Arvestuse küsimused ja vastused!

II PÕHISEADUS 1)Põhiseaduse tüübid(näidetega) Põhiseadusi on väga erinevaid sorte. Näiteks on väga detailne põhiseadus Saksamaal. Samuti väga üldisi põhiseadusi, nt USA. Ja Rootsis ei ole põhiseadust sellist nagu Eestis üldse olemas. Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. 2)Detailse regulatsiooni plussid ja miinused, seos põhiseaduse muutmise korra ja sagedusega – Miinus: Loogiliselt lahendatav küsimus võib detailsesse regulatsiooni takerduda, sest ilmselt ei ole võimalik kõiki elulisi olukordi ette näha ja nii hakatakse seaduseauke nägema seal, kus mingit auku tegelikult pole. Plussiks võiks olla see et mida detailsem on regulatsioon seda kergemalt ja üheselt mõistetavalt saame seda täita ning teada on ka kõik õigused ja kohustused. 3) Eesti PS kesksed väärtused ja aluspõhimõtted. Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused - neid tuleb alati eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähimal kahjulikul viisil (proportsionaalsuse põhimõte!). Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga (riigi ja kohaliku omavalitsusega) on (õigusselguse põhimõte!). 4)Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? – Ei, sest PS § 10 ütleb, et loetletakse õigused, vabadused ja kohustused, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Ehk siis sisuliselt osundab §10 Eesti riigile kui sotsiaalsele õigusriigile, mitte heaoluriigile. 5) mitu Põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaane või parlamentaalne? 1933. a PS muudatuse sisu. Põhiseadused

15.VI 1920 (jõust. 21.XII 1920) Parlamentaarne riik. o 14.-16.X 1933 rahvahääletusel vastu võetud muudatused (jõust.24.I 1934)

17.VIII 1937 (jõust. 1. I 1938) Presidentaalne1 riik, kahekojaline nõrk parlament. 28.VI 1992 (jõust. 28. VI 1992) Parlamentaarne riik

o 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) o 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) o 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) o 13. IV 2011 (jõust 22. VII 2011)

1933. a PS muudatuse sisu: Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Põhiseadus kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 1938, kui hakkas kehtima uus põhiseadus. Kes põhiseaduse eelnõu välja töötas, pole teada. Uus põhiseadus kehtestas Riigikogu valimiseks uue korra, kus riigikogus saab olema 50 liiget ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Samuti muudeti Riigikogu liikmete tasu saamise korda, kui nad saavad tasu ainult istungjärkude kestmise

1

ajal. 1934. aasta põhiseadus nägi ette nii Peaministri kui ka Riigivanema ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus Riigivanem pidi valitama viieks aastaks. Põhiseaduse muudatuste kehtima hakkamisel loeti ametisolev Riigivanem peaministriks kuni uue valitud Riigivanema volituste alguseni. Selleks Peaministriks ja Peaministriks Riigivanema ülesannetes ainuikuliselt sai Konstantin Päts, kes oma esimese otsusena määras peaministri asetäitjaks välisministri Julius Seljamaa. 6) Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a PS-t? Kehtivat põhiseadust on muudetud 4 korda. (1992. aasta oma) I muudatus-

25.II 2003 muudatus (jõust. 17. X 2005) o KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale o nn vahevalimiste võimaldamine

II muudatus- 2004. aastal Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ei olnud kehtiva põhiseaduse alusel võimalik.( Mõjutaks 1 pg suveräänsuse küsimust) Muudeti tollimakse ja -määrusi jne.

14.IX 2003.a. täiendus (jõust. 06. I 2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile

kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida rakendatava EL õiguse vastavust

Põhiseaduse aluspõhimõtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel

o otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt, kuni Maastrichti kriteeriumide täitmiseni oli Eesti suhtes kehtestatud erand

III muudatus- 2007. aastal. Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise. Loodeti saada Eesti keele kaitsmise jaoks rohkem raha. Võeti vastu läbi kahe koosseisu. See oli ohtlik, kuna tehti ilma rahvahääletuseta. Halvad muudatused toimuvad rahvahääletusel ja head muudatused toimuvad Riigikogus (?) IV muudatus- Kaitseväega seotus põhiseaduse muudatus. 7)Amnestia ja armuandmise vahe Amnestia on juriidiline toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest. Eesti seaduste alusel ei saa amnestia andmist panna referendumi küsimuseks. Armuandmisele on Eestis õigus ainult Presidendil. Paragrahv 78 lõige 19 ütleb, Eesti Vabariigi president vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistus. 8)Mida tähendab PS-s a. RK koosseisu häälteenamus-so vähemalt 51 poolthäält b. RK koosseisu 2/3 häälteenamus- so 68 poolthäält c. RK 4/5 häälteenamus- so 81 poolthäält (Poolt vähemalt 4 korda enam kui vastu!) Põhiseaduse kommenteeritud väljaandest (VAATA ÕISIST!!) 9) kolmeaktiline konstitutsiooni: PS=põhiseadus, PSRS-PS rakendamise seadus, PSTS= PS täiendamise seadus. Iga akti olemuse, sisu ja asendi tundmine.

10) Eesti PS muutmise kolm viisi, näited senisest muutmise praktikast Põhiseaduse muutmise kolm viisi:

Riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiireloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega)

Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega – 61 poolthäält!)

rahvahääletusel kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) Riigikogu otsusel kõik ülejäänu

11) konstitutsioonilised seadused-mida endast kujutavad; kas ainult pg 104 lg 2 loetletud; kas loetletud seaduste pealkirjad on kohustuslikud Põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadusi saab vastu võtta, muuta ja kehtetuks tunnistada ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega, so vähemalt 51 poolthäälega. Kõiki seadusi, mis täpsustavad põhiseaduslike institutsioonide Põhiseadusest tulenevat rolli see loetelu ei sisalda. Näiteks puudub loetelust Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Praktikas on loetud konstitutsiooniliseks seaduseks nt Euroopa Parlamendi valimise seadus. PS § 122 lg 2 kohaselt riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks RK koosseisu 2/3 häälteenamust. Kui nö lihtsat poolthäälte enamust nõudva seaduse rakendussätetes muudetakse nn konstitutsioonilist seadust (nt lihtseaduse lõpus kohtumenetluse seadust), tuleb eelnõu seadusena vastu võtta vähemalt 51 poolthäälega, ent see ei muuda nõnda vastu võetud lihtseadust konstitutsiooniliseks seaduseks. Lihtseadust muudetakse edaspidi ikkagi poolthäälte enamusega (poolt on enam kui vastu). Konstitutsioonilised seadused on sellised seadused, milliste vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ning mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Konstitutsioonilised seadused on need seadused, mis nõuavad kõrgendatud häälte enamust. Kui on tarvis muuta mõnda konstitutsioonilist seadust, siis on vaja kogu uus seadus vastu võtta kui konstitutsinooline seadus III PRESIDENT 1) presidentaalse ja parlamentaarse riii vahe;; näited maailmast 4.Parlamentarism-põhitunnuseks on parlamendi ülimusklikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Mudeliks on Suurbritannia(Eestis on ka parlamentarism) Rahvas valib otse parlamendi, parlament valib presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, seetõttu saavad valitsust juhtida vaid need parteid, kellel on arvukas esindus parlamendis. Tähtsaim võimuinstitutsioon- PARLAMENT Presidentalism-enam levinud L-Ameerikas, P-Ameerikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse enamasti USA. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesanded. Kuid ka presidendi võimu piiratakse. Presidentaalse võimu puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USAs valitakse president iga 4 aasta järel. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid.

2) presidendi volituste seos valimiskorraga § 78 lõige 3, vastavalt PS §-dele 89, 97, 105 ja 119 ka RK erakorralised valimised. 3) millised seadused reguleerivad Eesti VP tegevust? PS'st peatükk 5 pg 77-85 4)Eesti presidendi valimise kord; kes seab kandidaadi, RK-s ja valimiskogus valimise plussid ja miinused. Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid oli 2006. aastal 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat. See arv jääks ka 2011. a samaks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul. 5) RK's vähemalt 68 hääle nõude plussid ja miinused Mõiste – valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab RK koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus (68 häält). +: Kuna parlamentaarses riigis kuulub VP valimisõigus just Riigikogule, siis on oluline, et VP kui riigikaitse kõrgeim juht, rahvusliku ühtsuse esindaja jne saaks Riigikogult kaaluka heakskiidu, mida peegeldabki vähemalt 68 häält. +: Kui VP peaks valituks osutuma ka vähema kui 68 häälega, siis ei peegeldaks tema võit riigikogulaste otsustusenamust.

-: Vähemalt 68 hääle nõue on 1996.a, 2001. a ning ka 2006. a presidendivalimistel osutunud peamiseks põhjuseks, miks pole kohe suudetud valida presidenti. -: On oluliselt rangem valimiskogule sätestatud nõudest (hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälte enamus). -: Kuigi Riigikogu peaks ühest küljest olema justkui põhivalija, siis teisest küljest suure häälte enamuse nõue ja valimiskogu varuvariant pigem suunavad ja soodustavad presidendi valimist alles valimiskogus. -: Valimiskogus on võimalik seada üles uusi kandidaate (A. Rüütel osutuski 2001. aastal nii valituks) -: Eelkirjeldatud aspektid soodustavad erakondade vahel kokkulepete mittesaavutamist parlamendis;; teevad võimalikuks etteheited, et erakonnad seavad Vabariigi Presidendi kandidaate esitades ja valides erakonna huvid kõrgemale riiklikest huvidest ning et Riigikogus toimuv on vaid mäng. See kõik võib kahjustada parlamendi mainet avalikkuse silmis. Ilmekaks näiteks on siin 2006. aasta valimised, kui Riigikogus võttis kõigis kolmes hääletus voorus hääletus sedelid välja üksnes 65 Riigikogu liiget. -: Teisalt - üksnes Riigikogu poolt valimine võib seada kahtluse alla presidendi erakonna ülesuse ja apoliitilisuse ning võimalik, et ta ei pruugi olla võimeline oma rolli tõhusalt täitma. 6)presidendi volituste lõppemise alused

ametist tagaastumine teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega tema surma korral uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega

7)presidendi ennetähtaegse tagandamise vajalikkusest ja võimalikkusest. Kas Eestis peaks võimalik olema? Mis alustel ja millises korras? Vabariigi Presidendi volitused lõpevad enne tähtaega, kui: 1) ta astub ametist tagasi; 2) ta sureb; 3) jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus. 8) Eesti presidendi põhirollid:

tasakaalustaja riigikaitse kõrgeim juhtimises välismaal esindamine rahvuslik ühtsus kriisides toimetulek

9)vetode liigid -Piiratud põhiseaduslikud kaalutlused ja PS vastasus (nt Eestis) mistahes kaalutlused, aga parlamendil võimalik veto murda (nt USA) -Absoluutne (nt ÜRO julgeolekunõukogus) 10) VP veto Eestis: kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse

väljakuulutamisel Presidendil on ka nn vetoõigus, st riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule neljateistkümne päeva jooksul uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui

Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. Riigikogu VII ja VIII koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. 11) VP osalus valitsuse moodustamisel(peaministri kandidaat, ministrite

nimetamine/vabastamine) Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse . Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn. "portfellita ministrid", nagu nt. rahvastikuminister). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega, piirdub Presidendi roll sisuliselt vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikanditaatide valik kuulub peaministri pädevusse. 13)Presidendi roll riigikaitses Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. 14)Agressiooni mõiste ja VP ülesanne agressiooni korral Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. agressioon - ühe või mitme riigi relvastatud kallaletung teisele riigile selle territooriumi hõivamiseks või poliitilise korra muutmiseks. IV VALIMISED JA VALIMISSÜSTEEMID 1) Valimissüsteemi elemendid, põhimõisted(mandaat, kvoot, jagaja, ringkond, jaoskond) Mandaat - Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot - Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja-

Ringkond - Valimisringkond on piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel. Valimisringkonnad moodustatakse parlamendi liikmete või teiste poliitilistele postidele täitmiseks vajaliku isiku või isikute valimiseks. Riigikogu valimistulemuste selgitamiseks on Eesti jaotatud 12 valimisringkonnaks. Valimisringkonna piirid ühtivad maakonna piiriga, kuid üks ringkond võib koosneda ka mitmest maakonnast. Tallinnas on moodustatud kolm valimisringkonda. Jaoskond- Koht, kus kodanikud käivad valimas. 2)Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid Enamussüsteem - Enamussüsteem tähendab seda, et valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Kui ühes ringkonnas on kaks parempoolset kandidaati, kellest üks saab 5999 ja teine 6000 häält, aga vaid üks vasakpoolne, kes saab 6001 häält, siis osutub vasakpoolne valituks, kuigi parempoolsete toetajaid on tegelikult kaks korda rohkem. Proportsionaalsed süsteemid - Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Võrdelised valimised vastanduvad enamusvalimistele, mille puhul jagatakse mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma. Segasüsteemid - mitmemandaadilised valimisringkonnad: kinnine parteinimekirjade süsteem ja d’Hondt’i süsteemiga proportsionaalne esindatus. Iga hääletaja valib ühe nimekirja neist, mis on valimistingkonnas (provintsis). Ühemandaadilistes: lihtne enamushääletus. Valimiste vaheajal tekkinud vabad kohad täidetakse “teise liini “ kandidaatidega samast parteinimekirjast. 3) majoritaarsus vs proportsionaalsus Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Süsteemi kutsutakse ka "Võitja võtab kõik"-süsteemiks (ingl winner takes all) Tuntuim enamusvalimistel valitav ametikoht on USA president. Proportsionaalsus vt ülevalt. 4) Valimisõiguse põhiprintsiibid •VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida. •ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. •ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel

erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) •OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) •SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. 5)Eesti valimishaldusliku süsteemi tunnused Toimingud, mida tehakse põhiseaduse ja seaduse täitmiseks valimiste korraldamisel. Ka need toimingud on seadustes üsna üksikasjalikult reguleeritud. Need ei määra valimissüsteemi ega hääletamis- või kandideerimisõigust, vaid toiminguid, mida tehakse valimise printsiipide täitmiseks süsteemi raames. Valimishalduse eest vastutab Eestis Vabariigi Valimiskomisjon. Kolmeastmeline haldussüsteem: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. 6) Eesti valimissüsteem Riigikogu valimisel - proportsionaalsed, 12 ringkonda, mandaate 6-13. järgmised aastal 2015 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel - valimisõigus kõikidel alalistel elanikel!! Euroopa Parlamendi valimisel - Euroopa Parlamendi valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Igal valijal on üks hääl. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas. Valimissüsteem on proportsionaalne. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks vähemalt 21-aastane. Vabariigi Presidendi valimisel - Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. V RAHVAS 1) rahvasuveräänsuse ja riigisuveräänsuse erinevus(mh EL õiguse ja rahvusvahelise õiguse erinevus) Rahva suveräänsus ehk kõrgeima võimu kuulumine rahvale tähendab, et riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). See põhimõte on omane ühiskondliku lepingu teooriale ja sellisena vastandatud monarhi või ühiskonnagrupi tahte kohasele riigile. Rahva suveräänsus seisneb riigi tegutsemises rahva ja kodaniku heaks ning on sellisena kaasaegse riigi lahutamatuks koostisosaks Rahvasuveräänsus: Eesti rahva enesemääramisõigus kui Eesti riigivõimu algallikas Riigi iseseisvus ehk sõltumatus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Riigisuveräänsus jaguneb kaheks: sisene ja väline. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja

võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 2) Rahvusriigi mõiste Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis;; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku. Rahvusriigi põhimõttele tuginedes võid seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku idenditeeti. 3) Rahva mõiste riigiõiguses Põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt on kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas. Rahvale on pühendatud põhiseaduse III peatükk. Rahva hulka kuuluvad kodanikud ning rahvas teostab riigivõimu eelkõige hääkeõiguslike kodanike kaudu. Riigikohus peab kodakondsuse alusena isiku ja riigi vahelist õiguslikku sidet. 4)kas lastele anda hääleõigus? Oma argumenteeritud arvamus! EI!!! 5)ius soli ja ius sanguinis Ius soli-ehk territoriaalpõhimõte tähendab, et see, kes vastava riigi territooriumil sündinud on, omandab selle riigi kodakonduse. Eelkõige eelistatakse ius soli põhimõtet neis riikides, kus soovitakse siduda sisserändajate lapsi riigiga. Ius sanguinis- põhimõte tähendab seda, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Selle põhimõtte kasuks otsustavad eelkõige need riigid, kes ei soovi kodakondsete kasvu sisserändajate arvelt, samas soovivad kodakondsete kasvu välismaal sündinud laste arvelt. Põhiseaduses on ette nähtud ius sanguinis põhimõte, sest paragrahv 8 lg 1 kohaselt saab iga laps, kelle ema või isa on Eesti kodanik, automaatselt Eesti kodakonduse. 6)topeltkodakondsus See põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab teise riigi kodakondsuse ning sellega kaotab Eesti kodakondsuse. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega topeltkodakondsuse vältimise kohta loeb kodakondsuse seaduse par.29 selle vabatahtlikuks kodakondsusest loobumiseks, mitte kodakondsuse äravõtmiseks. 7) sünnijärgse ja naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsus(sh sünnijärgse eelised) Naturalisatsioon-kodakondsuse omandamine isiku sooviavalduse alusel. Sünnijärgset kodakondust ei tohi ära võtta. Pg 8 ja pg 79 8)Kõrgeima riigivõimu teostamise kõik võimalikud vormid, vormid Eestis Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb traditsiooniline demokraatia jagunemine vahetuks ning kaudseks demokraatiaks. Eesti põhiseadus on omaks võtnud eelkõige kaudse demokraatia. Kaudse demokraatia puhul langetab otsuse parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse, kes omakorda kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil. Vahetu demokraatia põhivõrmideks on rahvahääletus ja rahvaalgatus. 9)Rahvahääletus(liigitus, mis küsimusi peab/tohib/ei tohi rahvahääletusele panna Eestis) Rahvahääletus on üks peamistest vahetu demokraatia vormides. Põhiseadus näeb ette

kahte liiki lahvahääletusi(pg 105) Esiteks on võimalik panna hääletusele mõni seaduseelnõu. Teiseks saab rahvas otsustada „muid riigielu küsimusi“ Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. Esiteks on piiratud rahvahääletusel otsustamisele tulla võivate küsimuste ring. Rahvahääletusele ei saa panna küsimusi, mis võimaldaksid rahva toetust lihtsate, isegi populistlike vahenditega võita(maksud, eelarve). Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuse, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise nind riigikaitse küsimusi. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või mõni muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnude häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi Presidend viivitamata välja. 10)Rahvaalgatus Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse(eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks nind otsustamiseks. Tavapäraselt on selleks vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekud, mis esitatakse riigiorganile(parlamendile), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või teatud juhtudel rahvaalgatuse korras tõstatatud küsimuse panema rahvahääletusele. Mõningates riikides on rahvahääletus kohustuslik siis, kui palament küsimust ise ei lahenda või ei ole rahvaalgatuse korras tõstataud küsimusega nõus. Eestis ei näe põhiseadus rahvaalgatuse võimalust ette. VI ERAKONNAD 1)Erakonna juriidiline mõiste Eestis Erakond on EKS kohaselt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud mittetulundusühing, millel on vähemalt tuhat Eesti või muu EL liikmesriigi kodanikust liiget, kes ei kuulu ühtegi teise Eesti erakonda. 2)Erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade absoluutselt vaba konkurents tähendaks seda, et erakondade loomine ja esinduskogus mandaatide saamine on õigusnormide abil nö kunstlikult piiramata: ei ole asutamispiiranguid, ei rakendata valimiskünnist, ei takistata esinduskogus fraktsioonide loomist ega saadikuil fraktsioonide vahetamist jne. Valituks osutumise väljavaadete formaalse ühetaolisuse tagamiseks ei rakendata.sel juhul mingeid meetmeid: iga erakond võib valimistel välja panna piiramatu arvu kandidaate, teha vabalt reklaami jne. Piiramata konkurentsi tulemus võib olla killustunud ebapüsiv erakonnamaastik ja valimisplatvormist ning -lubadustest möödahiilimise ülim lihtsus, Eestis levinud kõnepruugis vähene poliitiline vastutus. Konkureerimisvabadusega seondub vabadus end reklaamida. Valimisõiguses sisalduv välireklaami keeld laieneb kõikidele isikutele, enim on sellest puudutatud erakonnad ja kandidaadid. Riik peab kohtlema erinevaid erakondi võrdselt. ( va riik ei pea erakonnale puuduvaid finantsvahendeid)Erakondade võrdne kohtlemine tuleb tagada ka kõikide muude riigilt saadavata hüvede jagamisel, näites seoses eetriaegadega, välisplakatitega, raadio jne. Erakonna õiguste rikkumisel on tal õigus efektiivsele õiguskaitsele. 3)erakondade rahastamise kontroll Eestis(aruanded, organid) Arvestades erakondade olemust ja osa riigivõimu teostamisel, on tõhus erakondade

rahastamise kontroll demokraatia ja avalike huvide kaitse seisukohalt erakordselt oluline ja võrreldes teiste ühendustega põhjalikumalt reguleeritud. Erakonnale tehtud annetused peavad olema avalikustatud, avalikustamise reeglitest ja rahastamise piirangutest kinnipidamise üle on ette nähtud järelevalve. Järelevalvesüsteemi moodustavad Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni, audiitorkontrolli, Maksu- ja Tolliameti ja politsei pädevus ning EKS-st tulenev nõue pidada avalikku annetuste registrit ja esitada majandusaasta aruanne, mis samuti avalikustatakse. Iseenesest on erakondade rahastamise kontrolli süsteem ja kontrollorganite pädevus koostoimes piisav selleks, et jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni (RKÜKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07). Erakondade rahastamise järelevalveks on seega piisavad eeldused loodud, kontrolli tulemuslikkus sõltub seaduste tegelikust rakendamisest. Erakondade rahastamise kontroll komisjon!! 4)Erakondade riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused Riigieelarveline rahastamine on läbipaistev ja arusaadav. Miinuseks maksumaksja raha raiskamine erakondade valimisreklaami jm peale! 5)Erakonna sidusorganisatsioonid „Tulumaksuseaduse” § 11 lg 4 p 8 kohaselt käsitletakse ühendust poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Selliseid ühendusi ei kanta maksusoodustusega mittetulundusühingute registrisse. Siit nähtub, et sidusorganisatsioonina käsitatakse igasugust poliitilist ühendust, kelle tegevus on suunatud erakonna põhieesmärkide saavutamisele. Samal ajal on „Erakonnaseaduses” sidusorganisatsiooni mõiste märksa kitsam, sisuliselt on see jäetud reguleerimata (§-s 126 piiratakse erakonnaväliste isikute annetusi mittetulundusühingule, mille liige erakond on;; erakonna annetused sellistele mittetulundusühingutele on sätte järgi lubatud). Riigikogus 2003. aasta lõpul vastu võetud erakonnaseaduse muudatuses loobuti algsest kavast defineerida sidusorganisatsiooni (vt eelnõu nr 184 SE Riigikogu X koosseisu menetluses). Seaduseelnõu algtekstis võib nimelt leida hoopis laialdasema „Tulumaksuseaduses” antud definitsioonile lähedase definitsiooni. Eelnõu algteksti § 1212a sõnastus oli järgmine: „Annetused erakonna sidusorganisatsioonile. Käesoleva seaduse §-des 127 -1212 sätestatud nõuded erakonnale laienevad ka mittetulundusühingule ja sihtasutusele, mille liige 6)Erakonna karistamine ja keelustamine § 48 lg 3 annab loetelu juhtumitest, millal võib ühingu või erakonna keelustada. Keelatud on ühingud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus karistusseadusega. Sisuliselt kirjutatakse kommenteeritavas paragrahvis ette kuriteokoosseis, mis peab kindlasti karistusseadustikus sisalduma. Seadusandjal on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus eelnimetatud alustel piirata karistusseadusega ühingute ja erakondade tegevust. Eriti tuleb proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidada erakondade tegevuse keelamist võimaldavate karistussätete puhul. Kuriteod, mille eest erakonna tegevuse võib lõpetada, peavad olema suunatud ühiskonna ja riigi kesksete väärtuste vastu, nagu nt terrorism, riigipööre jms. KarS § 235 sätestab ühingu, sh erakonna sundlõpetamise, kui selline ühing on vastuolus põhiseadusliku korraga. Keelatud on need põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud ühingud ja erakonnad, mille selline suundumus tuleneb põhikirjalistest eesmärkidest või tegevusest. Seega on olulised nii kavatsused kui ka faktiline käitumine.

VII PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE 1)VP ja õiguskantsleri rolli vahe põhiseaduslikkuse järelvalves Põhiseaduslikkuse järelvalve all mõeldakse tavaliselt õigusnormide põhiseaduslikkuse kontrolli,, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt, kes normi vastu ei võtnud. Vabariigi President teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet vaid jõustumata seaduste üle pärast nende vastuvõtmist ja enne väljakuulutamist. Nimelt võib Vabariigi President jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Õiguskantsler teostab järelvalvet kõigi õigusloovate aktide üle, seega lisaks seadustele ka näiteks määruste ja üldise iseloomuga käskkirjade ple. Samas ei saa õiguskantsler põhiseaduslikkuse järelvalve korras teostada järelvalvet üksikaktide üle. Kui õiguskantsler leiab, et akt on põhiseadusega vastuolus, ei tee ta sarnaselt VP'le lõplikku otsust ise. (Riigiõiguse õpikust lk 166-168) VIII PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE 1) Tõlgendamismeetodid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on kolm-keeleline, süstemaatiline ning teleoloogiline tõlgendamine. Keeleline tõlgendamine Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Sõna tähendusena eristatakse selle tavalist tähendust nind tehnilist tähendust. Tavaline tähendus viitab arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele. Süstemaatiline argumentatsioon Süstemaatilise argumentatsiooni korral vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Õiguslik kontekst viitab sellele, et kõiki norme tuleb lugeda koos teiste normidega, mitte eraldiseisvana. Põhjus on selles, et seadus ei koosne ühest sättest, samuti ei koosne õigussüsteem vaid ühest seadusest. Pretsedendid omavad tõlgendamisel tähendust tulenevalt võrduse ja õiguskindluse põhimõtetest. Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteis eri valdkondades sarnaselt tõlgendada. Printsiibiargumendid viitavad sellele, et kogu õigussüsteemis kehtivad üldised õiguspõhimõtted. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. Teleoloogilised argumendid Seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotlevate hüvede saavutamise. Teleoloogiline argument on põhiseaduse tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. Samas on normi eesmärgi väljaselgitamine tihti keeruline. Selleks eksiteerib kaks teooriat-subjektiivne ja objektiivne teooria. Subjektiivne teooria otsib seadusandja eesmärki, st mida taheti seadusega selle vastuvõtmise hetkel saavutada.

Sisulised põhjused argumenteerimisel on tegelikult teleoloogilise tõlgendamise üks vorm. Sellise argumenteerimise käigus otsitakse lahendust, arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. IX RIIGIKOGU 1)Riigikogu põhirollid Riigikogu funktsioonide üldiseloomustus

seadusandlik funktsioon(seega seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine)

kontrollifunktsioon(kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle valimisfunktsioon(teiste ametikandjate ametisse määramine personaalse

legitiimatsiooni tagamiseks) avalikustamisfunktsioon(olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni

järel). Seadused Riigieelarve EL poliitika Valitsuse tegevuse, sh riigieelarve täitmise kontroll Teiste riigivõimuorganite legitimeerimine Avaliku arutelu, rahva „minimudel“

2)Riigikogu tegevust ja RKL staatust reguleerivad seadused. Põhiseaduse neljas peatükk RIIGIKOGU 3)Valitsuse tegevuse kontrolli mehhanismid(oskus loetleda, sisu selgitada) Valitsuse kontrolli meetmed

1. Arupärimine-Arupärimisi saab Riigikogu iga liige esitada pg 74 kohaselt Vabariigi Valitsuse liikmetele, Eesti Panga nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja käitseväe juhatajale või ülemjuhatajale.

1. Infotund-toimub igal esmaspäeval. Peaminister+ määratud ministrid 2. Kirjalik küsimus-kirjalikult esitatud küsimus ministrile, millele minister 10 päeva

jooksul vastab. (avalikud) 4)Miks on vajalik kõikide oluliste küsimuste arutamine ja otsustamine parlamendis? Demokraatlikuse printsiip! 5)Riigikontroll RK abistava organina(ülevaade riigivara kasutamisest ja säilimisest, finants ja tulemusauditid) Riigikontrolli ülesanne on aidata majanduskontrolli abil kaasa riigi tegevuse läbipaisvuse tagamisele ning anda kindlustunnet, et riik kasutab tema käsutuses olevat raha seaduslikult ning tulemuslikult. Riigikontrolli olemuslik tunnus on see, et ta ei saa kontrollitavatele teha siduvaid ettekirjutusi. Seadusega on Riigikontrolli ülesandeks tehtud ka kohalike omavalitsuste tegevuse auditeerimine ning seda mitte ainult kohalikele omavalitsustele antud riigi vara kasutamise osas. Tulenevalt kohalike omavalitsuse iseseisvuse põhimõttest ei luba seadus Riigikontrollil munitsipaalvara kasutamist kontrollida tulemuslikkuse aspektist. 6)Arupärimise, infotunniküsimuse ja kirjaliku küsimuse vahe

Arupärimisi saab Riigikogu iga liige esitada pg 74 kohaselt Vabariigi Valitsuse liikmetele, Eesti Panga nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja käitseväe juhatajale või ülemjuhatajale. Infotunniküsimus-vt ülevalt 7)RK liikme volituste peatumise alused, arutlus valitsuliikme RK-kku kuulutamise võimaldamise üle. Volituste peatumise alused asumine teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine, tagasiastumine, kestev võimetus ülesannete täitmiseks ning surm. (liige on Riigikogusse valitud ebaseaduslikult, langeb ära mõni kandidaadile esitav tingimus-kaotab Eesti kodakondsuse vms) 8)Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet. Vabamandaat - riigikogu liige ei pea küsima parteilt, kuidas tema peab hääletama. Teda ei tohi sundida ametist lahkuma. Immuniteet - Parlamendi liikmetel, diplomaatidel jne. Isiku suhtes kriminaalmenetlust ei tohi algatada üldises korras. Nende isikute suhtes kehtib erikord. Riigikogu liikmete kriminaalvastutusele võtmiseks tuleb nõusse saada õiguskantsler . (Saadiku puutumatus) Võeti ära Villu Reiljanilt ja aastal 1998 Siim Kallas(mõisteti õigeks) Jaanus Tammkivilt samuti. Kõik kes olid seotud pankadega, sellel perioodil kui pangad hakkasid pankrotti minema. (need mõisteti enamus õigeks) Indemniteet - RK liige ei kanna juriidilist vastutust tehtud avalduste eest RK saalis või RK organites. Ei kanna juriidilist vastutust tehtud otsuste eest. Inkompatibiliteet- ühes riigiametis töötav inimene ei saa töötada teises riigiametis. 9)RK organid Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium. Kollegiaalorganitel võivad olla allorganid. Allorgan – kollegiaalorgani osa, millel on pädevus tegutseda organi sees või esindada kollegiaalorganit suhtes teiste organitega. Organi osa on kollegiaalorgani osa (Komisjonid on Riigikogu allorganid. Juhatus ehk esimees + kaks aseesimeest on Riigikogu kollegiaalne juhtimisorgan. Riigikogu liige on kollegiaalorgani osa, fraktsioon on riigikogu osa). 10)RK töövormid (täiskogu istung, komisjoni istung, fraktsiooni istung..) Riigikogu ei ole koos ega pea istungeid aastaringselt, vaid teatavatel perioodidel, mida nimetatakse istungijärkudeks. Täiskogu istung – (pleenum) on liikmete üldkoosolek Komisjoni istung – mingi kindla komisjoni liikmete koosolek (eri või alalise komisjoni) Fraktsiooni istung – mingi kindla fraktsiooni liikmete koosolek 11)RK juhatus (volituste kestus, mitu liiget, mis põhimõttel valitakse, põhiülesanded) Riigikogu juhatus koosneb Riigikogu esimehest ja aseesimeestest. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. PS § 69 „Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele.“ Riigikogu juhatuse valimise põhimõtted: esmalt seatakse üles Riigikogu esimehe kandidaadid. Pärast esimehe valimist seatakse üles Riigikogu asaeesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Häältamine on salajane, igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häältearvu, korraldatakse kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab

kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli, teiseks aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Volituste kestus 1 aasta. (istungijärk) 12)Õigusloome: õige juhtivkomisjoni määramise tähtsus, seaduseelnõu lugemiste arv, III lugemise eesmärk, muudatusettepanekute esitamise õigus, seletuskirja ja stenogrammi tähtsus Esimene seaduseloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks riigikokku arutamisele. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks seda seadust vaja on. Teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine riigikogus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Pärast seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusi riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. I lugemine – tutvustatakse seadust, arutatakse üldpõhimõtteid. Pärast esimese lugemise lõppemist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. II lugemine – toimub eelnõu sätete arutelu, juhtivkomisjon kommenteerib muudatusettepanekuid. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada (eesmärk: võita aega eelnõu täiustamiseks). III lugemine – saadetakse seaduseelnõu lõpptekst. Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele – lihtseaduse vastuvõtmiseks peab olema poolthäälte enamus;; põhiseaduses on loetletud ka seadused, mille muutmiseks on tarvis koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 häält). Kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Stenogramm - kiirkirjas üles kirjutatu (või lindistus ja selle põhjal üleskirjutatu). 13)RK komisjonide liigid ja erinevus üksteisest Komisjonid Alatised komisjonid: 1) EL asjade komisjon 2) muud kümme valdkonna komisjoni Erikomisjonid: 1) RK kontrolli komisjon-moodustatakse igas RK koosseisus, moodustatakse otsusega 2) korruptsiooni vastase seaduse kohaldamise erikomisjon-mood. Igas koosseisus, püsiva ametkonnaga. 3) Julgeoleku järelvalve komisjon- eraldi riigisaladusega töötamise tuba(saavad üksnes sisse need, kellel on selleks luba) Uurimiskomisjonid: võidakse moodustada, aga ei pruugita. (ei moodustata eelarvekulu töttu) Probleemkomisjonid: --„-- 14)Fraktsioonide vahel kohtade jaotamine komisjonides Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioonidel, nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. X VÕIMUDE LAHUSUS 1)Miks vajalik? Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on

võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Teine põhjus võimude lahususe kui põhiseadusliku väärtuse sätestamiseks on vajadus tagada efektiivne tööjaotus. Võimu jaotamine võimaldab ülesandeid jagada selleks kõige paremini sobivatele organitele. 2)Dimensioonid Võimude lahusus ja tasakaalustatus Vertikaalne vs horisontaalne Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim President, õiguskantsler, riigikontrolör Vertikaalne võimude lahusus-lahusus riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse vahel Riigil ei ole õigust võtta kohaliku omavalitsuse küsimusi enda lahendada. Vertikaalne võimude lahusus hõlmab kolme tasandit: Euroopa Liit, riik ja kohalik omavalitsus. Võimude lahusus-riigi võim on jagatud erinevate organite vahel ja need organis on omavahel seotud nii, et nad üksteist vastastiku kogu aeg kontrollivad ja piiravad. Kõik võimu harud üritavad oma võimu suurendada, teisi võime kontrollida ja oma võimu säilitada. Kõik võimud on piiratud põhiseadusega. Seadusandjal ei ole võimalik põhiseaduse vastast seadust niisama vastu võtta, vaid kohus täidab ka seadusandliku funktsiooni. Seda nimetatakse negatiivseks seadusandlikuseks. Kohus tunnistab põhiseaduse vastased seadused kehtetuks. President on tasakaalustava võimu esindaja, samuti ka õiguskantsler ja riigikontrolör. Nad on määratud kontrollima. Võimude lahususe juurde kuulub ka personaalne võimude lahusus. Nt kohtunik ei saa sama aegselt olla riigikogu liige. Valitsuse ministrid ei saa olla riigikogu liikmed jne. Sageli räägitakse ka ajakirjandusest kui neljandast võimust. 3)Tasakaalustatuse kindustamine: kuidas võimuharud omavahel põimitud Vertikaalne vs horisontaalne Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim President, õiguskantsler, riigikontrolör XI VALITSUS.TÄIDESAATEV VÕIM 1) TÄIDESAATVA VÕIMU ÜLESEHITUS (SKEEMINA)

1) Vabariigi Valitsus 2) Ministeeriumid 3) Riigikantselei 4) Ametid, inspektsioonid, Prokuratuur, Kaitsevägi, vanglad, riigiarhiiv 5) Maavalitsused 6) Valitsusasutuste hallatavad asutused 7) Riigitulundusasutus RMK 8) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (v.a KOV) 9) Isikud, kellele on delegeeritud riigihalduse ülesandeid (s.h KOV, eraisikud jne)

2) TÄIDESAATVA VÕIMU TEOSTAMISE KORRALDUS ÜLE EESTI (ÜLDPÄDEVUSEGA)

§ 16. Vabariigi Valitsuse istung (1) Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. (2) Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. (3) Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal. § 18. Vabariigi Valitsuse istungi töökord (1) Vabariigi Valitsuse istungit juhatab peaminister. (2) Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (3) Vabariigi Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär. (4) Vabariigi Valitsuse istungist võib sõnaõigusega osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. (41) Peaministri nõusolekul võib Vabariigi Valitsuse istungist sõnaõigusega osa võtta abiminister. (5) Peaminister võib Vabariigi Valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. (6) Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud Vabariigi Valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis. § 19. Otsuste tegemine Vabariigi Valitsuse istungil (1) Vabariigi Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. (2) Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. (3) Vabariigi Valitsuse igal liikmel on üks hääl. Häälte poolekslangemise korral on otsustav peaministri hääl. (4) Peaministri või asjaomase ministri motiveeritud taotlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi. 3) REGIONAALHALDUSE ASUTUS, AMETITE/INSPEKTSIOONIDE KOHALIKUD ASUTUSED 4) MINISTERIAALSE JA MITTE-MINISTERIAALSE FUNKTSIOONI ERISUS: MIKS ON VAJA 5) POLIITIKAKUJUNDAMINE JA POLIITILINE JUHTIMINE LAHUTADA SEADUSTE TÄITMISEST? Parlamentaarne valitsemisvorm (võimude lahustatus) - täidesaatev võim saab volituse seadusandlikult võimult ning püsib seadusandliku võimu usaldusel; - teatud tingimustel saab täidesaatev võim ellu kutsuda parlamendi valimisi;; - riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni koosseisu ega ministriportfelle); - Peaminister koos valitsuskabinetiga on vastutav nii poliitika kujundamise kui selle elluviimise eest

Presidentaalne valitsemisvorm võimude lahusus (eraldatus) - Nii seadusandlik kogu kui ka täidesaatva võimu juht saavad oma volitused otse rahvalt;; - Otse valitav president on samaaegselt riigipea ning valitsusjuht; - Ministrite nimetamine ning ametist vabastamine on presidendi suvaotsus; - President valitakse kindlaks ametiajaks, parlament ei saa presidenti poliitilistel motiividel ametist tagandada; - Parlamendi laialisaatmise eesõigus on presidendil; - Presidendil on seadusandliku initsiatiivi õigus;; - Täidesaatev võim ei sõltu parlamendi usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees; Peamine poliitika kujundaja on parlament, presidendil on vetoõigus. Parlament võib teatud tingimustel veto murda. 6) POLICY JA POLITICS ERISUS Poliitikakujundamise funktsioon e policy 7) VABARIIGI VALITSUSE KUI KOLLEGIAALORGANI ÜLESANDED

Määrusandlusõigus o NB! Seaduse alusel ja täitmiseks o Contra legem määrused e määrused, mis on seadusega vastuolus, on Eestis keelatud (vt ka intra legem ja praeter legem) Seaduseelnõude algatamine o Riigieelarve koostamine ja esitamine RK-le Korralduste andmine NB! Korraldus on üksikakt, millega lahendatakse üht konkreetset küsimust, nt riigivara võõrandamiseks nõusoleku andmine, mõne MTÜ kandmine tulumaksusoodustusega MTÜde nimistusse

8) VALITSUSE LIIKMED (PEAMINISTER, MINISTRID, REGIONAALMINISTER, NN PORTFELLITA MINISTER) – ÜLESANDED

Peaminister Primus inter pares o Kas “peaministeerium” oleks PS-ga kooskõlas? Ministriportfellide “raskuse” tasakaalustamise vajadusest Valitsuse komplekteerimine VV päevakorra määramine, istungite juhatamine VV esindamine Eestis ja välismaal Määrusi ei anna, üksikakt korraldus Eesti esindamine EL ülemkogul o NB! Kui PM ei saa ülemkogule minna, aktsepteeritakse EL-s asendajana ainult presidenti, PM-i asendavat ministrit mitte, erinev üldisest asenduskorrast Ministeeriumi juhtiv minister Ministeeriumi juht (eelarve, tööplaan, …) Suhe kantsleriga: kantsler juhib asutust, puhtadministratiivne juht, võimalik

koostöö mittelaabumisel põhjendusi esitamata vabastada. Vaidluse koht: on ka neid, kes sooviksid, et m-i juht oleks kantsler, minister oleks struktuuriväline poliitiline liider Seaduses määratud valitsemisala (vt VVS!) Eesti esindamine EL Nõukogus (oma valdkonnas) Määrusandlusõigus, käskkirjade andmise õigus Halduse üksikaktid o Teenistusalased (nt osakonnajuhatajate ametisse nimetamine) o Väljapoole suunatud (nt keskkonnaminister annab…) Regionaalminister

Teine minister Siseministeeriumis o Probleemid (nt tugiteenuste kasutamine, ministeeriumi eelarve otsustaja on siseminister) o Kas Eesti PS-ga on mitu ministeeriumi juhtivat ministrit kooskõlas? Vt PS § 94 lg 2

Mitu ministeeriumi juhtivat ministrit mõnedes riikides tavapraktika (nt Norra)

“Portfellita” minister Ülesanded määrab PM korraldusega Asub Riigikantsleis, juhitavat asutust ega selle eelarvet ei ole, saab kasutada Riigikantselei teenindavat personali, mõned nõunikud alluvuses Ei ole määruste andmise õigust, käskkirju e üksikakte saab anda

9) ABIMINISTER, KANTSLER

§ 521. Abiminister (1) Ministeeriumi koosseisus võib ette näha abiministri ametikoha. Ministeeriumis võib olla ainult üks abiminister. (2) Vabariigi Valitsus nimetab ministeeriumi juhtiva ministri ettepanekul oma korraldusega ametisse abiministri. (3) Abiministri volitused lõpevad:

1) tema ametist vabastamisel Vabariigi Valitsuse korraldusega; 2) ministri volituste lõppemisel.

(4) Minister teeb abiministri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise teatavaks Riigikogu istungil. (5) Abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid. (6) Abiminister ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda äriühingu juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.

§ 53. Kantsleri pädevus (1) Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

(2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, arvestades käesoleva seaduse § 49 1. lõike punktis 8 sätestatut. (3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. (4) Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate ja Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks. (5) Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. (6) Kantsler annab kaasallkirja ministri määrusele. Kui kantsler ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita, annab ministri määrusele kaasallkirja asekantsler või kantslerit asendama määratud ametnik. (7) Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile. (8) Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit. (9) Kantsler korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega. (10) Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses. 10) MÄÄRUSE JA KORRALDUSE VAHE § 27. Vabariigi Valitsuse määrus (1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt (3) Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. § 28. Vabariigi Valitsuse määruse vormistamine (3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Ministrit asendav minister kirjutab alla käesoleva seaduse § 15 3. lõikes sätestatud korras. Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile. § 29. Vabariigi Valitsuse määruse avaldamine ja jõustumine (1) Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused. (2) Vabariigi Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. § 30. Vabariigi Valitsuse korraldus (1) Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt. (31) Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid. (4) Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär. (5) Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras, välja arvatud korraldused, milles on märgitud teistsugune teatavaks tegemise kord

11) AMETI JA INSPEKTSIOONI NING HALLATAVA ASUTUSE VAHE § 70. Ametid (1) Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 71. Inspektsioonid (1) Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Inspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hallatavad asutused:

Ei teosta riigivõimu funktsioone Teenindavad valitsusasutusi Täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas o Nt HTM haldusalas kutseõppeasutused o Nt Kultuuriministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi jt haldamisel on riiklikud muuseumid

http://www.muuseum.ee/et/poliitika/eesti_muuseumipoliit/muuseumide_omandivor XII PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE 1)Eelkontrolli ja järelkontrolli vahe. Kes ja milliste aktide üle teeb Eestis eelkontrolli ja/või järelkontrolli. Eelkontroll – jõustumiseelne kontroll (seda teostab president: kui parlament on vastu võtnud seaduse, läheb see esmalt presidendile, kellel on võimalus teostada eelkontrolli ja vajadusel saata see seadus tagasi parlamenti). Järelkontroll – seadust on juba kellegi suhtes kohaldatud ja see inimene leiab, et teda on karistatud seadusega, mis on põhiseaduse vastane. Siis palub inimene algatada põhiseaduslikkuse järelvalve menetlust antud seaduse kohta. 2)Kas Riigikohus on seotud ps järelvalve taotluse põhistusega? Kas Riigikohus on seotud põhiseaduslikkuse järelvalve taotluse põhistusega? – Riigikohus on taotluse põhistusega seotud ainult niipalju, et neile see taotlus esitatakse. Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust. Taotlus peab olema põhistatud ning selles tuleb märkida põhiseaduse sätted või põhimõtted, millele vaidlustatav õigustloov akt, välisleping või Riigikogu otsus ei vasta. 3)Abstraktne ja konkreetne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseadusepärasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Eestis saab abstraktsed kontrolli algatada president, õiguskantsler ja KOV volikogu. Abstakte normikontroll tähendab seda, et presidendt ei lähtu normikontrolli teostamisel konkreetsest kaasusest.

Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusi. 4)Kes ja millistel tingimustel/millistes asjades saab esitada otse Riigikohtule taotluse kontrolliga õigustloova akti kooskõlas Põhiseadusega? Õiguskantsler. Enne taotluse esitamist Riigikohtule peab õiguskantsler tegema akti vastuvõtjale ettepaneku õigusloova akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kui akti vastuvõtja ei soostu õiguskantsleri ettepanekuga, võib õiguskantsler pöörduda Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelvalde kohtumenetluse algatamiseks. 5)Millised võimalused on üksikisikul põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse algatamiseks? Üksikisikul on normikontrolli teostamiseks kaks peamist võimalus: kas pöörduda õiguskantsleri poole või kohtusse. Tal on muidugi õigus pöörduda akti vastuvõtja või kohaldaja poole, et see akti vastavalt kas muudaks või kohaldamata jätaks. Individuaalkaebused – põhiõiguste kandja poolt põhiõiguse rikkumise võimaluse korral Riigikohtule esitatav kaebus seaduse või määruse põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. 6)Presidendi ja õiguskantsleri vahe seaduste põhiseaduslikkuse kontrollimisel Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandlike ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide vaidlusi. Õiguskantsler kontrollib nende vastavust põhiseadusele ja seadustele järelkontrolli vormis. President aga teostab eelkontrolli - kui parlament on vastu võtnud seaduse, läheb see esmalt presidendile, kellel on võimalus saata see tagasi parlamenti. 7)Õiguskantsleri pädevus põhiseaduspärasuse järelvalve süsteemis Õiguskantsler teostab järelvalvet kõigi õigusloovate aktide üle, seega lisaks seadustele ka näiteks määruste ja üldise iseloomuga käskkirjade üle. Õiguskantsler saab vaidlustada nii seadusandja tegevust kui tegevusetust. Vaatamata sellele, et õiguskantsler teostab järelvalvet akti üle abstraktselt, võib ta aidata igaühel oma õigusi kaitsta konkreetsete probleemide esilekerkimisel. 8)Maa-, haldus-, ringkonnakohtu, Riigikogu kolleegiumi kohustused kohaldatavate õigusloovate aktide põhiseaduspärasuse hindamisel Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahe seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduse säte ja mõte - Põhiseaduspärasust hinnatakse kogu põhiseaduse normistikust ja põhiseaduse paragrahvide sättest ja mõttes lähtudes. Kui räägitakse põhiseaduse mõttest, siis mõeldakse seda, et sättest tuleneb loogiliselt mingi mõte, mis viib järelduseni. Et mitte piirata kohust sellega, et ta peab järgima normi piire, või kitsaste formaaljuriidilite grammatikatega, siis võib kohus tõlgendada seda sätet teistsuguste mõtetega. Kui oleks ainult põhiseaduse mõte, siis teeksid kohtunikud otsuseid oma suva järgi, mis on lubamatu. 9)Menetluskord Riigikohtus. Kolleegium vs. üldkogu Kolleegium (kuulub üheksa riigikohtunikku) vaatab asja läbi 5-liikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt 3-liikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjassepuutuva õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi 5-liikmelises koosseisus. Üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud) lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus.

Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid. Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt 11-liikmelises koosseisus. 10)Millisest seadusest leiab Riigikohtu täpsed volitused põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel? Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest (PSJKS) ja Kohtute seaduse (KS) Riigikohtu peatükist. 11)Riigikohtu otsuste mõju. Kas on tagasiulatuv mõju? Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. PS § 23 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnistata kuriteoks seadus, mis oli jõus toimepanemise ajal. XII KOHUS 1) Kas kohus peab õigusnormi kohaldamisel hindama normi kooskõlas PS'ga? Jah pg 152 2)Kohtu õigusmõistmisega seotud ja mitteseotud ülesanded. 3)Kas Arbitraažikohus on kohus EV põhiseaduse mõttes? EI 4)Kas advokatuuri aukohus o EV põhiseaduse mõttes kohus? EI 5)Kohtueelse menetluse olemus. 6)Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavus 7)Eesti kohtusüsteem(astmed, harud) SLAIDILT 8)Kohtuniku sõltumatuse tagatised Põhiseaduse pg 146 sätestab „ Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigsust kooskõlas põhiseadyse jja seadustega. „ Kohtunike sõltumatust püütakse tagada eeskätt kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra, tasutamise, tegevuspiirangute ja muude teenistusliku seisundi eritingimuste sätestamises seadusega. 9)Mida tähendab kohtunikuameti eluaegsus? Kohtuamet on eluaegne, eelneva 3-aastase katseajaga 10)Mitu korda peab olema õigus kohtuotsust edasi kaevata? kolm 11)Mis alustel on võimalik kohtunik ametist vabastada? Kohtunikku saab ametist vabastada ainult seadus. 12)Kas Euroopa Inimõiguste Kohus on neljas kohtuinstants? Mis on EIK ülesanne? Ei tea, uuri!. EIK on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist a mille pädevus hõlmab riike, mis on selle konventsiooni ratifittseerinud. 47 liikmesriiki. Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammentatud. Samuti võib riik esitada kaaebuse teise riigi vastu.

1) Kas kohus peab õigusnormi kohaldamisel hindama normi kooskõlas Põhiseadusega? Jah, Kohus on sunnitud hindama, kas kohaldatav akt on põhiseadusvastane või ei. Põhiseaduse §146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 2) Kohtu õigusemõistmisega seotud ja mitteseotud ülesanded - 3) Kas Arbitraažikohus on kohus EV Põhiseaduse mõttes? Ei! Põhiseaduse § 148 ütleb, et Kohtusüsteem koosneb maa-ja halduskohtutest, ringkonnakohtutest, Riigikohtust. 4) Kas advokatuuri aukohus on kohus EV Põhiseaduse mõttes? Ei! (PS §148) Tegemist on advokatuurisisese kohtuga, kus arutatakse kaebusi advokaatide üle (aastal 2009 algatas advokatuuri aukohus Mare Lusti suhtes

kaebuse isikult, kes väitis, et elatusraha nõude arutelul vastaspoolt esindanud Mare Lust muutus kohtuistungil vägivaldseks ning kasutas ähvardavaid väljendeid). 5) Kohtueelse menetluse olemus - Kohtueelne menetlus hõlmab nii uurimisasutuse poolt tehtavaid toiminguid (ülekuulamine, vastastamine, jälitustegevus, eksperimendid jne) kui ka prokuratuuri tegevust süüdistusakti koostamisel ja järelevalvet uurimisasutuste üle Kohtueelsed menetlused jagunevad kaheks – kohustuslik ja vabatahtlik. Kui on ette nähtud kohustuslik menetlus, siis ei ole võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda ennem kohtusse, kui see kohtueelne menetlus ei ole läbi. Vabatahtliku puhul on isikul võimalus valida, kas pöörduda kohe kohtusse või kasutada algul kohtueelset menetlust. Kohtueelse menetluse kohad: töövaidluskomisjon, üürikomisjon, jne (eelis – kiirem ja vähem kulukam kui kohus). 6) Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavus - 7) Eesti kohtusüsteem (astmed, harud)

Kohtuharud: tsiviilmenetlus, haldusmenetlus, kriminaalmenetlus, väärteomenetlus

8) Kohtuniku sõltumatuse tagatised - Kohtunik on sõltumatu nii objektiivselt kui ka isiklikult. Piisav tasu (majanduslik kindlustatus) on üheks sõltumatuse garantiiks. Kohtunike palgakorralduse reguleerimine peab välistama võimalikud mõjud kohtunike tasustamisele (justiits)haldusvõimu poolt. Kohtuniku seotus teise kohtu arvamusega ei kujuta endast kohtuniku sõltumatuse rikkumist. Samuti ei kujuta kohtuniku sõltumatusele ohtu asjaolu, et seadus keelab kohtunikul kriminaalprotsessi teatud asjaolude esinemisel mööda vaadata kohtualusele eelnevalt mõistetud karistustest ning tema suhtes tehtud kohtulahenditest. Kohtuniku objektiivne sõltumatus põhiseaduse mõttes tähendab, et kohtunik ei ole otsuste langetamisel seotud mingite ettekirjutustega, kuid kohtunik peab oma tegevuses lähtuma seadustest. Kohtuniku isiklik sõltumatus – peab lähtuma oma südametunnistusest (ja samal ajal kehtivast õigusest), arutada ei tohi oma lähikondlaste (perekond, sugulased, sõbrad, tuttavate) asju, sest võimalik on nende jaoks soodne otsus. Kohtu sõltumatuse printsiip avaldub (ja peab olema tagatud) Kõigi kohtute vabastamises mistahes välismõjudest (poliitilisest huvisurvest jms) Kohtute sõltumatus üksteise suhtes – kõrgem kohus ei tee otsuse langetamisel õigusmõistmise asjades alamale ettekirjutusi, võimalik on üksnes apellatsioon ja kassatsioon Kohtuniku alandamatus (keeld alandada kohtunikku auliselt või aineliselt) Kohtuniku siirdamatus (keeld paigutada teda ühest paikkonna kohtust teise) Kohtuniku ühitamatus (keeld töötada samal ajal mistahes teises ametis)

1) Mida tähendab kohtunikuameti eluaegsus? Kohtuasutuses tegelevad õigusemõistmisega eri liiki riigiametnikud, kohtunikud, kes on ametisse nimetatud PS §-des 147 ja 150 ettenähtud korras. PS § 147 ütleb, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikuameti eluaegsus – kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, seda teeb Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Arvestades kohtunikuameti vastutusrikkust, on kohtunikel 3-aastane katseaeg. 2) Mitu korda peab olema õigus kohtuotsust edasi kaevata? Igas astmes saab kohtuotsust edasi kaevata ühe korra, kusjuures kõrgeima astme (kassatsioonikohtu) kohtu otsus on lõplik. Lõplik on ka alama astme kohtu otsus, mille peale ei esitatud apellatsiooni – või kassatsioonikaebust. Lõplikku otsust ei ole õigust vaidlustada isegi parlamendil või rahval rahvahääletuse korras. 3) Mis alustel on võimalik kohtunik ametist vabastada? Kohtute seadus § 99 „Kohtuniku ametist vabastamine“ ütleb, et Kohtunik vabastatakse ametist: 1) kohtuniku enda soovil 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks 3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist 4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada 5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral 6) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus – või

ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtute seadus § 101 ütleb: Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev otsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. PS § 153 ülteb: Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 4) Kas Euroopa Inimõiguste Kohus on neljas kohtuinstants? Mis on EIK ülesanne? Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus kohaldab Euroopa inimõiguste konventsiooni, ülesandeks on tagada, et riigid austaksid konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole neljas kohtuinstants, sest on ainult seotud inimõiguste rikkumisega, ja mitte mingil juhul teiste kaebustega! KOHALIK OMAVALITSUS

1. OMAVALITSUSE MÕISTE(D) Omavalitsus - mingi valdkonna või territooriumi haldamine asjaosalite endi poolt või vahetult nende poolt valitud organite kaudu. Ka asjaosaliste õigus ennast riigi õigusruumis sätestatud tingimustel ISE valitseda.

Territoriaalne omavalitsus Vähemusrahvuste kultuuromavalitsus Omahaldus ehk muude juriidiliste isikute omavalitsus

Erinevus teistest omavalitsustest:

1. KOV on üldjuhul garanteeritud ehk PS ettenähtud ja tagatud 2. KOV rajaneb alati territoriaalsel printsiibil 3. KOV on üldjuhul üldpädevus

Mõiste:

(EKOH) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. (KOKS) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse- valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna iseärasusi

2. KOV PÕHISEADUSLIKUD GARANTIID Kolm tasandit: 1) Õigussubjektsuse garantii - vertikaalne võimude lahusus;; juriidilise isiku staatus (KOV tervikuna) 2) Institutsiooni garantii - subsidiaarsusprintsiip; kaitse seadusandjapoolse KOV ülesannetesse sekkumise vastu 3) Subjektiivse õigusliku seisundi garantii - KOV garantii

kohtulik kaitse Aluseks põhiseadus ning laiendavalt EKOH (PS §123 lg 2) § 154 - autonoomia (selle võimalik piiramine);; ülesannete dualism;; universaalpädevus;; subsidiaarsus § 155 - kogukondlikkus;; üksused (haldus) § 156 - esindusprintsiip; volikogu ja valimised § 157 - finantsgarantii; kohalikud maksud § 158 - menetluslik garantii territoriaalse muutmise vastu § 159 - üksuste koostöö § 160 - korraldus ja järelevalve;; KOKS;; ... Kaitsemehhanismid (vahetu ja vahendatu) PSJKS § 7 3. VERTIKAALNE VÕIMUDE LAHUSUS, KOV AUTONOOMIA JA SUBSIDIAARSUSPRINTSIIP Vertikaalne võimude lahusus Detsentralisatsiooni põhimõte --> vertikaalne võimude lahusus Detsentralisatsioon vs dekontsentratsioon

Kohalikud võimuorganid moodustatakse valimiste alusel (erandina nimetamise alusel) Kohalikul omavalitsusel on juriidilise isiku staatus Kohaliku omavalitsuse autonoomia Kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia Riigi poolt teostatav kontroll seisneb seaduslikkuse, mitte otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontrollil

Riiklik kohaliku omavalitsuse teooria Kogukondliku kohaliku omavalitsuse teooria (vaba kogukond) KOV autonoomia põhimõte 1. Seaduslikkuse põhimõte Riik (keskvõim) saab KOV ülesandeid anda ning ülesannete täitmise viisi sätestada ainult põhiseaduse ja seaduse alusel, arvestades EKOH põhimõtteid. 2. Avalike ülesannete lahutatus Kohalikud ülesanded ja riigi ülesanded on lahutatud (PS § 154) 3. Eelarve ja finantseerimise iseseisvus Kohalikud eelarved ei ole riigieelarve osaks. Lisaks EKOH art 9 põhimõtted. 4. Piiratud riiklik järelevalve Keskvõimu järelevalve toimub vaid seaduses ette nähtud juhul ning põhineb eeskätt seaduslikkuse, mitte tulemuslikkuse kontrollil Subsidiaarsuspõhimõte EKOH art 4 p 3: Riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesannete ulatust ja iseloomu ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid. Ehk Avalikud ülesanded tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil, kus see on ülesannete loomu, ulatust ning täitmise tõhususe nõuet arvestades kõige sobivam. 4. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ÜLESANDED (RIIGI JA KOV ÜLESANNETE ERISTAMISE PROBLEEM)

KOV põhimõtted: Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. KOKS § 3

KOV ülesanded (KOKS) I (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (KOKS) II (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:

1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:

1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. KOKS § 6 5. VOLIKOGU PÄDEVUS JA VOLIKOGU LIIKMETE VOLITUSTE KÜSIMUS TEISTE AMETITEGA ÜHITATAVUSEST Volikogu pädevus Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga

järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13-liikmeline volikogu; 2) üle 5000 elaniku – vähemalt 17-liikmeline volikogu; 3) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21-liikmeline volikogu; 4) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31-liikmeline volikogu; 5) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79-liikmeline volikogu. (KOVVS)

Volikogu valib enamuse häältega volikogu esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised ning volikogul on õigus volikogu liikmetele maksta hüvitist põhitöökohal saamata jäänud töötasu ning volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. Volikogu ainupädevusse kuulub:

valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine;; kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine;; valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine;; volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine.

Volikogu liikmed Volikogu liikme volitused lõppevad (mh): valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;;nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;; asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest. Volikogu liikme volitused peatuvad (mh): kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni. 6. KOV PÕHIMÄÄRUSE OLEMUS KOKS § 8. Valla ja linna põhimäärus

(1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;; 3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;; 4) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja

muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;; 6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

/--/ (2) Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib

sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid. 7. VALITSUSE JA SEKRETÄRI ÜLESANDED VALITSUS Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ. Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Kui volikogu istungid on avalikud, siis valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Valla- või linnavalitsuse üldine pädevus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;; 4) lahendab küsimusi, mis on KOKS-i alusel delegeeritud valitsusele; 5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. SEKRETÄR Regulatsioon KOKS § 55

Ametisse nimetab ja ametist vabastab vallavanem/linnapea Vähemalt 21 aastane Eesti kodanik Õiguse MA, BA (tingimustega), enne 1.03.11 kutsetunnistus Sõnaõigus valitsuse istungitel Valla- või linnakantselei juht Kaaskiri valitsuse määrustele ja korraldustele jm

8. KOV ÕIGUSAKTID KOKS § 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. 9. KOV FINANTSEERIMINE JA KOHALIKUD MAKSUD

Peamised tuluallikad:

üksikisiku tulumaks (11,4%);; maamaks; ressursimaks.

Kohalikud maksud on:

müügimaks (kuni 1. jaan 2012);; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks;; mootorsõidukimaks;; loomapidamismaks; lõbustusmaks;; parkimistasu.

10. HALDUSTERRITORIAALSE REFORMI PROBLEEM Siseministeeriumi sõnastuses Üldiseks haldusreformi eesmärgiks on kujundada kohaliku omavalitsuse süsteem, mida iseloomustab:

demokraatlik juhtimine ja elanike osalemine elutähtsate küsimuste lahendamisel; seadusandluse piisav regulatsiooniaste ja ühetähenduslikkus;; omavalitsusele pandud ülesannete ja nende täitmiseks olevate vahendite hulga ning omavalitsusüksuste suuruslike ja terviklikkuse parameetrite tasakaal;; kohalikele elanikele vastuvõetav tasakaal kahe printsiibi – kogukondliku iseotsustamise ja mastaabiefektist tuleneva efektiivsuse vahel; avalike teenuste kvaliteetsus ja kättesaadavus elanikkonnale

LISA: KOV volikogu valimised III

Korralised valimised iga 4 aasta tagant, oktoobri kolmandal pühapäeval (1993, 1996, 1999, 2002, 2005, 2009 --> 2013) Õiguslik alus on sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega, vastu võetud 2002. a Rakenduvad valimiste üldpõhimõtted Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte

Valimisringkonnad reeglina KOV piirides, Tallinnas linnaosa piirides, KOV volikogu võib moodustada mitu valimisringkonda KOVVS §8 tingimustel (üle 50 000 elaniku, ühinemine või jagunemine, osavallad või linnaosad). Osalevad erakondade ja valimisliitude nimekirjad ja üksikkandidaadid

Valimissüsteem PR Ühe valimisringkonnaga kahevooruline (isikumandaat lihtkvoodiga, nimekirjamandaat hariliku d’Hondt jagajaga) Mitme valimisringkonnaga kolmevooruline (isikumandaat ja ringkonnamandaat lihtkvoodiga,

kompensatsioonimandaat har d’Hondt jagajaga) Valimiskünnis 5%

Riigikohtu lahend 3-4-1-8-09 16. Märts 2010 (KOV ül ja põhimõtete juurde)

(Resolutsiooni 1. osa) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis:

sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest