond, suursaadikud Kujundada aitasid Prantsusmaa sõjakäigud

Itaaliasse Itaaliast toodi sõjakäikudelt kaasa

kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda prantsuse ülemkihile

Loire’i oru lossid

Püstitati kuningale ja kõrgaadlile Vajalikud selleks, et kõrgseltskond saaks

lihtrahvast eemal olla Ümberringi olid sobivad kohad

jahipidamiseks

Chambord’i loss

Esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus – ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik.

Chamboard

Blois lossi keerdtrepp

Chenonceaux loss

Louvre’i loss

Pariisis, ehitati lammutatud Louvre’i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom.

Louvre loss

Pierre LescotÜks Louvrei lossi fassaade

Renessanss-skulptuur

Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre’i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid “Süütute kaevul” Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng.

Jean Goujon kuulsaim teos “Süütute kaevul”

Germain Pilon Diana hirvega

Hauamonumendid

valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd

Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de’Medici hauamonument

Renessanssmaal

Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis.

Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeg François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: “François I”, “Austrea Elisabethi portree”

Austrea Elisabethi portree

Jean Decourt Henry III portree

Jean Clouet Francois I