Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – … · 2021. 7. 30. · Riigiteedel 25151...
Transcript of Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – … · 2021. 7. 30. · Riigiteedel 25151...
Töö number: 2016_0033_02
Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki 34, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795;
Kuupäev 18.09.2018
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba
põhiprojekt
Keskkonnamõju eelhinnang
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
1 / 28
Versioon 1
Kuupäev 18.09.2018
Koostanud: Marju Kaivapalu, Maria Oravas
Kontrollinud:
Täiendanud:
Andres Brakmann
06.07.2021 Transpordiamet / Tiit Vunk
Projekti nr 2016_0033_02
Esikaane foto: Mustassaare tee nr 25151, Google Maps
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki 34
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
2 / 28
Sisukord
Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3
1. Kavandatav tegevus ..................................................................................................... 4
1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................ 4
1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord ........................................................................ 4
1.3. Liiklussagedus ja prognoos ............................................................................................ 6
1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................ 6
1.5. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................ 6
1.5.1. Võru maakonnaplaneering ........................................................................................... 6
1.5.2. Sõmerpalu valla üldplaneering ja arengukava ................................................................ 7
1.5.3. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava ...................................................................... 8
1.6. Ressursside kasutamine................................................................................................. 9
1.7. Tegevuse energiakasutus .............................................................................................. 10
1.8. Tegevusega kaasnevad tegurid ...................................................................................... 10
1.9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ............................................................................ 11
1.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ..................................... 11
1.11. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ............................ 11
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 12
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 12
2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................... 12
2.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .................................................................. 13
2.3.1. Põhjavee kaitstus ...................................................................................................... 13
2.3.2. Pinnaveekogud ja kaldad ........................................................................................... 14
2.3.3. Hüdroloogilised tingimused......................................................................................... 14
2.3.4. Pinnavormid ............................................................................................................. 14
2.3.5. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................. 15
2.3.6. Rohevõrgustik .......................................................................................................... 18
2.3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ............................................................. 20
2.3.8. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ................. 21
2.3.9. Asustus ................................................................................................................... 21
2.3.10. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ................................................................ 21
2.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ............................... 23
2.4.1. Vee kvaliteet ............................................................................................................ 23
2.4.2. Õhusaaste ................................................................................................................ 23
2.4.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 24
2.4.4. Soojus, kiirgus, lõhn .................................................................................................. 24
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 25
3.1. Piiriülese mõju võimalikkus ........................................................................................... 25
3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate
tegevustega ...................................................................................................................... 25
3.3. Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused .............. 25
4. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 27
Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 28
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
3 / 28
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on anda keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Nursipalu
harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas riigiteel
25151 ja riigiteel 25134 põhiprojekti (edaspidi põhiprojekt) koostamiseks.
Põhiprojekti eesmärk on projekteerida:
riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendamine 7m laiuse tolmuvabakattega
teeks;
riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8
tee vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute
mahasõitude ehitamine.
riigitee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ
poolt 2013. aastal koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5
Sõmerpalu-Nursi lõik“, töö nr V131-12.
Eelhinnang annab ülevaate põhiprojekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest
ning on otsustajale eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal otsustamaks, kas KMH algatamine on
vajalik.
Käesoleva KMH eelhinnangu kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri
ehitamine või kasutamine) ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 § 13
punktist 8 ja § 15 punktist 8. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJS-e § 61 sätestatud kriteeriumidest.
Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu koostamise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava
tegevuse läbiviimisel võib tõenäoliselt ilmneda oluline negatiivne keskkonnamõju ning kas sellest
tulenevalt on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine KeHJS-e tähenduses.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS)3 §-st 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“4. Eelhinnangu koostamisel järgiti juhendeid „Eelhindamine. KMH/KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“5, „Keskkonnamõju hindamise
eelhinnangu andmise juhend“6 ja „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“7.
Projekti koostamise korraldaja on Transpordiamet.
1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv 3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 4 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 5 Riin Kutsar: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 6 Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 7 Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
4 / 28
1. Kavandatav tegevus
1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus
Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti eesmärk on parandada
väljaõppevõimalusi harjutusalal. Projekti raames projekteeriti kokku 27,5 km I kategooria ja 23 km
II kategooria teid ning lisaks maastikusõiduala. Rajatistest projekteeriti alale kaks uut 300 m
lasketiiru, üks 1000 m lasketiir, käsigranaadi viskekoht, tankitõrje granaadiheitja laskeväli ja
lõhkamispaik.
Kaitseministeeriumi poolt tellitud projekti elluviimise järgselt on tõenäoline ala kasutusintensiivsuse
suurenemine, mis omakorda toob kaasa liiklussageduse tõusu riigiteel. Seega on vajalik Nursipalu
harjutusväljaku teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas
riigiteedel 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendamine 7 m laiuse tolmuvabakattega teeks
ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee vasakule
poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude
ehitamine. Samuti on vajalik tee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt
Reaalprojekt OÜ poolt 2013. aastal koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km
0,0-9,5 Sõmerpalu-Nursi lõik“, töö nr V131-12.
1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord
25151 Mustassaare tee algab Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikust ja viib Võru
maakonnas Võru vallas Mustassaare külla Valga-Võru-Koidula raudteeni (vt joonis 1). Teekatte laius
on 5,0-7,2 m ja mulde laius 5,0-8,9 m. Tegemist on kruuskattega teega. Harjutusvälja alale
riigimaantee ei jõua. Sõmerpalu alevikus on 25151 Mustassaare teel kiirusepiirang 50 ja 70 km/h
ning edasisel lõigul 90 km/h. Sõmerpalu alevikus on 25151 Mustassaare tee valgustatud.
Joonis 1. Mustassaare tee km 0,27-2,764 asukoha skeem
Võru maakonnas Võru vallas asuv 25134 Sõmerpalu-Mustahamba tee lõik km 2,19-7,80 külgneb
vahetult või läbib Nursipalu harjutusvälja (vt joonis 2). Kokku on projektiga teele ette nähtud 11
mahasõitu Nursipalu harjutusvälja alale. Enamus mahasõitudest on olemasolevad ning projektiga on
ette nähtud vaid nende remont ja parendamine. Sõmerpalu-Mustahamba tee on kurviline, teekatte
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
5 / 28
laius on 5,9-7,3 m ja mulde laius 7,9-9,3 m, juurdepääs Nursipalu harjutusvälja linnaku alale (nn
peasissepääs) toimub km 4,95 oleva mahasõidu/ristmiku kaudu. Nimetatud ristmik asub maantee
kurvi keskel, mistõttu nähtavus ja pöörete sooritamine on mõnevõrra raskendatud. Selle ristmiku
ümberehitust projektiga ette nähtud ei ole. Tee on tolmuvaba kattega.
Joonis 2. Sõmerpalu-Mustahamba tee km 2,19-7,80 asukoha skeem
Kavandatava tegevuse tulemusena teede olukord võrreldes tänasega paraneb, mis on piirkonna
arengule positiivse mõjuga.
Ehitusseadustiku8 § 71 lõike 2 kohaselt on nimetatud teede kaitsevöönd 30 m. Ehitusprojekti alusel
kavandatav tegevus toimub riigi kõrvalmaanteede (nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba ja nr 25151
Mustassaare tee) alusel maal ja kaitsevööndis.
Projektiga kavandatakse ka kõrvalmaantee 25134 Sõmerpalu-Mustahamba alused järgmised 12,1 m
pikkused raudbetoontruubid:
- km 4,179 läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1949);
- km 4,644 läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1949);
- km 6,417 läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1952).
25151 Mustassaare teel asuvad järgmised raudbetoontruubid:
- km 0,499 11,1 m pikkune läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1969);
- km 0,594 11,25 m pikkune läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1965);
- km 1,105 11,1 m pikkune läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1965);
- km 2,291 6,7 m pikkune läbimõõduga 2,1 m (ehitatud 1935);
- km 2,648 10,3 m pikkune läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1965);
- km 2,733 10,3 m pikkune läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1965);
25151 Mustassaare teel km 1,838 asub 4,3 m pikkune sild nr 924 (ehitatud 1935 ja renoveeritud
1996). Mustassaare teel km 0,8 paremal ja vasakul asub taskuta bussipeatus.
Teedele peenraid ei ole ette nähtud. Tee ääred tähistatakse tähispostidega.
8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010?leiaKehtiv
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
6 / 28
1.3. Liiklussagedus ja prognoos
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 25151 Mustassaare teel oli 2017. aastal 38-145
autot/ööpäevas, millest 2-5% moodustas raskeliiklus ning 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teel oli
2017. aastal 343 autot/ööpäevas, millest 8% moodustas raskeliiklus.
1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Käesoleva projektiga kavandatakse riigiteedel 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendust ja
25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitust, km 4,8, 5,57 ja 6,31 uute
mahasõitude ehitust ning km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamist.
1.5. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
1.5.1. Võru maakonnaplaneering
Võru maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/819.
Maakonnaplaneeringute koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH).
Maakonnaplaneeringus (MP) on märgitud mh Nursipalu harjutusväli Rõuge ja Sõmerpalu vallas, mille
piiranguvööndi laius on kuni 2 km harjutusvälja välispiirist (vt Joonis ). Riigikaitseliste ehitiste
tingimuste kohta on koostatavas MPs mh märgitud järgmist: lasketiiru ja harjutusvälja
piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovititatav rajada müratundlikke hooneid (nt
elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Lisaks märgitakse, et riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja
taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsusega oluline leevendusmeetmete kavandamine
tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tähelepanu pööramine ka
objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele avalduvatele
sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele.
MP kohaselt on Võru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused mh liikumisvõimaluste
tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu heakordaja täiendamise vajadusi, arvestades
maakonnatasandi täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad põhimõttelised vajadused, kuid
täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus.
Koostatava maakonnaplaneeringu KSH aruanne on heakskiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru
regiooni poolt 27.04.2016. KSH aruandes ei ole Nursipalu harjutusvälja arendamisega seonduvaid
keskkonnamõjusid eraldi välja toodud. Eraldi ei ole ka väljatoodud antud projektiga
rekonstrueeritavate teede mõju.
9 Maavalitsuse veebileht: http://www.maavalitsus.ee/voru-maakonnaplaneering
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
7 / 28
Joonis 3. Väljavõte Võru maakonnaplaneeringu joonisest asustuse suunamise projekti
piirkonnas
1.5.2. Võru valla üldplaneering ja arengukava
Võru vald on 2017. aastal loodud omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas. Võru vallaks ühinesid
Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina vald. Võru valla üldplaneering on koostamisel. Võru
valla territooriumil oleva endise Sõmerpalu valla üldplaneering on kehtestatud 16.06.201010.
Planeeringuga on reserveeritud endise Sõmerpalu valla lõunaosas riigikaitsemaana 1045 ha
Nursipalu harjutusvälja väljaarendamiseks. Samuti on üldplaneeringuga kavandatud kaitsehaljastuse
maa juhtotstarbega maad Sõmerpalu alevikku (Nursipalu harjutusvälja müratõkke
kaitsehaljastusena 2 lahustükki) (vt Joonis ).
Üheks endise Sõmerpalu valla ruumilise arengu põhimõtteks on hea teedevõrgu tagamine ning
ühenduste parandamine asulate vahel teede rekonstrueerimise, kergliiklusteede ja sildade rajamise
ning bussiühenduse parandamise teel.
Valla üldplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste hulgas on mh nimetatud Nursipalu harjutusvälja
alale tuletõrjeveehoidlate rajamine, samuti uue metsakuivenduse rajamine harjutusvälja ja
Sõmerpalu aleviku vahelisele alale ning sinna müratõkkeistanduste rajamine.
Üldplaneeringu KSH aruande kohaselt on üldplaneeringu elluviimise suurimad keskkonnaprobleemid
seotud Nursipalu harjutusvälja väljaarendamisega. Negatiivsete mõjude leevendamiseks
10 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/410102013070
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
8 / 28
(mürareostuse vähendamiseks) on kavandatud eelnimetatud kaitsehaljastuse rajamine.
Põhjalikumalt üldplaneeringu KSH aruanne harjutusväljaga seonduvaid mõjusid ei käsitle, vaid
viidatakse samaaegselt koostatavale harjutusvälja arendusprogrammi KSHle.
Endise Sõmerpalu valla arengukavas 2006-2018 (uuendatud aastal 2014)11 on sõnastatud
valla arengu visioon aastaks 2016 järgmiselt: Sõmerpalu vald on stabiilse ja aktiivse elanikkonnaga,
mitmekesise ettevõtlusega, vallaelanikele head elukeskkonda, arengu- ja puhkevõimalusi pakkuv
piirkond Võru linnaregioonis. Arengukava kohaselt lähtutakse valla arendamisel vallaelanike ja
ettevõtete arenguvajadustest, mille tagab huvigruppide aktiivne kaasatus arendus- ja
planeerimistegevusse.
Arengukava lisas 1 toodud SWOT analüüsis on Nursipalu harjutusvälja nimetatud ühe ohuna ning
ühe nõrkusena kehva teedevõrk (vähe kõvakatega, korrashoid).
Joonis 4. Väljavõte Sõmerpalu valla üldplaneeringust Nursipalu harjutusvälja piirkonnas
1.5.3. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava
Rõuge valla üldplaneeringu koostamine algatati juba 27.10.2004, kuid planeering on siiani
kehtestamata, kuna Nursipalu harjutusvälja käsitlemise osas ei ole jõutud kõiki osapooli rahuldava
lahenduseni. 2017. aastal ühinesid Rõuge, Haanja, Misso, Mõniste ja Varstu vallad uueks
omavalitsusüksuseks Rõuge vald, mille ühine üldplaneering algatati 17.04.2018 ja see on
koostamisel. Kehtivad endised üldplaneeringud.
11 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/404102014008
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
9 / 28
Rõuge valla arengukavas 2015-2025 on sõnastatud valla üldvisioon aastaks 2025 järgmiselt12:
Rõuge vald on kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik piirkond, kus kõigil on hea olla.
Arengukava keskkonda ja heakorda käsitlevas ptk-s 14 on probleemide all mh nimetatud Nursipalu
harjutusväljal toimuvaid mürarohkeid tegevusi ja mürafooni suurenemise ohtu harjutusvälja
laienemisel. Arengukava kohaselt mõjutab harjutusvälja võimalik liigmüra teema ka külaelanike
omavahelisi suhteid ja piirkondade elukeskkonda.
Lühiajaliseks eesmärgiks arengukavas seatud harjutusvälja arendamisel kõiki osapooli rahuldava
lahenduse leidmine. Samuti nähakse arengukavas ette Nursi külla müramõõtejaama rajamine.
Nursipalu harjutusvälja arendamisega seotud küsimuste arutamiseks on Rõuge vallavolikogu juurde
moodustatud ajutine Nursipalu komisjon. Samuti on vallas moodustatud seltsing Inimsõbralik
Nursipalu.
1.6. Ressursside kasutamine
Suurim turba leiukoht Rõuge vallas on Nursipalu harjutusvälja territooriumile ja riigitee 25134
Sõmerpalu – Mustahamba alla jääv Kerreti maardla (riikliku maavarade registri registrikaardi nr
547). Maardla pindala on üle 4300 ha. Kerreti maardlas on hästi- ja vähelagunenud turvas, mille
kasutusala on vastavalt kütte- või aiandusturvas. Maa-ameti andmetel on hästilagunenud turba
aktiivse reservvaru suurus 23 558 000 tonni ja passiivse reservvaru suurus 2 200 000 tonni;
vähelagunenud turba aktiivse reservvaru suurus on 216 000 tonni. Turba kaevandamist Kerreti
maardlas ei toimu, kuna puudub arendajate huvi. Samuti on raba olnud pikka aega puutumatu,
mistõttu on rabakooslused hästi säilinud ning kaevandamine ei ole soovitatav13. Projekteeritav
teelõik ja mahasõidud ei asu maardla territooriumil.
Endisel kaevandamisalal on Keskkonnaministeeriumi algatusel kavandmisel kraavide sulgemine ning
veerežiimi taastamine (kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade taastamise programm) ca
33 ha suurusel alal. Veerežiimi taastamine toimub kavandatavatest väljaõpperajatistest kaugel ning
harjutusvälja kasutusvõimalusi olulisel määral ei mõjuta. Alal asuvad ka mitmed
keskkonnakaitselised piirangud – kaitsealuste liikide püsielupaigad ja leiukohad (vt Joonis ). Kuna
raba on olnud pikka aega puutumatu, siis rabakooslused on hästi säilinud ning kaevandamine ei ole
soovitatav.
Maanteeameti 13.09.2017 korraldusega nr 0014 antud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb
vajadusel põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva
veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Samuti
tagada riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood
2020767400010/001) maaparanduskaevu säilimine ja toimimine. Kui seda tehakse ning lisaks
säilitatakse veerežiim hetkeolukorraga vähemalt samal tasemel ning ligipääs maavara
kaevandamisele, siis puudub kavandataval tegevusel oluline mõju turbamaardlale.
12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/415052015002?leiaKehtiv 13 OÜ Hendrikson&Ko: Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
10 / 28
Joonis 5. Maardlad Nursipalu harjutusvälja piirkonnas (Maa-amet, aprill, 2017)14
Käesoleva projektiga kavandatav teede ehitamine ja laiendamine on ressursimahukas tegevus, mille
käigus toimub loodusvarade kasutamine. Üldiselt hangitakse teede ehituseks vajalik materjal
maardlatest, mille keskkonnamõju hinnatakse kaevandamislubade taotlemisel. Kui kavandatava
tegevuse piirkonnas ei toimu loodusvarade kasutamist, siis puudub tegevusel ka mõju piirkonna
loodusvaradele.
1.7. Tegevuse energiakasutus
Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte
mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda
olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid.
1.8. Tegevusega kaasnevad tegurid
25151 Mustassaare tee asub kaitstud põhjaveega alal. Projekteeritav õgvendus ja mahasõidud 25134
Sõmerpalu – Mustahamba teel asuvad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. 25151
Mustassaare teele lähimad puurkaevud asuvad umbes 60 m kaugusel teest. 25134 Sõmerpalu –
Mustahamba teele on lähim puurkaev umbes 181 m kaugusel. Projekteerimistöödega ei ole ei ole
eeldada põhjavee võimalikku alanemist.
25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee km 6,31 rajatav mahasõit asub Rõuge jõest ca 180 m kaugusel.
Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seatud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti
elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele. Kasutusaegne mõju on seotud enamasti
14 Skepast&Puhkim OÜ 2017. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
11 / 28
rehvide kulumise, liikluse poolt õhku paisatud saasteainete ja libedusetõrjeks kasutatava soola
sattumisega veekogudesse.
Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba vastavalt
veeseaduse § 8 lg 2 p 7 (tahkete ainete vette uputamisega seotud tegevus).
Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitus- kui ka kasutusaegne õhusaaste. Ehitusaegne õhusaaste
mõjutab peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritavate teelõikudega. Peale
teelõikude rekonstrueerimist mõju kaob, kuna projekteeritavad teelõigud asuvad juba olemasolevas
trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja
sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole ette näha ega õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse
olukorraga.
Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitus- kui ka kasutusaegne müra ja vibratsioon. Ehitusaegne
müra ja vibratsioon on lühiajaline häiring, mida saab vähendada kasutades heas korras ja kehtivatele
normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning pidades kinni õigusaktides kehtestatud nõuetest
ehitustööde teostamist lubavatest kellaaegadest. Maanteelõikude kasutamise ajal on eeldada müra-
ja vibratsioonitasemete vähenemist, kuna projektiga parandatakse teekatet, mis viivad sujuvama
liikluseni.
Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse
ja lõhna heidet keskkonda.
1.9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Tee ehitusel tekib jäätmetena peamiselt eemaldatav pinnas ja freespuru. Nii väljakaevatud pinnas
kui ka freespuru leiavad hiljem taaskasutust objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina. Jäätmed
mis ei sobi taaskasutuseks utiliseeritakse vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori jäävate valdade
jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine
pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
1.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt
põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt
korras ja nõuetekohaselt hooldatud ning kasutatakse korrektseid töömeetodeid. Tööde teostaja peab
olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus
ei satuks vette ja pinnasesse. Maanteelõikude rekonstrueerimine suurendab liiklusohutust ning seega
vähendab avariiolukordade esinemise võimalikkust.
1.11. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht
Projekteeritava tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Õnnetuste riski oluliselt
tõstvaid tegevusi ei planeerita. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu
tõenäoliselt ei esine.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
12 / 28
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Rekonstrueeritav 25151 Mustassaare teega piirneb peamiselt maatulundusmaadega. Sõmerpalu
alevikus piirneb 25151 Mustassaare tee 11 elamumaa üksusega ja 3 tootmismaa üksusega ning
piirnemisi toimub ka transpordimaaga. 25151 Mustassaare tee rekonstrueerimise käigus toimub km
0,27-2,764 laiendamine 7 m laiuse tolmuvabakattega teeks. Teemaa piir Sõmerpalu
raudteeülesõidukoha juures on 1 m äärmisest rööpast. 25151 Mustassaare teega projekteerimisega
ei halvendata ligipääsu tugimaanteedele, kõrvalmaanteedele ega kohalikele teedele.
Riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee piirneb terves ümberehituse piirkonnas
maatulundusmaaga. 25134 Sõmerpalu-Mustahamba tee lõik km 2,19-7,80 külgneb vahetult või läbib
Nursipalu harjutusvälja.
Riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee
vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude
ehitamine. Tee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ
poolt 2013. aastal. koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5
Sõmerpalu-Nursi lõik“.
Riigitee 25134 Sõmerpalu piirneb Sõmerpalu maaparandussüsteemiga (kood 2020767400010/001).
2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja
taastumisvõime
Kuna tee rekonstrueerimine toimub enamasti juba olemasolevas trassikoridoris, siis puudub
kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju maakasutusele.
Samuti puudub oluline negatiivne mõju pinnavormidele ja mullastikule, kuna rekonstrueerimine
toimub valdavalt olemasoleva teemaa piirides ja teekaitsevööndis.
Mõju pinnasele ja veekogudele võib avalduda seoses ehitusmasinatest lekkivate kütte- ja
määrdeainetega. Reostuse negatiivse mõju vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada töökorras
ja hooldatud ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud
jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika. Veekogusse ei tohi plasttruupide
paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
Projekteeritavate maanteelõikude lähedal asub Kerreti turbamaardla. Maanteeameti
projekteerimistingimuste kohaselt tuleb vajadusel põhiprojekti koostamise käigus teostada
täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra
kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Samuti tagada riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval
Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood 2020767400010/001) maaparanduskaevu säilimine ja
toimimine. Maaparandussüsteemide toimimiseks on ette nähtud projektiga kraavide puhastamist ja
kindlustamist ning drenaažikaevude väljavahetamist. Veerežiimi säilitamisel hetkeolukorraga
vähemalt samal tasemel ning ligipääsu tagamisel maavara kaevandamisele puudub kavandataval
tegevusel oluline mõju turbamaardlale.
Tee ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju.
Teede ümberehitus ja laiendamine ohustab eelkõige tee ümbrusesse jäävat metsa raietegevus,
kasvupinnase hävimine ning pinnase niiskusrežiimi muutus. Tee tehnoloogilises vööndis hävitatakse
kõrghaljastus pöördumatult (sh lõhutakse puude juurestik). Samas 25134 Sõmerpalu ja 25134
Sõmerpalu – Mustahamba teete töödel mahavõetavate puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste
pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
13 / 28
Maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis ja pargis asuvate
kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal loodud
kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik ei saaks kahjustada. Kui säilitatakse kaitse-
eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub.
Kaitsealused liigid ja Natura 2000 ala asuvad rekonstrueeritavatest maanteelõikudest sellisel
kaugusel, et ei ole eeldada negatiivse mõju teket.
2.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime
2.3.1. Põhjavee kaitstus
25151 Mustassaare tee asub kaitstud põhjaveega alal (vt Joonis ). 25134 Sõmerpalu – Mustahamba
tee asub kaitstud, suhteliselt kaitstud ning osaliselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal15. Teele
25134 projekteeritav õgvendus ja mahasõidud asuvad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega
alal.
Joonis 6. Põhjavee kaitstus projekti piirkonnas
25151 Mustassaare teele lähimad puurkaevud asuvad umbes 60 m kaugusel teest (PRK0010778 ja
PRK0051150). Tegu on töötavate puurkaevudega, mille otstarve on olmevee saamine.
Projekteeritavale 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teele on lähim puurkaev umbes 320 m kaugusel
(PRK0024835).
Projekteerimistöödega ei ole eeldada põhjavee võimalikku alanemist. Tagada tuleb ümberkaudsete
hoonete joogiveega varustatuse jätkumine. Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad ei oleks rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale.
15 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
14 / 28
2.3.2. Pinnaveekogud ja kaldad
Projekteeritav teelõik asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. 25134 Sõmerpalu tee ületab
4 nimetut kraavi. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba piirneb Sõmerpalu alevikus Võhandu jõega ning
ületab mitut nimetud Nursipalu harjutusväljakul asuvat kraavi, mis suubuvad Rõuge jõkke. Võhandu
jõgi (registrikood: VEE1003000) asub 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teest ca 218 m kaugusel.
Jõe kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m.
Rõuge jõgi (registrikood: VEE1004100) asub 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teele projekteeritud
mahasõidust km 6,31 ca 180 m kaugusel. Rõuge jõe kalda piiranguvöönd on 100 m,
ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m.
Rõuge jõgi jääb kogu ulatuses Natura aladele – harjutusväljaga piirnev jõelõik ning kogu jõe alam-
ja keskjooks jäävad Timmase loodusalale, jõe ülemjooks Haanja loodusalale. Ida-Eesti
veemajanduskava kohaselt on jõe seisund hea.
Nursipalu harjutusvälja alal on pinnaveeseiret läbi viidud üks kord aastas alates 2009. a. Seire
tulemused näitavad, et praeguse tegevuse jooksul ei ole raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn)
jääke pinna- ja põhjavees tuvastatud, kusjuures analüüsitud näitajate väärtused jäävad allapoole
määramispiiri.
2.3.3. Hüdroloogilised tingimused
Ehitustöid teostatakse veekogude lähedal, mistõttu tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust
jm ehitusmaterjale ja olmejäätmeid. Tööde käigus ei tohi rikkuda olemasolevat hüdroloogilist režiimi
ning tuleb jälgida, et veekogudesse satuks võimalikult vähe heljumit.
Negatiivne mõju põhja- ja pinnaveele ehitusperioodil võib avalduda kütuse ja määrdeainete lekete
teel. Lekete vältimiseks tuleb kasutada töökorras olevaid ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus
eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse
ladestuspaika. Truupide paigaldamisel tuleb jälgida, et veekogusse variseks võimalikult vähe pinnast.
Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seatud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti
elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Kasutusaegne mõju on seotud enamasti rehvide
kulumise, liikluse poolt õhku paisatud saasteainete ja libedusetõrjeks kasutatava soola sattumisega
veekogudesse.
Projekteeritavad alad ei asu üle ujutataval alal. Piirkonnas ei asu märgalasid, seega mõju
märgaladele puudub.
2.3.4. Pinnavormid
Geoloogiliselt paikneb projekti ala ja Nuripalu harjutusväli Ida-Euroopa platvormi loodeosas,
Fennoskandia kilbi lõunaservas. Geoloogiline struktuur koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Eestis
aluskorra kivimid ei paljandu. Nursipalu harjutusvälja pealiskord koosneb Devoni ajastu
settekivimitest (liivakivi, aleuroliit, savi). Pinnakatte kivimite (moreeni) paksus Nursipalu
harjutusväljal on kuni 50 m16.
Maastikutüübilt jääb Nursipalu harjutusväli Võru orundi piirkonda, mis on Karula ja Haanja
kõrgustikke eraldav piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav savitasandik, mille põhjal voolas jääaja
lõpul hiigeljõgi. Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune
ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava
jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. Võru orund on nõguvorm, mis on
kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud.
16 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjavee Kaitstuse kaart
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
15 / 28
Projekteeritav teelõik asub Haanja kõrgustiku ja Otepää kõrgustiku vahelisel alal, kus maapinna
absoluutkõrgused jäävad 75-85 m vahemikku17.
25134 Sõmerpalu tee asub piirkonnas kus on kõige enam gleistunud kahkjas leetunud muld aga
levinud on ka sügavad madalsoo mullad. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teel levivad sügavad
madalsoo mullad, leostunud gelimuld ja gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld18.
Kavandatava tegevuse mõju pinnasele seisneb selle kahjustamises ja füüsilise struktuuri muutmises.
Pinnase tihendamise ja asfaldiga katmisega kaovad pinnase looduslikud funktsioonid, mis enam ei
taastu. Sademevee infiltratsioon väheneb ning aeroobsed tingimused asenduvad pinnase ülemistes
kihtides anaeroobsete tingimustega. Ehitusperioodil kahjustatakse ka tee tehnoloogilises vööndis (30
m tee servast) raskete tee-ehitusmasinatega töötades pinnase looduslikku struktuuri.
2.3.5. Metsad ja kõrghaljastus
Rekonstrueeritava 25151 Mustassaare tee ääres paiknevad peamiselt põllumaad, kuid vähesed
nende hulgast on kehtiva Võru maakonnaplaneeringu kohaselt19 ka väärtuslikud põllumajandusmaad
(vt Joonis ). Üldiselt on tegu tasase ja väheliigendatud pinnamoega. Riigiteed 25134 Sõmerpalu –
Mustahamba ümbritseb peamiselt mets. Tee ehitamisel säilitatakse väärtuslikel
põllumajandusmaadel põllumajanduslik kasutus, kuna tegevused ei toimu otseselt põllumaadel.
Võru vallas on miljööväärtusliku maastiku alana määratletud Sõmerpalu küla 25151 Mustassaare tee
ca 600 m ulatuses. Antud projektiga kavandatud tööd ei takista sellel alal paiknevate maade edasist
kasutamist ning seega ei mõjuta ala miljööväärtuslikkust.
25151 Mustassaare tee piirneb enamasti põllumajandusmaadega, kuid läbib kohati ka metsatukki
ning metsatukkadest läbiminekul tuleb teostada raadamist. Samuti tuleb teostada raadamist 25134
Sõmerpalu – Mustahamba tee mahasõitude ümberehitusel ja ohtliku kurvi õgvendamisel.
17 Kaitseministeerium: http://www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/nursipalu_kmh-programm.pdf 18 Maa-ameti geoportaal 19 Võru Maavalitsuse koduleht https://maakonnaplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
16 / 28
Joonis 7. Väljavõte koostatavast Võru maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtused
(seisuga 04.04.2016). Kollasega on tähistatud miljööväärtuslik ala, oranžide täppidena
väärtuslik põllumaa ning roheliste täppidena rohealad.
25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee piirneb metsamassiividega ning alal domineerivad kõrgematel
reljeefivormidel palumetsad (enamlevinud on pohla kasvukohatüüp, kuid suhteliselt rohkelt esineb
ka mustika kasvukohatüübi metsi) ning madalamatel reljeefiosadel kõdusoometsad ning kuivendatud
soostunud metsad (peamiselt angervaksa kasvukohatüüp). Puuliikidest domineerib enamusel alast
mänd, madalamatel aladel ja kuivendatud metsades domineerivad paiguti ka kuusk ja kask.
Metsamaa kuulub peamiselt RMK-le ning on osaliselt eraomandis.
Rekonstrueeritav 25134 Sõmerpalu tee piirneb ja paikneb osaliselt Sõmerpalu alevikus asuval
kaitsealal „Sõmerpalu mõisa park“ (KLO1200107) (vt Joonis ). Sõmerpalu mõisa park on
ehitismälestis, mille kaitsevööndis asuvad lisaks mitmed kaitsealused ehitismälestised (vt Joonis ).
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
17 / 28
Joonis 8. Sõmerpalu mõisa park
Joonis 9. Kultuurimälestised Sõmerpalu mõisa pargi kaitsevööndis (kaitsevöönd on
tähistatud sinise viirutusega)20
20 Allikas: maa-ameti geoportaal
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
18 / 28
2012. aastal koostatud Sõmerpalu mõisa pargi hoolduskava kohaselt on pargis nahkhiirte elupaigad.
Aastatel 1999-2008 leiti pargis järgmisi II kaitsekategooria nahkhiire liike: põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii), suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja kääbus-nahkhiir
(Pipistrellus pipistrellus). Keskkonnaregistri andmete kohaselt praegusel hetkel pole pargis
nimetatud nahkhiirte elupaikasid.
Park on stiililt vabakujunduslik. Mõisa peahoone ees olev pargiosa on puhtaks raiutud ning säilitatud
on valdavalt vaid suured puud. Park on üsna täis kasvanud ning vajab sanitaarraiet. Pargis on säilinud
mitmed vanad alleed ja puuderead. Projekteeritav maantee piirneb peahoone esise ja taguse
pargiosaga. Peahoone ees olevas pargiosas on läbi viidud raietööd ja likvideeritud looduslikku
uuendust. Peahoone taga olev pargiosa on tugevalt võsastunud ning palju puid on halvas seisukorras.
Puudegruppidest on märkimisväärsed eelkõige projekteeritavast teest eemal asuvad tammeread.
Üksikpuudest on märkimisväärsed peahoone ees asuvad suuremõõtmelised puud21.
Sõmerpalu mõisa pargi territooriumil asuvad vääriselupaigad VEPL00431 ja VEPL00432. Mõlema
vääriselupaiga puhul on tegu sinilille kasvukohatüübiga, kus on keelatud teostada raiet (välja arvatud
erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul22) ning eemaldada surnud ja
lamapuitu. Teede ümberehitus ja laiendamine ei ohusta vääriselupaiku VEPL00431 ja VEPL00432,
kuna kavandatavad tegevused ei toimu vääri elupaikade asukohas ning ei teostata raiet ega
eemaldata surnud ja lamapuitu.
Teede ümberehitus ja laiendamine ohustab eelkõige tee ümbrusesse jäävat metsa raietegevus,
kasvupinnase hävimine ning pinnase niiskusrežiimi muutus. Tee tehnoloogilises vööndis hävitatakse
kõrghaljastus pöördumatult (sh lõhutakse puude juurestik). Samas 25151 Mustassaare ja 25134
Sõmerpalu – Mustahamba teete rekonstrueerimisel mahavõetavate puude hulk on väga väike
võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline.
2.3.6. Rohevõrgustik
Roheline võrgustik projekti piirkonnas on määratud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2005) (vt Joonis 10).
Kehtivasse Võru maakonnaplaneeringusse on roheline võrgustik üle võetud praktiliselt samal kujul.
Endise Sõmerpalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2010) on rohelise võrgustiku piire
korrigeeritud, kuid harjutusvälja piirkonnas jääb roheline võrgustik põhimõtteliselt samaks. Rõuge
vallal kehtestatud üldplaneering puudub.
21 Artes Terrae: Sõmerpalu mõisa pargi hoolduskava 2013-2022, 2012 22 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003?leiaKehtiv
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
19 / 28
Joonis 10. Roheline võrgustik piirkonnas Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
kohaselt (2005)
Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna-
tingimused“ kohaselt 25151 Mustassaare teega ristub kohaliku tähtsusega rohelise võrgustiku
koridoriga ning 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee jääb riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku
Vagula tuumalale T1. Tegemist on vähese asustusega suure metsamassiiviga (kokku 92 km2), kus
leidub mitmeid kaitstavate liikide elupaiku, metsise mängupaiku ja metsa vääriselupaiku.
Eelnimetatud teemaplaneeringu kohaselt on tuumala funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade
osatähtsus tugialal ei langeks alla 90%.
Maanteeameti loomaõnnetuste kaardirakenduse23 kohaselt ei jää projekteeritavatele aladele ohtlikke
teelõike.
25151 Mustassaare ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teete rekonstrueerimisel mahavõetavate
puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju
kõrghaljastusele on väheoluline.
23 Maanteeamet: http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
20 / 28
2.3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad
25151 Mustassaare tee asub lõigul km 0,27-0,70 osaliselt kaitstaval loodusobjektil „Sõmerpalu mõisa
park“ (KLO KLO1200107). Kaitseala piir kulgeb tee vasakus servas. Kuna maantee nr 25151
laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis, siis tuleb tööde teostamisel pargis
tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada.
Projekti asendiplaani väljavõtted on näidatud joonistel 11 ja 12. Kui säilitatakse maksimaalselt
kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub.
Joonis 11. Väljavõte projektist Sõmerpalu mõisa pargiga piirneval lõigul (Lõik PK 2+73
kuni 5+50)
Joonis 12. Väljavõte projektist Sõmerpalu mõisa pargiga piirneval lõigul (Lõik PK 5+50
kuni 7+00)
25151 Mustassaare teest ca 484 m kaugusel asub I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotkas
(Aquila pomarina) elupaik. Ca 212 m kaugusel teest asuvad III kaitsekategooria loomaliikide harjus
(Thymallus thymallus) ja võldas (Cottus gobio) elupaigad Võhandu jões. 25134 Sõmerpalu-
Mustahamba teele km 6,31 projekteeritud mahasõidust asub ca 170 m kaugusel II kaitsekategooria
loomaliigi paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaik Rõuge jões ning ca 137 m kaugusel asub III
kaitsekategooria loomaliigi saarmas (Lutra lutra) elupaik. Projekteeritavast teest (25134) ca 165 m
kaugusel asub ka Rõuge jõe hoiuala. Rõuge jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
21 / 28
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide -
rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.
Ca 160 m kaugusel 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teele km 6,31 projekteeritud mahasõidust asub
Natura 2000 ala Timmase loodusala. Timmase loodusala kaitse-eesmärk on:
- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010);
- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Kaitsealused liigid ja Natura 2000 ala asuvad projekteeritavast teest sellisel kaugusel, et ei ole
eeldada olulise negatiivse mõju avaldumist.
2.3.8. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada
Projekteeritaval alal ja selle lähiümbruses ei ole teada alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on ületatud või võidakse ületada.
2.3.9. Asustus
25151 Mustassaare tee läbib endise Sõmerpalu valla üldplaneeringu kohaselt Sõmerpalu aleviku
tiheasustusala. Peale maanteelõigu rekonstrueerimist paranevad sõidukite, liiklemistingimused, mis
tähendab, et kavandataval tegevusel on positiivne mõju tiheasustusaladele.
2.3.10. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Projekteeritava maanteelõigu nr 25151 ääres paiknevad järgmises tabelis (vt Tabel 1) loetletud
kultuurimälestised.
Tabel 1. Projekteeritava maanteelõigu (25151) läheduses paiknevad kultuurimälestised24
Mälestise nimi Mälestise liik Registr. nr Seisund Kaugus maanteest, m
Sõmerpalu mõisa park ehitismälestis 14109 rahuldav 0
Sõmerpalu mõisa aednikumaja, 19. saj II pool
ehitismälestis 14111 rahuldav 47,6
Sõmerpalu mõisa piirdeaia postid, 19. saj II pool
ehitismälestis
14110
halb 106
Sõmerpalu mõisa viinavabrik, 19. saj II pool
ehitismälestis 14119 rahuldav 118
Sõmerpalu mõisa sepikoda, 19. saj II pool
ehitismälestis 14118 avariiline 158
Sõmerpalu mõisa peahoone, 19. saj II pool
ehitismälestis 14108 avariiline 118
Sõmerpalu linnuse territoorium, 15/16 saj
ehitismälestis 14107 rahuldav 147
Sõmerpalu mõisa kelder,
19. saj II pool
ehitismälestis 14113 halb 166
24 Allikas: Maa-ameti geoportaal
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
22 / 28
Mälestise nimi Mälestise liik Registr. nr Seisund Kaugus maanteest, m
Sõmerpalu mõisa viinakelder-elamu, 19. saj II pool
ehitismälestis 14114 avariiline 192
Sõmerpalu mõisa ait, 19. saj II pool
ehitismälestis 14116 halb 211
Sõmerpalu mõisa valitsejamaja, 19. saj II pool
ehitismälestis 14117 rahuldav 190
Sõmerpalu mõisa tall-tõllakuur, 19. saj II pool
ehitismälestis 14112 avariiline 203
Sõmerpalu mõisa karjalaut, 19. saj II pool
ehitismälestis 14115 avariiline 295
Kõik eelnevas tabelis loetletud kultuurimälestised kuuluvad ühise kinnismälestise kaitsevööndi alla
(vt Joonis ).
Kinnismälestise kaitsevööndi ülesanded on:
tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti
nähtavus;
kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd;
kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise
loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse
vorm).
Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude
ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool
mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Kaevetöödel kinnismälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine
(kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid
võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).
Kuna maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis ja pargis
asuvate kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal
loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik ei saaks kahjustada. Kui säilitatakse kaitse-
eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub.
Projekteeritava maanteelõigu nr 25151 ääres paiknevad järgnevas tabelis (vt Tabel 2) loetletud
pärandkultuuriobjektid.
Tabel 2. Projekteeritava maanteelõigu (25151) läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid
Objekti nimi Objekti tüüp Registr. nr Objekti
ulatus, m
Seisund Kaugus maanteest, m
Kereti metsataimla
Vanad metsataimlad
767:MTI:006 50 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata
21
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
23 / 28
Objekti nimi Objekti tüüp Registr. nr Objekti
ulatus, m
Seisund Kaugus maanteest, m
Metsnikukoht Vahtkondade kordonid
767:VKK:009 50 hästi või väga hästi säilinud
51
Kereti metsavahikoht
Vahtkondade kordonid
767:VKK:010 20 säilinud 20-50% 9
Kereti metsnikukoht
Vahtkondade kordonid
767:VKK:008 50 säilinud 50-90% 75
Sõmerpalu raudteejaam
Raudteerajatised 767:RTR:002 40 säilinud 50-90% 44
Kereti metsavahikoht
Vahtkondade kordonid
767:VKK:011 30 säilinud 20-50% 186
Ehitustööde käigus tuleb pärandkultuuriobjektiga arvestada ning nende kahjustamist võimalusel
vältida. Kui seda tehakse, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektidele puudub.
2.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale
2.4.1. Vee kvaliteet
Ülevaade pinna- ja põhjaveest ning sellele potentsiaalselt avalduvatest mõjudest rekonstrueeritavate
maanteelõikude läheduses on antud peatükkides 2.3.1. 2.3.2.
Rekonstrueeritavatel maanteelõikudel paiknevad truubid vahetatakse välja või puhastatakse.
Truupide väljavahetamine ja puhastamine parandab pinnaveevoolu teemulde alt läbi, mis on
pinnavee seisundile positiivse mõjuga.
Oht pinnase reostuse esinemiseks tekib ehitustööde käigus kütte- ja määrdeainete lekete teel.
Pinnase saastamise vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada heas korras olevaid
ehitusmasinaid.
2.4.2. Õhusaaste
Ehitustööde käigus võib lühiajaliselt ja ajutiselt suureneda õhusaaste eelkõige inimestele, kelle
elamud piirnevad laiendatava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja
liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpool nimetatud häiringud kaovad
pärast ehitustööde lõppu. Et projekteeritavad teelõigud asuvad olemasolevas trassikoridoris ning
kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine,
siis ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga. Sujuvam liiklemine
vähendab kütusekulu, mistõttu paraneb õhukvaliteet heitgaaside koguste vähenemisel. Lisaks sellele
on 25151 Mustassaare tee praegusel hetkel kruuskattega tee. Peale tee rekonstrueerimist on teekate
tolmuvaba, mis tähendab, et tolmuemissioonid vähenevad võrreldes hetkeolukorraga.
Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee
kastmine), mis vähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele ja heaolule.
Ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning olema heas
korras.
Kuna rekonstrueeritavad maanteelõigud asuvad juba olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava
tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole
ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Kavandatav õgvendus ei asu
elamute läheduses.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
24 / 28
2.4.3. Müra ja vibratsioon
Tee ehitusperioodil võib esineda tee-ehitusmasinate poolt tekitatud müra ja vibratsioon. Tegemist
on lühiajalise häiringuga. Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras
ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides
kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad
vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. Vibratsioonitasemed
peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele.
Maanteelõigu kasutamise ajal on eeldada müra- ja vibratsioonitasemete vähenemist, kuna projektiga
parandatakse teekatet. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamised müra
leevendavad tegurid. Arvestades sellega, et rekonstrueeritavate teelõikude liiklussagedused on üsna
madalad (vt ptk 1.3. ), siis ei ole eeldada piirnorme ületavate müratasemete levikut lähimate
elamuteni.
Seega kui ehitustööde ajal kasutatakse heas korras olevaid kehtivatele normidele vastavaid
ehitusmasinaid- ja seadmeid ning peetakse kinni ehitustöid lubavatest kellaaegadest, siis oluline
negatiivne mõju puudub.
2.4.4. Soojus, kiirgus, lõhn
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi muutusi seoses valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
25 / 28
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.1. Piiriülese mõju võimalikkus
Arvestades projekteeritava ala asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole tõenäoline, et
kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi
keskkonnaseisundile.
3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Käesoleva projektiga tahetakse laiendada juba olemasolevat teed ning rekonstrueerida
olemasolevaid mahasõite ning luua uusi mahasõite juba olemasolevale teele.
Eelhinnangu koostamise käigus ei tuvastatud objekte või tegevusi, mis võiksid koos kavandatava
tegevusega põhjustada olulist keskkonnamõju.
3.3. Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Eelhinnangu põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne
keskkonnamõju. Siiski saab välja tuua teatud meetmed, mille rakendamisele tuleb tähelepanu
pöörata, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike:
- Tagada tuleb riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil
(kood 2020767400010/001) paikneva maaparanduskaevu säilimine ja toimimine.
- Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga
tegevuse registreering vastavalt veeseaduse § 196 (tahkete ainete vette uputamisega seotud
tegevus).
- Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja
trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkinud jäätmed
tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele.
- Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
- Jäätmed või materjalid, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee või autorataste mõjul välja,
tuleb koheselt eemaldada ning kahjustatud ala puhastada.
- Jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel nende tekkekohas peab töövõtja registreerima
end Keskkonnaametis jäätmekäitlejaks vastavalt jäätmeseaduse § 987 lg 2.
- Võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset taaskasutamist.
Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide
kindlustamisel ning teemaa haljastamisel.
- Ehitustööde käigus tuleb kasutada töökorras ja hooldatud ehitusmasinaid.
- Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb
utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika.
- Veekogusse ei tohi plasttruupide paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
26 / 28
- Tööde teostamisel Sõmerpalu mõisa pargis tuleb tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-
eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada. Projektiga ette nähtud puude
ja võsa eemaldamist võib teha vaid ulatuses mis on ehitustööde teostamiseks hädavajalik.
Suuremate säilitatavate ehitustöödega vahetult piirnevate puude tüvesid ja puude
juurestikku tuleb kaitsta kahjustamise eest paigutades enne ehitustööde algust laudis ümber
puude tüvede ning rakendades meetmeid juurestiku kaitseks tallamise eest.
- Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde
tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise
loa taotluse vorm).
- Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis
kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§
31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama
sellest Muinsuskaitseametile.
- Kaevetöödel kinnismälestise „Sõmerpalu mõisapark“ alal ja selle kaitsevööndis tuleb tagada
arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel
arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või
ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).
- Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine.
- Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased,
töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei oleks
rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale.
- Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust jm ehitusmaterjale ja
olmejäätmeid.
- Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu
teeäärsetele maavaldustele.
- Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt
tee kastmine).
- Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele
normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud
nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele.
- Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ toodud nõuetele.
- Enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
27 / 28
4. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused
Keskkonnamõju eelhindamisel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist
negatiivset keskkonnamõju piirkonna looduskeskkonnale, kultuurilisele keskkonnale ning inimeste
tervisele ja heaolule. Eeldatavalt ei ületa kavandatava tegevusega kaasnev mõju mõjuala
keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist ja
heaolu, kultuuripärandit või vara.
Eelhinnangus on välja toodud meetmed ja soovitused ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
vähendamiseks, millega on otstarbekas ja asjakohane arvestada projekti koostamisel ja ehitamise
käigus.
Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
28 / 28
Kasutatud kirjandus
- Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014
- Vabariigi Valitsuse määrus RT I 2005, 46, 383 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
- Keskkonnaministri määrus 16.08.2017 nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
- Riin Kutsar „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“,
2015
- Keskkonnaministeerium „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“, 2017
- Keskkonnaministeerium „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“, 2017
- Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekt“, 2018,
tööprojekti seletuskiri
- Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekt“, 2017,
KMH programm
- Riigikogu seadus RT I 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010?leiaKehtiv
- Maavalitsuse veebileht „Võru maakonnaplaneering 2030+“, 2018
- Sõmerpalu Vallavolikogu „Sõmerpalu üldplaneering“, 2009
- Sõmerpalu Vallavolikogu „Sõmerpalu valla arengukava 2006-2018“, 2014
- Rõuge Vallavolikogu „Rõuge valla arengukava 2015-2025“, 2015
- OÜ Hendrikson&Ko „Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne“,
2007
- Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend,
kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu
arvutamise täpsustatud alused“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003?leiaKehtiv
- Maanteeameti loomaõnnetuste veebirakendus,
https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
- Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
- Keskkonnaregister
- Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
- EELIS andmebaas