RODNEY ACKLAND VEIDER ORKESTER - colgate.edu · Inspiratsiooniallikad: RODNEY ACKLAND 1908-1991...

2
EMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus Kursuse juhendajad Peeter Raudsepp ja Katariina Unt ACKLAND ORKESTER Tõlkija Triin Tael Esietendus 23. septembril 2015 Salme Kultuurikeskuses RODNEY

Transcript of RODNEY ACKLAND VEIDER ORKESTER - colgate.edu · Inspiratsiooniallikad: RODNEY ACKLAND 1908-1991...

EMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus Kursuse juhendajad Peeter Raudsepp ja Katariina Unt

ACKLANDVEIDER ORKESTER

Tõlkija Triin Tael

Esietendus 23. septembril 2015 Salme Kultuurikeskuses

RODNEY

Inspiratsiooniallikad:

RODNEY ACKLAND1908-1991Väike huvitav ääremärkus briti teatriajaloos. Tema kohta on öeldud, et briti Tšehhov, aga ka seda, et võrdlus on liiga lahke. Rodney toob meelsasti ühte ruumi kokku tegelased, keda sinna kokku ei ootaks. Ja paneb nad rääkima asjadest, milles nende arvamused radikaalselt erinevad.Teatrilaps, kelle ema oli näitlejanna ja isa edutu ärimees. Alustas Tšehho-vist inspireerituna juba teismeeas 1920ndatel näitlejana, mängides ja tuuri-tades provintsis. Näitekirjanikuna jõudis Londonisse ja 1930ndatel kirjutas sealsetele lavadele kokku ligi 15 näidendit. 1940ndatel töötas stsenaristi ja ka režissöörina fi lmide juures; muuhulgas nomineeriti ta sõjapropagandafi l-miga „49. paralleel“ parima mugandatud stsenaariumi eest Oscarile.Biseksuaalne, kuid ei saanud omal ajal tuua näidenditesse sisse vähemuste teemasid, kuna Inglismaal kaotati homoseksuaalseid suhteid keelav seadus alles 1960ndate lõpus. Ackland oli mitmes mõttes valel ajal vales kohas, kuna sõdadevahelisel ajal peeti tema näidendeid liiga tumedateks ja uuris-tavateks. Uue pärastsõja-põlvkonna noorte vihaste meeste ajastul oli aga tema tšehhovlik vorm ajast ja arust. Pärast julgelt antiheroilise sõjaaja-näi-dendi “Pink Room” (“Roosa tuba”) totaalset läbikukkumist 1950ndate algu-ses, loobus Ackland mitmekümneks aastaks teatrist. Ta taasavastati alles 1980ndate lõpus, kui kirjutas näidendi ümber, tuues sinna veel tugevamalt sisse omal ajal välja jäänud geitemaatika. Näitemängu uueks pealkirjaks sai “Absolute Hell” (“Täielik põrgu”) ja osatäitmise eest selle põhjal valminud lavastuses pälvis näitlejanna Judi Dench 1996. aastal, juba pärast Acklandi surma, Olivier’ auhinna. Lisaks näidenditele „Veider orkester“ ja „Absolute Hell“ on Rodney Acklandi enim lavastatud näidendiks sõjaaegseid hirme väljendav „Dark River” (“Tume jõgi”, 1941).

ADRIAN GIURGEAs. 1954Rumeenia päritolu ameerika õppejõud ja lavastaja. Lavastanud mitmeid kordi Ve-nemaal, mille kaudu leidis ka tee Vene Teatri juurde Eestis. Suure teatriluge-musega ja üle maailma kokku korjatud oskuste pagasiga. Töötanud pika teatri-tee jooksul assistendina Giorgio Strehle-ri juures Milano Piccolo teatris, osalenud ka nt Robert Wilsoni, Peter Brooki ja mit-mete teiste suurkujude lavastusprotses-sides. Hetkel teatriõppejõud Colgate’i ülikoolis. Löönud kaasa näitlejana Dmitri Krõmovi laboratooriumis Moskvas. Tutvustanud nii Venemaal kui Eestis noore ameerika näitekirjaniku Annie Bakeri tekste. Eestis lavastanud lisaks Bakeri „Alustame algusest“ (Vaba Lava, 2014) ka Caryl Churchilli näidendi „Armastus ja informatsioon“ (Vene Teater, 2014). Adrianis elab mänguline laps, kellel on justkui mitme elu kogemus, aga alati niisugune silm, mis näeb kõike nagu esimest korda.Nooruses tahtis saada luuletajaks.

REET AUSs. 1974Doktorikraadiga moekunstnik, tunnusta-tud kui üks kahekümnest Põhja-Euroopa olulisemast naisettevõtjast. Taaskasu-tusmoe eestkõneleja, kes on töötanud kostüümikunstnikuna paljude fi lmide ja teatrilavastuste juures.Teatris loonud kostüüme Von Krahli ja Nargen Opera lavastustele „Eesti naiste laulud“ (2006) ja „Eesti meeste laulud“ (2008), aga ka Tallinna Linnateatris Elmo Nüganeni lavastustele „Meie, kangela-sed“ (2009) ja „Ma armastasin sakslast“ (2009) – niisamuti kui tudengilavastuse-le „Jumala narride vennaskond“ (2010).„Veider orkester“ on tema teine tudengitega seotud töö Linnateatris ning „Orkestri“ juures astub Reet üles ka lavakujundajana, võttes ette Salme kultuurikeskuse lava. Reet on silmapaistva sihikindlusega naine, kes ei talu grammigi bullshit’i. Kolme lapse ema.

Tallinna Linnateatri toetajad Tallinna Kultuuriväärtuste amet, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital Suurtoetajad Espak, Nordecon, Medicum, ABC Motors Toetajad ABC King, Advokaadibüroo COBALT, Avision, Dr. Hauschka, Hortes, Igepa, Iloprint, Kalevi Veekeskus, Pariisi Vesi, Pro Beauté, Stillabunt, Sandman Grupp / Euronics, Ühisteenused Meediapartnerid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Päevaleht, Meedius Eesti Publikut kostitavad Paulig, Fazer Eesti, KAFO, Marmiton, Reval Kondiiter

JAREK KASARs. 1983Originaalse käekirjaga muusik, heliline omnivoor ja omnikreaator, kes tunneb end kodus räpist klassikani. Alustas hip-hop-muusikuna albumitega “Ühen-datud inimesed” (2003. aastal Eesti Ekspressi poolt aasta albumiks tunnis-tatud) ja “SüsteemSüsteem” (2005), pärast mida on liikunud muusikaliselt järjest eklektilisemaks ja mitmekülgse-maks. Esineja, kes on mänginud peaosa Teatri NO99 stand-up-muusikalis „Lind-mees“. Loonud ooperi “Katuselt” (Põhu-teater NO99, 2011) ja miniooperi „Lotte ja rist“ (Kinoteatri lavastuses „Tüdrukud ei nuta“). Teatris teinud muusi-kalisi kujundusi muuhulgas lavastustele “Perikles” (Teater NO99) ja „Netis sündinud“ (VAT Teater). Tema laulu „Minu inimesed“ on esitatud noorte laulupeol.Jarek on tükile loonud muusika ja sõnad ning inspireerinud sellega, et ar-vab, et oleme kõigeks võimelised – instrumentidega ja instrumentideta.

NOORSOOTEATERs. 1965Noorsooteater on ikka veel noor teater, mis sest, et asutatud täpselt 50 aastat ehk 25 lendu tagasi. Panso vaim heljub kusagil Salme Kultuurikes-kuse kohal. Tema 2. lennuga koos tehtud “80 päeva ümber maailma” oli Noorsooteatri/Linnateatri stilistiline avapauk 1966. aastal. Nagu „Veider orkestergi“ sisaldas see laulu, tantsu, vanemaid kaasnäitlejaid, nooruslik-kust ja elurõõmu.Salme järjepidevuse õhk ajab aevastama, saal paneb pingutama, lava paneb liigutama.

VARASEMAD ALBUMID:Torm (VAT Teater, 2014) Idioot FM (Lavakool, 2015)Kassett (Laura Kalle, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla, 2015)Ekke Moor (VAT Teater ja Kuressaare Linnateater, 2015)

SAARA NÜGANEN Laura, klaver, elektriorel, süntesaator

LIISA SAAREMÄEL Jane, vokaal, akordion

LAULI OTSAR Ester, viiul, vokaal, elektriorel, süntesaator

LAURA KALLE Silvia, vokaal, bass, süntesaator

CHRISTOPHERRAJAVEER Siim, vokaal

MARKUS HABAKUKKVallo, vokaal

KARMO NIGULA Kurt, kitarr, vokaal

OTT RAIDMETS Oskar, vokaal, trummid, saksofon

JÜRGEN GANSEN Georg, süntesaator, vokaal

PLAANE EI TEEolukord on halbma seisin peegli ees ja üks hall juuksekarv viis mõtted sinule (tõmba välja, tõmba välja...)ma ta välja tõmbasin

enam sinuga me mingeid plaane ei tee preili sinuga me mingeid plaane ei tee me lihtsalt vaatame kuhu viib see tee ja lihtsalt kulgemeJa muud ei tee

Sest sina oledki ju selline kuradi naine et oeh oeh...

PROFESSIONAAL kutsusin ta kaasa sünnipäevapeole maal nad ei saanud teadaet mu kohting on professionaal

tavalised tüdrukud on nii igavadja pirtsakadõhtuks palgatud kaaslane mul naha alt pani kihamanähes kaunist olevusttäitis suvila elevusteised naised sel olengulkohendasid oma soengutta käitus nagu õpikusttegi huumorit akadeemilistsõbrad kõik olid armunudsaunas poistega viskas leiligikui vaja, siis kallistasgrillis pihve, jooke kallas ka seltskonnale mõjus ülevaltmu pluss üks otse allilmast

kutsusin ta kaasa sünnipäevapeole maal nad ei saanud teadaet mu kohting on professionaal

ta oli see õige!

PEO LÕPPgrand master fl ash käis eestis(sikisiki skrääätch)ühes tal rasked vinüülid ja ütles siis kui üles läks trepist et im too old for this shitim too old for this shitim too old for this shitim too old for theim too old for theim too old for the

mul on üks suur suur hirm et järsku olen kinni jäänd mul on kraes külm hirmkõrvalt ise ju ei näe

võibolla on see piinlik pilt?

mul on punnsilmne hirm miks on kibe vana hevimees?mu ipodis on hirmjalgu jääda noortele

võpatan end mõeldes üleshigisena keset ööd et äkki viimane töö oligi viimane töö

mul on paaniline hirm mis on kihva keerand tervise(infarkt!) mul on sajakordne hirmkuid jäärapealselt endiseltolen teel

iga pidu lõppema peab kui on veel heakui on veel hea tühjas saalis ja ise ei teaseda ei tea on tegu meelepettegavõi maailm muutus hetkega

mul on pillikohvris hirm et sabatunne petab mind riimivihikus on hirmet nüri on mu teravik mingi kramp on seeeeeeesmul on teiste ees üks hirmkõik viinamarjad hapukadmul on suur suur hirmkui sõber õlga patsutabkõik on veel ees

AKORDIONIGA TÜDRUKU VALSSjuba on hiljakuid mängida ei ole aegasul on vaja teha tööd

kipitab silmaskuid lõppu küll ei paistarügad nagu masinkogu öö

linn ammu uinundsa ikka asju ajadläbi seina kuulensüda lööb

ootan sind voodiskui saabud,üles soojendada tulebõhtusöök

õudne, ma teankuid kallison aeg panna punkt

otsa saab jõudsa lõhked justkuiautokummprr piu pau pumm

juba on hiljakuid mängida ei ole aega sulon vaja teha tööd

väsimus piinabkuid lõppu küll ei paistarügad nagu masinkogu öö

kollased foorissa ikka asju ajadläbi seina kuulensüda lööb

ootan sind voodiskui saabud, üles soojendada tulebõhtusöök

õudne, ma teankuid kallison aeg panna punkt

otsa saab jõudsa lõhked justkuiautokummprr piu pau pumm

Lavastusala juhataja Sirli Bergström Dekoratsioonid Tiit Villemsoo juhtimisel Airi Look, Rene Vernik, Grete Saluste, Gert Lombiots Kostüü-mid Ene Palu juhtimisel Aalja Soome, Airiin Saar, Tiina Uibo, Jaana Leib Heli Arbo Maran, Joel Tammik, Indrek Tiisel, Lauri Urb Valgus Neeme Jõe, Emil Kallas, Reelika Palk, Silver Savik, Teet Orupõld Rekvisiit Terje Kessel-Otsa, Veeli Tamm, Margus Mänd, Laura Verte Grimm Anu Konze juhtimisel Enda Karimõisa, Marika Kohtring, Annifrid Muda, Kaarina Kriisa Riietajad

VEIDER ORKESTER:

LIIS LASSFrida, flööt, vokaal, klaver (TALLINNA LINNATEATER)

KASPAR VELBERG Paul, trummid, vokaal(TALLINNA LINNATEATER)

ELISABET REINSALU Vera, mänedžer (TALLINNA LINNATEATER)

www.linnateater.ee twitter.com/linnateater facebook.com/linnateater

Ene Villemsoo, Anneli Kõrvel, Kristiina Maimre, Õnne Meronen Lava Jaak Kaljuranna juhtimisel Tarvo Elblaus, Jaan Kaljurand, Sergei Peetso, Joonas Eskla, Jasper Roost Etenduse juht Kristiina Jalasto Kavalehe koostaja Paavo Piik Kujundaja Katre Rohumaa Fotod Siim Vahur Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen Direktor Raivo Põldmaa Aitäh Mingo Rajandi, Mirjam Aimla ja Uuskasutuskeskus

Lavastaja ADRIAN GIURGEA kunstnik REET AUS helilooja ja muusikaline kujundaja JAREK KASAR valguskunstnik REELIKA PALK lavastaja assistent LAURA KALLE

Laule pleilistis: Nirvana Smells Like Teen Spirit, Rape Me, Where Did You Sleep Last Night, Something In The Way Üllar Jörberg Mereranna tuul Jakob Juhkam ja Els Himma Õhtune karjamaa Amy Winehouse Love is a Losing Game Frank Sinatra Miss Kittin, The Hacker Tiiu Nu-kuke Felix da Housecat Glitz Rock

KEERAKeera.Keera mulle.Keera.Keera mu sõber.

Ma pole ainuke, ei...!

Vihka.Tee, jah, tee seda veel.Nea mind.Tee, jah, tee seda veel.

Ma pole ainuke, ei...!

MINGI SILLA ALLMingi silla alltamm on lekkimas.Loomad, kes on lõksu jäänd, saavad lemmikloomadeks.Ja ma elan taimedest,sest mul läbi laseb laest,ja on kala süüa hea, sest neil puuduvad tunded.

Midagi on teel,mmmm....

PEALKIRJATATulge nüüd sõbrad,laadige relv.On hea (ka) kaotajana tunda end.Ta on väsinudisepäine tüüp.Oh ei, ma tean neid ropppusi küll.Tere, tere, tere, kui madal.

Tuled maha,,vähem ohtlik.Lahutagemeie meeli.Tunnen lollilt,olen nakkav.Lahutagemeie meeli.

Mulatt.Albiino.Sääsk.Mu libiido.

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEMIA

LAVAKUNSTIKOOL

TULEKUL: Klaasist loomaaed (VAT Teater, 2015)

MU TÜDRUKMu tüdruk, mu tüdruk, ära valeta mul.Ütle, kus sa magasid eilne öö.Mändide all,kuhu päike ei paista, ma värisen kogu öö.

Mu tüdruk, mu tüdruk, kuhu sa lähed?Lähen sinna, kus külm tuul puhub.Mändide all,kuhu päike ei paista, ma värisen kogu öö.

Ta abikaasa oli töökas mees,ainult kilomeeter siit.Tema pea leiti armartuurlaualt,kuid keha ei kusagilt.