Rail baltic elanikkonna teadlikkus ja hinnangud 2014 uuringuaruanne
-
Upload
railbaltic -
Category
Documents
-
view
226 -
download
4
description
Transcript of Rail baltic elanikkonna teadlikkus ja hinnangud 2014 uuringuaruanne
1
RRAAIILL BBAALLTTIICC
EEeessttii eellaanniikkee tteeaaddlliikkkkuuss jjaa hhooiiaakkuudd
EELLAANNIIKKKKOONNNNAA KKÜÜSSTTIILLUUSS
TELLIJA: Tehnilise Järelevalve Amet
TEOSTAJA: Faktum & Ariko
Tallinn
Mai 2014
2
KOKKUVÕTE TULEMUSTEST
Rail Baltic projekti teadlikkus elanikkonna seas on 69%. Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas. Maakondade lõikes on teadlikkus väga erinev ulatudes 42%st 83%ni. Pooled projektist kuulnud elanikest teavad, et planeeritav trass kulgeb läbi Pärnu, kuid 20% arvab trassi kulgevat Tartu – Valga kaudu ning 25% ei teagi trassi eestisisest marsruuti. 36% projektist teadlikest elanikest ei pea seni jagatud informatsiooni Rail Baltic`u kohta piisavaks. Veelgi suurem (50%) on selliste inimeste hulk venekeelse elanikkonna seas. Rail Baltic projektist teadlikest elanikest 78% hindab projekti mõju Eestile positiivseks. 63% projektist teadlikest elanikest usub, et trassi valikul on määravaks majanduslik tasuvus ja konkurentsivõimelisus, 24% kahtleb selles ja 7% ei usu seda. 40% projektist teadlikest elanikest usub, et trassi valikul on määravaks võimalikult väike negatiivne mõju loodus- ja inimkeskkonnale, 38% kahtleb selles ja 18% ei usu seda. Projektist teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73% (sh 31% toetab kindlasti ja 42% pigem toetab) ja ei toeta 16% (sh pigem ei toeta 10% ja kindlasti ei toeta 6%). Toetus on madalaim Raplamaa elanikkonna seas, kus projekti toetab 49%. Vaatamata planeeritava trassi kulgemisele läbi Raplamaa, on seal märkimisväärselt keskmisest enam inimesi, kellel ei ole välja kujunenud hinnangut projekti toetamise või mittetoetamise suhtes. Regulaarseid rongikasutajaid on Eesti elanike seas 1/10 kümnendik, 41% elanikest ei kasuta rongi (peaaegu) mitte kunagi. Kui Harjumaa (v.a Tallinn) ja Raplamaa elanike seas on regulaarseid rongikasutajaid keskmisest enam (vastavalt 21% ja 25%), siis Pärnumaal ei ole neid praktiliselt üldse (2%). Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ning 71% nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.
3
SISUKORD
1.TAUST……………………………………………………………………………………. 4
2.VALIM JA METOODIKA………………………………………………………………...5
3.TULEMUSED……………………………………………………………………………..7
3.1.Eesti elanike kokkupuude rongiliiklusega ……………………………………… 7
3.2.Eesti elanike teadlikkuse projektist Rail Baltic…………………………………12
3.3.Elanike hoiakud projekti suhtes…………………………………………………. 21
LISAD……………………………………………………………………………………… 29
Lisa 1. Eestikeelne küsitlusankeet……………………………………………………..29
4
1.TAUST
Rail Baltic on1 Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435mm rööpme laiusega ning kuni 240km/h
sõidukiirusega planeeritav raudteeühendus, mis kulgeks Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu
Varssavisse. Kavandatav raudtee trassikoridor läbib eestisiseselt Harju-, Rapla- ja Pärnumaad.
Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu,
Rapla, Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee,
Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Rail Balticu raudteeliiniga seotud
maakonnaplaneeringute koostamiseks ja eelprojekteerimise läbiviimiseks on hankega valitud
partneriks Reaalprojekt, kes teostab töid koos partneritega Hendrikson & Ko OÜ, EA Reng AS
ja Kelprojektas UAB-ga.
Hetkel on käimas trassivaliku uuringud ja avalikud arutelud. Lähiaastatel valmivad ehitamiseks
vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu
kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib
osutuda võimalikuks aastatel 2017/2018. Eesmärk ehitustöödel on saada võimalikult palju
valmis aastaks 2022.
Käesolev uuringuprojekt on üks osa Eesti elanike teadlikkuse ja hoiakute kaardistamiseks ning
teavitustegevuse planeerimiseks.
1 Tausta kirjeldus http://www.railbaltic.info/et/ põhjal
5
2. VALIM JA METOODIKA
Uuringuprojekti tulemused on kogutud üle-eestilise elanikkonna telefoniküsitluse käigus
perioodil 9. – 28. aprill 2014. Küsitleti kokku 1026 Eesti elanikku ning valimi koostamisel lähtuti
põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast, mistõttu tulemused on
üldistatavad kogu Eesti elanikkonnale. Küsitletud valim on jaotatud põhi- ja lisavalimiks:
a)Põhivalim (N=1000) – läbilõige Eesti ühiskonnast soo, vanuserühma, maakonna ja
suhtluskeele lõikes eesmärgiga koguda kogu Eesti elanikkonnale üldistatavaid tulemusi.
b) Lisavalim (N=26) – laiendatud valim Raplamaa elanike seas kuivõrd eesmärgiga analüüsida
tulemusi ka kõigis kolme trassi kulgemisteele jäävate maakondades2.
Tulemuste esitlusel on üldjuhul kasutatud põhivalimist saadud andmeid ja vaid maakondlike
erisuste/üldistuste väljatoomisel on kasutatud lisavalimiga andmestikku.
Tulemuste analüüsil kasutati ka andmete kaalumist eesmärgiga korrigeerida valimi tulemusi
võimalikult täpseks üldkogumi mudelile. Vastajate ja kaalutud sihtrühmade kohta andmed
Tabelis 1.
2 Põhivalimis oli teises kahes maakonnas – Harjumaa ja Pärnumaa – küsitletud vastajate
arv piisav (hindame usaldusväärseks sihtrühma suuruseks 50 vastajat) tulemuste
statistiliselt usaldusväärseks analüüsiks. Kuna Raplamaa on neist väikseim, täiendasime
valimit 26 vastaja võrra.
6
Tabel 1. Küsitletus osalenud vastajate arv sihtrühmade lõikes ja kaalutud valimi proportsioonid 3
Vastajaid
sihtrühmas
Kaalutud
valim (N)
Kaalutud
valim (%)
Kokku 1000
mees 471 474 47,4%
naine 529 526 52,6%
15-24 a 155 168 16,8%
25-44 a 374 395 39,5%
45-59 a 269 263 26,3%
60-74 a 202 173 17,3%
Tallinn 305 310 31,0%
Harju maakond 130 129 12,9%
Hiiu maakond 7 7 ,7%
Ida-Viru maakond 123 121 12,1%
Jõgeva maakond 24 24 2,4%
Järva maakond 23 23 2,3%
Lääne maakond 19 19 1,9%
Lääne-Viru maakond 43 44 4,4%
Põlva maakond 21 21 2,1%
Pärnu maakond 61 61 6,1%
Rapla maakond 24 24 2,4%
Saare maakond 22 21 2,1%
Tartu maakond 115 115 11,5%
Valga maakond 23 23 2,3%
Viljandi maakond 35 34 3,4%
Võru maakond 25 25 2,5%
eesti keel 710 705 70,5%
vene keel 290 295 29,5%
Sugu
Suhtluskeel
Maakond
Vanus
3 Tunnus “suhtluskeel” on kaalutud üldkogumi rahvuse tunnuse alusel ning edaspidi
analüüsis on kasutatud rahvusest rääkides just seda sotsiaaldemograafilist taustatunnust.
7
3. TULEMUSED
3.1. Eesti elanike kokkupuude rongiliiklusega
Regulaarseid rongikasutajaid (kasutavad vähemalt kord kuus) on Eesti elanike seas kümnendik,
samas üle poole eesti elanikest (62%) kasutab rongi transpordivahendina harvemini kui kord
aastas (neist 41% mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi) (vt jooniselt 3.1.1).
Regulaarseid rongikasutajaid on teistest vanuserühmadest enim 15-24 aastaste seas (21%),
vanimas vanuserühmas on aga keskmisest enam neid, kes ei kasuta rongi (peaaegu) mitte
kunagi (52%).
Väga suured erinevused on planeeritava trassi alale jäävate maakondade elanike vahel. Kui
Harjumaa (v.a Tallinn) ja Raplamaa elanike seas on regulaarseid rongikasutajaid keskmisest
enam (vastavalt 21% ja 25%), siis Pärnumaal ei ole neid praktiliselt üldse (2%). Samuti on
Pärnumaal keskmisest märkimisväärselt enam elanikke, kes ei kasuta rongi (peaaegu) mitte
kunagi – 84%.
Joonis 3.1.1. Kui tihti Te kasutate transpordivahendina rongi?
Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola.
Enim elanikke – 56% - on reisinud Lätti (vt jooniselt 3.1.2.). Vanuserühmiti torkab suurem
erinevus silmas just Läti osas – sinna on reisinud 70% elanikest vanuses 15-24a ja igas
järgmises vanuserühmas see osakaal märgatavalt väheneb (60-74a on see 31%). Leetu ja
8
Poola on elanikud kõige vanemas vanuserühmas keskmisest vähem reisinud, samas teised
vanuserühmad ei eristu oluliselt ei omavahel ega ka Eesti keskmisest. Lätit külastanute osakaal
on suurem ka kõrgharidusega elanike seas (69%).
Joonis 3.1.2. Kas Te olete viimase 5 aasta jooksul reisinud Lätti, Leetu või Poola?4
Elanikest, kes on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola, kasutaksid 71%
sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi (vt jooniselt 3.1.3). Sihtrühmade
lõikes märkimisväärseid erinevusi ei ole, kuid vaid asjaolu, et Pärnumaa elanikest kasutaks
sellise reisisihtkoha jaoks rongi keskmisest vähem – 59% - elanikest. See on ka loogiliselt
seotud eelpool kirjeldatud tulemusega, mille kohaselt Pärnumaa elanike seas on regulaarseid
rongikasutajaid võrreldes teiste sihtrühmadega ülivähe.
4 Vastama pidi iga riigi kohta (nii Läti, Leedu kui Poola kohta pidi vastama kas „jah“ või „ei“)
või valima vastuse „Mitte ükski neist“
9
Joonis 3.1.3. Mis Te arvate, kas Te kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti,
Leetu või Poola?
Kõigilt elanikelt, kes eelnevas küsimuses vastasid, et nad kasutaksid transpordivahendina
sellisesse sihtkohta rongi, küsiti ka põhjendust oma vastusevalikule.
Pooled nendest tõid rongisõidu positiivse argumendina välja mugavuse:
„Rongiga on mugavam kui bussiga ja lennukiga sõita ja on odavam“. „See on mugavam ja ei pea autoga rabelema“.
22% nimetasid vastustes kiirust:
„Kui see sõidab tõesti 200 km tunnis, siis, kui alla 100, siis mitte“. „Piisav vahemaa rongisõiduks, kui on kiire rongiühendus“.
21% põhjendasid seda hinnaga:
„Tunduvalt odavam kui autoga“. „Lennukiga on kulukas ja autoga ka kallis, rong on odavam“.
10
Joonis 3.1.4. Palun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?5 6
Elanikud, kes ei kasutaks Lätti, Leetu või Poola sõiduks rongi, nimetasid kõige enam, et (vt
ülejäänud vastuseid jooniselt 3.1.5):
eelistavad kasutada isiklikku transporti/autot (54% vastustes nimetati seda):
„Kuna sugulased elavad Leedus ,autoga mugavam liigelda . Rongiga pean kodinaid kaasas tassima“. „Kuna ei tea, mis hind on ja ma olen harjunud autoga reisima“. „Poola võibolla läheks, Läti-leedu sõidaks autoga“.
5 Küsimus esitati neile vastajatele, kes vastasid eelnevas küsimuses „Mis Te arvate, kas Te
kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti, Leetu või Poola?“ jaatava vastuse. 6 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.
11
Samuti nimetati soovi olla vaba ja sõltumatu marsruudist ja kellaaegadest (16%):
„Lätis käime puhkuse ajal, selleks autoga, et saame seal rohkem reisida ja pere kaasa võtta“ . „Oleks vaja liikuda ka kohapeal, mugav oleks sõita oma tarnspordiga ja saaks teha peatusi ka teel ja saaks muuta marsruuti oma valikul“.
Joonis 3.1.5. Palun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?7 8
7 Küsimus esitati neile vastajatele, kes vastasid eelnevas küsimuses „Mis Te arvate, kas Te
kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti, Leetu või Poola?“ eitava vastuse. 8 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.
12
3.2. Eesti elanike teadlikkus projektist Rail Baltic
Eesti elanikest 69% teab Rail Baltic projekti, 26% ei tea ning 5% ei oska öelda. Kõige suurem
erinevus torkab silma rahvuste lõikes: eestlaste teadlikkus projektist on oluliselt kõrgem
võrreldes mitte-eestlastega. Vanuste lõikes on teadlikkus teistest vanuserühmadest madalaim
noorte seas (15-24 aastat) ja kõige kõrgem rühmades 45-59a ja 60-74a (vt joonis 3.2.1).
Teadlikkuse tase on võrdelises seoses hariduse tasemega: kõrgharidusega elanike seas on
projektist teadjaid võrreldes teiste haridusrühmadega enim.
Teadlikkus projektist erineb maakonniti märkimisväärselt (vt joonis 3.2.2.). On ootuspärane, et
planeeritava trassi alale jäävate maakondade elanikud on projektist ka rohkem teadlikud kui
Eesti elanikud keskmiselt (Harjumaa – 83%, Pärnumaa – 81% ja Raplamaa – 79%), kuid sama
kõrge on teadlikkus ka mõnede teiste maakondade elanike seas. Madalam on aga teadlikkus
Jõgevamaal ning madalaim Ida-Virumaa elanike seas, mis on loogiliselt seotud ka madalama
teadlikkusega mitte-eestlaste seas.
Joonis 3.2.1. Kas Te olete kuulnud midagi sellisest projektist nagu Rail Baltic?
13
Joonis 3.2.2. Kas Te olete kuulnud midagi sellisest projektist nagu Rail Baltic (2)?9 10
Avatud vastusena paluti vastajatel ka täpsustada, mida nad on projekti kohta kuulnud. Vastuste
põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suures osas vastustes (ca 60%)
sisaldus info, mis projektiga tegu on:
seal hulgas, 34% inimeste vastustes kirjeldati projekti kui Balti riike, Euroopat ühendavat
raudteed:
„Tuleb kiirraudtee Euroopasse“
„Tahetakse teha rongiliini, mis läbiks Balti riike ja sealt edasi Euroopa teistesse piirkondadesse“
9 Raplamaa on joonisel esindatud laiendatud lisavalimina. 10 Kuna paljude maakondade valimid ei ole statistilisteks üldistuseks piisavalt suured, siis on
tulemuste esitamine maakonniti pigem suundanäitav.
42% 50%
83%
70%
64% 81%
79% 79% 60%
47%
77%
80%
60%
77%
82%
Tallinn 72%
14
seal hulgas, 26% iseloomustati seda veidi üldisemalt kui rongiliiklusega seotud:
„Raudtee värk, telekast olen näinud“
„Tahavad raudteed piki Eestit“
„Raudtee pidi kuskilt minema, vist Pärnust“
seal hulgas, 3% veelgi üldisemalt kui teedevõrguga seotud projekti:
„Transportmagistraal“
„Suur võimas ühendustee“
Neljandikus vastustes kirjeldati Rail Baltic projekti (ka) kui probleemidega seotud
ettevõtmist:
„Kuulnud, et plaanitakse seda rajada, sest Eesti valitsus koos teiste Balti riikidega tahab , tõrked Läti ja Leedu poolt ei teostu nii kiirelt, kui lubatud“. „Problemaatilised läbirääkimised sellel teemal, projekt hetkel on seisma pandud, aga tahetakse see viia läbi“. „Hakatakse ehitama üle külameeste põldude, kedagi ei huvita ja ei tea, kellele see kasu tooks, otsustajad ka vist ei tea“. „Kavatsus meie lähedalt läbi sõita suure kolinaga, mis ei ole meeldiv. Jääksime keset liiklussõlme“. Vastus „muu“ tähendab ebamäärasemaid vastuseid: näiteks, et nimi on tuttav, ollakse kuuldud,
teatakse ühtteist, ollakse kursis sisu täpsustama või siis on vastus mittearusaadav.
15
Joonis 3.2.3. Mida Te kuulnud olete? 11
Kuna projekti raames on arutelu üheks keskmeks olnud ka erinevad trassivalikud (ka avatud
vastustes nimetasid inimesed segadust selle teemaringi ümber), siis küsiti elanikelt ka nendele
teadaolevat raudteetrassi suunda eestisiseselt. Kuigi pooled elanikud nimetasid planeeritavat
trassi õigesti12, on vastustest näha (vt joonis 3.2.4), et 20% arvab trassi kulgevat Tartu – Valga
kaudu ning 25% ei teagi trassi eestisisest marsruuti.
Vaadeldes tulemusi süvitsi ka planeeritava trassi alale jäävates maakondades, siis nii
Pärnumaa kui Raplamaa elanikud teavad keskmisest veidi enam planeeritavat marsruuti,
samas Harjumaa (ja ka Tallinna) elanikud vähem. Viimase puhul võib ühe selgitusena eeldada,
et kuna erinevate trassivalikute algpunktiks oleks nagunii Harjumaa, siis edasine marsruut ei
lähe enam maakonna elanikele nii palju korda.
11 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100. 12 Küsimusele „Milline on Teile teadaolevalt trassi eestisisene suund?“, vastati ilma
etteantud valikuvariantideta kas „Tallinn-Pärnu“, „Pärnu kaudu“ või „Pärnu“.
16
Joonis 3.2.4 .Milline on Teile teadaolevalt raudteetrassi eestisisene suund?
Lisaks sellele, et märkimisväärne osa projektist kuulnud inimestest ei tea planeeritavat trassi või
nimetab selle valesti, hindavad ka vaid pooled projektist kuulnud Eesti elanikest hindavad seni
jagatud informatsiooni piisavaks (vt joonis 3.2.5). Taaskord saab öelda, et mitte-eestlaste jaoks
on info piisavus selgelt madalam kui eestlaste jaoks (39% vs 55%). Info piisavaks hindajate hulk
küll vanuserühmade kasvades veidi tõuseb, jäädes siiski ka 60-74 aastaste vanuserühmas
võrdlemisi madalaks (64%).
Kõrgharidusega inimeste seas hindavad infot piisavaks 58%, teistes haridusrühmades 48%.
Keskmisest veidi enam hindavad jagatud infot piisavaks Pärnumaa (62%) ja Raplamaa (63%)
elanikud, Harjumaa elanike hinnangud jäävad Eesti keskmise kanti.
17
Joonis 3.2.5.Kas Teie meelest on selle projekti kohta jagatud piisavalt infot?
Kui jagatud infot ei peetud piisavaks, said inimesed täpsustada, millist infot nad veel ootavad.
Neljandik vastustest olid üldisemad väljendades lihtsalt huvi konkreetsema ja täpsema
informatsiooni järele:
„Rohkem ootaksin selle projekti kohta infot, rohkem reklaamida“ „Selliste asjade kohta pole kunagi liiga palju infot, lühikese ajaga ei saa põhjalikult uurida“. „Kõike , mida ta endaga kaasa toob, millised mõjud, et kõik oleks lahti lahatud“.
16% vastustes nimetati vajadust trassi ja marsruuti puudutavaks infoks:
„Tahaks teada kust läbi läheb.“ „Trassi asukoht info neile, kelle maid puudutab.“ „Miks on just see trass, miks ei lähe läbi Lõuna-Eesti .“
18
Teistest samuti veidi enam, 10% vastused nimetasid vajadust info järele projekti vajalikkuse ja eesmärkide kohta:
„Mis on selle peamine eesmärk“. „Mida hakatakse vedama, kas maavarasid või milleks teda vaja on, kas sealt algab teine fosforiidisõda“. „Majanduslikku kaalutlust kas tasub ära või ei“
Joonis 3.2.6. Millist infot Te veel ootate? 13
13 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.
19
Soovitud infoallikana nimetati enim (26% vastustes) meediat, ajakirjandust ja
pressikonverentse kui infovahenduskanaleid. Kõneisikutena laiemas plaanis nimetati rohkem, et
infot võiksid jagada eksperdid, teadlased, projektiga seotud asjatundjad (14% vastustest) ja/või
valitsus, riik (10%). Muid vastuseid vt jooniselt 3.2.7.
Joonis 3.2.7. Kelle käest Te infot ootaksite? 14
14 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.
20
3.3. Elanike hoiakud projekti suhtes
Rail Baltic projektist kuulnud elanike hoiakud on siiski valdavalt positiivsed: 78% nendest hindab
projekti mõju Eestile kas väga või pigem positiivseks ning 11% kas väga või pigem negatiivseks
(vt jooniselt 3.3.1). Kuigi eelpool tuli välja, et mitte-eestlaste teadlikkus projektist on
märkimisväärselt väiksem, siis projektist teadlike mitte-eestlased hindavad projekti mõju
samavõrra positiivseks kui eestlased.
Noored, 15-24 aastased, hindavad projekti mõju Eestile teiste vanuserühmadega võrreldes
positiivsemalt ning igas järgnevas vanuserühmas vanuse kasvades toimub kerge vähenemine
positiivset mõju nägevate inimeste osakaalus. See on huvitav paradoks kuivõrd eelpool
joonistus välja just täpselt vastupidine seos hinnangutes info piisavusele. Seega, kuigi noorimas
vanuserühmas oli teistest vähem neid, kes jagatud infot hindas piisavaks, on selles
vanuserühmas enim neid, kes hindavad projekti mõju Eestile positiivseks.
Vaadeldes süvitsi planeeritava trassi alale jäävaid maakondi, siis Harjumaa ja Pärnumaa
elanikud peavad mõju Eestile positiivseks umbes samavõrra positiivseks kui Eesti elanikud
keskmiselt, samas Raplamaa elanike hulgas on mõju positiivseks hindajaid keskmisest vähem
(58%).
21
Joonis 3.3.1. Milline on Teie meelest selle projekti mõju Eestile?
Kõigilt, kes hindasid projekti mõju Eestile kas väga või pigem positiivseks, küsiti täpsustuseks
ka, milles selline mõju nende meelest seisneb. Kolm enim mainitud põhjendust siinkohal olid
järgmised (ülejäänuid vt jooniselt 3.3.2):
Kaubavedu, kaubandus, transiit (25% vastustest sisaldas seda):
„Kuna eesti on transiitriik, siis see toetab meie majandust“. „Liikumine ja kaubavedu ning meie toodangu viimine mujale riikidesse“.
Kiirem, kiirus (20%):
„Inimesed saavad kiiremini liikuda punktist punkti“ „Liikumiskiirus“
Liikumisvabadus, parem reisida (20%):
„Saab liikuda üle Baltikumi“
22
„Otseliikumine on inimestele lihtsam“. „Elavdab liiklemist, inimesed saavad kergemini ringi liikuda“.
Vastustes „muu“ kirjeldati näiteks veel järgmisi positiivseid nüansse: arenguvõimalus Eestile,
ettevõtluse areng, Eesti konkurentsivõimelisuse ja tuntuse suurendamine, turvalisem ja ohutum,
(välis)investeeringud, Eesti tuntuse ja maine suurendamine, keskkonnasäästlikkus- ja
sõbralikkus jne.
Joonis 3.3.2. Millist positiivset mõju Te näete? 15
Rail Balticu mõju negatiivseks hindavad elanikud nimetavad selle projekti halba mõju:
loodusele, keskkonnale, ökosüsteemile (34% vastustes sisaldus see):
„Loomadele ja lindudele negatiivne, tavainimestele jääb kaugeks“. „Looduses ta lõhub eesti pooleks, metsloomadele halb just see trass, mis praegu plaanis“.
15 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.
23
21% peab seda raha raiskamiseks ja investeeringuid liiga suureks:
„Lätit, Leedut ei huvita, raha raiskamine, on kohti kuhu mujale raha panna“. „Eurorahadega ehitatakse aga Eesti peab üleval ja pole nii võimsat siia vaja“.
17% leiab, et projekt toob kannatusi trassile jäävatele inimestele:
„Ohu allikas, maade lõhkumine, kodude lõhkumine“. „See, kust läbi läheb, keerab nende seal elavate inimeste elu segamini“.
Joonis 3.3.2. Millist negatiivset mõju Te näete? 16
Joonisel 3.3.3. on näha inimestele esitatud erinevad väited ning nendega nõustujate osakaalud.
Kõik väited kirjeldavad nõustumise korral Rail Baltic projekti positiivse nurga alt ning kõikide
väidetega nõustujate osakaal on suur. Kõige enam (92% on täiesti või pigem nõus) nõustutakse
väitega, et Rail Baltic on rahvusvahelilne raudteeühendus, mis ühendab Eestit Kesk- ja Lääne-
Euroopaga. Kõige enam aga kaheldakse või ei nõustuta väitega nagu oleks Rail Baltic
investeering keskkonnasõbralikku transporti.
16 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga
vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.
24
Joonis 3.3.3. Palun Teil hinnata, kuivõrd Te nõustute nende väidetega?
Rail Baltic projektist kuulnud elanikest 63% usub, et trassi valikul on määravaks majanduslik
tasuvus ja konkurentsivõimelisus, 24% kahtleb selles ja 7% ei usu seda (vt joonis 3.3.4.). Veidi
positiivsemalt on jällegi meelestatud nooremad vanuserühmad. Planeeritava trassi alale jäävate
maakondade elanike hinnangud siinkohal keskmisest märkimisväärselt ei erine.
25
Joonis 3.3.4. Kas Te usute, et trassi valikul on määravaks majanduslik tasuvus ja
konkurentsivõimelisus?
Vähem kui pooled – 40% projektist kuulnud elanikest – usub, et trassi valikul on määravaks
võimalikult väike negatiivne mõju loodus- ja inimkeskkonnale, 38% kahtleb selles ja 18% ei usu
seda. Mehed usuvad seda veidi enam kui naised. Samuti usuvad seda enam mitte-eestlased
võrreldes eestlastega. Planeeritava trassi alale jäävates maakondade elanike hinnangud jäävad
üsna Eesti keskmisele tasemele.
26
Joonis 3.3.5. Kas Te usute, et trassi valikul on määravaks võimalikult väike negatiivne mõju
loodus- ja inimkeskkonnale?
Nendest Eesti elanikest, kes on Rail Baltic projektist kuulnud, toetab seda 73% (sh 31% toetab
kindlasti ja 42% pigem toetab) ja ei toeta 16% (sh pigem ei toeta 10% ja kindlasti ei toeta 6%).
Vanuserühmades on hästi kerge tendents – noorimas vanuserühmas toetatakse projekti
rohkem ning vanuse kasvades toetajate osakaal väheneb. Samas on veendunud toetajaid
(toetan kindlasti) just enim vanuserühmas 60-74a ja kõige vähem 15-24 a seas. Veendunud
toetajaid on rohkem ka meeste kui naiste seas, samas üldine toetus sugude lõikes on samal
tasemel.
Sihtrühmade lõikes on madalaim toetus Raplamaa elanikkonna seas – toetust väljendab
sealsetest elanikest 49%, pigem ei toeta 17% ning üldse ei toeta 10%. Vaatamata sellele, et
Raplamaa jääb planeeritavale trassile, on seal ka märkimisväärselt enam inimesi, kellel ei ole
välja kujunenud hinnangut projekti toetamise või mittetoetamise suhtes.
27
Teistes projekti planeeritavat trassi puudutavates maakondades – Harjumaal ja Pärnumaal –
jäävad hinnangud toetusele Eesti keskmisega sarnasele tasemele.
28
LISAD
Lisa 1. Eestikeelne küsitlusankeet.
1. Alustuseks küsiksin, et milline on Teie peamine suhtluskeel?
1 eesti keel
2 vene keel
2. Kus Te elate?
1 Tallinn
2 Harju maakond (v.a Tallinn)
3 Hiiu maakond
4 Ida-Viru maakond
5 Jõgeva maakond
6 Järva maakond
7 Lääne maakond
8 Lääne-Viru maakond
9 Põlva maakond
10 Pärnu maakond
11 Rapla maakond
12 Saare maakond
13 Tartu maakond
14 Valga maakond
15 Viljandi maakond
16 Võru maakond
2A. Mis on Teie elukoha asula tüüp?
1 Linn
2 Alev/alevik
3 Maa
3. Mis on Teie vanus?
4. Sugu: (INT: Küsi vaid siis, kui häälest ei ole aru saada)
1 mees
2 naine
5. Milline on Teie haridus?
1 alg-, põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil
2 keskharidus või keskharidus koos kutseharidusega
3 kõrgharidus (lõpetatud)
29
6. Kas Te olete kuulnud midagi sellisest projektist nagu Rail Baltic või ka rahvakeeli
Rail Baltika? 1 Jah
2 Ei
3 EI OSKA VASTATA, EI MÄLETA
7. Palun selgitage oma sõnadega, mida Te kuulnud olete?
8. Milline on teile teadaolevalt raudteetrassi eestisisene suund? 1 Tallinn-Tartu-Valga
2 Tallinn-Pärnu
3 Muu
4 EI TEA
9. Kas Te toetate Rail Baltic projekti?
1. Kindlasti toetan
2. Pigem toetan
3. Pigem ei toeta
4. Üldse ei toeta
99 – EI OSKA ÖELDA, EI OLE ARVAMUST
10. Milline on Teie meelest selle projekti mõju Eestile?
1 Väga positiivne
2 Pigem positiivne
3 Negatiivne
4 Väga negatiivne
99 – EI OSKA ÖELDA, EI OLE ARVAMUST
10A.Palun selgitage oma sõnadega, millist positiivset mõju te näete?
10B.Palun selgitage oma sõnadega, millist negatiivset mõju te näete?
11. Kas Teie meelest on selle projekti kohta jagatud piisavalt infot?
1 Jah
2 Ei
3 EI OSKA ÖELDA
12. Te ütlesite, et informatsiooni ei ole Teie jaoks piisavalt, seepärast soovin, et te oma
sõnadega täpsustaksite:
12A. Millist infot Te veel ootate?
12B. Kelle käest Te infot ootaksite?
13. Esitan Teile mõned väited Rail Baltic projekti iseloomustamiseks ning palun Teil
hinnata, kuivõrd Te nõustute nende väidetega. Iga väite puhul kehtib samasugune
30
vastamise skaala, kus 1- Täiesti nõus 2 – pigem nõus 3 – pigem ei ole nõus 4 – ei
ole üldse nõus. Lähen nüüd väidete juurde. Rail Baltic …
1- Täiesti nõus 2 – pigem nõus 3 – pigem ei ole nõus 4 – ei ole üldse nõus
… on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eestit Kesk- ja
Lääne-Euroopaga
1 2 3 4 99
… on investeering keskkonnasõbralikku transporti 1 2 3 4 99
… on kiire ja mugav reisimisvõimalus naaberriikidesse ja
Euroopasse
1 2 3 4 99
… kujundab Eestist Põhja,-, Lääne- ja Ida-Euroopa kaupade
ühenduspunkti
1 2 3 4 99
..loob uusi töökohti ja elavdab majandust 1 2 3 4 99
…elavdab turismi 1 2 3 4 99
13A. Kas Te usute, et Rail Baltic trassi valikul on määravaks võimalikult väike
negatiivne mõju loodus- ja inimkeskkonnale?
1 Jah, usun
2 Kahtlen
3 Ei usu
13B. Kas Te usute, et trassi valikul on määravaks majanduslik tasuvus ja
konkurentsivõimelisus?
1 Jah, usun
2 Kahtlen
3 Ei usu
14. Kui tihti Te kasutate transpordivahendina rongi?
1 Iga nädal
2 Iga kuu
3 Vähemalt korda aastas
4 Harvemini kui kord aastas
5 Mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi
15. Palun öelge oma sõnadega, millised märksõnad Teil esimesena pähe tulevad, kui
mõtlete rongiliiklusele Eestis?
16.Kas olete viimase 5 aasta jooksul reisinud?
1 Lätti
2 Leetu
3 Poola
4 MITTE ÜKSKI NEIST
31
17. Mis Te arvate, kas Te kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti,
Leetu või Poola?
1 Jah/pigem jah
2 Ei/pigem ei
3 EI OSKA ÖELDA
18APalun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?
18B. Palun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?