TARTU ÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Rahvamajanduse instituut

Redi Kotkas

RINNAVÄHIGA SEOTUD KULUD EESTIS

Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi

taotlemiseks majandusteaduses

Juhendajad: Janek Saluse

prof Raul-Allan Kiivet

Tartu 2012

Soovitan suunata kaitsmisele ……………………………………………………………..

(juhendaja allkiri)

Kaitsmisele lubatud “ “ ……………………………. 2012.a.

Riigimajanduse õppetooli juhataja prof Janno Reiljan …………………………………..

(õppetooli juhataja allkiri)

Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd,

põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

…………………………………………

(töö autori allkiri)

SISUKORD

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4

1. Rinnavähk, selle avastamine ja ravi ning varasemad uuringud .................................... 7

1.1. Rinnavähi olemus ja epidemioloogia ..................................................................... 7

1.2. Rinnavähi varajase avastamise ja ravivõimalused ............................................... 11

1.3. Ülevaade kasutatavatest analüüsimetoodikatest ja varasematest uuringutest ...... 15

1.3.1 Analüüsimetoodikad ....................................................................................... 15

1.3.2 Varasemad uuringud ....................................................................................... 20

2. Rinnavähi kulude terviseökonoomiline analüüs ......................................................... 27

2.1 Rinnavähiga seotud otsesed kulud ........................................................................ 28

2.1.1 Kasutatud andmed ja metoodika ..................................................................... 28

2.1.2 Skriiningu, hüvitatud haiguslehtede ja ravimite kulud ................................... 32

2.1.3 Ravikulud ........................................................................................................ 33

2.2 Rinnavähiga seotud kaudsed kulud ....................................................................... 44

2.2.1 Kasutatud andmed ja metoodika ..................................................................... 44

2.2.2 Töövõimetuse ja varajase suremusega seotud kulud ...................................... 48

2.3 Tulemused ............................................................................................................. 50

Kokkuvõte ....................................................................................................................... 54

Viidatud allikad ............................................................................................................... 57

Lisad ................................................................................................................................ 62

Lisa 1. Eesti Haigekassa poolt rinnavähi diagnoosiga patsientidele 100%

soodusmääraga hüvitatud ravimi kasutajate ja retseptide arv ning hüvitatud

summad ravimi toimeaine lõikes............................................................................. 62

Summary ......................................................................................................................... 63

SISSEJUHATUS

Igal aastal haigestub rinnavähki kogu maailmas hinnaguliselt 1,15 miljonit naist,

mistõttu on see kõige sagedasem vähivorm naistel. Rinnavähki ja selle ravi on mainitud

juba iidses Egiptuses ja seega ei ole tegemist ainult tänapäeva ühiskonna probleemiga

(Singletary, Connolly 2006: 37). Siiski esineb üle poolte rinnavähi juhtudest arenenud

riikides (Parkin et al. 2005: 84) ja on leitud, et rinnavähki haigestumine kasvab koos

rahvastiku vananemisega (Hulka, Stark 1995). Ka Eestis on rinnavähk kõige sagedasem

vähivorm ja haigestunute arv on aastate jooksul suurenenud. Perioodil 1997-2007

kasvas uute rinnavähi juhtude arv Eestis saja juhu võrra (uute juhtude arv oli vastavalt

536 ja 666), moodustades 2007. aastal juba viiendiku kõigist naiste vähijuhtudest

(Tervise Arengu... 2012). Ka surmapõhjustest on rinnavähk pahaloomuliste kasvajate

seas teisel-kolmandal kohal.

Kuigi rinnavähki haigestutakse varasemast sagedamini ja seda paralleelselt koos

elatustaseme tõusuga ja üha nooremas eas, on viimasel kümnendil arenenud riikides

suremus rinnavähki vähenenud ning seda tänu skriiningprogrammidele. Eestis alustati

üleriigilist rinnavähi sõeluuringut 2002. aastal. Liikuva mammograafiga uuritakse 9 000

– 10 000 naist aastas. Sõeluuringute abil on võimalik avastada ka vähieelseid

seisundeid, mille ravi tulemusena vähki ei tekigi. (Aaviksoo et al. 2007: 791)

Rinnavähi koormuse hinnagud on keskendunud peamiselt tervishoiusüsteemi kuludele

ja patsiendi poolt tehtavatele kulutustele on üldiselt vähem tähelepanu pööratud. Siiski

on viimastel aastatel hakatud enam mõistma ka patsiendi enda kulutuste olulisust ja

majanduslike mõjude hindamiseks on ka patsientide kulusid püütud arvestada. Eestis on

tehtud küll analüüse haigestumusest ja suremusest tingitud tervisekaotuse kohta

(Haiguskoormuse tõttu... 2004), kuid käesoleva tööga sarnaseid rinnavähiga seotud

otseseid ja kaudseid kulusid terviklikult uuritud ei ole.

Mujal maailmas tehtud rinnavähiga seotud kulude analüüsidest selgub, et rinnavähiga

kaasnevad kulud on võrreldes teiste vähkhaigustega suuremad. Näiteks on Max et al.

(2009) oma uuringus kulude võrdlemiseks kõrvutanud rinnavähiga ja eesnäärmevähiga

seotud kulud. Sellest selgub, et rinnavähiga seotud kogukulud olid kolm korda

kõrgemad kui eesnäärmevähiga kaasnevad kogukulud. Mõlema vähkhaiguse puhul oli

nende esinemissagedus sarnane, kuid eeldatav suremus rinnavähi tagajärjel on suurem.

Rinnavähile järgnevalt olid sagedasemad diagnoositud vähkkasvajad naistel

emakakaela- ja munasarjavähk. Rinnavähi puhul moodustasid varajasest suremusest

tulenevad kulud 80% rinnavähiga seotud kogukuludest. Emakakaela- ja

munasarjavähkide korral olid vastavad kulud 75% ja 66% kogukuludest. Nende

võrdlustega ei ole antud töös tahetud vähendada teiste uuritud vähiliikide majanduslikku

mõju, vaid juhtida tähelepanu just rinnavähiga kaasnevate kulude eriti suurele mõjule

nii tervishoiusüsteemile kui ühiskonnale.

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade rinnavähiga seotud kuludest Eestis,

sõltuvalt rinnavähi olemusest ja kasutatud ravimeetodist. Rinnavähiga seotud otseseid

kulutusi uuritakse tervishoiu perspektiivist ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühiskonna

seisukohast lähtuvalt.

Eesmärgini jõudmiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded:

anda teoreetiline ülevaade rinnavähi olemusest ja haigestumisest,

kirjeldada rinnavähi varajase avastamise ja ravi võmalusi,

kirjeldada varasemaid uuringuid ja seal kasutatavaid metoodikaid,

leida rinnavähiga seotud otsesed ja kaudsed kulud Eestis,

analüüsida ja kirjeldada tulemusi.

Suur osa rinnavähki esmahaigestunutest on tööealised naised ja seega põhjustab

rinnavähk ulatuslikke töövõimetusest ja varajasest suremusest tulenevaid kulusid. Kuna

käesolevas töös vaadeldakse antud haigusega seotud otseseid kui ka kaudseid kulusid,

siis saab sellega ülevaate praegusest olukorrast, rinnavähiga seotud kasutatavatest

vahenditest Eestis ning tulemusi saab kasutada rahvatervise poliitika paremas

juhtimises.

6

Magistritöö koosneb kahest osast. Töö esimene osa on teoreetilise suunitlusega, mille

esimeses alapeatükis defineeritakse rinnavähk, kirjeldatakse selle levikut, teket ja

erinevaid staadiume. Teises alapeatükis keskendutakse rinnavähi varajasele

avastamisele ja kirjeldatakse skriiningu vajalikkust ning selle läbiviimist. Samuti

tuuakse ära erinevad rinnavähi ravivõimalused. Kolmandas alapeatükis tuuakse

rinnavähi kulude hindamiseks kasutatavad meetodid ja varasemad uuringud, mis on

tehtud mujal maailmas.

Töö empiirilises osas esitatakse rinnavähi ravikulude analüüs Eestis ja näidatakse,

millised on suurimad rinnavähiga seotud kulukohad ning milline on otseste ja kaudsete

kulude osakaal kogukuludest. Töö teise osa esimeses pooles keskendutakse otsestele

kuludele, mida tasub Eesti Haigekassa. Konkreetsemalt kirjeldatakse antud töös otseste

kulude leidmiseks kasutatud andmeid ja analüüsi metoodikat ning leitakse avalikes

andmebaasides kättesaadavate ja Haigekassa andmete põhjal skriiningu, hüvitatud

haiguslehtede ja ravimite kulu. Samuti on esitatud Eesti Haigekassa ravikulud nii paha-

kui healoomuliste rinnavähi juhtude korral ning nende sõltuvus raviperioodi pikkusest.

Kaudsete kulude puhul kasutatakse töös inimkapitali meetodit. Empiirilise osa teises

pooles on toodud töös kasutatud metoodikad kaudsete kulude leidmiseks ja seejärel

esitatakse patsiendi haigustest tingitud palgakaotus, haigestumise tagajärjel ja varajaste

surmade tõttu kaotatud eluaastate arv ning milline on kogu kulu majandusele. Kõik

otsesed ja kaudsed kulud tuuakse kokkuvõtvalt ära 2009. aasta kohta töö teise osa

kolmandas alapeatükis.

Magistritöö autor tänab juhendajaid Janek Saluset ja Raul-Allan Kiivetit sisuka ja

vahetu tagasiside, kasulike ja julgustavate nõuannete ning abi eest Eesti Haigekassa

andmete hankimisel. Samuti kuuluvad tänusõnad retsensent Andres Võrgule

eelkaitsmisel antud tagasiside eest.

7

1. RINNAVÄHK, SELLE AVASTAMINE JA RAVI NING

VARASEMAD UURINGUD

1.1. Rinnavähi olemus ja epidemioloogia

Vähki põhjustab geneetiliste häirete arvukus keharakkudes. Geneetilised häired, mis

tekivad ebanormaalsete rakkude kasvu tagajärjel, põhjustavad pahaloomulisi kasvajaid.

Kasvajarakud on võimelised levima kõrvalkudedesse või kaugemale vereringe või

lümfisüsteemi kaudu. Rinnavähki on defineeritud kui pahaloomulist kasvajat, mis saab

alguse rinna epiteelist. (De Vita et al. 2005; Waugh, Grant 2004, viidatud Lidgren 2007:

4 vahendusel)

Rinnavähk on kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest),

hinnanguliselt 1,15 miljonit uut juhtu maailmas igal aastal (Lidgren 2007: 4).

Ajavahemikus 2002–2007 diagnoositi rinnavähk 4,4 miljonil naisel (Parkin et al.

2005: 84). Rinnavähki ja selle ravi on mainitud juba iidses Egiptuses 1600 aastat eKr ja

seega ei ole tegemist ainult tänapäeva ühiskonna probleemiga (Singletary, Connolly

2006: 37).

Üle poolte rinnavähi juhtudest esineb arenenud riikides – 361 000 juhtu Euroopas,

230 000 juhtu Põhja-Ameerikas (Parkin et al. 2005: 84). Ka Eestis on rinnavähk kõige

sagedamini esinev vähivorm ja haigestunute arv on aasta-aastalt suurenenud (vt. joonis

1). Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel oli rinnavähi esmasjuhte

2005. aastal 568, 2006. aastal 598 ja 2007. aastal 666, mis moodustab ligi viiendiku

kõigist naiste vähijuhtudest.

8

Joonis 1. Rinna pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud (Tervise Arengu..., autori

koostatud).

Paraku on ligi 25% naistest haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähki

võib esineda ka meestel, umbes 1% kõikidest avastatud juhtudest. Rinnavähki

haigestumine kasvab koos rahvastikuvanuse suurenemisega, peaaegu 80% kõikidest

rinnavähkidest diagnoositakse üle 50. aastastel naistel. (Tervise Arengu... 2012.; Mägi,

Aareleid 2009; Ulp et al. 2010)

1995. aastal diagnoositi ligikaudu 17 700 Kanada naisel (14,9 miljonist naisest)

rinnavähk, mis võrreldes 1993. aastaga teeb kasvuks 15%. See on rohkem kui kaks

korda suurem naiste kopsu (7300 juhtu) või pärasoole (7500) vähki haigestumisest, mis

on kaks järgmist kõige sagedasemat vähki Kanada naiste seas. (Will et al. 1999: 1428)

Rinnavähi prognoosid on suhteliselt head, ellujäämised arenenud riikides on 73%.

Vaatamata sellele on rinnavähk siiski naiste hulgas vähki suremuse peamiseks

põhjuseks, aastas sureb rinnavähki hinnanguliselt 411 000 naist, moodustades 14%

naiste vähi surmadest. Euroopas sureb aastas rinnavähi tagajärjel umbes 130 000

inimest (Parkin et al. 2005: 84), Eestis umbes 230 naist (Tervise Arengu... 2012).

Otsene rinnavähi tekkepõhjus pole kindlalt teada. Rinnavähki haigestumise riski võivad

aga suurendada mitmed tegurid. Nendeks võivad olla vanus, perekondlik rinnavähi

9

esinemine ja geneetilised tegurid, varajasem rinnavähi diagnoos, hormonaalsed

põhjused, menstruaalfunktsiooniga ja sünnitustega seotud tegurid. Riski võivad

suurendada ka demograafilised tegurid, keskkonnamõjud, toitumine, sotsiaalne staatus

ja rass. Kuigi paljusid nimetatud riskifaktoreid ei saa ise mõjutada, on võimalik neid

arvesse võttes suuremat tähelepanu pöörata võimalikele haigusele viitavatele

ohuteguritele. (Hulka, Stark 1995)

Võimalikeks rinnavähi ohumärkideks on tihend või tükk rinnas, kuid see ei pruugi alati

olla pahaloomuline kasvaja (Tigane 2010: 11). Varajases arenguetapis ei põhjusta

rinnavähk tavaliselt mingeid vaevusi.

Rinnavähi kulgemises eristatakse nelja staadiumit. Rinnavähi jaotamisel erinevatesse

raskusastmetesse kasutatakse TNM (kasvaja suurus (primary tumor) – T, lümfisõlmede

haaratus (regional nodes) – N, metastaaside olemasolu (distant metastasis) – M)

klassifikatsiooni, mille puhul hinnatakse vähikolde suurust, lümfisõlmede haaratust ja

vähisiirete (metastaaside) olemasolu. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata

haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Mõned

rinnavähid ei arene esimesest või teisest staadiumist kaugemale või toimub see protsess

suhteliselt aeglaselt.

Rinnavähi staadiume võib kirjeldada järgnevalt (Singletary, Connolly 2006: 38):

I staadium – kasvaja mõõtmed on alla 2 cm. Kaenlaalused lümfisõlmed ei ole

haaratud ja teistes kehapiirkondades puuduvad vähi leviku tunnused.

II staadium – kasvaja mõõtmed on vahemikkus 2-5 cm. Selle staadiumi

tunnuseks on ka kaenlaaluste lümfisõlmede haaratus või esinevad mõlemad

tunnused. Vähi leviku tunnused teistesse organitesse puuduvad.

III staadium – kasvaja mõõtmed on üle 5 cm. Rind võib olla tursunud, rinna kuju

muutunud. Tavaliselt on haaratud kaenlaalused lümfisõlmed, need võivad olla

omavahel kinnitunud moodustades tihke paketi. Puuduvad vähi leviku tunnused

teistesse organitesse.

IV staadium – kasvaja võib olla igasuguse suurusega, tavaliselt on haaratud

piirkondlikud lümfisõlmed ja vähk on levinud teistesse keha piirkondadesse.

Teistes organites on tekkinud uued rinnavähi kolded - siirded ehk metastaasid.

10

Kui vaadelda rinnavähi patsiente erinevates staadiumites ja nende suhtelist suremust

kümne aasta jooksul, siis on märgata olulisi erinevusi staadiumite vahel: ainult 5%-12%

I/II staadiumi patsientidest suri kümne aasta jooksul pärast esmast diagnoosi. III

staadiumi patsientidest suri üle 60% ja IV staadiumi patsientidest koguni üle 90%.

(Bland et al. 1998: 1268)

Rinnavähi staadiumitesse jaotamine võimaldab saada kasulikku informatsiooni vähi

avastamise ja juhtimise hetkeseisu kohta ning näitab uute strateegiate rakendamise

edukust (Singletary, Connolly 2006: 38). Näiteks on National Cancer Data Base

andmetel USA patsientide protsent ajavahemikus 1985-1995 kasvanud I staadiumis

42,5%lt 56,2%ni. Staadiumitesse III ja IV kuuluvate patsientide arv on aga samal ajal

vähenenud 18,3%lt 11,6%ni. Selline muutus näitab, et kasvanud sõeluuringute

kasutamine sel perioodil oli efektiivne rinnavähi varajases etapis avastamiseks, kus seda

on võimalik edukamalt ravida. (Bland et al. 1998: 1266; Singletary, Connolly 2006: 38)

Seega sõltub haiguse prognoos ja võimalus terveneda eelkõige rinnavähi staadiumist

ravi alustamise ajal. Seetõttu on oluline teostada regulaarselt rindade kontrolli, et

avastada muutused rinnas võimalikult varajaselt. Rinnavähk kordub sagedamini viie

esimese aasta jooksul pärast haiguse diagnoosimist, seejärel on haiguse taaspuhkemine

haruldasem (Rinnavähk... 2011).

Kõige sagedamini (75% juhtudest) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskesta

rakkudest (Tigane 2010: 6). Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks

rinnavähiks. Rinna võib tinglikult jagada 4 osaks, kvadrandiks. 50% kõikidest

rinnavähkidest on leitud ülemises välimises osas, kus asub kõige rohkem piimajuhasid

(Rinnavähk... 2011). Mõningatel juhtudel ei tungi rinnavähi rakud tekkekohast

ümbritsevasse rinnakoesse. Sellisel juhul on tegemist tekkekohaga piirdunud (“in situ”)

ehk mitte-invasiivse rinnavähiga (Tigane 2010: 14). Kui vähirakud tungivad

ümbritsevasse rinnakoesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, nimetatakse seda

infiltreeruvaks ehk invasiivseks rinnavähiks. Kui rinnavähk on levinud vereringe või

lümfisüsteemi kaudu keha teistesse piirkondadesse, siis on tegemist metastaatilise

rinnavähiga. (Lidgren 2007: 7)

11

Rinnavähk võib sisaldada erilisi valke, mille tulemusena tekib retseptor-hormoon

kompleks ja see vallandab vähiraku kasvamise. Hormoonretseptorite olemasolu on

tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on

hormoontundlikud. (Rinnavähk... 2011)

Selleks, kuidas rinnavähk võimalikult varajases staadiumis avastada ja seda edukalt

ravida, on tänapäeval kasutusel mitmeid erinevaid meetodeid. Järgnevalt on toodud

neist ka ülevaade.

1.2. Rinnavähi varajase avastamise ja ravivõimalused

Mida varajasemas staadiumis rinnavähk diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused

ja prognoos edasisele elule. Rinnavähi varajasel avastamisel on olulised naise

enesevaatlus, arsti poolt teostatav rinnauuring ja läbiviidavad diagnostilised uuringud.

(Rinnavähk... 2011)

Kõige tähtsam roll rinnavähi varajaseks avastamiseks on sõeluuringutel ehk skriiningul.

Rinnavähi sõeluuring on rahvatervisealane tegevus, kus kindlale rahvastikurühmale, kes

ei pea end riskigruppi kuuluvaks või kes juba tunnevad, et on haigestunud, esitatakse

küsimusi või tehakse uuringuid, mille eesmärk on tuvastada indiviidid, kelle puhul on

haiguse raviks või tüsistuste ärahoidmiseks tehtavate järgnevate uuringute ja

raviprotseduuride mõju pigem positiivne kui negatiivne. (Holland et al. 2006, viitatud

Aasmaa et al. 2006: 10 vahendusel)

Skriininguprojektid on oma olemuselt suunatud kogu rahvastikule ja uuringu

sihtrühmaks on varajasema rinnavähidiagnoosita naised, hoolimata nende muudest

haigustest või sotsiaal-majanduslikust taustast (Aaviksoo et al. 2007: 791).

Rinnavähi sõeluuringumeetoditeks on:

1. rindade eneseuuring

2. rindade kliiniline uuring

3. mammograafia

4. geneetiline uuring

12

Nooremate naiste puhul on olulised meetodid rindade eneseuuring ja rindade kliiniline

uuring. Üle 40aastaste naiste rinnvähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval

mammograafiline sõeluuring. Mammograafilisel sõeluuringul tehakse naistele

mammogrammid mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis (Aasmaa et al. 2006: 11,

19)

Eestis on üleriigilist rinnavähi sõeluuringut tehtud alates 2002. aastast ja vaatluse all on

naised vanuses 45-59 eluaastat (Aaviksoo et al. 2007: 791). Uuringule kutsutakse naisi

kindla intervalliga (2-3 aastat) sünniaastate kaupa. Uuringus osalejatele saadetakse posti

teel personaalne kutse, mis toimub Haigekassa ravikindlustusnimekirjade alusel ja

uuring on kutsutud naistele tasuta. Uuringusse ei kutsuta ravikindlustust mitteomavaid

naisi ja neid, kellel on varem diagnoositud rinnavähk, sest nemad on regulaarse

arstlikku järelevalve all. Kutset ei saa ka need naised, kellel on varem teostatud

mammograafiline uuring saatekirja alusel. (Aasmaa et al. 2006: 18-21)

Kui mammograafilise uuringu käigus leitakse täpsustamist vajavaid muutusi, kutsutakse

naine täiendavatele uuringutele. Täiendavate uuringutena kasutatakse põhiliselt

ultraheliuuringut (vajadusel võetakse ka koetükike kahtlustatavast piirkonnast) ja

täiendavat mammograafiat. Lõpliku diagnoosi kinnitab morfoloogiline koetüki uuring.

Diagnostilised uuringud jagunevad (Rinnavähk... 2011):

ultraheliuuring

biopsia

valvur-lümfisõlme biopsia

täiendav mammograafia

kasvaja hormoonretseptorite määramine

HER2 määramine

lisauuringud

2002-2004 aastatel avastati Eestis sõeluuringute käigus keskmiselt 6 vähki 1000

uuringus osalenud naise kohta. Tagasikutsutute osakaal oli perioodil 2002-2005

keskmiselt 3,74%. Umbes kolmandik avastatud kasvajatest on healoomulised ja ei vaja

13

kirurgilist ravi. Rinnavähi sõeluuringu raames on 76% juhtudest avastatud

rinnavähkidest olnud varajases staadiumis. (Aasmaa et al. 2006: 4, 23-24)

Rinnavähi ennetustöö on majanduslikust seisukohast oluline, sest õnnestunud

ennetustöö tähendab kulude säästmist vähemate haigusjuhtude ravimise arvelt ja vähem

naisi haigestub kaugelearenenud rinnavähki (Dolan et al. 1999: 205). Samuti on mitmed

uuringud näidanud, et sõeluuringutel läbiviidava mammograafia tulemusena võib

rinnavähi suremus väheneda kuni 30% (Boyle 2002: 191).

Eestis on paraku põhiprobleemiks naiste vähene osavõtt uuringust, mis jääb oluliselt

alla Soome ja Rootsi naiste terviseteadlikule käitumisele. Soomes (osalemismäär 89%),

Rootsis (osalemismäär 81%), Inglismaal, Austraalias ja teises riikides on pärast

viieaastast alustamisfaasi sõeluuringu osalemismäär üle 70%. (Aasmaa et al. 2006: 25)

Sõeluuringu osalemisprotsent Eestis aastate lõikes (s.o. osalemisprotsent uuringule

kutsutud naistest) (Majandusaasta aruanne 2011: 19):

2007: 54%

2008: 61%

2009: 69%

2010: 66%

2011: 65%

Diagnoositud rinnavähi raviks on mitmeid võimalusi. Ravi tulemusena võib patsient

olla vähktõvest terveks ravitud või vähi levikut on piiratud. Kaasaegsed rinnavähi

ravimeetodid on patsientide elulemust oluliselt parandanud ja vähist tingitud

sümptomeid on võimalik leevendada (Tigane 2010).

Vähkkasvajate ravis eristatakse kolme põhilist raviliiki: kirurgiline, kiiritus- ja

medikamentoosne ravi. Kirurgiline ja kiiritusravi on suunatud kasvaja paikseks ehk

lokaalseks raviks, medikamentoosne ravi on kogu organismi haarav üldravi ehk

süsteemne ravi. Harvadel juhtudel kasutatakse neid raviliike iseseisvate meetoditena,

parima ravitulemuse saavutamiseks kombineeritakse nimetatud raviliike omavahel.

14

Ravi valik sõltub sellest, millises staadiumis haigus on, kui suur on kasvaja, kui laialt on

see levinud ja selle agressiivsusest. Samuti patsiendi vanusest, menopausaalsest

seisundist, hormoonretseptorite olemasolust kasvajakoes, haige üldseisundist ja

patsiendi soovist. (Tigane 2010: 15-16)

Rinnavähi varajasemates staadiumites kasutatakse kirurgilist ravi. Kogu rinna

eemaldamist ehk mastektoomiat kasutatakse siis, kui tükk rinnas on suur või vähirakke

leidub erinevates rinna osades (Veronesi et al. 2002: 1230; Fisher et al. 2002). Väga

väikeste vähkide puhul on suureks abiks valvur-lümfisõlme(de) uuring. Kui selles

vähirakke ei leita, ei ole vaja teisi kaenlaaluseid lümfisõlmi eemaldada. (Tigane 2010 :

13)

Enamasti järgneb kirurgilisele ravile kiiritusravi, mille eesmärgiks on hävitada

võimalikud vähikolded, mis võivad alles jääda (Lidgren 2007: 5). Kiiritusravi vajadus

sõltub sellest, mitu lümfisõlme oli kasvaja siiretest haaratud (Fisher et al. 2002; Clarke

et al. 2005: 2102). Kiiritusravil võib esineda ajutisi kõrvalnähte, millest sagedamini

võivad tekkida väsimus, isutus, karvade kadu kiiritatava piirkonna vahetus läheduses ja

kaenlaaluses piirkonnas (Tigane 2010: 22).

Kui esineb oht, et vähirakke võib olla ka mujal organismis, määratakse lisaks

kirurgilisele ja kiiritusravile täiendav üldravi ehk adjuvantravi, milleks on hormoon- või

keemiaravi või mõlemad kombineerituna. Täiendava ravi eesmärgiks on vähendada

rinnavähi tagasituleku, teistesse kehaosadesse leviku või uute kasvajate tekkimise ohtu

ning samuti suurendada ellujäämisvõimalust. (Lidgren 2007: 5)

Hormoonravi ehk endokriinravi korral manustatakse patsiendile hormoonpreparaate,

mille tulemusena vähirakkude kasv aeglustub või peatub (Tigane 2010: 24). Teiseks

täiendava üldravi võimaluseks on kasutada keemiaravi ehk kemoteraapiat, mille puhul

kasutatakse erinevaid vähivastaseid, tsütotoksilisi preparaate. Ravi kestus on tavaliselt

3-6 kuud ja viiakse läbi ravikuuridena (tsüklitena). Keemiaravi kasutatakse täiendava

ravina kirurgilise ravi järgselt, enne kirurgilist ravi või kaugelearenenud rinnavähi

korral, mis on levinud teistesse elunditesse. (Lidgren 2007: 6)

15

Sagedaseim termin vähiravi efektiivsuse iseloomustamisel on remissioon, mis tähendab,

et pahaloomuline kasvaja on ravi tulemusel kadunud. Kui kasvaja pärast remissiooni

taaspuhkeb, nimetatakse seda retsidiiviks. Ravi efektiivsuse hindamisel kasutatakse veel

mõisteid elulemus ja haigusevaba elulemus. Kui haigusetunnuseid ei ole tekkinud 5

aastat pärast ravi, nimetatakse seda 5 aasta haigusevabaks elulemuseks, mida loetakse

püsiva raviefekti saavutamiseks. (Rinnavähk... 2011)

Nii rinnavähi avastamise kui ka raviga kaasnevad paratamatult kulud, mis on tehtud kas

riigi või patsiendi enda poolt. Kui suur on rinnavähi haiguskoormus ühiskonnale ja

milliseid haigusega seotud kulusid on vaadeldud ja hinnatud mujal maailmas, on välja

toodud varasemates uuringutes. Samuti kirjeldatakse järgnevalt kulude analüüsimiseks

kasutatavaid metoodikaid.

1.3. Ülevaade kasutatavatest analüüsimetoodikatest ja

varasematest uuringutest

1.3.1 Analüüsimetoodikad

Kulusid võib defineerida kui ressursside väärtust nende parimal alternatiivsel

kasutamisel (Lidgren 2007: 12). Seda, millised kulud peaksid majandusliku olukorra

hindamisse kaasatud olema, sõltub hindamise vaatepunktist. Kaks kõige sagedasemat

kasutatavat lähenemist on ühiskondlik perspektiiv ja tervishoiu perspektiiv.

Ühiskondliku perspektiivi kasutamisel tuleb analüüsi kaasata kõik kulud, sõltumata

sellest, kus need esinevad. Tervishoiu perspektiivi korral kasutatakse ainult tervishoiu

kulusid. Kuna erinevate lähenemiste puhul ei kasutata kõiki kululiike, siis võivad ühe ja

sama haiguse kulu analüüsid anda erinevaid tulemusi. Mida rohkem on kulusid

kaasatud, seda suuremad on ka kulud. (Segel 2006: 8)

Haiguse kuluarvestuse analüüsid mõõdavad haiguse majanduslikku koormust ja

hindavad maksimaalset kogust, mida võiks potentsiaalselt säästa või saavutada, kui

haigusest vabaneda (Ibid.: 2). Sellised analüüsid võimaldavad saada olulist

informatsiooni kogu haiguskoormuse kohta ja vastavate kulude esinemise kohta

ühikonnas. Siiski ei tohiks haiguse maksumuse analüüse võtta kui majanduslikke

16

hinnanguid, sest need ei uuri võimalikke alternatiive ja nende kulusid ning tulemusi.

Kuna sellised uuringud ei analüüsi ega võrdle tervise paranemist, mis saavutatakse

võrdlusravimite kasutamisel, ei saa neid kasutada selliste otsuste tegemiseks, kuidas

oleks kõige optimaalsem ressursse jagada, et tulemuseks oleks maksimaalne tervise

paranemine (Kobelt 2002: 33). Siiski võivad haiguse maksumuse analüüsid olla

harivad, informatiivsed ja valgustavad poliitikutele (Lidgren 2007: 14) ja analüüsis

kasutatavate meetodite selgus kulude võrreldavust parandada. Hästi seletatud uuringud

on oluliseks analüütiliseks osaks rahvatervise poliitikas. (Segel 2006: 4)

Haiguse maksumuse analüüsid põhinevad kas üksikult üldisele või üldiselt üksikule

lähenemisel. Esimesel juhul arvutatakse haiguse ravi keskmine kulu, mis korrutatakse

haiguse levimusega ehk hinnatakse haigusega seotud kulusid valimi ühe juhtumi kohta,

mille põhjal tehakse järeldus kogu elanikkonna kohta. Seejuures peab tulemus olema

üldistatav kõikidele patsientidele. Üldiselt üksikule lähenemine tähendab, et määratakse

kindlaks kõik haigusega seotud kulud antud perspektiivist lähtuvalt. Tavaliselt

kasutatakse andmeid statistilistest andmebaasidest ja riiklikest haiguste registritest. Selle

meetodi eeliseks on ekstrapoleerimise vajaduse puudumine, millega kindlustatakse, et

kulusid ei arvestata topelt. Kuna andmed kogutakse registritest, siis ei pruugi aga

kõigele vajalikule olla juurdepääs ja kogukulud võivad olla alahinnatud. (Ibid.: 18)

Haiguse maksumuse uuringuid võib esitada kas lähtuvalt haiguse levimusest või

haigestumusest. Esimesel juhul vaadeldakse kulusid, mis on tehtud patsientide poolt

antud piirkonnas teatud aja jooksul, tavaliselt üks aasta, sõltumata haigestumise ajast.

Sellised uuringud on kasuks tervishoiu poliitika planeerimisel ja eelarve koostamisel,

sest peamised jooksvad kulutuste komponendid ja kaotatud ressursid (kaudsed kulud)

on määratud ja neid saab kasutada säästmise püüdlemisel. (Lidgren 2007: 14)

Kui soovitakse prognoosida mingi kindla haigusrühma põhjustatud tervisekaotust,

kasutatakse haigestumusest lähtuvaid uuringuid (Vals et al. 2005: 475). Need vaatlevad

kulusid ühe haigusjuhu kohta, mis esineb esmakordselt vaadeldaval aastal, hinnates

patsiendi eluaegseid kulutusi alates diagnoosist kuni tervenemiseni või krooniliste

haiguste puhul kuni surmani. Haigestumusel põhinevaid analüüse saab kasutada ravi

mõju hindamiseks tulevikus, kaasates tuleviku mahtude planeerimist. (Lidgren 2007:

15)

17

Ulatuslik haiguse maksumuse analüüs sisaldab nii otseseid (meditsiinilisi ja

mittemeditsiinilisi) kui ka kaudseid kulusid. Otsesed kulud mõõdavad kasutatud

ressursside alternatiivseid kulusid kindla haiguse raviks, kaudsed kulud mõõdavad

ressursside kaotust haiguse tõttu. Alternatiivkulusid võib defineerida kui saamata jäänud

väärtust võimalusest kasutada erineval viisil ressursse, mida on kasutatud või kaotatud

haiguse tõttu (Hodgson, Meiners 1982: 432-434). Kuigi mõned uuringud hõlmavad ka

mittemateriaalseid valu ja kannatuse kulusid, jäetakse sellised kulud tihti ära, sest neid

on raske täpselt rahalises väärtuses mõõta (Segel 2006: 4).

Otsesed meditsiinilised kulud on ressursid, mida kasutatakse tervishoiu sektoris, näiteks

arstide ja õdede tööaeg, ravimid, varustus ja hooned (Lidgren 2007: 13).

Kui analüüsida haiguse üksikasjalikke kulusid patsiendi tasandi andmeid kasutades, on

oluline teha vahet kuludel patsiendi jaoks ja haiguse maksumuse vahel. Kui hinnata

tervishoiu kulusid haigestunud patsiendile, kellel on lisaks veel mõni teine haigus ja

omistades kõik kulud uurimise all olevale haigusele, viiks see haiguse kulude

ülehindamiseni. Et anda täpne hinnang haiguse maksumusele, on oluline kindlaks teha

vaadeldavast haigusest tulenevad kulud, eraldada need kuludest, mis võivad kaasneda

mõne teise haigusega ja neid siis hinnata. (Lidgren et al. 2007: 6)

Otsesed meditsiinilised kulud:

Skriining – mammograafia

Haigla kulud, statsionaarne ravi

o Vereproovid, analüüsid, testid

o Biopsia

o Ultraheli

o Röntgenograafia

o Kirurgia

o Keemiaravi

o Kiiritusravi

o Hormonaalravi

Ambulatoorne arsti visiit

o Nõustamine, psühhoteraapia

18

o Diagnoosimine

o Koduõendus

Ravimid

Otsesed mittemeditsiinilised kulud on ressursid, mida kasutatakse väljaspool tervihoiu

sektorit, aga on seotud raviga ja ravitulemustega (Lidgren 2007: 13).

Otsesed mittemeditsiinilised kulud:

Traspordikulud

Lastehoid

Majapidaja teenus

Telefonikõned

Majutus

Spetsiaalne toitumine

Mitteametlik hooldus sugulaste ja sõprade poolt

Mitteametliku hooldamise maksumuse arvutamine on üldjuhul suhteliselt keeruline ja

selle leidmiseks on kasutatud mitmeid erinevaid meetodeid. Kui hooldaja on tööealine,

võib nende tööaeg patsiendi eest hoolitsemise tõttu lüheneda. Sel juhul on

alternatiivkuluks tootmise kao suurus ja on hinnatav inimkapitali meetodil. Samuti võib

mitteametlik hooldus olla seotud vaba aja vähenemisega, millel on oma hind. Vaba aja

kaotuse suuruse leidmiseks on soovitatud selle väärtus leida nulli ja keskmise

ületunnitöö tasu vahel. Veel üheks hindamise võimaluseks on kasutada asenduskulu

meetodit ja valida mitteametliku hoolduse väärtuseks sellele sarnase asendaja turuhind.

(Lidgren 2007: 13)

Kuna mitteametlikul hooldusel puudub turuhind, siis on varasemates uuringutes

eeldatud, et hooldamise alternatiivkuluks on hooldaja vaba aja kaotus (Ibid.: 36).

Tulemused on saadud küsitluste läbiviimisel, kus patsientidelt küsiti nende

hooldamiseks kulunud tundide arvu nädalas, mis korrutati ühe vaba aja kaotatud tunni

maksumusega. Vaba aja kaotuse suuruse asendajana on võetud kuukeskmisest

brutopalgast 35%. (Lidgren et al 2007: 224-225)

19

Kaudseid kulusid võib defineerida kui ressursse, mis on jäänud ravi, haigestumise ja

surma tõttu saamata.

Kaudsed kulud:

Töölt puudumine, haiguslehel olemine

Varajane pensionile jäämine

Varajane surm

Haigused, mis mõjutavad rohkem vanemaid inimesi, kes ei osale enam tööjõus, on

seega seotud madalate kaudsete kuludega. (Lidgren 2007: 13)

Kaudsete kulude hindamiseks on erinevaid lähenemisi. Üheks võimaluseks on kasutada

inimkapitalil põhinevat lähenemist (Hodgson, Meiners 1982: 436). Sellest lähtuvalt on

indiviidi tootluse suurus määratud turuhinnaga. Sel juhul sisaldab individuaalne

sissetulek tööandja tööjõukulusid. Antud meetodi puhul käsitletakse kaudse kuluna

patsiendi haiguse tõttu teenimata jäävat tulu. (Veldre et al. 2012: 19)

Teisteks kaudsete kulude hindamiseks kasutatavateks meetoditeks on hüpoteetilise

maksevalmiduse meetod ja siirdekulu meetod (Pharm 2008, viidatud Veldre et al. 2012:

19 vahendusel). Maksevalmiduse meetodi korral võetakse inimese elu ja elutingimuste

muutustele väärtus vastavalt sellele, kui palju on inimesed nõus kulutama, et

haigestumise või suremise riski vähendada. Maksevalmidust saab hinnata küsitluste

läbiviimisega või eksperthinnangute kaudu. (Veldre et al. 2012: 20)

Kaudsete kulude hindamise alternatiivse lähenemisena soovitatud siirdekulu meetodi

puhul vaadeldakse tootlikkuse languse või kaotusega seotud kulusid vaid nii kaua, kuni

tema asendamiseks on leitud uus töötaja. Seda meetodit on aga väga tugevalt

kritiseeritud (Koopmanschap et al. 1995; Johannesson, Karlsson 1997, viidatud Lidgren

2007: 13 vahendusel), sest tootlikkuse kadu, millega ei ole veel formaalselt kaasnenud

töökoormuse kahandamist ja tööst loobumist, jääb tavaliselt antud meetodi kasutamisel

katmata ja seega on oht toolikkuse kadu alahinnata. Lisaks sõltuvad siirdekulu meetodil

leitud tulemused üldisest majanduslikust olukorrast ja madala tööpuuduse tingimustes

sisaldavad palju rohkem kulusid kui kõrge tööpuuduse korral, kuigi haigestunud isiku

tervislik seisund on mõlemal korral samasugune.

20

Meetodi valik võib mõjutada seda, milline on kulude hindamise tulemus.

Reumatoidartriidi kohta tehtud ülevaateuurimuses on leitud, et siirdekulu meetodi abil

arvutatud kulud moodustavad inimkapitali meetodi alusel saadud hinnangutest 1/7.

Maksevalmiduse meetodi korral saadud tulemused on inimkapitali meetodil

põhinevatest kuludest tavaliselt suuremad. (Verstappen et al 2005, viidatud Veldre et

al. 2012: 20 vahendusel)

Teoorias peaksid haiguse maksumuse analüüsid sisaldama kõiki asjakohaseid kulusid,

kuid praktikas ei ole kõikide kulude määramine ja mõõtmine võimalik (eriti otsesed

mittemeditsiinilised kulud) (Lidgren et al. 2007: 6). Seega on enamikes analüüsides

otseste ja kaudsete kulude hindamine tavaliselt piiratud. Järgnevas alapeatükis tehakse

ülevaade mujal maailmas rinnavähi kuludega seotud analüüside kohta.

1.3.2 Varasemad uuringud

Kuigi rinnavähi majandusliku koormuse hinnanguis on keskendutud peamiselt

tervishoiusüsteemi kuludele ja patsiendi poolt tehtavatele kulutustele on üldiselt vähem

tähelepanu pööratud, on siiski viimastel aastatel hakatud enam mõistma ka patsiendi

enda kulutuste olulisust ja on tehtud katseid rinnavähi majanduslike mõjude

hindamiseks neid arvestades. (Dunbrack 2010: 5)

Järgnevalt toodud rinnavähi kuludega seotud varasemad uuringud on esitatud selliselt,

et anda ülevaade otseste ja kaudsete kulude suurusest erinevates riikides ja nende

leidmiseks toodud võimalustest. Kokkuvõte kaheksast analüüsist on toodud tabelis 1.

Asjakohased uuringud on leitud kasutades Medline andmebaasi ja teisi Interneti

allikaid. Kõik kulud on toodud arvestamata diskontomäära ja arvutatud ümber eurodeks

kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskursse (Euro foreign... 2012).

Neli esimest uuringut on vaatluse alla võtnud otsesed meditsiinilised kulud, neile

järgnevatesse uuringutesse on kaasatud ka kaudsed kulud ning viimases toodud

uuringus on tulemused esitatud otseste meditsiiniliste, otseste mittemeditsiiniliste ja

kaudsete kulude kohta. Enamustes välja toodud uuringutes vaatluse all olevate rinnavähi

patsientide kulud on hinnatud kõikide rinnavähi staadiumite kohta (I-IV). Kanadas

läbiviidud uuring (Will et al. 1999) võtab vaatluse alla staadiumid I-III, Radice ja

21

Redaelli (2003) staadiumid III ja IV ning Rao et al. (2004) keskenduvad vaid IV

staadiumi rinnavähi patsientide kuludele.

Tabel 1. Rinnavähi kulutuste varasemate uuringute ülevaade.

Autor, aasta Riik Aeg Valimi suurus Kulud, eurodes

Dolan et al. 1999 Suurbritannia 1991-1995 33 546 294 miljonit aastas

Barron et al. 2008 USA 2004 10 697 283 miljonit aastas

Will et al. 1999 Kanada 1995 17 700 105 miljonit aastas

Rao et al. 2004 USA 1997-1999 387

26 779 patsiendi

kohta (keskmiselt

16,2 kuu kohta)

Max et al. 2009 California, USA 2001

(2008) -

1,1 miljardit aastas

(2001) või 1,5

miljardit aastas (2008)

Radice, Redaelli 2003 USA 1995 - 119,3 miljardit aastas

Lidgren 2007 Rootsi 2002 345 336 miljonit aastas

Arozullah et al. 2004 USA 1999-2002 156 1 108 kuus patsiendi

kohta

Allikas: autori koostatud.

Suurbritannias läbi viidud rinnavähi kulusid vaatlev uuring kasutas juhuslikku valimit

nii esmase kui järelravi andmetest. Kasutatud on 1994, 1995 ja 1991 aasta andmeid

vastavalt Inglismaa ja Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa kohta. Kogukulud on arvutatud,

kasutades 33 546 patsiendi andmeid. Uuringus on arvestatud kirurgia, kiiritusravi,

keemiaravi, statsionaarseid ja ambulatoorseid kulusid. Lisaks on vaadeldud ka

ravimikulusid ja muid haigusega otseselt seonduvaid kulutusi. Kaasatud ei ole

produktiivsuse langusega ja varajase surmaga kaasnevaid kulusid. Keskmine rinnavähi

kulu ühe juhu kohta oli 7 247 Inglise naela (8 774 eurot), mis teeb aasta kogukuludeks

243 miljonit Inglise naela (294 miljonit eurot) terve Suurbritannia kohta. Vaatluse alt on

välja jäetud sõeluuringu kulud. Skriiningprogrammid ja uute ravimite arendamine võib

vähendada rinnavähi juhtude arvu. Autorid eeldavad, et kui juhtude arv väheneb

kolmandiku võrra, võiks piirkonna aastane säästetud summa olla 80 miljonit Inglise

naela (97 miljonit eurot). (Dolan et al. 1999)

John. J. Barron et al. (2008) uurisid hinnanguliselt rinnavähi levimust, ravi skeeme,

ressursside kasutamist ja hoolduskulusid Ameerika Ühendriikides. Vaatluse alla võeti

22

kõik naised alates vanusest 18 eluaastat (10 697 patsienti), kellel oli diagnoositud

rinnavähk 2004. aastal. Kõiki tulemusi võrreldi kontrollgrupiga, mis koosnes neist

naistest (31 941 naist), kes ei saanud ravi või kes olid rinnavähi diagnoosita samal

aastal. Analüüsitud on otseseid meditsiinilisi kulutusi. Aastane rinnavähi

esinemissagedus oli 250 juhtu 100 000 naise kohta. Üle 65 aastased naised haigestusid

üle kahe korra rohkem rinnavähki kui naised vanuses 35-64 eluaastat. Kuised kulud olid

rinnavähi diagnoosiga naistel 2,28 korda kõrgemad, võrreldes kontrollgrupi

patsientidega. Keskmised väljaminekud aasta kohta olid hinnanguliselt 372 miljonit

USA dollarit (283 miljonit eurot).

Vaadeldud analüüsist selgub, et III ja IV staadiumi rinnavähiga patsientidega seotud

kulud on kõige suuremad ja seda just esimesel ja teisel aastal ning vähenevad kolmandal

ja neljandal aastal. I ja II staadiumi vähkide puhul on kulud esimesel kahel aastal

sarnased, kuid ebaõnnestunud raviga kaasnevad suuremad kulud kolmandal ja neljandal

aastal II staadiumi patsientidega. I staadiumi patsientide kulud vähenevad pärast 12

kuud, mis tuleneb haiguse varajasest avastamisest ja täiendava ravi puudumisest.

Kanadas läbi viidud uuringus on hinnatud 17 700 naise otseseid tervishoiu kulutusi

1995. aastal. Varajases staadiumis (I ja II) rinnavähijuhud moodustasid 87% kõikidest

juhtudest, 77% nendest naistel vanuses üle 50 eluaasta. Otsesed kulud diagnoosile ja

esmasele ravile jäid vahemikku 8 014 Kanada dollarit (6 090 eurot) II staadiumis üle 50

aastastel naistel kuni 10 897 Kanada dollarit (8 280 eurot) III staadiumis alla 50

aastastel naistel. Suurimad väljaminekud olid haiglaravile ja kirurgiale, millele järgnesid

kiiritusravi kulud kõikidel patsientidel, välja arvatud III staadiumi rinnavähiga naistel

alla 50 eluaasta. Viimaste suurimateks kuludeks olid keemiaraviga seotud kulud. Kolme

staadiumi kogukulud olid hinnanguliselt 138 miljonit Kanada dollarit (105 miljonit

eurot) (keskmiselt 8315 Kanada dollarit (6 320 eurot) patsiendi kohta). (Will et al.

1999)

Rao et al. (2004) poolt läbiviidud uuringus on hinnatud otseseid meditsiinilisi kulusid

metastaatilise rinnavähi puhul alates diagnoosist kuni surmani USAs. Uuringusse on

kaasatud patsiendid, kellele pandi diagnoos ajavahemikus 1. aprill 1997 kuni 31.

detsember 1997. Kõikide rinnavähiga patsientide tulemusi on võrreldud

23

kontrollgrupiga, kuhu kuuluvatel naistel rinnavähki ei esinenud (1 191 patsienti). Kokku

oli vaatluse all 397 metastaatilise rinnavähiga naist, keda jälgiti keskmiselt 16,2 kuud.

Keskmised otsesed meditsiinilised kulud olid kokku 35 164 USA dollarit (26 779 eurot)

rinnavähiga patsiendi kohta ja 4 176 USA dollarit (3 180 eurot) kontrollgrupi inimese

kohta. Seega on rinnavähiga kaasnevad ravi- ja ravimikulud üle kaheksa korra

kõrgemad.

Californias läbi viidud uuring hindab tervishoiu kulusid ja produktiivsuse kao suurust

varajase surma tõttu rinnavähiga naiste hulgas 2001. aastal, koos uuendatud hinnanguga

2008. aasta kohta. Kogu majanduslik rinnavähi kulu Californias oli 1,43 miljardit USA

dollarit (1,1 miljardit eurot) 2001. aastal või 1,91 miljardit USA dollarit (1,5 miljardit

eurot) 2008. aastal. Otsesed kulud 2001. aastal olid 279 miljonit USA dollarit (212

miljonit eurot), millest 2/3 moodustasid haiglaga seotud kulutused. Rinnavähki suri

samal aastal 4 226 naist, iga elukaotus tõi kaasa 272 000 USA dollari (207 143 euro)

suuruse produktiivsuse kao ja 22,9 kaotatud aastat, mis teeb kogu kaotuseks 1,15

miljardit USA dollarit (0,88 miljardit eurot) ja peaaegu 100 000 aastat. (Max et al.

2009)

Davide Radice and Alberto Redaelli (2003) vaatavad oma analüüsis III ja IV staadiumi

rinnavähi kulutusi 1995. aastal. Töös on toodud ka Ameerika riikliku terviseinstituudi

(National Institute of Health) statistika, mille kohaselt olid 2001. aasta kogukulud vähile

156,7 miljardit USA dollarit (119,3 miljardit eurot), millest otsesed meditsiinilised

kulud moodustasid 56,4 miljardit USA dollarit (43 miljardit eurot), kaudsed

haigestumisest põhjustatud produktiivsuse langusega seotud kulud 15,6 miljardit USA

dollarit (11,9 miljardit eurot) ja enneaegse surma tõttu tekkinud kulud 84,7 miljardit

USA dollarit (64,5 miljardit eurot). Rinnavähi kulud moodustavad USAs kogu vähi

raviks kulutatud summast 15-20%. Rinnavähi otsesed meditsiinilised kulutused III ja IV

staadiumis 1995. aastal olid vastavalt üle 281 miljoni (214 miljoni euro) ja üle 764

miljoni USA dollari (582 miljoni euro). Töölt puudumise ja surma tagajärjel kaotatud

tööaeg läks samal aastal maksma ligi 303 miljonit USA dollarit (231 miljonit eurot) III

staadiumi patsientidele ja ligi 608 miljonit USA dollarit (463 miljonit eurot) IV

staadiumi patsientidele. Autorid on rinnavähi otsesteks kuludeks staadiumites III ja IV

toonud vastavalt 3865 USA dollarit (2 943 eurot) ja 15 671 USA dollarit (11 934 eurot)

24

patsiendi kohta ja kaudseteks kuludeks samades staadiumites vastavalt 4158 USA

dollarit (3 167 eurot) ja 12 467 USA dollarit (9 494 eurot) patsiendi kohta.

Kaudsete kulude hindamisel on eeldatud, et naised, kes oma haiguse tõttu ei töötanud,

olid mitteaktiivsed terve aasta vältel (250 päeva). Kaotatud päevade leidmiseks kasutati

puudutud päevade arvu ja rinnavähi diagnoosiga patsientide hulka, mille

kombineerimisel saadi tulemuseks peaaegu 2 miljonit kaotatud päeva. (Radice, Redaelli

2003: 389)

Rootsis hinnatud kulutustest rinnavähile 2002. aastal moodustasid kaudsed kulud

kogukulutustest umbes 70%. Kogukulud olid hinnanguliselt 3 miljardit Rootsi krooni

(336 miljonit eurot). Otseste kulude põhiliseks kululiigiks olid kulutused haiglaravile,

millele järgnesid ambulatoorse külastuse kulud. Kaudsetest kuludest oli kulukaim

produktiivsuse langus surma tõttu. Leiti, et kogukulud on kõrgemad patsientidele nende

esimesel aastal pärast esmast diagnoosi, pärast korduvat diagnoosi ja patsientidele,

kellel oli diagnoositud IV staadiumi rinnavähk, võrreldes teise ja järgnevate aastate

kulutustega nii esmase kui korduva diagnoosiga patsientide jaoks. Otsesed kulud kokku

olid 894 miljonit Rootsi krooni (100 miljonit eurot), kaudsed kulud 2,1 miljardit Rootsi

krooni (236 miljonit eurot), millest varajase surma tõttu kaotatud produktiivsuse langus

oli 1,1 miljardit Rootsi krooni (123 miljonit eurot). (Lidgren 2007)

Otsestest mittemeditsiinilistest kuludest on leitud mitteametliku hooldamisega kaasnev

kulu, mida on hinnatud vaba aja kaotamisest lähtuvalt. Nädalas hooldamisele kulutatud

tunnid on korrutatud vaba aja ühe tunni hinnaga. Selleks suuruseks on antud töös võetud

kuukeskmisest brutopalgast 35%, kui vaba aja kaotuse asendaja. (Lidgren et al. 2007:

225)

Produktiivsuse kaotuse korral korrutatakse töölt puudumise pikkus vastavate tööjõu

kuludega. Tööjõu kulude leidmiseks on kasutatud keskmist tööjõu kulu 2001.aastal.

Samal aastal moodustasid rinnavähi tagajärjel tekkinud haiguslehtede kulud kõikidest

hüvitatud haiguslehtede kuludest 0,8%, mida on kasutatud palga kulu hindamiseks.

Varakult pensionile jäämise puhul eeldatakse, et rinnvähi tõttu pensionile jäävatel

inimestel on samasugune jaotus täis- ja osalise tööaja suhtes nagu kõikidel varakult

25

pensionile jäävatel inimestel, kui arvutatakse tööaastate kaotust. Täistööajaga töötatud

aastad, mis on kaotatud varakult pensionile jäämise tõttu rinnavähi tagajärjel,

korrutatakse varasemalt leitud aastase tööjõu kuluga.

Surma tõttu kaotatud aastate arvutamiseks kasutatakse vanust surres ja surmapõhjust.

Kasutatud on nende naiste andmeid, kes surid rinnavähki. Kuna enamik inimesi läheb

Rootsis pensionile 65 aastaselt, siis patsient, kes sureb 63 aastaselt, esindab 1,5 kaotatud

tööaastat. Keskmine kumulatiivne tõenäosus, et patsient sureb mõne teise haiguse

tagajärjel, on arvutatud Rootsi elanikkonna „elutabelite“, keskmise naiste arvu

vanusegrupiti ja surmade järgi vanusegrupis. Kaotatud tööaastad ühe patsiendi kohta,

kes suri 63 aasta vanuselt, korrutatakse teiste suremuse põhjuste riskiga enne, kui

patsient on saanud 65 aastaseks. Surmaga kaasnevate kaudsete kulude leidmiseks

korrutakse diskonteeritud tööaastate kaotus, mis on põhjustatud rinnavähi poolt, aastase

tööjõu kuluga. (Lidgren et al. 2007: 8)

Arozullah et al. (2004) on vaatluse alla võtnud 156 üle 18aastast naist, kellel oli viimase

24 kuu jooksul diagnoositud rinnavähk ja kelle eluiga oli pikem kui 6 kuud vahemikus

1999. aasta oktoober kuni 2002. aasta november. Hinnatud on otseseid meditsiinilisi,

otseseid mittemeditsiinilisi ja kaudseid kulusid, mis tuleb katta patsiendil endal ja mida

ei hüvitata ravikindlustuse poolt. Kulusid on eraldi vaadeldud nii vanuse, rassi/rahvuse,

aastase sissetuleku, haridustaseme ja aja järgi, millal on diagnoos pandud. Otsesed

meditsiinilised kulud moodustasid 41%, otsesed mittemeditsiinilised kulud 9% ja

ülejäänud 50% kaudsed kulud kogu majanduslikust kulust. Patsientide otsesed kulud

ühes kuus olid 587 USA dollarit (447 eurot), kaudsed kulud ühes kuus 727 USA dollarit

(554 eurot) ja kogukulud kuus keskmiselt 1455 USA dollarit (1108 eurot).

Vaadeldud analüüsis on kulude hinnangute saamiseks kasutatud intervjuusid ja kõik

kulud on toodud ühe kuu kohta. Kaudseid kulusid on hinnatud kui kaotatud sissetulekut

patsientidele. Rinnavähi diagnoosiga naine tõi küsitluses ära töötundide arvu, mille ta

oli kolme viimase kuu jooksul haiguse tõttu puudunud. Need väärtused teisendati

puudutud tundideks kuus, seejuures maksimaalseks tundide arvuks nädalas oli võetud

40 tundi ja eeldati, et kuus on 4 nädalat. Patsiendi palgad on hinnatud teadaoleva tulu

järgi, mis teisendati tunnis teenitud dollariteks. Kaudsete kulude hindamisel korrutati

26

tunnis teenitud dollarid töölt puudutud tundidega. Patsiendid, kes ei töötanud (kodused,

pensionärid, töötud) ja neile, kes oma sissetulekut ei avaldanud, olid kaudsed kulud 0

dollarit.

Varasematest uuringutest selgub, et mujal maailmas läbi viidud analüüsid rinnavähiga

seotud kulude kohta ei sisalda kõiki asjakohaseid kulusid, nagu põhjalik kulude analüüs

peaks sisaldama. Peamine põhjus on kõikide vajalike andmete puudumine. Enamikes

vaadeldud uuringutes on andmed kogutud riiklikest registritest ja andmebaasidest ning

erinevates analüüsides on kasutatud erinevaid meetodeid, sõltuvalt andmetest ja

püstitatud eesmärkidest, mida tööga saavutada taheti.

Järgevas peatükis tuuakse ülevaade sellest, kui suured on rinnavähiga seotud otsesed ja

kaudsed kulud Eestis ja millised on kasutatud metoodikad nende leidmiseks. Kuna ka

Eesti puhul ei ole kõik andmed ilmselt kättesaadavad, siis võivad tulemused olla kas

ala- või ülehinnatud. Samuti võivad tulemused sõltuda kasutatavatest meetoditest ja

tehtavatest eeldustest.

27

2. RINNAVÄHI KULUDE TERVISEÖKONOOMILINE

ANALÜÜS

Haiguse maksumuse analüüse võib läbi viia lähtudes erinevatest vaatenurkadest,

olenevalt sellest, millised kulud on uuringusse kaasatud. Erinevate perspektiivide korral

mõõdetakse kulusid ühiskonnale, tervishoiusüsteemile, valitsusele, patsientidele ja

nende peredele jne. Käesolevas töös vaadeldakse otseste kuludena skriiningu, ravimi- ja

ravikulusid ning Haigekassa poolt hüvitatud haiguslehtede kulu, kaudsete kuludena

vaadeldakse haiguse tõttu tekkinud produktiivsuse langusest tulenevaid kulusid.

Otsesed kulud arvutatakse Eesti Haigekassa andmete põhjal ja seega vaadeldakse kulu

tervishoiusüsteemile. On leitud, et kaudsed kulud moodustavad olulise osa rinnavähi

kogukuludest (Lidgren 2007) ja neid kulusid võiks hinnata ühiskondlikust seisukohalt

lähtuvalt. Võib olla aga küsitav, kas inimese produktiivsuse languse tõttu tõesti kulud

tekivad, sest kui inimene haiguse tagajärjel varem pensionile jääb või sureb, siis teeb

tema töö ära keegi teine. Kulu ühiskonnale tekib pensionite maksmisest, patsient aga

kaotab sissetuleku palga näol. Kaudsete kulude puhul vaadeldakse kulusid

ühiskondlikust seisukohast lähtuvalt.

Käesolevas töös kasutatud metoodikad ja tehtavad arvutused erinevate kululiikide

suuruste leidmiseks on toodud järgnevate alapeatükkide juures. Kuna tulemused on

esitatud kokkuvõtvalt 2009. aasta kohta, kui kehtis Eesti kroon, siis on kõik

algandmetes olevad summad konverteeritud eurodesse ehk jagatud läbi arvuga 15,6466.

28

2.1 Rinnavähiga seotud otsesed kulud

2.1.1 Kasutatud andmed ja metoodika

Rinnavähi diagnoosiga patsientide otseste kuludena tuuakse käesolevas töös välja

skriiningu, Haigekassa hüvitised haiguslehtedele, ravimi- ja raviarvete kulud. Rinnavähi

sõeluuringu ja haigushüvitiste kulude leidmiseks on kasutatud Eesti Haigekassa

majandusaasta aruande 2009. aasta andmeid (Eesti Haigekassa majandusaasta... 2009).

Ravimikulud arvutati Eesti Haigekassa koduleheküljel esitatud 2009. aasta tabelite

„Soodusravimite kompenseerimine toimeainete kaupa“ põhjal (Statistika... 2012) ja

ravikulude hindamiseks on kasutatud Haigekassa raviarveid rinnavähi diagnoosiga

patsientide kohta.

Tervishoiu perspektiivist on rinnavähi tõttu haiguslehtedel viibimisega kaasnevaks

kuluks Eesti Haigekassa poolt hüvitatud haiguslehed rinnavähki esmahaigestunutele.

Alates 1. juulist 2009 muudeti haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi on kolm

esimest haiguse päeva inimese omavastutusel, sellele järgnevad kuni kaheksapäevased

haiguslehed, mille eest tasub tööandja ja alates 9. päevast hüvitab haiguslehti Eesti

Haigekassa (Eesti Haigekassa majandusaasta... 2009: 63). 2009. aastal moodustasid

Haigekassa poolt hüvitatud haiguslehed kõikidest haiguslehtedest 99% (hüvitised alates

2. haiguse päevast), 2010. aastal oli antud suuruseks 69%, mille hulka ei kuulunud

inimese omavastutuse perioodiga (esimesed kolm päeva) või ainult tööandja poolt

hüvitamisele kuulunud kuni kaheksapäevased haiguslehed. Käesolevas töös on

kasutatud Eesti Haigekassa andmeid 2009. aasta kohta, mis ei kajasta 2009. teisel

poolaastal välja antud 1.-8. päevaste Haigekassa poolt mittehüvitatud haiguslehtede

andmeid. (Rahalised hüvitised... 2012)

Kuna hüvitatud haiguslehtede arv on toodud kogu elanikkonna kohta, siis leitakse nende

arv naistele järgmiselt:

(1) OKnaisedHLarvdHLarvnaise ,

kus HLarvnaised – naistele väljastatud haiguslehtede arv,

HLarv – haiguslehtede arv kokku,

29

OKnaised – naiste osakaal elanikkonnast.

Esmastele rinnavähi diagnoosiga naistele esitatud haiguslehed leitakse järgnevalt:

(2) kOKrinnaväht

kEJrinnaväh ,

(3) kHLrinnavähdHLarvnaisekOKrinnaväh ,

kus EJrinnavähk – rinnavähi esmasjuhud,

t – naiste arv kokku,

OKrinnavähk – rinnavähi esmasjuhtude osakaal,

HLrinnavähk – haiguslehti rinnavähi esmasjuhtudele

ja kulu rinnavähi esmasjuhtude tõttu esitatud haiguslehed leitakse järgmise korrutisena

(4) HLRVhindkHLrinnavähHLhind ,

kus HLhind – keskmine kulu ühele haiguslehele,

HLRVhind – keskmine aastane kulu rinnavähi esmasjuhtude haiguslehtedele.

Raviarvete kulude leidmiseks on töös kasutatud Eesti Haigekassa 171 naise raviarveid,

kes osalesid 2008. aastal rinnavähi sõeluuringus ja kellel diagnoositi rinnavähk.

Raviarved sisaldavad infot selle kohta, milline oli ravitüüp, teenuse nimetus ja hulk,

raviastutus, diagnoos ja arvesumma. Samuti on teada, millal tehti patsiendile

mammograafia, raviarve algus ja lõpp, patsiendi vanus ja elukoht. Kuna 2007. aastal

avastati Eestis 666 uut rinnavähi juhtu (Tervise Arengu... 2012), siis moodustab antud

valim üldkogumist ligi 25%.

Käesolevas töös kasutatud raviarved on patsientidele koostatud perioodil 17.01.2008-

22.12.2009. Ravi pikkus leitakse iga patsiendi kohta tema raviarvete põhjal järgnevalt:

(5) uslgRAaRAlõppRPP ,

kus RPP – raviperioodi pikkus,

RAlõpp – viimase raviarve lõpp,

RAalgus – esimese raviarve algus.

30

Enamustel vaatluse all olevatel naistel jääb osutatud ravi aeg ühe aasta sisse, 16 juhul

oli raviperiood keskmiselt 20 päeva pikem kui aasta, jäädes vahemikku 368-417 päeva.

Ravi ajal jäid patsientide vanused vahemikku 49-64, keskmine vanus oli 57 eluaastat.

89,5% vaadeldud patsientide vanusest jääb vahemikku 50-62 eluaastat. Kõikidest 2007.

aastal rinnavähki haigestunud naistest oli valimi naistega samas vanuselises vahemikus

45,8% (305 naist), vanemaid kui 64 eluaastat oli 44,1% ja valimis toodud naistest olid

nooremad 10,1% esmahaigestunutest.

Haigekassa poolt analüüsiks saadud raviarved sisaldavad kõiki arveid, mis on esitatud

rinnavähi diagnoosiga patsientidele vaadeldud vahemikus, seega oli nende hulgas ka

neid arveid, mis otseselt rinnavähi raviga seotud ei ole. Näiteks võib olla patsiendile

osutatud ravi nägemiskaebusega seoses või õnnetusjuhtumite tagajärjel. Kuna otseste

meditsiiniliste kulude hindamiseks on vaja vaatluse alla võtta vaid asjakohased kulud,

siis on kõik sellised raviteenused, mis rinnavähiga otseselt seotud ei ole, kõrvale jäetud.

Kõik arved, millel esines rinnavähi diagnoos vähemalt korra, on arvatud asjakohasteks

arveteks. Kui raviarvete diagnoosi koodi järgi ei olnud arved rinnavähi raviga seotud,

kuid teenuse nimetuse järgi oli need siiski asjakohased (näiteks mammograafia, üks

rinnanääre kahes sihis, diagnoosi koodiga Z01.6), siis analüüsiti kõiki selliseid arveid ja

langetati otsus rinnavähi raviga seotuse kohta eraldi. Raviarvete hulka on jäetud arved,

mille korral ei ole päris kindel, kas vastavaid teenuseid osutati rinnavähiga kaasnevalt.

Sellisteks teenusteks on näiteks psühhiaatri poolt osutatud teenused. Seega võivad

otsesed meditsiinilised kulud olla üle- või alahinnatud, vastavalt sellele, kas vaatluse

alla on võetud kõik asjakohased kulud.

Otseste meditsiiniliste ravikulude puhul eristatakse ambulatoorse ravi, ambulatoorse

hooldusravi, ennetava ravi, hooldusravi, päevastatsionaarse, statsionaarse ravi ja

ambulatoorse taastusravi kulusid. Kõikidele naistele osutatud teenuste hulk leitakse

kõikide arviarvetel märgitud teenuste hulkade summeerimisel. Kuna kõikidele naistele

on raviperioodi jooksul esitatud mitu erinevat arvet, siis arvete arvu ja nende summade

leidmiseks kõikidele patsientidele eraldi, summeeritakse iga naise raviarved ja neile

vastavad summad.

Arved ja ravikulu ühe raviarvete põhjal vaatluse all oleva patsiendi kohta on leitud

järgmiste valemitega:

31

(6) n

x

A

n

i

i 1 ,

(7) n

y

S

n

1i

i ,

kus A – arvete arv patsiendi kohta,

S – arvete summad patsiendi kohta,

ix – i-nda naise arvete arv,

iy – i-nda naise arvete summad,

n – patsientide arv.

Arved ja ravikulu aasta jooksul rinnavähki esmahaigestunud patsientidele leitakse

järgmiste valemitega:

(8) mAAEH ,

(9) mSSEH ,

kus AEH – arveid esmahaigestunutele,

SEH – arvete summad esmahaigestunutele,

m – esmahaigestunud patsientide arv.

Arvete arvu ja ravikulude leidmiseks ravitüüpide lõikes, on vastavalt iga ravitüübi kohta

esitatud arved ja nende summad liidetud.

Kõik ravikulud, mis esitati patsiendile 2008. aastal on diskonteeritud 2009. aasta

hinnatasemele (diskontomäär 5%).

Töös vaadeldud kulude arvestuse meetod põhineb üldiselt üksikule lähenemisel, mille

korral määratakse kindlaks kõik vajaminevad kulud ning kogutakse andmed registritest

ja andmebaasidest. See võimaldab vältida kulude topeltarvestamist. Kuna antud töös on

vaatluse all 171 naist, kellele tehti 2008. aastal mammograafia, siis lähtutakse uuringus

rinnavähki haigestumisest.

32

2.1.2 Skriiningu, hüvitatud haiguslehtede ja ravimite kulud

Eesti Haigekassa majandusaasta aruande (Eesti Haigekassa majandusaasta... 2009: 38,

39) andmetel osales 2009. aastal sõeluuringus kokku 30 576 inimest, kellest

lisauuringuid tehti 3,2% ehk 976 naisele. Mammoloogi vastuvõtule suunati nendest 150

naist, kellel 125 korral avastati rinnavähk. 80% juhtudest oli vähk varajases staadiumis.

Rinnavähi varajase avastamise kuludeks oli 832 385 eurot ja eelarve täideti 86%

ulatuses. Kulu ühe sõeluuringus osalenud naise kohta oli keskmiselt 27,2 eurot.

2009. aastal oli Haigekassa poolt hüvitatud haiguslehtede arvuks 305 476 ja makstud

päevade arv 4 708 595. Ühe haiguslehe keskmine pikkus oli 15,4 päeva. Kokku oli

Haigekassa poolt tehtud hüvitiste summa 76,2 miljonit eurot, mis teeb ühe hüvitatud

päeva keskmiseks kuluks 16,2 eurot ja ühe haiguslehe keskmiseks kuluks 249,4 eurot.

2009. aastal oli naiste arv Eestis 722 960, mis moodustas 54% kogu elanikkonnast. Kui

eeldada, et naistele väljastatakse kõigist haiguslehtedest samamoodi 54%, siis on varem

esitatud valemit 1 kasutades saadud naiste aasta keskmiseks haiguslehtede arvuks

164 957. 2007. aastal haigestus Eestis rinnavähki 666 naist, moodustade kõikidest

naistest 0,09%. Eeldusel, et kõikide haiguste puhul on haiguslehtede jagunemine

ühtlane, saame rinnavähi diagnoosiga patsientide haiguslehtede arvuks 149 (vt.

valemeid 2 ja 3). Kuna ühe haiguslehe keskmine kulu oli 249,4 eurot, siis korrutisega 4

esitatud keskmine aastane kulu rinnavähi esmahaigestunud patsientidele, mida hüvitab

Haigekassa on 37 036 eurot, mis teeb aasta keskmiseks kuluks rinnavähi patsiendi kohta

55,6 eurot.

2009. aastal kompenseeris Eesti Haigekassa kindlustatutele 100% soodusmääraga

erinevaid ravimeid 41 099 000 euro ulatuses, 90% soodusmääraga ravimeid 27 207 000

euro ulatuses, 75% soodusmääraga ravimeid 6 466 000 euro ulatuses ja 50%

soodusmääraga ravimeid 20 001 000 euro ulatuses. Haigekassa poolt kompenseeritavate

suuremate kuludega diagnoosirühma kuulub ka vähktõbi, millele eraldati 2009. aasta

eelarvest 11 181 000 eurot, mis moodustab 11,8% ravimihüvitiste kogukulust. (Eesti

Haigekassa 2009. aasta... 2009: 21)

33

Eesti Haigekassa poolt kindlustatutele kompenseeritavate rinnavähiga kaasnevate

ravimikulude arvutamisel kasutati Haigekassa soodusravimite kompenseerimise

kokkuvõtteid toimeainete kaupa (Statistika... 2012). Antud tabelites oli 100%

soodusmääraga kompenseeritavad soodusravimid võimalik eristada haiguse diagnoosi ja

diagnoosi koodi järgi. Neist valiti välja diagnoosid, mis viitasid rinnavähile:

rinna pahaloomuline kasvaja – C50 (alajaotusega C50.0-C.50.9),

rinnakartsinoom in situ – D05,

rinna ebaselge või teadmata loomusega kasvaja – D48.6.

Kõik rinnavähi raviks kasutatud ravimite kulud summeeriti toimeainete kaupa ja leiti

Haigekassa poolt tasutud summad. Vastavad näitajad on toodud lisas 1. Haigekassa

poolt tasutud 100% soodusmääraga ravimite kulu rinnavähi korral oli 2009. aastal

kokku 1 908 970 eurot. Vaadeldud kasvaja korral kirjutati 4 260 naisele välja 14 756

retsepti. Keskmiselt oli ühe retsepti maksumus 129,4 eurot ja kulu ühe rinnakasvaja

diagnoosiga naise kohta 448,1 eurot. Ühele naisele kirjutati keskmiselt välja 3,5 retsepti.

Kuna 2007. aastal oli rinnavähki esmahaigestunuid 666, siis on aastaseks keskmiseks

esmahaigestunud naistele kirjutatud retseptide arvuks 2 331 ja nende hind kokku

301 631 eurot aastas.

Haigekassa poolt esitatud kokkuvõtted soodusravimite kompenseerimise kohta

sisaldasid andmeid ka 75-90% ja 50% soodusmääraga kompenseeritud soodusravimite

kohta. Haiguse diagnoosi ja nendele vastava koodi järgi ei leidunud esimeste nimetatud

soodusravimite hulgas ühtegi rinnavähi ravile viitavat ravimit. Kuna 50%

soodusmäärgaga ravimite tabelis puudusid vajalikud haiguse diagnoosid, kuid nende

hulgas esines 100% soodusmääraga ravimitega samu toimeainetega ravimeid, on antud

ravimi kulud siiski vaatluse alt välja jäetud, sest ei ole teada, milliste haiguste puhul

ravimeid kasutati.

2.1.3 Ravikulud

Käesolevas töös vaatluse all olevatel naistel diagnoositud rinnavähk võib olla nii

pahaloomuline kui healoomuline. Raviarvetel välja toodud diagnooside põhjal saab

34

naisi vastavalt gruppeerida. RHK-101 järgi (Rahvusvaheline haiguste... 1996) märgib

rinna pahaloomulist kasvajat diagnoos C50. Diagnoosid koodiga D05, N60 ja D24

märgivad healoomulist kasvajat. Kui patsiendil esines vähemalt üks arve, millel on

märgitud diagnoosiks C50, siis on ta loetud pahaloomulise kasvajaga naiste hulka.

Pahaloomulisi kasvajaid oli 171 vaadeldud naisest 137 ehk 80%.

171 rinnavähi diagnoosiga patsiendile esitati kokku 2 647 raviarvet, mille analüüsimisel

jäi vaatluse alla 2 131 arvet, mis olid seotud rinnavähi raviga. 137 pahaloomulise

kasvajaga naisele ostutati kokku 25 226 erinevat raviteenust, keskmiselt 184 juhtu

patsiendi kohta.

Joonisel 2 on näha, et pahaloomulise rinnavähi diagnoosiga patsientide ravikulude

puhul võib märgata teatud gruppeerumist. Esimesse gruppi kuulub suurem osa arvetest

(86%). Väiksema grupi patsientide ravikulud on kolm korda kõrgemad (keskmine

ravikulu ühele naisele on 19 136 eurot) nendest ravikuludest, mis kuuluvad suuremasse

gruppi (keskmine ravikulu ühele naisele on 6 107 eurot).

Joonis 3 näitab, et arvete arv ja nende summad on lineaarses seoses. Suuremale osale

patsientidest on esitatud arveid alla 20 ja ravikulud jäävad alla 15 000 euro. Kõige

väiksem ravikulu ühele patsiendile oli 387 eurot ja suurim 22 881 eurot. Vaadeldud 171

naisest on ühele patsiendile esitatud 34 raviarvet, kuid nende summad kokku on veidi

üle 10 000 euro, mis ei kuulu kõige suuremate ravikulude hulka. Seega on vaadeldud

patsiendile esitatud ilmselt mitu odavatest teenustest koosnevat arvet.

1 Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon

35

01

02

03

0

esin

emis

e sa

gedus

0 5000 10000 15000 20000

patsientide ravikulud

Joonis 2. Pahaloomulise kasvaja diagnoosiga patsientide ravikulude (eurodes)

jagunemine (Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud).

Joonis 3. Pahaloomulise kasvaja diagnoosiga patsientide ravikulude (eurodes)

muutumine arvete arvu kasvades (Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud).

36

Joonisel 4 ja tabelis 2 on toodud pahaloomulise kasvajaga naiste ravikulude jagunemine

ravitüüpide lõikes. Ravikuludest moodustavad suurima osa ambulatoorse ravi arved,

816 501 eurot. Sellele järgneb statsionaarne ravi 247 162 euroga. Muudele ravitüüpidele

kulunud summad moodustavad kogu rinnavähiga seotud raviarvete kuludest 2%, millest

ennetavale ja päevastatsionaarsele ravile kulutatud summad olid vastavalt 8 125 ja 8 010

eurot.

Joonis 4. Pahaloomulise kasvaja diagnoosiga patsientide ravikulude jagunemine

ravitüüpide lõikes (Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud).

Keskmiselt esitati ühele naisele 14 raviarvet, mille summa oli keskmiselt 7 914 eurot.

Kokku oli halvaloomulise kasvajaga naiste ravikulud 1 084 188 eurot, mis moodustab

98% kõikide vähidiagnoosiga naiste ravikuludest.

37

Tabel 2. Patsientidele esitatud arvete arv ja ravikulud kokku ja ühe patsiendi kohta

kasvaja loomu järgi.

Ravitüüp Arveid

kokku

Ravikulud,

eurodes

Arveid

patsiendi

kohta

Ravikulud

patsiendi kohta,

eurodes

Pahaloomulised kasvajad

kokku 1 938 1 084 188 14,1 7 913,8

Ambulatoorne 1 579 816 501 11,5 5 959,9

Statsionaarne 177 247 162 1,3 1 804,1

Ennetus 168 8 125 1,2 59,3

Ambulatoorne hooldusravi 3 165 0,02 1,2

Ambulatoorne taastusravi 1 323 0,01 2,4

Hooldusravi 3 3 901 0,02 28,5

Päevastatsionaar 7 8 010 0,1 58,5

Healoomulised kasvajad kokku 193 22 556 5,7 663,4

Ambulatoorne 127 7 918 3,7 232,9

Statsionaarne 25 13 240 0,7 389,4

Ennetus 41 1 398 1,2 41,1

Allikas: Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud.

Raviarvete põhjal võib öelda, et pahaloomulise kasvajaga patsientidel esinenud

miinimum arve maksumus oli veidi üle ühe euro, maksimum arve oli summas 10 287

eurot. Keskmise arve suuruseks oli 559 eurot, mille standardviga oli 15,564. Seega jääb

esimesel aastal pärast rinnavähi diagnoosi saamist pahaloomulise kasvajaga naiste

keskmine arve 95% tõenäosusega 529 ja 590 euro vahele. Vastavad näitajad ravitüüpide

lõikes on toodud tabelis 3.

Tabelis 3 on näha, et suurimad keskmiste ravikulude kõikumised esinevad hoolduravi

puhul (standardviga 670,744). Kuigi ambulatoorse hooldusravi, ambulatoorse

taastusravi ja päevastatsionaarse ravi puhul oli arvete arv sarnaselt hooldusraviga samuti

väike, olid nende ravitüüpide standardvead väiksemad ja seega osutatavate teenuste

hind ei kõigu niivõrd palju. Hooldusravi puhul võib eeldada, et ravi sõltub igast naisest

ja tema kasvaja iseärasusest eraldid, millest tuleneb ka ravikulude suur erinevus.

38

Tabel 3. Pahaloomulise kasvajaga patsientide raviarvete summade kirjeldav statistika,

eurodes.

Ravitüüp min

arve

max

arve

keskmine

ravikulu standardviga 95% usalduspiirid

Üle kõigi arvete 1,2 10 287,1 559,4 15,564 528,896 589,943

Ambulatoorne 1,2 3 330,5 517,1 15,067 487,517 546,616

Statsionaarne 301,6 10 287,1 1 396,4 72,821 1 253,552 1 539,182

Ennetus 17,3 194,1 48,5 2,881 42,867 54,169

Ambulatoorne

hooldusravi 42,1 68,1 55 7,506 40,280 69,72

Ambulatoorne

taastusravi 323 323 323 - - -

Hooldusravi 204,3 2 518,1 1 300,3 670,744 0 2 615,788

Päevastatsionaar 1 067,3 1 187,1 1 144,3 20,776 1 103,54 1 185,032

Allikas: Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud.

Healoomulise kasvajaga naisi oli valimis 34, kes kokku vajasid vaadeldud aasta jooksul

erinevaid raviteenuseid 1 201 korral, mis teeb ühe patsiendi kohta keskmiselt 35 juhtu.

Vaadeldud grupi ühele naisele esitati keskmiselt 6 raviarvet, mille summa oli keskmiselt

663 eurot. Joonistel 5 on toodud healoomulise kasvajaga naiste ravikulude jagunemine,

millelt on näha, et üle poolte ravikuludest jääb vahemikku 500-700 eurot. Väikseim

ravikulu ühele naisele oli 290 eurot ja suurim 1 315 eurot. Võrreldes neid tulemusi

pahaloomulise kasvajaga naiste arvete arvu ja ravikuluga, tuleneb erinevus ilmselt

sellest, et healoomulised kasvajad vajavad vähem osutatud teenuseid ja nende

raviperiood on lühem.

39

05

10

15

20

esin

emis

e sa

gedus

200 400 600 800 1000 1200

patsientide ravikulud

Joonis 5. Healoomulise kasvaja diagnoosiga patsientide ravikulude (eurodes)

jagunemine (Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud).

Joonis 6 näitab, et healoomulise kasvaja diagnoosiga naiste arvete arvus esines erindeid

ja kahele patsiendile esitati rohkem arveid, samas ei kuulu antud patsientide ravikulud

kõige suuremate arvete hulka. Seega võib eeldada, et neile patsientidele esitatud arved

koosnesid enamasti mitmest odavamast teenusest või ravi ostutati pikema perioodi

jooksul, mis oleks ka suure arvete arvu põhjuseks.

Samuti on jooniselt 6 näha, et healoomulise kasvaja diagnoosiga naistele esitatud

ravikulud ei ole lineaarses seoses esitatud arvete arvuga. Ravikulude erinevus tuleneb

sellest, milliseid teenuseid patsiendile osutati, sest nende maksumusest ja osutamise

sagedusest sõltub ka raviarve summa.

40

Joonis 6. Healoomulise kasvaja diagnoosiga patsientide ravikulude (eurodes)

muutumine arvete arvu kasvades (Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud).

Ravitüüpidest osutati nendele naistele ambulatoorset, statsionaarset ja ennetavat ravi.

Ambulatoorset hooldusravi, hooldusravi, päevastatsionaarset ravi ja ambulatoorset

taastusravi healoomulise rinnavähi diagnoosiga patsientid ei vajanud. Ravikulude

jagunemine ravitüüpide lõikes on toodud joonisel 7.

Joonis 7. Healoomulise kasvaja diagnoosiga patsientide ravikulude jagunemine

ravitüüpide lõikes (Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud).

41

Kuigi healoomulise kasvajaga naiste suurimateks teenusegruppideks olid ambulatoorne

ja statsionaarne ravi, mille kohta osutati teenuseid peaaegu võrdselt, vastavalt 602 ja

502 korral, siis suurimaks kuluallikaks oli statsionaarne ravi, mis moodustas 59% ehk

13 240 eurot kõigist healoomulise rinnakasvajaga naiste raviarvete summast.

Ambulatoorsele ravile kulutati 35% kogu healoomulise kasvaja raviks kulunud

summast.

Healoomulise rinnavähi diagnoosiga patsientidele esitatud arvete arv ja ravikulud kokku

ja ühe patsiendi kohta on toodud tabelis 2 (vt. lk. 37). Kokku oli healoomulise kasvajaga

naiste ravikulud 22 556 eurot. Võrreldes esitatud tulemusi pahaloomulise rinnavähi

diagnoosiga patsientidele kulunud summadega on viimaste keskmine kulu ühele

patsiendile ligikaudu 12 korda kõrgem. Seega on healoomulise rinnavähi ravi palju

odavam.

Healoomulise kasvajaga patsientidel esinenud miinimum arve maksumus oli veidi üle

ühe euro, maksimum arve summaks oli 1 083 eurot. Keskmise arve suuruseks oli 117

eurot, mille standarveaks oli 14,005 ja 95% tõenäosusega jääb healoomulise

rinnakasvajaga naiste raviarve vahemikku 89 kuni 144 eurot. Vastavad näitajad

ravitüüpide lõikes on toodud tabelis 4.

Kuna võrreldes pahaloomuliste kasvajate korral välja toodud statistikutega on

healoomulise rinnavähi puhul standardvead väiksemad vaadeldud ravitüüpide lõikes,

siis võib arvata, et ilmselt on viimastele patsientidele osutatud ravi ja osutatud teenuste

hind suhteliselt sarnane.

Tabel 4. Healoomulise kasvajaga patsientide raviarvete summade kirjeldav statistika,

eurodes.

Ravitüüp

min

arve max arve

keskmine

ravikulu

standardviga 95% usalduspiirid

Üle kõigi arvete 1,2 1 083,4 116,9 14,005 89,22 144,47

Ambulatoorne 1,2 791,5 62,3 10,516 41,53 83,01

Ennetus 17,3 126,4 34,3 3,091 28,17 40,36

Statsionaarne 410,5 1 083,4 529,5 30,759 468,85 590,19

Allikas: Haigekassa raviarvete põhjal, autori koostatud.

42

Tehtud eelduse kontrollimiseks, et rinnavähi diagnoosiga patsientide raviarvete arv ja

nende ravikulud võivad sõltuda raviperioodi pikkusest, leitakse patsientidele osutatud

ravi kestused valemiga 5. Rinnavähi diagnoosiga patsientide keskmiseks ravi pikkuseks

oli 298 päeva. Pahaloomulise rinnavähiga patsientidel oli antud näitajaks 315 päeva ja

healoomulise rinna kasvajaga naistel 227 päeva.

Hajuvusdiagramm (vt. joonis 8) kõikide rinnavähi patsientide puhul näitab, et arvete arv

ja nende summad ning ravi pikkus ei ole omavahel lineaarses seoses ja seega ei saa

väita, et vastate näitajate vahel esineks korrelatsioon. Seda, millistest teistest näitajatest

need sõltuda võiksid, tuleks edaspidi põhjalikumalt uurida.

Joonis 8. Ravikulude, ravi pikkuse ja arvete arvu vahelised seosed (Haigekassa

raviarvete põhjal, autori koostatud).

Vaadeldud raviarvete põhjal osutatakse erinevaid raviteenuseid rinnavähki haigestumise

korral ühe naise kohta keskmiselt 155 ja kuna Eestis haigestus rinnavähki 2007. aastal

666 naist, saame aastaseks esmahaigestunud naistele teenuste osutamiseks kokku umbes

103 200 juhtu. Valimi naiste keskmine raviarvete arv oli 13, millest tulenevalt

esitatakse kõikidele esmahaigestunud naistele keskmiselt raviarvet 8 700 aastas.

ravikulud

ravi pikkus

arveid kokku

0 10000 20000

0

200

400

0 200 400

0

20

40

ravikulud

ravi pikkus

arveid kokku

43

Patsiendid vajavad kõige rohkem ambulatoorset ravi ja kulu ühe naise kohta on üle

4 820 euro ehk umbes 3 210 900 eurot kõigi aasta jooksul rinnavähki haigestunud

naistele kokku. See moodustab 75% otsestest meditsiinilistest kuludest. Sellele järgneb

statsionaarne ravi, millele kulub kokku üle 1 014 200 euro. Aastas kulub rinnavähki

haigestunud patsientide ravile umbes 4 310 400 eurot.

Tabelis 5 on toodud ülevaade skriiningu, hüvitatud haiguslehtede, ravimi- ja ravikulu

kohta. Vaadeldud näitajate liitmisel saame 2009. aasta rinnavähiga seotud otsesteks

kuludeks kokku 5 481 452 eurot. Kõige kulukam on ühe esmahaigestunud rinnavähi

patsiendi ravikulu ja Haigekassal tuleb kõige vähem kulutusi teha rinnavähi

sõeluuringule ja haiguslehtede hüvitamisele ühe naise kohta.

Tabel 5. Otseste kulude jagunemine ja kulu patsiendi kohta.

Otsesed kulud Kulud, eurodes Naiste/retseptide arv Kulu naise/retsepti kohta,

eurodes

Skriining 832 385 30 576 27,2

Haiguslehed 37 036 666 55,6

Ravimikulu 301 631 2331 129,4

Ravikulu 4 310 400 666 6 472,1

Kokku 5 481 452 - -

Allikas: autori arvutused.

Rinnavähiga seotud otseste kulude puhul on need leitud kõikide esmahaigestunud

patsientide kohta. Kuna antud kulusid on vaadeldud tervishoiu perspektiivist, siis on

vaatluse alt välja jäetud otsesed mittemeditsiinilised kulud, mis on küll seotud raviga ja

ravitulemustega, aga vastavaid ressursse kasutatakse väljaspool tervishoiu sektorit.

Ühiskondlikust perspektiivist lähtudes kasutatakse käesolevas töös leitud otsestest

kuludest skriiningu, ravimi- ja ravikulusid. Kuna selle lähenemise korral peaksid olema

kaasatud ka otsesed mittemeditsiinilised kulud, on saadavad tulemused ilmselt

alahinnatud.

44

2.2 Rinnavähiga seotud kaudsed kulud

2.2.1 Kasutatud andmed ja metoodika

Kaudsete kulude puhul leitakse rinnavähi diagnoosiga naiste saamata jäänud tulu ajutise

ja püsiva töövõimetuse ning varajase surma tõttu rinnavähi tagajärjel. Nende kulude

hindamisel kasutatakse käesolevas töös inimkapitalil põhinevat lähenemist ehk inimese

elu väärtuseks on võetud tema summaarne töötasu.

Kaudsete kulude hindamiseks kasutatakse avalikest andmebaasidest kättesaadavaid

(Eesti Statistikaameti andmebaas ning Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja

terviseuuringute andmebaas) ja Eesti Haigekassa andmeid.

Ühiskondlikust seisukohast on kulu vaadeldud haigusest tingitud produktiivsuse languse

tekkimisest. Inimkapitali meetodit kasutades võetakse arvesse patsiendi keskmist aastast

sissetulekut. Naiste aastase brutotulu leidmiseks on nende kuukeskmine sissetulek

korrutatud 12ga. 2009. aasta jooksul muutusid kehtinud töötuskindlustusmaksu määrad

tööandjale kolmel korral. Kuna alates 1. augustist 2009 ei ole töötuskindlustusmaksu

määra muudetud, siis kasutatakse käesolevas töös ühe kaotatud tööaasta (tööandja

keskmise aastase tööjõukulu) arvutamiseks just viimast. 2009. aastal oli tööandja

kohustatud töötaja palgast tasuma 33% sotsiaalmaksu ja 1,4% töötuskindlustusmaksu

(Töötuskindlustusmaksest 2012). Ühe kaotatud tööaasta kulu (tööandja keskmine

aastane tööjõukulu) leitakse järgmiselt

(10) 344,1BTTJK ,

kus TJK – keskmine kulu kaotatud tööaasta kohta,

BT – naiste keskmine aastane brutotulu.

Haiguslehel olemisest tuleneva produktiivsuse languse puhul leitakse haiguse tagajärjel

töölt puudutud päevade arv järgnevalt

(11) KPkHLrinnavähHLpikkus ,

kus HLpikkus – haiguslehtede keskmine pikkus,

45

KP – kaotatud päevade arv.

Kaotatud päevade arv teisendatakse tööaastateks, võttes seejuures arvesse eeldust, et

aastas on 52 nädalat ja igas nädalas on 5 tööpäeva, mis teeb aastaseks tööpäevade

arvuks 260 päeva, ja leitakse kogu kulu haiguslehel viibimise tõttu järgnevalt

(12) HLV_KATPKP ,

(13) HLVkuluTJKHLV_KA ,

kus TP – tööpäevade arv aastas,

KA_HLV – kaotatud tööaastad haiguslehel viibimise tõttu,

HLVkulu – haiguslehel viibimisest tulenev kulu.

Enneaegselt pensionile jäämisega kaasnevate kulude hindamiseks on leitud rinnavähi

esmasjuhtude osakaal kõikide vähkide esmasjuhtudest ja rinnavähi põhjustatud surmade

osakaal kõikide vähkide põhjustatud surmadest:

(14) kEJrinnaväh_OKEJvähk

kEJrinnaväh ,

(15) Srinnavähk_OKSvähk

Srinnavähk ,

kus EJvähk – kõikide vähkide esmasjuhud,

OK_EJrinnavähk – rinnavähi esmasjuhtude osakaal kõikide vähkide

esmasjuhtudest,

Srinnavähk – surmade arv rinnavähi tagajärjel,

Svähk – surmade arv kõikide vähkide tagajärjel,

OK_Srinnavähk – rinnavähi surmade osakaal kõikidest vähi surmadest.

Saadud tulemusi ja kõikide esmaselt püsiva töövõimetusega naiste arvu kasutades

leitakse järgnevalt nende naiste arv, kes just rinnavähi tõttu varem pensionile on jäänud:

(16) ähkEPTVrinnavEPTV2

Srinnavähk_OKkEJrinnaväh_OK

,

46

kus EPTV – esmase püsiva töövõimetusega naiste arv,

EPTVrinnavähk – esmase püsiva töövõimetusega rinnavähi patsiendid.

Kaotatud tööaastate leidmiseks on tarvis teada, kui suur osa esmase püsiva

töövõimetusega rinnavähi diagnoosiga naistest siiski mingi koormusega edasi töötab.

Selleks leitakse Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetel iga töövõime kaotuse

protsendi korral vastava grupi naiste osakaal kõikidest esmastest püsiva töövõimetusega

naistest

(17) i

i TVKP_OKTVKnaised

naisedTVKP ,

kus naisedTVKPi – i protsendilise töövõime kaotusega naiste arv,

TVKnaised – töövõime kaotusega naiste arv kokku,

iTVKP_OK – i protsendilise töövõime kaotusega naiste osakaal.

Käesolevas töös on eeldatud, et varakult pensionile jäänud rinnavähi patsientide

töövõime kaotus on sarnane kõikide esmase püsiva töövõimetusega Eesti naistega. Iga

töövõime kaotuse protsendi korral leitakse vastav naiste arv ka rinnavähi patsientidele.

Kaotatud aastad esmase püsiva töövõimetuse tõttu ja kogu kulu varajasest pensionile

jäämisest rinnavähi tagajärjel leitakse järgnevalt:

(18) EPTV_KA)TVKPTVKP_OSähkEPTVrinnav(i

ii ,

(19) EPTVkuluTJKEPTV_KA ,

kus iTVKP – i protsendiline töövõime kaotus,

KA_EPTV – esmase püsiva töövõimetuse tagajärjel kaotatud tööaastad,

EPTVkulu – esmasest püsivast töövõimetusest tulenev kulu.

Varajase surma tõttu kaotatud tööaastate leidmiseks kasutatakse rinnavähki surnud naise

vanust (leitakse kaotatud tööaastad naistele enne ja pärast pensioniikka jõudmist) ja

tööhõive määra. Eeldatakse, et naised oleksid töötanud täistööajaga ja keskmise

palgaga. Arvutustes on kasutatud Eesti Statistikaameti andmebaasi andmeid.

47

Kuna naiste pensioniiga tahetakse meeste pensionieaga võrdsustada ja 2009. aastal jäi

see naistel 60 eluaasta ümber (Riikliku pensionikindlustuse seadus) ning andmebaasides

olevad andmed on viie aasta kaupa gruppeeritud, siis on enne pensioniikka jõudmist

surnud naised käesolevas töös vanuses kuni 60 eluaastat. Käesolevas töös leitakse kõik

kulud ühe aasta kohta ja ühe naise surmaga kaasnevaks tööaastate kaotuseks on võetud

üks aasta, olenemata sellest, millal naine täpselt aasta jooksul suri.

Nende rinnavähi tõttu surnud naiste arvu leidmiseks, kes enne pensioniikka jõudmist

töötasid, vaadeldakse iga naise puhul tema vanust surres ja korrutatakse vastava

vanusegrupi naiste arv sama vanusegrupi tööhõive määraga. Ühtlasi on saadav tulemus

ka hõivatute naiste kaotatud tööaastate suuruseks enne pensionile jäämist:

(20) )THMnvg(Hnaised_KA i

i

i ,

kus KA_Hnaised – hõivatute naiste kaotatud tööaastad enne pensionile jäämist,

invg – rinnavähki surnud naiste arv vanusegruppide lõikes,

iTHM – tööhõive määr vanusegruppide lõikes.

Rinnavähi varajase surmaga kaasnevad kulud enne pensioniikka jõudmist leitakse ühe

kaotatud tööaasta kulu abil järgmiselt:

(21) TJKHnaised_KAHnaised_VS ,

kus VS_Hnaised – hõivatute naiste varajasest suremusest tulenev kulu enne pensionile

jäämist.

Sarnaselt enne pensioniiga surnud naistega, leitakse ka pärast pensioniikka jõudmist

surnud töötanud naiste arv. Kuna Statistikaameti andmebaasis on tööhõive määr toodud

kuni vanuseni 74 eluaastat, kuid surnud naised võisid olla ka vanemad, siis on pärast 60.

eluaastat rinnavähki surnud töötavate naiste arvu leidmiseks kasutatud keskmist

tööhõive määra vanuses 60-74 eluaastat. Pärast pensioniikka jõudmist surnud hõivatute

naiste kaotatud tööaastad leitakse järgnevalt:

(22) )THMnvg(sionilHnaisedpen_KAi

i ,

48

kus KA_Hnaisedpensionil – hõivatute naiste kaotatud tööaastad pärast pensionile

jäämist.

Kaotatud tööaastate kulu varajasest suremusest rinnavähi tõttu pärast 60. eluaastat

leitakse ühe kaotatud tööaasta kulu abil järgnevalt:

(23) TJKsionilHnaisedpen_KAsionilHnaisedpen_VS ,

kus VS_Hnaisedpensionil – hõivatute naiste varajasest suremusest tulenev kulu pärast

pensionile jäämist.

Tulevaste kulude diskonteerimiseks võib kasutada mitmeid diskontomäärasid, millest

kõik esindavad erinevaid lähenemisi. Antud töös vaadeldud varasemad uuringud

arvestavad, et kuna haiguse maksumuse analüüsid võivad anda aluse kulutasuvuse

analüüsiks, milles on soovitatav kasutada diskontomäärana 3%, sobib seda kasutada ka

haiguse maksumuse analüüsis. Eesti Haigekassa soovitab ajaperioodile jaotatud kulusid

diskonteerida aastas 5% võrra. (Ravimite... 2012)

2.2.2 Töövõimetuse ja varajase suremusega seotud kulud

Produktiivsuse languse puhul leitakse haigestumisest või suremusest tingitud tööaastate

kaotus ja tööandja keskmine aastane tööjõukulu. Naiste kuukeskmine brutotulu oli

2009. aastal 770,58 eurot (Eesti Statistikaameti... 2012). Seda 12ga korrutades saame

aastaseks keskmiseks sissetulekuks 9 246,96 eurot. Arvestades tööandja sotsiaalmaksu

ja töötuskindlustusmaksu määrasid 2009. aastal, on ühe kaotatud tööaasta ja tööandja

keskmine aastane tööjõukulu 12 428 eurot.

Kui ühe haiguslehe keskmine pikkus on 15,4 päeva ja rinnavähi diagnoosiga

esmasjuhtude haiguslehtede arv oli 149, siis valemeid 11 ja 12 kasutades, on ajutise

töövõimetuse tõttu esmahaigestunud patsientide poolt kaotatud 2 287 päeva ehk 8,8

aastat. Kokku on ajutise töövõimetuse tõttu tekkinud kulu 109 366 eurot.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel on viimane uute

rinnavähijuhtude arv teada 2007. aasta kohta. Seega on esmasest püsivast

49

töövõimetusest tuleva kulu leidmiseks kasutatud viimaseid andmeid ja 2009. aasta

kulude saamiseks on tulemused diskonteeritud.

2007. aastal oli Eestis diagnoositud 3 380 uut vähijuhtu (Tervise Arengu... 2012),

millest uusi rinnavähi juhtumeid oli 666. Rinnavähki suri vaadeldud aastal 217 naist.

Kõikide naiste arv, kes surid vähi tagajärjel, oli samal aastal 1 582. Kasvajate tõttu oli

esmase püsiva töövõimetusega 553 naist. Selleks, et leida, kui palju naisi jäi

töövõimetuse tõttu varakult pensionile just rinnavähi tõttu, on valemite 14 ja 15 abil

leitud uute rinnavähijuhtude ja kõikide uute vähijuhtude suhe, milleks on 0,197 ning

kõikide rinnavähi surmade arvu ja teiste vähkhaiguste surmade arvu suhe, milleks on

0,137. Nende näitajate keskmiseks on 0,167. Kasutades saadud suurust (vt. valem 16),

on leitud, et kõikidest esmase püsiva töövõimetusega naistest oli 2007. aastal just

rinnavähi tõttu töövõimetud 92 naist.

Valemi 17 abil on leitud, et kõikidest esmase püsiva töövõimetusega Eesti naistest 11%

ei tööta üldse, 27% naistest on keskmiselt 85% töövõime kaotusega, 55% naistest

keskmiselt 55% töövõime kaotusega ja 7% naistest keskmiselt 20% töövõimekaotusega

(Eesti Statistikaameti... 2012). Eeldusel, et sarnane jaotus kehtib ka rinnavähi tõttu

varakult pensionile jäänud naiste kohta (vt. tabel 6), on valemit 18 kasutades kõikide

rinnavähi tõttu esmase püsiva töövõimetusega naiste kaotatud tööaastateks saadud 61

aastat.

Tabel 6. Rinnavähi diagnoosiga esmase püsiva töövõimetusega naiste arv ja nende

jagunemine töövõime kaotuse protsendi järgi, 2007

Rinnavähi diagnoosiga naiste töövõime kaotus Naiste arv

100% töövõimetusega naised 10

85% töövõimetusega naised 25

55% töövõimetusega naised 51

20% töövõimetusega naised 6

Allikas: Eesti Statistikaameti..., autori arvutused.

Kõikide rinnvähiga seotud kasvajate tõttu esmasest püsivast töövõimetusest tulenev

kulu oli 2007. aastal 758 108 eurot (vt. valem 19). Saadud tulemusi diskonteerides

saame 2009. aasta kuludeks vastavalt 835 814 eurot.

50

2009. aastal suri rinnavähki 235 naist. Keskmine naiste arv, kes surid rinnavähki enne

pensioniikka jõudmist (enne 60. eluaastat), oli 60. Arvestamata naise täpset surma aega,

on ühe naise surmaga kaasnevaks tööaastate kaotuseks võetud üks aasta ja seega

kaotasid 2009. aastal rinnavähi tagajärjel surnud naised kokku 60 tööaastat. Vaadeldud

naistest töötasid enne surma 47 naist. Kuna kulu kaotatud tööaasta kohta on 12 428

eurot, saame rinnavähi tõttu enne pensioniikka jõudmist varajase surmaga kaasnevaks

kaudseks kuluks 2009. aastal 584 116 eurot (kasutatud valemeid 20 ja 21).

Naisi, kes surid rinnavähki pärast 60. eluaastat, oli 2009. aastal 175. Keskmine tööhõive

määr vanuses 60-74 oli vaadeldud aastal 23,8%. Seega oleks pärast pensionile jäämist

rinnavähki surnud naistest veel töötanud 42 naist. Töötanud naiste kaotatud aastate

korrutamisel aastase tööjõu kuluga on pärast pensioniikka jõudmist suremise tõttu

tekkinud kaudseks kuluks 521 976 eurot (kasutatud valemeid 22 ja 23).

Kogu kulu suuruseks varajasest suremusest rinnavähki on 1 106 092 eurot ja kokku

kaotati 89 tööaastat. Kuna ei ole teada, kui palju varakult surnud naistest olid 2009.

aastal esmahaigestunud, siis on suremusest tulenev kulu ilmselt ülehinnatud. Ajutisest ja

püsivast töövõimetusest ning varajasest surmast rinnavähi tagajärjel tekkinud kulude

summana saame kaudseteks kuludeks 159 kaotatud tööaastast tulenevalt kokku

2 051 272 eurot.

2.3 Tulemused

Rinnavähi esmahaigestumisega kaasnevad kulud ühe aasta jooksul olid 2009. aastal

kokku 7,5 miljonit eurot. Käesolevas töös on kulusid vaadeldud nii tervishoiu kui ka

ühiskondlikust seisukohast lähtuvalt. Tabelis 7 on toodud kuluallikate jagunemine

otseste ja kaudsete kulude lõikes mõlema vaadeldud lähenemise korral. Tervishoiu

seisukohalt on suurimaks kuluallikaks ravikulud, mis moodustavad antud perspektiivist

lähtuvalt otsestest kuludest ligikaudu 79%. Sellele järgnevad skriiningu kulud, umbes

15%. Kõige väiksema osa tervishoiu kuludest, mis on seotud rinnavähi diagnoosiga

patsientidega, moodustavad Haigekassa poolt hüvitatud haiguslehed, 0,7%.

Ühiskondlikust perspektiivist vaadatuna moodustavad otsesed kulud kõikidest

rinnavähiga kaasnevatest kuludest 73% ja kaudsed kulud 27%. Ka sel juhul on otseste

51

kulude suurimaks kuluallikaks oli ravikulu, mis moodustab ligikaudu 79% ja

kogukuludest 58%. Kaudsetest kuludest moodustab umbes 54% varajasest suremusest

tulenev kulu. Kogukuludest moodustab nimetatud kuluallikas umbes 15%. Kõige

väiksema osakaaluga on ühiskonna perspektiivist lähtudes ajutisest töövõimetusest

tulenev kulu. Skiiningu ja esmase püsiva töövõimetusega kaasnevad kulud on

kogukulude suhtes jaotunud võrdselt, moodustades umbes 11%, otseste ja kaudsete

kulude puhul vastavalt ligikaudu 15% ja 41%.

Tabel 7. Rinnavähi kulude jagunemine.

Kuluallikad Kulud, eurodes Osakaal

kogukuludest

Tervishoiu perspektiiv

Otsesed kulud 5 481 452 100%

Skriining 832 385 15,2%

Ravimikulu 301 631 5,5%

Ravikulu 4 310 400 78,6%

Haiguslehed 37 036 0,7%

Ühiskondlik perspektiiv

Otsesed kulud 5 444 416 72,6% Osakaal otsestest kuludest

Skriining 832 385 11,1% 15,3%

Ravimikulu 301 631 4,0% 5,5%

Ravikulu 4 310 400 57,5% 79,2%

Kaudsed kulud 2 051 172 27,4% Osakaal kaudsetest kuludest

Ajutine töövõimetus 109 366 1,5% 5,3%

Esmane püsiv

töövõimetus 835 814 11,2% 40,7%

Suremus 1 106 092 14,8% 53,9%

Kogukulud 7 495 588

Allikas: autori arvutused.

Varasemate uuringute põhjal teame, et Suurbritannias oli otsene keskmine rinnavähi

kulu ühe patsiendi kohta 8 603 eurot (Dolan et al. 1999: 207). Rootsis läbiviidud

uuringust selgus, et keskmised aastased kulud levimuse põhjal rinnavähi patsiendile olid

2002. aastal 4 647 eurot (Lidgren et al. 2007: 14). Viimased keskmised on hinnatud nii

üle otseste kui kaudsete kulude.

52

Rinnavähi diagnoosiga patsientide kaudsed kulud on muudes käesolevas töös välja

toodud varasemates uuringutes moodustanud kogukuludest 80% USAs (Max et al.

2009) ja 70% Rootsis (Lidgren 2007). Kuna haiguse maksumuse analüüse võib läbi viia

erinevalt, siis on tegelikult võrreldavad ainult need, kus on lähtutud samast

perspektiivist ja on kasutatud samasuguseid metoodikaid (Haiguskoormuse tõttu...2004:

39).

Käesolevas töös saadud tulemuste võrdlemiseks Eestis mõne teise haiguse kohta tehtud

analüüsi tulemustega, on vaadeldud Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt esitatud

aruannet autoimmuunsete liigesepõletikega seotud majandusliku koormuse kohta.

Selgus, et uuritud haiguse kulu oli 2010. aastal 27,2 miljonit eurot, millest otsene kulu

moodustas 13,5 miljonit eurot ja kaudsed kulud kokku 13,7 miljonit eurot. (Veldre et

al. 2012)

Leal et al. (2006) on Euroopa Liidu riikide andmete põhjal viinud läbi analüüsi südame-

ja veresoonkonnahaiguste majandusliku koormuse kohta. Antud haigus on naiste

peamiseks surmapõhjuseks nii maailmas kui ka Eestis ja 2009. aastal suri selle tagajärjel

Eestis 5 053 naist. Otsesed kulud südame-veresoonkonna haiguste puhul olid Eestis

2003. aastal 74 miljonit eurot. Kaudsete kulude suuruseks leiti 69 miljonit eurot.

Kogukulu vaadeldud haigusest oli 143 miljonit eurot. Suremusest tekkinud kulu

moodustab antud haiguse puhul suurima osa kuludest, 34,7%. See on ligikaudu 20%

kõrgem kui rinnavähi tõttu suremusest tekkinud kulu. Haigestumisest põhjustatud

produktiivsuse langus moodustab südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul 5%

kogukuludest, rinnavähi puhul on vastavaks näitajaks 13%. Kui rinnavähi ravile kulub

peaaegu 60% kogukuludest, siis võrdluseks toodud haiguse puhul on selleks suuruseks

umbes 40%. Kuigi rinnvähi ravile kulutatakse suuremaid summasid, ei ole kindel, kas

väiksema suremus tuleneb just sellest või millestki muust.

Käesolevas töös on toodud kulud vaid rinnavähki esmahaigestunud patsientidele ja

vaadeldud on nende haigestumisest tulenevat produktiivsuse langust ühe aasta jooksul.

Kuna varajases staadiumis avastatud rinnavähk on suhteliselt hästi ravitav ja suremus on

küllaltki väike (Bland et al. 1998: 1268; Singletary, Connolly 2006: 38), siis on

tegelikud kulud kõikide rinnavähi diagnoosiga patsientide puhul aastas ilmselt palju

suuremad.

53

Nii otsesed kui kaudsed kulud sõltuvad haiguse staadiumist ja varasematest uuringutest

on selgunud, et varajasemas staadiumis rinnavähiga kaasnevad madalamad kulud. Seega

on oluline pöörata tähelepanu sõeluuringutele, mis aitavad vähijuhte võimalikult

varakult avastada ja vähendada ka edasisi kulusid ravile ja ravimitele. Samuti oleksid

väiksemad ka kergema haigusega kaasnevad produktiivsuse langused ja kaotatud tulu.

Eestis ei ole varem rinnavähiga seotud otseseid ja kaudseid kulusid koos analüüsitud.

Kuna vaadeldud haigus esineb naistel ka töövõimelises eas, siis on kaudsete kulude

analüüsi kaasamine tähtis, sest haigestumisest ja varajasest surmast tulenev

produktiivsuse kaotus moodustab kogukuludest suure osa. Käesolevas töös toodud

aastase kulu prognoos on oluline, et võrrelda haiguskoormust teiste haigustega

kaasnevate kuludega ja võimaldab teha teadlikumalt eelarve jaotamise otsuseid.

54

KOKKUVÕTE

Rinnavähk on maailmas ja ka Eestis kõige sagedasem vähivorm naistel. Kuigi haiguse

otsene tekkepõhjus ei ole teada ja rinnavähki haigestutakse üha sagedamini, on tänu

ennetavatele skriiningprogrammidele suremus haiguse tagajärjel vähenenud.

Rinnavähki võib selle arengu järgi jagada nelja staadiumisse. See võimaldab hinnata

haiguse prognoosi ja määrata vajaminev ravi. Rinnavähi ravis kasutatakse peamiselt

kirurgilist, kiiritus- ja medikamentoosset ravi. Kuigi rinnavähk on laialt levinud, ei ole

Eestis sellega kaasnevaid kulusid piisavalt uuritud.

Antud töö eesmärgiks oli rinnavähi olemusest ja kasutatud ravimeetoditest lähtuvalt

tuua ülevaade rinnavähiga seotud otsestest ja kaudsetest kuludest Eestis. Haigekassa

andmete põhjal arvutati skriiningu, Haigekassa hüvitatud haiguslehtede ja ravimikulud

ning ravikulud rinnavähi diagnoosiga patsientidele esitatud raviarvete põhjal. Kaotatud

tööaastate ja aastase tööjõukulu abil leiti rinnavähi kaudsed kulud. Nende analüüsimine

annab ettekujutuse vaadeldud haigusega kaasnevatest kogukuludest nii

tervishoiusüsteemile kui ühiskonnale.

Töö empiirilises osas esitati rinnavähiga seotud kulude analüüs Eestis ja saadud

tulemused. Näidati, millised on suurimad rinnavähiga seotud kulud ja milline on otseste

ja kaudsete kulude osakaal kogukuludest. Kokkuvõtvalt leiti rinnavähiga kaasnev

kogukulu tervishoiu ja ühiskonna perspektiivist.

Skriiningu, ravimite ja haiguslehtedest tekkinud kulu leiti Eesti Haigekassa ja avalikest

andmebaasidest kättesaadavate andmete põhjal. Sõeluuringute kuluks oli 2009. aastal

832 000 eurot, ravimikulu rinnavähi diagnoosiga patsientidele oli 302 000 eurot ja

kulud hüvitatud haiguslehtedele olid 37 000 eurot.

55

Otsesed ravikulud arvutati naiste raviarvete põhjal, kes osalesid 2008. aastal rinnavähi

sõeluuringus ja kellel oli diagnoositud rinnavähk. Pahaloomulise rinnakasvajaga naisi

oli valimis 137, healoomuline rinnavähk leiti 34 naisel. Keskmiseks patsientide

vanuseks oli 57 eluaastat. Haigekassa arveid analüüsides selgus, et kõikidele

esmahaigestunud patsientidele esitati kokku üle 8 700 raviarve, ühele patsiendile

keskmiselt 13 arvet. Raviteenuseid osutati keskmiselt ühe naise kohta 155 korral. Kaks

kõige suuremat ravitüüpide gruppi olid ambulatoorne ja statsionaarne ravi, mille kulud

olid vastavalt 3,2 miljonit eurot ja üks miljon eurot. Aastas kulub rinnavähki

haigestunud patsientide ravile umbes 4,3 miljonit eurot.

Rinnavähi diagnoosiga patsientide skriiningu, hüvitatud haiguslehtede, ravimi- ja

ravikulu liitmisel on otsesteks kuludeks kokku saadud 5,5 miljonit eurot. Kõige suurema

osakaaluga olid ravikulud, mis moodustasid otsestest kuludest ligikaudu 79% ja kõige

väiksema osa moodustasid Haigekassa hüvitatud haiguslehed, 0,7%. Otseseid kulusid

on vaadeldud tervishoiu perspektiivist ja toodud kõikide esmahaigestunud patsientide

kohta 2009. aastal.

Empiirilises osas kasutati kaudsete kulude arvutamiseks inimkapitali meetodit, mille

korral võetakse arvesse patsiendi keskmist sissetulekut aastas. 2009. aastal oli Eesti

Statistikaameti andmebaasi andmetel naiste kuukeskmiseks brutotuluks aastas ligikaudu

771 eurot, mida kasutades on ühe kaotatud tööaasta kuluks ca 12 000 eurot.

Kaudsete kulude hulka kuuluvad naise ajutisest ja püsivast töövõimetusest ning

rinnavähi tagajärjel varajasest suremusest tulenevad kulud. Haigushüvitiste põhjal

tehtud arvutused andsid 2009. aasta ajutise töövõimetuse kuluks 109 000 eurot ja kokku

kaotati 9 tööaastat.

Rinnavähi tõttu varakult pensionile jäämisega kaasnevate kulude puhul eeldati, et

haigestunud naiste puhul kehtib teiste haigustega seotud sarnane töövõimetuse määr.

Kokku kaotati 61 tööaastat, mis teeb kõikide rinnavähi diagnoosiga naiste kuluks

836 000 eurot.

Varajasest surmast tingitud tööaastate kaotust ja sellega kaasneva kulu leidmiseks

vaadeldi eraldi töö- ja pensioniealisi naisi. Enne pensioniikka jõudmist surnud naised

56

kaotasid 47 tööaastat ja sellega kaasnevaks kuluks oli 2009. aastal 584 000 eurot.

Naised, kes surid pärast pensioniikka jõudmist, kaotasid kokku 42 tööaastat ja kulu

sellest oli 522 000 eurot. Kokku oli kulu varajasest suremusest rinnavähki 1,1 miljonit

eurot. Kuna naiste pensioniiga tõstetakse, siis suureneb ilmselt ka töötavate naiste

varajasest surmast tulev kulu.

Kõikide 2009. aastal Eestis avastatud rinnavähi juhtudega seotud kaudsed kulud olid

2 miljonit eurot. Ühiskondlikust perspektiivist olid otseste ja kaudsete kulude liitmisel

saadud kogukulud 7,5 miljonit eurot, millest 73% moodustavad otsesed kulud ja 27%

kaudsed kulud.

Kui võrrelda antud tulemusi Eestis väga laialdaselt levinud autoimmuunsete

liigesepõletike kuludega, siis võib öelda, et rinnavähki haigestumisega kaasnev

töövõimekaotus on palju väiksem. Vastav näitaja on rinnavähi puhul 27%

kogukuludest, autoimmuunsete liigesepõletike korral 69%. Eestis kõige sagedasemaks

surmapõhjuseks naiste seas on südame-veresoonkonna haigused. Suremusest tekkinud

kulu antud haiguste puhul on ligikaudu 20% kõrgem kui rinnavähi diagnoosiga

patsientide suremusest tekkinud kulu. Kuna käeolevas töös on vaadeldud kulusid

rinnavähki esmahaigestunud naistele ja ei ole teada rinnavähi edasisest kulgemisest

tekkivaid kulusi, siis võivad kõikide rinnavähiga seotud kuluallikate proportsioonid

muutuda.

Varasemates uuringutes on mainitud skriiningu olulisust rinnavähi varajases

avastamises. Käesoleva magistritöö tulemustest selgus, et skriiningu kulu moodustab

kogukuludest väga väikese osa. Samuti jääb sõeluuringute osalusmäär Eestis alla

teistele arenenud riikide tasemele. Kuna varajasest suremusest tingitud kulu moodustab

rinnavähiga kaasnevatest kogukuludest 15%, kuid tõhusa ennetustöö tulemusena võib

seda vähendad, siis sõeluuringute jaoks eelarvest eraldatud vahendite suurendamisel ja

naiste enda osalusmäära kasvades võiksid ka Eestis suremusest tulenevad kulud ja

raskemini ravitavate kaugele arenenud rinnavähkide esinemine väheneda.

57

VIIDATUD ALLIKAD

1. Aasmaa, A., Aaviksoo, A., Koppel, A., Võrk, A., Lai, T,. Labotkin, R.

Rinnavähi varajase avastamise projekt aastateks 2002-2006. Auditi aruanne. SA

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, 2006, 65 lk.

2. Aaviksoo, A., Lai, T., Vaask, S. Rinnavähi sõeluuringu programmi hindamise

tulemused. – Eesti Arst, 2007, nr. 86 (11), lk 791–796.

3. Arozullah, A. M., Calhoun, E. A., Wolf, M., Finley, D. K., Fitzner, K. A.,

Heckinger, E. A., Gorby, N. S., Schumock, G. T., Bennett, C. L. The Financial

Burden of Cancer: Estimates From a Study of Insured Women With Breast Cancer.

– The Journal of Supportive Oncology, 2004, Vol. 2, No. 3, pp. 271–278.

4. Barron, J. J., Quimbo, R., Nikam, P. T., Amonkar, M. M. Assessing the

economic burden of breast cancer in a US managed care population. – Breast

Cancer Research and Treatment, 2008, Vol. 109, No. 2, pp. 367–377.

5. Bland, K. I., Menck, H. R., Scott-Conner, C. E., Morrow, M., Winchester, D.

J., Winchester, D. P. The National Cancer Data Base 10-year survey of breast

carcinoma treatment at hospitals in the United States. – Cancer, 1998, Vol. 83, No.

6, pp. 1262–1273.

6. Boyle, P. Current situation of screening for cancer. – Annals of Oncolgy, 2002,

Vol.13, No. 4, pp. 189–98.

7. Clarke, M., Collins, R., Darby, S., Davies, C., Elphinstone, P., Evans, E.,

Godwin, J., Gray, R., Hicks, C., James, S., MacKinnon, E., McGale, P.,

McHugh, T., Peto, R., Taylor, C., Wang, Y. Effects of radiotherapy and of

differences in the extent of surgery for early breast cancer on local recurrence and

15-year survival: an overview of the randomised trials. – The Lancet, 2005, Vol.

366, No. 9503, pp. 2087–106.

58

8. De Vita, V., Hellmann, S., Rosenberg, S. Cancer: Principles & Practice of

Oncology. 7th ed, s.l., Lippincott Williams & Wilkins, 2005, 3120 p.

9. Dolan, P., Torgerson, D. J., Wolstenholme J. Costs of breast cancer treatment in

the United Kingdom. – The Breast, 1999, Vol. 8, No. 4, pp. 205–207.

10. Dunbrack, J. Breast Cancer: Economic Impact and Labour Force Re-entry. –

Ottawa: Canadian Breast Cancer Network, 2010.

11. Eesti Haigekassa 2009. aasta eelarve seletuskiri. Eesti Haigekassa, 2009, 34 lk.

12. Eesti Haigekassa majandusaasta aruanne 2009. Eesti Haigekassa, 2009, 90 lk.

13. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vastu võetud 10. jaanuaril 2008. a. –

Riigi Teataja I osa, 2008, nr. 2, art. 19. 14.04.2012

14. Eesti Statistikaameti andmebaas

[http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp]. 10.04.2012

15. Euro foreign exchange reference rates. European Central Bank

[http://www.ecb.int/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html]. 11.04.2012

16. Fisher, B., Anderson, S., Bryant, J., Margolese, R. G., Deutsch, M., Fisher, E.

R., Jeong, J.-H., Wolmark, N. Twenty-Year Follow-up of a Randomized Trial

Comparing Total Mastectomy, Lumpectomy, and Lumpectomy plus Irradiation for

the Treatment of Invasive Breast Cancer. – The New England Journal of Medicine,

2002, Vol. 347, No. 16, pp. 1233–1241.

17. Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide

vähendamise kulutõhusus. – 2004. Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli tervishoiu

instituut, 65lk.

18. Hodgson, T. A., Meiners, M. R. Cost-of-illness methodology: a guide to current

practices and procedures. – The Milbank Memorial Fund Quarterly. Health And

Society, 1982, Vol. 60, No. 3, pp. 429–62.

19. Holland, W. W., Stewart, S., Masseria, C. Policy Brief: Screening in Europe. –

European Observatory on Health and Policies, WHO, 2006, 69 p.

20. Hulka, B. S., Stark, A. T. Breast cancer: Cause and prevention. – The Lancet,

1995, Vol. 346, No. 8979, pp. 883-887.

59

21. Johannesson, M., Karlsson, G. The friction cost method: A comment. Journal of

Health Economics, 1997, Vol. 16, No. 2, pp. 249–255.

22. Kobelt, G. Health Economics: An Introduction to Economic Evaluation. 2nd ed.

London: Office for Health Economics, 2002, 131 p.

23. Koopmanschap, M. A., Rutten, F. F. H., van Ineveld, B. M., van Roijen, L. The

friction cost method for measuring indirect costs of disease. – Journal of Health

Economics, 1995, Vol. 14, No. 2, pp. 171–189.

24. Leal, J., Luengo-Fernandez, R., Gray, A., Petersen, S., Rayner, M. Economic

burden of cardiovascular diseases in the enlarged European Union. – European

Heart Journal, 2006, Vol. 27, No. 13, pp. 1610–1619.

25. Lidgren, M. Health economics of breast cancer. Karolinska Institutet, Departement

of Learning, Informatics, Management and Ethics, Medical Management Centre,

2007, 78 p. (doktoritöö)

26. Lidgren, M., Wilking, N., Jönsson, B. Cost of breast cancer in Sweden in 2002. –

The European Journal of Health Economics, 2007, No. 8, pp. 5–15.

27. Majandusaasta aruanne 2011. Eesti Haigekassa, 2011, 110 lk.

28. Max, W,. Sung, H.-J., Stark, B. The economic burden of breast cancer in

California. – Breast Cancer Research and Treatment, 2009, No. 116, pp. 201–207.

29. Mägi, M., Aareleid, T. Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis. – Eesti Arst,

2009, nr. 88 (10), lk. 635−640.

30. Parkin, D. M., Bray, F., Ferlay, J., Pisani, P. Global cancer statistics, 2002. –

CA: A Cancer Journal for Clinicians, 2005, Vol. 55, No. 2, pp. 74–108.

31. Pharm, A. R. B. Measurement of Costs. - Journal of the Medical Association of

Thailand, 2008, Vol. 91, No.2, pp. 28-37.

32. Radice, D., Redaelli, A. Breast Cancer Management. Quality-of-Life and Cost

Considerations. – Pharmacoeconomics, 2003, Vol. 21 (6), pp. 383–396.

33. Rahalised hüvitised. Eesti Haigekassa

[http://www.haigekassa.ee/haigekassa/statistika/rahalised-hyvitised] 29.04.2012

60

34. Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline

klassifikatsioon. Kümnes väljaanne. 2. köide. Instruktsioonide käsiraamat. Eesti

Sotsiaalministeerium. Tallinn, 1996, 128 lk.

35. Rao, S., Kubisiak, J., Gilden, D. Cost of illness associated with metastatic breast

cancer. – Breast Cancer Research and Treatment, 2004, Vol. 83, No. 1, pp. 25–32.

36. Ravimite farmakoloogiline hindamine. Eesti Haigekassa

[http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/soodusravimid/hindamine]. 12.03.2012

37. Riikliku pensionikindlustuse seadus. Vastu võetud 5. detsembril 2001. a. – Riigi

Teataja I osa, 2001, nr. 100, art. 648. 14.03.2012.

38. Rinnavähk. Tartu Ülikooli Kliinikum hematoloogia-onkoloogia kliinik

[http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/83-rinnavaehk]. 21.01.2011.

39. Segel, J. E. Cost-of-Illness Studies – A Primer. Report of the RTI-UNC Center of

Excellence in Health Promotion Economics, 2006.

40. Singletary, S. E., Connolly, J. L. Breast Cancer Staging: Working With the Sixth

Edition of the AJCC Cancer Staging Manual. – CA: A Cancer Journal for

Clinicians, 2006, No. 56, pp. 37–47.

41. Statistika. Soodusravimid. Eesti haigekassa

[http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/soodusravimid/statistika]. 29.04.2012

42. Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

[http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/statfile2.asp]. 24.01.2012.

43. Tigane, T. L. Teadmisi rinnavähist. s.l., Eesti Vähiliit, 2010, 42 lk.

44. Töötuskindlustusmaksest. Maksu- ja Tolliamet

[http://www.emta.ee/index.php?id=1350]. 10.04.2012

45. Ulp, S., Kuusemäe, K., Talk, M., Raudsepp, T. 10 aastat rinnavähi sõeluuringut

Eestis: samm-sammult püstitatud eesmärkide poole. - Eesti Arst, 2010, nr. 89

(7−8), lk. 493−501.

46. Vals, K., Taavi Lai, T., Kiivet, R.-A. Rahvastiku tervisekaotus ehk

haiguskoormus: hindamise metoodika. – Eesti Arst, 2005, nr. 84 (7), lk. 473–480.

61

47. Waugh, A., Grant, A. Anatomie et Physiologie: Normales et pathologiques. Paris:

Malonie, 2004.

48. Veldre, V., Aaviksoo, A., Sikkut, R. Autoimmuunsete liigesepõletike haigus- ja

majanduslik koormus Eestis. SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, 2012, 55 lk.

49. Veronesi, U., Cascinelli, N., Mariani, L., Greco, M., Saccozzi, R., Luini, A.,

Aguilar, M., Marubini, E. Twenty-Year Follow-up of a Randomized Study

Comparing Breast-Conserving Surgery with Radical Mastectomy for Early Breast

Cancer. – The New England Journal of Medicine, 2002, Vol. 347, No. 16, pp.

1227–1232.

50. Verstappen, S.M., Boonen, A., Verkleij, H., Bijlsma, W.J., Buskens, E., Jacobs,

J. W. G. Productivity costs among patients with rheumatoid arthritis: the influence

of methods and sources to value loss of productivity. – Annals of the Rheumatic

Disease, 2005, Vol. 64, No. 12, pp. 1754–1760.

51. Will, B. P., Petit, C., Berthelot, J. M., Tomiak, E. M., Verma, S., Evans, W. K.

Diagnostic and therapeutic approaches for nonmetastatic breast cancer in Canada,

and their associated costs. – British Journal of Cancer, 1999, Vol. 79, No. 9, pp.

1428–1436.

62

LISAD

Lisa 1. Eesti Haigekassa poolt rinnavähi diagnoosiga patsientidele 100%

soodusmääraga hüvitatud ravimi kasutajate ja retseptide arv ning hüvitatud summad

ravimi toimeaine lõikes.

Ravimi toimeaine Kasutajad Retseptide arv EHK poolt tasutud, eurodes

Anastrozolum 1 065 4 829 697 821

Dexamethasonum 292 563 12 360

Etoposidum 1 1 288

Exemestanum 141 539 142 435

Fentanylum 23 67 5 699

Granisetronum 516 866 94 512

Ibuprofenum 120 203 1 642

Indometacinum 1 2 10

Letrozolum 891 3 684 867 421

Medroxyprogesteronum 26 70 10 596

Methadonum 17 124 1 112

Metoclopramidum 134 189 643

Morphinum 89 222 9 298

Ondansetronum 2 2 171

Oxycodonum 61 228 25 891

Prednisolonum 54 73 486

Tamoxifenum 827 3 094 38 586

Kokku 4 260 14 756 1 908 970

Allikas: Eesti Haigekassa poolt esitatud soodusravimite kompenseerimise andmete

põhjal, autori koostatud.

63

SUMMARY

BREAST CANCER-RELATED COSTS IN ESTONIA

Redi Kotkas

Breast cancer is the most common cancer among women in the world and also in

Estonia. Although the direct cause of breast cancer has not been elucidated and the

frequency of incidences has increased, mortality rate due disease has been gradually

decreased through preventive screening programs.

Breast cancer can be divided into four stages of development. Breast cancer staging is

useful because of its ability to estimate prognosis and required treatment. The most

commonly used treatments for breast cancer are surgery, radiation and drug therapy.

Although breast cancer is widespread there are not many researches made to examine

the costs of illness in Estonia.

The aim of this thesis is to give an overview of breast cancer-related direct and indirect

costs in Estonia according to the nature of breast cancer and to the methods used.

Screening costs, sick-leave costs paid by the Health Insurance Fund and drug costs are

calculated, also the treatment costs for patients diagnosed with breast cancer on the

basis of the medical bills. Indirect costs are calculated by using the number of working

years lost and annual cost of labor. Analysing these costs gives a comprehension of

grand total costs of disease for the health care system and society.

The empirical emphasis of this master’s thesis is is provide a synopsis of the costs

associated with breast cancer and results obtained in Estonia. It shows which major

costs are related to breast cancer and the proportion of direct and indirect costs in grand

total. It summarized the total costs which were calculated from the perspective of the

society and healthcare.

64

Screening, drug and sick leave costs were found through public and The Estonian

Health Insurance Fund databases. The screening costs in 2009 were 832 000 euros, drug

cost for patients diagnosed with breast cancer were 302 000 euros and costs caused by

sick leave were 37 000 euros.

Direct treatment costs were calculated on the basis of medical bills for women who had

participated in breast cancer screening in 2008 and who had been diagnosed with breast

cancer. There were 137 women who were diagnosed with malignant breast tumor and

34 women with benign breast cancer. The average age of patients was 57. By analyzing

the treatment bills a total number of medical bills for newly diagnosed breast cancer

patients was over 8 700, an average of 13 bills per patient. Medical services were

provided for an average of 155 times per female. The two largest treatment group types

were hospitalization and ambulatory care. The costs were 3,2 million euros and 1

million euros respectively. Annual treatment cost of newly diagnosed breast cancer

patients is approximately 4,3 million euros.

Total of breast cancer-related direct cost is estimated to be 5,5 million euros. Treatment

costs account for the largest share, about 79% of direct costs. Smallest portion (0,7%) of

the direct costs were made up from sick leave compensations by Health Insurance Fund.

Direct costs were examined from healthcare perspective and calculated for all newly

diagnosed breast cancer patients in 2009.

The value of indirect costs associated with breast cancer in the study was estimated

based on human capital approach. In this case the value of patient life is equal to

patient’s average income per year. According to Statistical Office of Estonia the

women’s average monthly income in 2009 was approximately 771 euros and which

makes it about 12 000 euros loss per working year.

Indirect costs include costs caused by temporary and permanent incapacity to work and

cost of premature mortality due breast cancer among women. Calculations show that

cost of temporary incapacity to work in 2009 was 109 000 euros and number of working

years lost amounted to 9.

65

The author assumed that patients with breast cancer diagnosis had similar disability

rates to the other women with different diseases. A total of 61 working years were lost

because of early retirement due to breast cancer and the treatment cost for all women

who were newly diagnosed with breast cancer were 836 000 euros.

To produce knowledge of productivity loss due premature mortality and it’s related cost

separate observations of working-age and retired women were conducted. The women

who died before the age of retirement lost 47 working years and 584 000 euros in 2009.

Women who died after reaching the age of retirement, lost a total of 42 working years

and the cost was 522 000 euros. The total indirect cost of premature mortality due to

breast cancer was estimated 1,1 million euros. As the age of retirement for women is

being raised, the cost of premature mortality of working women is probably gradually

increasing.

All Estonian breast cancer incidents in 2009 resulting in grand total of indirect cost

estimated to be 2 million euros. From the societal perspective the added sum of the

direct and indirect costs was 7,5 million euros, of which 71% represent direct and 27%

indirect costs.

Compared to the result of a very widespread autoimmune arthritides costs, it can be said

that the costs caused by incapacity to work due to breast cancer are much lower. The

corresponding number is 27% of the total cost of breast cancer and 69% in case of

autoimmune arthritides. The most common cause of deaths among women in Estonia is

cardiovascular disease. The total cost of morality of cardiovascular disease is about 20%

higher than the cost of premature mortality due to breast cancer. As this thesis focuses

on the costs of newly detected breast cancer incidence yet does not contain information

about costs related to breast cancers further development. So the proportions of all cost

associated with breast cancer can vary.

In previous studies the importance of screening for early detection of breast cancer have

been mentioned. Current study has showed that in case of newly detected breast cancers

the cost of screening represents a very small part of total costs. In Estonia the

participation rate in screening programs is lower than in the other developed countries.

The cost of premature mortality accounts for 15% of the total costs, but with effective

66

prevention it may be reduced. Thus with additional funding and the increased

involvement rate of women in screening programs may reduce the mortality costs and

incidences of advanced breast cancer in Estonia.