1

Räpina Ühisgümnaasiumi III kooliastme loovtöö juhend

1. Loovtöö olemus

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi

ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.

Loovtöö võib olla uurimistöö, projekt, kunstitöö, muusikateos jms.

2. Loovtöö eesmärgid

Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat

eneseteostuse võimalust ning toetada:

õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova

eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja

teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;

õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;

õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;

üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline

mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja

andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö

analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne)

kujunemist;

õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid

järgnevateks õpinguteks.

3. Loovtöö teemad ja juhendajad

Loovtööde teemad pakuvad välja juhendajad. Loovtöid juhendavad põhikooli

aineõpetajad, kes jooksval õppeaastal ei ole seotud tasemetöö või lõpueksamiga.

Õpilane võib valida teema ka ise. Sellisel juhul peab ta leidma oma kooli õpetaja, kes on

nõus teda juhendama.

2

4. Loovtöö tähtajad

Tähtaeg Tegevus

1. I õppeveerandi lõpp Teema valimine

2. ~ 15. jaanuar

Teoreetilise osa tekstide väljakirjutused koos algallika ja

leheküljenumbri äranäitamisega (paralleelselt toimub praktilise

töö tegemine). I vahehinne

3. ~ 15. veebruar Kirjaliku osa mustandi esitamine juhendajale

4. ~ 1. märts Praktiline töö (paralleelselt toimub kirjaliku osa vormistamine)

5. ~ 15. märts Tiitellehe, tööprotsessi kirjelduse, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja

kasutatud allikate vormistamine. II vahehinne

6. ~ 1. aprill Kirjaliku osa lõplik vormistamine

7. ~ 15. aprill Esitluse koostamine

8. aprilli viimane nädal Töö esitlemine

5. Loovtöö teostamine

Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka paaristööna.

Loovtöö koostamise ajaline miinimummaht:

Õpilane Tunde

Planeerimine 1

Koos juhendajaga 1

Tegevus 5

Viimistlus 2

Kirjalik osa 4

Esitluse koostamine 1

Esitlus 1

Kokku 15

Loovtöö tegemise käigus (nii II kui V etapi lõpus) hindab juhendaja õpilase tööd

vahehindega.

Loovtööd tegev õpilane saab arvestuskaardi, millel on ära toodud teema ja tähtajad. Iga

etapi täitmisel annab juhendaja allkirja. Arvestuskaardile kantakse ka vahehinded.

Juhendaja avab päeviku õppeinfosüsteemis Stuudium ning märgib sinna vahehinded ja

kokkuvõtva hinde.

3

6. Loovtöö juhendamine

Tööd võib juhendada üks või mitu õpetajat.

Juhendaja nõustab õpilast kogu töö protsessi vältel: teemakohase kirjanduse otsimisel,

praktilise töö tegemisel, töö kirjaliku osa ja esitluse koostamisel.

7. Loovtöö esitlemine

Loovtöö esitlemine toimub hindamiskomisjoni ja kaasõpilaste ees. Esitlemisele pääseb

õpilane, kes on oma loovtöö tähtajaks esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile.

Esitlus näitlikustatakse PowerPoint`i või mõne muu analoogse esitlusprogrammiga.

7.1. Esitluse osad:

pöördumine kuulajate poole: „Lugupeetud/austatud kuulajad, kohalviibijad …“

enese tutvustamine;

teema valiku põhjendus;

töö tutvustus;

tänusõnad neile, kes töö tegemisel abiks olid;

lõpetus: „aitäh!“ või „tänan kuulamast!“.

7.2. PowerPoint esitluse näidiskava:

tiitelleht sisaldab töö pealkirja, koostaja nime ja töö valmimise aastat;

töö teema valiku põhjendus;

töö teoreetilise osa kirjeldus (Mida uuriti ja milliseid allikaid kasutati, mida uut

teada saadi.);

töö praktilise osa kirjeldus (Mida ette võeti, kuidas tööd tehti, antakse hinnang

tööprotsessile. Teksti asemel võib tööprotsessi näidata ka fotodel (kolm fotot).

Korraga ainult üks foto slaidil.);

foto valmis tööst (ühel slaidil);

kokkuvõte (Mida uut õpiti, kogeti, tunti, hinnang kogu tööprotsessile.);

viited algallikatele.

4

7.3. Nõuded PowerPoint esitlusele:

Esitlus võib olla nii valgel kui ka värvilisel taustal.

Valmisdisainide kasutamine ei ole kohustuslik, kuid on lubatud.

Soovi korral võib kasutada animatsiooni või muid tehnilisi lahendusi, mida

programm võimaldab.

Ühel slaidil ei tohi olla rohkem kui kuus rida teksti (lisaks pealkirjale). Teksti

suuruseks 24 pt.

Esitlusel kasutatud fotode ja jooniste algallikatele tuleb viidata. Viited lisatakse

kas näidete juurde väikeses kirjas (10 pt) või esitluse viimasele slaidile.

PowerPoint esitluse koostab õpilane vajadusel koostöös loovtöö juhendajaga.

7.4. Soovitused esitluseks:

esitluse tekst on soovitav vormistada kirjalikult paberkandjal sõnasõnaliselt;

koostatud tekst on õpilasele tuttav (vajadusel on autor võimeline osa teksti peast

esitama), kõne ilmekas ja kuulajaid köitev;

esitluse tekst on tugeval alusel (vältida lahtisi lehti);

esitlust eelnevalt harjutada;

riietus korrektne;

esitluse pikkus on 3 minutit;

millelegi osutamisel tuleb osutada pliiatsiga, mitte sõrmega.

8. Loovtöö hindamine

Loovtöö hindamise eesmärkideks on:

kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet

loovtöö kui terviku kohta;

kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks

loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka

õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang eraldi iga liikme tööle.

5

Hinnang antakse:

loovtöö objektile: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine,

meetodite valik ja rakendus (komisjon);

loovtöö kirjalikule osale: töö ülesehitus, sisu, terminite ja keele korrektne

kasutamine (komisjon);

loovtöö protsessile: õpilase algatusvõime ja initsiatiiv loovtöö teema valimisel,

ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkus, suhtlemisoskus

(juhendaja); vahehinded mõjutavad protsessihinnet;

loovtöö kirjaliku osa vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite

korrektne vormistamine; viitamine (informaatika õpetaja);

loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, sisu, kujunduse vastavus teemale

(komisjon).

9. Loovtöö säilitamine

Loovtööde kirjalik osa säilitatakse kooli muuseumis.

Loovtööd pannakse üles kooli kodulehele.

10. Loovtöö väljund

Loovtöö koostamine on üheks põhikooli lõpetamise eelduseks. Loovtöö teema ja hinne

märgitakse lõputunnistusele.

11. Loovtöö kirjaliku osa ülesehitus ja vormistamise nõuded

Loovtöö kirjalik esitus koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevusest tuleb

kinni pidada.

Üldjuhul on loovtöö üles ehitatud järgnevalt:

Tiitelleht

Sisukord

Sissejuhatus

Sisu: teoreetiline osa ja tööprotsessi kirjeldus

Kokkuvõte

Kasutatud allikad

Lisad (vajadusel).

6

11.1. Tiitelleht

Tiitelleht on töö esimene lehekülg. Tiitellehel peavad olema välja toodud: õppeasutuse

nimi, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö liik, juhendaja ees- ja

perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta.

Tiitellehe elemendid trükitakse kirjasuurusega 14 punkti. Pealkiri trükitakse

suurtähtedega. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda, punkti tiitellehel ei kasutata.

Tiitellehe näidis on juhendi lõpus.

11.2. Sisukord

Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos

leheküljenumbritega.

Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud

liigendusele. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sõna või

lühendit „lehekülg“ ei kasutata. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja

lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras

koos pealkirjaga.

Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi kasutades pealkirjade laadide

põhjal. Sisukord ise jäetakse sisukorrast välja.

11.3. Sissejuhatus

Sissejuhatuses peaks olema välja toodud

teema valiku põhjendus (aktuaalsus, tähtsus, uudsus),

töö eesmärk ja ülesanded;

valdkond ja uurimisobjekt;

ülevaade kasutatavatest andmetest,

Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha

sissejuhatuse lõpus.

Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus

viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. Valmis kirjutada tuleb ta

aga varem. See aitab mõista, mida tegelikult tegema hakatakse.

7

11.4. Töö põhiosa

Töö põhiosa sisaldab teoreetilise osa ja tööprotsessi kirjelduse ning annab vastused

sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö põhiosa peatükid peavad

olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku.

Tekst, kus on refereeritud kellegi teise poolt öeldud mõtteid, tuleb kindlasti viidata.

11.5. Kokkuvõte

Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi

uuriti. Seejärel võetakse saadud tulemused kokku ning tuuakse välja tööst tehtud

järeldused. Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja töös üles kerkinud küsimused edasiseks

uurimistööks. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud.

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad omavahel loogiliselt sobima: nad peaksid

moodustama omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõte ei tohiks olla

üle 1,5 lehekülje pikk.

Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme. Kokkuvõte peab olema arusaadav iseseisva

kirjutisena ilma põhiteksti lugemata.

11.6. Tabelid ja joonised

Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid

ning seoseid või illustreerida teksti.

Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud,

diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele

nummerdatud ja varustatud allkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on

selles, et joonise pealkiri asub joonise all, nagu on näha näidiseks toodud joonisel 1.

Joonis 1. Räpina Ühisgümnaasiumi logo

Nii joonised kui tabelid paigutatakse võimalikult lähedale tekstile, kus neile

esmakordselt viidatakse. Sõnad tabel ja joonis vormindatakse kaldkirjas suurusega 11

punkti, tabeli ja joonise nimetus vormindatakse püstises kirjas suurusega 12 punkti.

8

11.7. Viitamine

Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info

pärineb, nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud

kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud.

Nime ja aastaarvuga viitamisel paikneb viide teksti sees ümarsulgudes, kuhu kirjutatakse

autori perekonnanimi või trükise pealkiri ja ilmumisaasta ning leheküljenumber.

Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha

ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes 2008: 89).

Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele

sulgudesse.

Juha Ruusuvuori andmetel (2005: 43) ilmus koge nime all tuntud alus Läänemerele 8.

sajandil.

Kui viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese kuue autori

perekonnanimed välja ainult esimeses viites. Edaspidi kasutatakse esimese autori nime

ja tähistust jt.

Riski hajutamiseks paigutati laevale korraga 10 või isegi enama kaupmehe vara (Kõiv jt

1995: 137).

Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada

(näiteks: Unt 2005a; Unt 2005b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud allikate

loetelus.

Interneti materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjal olevate allikate

viidetega.

Saasteained satuvad toiduainetesse põhiliselt väliskeskkonnast: mullast, õhust, veest

(Toidu ohutus. Tarbijakaitse 2012).

9

11.8. Kasutatud allikad

Kasutatud allikatena loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Need

tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd

reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas

kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi.

Loetelus toodud allikaid ei nummerdata.

Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavitähelised materjalid.

Vormistamisel on oluline jälgida, et kõik tekstis esinevad viited oleksid kasutatud

allikate loetelus välja toodud. Samuti peaks töö valmimisel üle vaatama, kas kõiki

loetletud allikaid on ikka lõpptekstis viidatud. Kasutatud allikate vormistamisel on abiks

kokkuvõtlik tabel juhendi lõpus.

11.9. Lisad

Kui tekib vajadus lisada töösse materjali, mis põhiteksti ei mahtunud, paigutatakse see

kasutatud allikate loetelu järele. Lisadeks on materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid

mille sidumine sellega pole otseselt vajalik (suuremahulised arvandmed, tekstis olevate

jooniste aluseks olnud tabelid, plaanid, kaardid, mõõtmis-, uurimis- jm protokollid,

dokumendi- või fotokoopiad, CD või DVD plaadid). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.

Lisad tuleb pealkirjastada ja näidata materjalide päritolu. Rohkem kui ühe lisa esinemise

puhul tuleb nad ka nummerdada vastavalt tekstis viitamise järjekorrale. Iga lisa algab

uuelt lehelt. Lisa ülemisse vasakusse nurka kirjutatakse lisa number ja pealkiri (näiteks:

Lisa 1. Tiitellehe näidis).

Lisad ja nende pealkirjad tuuakse välja ka sisukorras.

10

11.10. Loovtöö vormistamine

Loovtöö vormistamisel on oluline järgida just selles haridus- või teadusasutuses, kus

tööd esitama hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks

Räpina Ühisgümnaasiumis valmivate loovtööde vormistamiseks.

Oluline on silmas pidada, et erinevad konkursid võivad esitada oma vormistamisnõuded.

Loovtöö kirjalik osa esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas.

Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti.

Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse lisareavahe. Tekst paigutatakse paberile

rööpjoondusega, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete

rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid

võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul ning tabeli pealkirja ja joonise allkirja

vormindamisel.

Lehekülje vasakusse ja paremasse serva jäetakse 3,17 cm ning üla- ja alaserva 3 cm

laiune vaba ruum.

Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja

teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uue lehekülje ülemiselt realt. Alapeatükid

järgnevad samalt leheküljelt. Iga pealkirja ja alapealkirja ees on üks tühi rida,

alapealkirja ees on kaks tühja rida.

Pealkirjadel on vasakjoondus. Pealkirjade suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale

vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas.

Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb

mitmest lausest. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata.

Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit

välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel.

Loovtöö esitatakse kiirköitjas.

11

Räpina Ühisgümnaasium

Olav Pihlapuu

Tiiu Viljalo

7. klass

KOGE

Loovtöö kirjalik osa

Juhendaja: Maie Oper

Räpina 2013

õppeasutuse nimi

(ülaservas kolmandal real

keskele joondatud)

töö pealkiri (lehe keskel)

töö liik (pealkirja all

ülejärgmisel real)

koostaja ees- ja perekonnanimi

(lehe ülemise kolmandiku

lõpus)

töö valmimise koht ja aasta

(viimase rea keskele joondatult)

juhendaja ees- ja perekonnanimi (parema ääre

järgi joondatult ülejärgmisel real pärast töö liiki)

klass (nimele järgneval real)

12

Kirjed allikate loetelus

RAAMAT

üks autor

Unt, I. 2005. Andekas laps. Tallinn: Koolibri.

RAAMAT

üks autor, mitu samal

aastal ilmunud teost

Unt, I. 2005a. Andekas laps. Tallinn: Koolibri.

Unt, I. 2005b. Kuidas saada läbi geeniusega. Tartu: Tartu Ülikooli

Kirjastus.

RAAMAT

kaks autorit

Talts, L. & Tilk, M. 1997. Kodu ja laps. Tallinn: Maalehe Raamat.

RAAMAT

rohkem kui kaks autorit

Aleksejev, T. Hiiemaa, K. Kala, T. Klaassen, O.-M. Kulmar, T.

Mäesalu, A. Piirimäe, H. Piirimäe, K. Piirimäe, P. & Teder, O.

2000. Inimene, ühiskond, kultuur. II osa. Keskaeg ja varauusaeg.

XI klassi ajalooõpik. Koostaja Helmut Piirimäe. Tallinn: Koolibri.

ALLIKAD,

millel pole autorit

(dokumendid, seadused,

aruanded, sõnaraamatud,

entsüklopeediad)

Informaatika ABC. 1980. Toimetanud Agur, U. Tallinn: Valgus.

Ametijuhend. 2005. Räpina Ühisgümnaasium. Räpina.

EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, V köide, I. vihik

1997. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

EE = Eesti entsüklopeedia, 7. kd 1994. Tallinn: Eesti

Entsüklopeediakirjastus.

ARTIKKEL

kogumikust

Ehala, M. & Raik, M. 2003. Eesti keel eesti koolis. – Eesti

kirjakeele kasutusvaldkondade seisundiuuringud. Toimetanud

Raadik, M. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

ARTIKKEL

ajalehest ja ajakirjast

Kaareste, N. 2007. Kooliaasta algus rõõmustab ja pelutab. –

Postimees 3.09.

KIRJASTAMATA

ALLIKAD

Kumari, V. 2005. Hindamisvahendite komplekti koostamine ja

katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu

hindamiseks. Magistritöö. Tartu Ülikool.

INTERVJUU,

VESTLUS,

VAATLUSTE ja

KATSETE

TULEMUSED

Tamm, P. 2007. Peeter Tamme mälestused. Helisalvestis.

Salvestatud Tartus 13.09.2011 Malle Muraka poolt.

ARHIIVIMATERJALID Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, t 113 A I-III.

FILMID, VIDEOD Nüganen, E. 2003. Nimed marmortahvlil. Mängufilm. Taska Film

& MRP Matila Röhr Productions OY.

INTERNETI

MATERJAL

veebilehed, artiklid,

joonised jne

Ronk, A. 2003. Potter kaob poest paari nädalaga. – Eesti

Päevaleht, www.epl.ee/artikkel_248565.html1P=1 (03.05.2005).

INTERNETI

MATERJAL

ilma autorita

Toidu ohutus 2012.

www.tarbijakaitse.ee/index.php?module=htmlpages&func=displa

y&pid=4&print=1 (03.04.2013).

E-KIRI Kask, S. 2009. Kuidas viidata. E-kiri U. Saarele. 06.03.2009.