Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisa C

Rahvusvaheline raudteeveo konventsioon (COTIF) Lisa C Mrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo

kohta (RID)

Kehtib alates 1. jaanuarist 2011

Kesolev tekst asendab 1. jaanuaril 2009. a kehtestatud nuded

OTIF-i sekretariaadi mrkus:

RID-i lepinguosalised riigid on jrgmised (seisuga 1. jaanuar 2010):

Albaania, Aleeria, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Tehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iraan, Iraak, Iirimaa, Itaalia, Lti, Liibanon, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Makedoonia (endine Jugoslaavia vabariik), Monaco, Maroko, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, veits, Sria, Tuneesia, Trgi, Suurbritannia, Ukraina.

Rahvusvaheline raudteeveo konventsioon (COTIF) Lisa C

Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo mrus (RID)

Artikkel 1

Reguleerimisala

1 Kesolevat mrust kohaldatakse: a) ohtlike kaupade rahvusvahelisel raudteeveol RID-i lepinguosaliste riikide territooriumil, b) raudteeveoga kaasneva veo osas, mille puhul kohaldatakse kaupade rahvusvahelise raudteeveo

htseid reegleid, koosklas teiste transpordivahenditega toimuvat vedu reguleerivate eeskirjadega, samuti kesoleva mruse lisas nimetatud tegevuste suhtes.

2 Ohtlikke veoseid, mille vedu on kesolevas lisas keelatud, ei tohi rahvusvaheliseks veoks vastu vtta.

Artikkel 1bis Definitsioonid

Kesolevas mruses ja selle Lisas thendab RID-i lepinguosaline riik organisatsiooni liikmesriiki, mis ei ole esitanud kesoleva mruse kohta deklaratsiooni vastavalt konventsiooni artikli 42 1 esimesele lausele.

Artikkel 2 Erandid

Kesolevat mrust ei kohaldata tervikuna vi osaliselt selliste ohtlike veoste osas, mille puhul Lisas on stestatud erandid. Erandi stestamine on lubatud ksnes juhul, kui erandi alla kuuluva veose vi pakendi kogus vi iseloom tagab nende ohutu veo.

Artikkel 3 Piirangud

Igale RID-i lepinguosalisele riigile jb igus reguleerida vi keelustada ohtlike veoste rahvusvahelist vedu oma territooriumil veo ohutusega mitteseotud muudel phjustel.

Artikkel 4 Muud nuded

Kesoleva mruse reguleerimisalasse kuuluva veo suhtes kohaldatakse jtkuvalt siseriiklikke vi rahvusvahelisi nudeid, mis kehtivad raudteeveo suhtes ldiselt.

Artikkel 5 Lubatud rongitp. Vedu ksipagasina, registreeritud pagasina vi sidukites vi sidukitel

1 Ohtlikke veoseid vib vedada ainult kaubarongides, vlja arvatud a) kesoleva Lisa kohaselt veoks sobivad ohtlikud veosed tingimusel, et peetakse kinni mitte-

kaubarongide osas ohtlike kaupade veo puhul kehtivatest maksimaalsetest kogustest ja veo eritingimustest;

b) ohtlikud veosed, mida veetakse kesoleva Lisa eritingimuste kohaselt ksipagasina, registreeritud pagasina vi sidukitel reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu htsete reeglite artikli 12 thenduses.

2 Reisija tohib vtta kaasa ksipagasina, saata registreeritud pagasina vi vtta sidukitesse vi sidukitele kaasa ohtlikke veoseid, mis vastavad Lisas toodud eritingimustele.

Artikkel 6 Lisa

Lisa on mruse lahutamatu osa. * * *

Lisa teksti on koostanud ohtlike kaupade veo eksperdikomisjon 3. juuni 1999. a protokolli phjal; sellega muudetakse 9. mai 1980. a rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) vastavalt nimetatud konventsiooni artikli 19 -le 4. OTIF-i sekretariaadi mrkus: Jrgnevas tekstis thendab RID COTIF-i Lisa C lisa vastavalt artiklile 6. Teatud erandjuhtudel, kui viidatakse lal toodud Lisa C tekstile, viidatakse nimelt COTIF-i Lisale C (nt punktid 1.1.2, 1.5.1.3, peatkk 7.7).

Sisukord

Ptk Lk

Osa 1 ldnuded

1.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus 1.1-1

1.1.1 Struktuur 1.1-1

1.1.2 Reguleerimisala 1.1-1

1.1.3 Erandid 1.1-1

1.1.3.1 Transpordi iseloomu puudutavad erandid 1.1-1

1.1.3.2 Gaaside vedu puudutavad erandid 1.1-2

1.1.3.3 Vedelktuste vedu puudutavad erandid 1.1-2

1.1.3.4 Eristteid vi piiratud vi vabakogustes pakendatud ohtlike veoste vedu puudutavad erandid

1.1-2

1.1.3.5 Thje, puhastamata pakendeid puudutavad erandid 1.1-2

1.1.3.6 Maksimaalne kogus vaguni vi suurkonteineri kohta 1.1-2

1.1.3.7 Liitiumakude veoga seotud erandid 1.1-5

1.1.3.8 Erandite kohaldamine seoses ohtlike veoste veoga ksipagasina, registreeritud pagasina vi sidukites ja sidukitel

1.1-5

1.1.4 Teiste reeglite kohaldatavus 1.1-5

1.1.4.1 ldist 1.1-5

1.1.4.2 Vedu veoketis, kaasa arvatud mere- vi huvedu 1.1-5

1.1.4.3 Mereveoks lubatud IMO-tpi teisaldatavate paakide kasutamine 1.1-6

1.1.4.4 Haagiste hendvedu 1.1-6

1.1.4.5 Vedu muul viisil kui raudteed mda 1.1-7

1.2 Definitsioonid ja mthikud 1.2-1

1.2.1 Definitsioonid 1.2-1

1.2.2 Mthikud 1.2-16

1.3 Ohtlike veoste veoga seotud isikute vljape 1.3-1

1.3.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus 1.3-1

1.3.2 Vljappe sisu 1.3-1

1.3.2.1 ldkohustuslikud teadmised 1.3-1

1.3.2.2 Spetsiifilised teadmised 1.3-1

1.3.2.3 Ohutusalane vljape 1.3-2

1.3.3 Dokumenteerimine 1.3-2

1.4 Personali ohutusalased kohustused 1.4-1

1.4.1 ldised ohutusmeetmed 1.4-1

1.4.2 Veostega otseselt kokku puutuva personali kohustused 1.4-1

1.4.2.1 Kaubasaatja 1.4-1

1.4.2.2 Vedaja 1.4-1

1.4.2.3 Kaubasaaja 1.4-2

1.4.3 Muu personali kohustused 1.4-2

1.4.3.1 Laadija 1.4-2

1.4.3.2 Pakkija 1.4-3

1.4.3.3 Titja 1.4-3

1.4.3.4 Paakkonteineri/teisaldatava paagi operaator 1.4-3

1.4.3.5 Paakvaguni operaator 1.4-3

1.4.3.6 Raudtee infrastruktuuri-ettevtja 1.4-4

1.4.3.7 Mahalaadija 1.4-4

1.5 Mndused 1.5-1

1.5.1 Ajutised mndused 1.5-1

1.5.2 Sjavelised saadetised 1.5-1

1.6 leminekumeetmed 1.6-1

1.6.1 ldist 1.6-1

1.6.2 2. klassi ainete surveanumad ja anumad 1.6-2

1.6.3 Paakvagunid ja anumakogumiga vagunid 1.6-2

1.6.4 Paakkonteinerid, teisaldatavad paagid ja MEGC-d 1.6-5

1.6.5 (Reserveeritud) 1.6-7

1.6.6 7. klass 1.6-7

1.6.6.1 Pakendid, mille mudel ei nua IAEA Ohutusseeria nr 6 1985. aasta ja 1985. aasta (muudetud 1990) vljaannete kohaselt pdeva asutuse kinnitust.

1.6-7

1.6.6.2 IAEA Ohutusseeria nr 6 1973. aasta, 1973. aasta (muudetud), 1985. aasta ja 1985. aasta (muudetud 1990) vljaannete kohaselt kinnitatud pakendid

1.6-7

1.6.6.3 IAEA Ohutusseeria nr 6 1973. aasta, 1973. aasta (muudetud), 1985. aasta ja 1985. aasta (muudetud 1990) vljaannete kohaselt kinnitatud erivormi radioaktiivsed materjalid

1.6-7

1.7 7. klassi puudutavad ldised nuded 1.7-1

1.7.1 Reguleerimisala ja kohaldamine 1.7-1

1.7.2 Kiirguskaitse programm 1.7-2

1.7.3 Kvaliteedi tagamine 1.7-2

1.7.4 Erikorraldus 1.7-2

1.7.5 Muude ohtlike omadustega radioaktiivne materjal 1.7-3

1.7.6 Mittevastavus 1.7-3

1.8 Kontrollimised ning muud meetmed ohutusnuete tagamiseks 1.8-1

1.8.1 Ohtlike veoste administratiivne kontroll 1.8-1

1.8.2 Vastastikune administratiivne toetus 1.8-1

1.8.3 Ohutusnunik 1.8-1

1.8.4 Pdevate asutuste ning nende poolt mratud organite nimekiri 1.8-5

1.8.5 Ohtlike veostega seotud nnetustest vi juhtumistest teatamine 1.8-5

1.8.6 Nuetele vastavuse hindamiste ning perioodiliste levaatuste, vahekontrollide ja erakorraliste kontrollide, mida on kirjeldatud jaos 1.8.7, rakendamise administratiivne kontrollimine

1.8-10

1.8.7 Nuetele vastavuse hindamise ja perioodiliste levaatuste kord 1.8-11

1.8.8 hekorrapakendite nuetele vastavuse hindamise protseduurid 1.8-16

1.9 Pdevate asutuste poolsed veopiirangud 1.9-1

1.10 Turvastted 1.10-1

1.10.1 ldstted 1.10-1

1.10.2 Turvamise alane vljape 1.10-1

1.10.3 Stted krge riskiastmega ohtlike veoste kohta 1.10-1

1.11 Sorteerimisjaamade avariiplaanid 1.11-1

Ptk Lk

Osa 2 Klassifikatsioon

2.1 ldstted 2.1-1

2.1.1 Sissejuhatus 2.1-1

2.1.2 Klassifitseerimise phimtted 2.1-1

2.1.3 Loetelus mittemrgitud ainete, kaasa arvatud lahuste ja segude (nagu keemiatoodete ja jtmete) klassifikatsioon

2.1-2

2.1.4 Uute ainete klassifitseerimine 2.1-6

2.2 Erinevate klasside stted 2.2-1

2.2.1 1. klass: Plahvatavad ained ja esemed 2.2-1

2.2.1.1 Kriteeriumid 2.2-1

2.2.1.2 Veoks mittelubatavad ained ja esemed 2.2-19

2.2.1.3 histe kirjete loend 2.2-20

2.2.2 2. klass: Gaasid 2.2-22


2.2.2.2 Veoks mittelubatavad gaasilised ained 2.2-25


2.2.3 3. klass: Kergestisttivad vedelikud 2.2-29


2.2.3.2 Veoks mittelubatavad ained 2.2-30


2.2.41 Klass 4.1: Kergestisttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked lhkeained mitteplahvatavas olekus

2.2-34




2.2.41.4 Praeguse seisuga mratud isereageerivate aine nimekiri 2.2-41

2.2.42 Klass 4.2: Isesttivad ained 2.2-44




2.2.43 Klass 4.3: Ained, mis veega kontaktis olles eraldavad kergestisttivaid gaase 2.2-48




2.2.51 Klass 5.1: Oksdeerivad ained 2.2-51




2.2.52 Klass 5.2: Orgaanilised peroksiidid 2.2-55




2.2.52.4 Orgaaniliste peroksiidide kirjete ja pakkimismeetodite tabel 2.2-58

2.2.61 Klass 6.1: Mrgised ained 2.2-70




2.2.62 Klass 6.2: Nakatavad ained 2.2-82




2.2.7 Klass 7: Radioaktiivne materjal 2.2-87

2.2.7.1 Definitsioonid 2.2-87

2.2.7.2 Klassifikatsioon 2.2-87

2.2.7.2.1 ldstted 2.2-87

2.2.7.2.2 Aktiivsuse kindlaksmramine 2.2-88

2.2.7.2.3 Materjali muude karakteristikute kindlaksmramine 2.2-100

2.2.7.2.4 Saadetiste vi pakendamata materjali klassifitseerimine 2.2-103

2.2.7.2.5 Erikorraldused 2.2-105

2.2.8 8. klass: Sbivad ained 2.2-107


2.2.8.2 Veoks mittelubatud ained 2.2-109


2.2.9 9. klass: Muud ohtlikud ained ja esemed 2.2-112


2.2.9.2 Ained ja esemed, mida ei ole lubatud vedada 2.2-125

2.2.9.3 Kirjete loend 2.2-125

2.3 Katsemeetodid 2.3-1

2.3.0 ldist 2.3-1

2.3.1 Eksudatsioonikatse A-tpi brisantlhkeainetele 2.3-1

2.3.2 Katsed klassi 4.1 nitreeritud tselluloosisegude kriteeriumide mramisel 2.3-2

2.3.3 Klasside 3, 6.1 ja 8 kergestisttivate vedelikega lbi tehtavad katsed 2.3-4

2.3.3.1 Leekpunkti mramine 2.3-4

2.3.3.2 Keemise algtemperatuuri mramine 2.3-5

2.3.3.3 Peroksiidisisalduse mramise katse 2.3-5

2.3.4 Voolavuse mramise katse 2.3-5

2.3.5 Klasside 4.2 ja 4.3 metallorgaaniliste ainete klassifitseerimine 2.3-8

Ptk Lk

Osa 3 Ohtlike ainete nimekiri, eristted ning piir- ja vabakoguseid ksitlevad erandid

3.1 ldist 3.1-2

3.1.1 Sissejuhatus 3.1-2

3.1.2 Ohtliku veose tunnusnimetus 3.1-2

3.2 Ohtlike veoste nimekiri 3.2-1

3.2.1 Tabel A: Ohtlike veoste nimekiri Selgitused 3.2-1

Tabel A: Ohtlike veoste nimekiri RO numbrite jrjekorras 3.2-A-1

Tabel B: Tabel B: Ohtlike ainete thestikuline nimekiri 3.2-B-0

3.3 Teatud esemete vi ainete kohta rakendatavad eristted 3.3-1

3.4 Piiratud kogustes pakendatud ohtlikud kaubad 3.3-23

3.5 Vabakogustes pakendatud ohtlikud kaubad 3.4-1

3.5.1 Vabakogused 3.4-1

3.5.2 Pakendid 3.4-1

3.5.3 Saadetiste testimine 3.4-1

3.5.4 Saadetiste thistamine 3.4-2

3.5.5 Saadetiste maksimaalne arv igas vagunis vi konteineris 3.4-2

3.5.6 Dokumentatsioon 3.4-2

Ptk Lk

Osa 4 Pakendite, vahekonteinerite (IBC-de), suurpakendite ja paakide kasutamine

4.1 Pakendite, kaasa arvatud vahekonteinerite (IBC-de) ja suurpakendite kasutamine 4.1-1

4.1.1 Ohtlike veoste pakenditesse, kaasa arvatud IBC-desse ja suurpakenditesse pakkimise ldstted

4.1-1

4.1.2 Lisaldstted IBC-de kasutamiseks 4.1-27

4.1.3 Pakkimiseeskirju puudutavad ldstted 4.1-27

4.1.4 Pakkimiseeskirjade loetelu 4.1-30

4.1.4.1 Pakendite (vljaarvatud IBC-de ja suurpakendite) kasutamist puudutavad pakkimiseeskirjad

4.1-31

4.1.4.2 IBC-de kasutamist puudutavad pakkimiseeskirjad 4.1-103

4.1.4.3 Suurpakendite kasutamist ksitlevad pakkimiseeskirjad 4.1-107

4.1.5 1. klassi veoste eripakkimise stted 4.1-111

4.1.6 2. klassi kaupade ja pakkimiseeskirja P200 alla mratud muude klasside kaupade eripakkimise eeskirjad

4.1-112

4.1.7 Klassi 5.2 kuuluvate orgaaniliste peroksiidide ja klassi 4.1 kuuluvate isereageerivate ainete eripakkimise stted

4.1-114

4.1.7.1 Pakendite (v.a puistlasti vahekonteinerite) kasutamine 4.1-114

4.1.7.2 Puistlasti vahekonteinerite (IBC) kasutamine 4.1-115

4.1.8 Klassi 6.2 nakkusohtlike ainete eripakkimise eeskirjad 4.1-115

4.1.9 7. klassi eripakkimise stted 4.1-117

4.1.9.1 ldist 4.1-117

4.1.9.2 LSA-aine ning SCO vedu puudutavad nuded ja kontroll 4.1-118

4.1.10 Koospakkimise eristted 4.1-119

4.2 Teisaldatavate paakide ja RO mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kasutamine

4.2-1

4.2.1 ldstted teisaldatavate paakide kasutamise kohta klassidesse 1 ning 39 kuuluvate ainete veoks

4.2-1

4.2.2 ldstted jahutamiseta veeldatud gaaside vedamiseks teisaldatavates paakides 4.2-4

4.2.3 ldstted jahutamisega veeldatud gaaside vedamiseks teisaldatavates paakides 4.2-5

4.2.4 ldstted RO mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kasutamiseks 4.2-6

4.2.5 Teisaldatavate paakide suhtes kehtivad eeskirjad ja eristted 4.2-7

4.2.5.1 ldist 4.2-7

4.2.5.2 Teisaldatavate paakide eeskirjad 4.2-7

4.2.5.3 Teisaldatavate paakide eristted 4.2-15

4.3 Paakvagunite, kergpaakide, paakkonteinerite, metallilistest materjalidest valmistatud paak-vahetuskerede, anumakogumiga vagunite ning mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kasutamine

4.3-1


4.3.2 Kikide klasside kohta kehtivad stted 4.3-1

4.3.2.1 Kasutamine 4.3-1

4.3.2.2 Titeaste 4.3-2

4.3.2.3 T 4.3-3

4.3.2.4 Puhastamata thjad paagid, anumakogumiga vagunid ja MEGC-d 4.3-3

4.3.3 2. klassi ainete kohta kehtivad eristted 4.3-4

4.3.3.1 Paakide kodeerimine ja hierarhia 4.3-3

4.3.3.2 Titmistingimused ja katserhud 4.3-5

4.3.3.3 T 4.3-15

4.3.3.4 Vedelgaasi paakvagunite titmist puudutavad stted 4.3-15

4.3.4 Klasside 3 kuni 9 kohta rakendatavad eristted 4.3-17

4.3.4.1 Paakide koodid, ratsionaliseeritud lhenemine ja hierarhia 4.3-17

4.3.4.2 ldstted 4.3-24

4.3.5 Eristted 4.3-24

4.4 Paak-vahetuskerega fiiber-sarrustatud plastist (FRP) paakkonteinerite kasutamine 4.4-1

4.4.1 ldist 4.4-1

4.4.2 T 4.4-1

4.5 Vaakum-jtmepaakide kasutamine 4.5-1

4.5.1 Kasutamine 4.5-1

4.5.2 T 4.5-1

Ptk Lk

Osa 5 Veoste lhetamise kord

5.1 ldstted 5.1-1

5.1.1 Rakendamine ja ldstted 5.1-1

5.1.2 Veopakendite kasutamine 5.1-1

5.1.3 Thjad, puhastamata pakendid (kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid), thjad paagid, thjad sidukid ning thjad puistkauba konteinerid

5.1-1

5.1.4 Koospakkimine 5.1-1

5.1.5 ldstted 7.klassi osas 5.1-1

5.1.5.1 Saadetiste veoloa vljastamine ja teavitamine 5.1-1

5.1.5.2 Pdeva asutuse poolt vlja antud tunnistused 5.1-2

5.1.5.3 Veoindeksi (TI) ja ohupiiri indeksi (CSI) mramine 5.1-3

5.1.5.4 Vabasaadetistele kehtivad eristted 5.1-4

5.1.5.5 Kokkuvte veoloa saamise ja eelneva teavitamise nuetest 5.1-4

5.2 Mrgistus ja ohusildid 5.2-1

5.2.1 Saadetiste mrgistamine 5.2-1

5.2.2 Saadetiste ohumrgistus 5.2-4

5.2.2.1 Ohusilte puudutavad stted 5.2-4

5.2.2.2 Ohusilte puudutavad stted 5.2-5

5.3 Ohumrgid ja markeerimine ohu tunnusnumbriga 5.3-1

5.3.1 Ohumrgid 5.3-1

5.3.1.1 ldstted 5.3-1

5.3.1.2 Ohumrkide paigaldamine suurkonteineritele, MEGC-de, paakkonteineritele ja teisaldatavatele paakidele

5.3-1

5.3.1.3 Ohumrkide paigaldamine haagiste hendveol suurkonteineritele, MEGC-dele, paakkonteineritele vi teisaldatavatele paakidele

5.3-1

5.3.1.4 Ohumrkide paigaldamine puistlasti veo vagunitele, paakvagunitele, patareivagunitele ja kergpaakidega vagunitele

5.3-2

5.3.1.5 Ainult pakendeid vedavate vagunite ohumrgistus 5.3-2

5.3.1.6 Thjade paakvagunite, patareivagunite, MEGC-de, paakkonteinerite, teisaldatavate paakide ja thjade vagunite ning puistlasti veoks kasutatavate suurkonteinerite ohumrgistus

5.3-2

5.3.1.7 Kvast materjalist ohumrkide spetsifikatsioon 5.3-2

5.3.2 Mrgistus orani vrvi tahvlil 5.3-3

5.3.2.1 Orani vrvi tahvli markeerimise ldstted 5.3-3

5.3.2.2 Oranide ohumrgistustahvlite spetsifikatsioon 5.3-4

5.3.2.3 Ohu tunnusnumbrite thendus 5.3-5

5.3.3 Krgendatud temperatuuriga ainete thistamine 5.3-8

5.3.4 Mudelitele 13 ja 15 vastavad manverdamismrgised 5.3-8

5.3.4.1 ldstted 5.3-8

5.3.4.2 Mudelitele 13 ja 15 vastavate manverdamismrgiste kirjeldus 5.3-8

5.3.5 Oran triip 5.3-9

5.3.6 Keskkonnaohtliku aine ohumrgid 5.3-9

5.4 Dokumentatsioon 5.4-1

5.4.0 ldstted

5.4.1 Ohtlike veoste veodokument ja sellega seotud informatsioon 5.4-1

5.4.1.1 Veodokumendis nutav ldine informatsioon 5.4-1

5.4.1.2 Teatud klasside puhul nutav tiendav vi spetsiaalne informatsioon 5.4-4

5.4.1.3 (Reserveeritud) 5.4-6

5.4.1.4 Formaat ja keel, mida tuleb kasutada 5.4-6

5.4.1.5 Mitteohtlikud veosed 5.4-6

5.4.2 Suurkonteineri vi vaguni pakkimise sertifikaat 5.4-7

5.4.3 Kirjalikud juhised 5.4-8

5.4.4 Ohtlike veoste veoinformatsiooni silitamine 5.4-12

5.4.5 Mitmeliigilise ohtlike veoste vormi nidis 5.4-12

5.5 Eristted 5.5-1

5.5.1 (Kustutatud) 5.5-1

5.5.2 Fumigeeritud kaubaveoksustele kohalduvad eristted (RO 3359) 5.5-1

Ptk Lk

Osa 6 Pakendite, puistlasti vahekonteinerite (IBS-de), suurpakendite ning paakide ehituse ja katsetamise nuded

6.1 Pakendite ehituse ja katsetamise nuded 6.1-1

6.1.1 ldist 6.1-1

6.1.2 Kood pakenditpide thistamiseks 6.1-1

6.1.3 Markeerimine 6.1-4

6.1.4 Nuded pakenditele 6.1-7

6.1.4.1 Terasvaadid 6.1-7

6.1.4.2 Alumiiniumvaadid 6.1-8

6.1.4.3 Vaadid, mis on valmistatud muust materjalist kui alumiinium vi teras 6.1-8

6.1.4.4 Teras- vi alumiiniumkanistrid 6.1-8

6.1.4.5 Vineervaadid 6.1-9

6.1.4.6 (Kustutatud) 6.1-9

6.1.4.7 Kartongist vaadid 6.1-9

6.1.4.8 Plastvaadid ja -kanistrid 6.1-9

6.1.4.9 Naturaalsest puidust kastid 6.1-11

6.1.4.10 Vineerkastid 6.1-11

6.1.4.11 mberttatud puidust kastid 6.1-11

6.1.4.12 Kartongkastid 6.1-11

6.1.4.13 Plastkastid 6.1-11

6.1.4.14 Teras- vi alumiiniumkastid 6.1-12

6.1.4.15 Tekstiilist kotid 6.1-12

6.1.4.16 Plastkangast kotid 6.1-13

6.1.4.17 Plastkilest kotid 6.1-13

6.1.4.18 Paberkotid 6.1-13

6.1.4.19 Liitpakendid (plast) 6.1-14

6.1.4.20 Liitpakendid (klaas, portselan vi keraamika) 6.1-15

6.1.4.21 Kombineeritud pakendid 6.1-16

6.1.4.22 Plekist pakendid 6.1-16

6.1.5 Pakendite katsetamise nuded 6.1-16

6.1.5.1 Katsete lbiviimine ja sagedus 6.1-16

6.1.5.2 Pakendite ettevalmistamine katseteks 6.1-17

6.1.5.3 Kukkumiskatse 6.1-19

6.1.5.4 Tiheduskatse 6.1-21

6.1.5.5 Siserhu (hdrauliline) katse 6.1-21

6.1.5.6 Virnastamiskatse 6.1-22

6.1.5.7 Tiendav lbilaskvuse katse alajao 6.1.4.8 kohaste plastist vaatide ja kanistrite ning alajao 6.1.4.19 kohaste (plastmaterjalist) liitpakendite jaoks, mis on ette nhtud leekpunktiga 60 C vedelike veoks (vlja arvatud 6HA1 pakendid)

6.1-22

6.1.5.8 Katsearuanne 6.1-23

6.1.6 Standardvedelikud poletleenist pakendite, kaasa arvatud IBC-de keemilise sobivuse katsete kontrollimiseks vastavate punktide 6.1.5.2.6 ja 6.5.4.3.5 alusel

6.1-23

6.2 Nuded surveanumate, aerosoolpakendite ja gaasi sisaldavate vikeste anumate (hekorrapakendite) ja kergestisttivat veeldatud gaasi sisaldavate ktuseelementide (kassettide) ehitusele ja katsetamisele

6.2-1

6.2.1 ldnuded 6.2-1

6.2.1.1 Konstruktsioon ja ehitus 6.2-1

6.2.1.2 Materjalid 6.2-2

6.2.1.3 Kitamisvahendid 6.2-2

6.2.1.4 Surveanumate kinnitamine 6.2-3

6.2.1.5 Esmane levaatus ja katsetamine 6.2-3

6.2.1.6 Perioodiline levaatus ja katsetamine 6.2-4

6.2.1.7 Nuded tootjatele 6.2-4

6.2.1.8 Nuded jrelevalveasutustele 6.2-5

6.2.2 Nuded RO surveanumatele 6.2-5

6.2.2.1 Konstruktsioon, ehitus ning esmane levaatus ja katsetamine 6.2-5




6.2.2.5 Surveanumate nuetele vastavuse hindamisssteem ja tootmisse lubamine 6.2-7

6.2.2.6 Loa saamine surveanumate korralisteks levaatusteks ja katsetamiseks 6.2-11

6.2.2.7 Taastidetavate RO surveanumate thistamine 6.2-13

6.2.2.8 Mitte-taastidetavate RO surveanumate thistamine 6.2-15

6.2.2.9 RO metallhdriid-salvestusssteemide thistamine 6.2-16

6.2.2.10 Nuetele vastavuse hindamise, korralise levaatuse ja katsetamise vastavad korrad 6.2-17

6.2.3 Mitte-RO surveanumaid ksitlevad ldnuded 6.2-17




6.2.3.4 Esmane levaatus ja katsetamine 6.2-18


6.2.3.6 Surveanumate kinnitamine 6.2-18

6.2.3.7 Nuded tootjatele 6.2-19

6.2.3.8 Nuded jrelevalveasutustele 6.2-19

6.2.3.9 Taastidetavate surveanumate thistamine 6.2-19

6.2.3.10 Mitte-taastidetavate surveanumate thistamine 6.2-19

6.2.4 Viidatud standardite kohaselt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud mitte-RO surveanumate suhtes kehtivad nuded

6.2-20

6.2.4.1 Konstruktsioon, ehitus ning esmane levaatus ja katsetamine 6.2-20


6.2.5 Viidatud standarditele mittevastavalt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud mitte-RO surveanumate suhtes kehtivad nuded

6.2-25



6.2.5.3 Metallist balloonid, torukujulised anumad, survevaadid ja balloonikogumid 6.2-25

6.2.5.4 Lisastted seoses alumiiniumi sulamist surveanumatega surugaasi, veeldatud gaasi, 6.2-26

lahustatud gaasi ja mittesurvestatud gaasi jaoks, mille suhtes kehtivad erinuded (gaasiproovid), samuti surve all olevat gaasi sisaldavad esemed, mis ei ole aerosoolpakendid ega gaasi sisaldavad vikesed anumad (hekorrapakendid)

6.2.5.5 Liitmaterjalist surveanumad 6.2-28

6.2.5.6 Suletud krotehnilised anumad 6.2-29

6.2.6 ldnuded aerosoolpakenditele, gaasi sisaldavate vikestele anumatele (hekorrapakenditele) ja kergestisttivat veeldatud gaasi sisaldavatele ktuseelementidele (kassettidele)

6.2-29


6.2.6.2 Hdrauliline survekatse 6.2-29

6.2.6.3 Tiheduskatse (lekkekindluskatse) 6.2-29

6.2.6.4 Viide standarditele 6.2-31

6.3 Nuded klassi 6.2 A-kategooria nakatavate ainete pakendite ehitusele ja katsetamisele

6.3-1

6.3.1 ldist 6.3-1

6.3.2 Pakendite suhtes kehtivad nuded 6.3-1

6.3.3 Kood pakenditpide thistamiseks 6.3-1

6.3.4 Thistamine 6.3-1

6.3.5 Pakendite katsetamise nuded 6.3-2

6.4 Nuded 7. klassi saadetiste mahutitele, nende materjalile, katsetamisele ja pakendite kasutusloa saamine

6.4-1


6.4.2 ldnuded 6.4-1


6.4.4 ldnuded 6.4-1

6.4.5 Nuded tstustoodangu pakenditele 6.4-1

6.4.6 Nuded uraanheksafluoriidi sisaldavatele saadetistele 6.4-2

6.4.7 Nuded A-tpi mahutitele 6.4-3

6.4.8 Nuded B(U)-tpi mahutitele 6.4-4

6.4.9 Nuded B(M)-tpi mahutitele 6.4-5

6.4.10 Nuded C-tpi mahutitele 6.4-5

6.4.11 Nuded lhustuvat materjali sisaldavatele pakenditele 6.4-6

6.4.12 Katsejuhised ja sobivuse testamine 6.4-8

6.4.13 Kaitsessteemi ja varjestuse terviklikkuse kontroll ning ohupiiri hindamine 6.4-8

6.4.14 Kukutamiskatse objekt 6.4-8

6.4.15 Katsed, mis tendavad vastupidavust normaalsetele veotingimustele 6.4-8

6.4.16 Tiendavad katsed vedelike ja gaaside veoks meldud A-tpi pakendite puhul 6.4-9

6.4.17 Katsed, mis tendavad vastupidavust avariitingimustele veo ajal 6.4-9

6.4.18 le 105 A2 sisaldavate B(U)-tpi ja B(M)-tpi pakendite ja C-tpi pakendite puhul ette nhtud raskem sukeldamiskatse

6.4-10

6.4.19 Veetiheduskatse lhustuvat materjali sisaldavatele pakenditele 6.4-10

6.4.20 Katsed C-tpi pakenditele 6.4-10

6.4.21 0,1 kg vi suurema koguse uraanheksafluoriidi jaoks meldud pakendite levaatus 6.4-11

6.4.22 Pakendite tpide ja materjalide kinnitus 6.4-12

6.4.23 Taotlused ja load radioaktiivsete materjalide veoks 6.4-12

6.5 Nuded vahekonteinerite (IBC) ehituse ja katsetamise osas 6.5-1

6.5.1 ldnuded 6.5-1

6.5.1.1 Reguleerimisala 6.5-1



6.5.1.4 IBC-de thistuskoodide ssteem 6.5-1


6.5.2.1 Esmane thistamine 6.5-3

6.5.2.2 Tiendav thistamine 6.5-4

6.5.2.3 Kooskla tbikinnitusega 6.5-5

6.5.2.4 Taastoodetud liit-IBC-de thistamine (31HZ1) 6.5-5

6.5.3 Nuded konstruktsioonile 6.5-5

6.5.3.1 ldnuded 6.5-5

6.5.4 Katsetamine, sertifitseerimine ja levaatus 6.5-6

6.5.5 Erinuded IBC-dele 6.5-7

6.5.5.1 Erinuded metallist IBC-dele 6.5-7

6.5.5.2 Erinuded elastsetele IBC-dele 6.5-8

6.5.5.3 Erinuded jigast plastist IBC-dele 6.5-9

6.5.5.4 Erinuded liit-IBC-dele plastist sisepakendiga 6.5-9

6.5.5.5 Erinuded kartongist IBC-dele 6.5-10

6.5.5.6 Erinuded puidust IBC-dele 6.5-12

6.5.6 Katsenuded IBC-dele 6.5-12

6.5.6.1 Katsete lbiviimine ja katsete lbiviimise sagedus 6.5-12

6.5.6.2 Tbikinnituskatsed 6.5-13

6.5.6.3 IBC-de ettevalmistamine katsetamiseks 6.5-13

6.5.6.4 Phjast tstmise katse 6.5-14

6.5.6.5 lalt tstmise katse 6.5-14

6.5.6.6 Virnastamiskatse 6.5-15

6.5.6.7 Tiheduskatse 6.5-16

6.5.6.8 Siserhu (hdrauliline) katse 6.5-16

6.5.6.9 Kukutamiskatse 6.5-17

6.5.6.10 Rebenemise katse 6.5-18

6.5.6.11 mbermineku katse 6.5-18

6.5.6.12 Pstuvuskatse 6.5-19

6.5.6.13 Vibratsioonikatse 6.5-19

6.5.6.14 Katsearuanne 6.5-19

6.6 Nuded suurpakendite ehitusele ja katsetamisele 6.6-1

6.6.1 ldist 6.6-1

6.6.2 Kood suurpakendite tpide thistamiseks 6.6-1




6.6.4 Erinuded suurpakenditele 6.6-2

6.6.4.1 Erinuded metallist suurpakenditele 6.6-2

6.6.4.2 Erinuded metallist suurpakenditele 6.6-2

6.6.4.3 Erinuded plastist suurpakenditele 6.6-2

6.6.4.4 Erinuded kartongist suurpakenditele 6.6-3

6.6.4.5 Erinuded kartongist suurpakenditele 6.6-3

6.6.5 Erinuded kartongist suurpakenditele 6.6-4

6.6.5.1 Katsetuste lbiviimine ja sagedus 6.6-4

6.6.5.2 Katsetamiseks ettevalmistamine 6.6-4

6.6.5.3 Katsenuded 6.6-5

6.6.5.4 Sertifitseerimine ja katsearuanne 6.6-7

6.7 Nuded teisaldatavate paakide ja RO mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) konstruktsioonile, ehitusele, levaatamisele ja katsetamisele

6.7-1

6.7.1 Kohaldamine ja ldised nuded 6.7-1

6.7.2 Nuded 1. klassi ning klasside 39 ainete veoks meldud teisaldatavate paakide konstruktsioonile, ehitusele, levaatamisele ja katsetamisele

6.7-1


6.7.2.2 ldised nuded konstruktsioonile ja ehitusele 6.7-2

6.7.2.3 Konstruktsiooni tingimused 6.7-4

6.7.2.4 Konstruktsiooni tingimused 6.7-5


6.7.2.6 Phja avaused 6.7-6

6.7.2.7 Kaitseseadmed 6.7-7

6.7.2.8 Rhuhtlustusseadmed 6.7-7

6.7.2.9 Rhuhtlustusseadmete seadistus 6.7-8

6.7.2.10 Sulavad elemendid 6.7-8

6.7.2.11 Kaitsemembraanid 6.7-8

6.7.2.12 Rhuhtlustusseadmete maht 6.7-8

6.7.2.13 Rhuhtlustusseadmete thistus 6.7-10

6.7.2.14 Rhuhtlustusseadmete hendused 6.7-10

6.7.2.15 Rhuhtlustusseadmete paigutus 6.7-11

6.7.2.16 Mteseadmed 6.7-11

6.7.2.17 Teisaldatava paagi toendid, raamid, tste- ja kinnitusmanused 6.7-11

6.7.2.18 Pakendi tootmisluba 6.7-11

6.7.2.19 levaatus ja katsetamine 6.7-12

6.7.2.20 Thistamine 6.7-13

6.7.3 Nuded mittejahutatud veeldatud gaaside veoks meldud teisaldatavate paakide konstruktsioonile, ehitusele, levaatamisele ja katsetamisele

6.7-15


6.7.3.2 ldnuded konstruktsioonile ja ehitusele 6.7-17

6.7.3.3 Nuded konstruktsioonile 6.7-18

6.7.3.4 Minimaalne korpuse paksus 6.7-19


6.7.3.6 Phja avaused 6.7-20


6.7.3.8 htlustusseadmete maht 6.7-21




6.7.3.12 Mteseadmed 6.7-23




6.7.3.16 Thistamine 6.7-25

6.7.4 Nuded jahutatud veeldatud gaaside veoks meldud teisaldatavate paakide konstruktsioonile, ehitusele, levaatamisele ja katsetamisele

6.7-28


6.7.4.2 ldnuded konstruktsioonile ja ehitusele 6.7-28

6.7.4.3 Nuded konstruktsioonile 6.7-30

6.7.4.4 Minimaalne korpuse paksus 6.7-29



6.7.4.7 Rhuhtlustusseadmete maht ja seadistus 6.7-32




6.7.4.11 Mteseadmed 6.7-33




6.7.4.15 Thistamine 6.7-36

6.7.5 Nuded mittejahutatud gaaside veoks meldud RO mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) konstruktsioonile, ehitusele, levaatamisele ja katsetamisele

6.7-39


6.7.5.2 ldised nuded konstruktsioonile ja ehitusele 6.7-39



6.7.5.5 Rhuhtlustusseadmete maht 6.7-41




6.7.5.9 Mteseadmed 6.7-42

6.7.5.10 MEGC toendid, raamid, tste- ja kinnitusmanused 6.7-42



6.7.5.13 Thistamine 6.7-43

6.8 Nuded paakvagunite, kergpaakide, paakkonteinerite, metallmaterjalist valmistatud paak-vahetuskerede, anumakogumiga vagunite ning mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) ehitusele, varustusele, tbikinnitusele, levaatusele, katsetamisele ja thistamisele

6.8-1


6.8.2 Kigi klasside suhtes kohaldatavad nuded 6.8-1

6.8.2.1 Konstruktsioon 6.8-1

6.8.2.2 Lisavarustus 6.8-7

6.8.2.3 Tbikinnitus 6.8-9

6.8.2.4 levaatused ja katsed 6.8-10

6.8.2.5 Thistamine 6.8-13

6.8.2.6 Nuded viidatud standarditele vastavalt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud paakidele 6.8-14

6.8.2.7 Nuded viidatud standarditele mittevastavalt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud paakidele

6.8-15

6.8.3 2. klassi osas kohaldatavad erinuded 6.8-15

6.8.3.1 Korpuste ehitus 6.8-15

6.8.3.2 Lisavarustus 6.8-16

6.8.3.3 Tbikinnitus 6.8-19

6.8.3.4 levaatused ja katsed 6.8-19

6.8.3.5 Thistamine 6.8-20

6.8.3.6 Nuded viidatud standarditele vastavalt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud anumakogumiga vagunitele ja MEGC-dele

6.8-23

6.8.3.7 Nuded viidatud standardite mittevastavalt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud patareivagunitele ja MEGC-dele

6.8-23

6.8.4 Eristted 6.8-23

6.8.5 Nuded seoses selliste paakvagunite ja paakkonteinerite korpuste, mille nutav katserhk on vhemalt 1 Mpa (10 baari), ning 2. klassi jahutatud veeldatud gaaside veoks meldud paakvagunite ja paakkonteinerite korpuste materjali ja ehitusega

6.8-30

6.8.5.1 Materjalid ja korpused 6.8-30

6.8.5.2 Katsenuded 6.8-31

6.8.5.3 Lgitugevuskatsed 6.8-31

6.8.5.4 Viide standarditele 6.8-33

6.9 Nuded paak-vahetuskerega fiiber-sarrustatud plastist (FRP) paakkonteinerite konstruktsioonile, ehitusele, varustusele, tbikinnitusele, katsetamisele ja thistamisele

6.9-1

6.9.1 ldist 6.9-1

6.9.2 Konstruktsioon 6.9-1

6.9.3 Lisavarustus 6.9-4

6.9.4 Tbikatsetused ja -kinnitus 6.9-4

6.9.5 levaatused 6.9-5


6.10 Nuded vaakum-jtmepaakide ehitusele, varustusele, tbikinnitusele, levaatusele ja thistamisele

6.10-1

6.10.1 ldist 6.10-1

6.10.2 Konstruktsioon 6.10-1

6.10.3 Lisavarustus 6.10-1

6.10.4 levaatus 6.10-3

6.11 Nuded mahtkonteinerite konstruktsioonile, ehitusele, levaatusele ja katsetamisele

6.11-1

6.11.1 Definitsioonid 6.11-1

6.11.2 Kohaldamine ja ldised nuded 6.11-1

6.11.3 Nuded ohutute konteinerite konventsioonile (CSC) vastavate mahtkonteinerina kasutatavate konteinerite konstruktsioonile, ehitusele, levaatusele ja katsetamisele

6.11-1

6.11.4 Nuded muude kui ohutute konteinerite konventsioonile (CSC) vastavate mahtkonteinerite konstruktsioonile, ehitusele ja kinnitamisele

6.11-2

Ptk Lk

Osa 7 Saadetise veo, peale- ja mahalaadimise ning veose ksitlemise tingimusi puudutavad stted

7.1 ldstted 7.1-1

7.2 Stted, mis puudutavad saadetiste vedu kinnistes pakendites 7.2-1

7.3 Puistlasti vedu puudutavad stted 7.3-1

7.3.1 ldstted 7.3-1

7.3.2 Tiendavad puistlasti vedu puudutavad stted, kui kohaldatakse punkti 7.3.1.1 (a) stteid

7.3-2

7.3.3 Tiendavad puistlasti vedu puudutavad stted, kui kohaldatakse punkti 7.3.1.1 (b) stteid

7.3-3

7.4 Vedu paakides puudutavad stted 7.4-1

7.5 Peale- ja mahalaadimist ning kitlemist puudutavad stted 7.5-1

7.5.1 ldstted 7.5-1

7.5.2 Kooslaadimise keeld 7.5-1

7.5.3 Ohutsoon 7.5-2

7.5.4 Ettevaatusabinud seoses toiduainete, teiste tarbeveoste ja loomasdaga 7.5-3



7.5.7 Teisaldamine ja paigutamine 7.5-3

7.5.8 Puhastamine prast mahalaadimist 7.5-3



7.5.11 Teatud klasside vi kindlate veoste suhtes kohaldatavad lisastted 7.5-4

7.6 Ekspressvedu puudutavad stted 7.6-1

7.7 Ohtlike veoste vedu ksipagasina, registreeritud pagasina vi mootorsidukitel (rongil olevas autos)

7.7-1

Ptk Lk

RID-i mitteametlik osa

Nuded plastanumate katsetamisele 1

1.1-1

Peatkk: 1.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus

1.1.1 Struktuur

RID on jagatud seitsmesse ossa. Iga osa on omakorda jagatud peatkkideks ning iga peatkk jagudeks ja alajagudeks (vt Sisukord).

Iga osa sees sisaldub osa number peatkkide, jagude ning alajagude numbrites; niteks IV osa 2. peatki 1. jagu kannab numbrit 4.2.1.

1.1.2 Reguleerimisala

1.1.2.1 Lisa C artikli 1 mistes mratleb RID:

(a) ohtlikud kaubad, mille rahvusvaheline vedu on keelatud;

(b) ohtlikud kaubad, mida tohib rahvusvaheliselt vedada, ning neid kaupu puudutavad tingimused (kaasa arvatud erandid), eriti need, mis puudutavad:

- kaupade liigitust, kaasa arvatud liigituse kriteeriume ning vastavaid katsemeetodeid;

- pakendite kasutamist (kaasa arvatud segapakendid);

- paakide kasutamist (kaasa arvatud nende titmine);

- lhetamise protseduure (kaasa arvatud saadetiste ja transpordivahendite thistamist ning ohumrgistega varustamist ning ka nutud dokumente ja informatsiooni);

- pakendite ja paakide ehitust, katsetamist ja heakskiitu ksitlevaid nudeid;

- transpordivahendite kasutamist (kaasa arvatud laadimine, kooslaadimine ja mahalaadimine).

RID-i reguleerimisalasse jva veo suhtes kohaldatakse peale lisa C ka teiste COTIF-i lisade asjakohaseid stteid, eriti neid lisa B stteid, mis ksitlevad veolepingu alusel toimuvat vedu.

1.1.2.2 Ohtlike veoste rahvusvahelisel veol rongides, mis ei ole kaubarongid vastavalt lisa C artikli 5 1 punktile a, kehtivad peatki 7.6 stted.

1.1.2.3 Ohtlike veoste rahvusvahelisel veol ksipagasina, registreeritud pagasina vi sidukites ja sidukitel vastavalt lisa C artikli 5 1 punktile b, kehtivad ainult punktis 1.1.3.8 nimetatud stted koos peatkiga 7.7.

1.1.3 Erandid

1.1.3.1 Transpordi iseloomu puudutavad erandid

RID-is toodud stteid ei kohaldata:

(a) ohtlike kaupade veol eraisikute poolt juhul, kui need kaubad on jaemgi pakendis ning mratud isiklikuks vi koduseks kasutamiseks vi puhkuseks vi sportimiseks tingimusel, et rakendatud on meetmeid mis tahes sisu lekkimise vltimiseks normaalsetel veotingimustel; kui knealusteks kaupadeks on kergestisttivad vedelikud, mida veetakse taastidetavates anumates, mille tidab eraisik vi mis on meldud eraisikule, ei tohi nende kogus letada 60 liitrit anuma kohta; IBC-s, suurpakendis vi paagis olevaid ohtlikke veoseid ei loeta jaemgi pakendis olevaks;

(b) RID-is mratlemata masinate vi seadmete veol, mille sisemuses on vi mille tseadmed juhtumisi sisaldavad ohtlikke aineid tingimusel, et rakendatud on meetmeid mis tahes sisu lekkimise vltimiseks normaalsetel veotingimustel;

(c) veoste kohta, mida teostavad ettevtted, kellele see pole phitegevusala, nagu niteks saadetised ehitus- vi tsiviilehitus platsidele vi sealt tagasi vi uurimise, remondi ja hooldusega seotud veosed, mille kogus ei leta 450 liitrit pakendi kohta vi mille maksimaalne hulk ei leta alajaos 1.1.3.6 toodud koguseid. Rakendada tuleb meetmeid mis tahes sisu lekkimise vltimiseks normaalsetel veotingimustel. Nimetatud erandeid ei kohaldata 7. klassi puhul. Selliste ettevtete poolt nende varustamiseks vi vliseks vi sisemiseks jaotamiseks teostatud vedu ei kuulu kesoleva erandi alla;

(d) hdaolukorras tegutsemiseks pdevate asutuste poolt vi nende jrelevalve all teostatava veo kohta, kuivrd selline vedu on vajalik hdaolukorras tegutsemiseks, eriti kui vedu teostatakse selleks et piirata intsidendi vi nnetuse korral ohtlike veoste lahtipsemist, sellised veosed kokku koguda ja lhimasse sobilikku ohutusse kohta teisaldada;

(e) avariiveo kohta, mille eesmrgiks on inimelude pstmine vi keskkonna kaitsmine tingimusel, et on rakendatud kiki meetmeid sellise veo tielikult ohutuks teostamiseks;

1.1-2

(f) puhastamata thjade staatiliste hoiuanumate veo kohta, kui nendes anumates on hoitud 2. klassi grupi A, O vi F gaase, II vi III pakendigruppi kuuluvaid 3. klassi vi 9. klassi aineid vi II vi III pakendigruppi kuuluvaid lassi 6.1 pestitsiide jrgmistel tingimustel:

- kik avad peale rhutasandamisseadmete (kui need on paigaldatud) on hermeetiliselt suletud;

- rakendatud on meetmeid mis tahes sisu lekkimise vltimiseks normaalsetel veotingimustel;

- veos on kinnitatud tugiraami, korvpakendisse vi muusse teisaldusvahendisse vi vaguni vi konteineri klge viisil, mis ei vimalda selle lahtitulekut ega nihkumist normaalsetel veotingimustel.

Kesolev erand ei laiene staatilistele hoiuanumatele, milles on hoitud desensibiliseeritud lhkeaineid vi aineid, mille vedu on RID-i kohaselt keelatud.

MRKUS: Radioaktiivsete ainete kohta vt alajagu 1.7.1.4.

1.1.3.2 Gaaside vedu puudutavad erandid

RID-is toodud stteid ei kohaldata:

(a) gaaside veol, mis asuvad transpordivahendi paakides ja on ette nhtud selle liikumiseks vi mis tahes seadmete tks (nt klmutusseadmed);

(b) gaaside kohta, mis asuvad veetava siduki ktusepaakides. Ktuse kraan gaasianuma ja mootori vahel peab olema suletud ning elektrikontakt avatud;

(c) gruppide A ja O gaaside osas (vastavalt alajaole 2.2.2.1), kui gaasi rhk mahutis temperatuuril 20C ei leta 200 kPa (2 bar) ja kui gaas ei ole veeldatud vi jahutamisega veeldatud olekus. See kehtib igasuguste anumate vi paakide kohta, niteks ka masina osade ja aparaatide kohta;

(d) gaaside kohta, mis sisalduvad sidukite tks kasutatavates seadmetes (nt tulekustutid), sealhulgas varuosades (nt tispumbatud rehvid); see erand laieneb ka veosena veetavatele tispumbatud rehvidele;

(e) gaaside kohta, mis sisalduvad vaguni eriseadmetes ning on vajalikud nende eriseadmete tks veo ajal (jahutusssteemid, kalapaagid, soojendusseadmed jne) ning ka nende eriseadmete varupaakides vi puhastamata thjades varupaakides, mida veetakse sama vaguniga;

(f) gaaside kohta, mis sisalduvad toiduainetes (RO 1950), kaasa arvatud gaseeritud jookides;

(g) spordipallides kasutatavate gaaside kohta ja

(h) elektripirnides kasutatavate gaaside kohta, kui need on pakendatud nii, et pirni purunemise tagajrjel tekkivad killud jvad pakendisse.

1.1.3.3 Vedelktuste vedu puudutavad erandid

RID-i nudeid ei kohaldata ktuse veol, mis asub transpordivahendi paakides ja on ette nhtud selle liikumiseks vi mis tahes seadmete tks (nt jahutusssteemid). Kraan mootorratta ja abimootoriga jalgratta mootori ja ktust sisaldava ktusepaagi vahel peab olema veo ajal suletud. Lisaks peavad need mootorrattad ja abimootoriga jalgrattad olema laaditud pstiasendis ning kindlustatud mberkukkumise vastu.

1.1.3.4 Eristteid vi piiratud vi vabakogustes pakendatud ohtlike veoste vedu puudutavad erandid

MRKUS: Radioaktiivsete ainete kohta vt alajagu 1.7.1.4.

1.1.3.4.1 Peatki 3.3 teatud eristted vabastavad teatud ohtlike veoste veo kas osaliselt vi tielikult RID-i nuetest. Vabastamist rakendatakse, kui eristtele on viidatud peatki 3.2 tabeli A veerus 6 toodud ohtliku kauba kirjes.

1.1.3.4.2 Teatud ohtlike veoste suhtes vib kohaldada erandeid eeldusel, et nad vastavad peatkis 3.4 toodud tingimustele.

1.1.3.4.3 Teatud ohtlike veoste suhtes vib kohaldada erandeid eeldusel, et nad vastavad peatki 3.5 tingimustele.

1.1.3.5 Thje, puhastamata pakendeid puudutavad erandid

Thjadele, puhastamata pakenditele (kaasaarvatud IBC-d ja suured pakendid), mis on sisaldanud klasside 2, 3, 4.1, 5.1, 6.1, 8 ja 9 aineid, ei kehti RID-i tingimused, kui on vetud vastavaid meetmeid igasuguste riskide krvaldamiseks. Riskid on krvaldatud, kui on vetud vastavaid meetmeid kikide riskide kaotamiseks klassides 1 kuni 9.

1.1.3.6 Maksimaalne kogus vaguni vi suurkonteineri kohta

1.1.3.6.1 (Reserveeritud)

1.1-3


1.1.3.6.3 Juhul, kui vastavalt alajao 1.1.3.1 punktile (c) veetakse sama veokategooria ohtlikke veoseid samas vagunis vi suurkonteineris, on maksimaalne kogus nidatud alljrgneva tabeli veerus 3.

1.1-4

Veo-

kategooria Ained vi esemed

pakendigrupp vi klassifikatsioonikood/grupp vi RO number Maksimaalne

kogus vaguni vi suurkonteineri

kohta

0

Klass 1: Klass 3: Klass 4.2: Klass 4.3: Klass 5.1: Klass 6.1: Klass 6.2: Klass 7: Klass 8: Klass 9:

1.1 L, 1.2 L, 1.3 L ja RO nr 0190 RO nr 3343 I pakendigruppi kuuluvad ained RO nr-d 1183, 1242, 1295, 1340, 1390, 1403, 1928, 2813, 2965, 2968, 2988, 3129, 3130, 3131, 3134, 3148, 3396, 3398 ja 3399 RO nr 2426 RO nr-d 1051, 1600, 1613, 1614, 2312, 3250 ja 3294 RO nr 2814 ja 2900 RO nr-d 2912 kuni 2919, 2977, 2978, 3321 kuni 3333 RO nr 2215 (MALEIINANHDRIID, SULANUD) RO nr-d 2315, 3151, 3152 ja 3432 ning aparatuur, mis sisaldab selliseid aineid vi segusid

0

ning thjad puhastamata pakendid, milles sisaldusid selle veokategooria ained, vlja arvatud need, mis kuuluvad RO nr 2908 alla.

1 Ained ja esemed, mis kuuluvad I pakendigruppi ja ei kuulu veokategooriasse 0 ning jrgmiste klasside ained ja esemed: 20

Klass 1: 1.1 B kuni 1.1 J, 1.2 B kuni 1.2 J, 1.3 C, 1.3 G, 1.3 H, 1.3 J, 1.5 D(a)

Klass 2: grupid T, TC(a), TO, TF, TOC ja TFC

aerosoolid: grupid C, CO, FC, T, TF, TC, TO, TFC ja TOC

Klass 4.1: RO nr-d 3221 kuni 3224 Klass 5.2: RO nr-d 3101 kuni 3104

2 Ained ja esemed, mis kuuluvad II pakendigruppi ja ei kuulu veokategooriasse 0, 1 vi 4 ning jrgmiste klasside ained:

333

Klass 1: 1.4 B kuni 1.4 G ja 1.6 N

Klass 2: grupp F aerosoolid: grupp F

Klass 4.1: RO nr-d 3225 kuni 3230 Klass 5.2: RO nr-d 3105 kuni 3110 Klass 6.1: ained ja esemed, mis kuuluvad III pakendigruppi Klass 9: RO nr 3245

3 Ained ja esemed, mis kuuluvad III pakendigruppi ja ei kuulu veokategooriasse 0, 2 vi 4 ning jrgmiste klasside ained ja esemed:

1000

Klass 2: grupid A ja O aerosoolid: grupid A ja O

Klass 3: RO nr 3473

Klass 4.3 RO nr 3476

Klass 8: RO nr-d 2794, 2795, 2800, 3028 ja 3477

Klass 9: RO nr-d 2990 ja 3072

4

Klass 1: 1.4S

piiramatu Klass 4.1: RO nr-d 1331, 1345, 1944, 1945, 2254 ja 2623 Klass 4.2: RO nr 1361, 1362 pakendigrupist III Klass 7: RO nr-d 2908 kuni 2911 Klass 9: RO nr 3268

ning thjad, puhastamata pakendid, mis sisaldasid ohtlikke kaupu, vlja arvatud need, mis kuuluvad veokategooriasse 0

(a) RO numbrite 0081, 0082, 0084, 0241, 0331, 0332, 0482, 1005 ja 1017 jaoks on maksimaalne kogus vaguni vi suurkonteineri kohta 50 kg.

1.1-5

Eelnevas tabelis thendab miste suurim kogus vaguni vi suurkonteineri kohta:

- esemete puhul, brutomassi kilogrammides (1. klassi kaupade puhul lhkeaine netomassi (kg); RID-is mratletud masinates ja seadmetes kasutatavate ohtlike ainete puhul nendes sisalduvate ohtlike ainete ldkogust kilogrammides vi vajadusel liitrites);;

- tahkete ainete, veeldatud, jahutamisega veeldatud ja lahustatud gaaside puhul netomassi kilogrammides;

- vedelike ja surugaaside puhul anuma (vt definitsiooni 1.2.1) nimimahtu liitrites.

1.1.3.6.4 Juhul, kui erinevatesse veokategooriatesse kuuluvaid ohtlikke kaupu veetakse samas vagunis vi suurkonteineris, ei tohi

- 1. veokategooria ainete ja esemete 50-kordse koguse,

- alajao 1.1.3.6.3 tabeli all toodud mrkuses nimetatud 1. veokategooria ainete ja kaupade 20-kordse koguse,

- 2. veokategooria kaupade ja ainete 3-kordse koguse ning

- 3. veokategooria ainete ja esemete koguse

summa letada 1000.

1.1.3.6.5 Kesoleva alajao mistes ei veta arvesse alajagude 1.1.3.2 kuni 1.1.3.5 kohaselt vabastatud ohtlikke veoseid.

1.1.3.7 Liitiumakude veoga seotud erandid

RID-i stteid ei kohaldata:

a) transpordivahendile paigaldatud liitiumakude suhtes, mida kasutatakse transpordivahendi vi selle seadmete t agregaadina;

b) veo ajal kasutatavate vi kasutamiseks meldud knealuste seadmete tks vajalikes seadmetes kasutatavate liitiumakude suhtes (nt slearvuti).

1.1.3.8 Erandite kohaldamine seoses ohtlike veoste veoga ksipagasina, registreeritud pagasina vi sidukites ja sidukitel

Ohtlike veoste vedamiseks ksipagasina, registreeritud pagasina vi sidukites ja sidukitel kohaldatakse peatkis 7.7 vljatoodud erandeid vastavalt alajao 1.1.3.1 punktile a kuni e, 1.1.3.2 punktile b, d kuni h, 1.1.3.4.1, 1.1.3.5 ja 1.1.3.7 punktile b.

1.1.4 Teiste reeglite kohaldatavus

1.1.4.1 ldist

1.1.4.1.1 Ohtlike veoste rahvusvaheline vedu RID lepinguosalise riigi territooriumil vib olla reguleeritud lisa C artikli 3 kohaselt kehtestatud eeskirjade vi piirangutega, mille kehtestamine ei ole seotud veoaegse ohutusega. Sellised eeskirjad vi piirangud tuleb kohases vormis avaldada.



1.1.4.2 Vedu veoketis, kaasa arvatud mere- vi huvedu

1.1.4.2.1 Pakendeid, konteinereid, teisaldatavaid paake, paakkonteinereid ja vaguneid, mis sisaldavad tislaadungit pakendeid samade ohtlike kaupadega, mis ei vasta tielikult pakkimise, koospakkimise, thistamise, pakendite ohumrgistega varustamise vi tabloodega ja orani tahvliga thistamise nuetele, kuid on vastavuses IMDG koodeksiga vi ICAO tehniliste tingimustega, vib vastu vtta veoks veoketis, kaasa arvatud mere- vi huveol jrgmistel tingimustel:

(a) kui pakendid pole RID-i kohaselt thistatud ja ohumrgistega varustatud, peavad nad kandma kas IMDG koodeksi vi ICAO tehniliste eeskirjade kohaseid mrgiseid ning ohusilte;

(b) IMDG koodeksi vi ICAO tehniliste eeskirjade nudeid kohaldatakse pakendi sees olevale segapakendile;

(c) merevedu hlmava, veoketis veo korral peavad tislaadungit pakendeid sisaldavad konteinerid, teisaldatavad paagid, paakkonteinerid vi vagunid, kui nad ei ole RID-i peatki 5.3 kohaselt thistatud ja ohumrgistega varustatud, olema thistatud ja ohumrgistega varustatud IMDG koodeksi peatki 5.3 kohaselt. Thjade, puhastamata teisaldatavate paakide ja paakkonteinerite kohta kehtivad need nuded kuni nende viimiseni puhastusjaama ja sinna viimise ajal.

1.1-6

See mndus ei kehti veoste korral, mis on liigitatud RID-i klasside 1 kuni 9 kohaselt ohtlikeks veosteks ning mida peetakse IMDG Koodeksi vi ICAO tehniliste eeskirjade kohaselt mitteohtlikeks veosteks.



MRKUS: alajaotise 1.1.4.2.1 kohase veo kohta vt ka alajaotist 5.4.1.1.7. Konteinerveo kohta vt ka jaotist 5.4.2.

1.1.4.3 Mereveoks lubatud IMO-tpi teisaldatavate paakide kasutamine

IMO-tpi teisaldatavaid paake (tbid 1, 2, 5 ja 7), mis ei vasta peatkis 6.7 vi 6.8 toodud nuetele, kuid on ehitatud ja heaks kiidetud enne 1. jaanuari 2003 IMDG koodeksi (tiendus 29-98) kohaselt (kaasa arvatud leminekustted) vib kasutada kuni 31. detsembrini 2009 tingimusel, et nad vastavad IMDG koodeksi (tiendus 29-98) kohastele kontrolli ja katsetamise stetele ning eeskirjadele, millele viidatakse IMDG koodeksi (tiendus 33-06) peatki 3.2 veergudes 12 ja 14. Nende kasutamist vib jtkata prast 31. detsembrit 2009, kui nad vastavad IMDG koodeksi kontrolli ning katsetamist puudutavatele stetele tingimusel, et RID-i peatki 3.2 veergudes (10) ja (11) ja peatkis 4.2 toodud nuded on tidetud.1

1.1.4.4 Haagiste hendvedu

1.1.4.4.1 Ohtlikke veoseid vib samuti vedada haagiste hendveo korras jrgmistel tingimustel:

Veoks le antavad veovahendid ja nende sisu peavad vastama ADR-i2 stetele.

Keelatud on vedada jrgmist:

- 1. klassi lhkeained, sobivusgrupp A (RO nr 0074, 0113, 0114, 0129, 0130, 0135, 0224 ja 0473);

- klassi 4.1 isereageerivad ained, mille puhul on nutav temperatuuri kontroll (RO nr 3231 kuni 3240);

- klassi 5.2 orgaanilised peroksiidid, mille puhul on nutav temperatuuri kontroll (RO nr 3111 kuni 3120);

- vhemalt 99,95% puhtusastmega klassi 8 vveltrioksiid, mida veetakse paagis ilma inhibiitorita (RO nr 1829).

1.1.4.4.2 Veovahendeid vi haagiseid kandvate vagunite kljes olevad kvast materjalist ohumrgid, thised vi orani vrvi tahvlid

Vagunitele pole vaja kinnitada kvast materjalist ohumrke, thiseid vi orani vrvi tahvleid jrgmistel juhtudel:

(a) kui veoksustel vi haagistel on kljes kvast materjalist ohumrgid, thised vi orani vrvi tahvlid vastavalt ADR-i peatkile 5.3 vi 3.4;

(b) kui veoksustel vi haagistel ei pea olema kljes kvast materjalist ohumrgid, thised vi orani vrvi tahvlid (niteks vastavalt alajaole 1.1.3.6 vi ADR-i alajaotise 5.3.2.1.5 mrkusele).

1.1.4.4.3 Saadetisi vedavate haagiste vedamine

Kui haagis eraldatakse vedukist, tuleb orani vrvi tahvlid kinnitada ka haagise ette vi vastavad ohumrgid kinnitada mlemale haagise kljele.

1.1.4.4.4 Korduvate kvast materjalist ohumrkide, thiste vi orani vrvi tahvlite paigaldamine

Kui kinnitatud ohumrgid, thised vi oranid tahvlid pole vastavalt alajaotisele 1.1.4.4.2 vljastpoolt vagunit nhtavad, tuleb need kinnitada mlemale vaguni kljele.

1.1.4.4.5 Saatekirjas olev informatsioon

Veoks haagiste hendveona vastavalt kesolevale alajaotisele, tuleb saatekirja sisestada jrgnev informatsioon:

VEDU VASTAVALT ALAJAOLE 1.1.4.4..

1 Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on ringkirja DSC.1/Circ 12 ja selle paranduse nol vlja

andnud Juhise olemasolevate IMO tbi teisaldatavate paakide ja maantee paakveokite jtkuvaks kasutamiseks ohtlike kaupade veol. Selle juhise tekst on saadaval IMO veebilehel aadressil: www.imo.org.

2 Kesolev kokkulepe sisaldab ka erikokkuleppeid, mille on allkirjastanud kik veoga seotud riigid.

http://www.imo.org/

1.1-7

Paakide vi ohtlike veoste vedamiseks puistlastina, mille jaoks ADR on ette ninud ohu tunnusnumbriga orani vrvi tahvli, tuleb ohu tunnusnumber sisestada saatekirja enne RO numbrit.

1.1.4.4.6 Kik teised RID-i stted jvad samaks.

1.1.4.5 Vedu muul viisil kui raudteed mda

1.1.4.5.1 Juhul, kui vagunit, mis sooritab RID-i nuete kohast vedu, veetakse oma teekonna mnel ligul muul viisil kui raudteed mda, siis rakendatakse ainult vastavaid riiklikke vi rahvusvahelisi eeskirju, mis reguleerivad ohtlike veoste vedu sellel teeligul vaguni veoks kasutatava transpordivahendiga.

1.1.4.5.2 Tingimusel, et see ei lhe vastuollu rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad ohtlike veoste vedu sellel teeligul vaguni veoks kasutatava transpordivahendiga, vivad RID-i lepinguosalised riigid kokku leppida RID-i nuete kohaldamises antud teeligul, tiendades neid muude nuetega, kui nad seda vajalikuks peavad.

Kokkuleppe algatanud RID-i lepinguosaline riik peab sellistest kokkulepetest teatama OTIF-i sekretariaadile. OTIF-i sekretariaat teeb need teatavaks teistele RID-i lepinguosalistele riikidele.3


3 Kesoleva alajao kohaselt slmitud kokkulepetega vib tutvuda OTIF-i veebilehel (www.otif.org).

http://www.otif.org/

1.2-1

Peatkk 1.2 Definitsioonid ja mthikud

1.2.1 Definitsioonid

MRKUS 1: Kesolev jagu sisaldab kiki ldisi vi erimisteid.

2: Kesoleva jao definitsioonides toodud terminid, mis on ise definitsiooni objektiks, on toodud kaldkirjas.

RID-i mistes thendab:

A

ADN on ohtlike kaupade rahvusvahelist siseveetransporti ksitlev Euroopa kokkulepe.

ADR on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe koos kikide veooperatsiooni kaasatud riikide vahel slmitud erikokkulepetega.

Aerosool vi aerosoolpakend (ingl k Aerosol vi Aerosol dispenser) thendab igasugust jao 6.2.6 nuetele vastavat, mitte-taastidetavat metallist, klaasist vi plastist anumat, mis sisaldab rhu all, veeldatud vi lahustunud olekus gaasi segu vedelikuga, pastaga vi pulbriga vi ilma seguta ning mis on varustatud pstikseadmega, mis vimaldab sisu vlja lasta tahkete vi vedelate osakeste suspensioonina gaasis vahuna, pastana vi pulbrina vi vedelas vi gaasilises olekus.

Ainukasutus (ingl k Exclusive use) thendab 7. klassi ainete veo puhul vaguni vi suurkonteineri kasutamist he kaubasaatja poolt, kusjuures vaguni vi suurkonteineri kik esmased, vahe- ja lpplaadimised ning mahalaadimised teostatakse vastavalt kaubasaatja vi kaubasaaja eeskirjade kohaselt.

Alusplaat (ingl k Tray) (1. klass) on metallist, plastist, kartongist vi muust sobivast materjalist leht, mis asetatakse sise-, vahe- vi vlispakendisse ning mis sobib sellise pakendiga tihedalt. Alusplaadi pind vib olla kujundatud selliselt, et pakendeid vi esemeid saab selle sisse panna, nad on selles kindlalt ning ksteisest eraldatud.

Anum (1. klass) (ingl k Receptacle) thendab kaste, pudeleid, plekknusid, vaate, purke vi torukujulisi anumaid koos igasuguste sise- vi vahepakendites kasutatavate sulgemisvahenditega.

Anum (ingl k Receptacle) thendab ainete vi esemete vastuvtmiseks ja hoidmiseks ette nhtud nud, kaasa arvatud igasugused selle sulgurid. See miste ei kehti korpuste kohta (vt ka krotehniline anum, siseanum, surveanum, jik siseanum ja hekorrapakend).

Anuma nimimaht (ingl k Nominal capacity of the receptacle) thendab ohtliku aine nimimahtu anumas liitrites. Surugaasi balloonide jaoks thendab nimimaht ballooni veemahtu.

Arvutuslik rhk (ingl k Calculation pressure) thendab teoreetilist rhku, mis on vhemalt vrdne katserhuga, mis vastavalt veetava aine poolt esitatavale ohtlikkuse astmele vib suuremal vi viksemal mral letada trhku. Seda kasutatakse ksnes korpuse seina paksuse mramiseks, sltumatult igasugusest vlisest vi sisemisest tugevdusseadmest (vt ka thjendamise rhk, titmise rhk, maksimaalne trhk (manomeetriline rhk) ja katserhk).

MRKUS: teisaldatavate paakide kohta vt peatkk 6.7.

ASTM (ingl k American Society for Testing and Materials) on USA Materjalide Katsetamise hing (ASTM International, 100 Barr Harbor Drive, PO Box C700, West Conshohocken, PA, 19428-2959, Ameerika hendriigid).

Avariitemperatuur (ingl k Emergency temperature) thendab temperatuuri, mille juures rakendatakse avariiprotseduure, kui temperatuuri reguleerimise ssteem on les elnud.

B

Balloon (ingl k Cylinder) thendab transporditavat surveanumat veemahutavusega mitte le 150 liitri (vt ka balloonikogum).

Balloonikogum (ingl k Bundle of cylinders) thendab ksteise klge kinnitatud balloonide kogumit, mis on omavahel kollektoriga hendatud ning mida veetakse he hikuna. Selle kogu veemahutavus ei tohi letada 3000 liitrit, vljaarvatud balloonikogumite puhul, mis on ette nhtud 2. klassi mrgiste gaaside veoks (alajao 2.2.2.1.3 kohaselt thega T algavad grupid). Sel juhul peab veemahutavus olema piiratud 1000 liitriga.

1.2-2

C

CGA (ingl k Compressed Gas Association) on Kokkusurutud Gaasi hing (CGA, 4221 Walney Road, 5th Floor, Chantilly VA 201512923-2923, Ameerika hendriigid).

CIM (ingl k Uniform Rules Concerning the Contract of International Carriage of Goods by Rail) thendab kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu htset muudetud eeskirja (COTIF-i lisa B).

CMR (ingl k Convention on the Contract for the International Carriage of goods by Road) thendab kaupade rahvusvahelise maanteeveo lepingu htset muudetud eeskirja (Genf, 19. mai 1956).

CSC (ingl k International Convention for Safe Containers) thendab rahvusvahelist ohutute konteinerite konventsiooni (Genf, 1972), muudetud ja vljaantud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt Londonis.

E

Elastne IBC (ingl k Flexible IBC) thendab vahekonteinerit, mis koosneb kilest, kootud- vi igasugusest muust elastsest materjalist vi nendest kombineeritud kerest ja vajadusel sisemisest kattest vi voodrist koos vastavate kitamisvahendite ja teisaldusseadmetega.

Elastse IBC plaaniline hooldus (ingl k Routine maintenance of flexible IBC), vt puistveose vahekonteiner (IBC).

Elastsete IBC-de plaaniline hooldus (ingl k Routine maintenance of flexible IBCs) thendab plastist vi tekstiilist elastsete IBC-dega jrgmisi plaaniliselt teostatavaid tegevusi:

(a) puhastamine vi

(b) mittestruktuursete osade, nt mittestruktuursete voodrite ja sulgurihenduste vahetamine tootja originaalspetsifikatsioonidele vastavate osade vastu tingimusel, et need toimingud ei halvenda elastse IBC hoidmisfunktsiooni ning ei muuda selle prototpi.

EN (standard) thendab Euroopa standardit, mille on avaldanud Euroopa Standardikomitee (CEN) (CEN, Avenue Marnix 17, B-1000 Brssel).

Eriotstarbeline merekonteiner (ingl k Offshore bulk container) korduvkasutamiseks meldud konteiner kaupade vedamiseks avamererajatistele. Eriotstarbelise merekonteineri konstruktsioon ja ehitus vastavad avamerel kideldavate merekonteinerite heakskiitmise juhendile, mille on kehtestanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) dokumendiga MSC/Circ.860.

Etalonteras (ingl k Reference steel) thendab terast tmbetugevusega 370 N/mm2 ja katkevenivusega 27%.

Ettevte (ingl k Enterprise) thendab igasugust kasumlikku vi mitte-kasumlikku fsilist isikut, juriidilist isikut, ilma juriidilise isiku staatuseta inimeste gruppi vi hendust vi igasugust ametlikku organit sltumata sellest, kas see on ise juriidiline isik vi sltuv ametivimust, kes on juriidiline isik.

G

Gaas (ingl k Gas) thendab ainet, mis:

(a) temperatuuril 500 C omab le 300 kPa (3 bar) aururhku;

(b) on 200 C temperatuuril, normaalrhul 101,3 kPa tielikult gaasiline.

Gaasi sisaldav vike anum (ingl k Small receptacle containing gas) thendab vastavalt jaos 6.2.6 nimetatud tingimustele, mida pole vimalik korduvalt tita ja mis sisaldab survestatud gaasi vi gaaside segu. Sellele saab kinnitada ventiili.

GHS (ingl k Globally Harmonized System of Classification and Labelling of Chemicals) on kemikaalide klassifitseerimise ja mrgistamise globaalselt harmoneeritud ssteemi kolmas vljaanne, mis on avaldatud RO poolt dokumendina ST/SG/AC.10/30/Rev.3.

H

Haagiste hendvedu (ingl k Piggyback transport) thendab veohikute vi haagiste vedu ADR-i raames kombineeritud maantee-/raudteeveona. Kesolev miste hlmab ka rullteed (veohikute laadimine ADR-i jrgi (koos vi ilma) vagunitele, mis on meldud sellist tpi veo jaoks).

Heakskiit (ingl k Approval)

Mitmepoolne heakskiit (ingl k Multilateral approval) thendab 7. klassi ainete veo puhul kas tehnilise lahenduse vi saadetise pritoluriigi asjaomase pdeva asutuse ja kigi riikide, kuhu saadetis veetakse vi mida see lbib, pdevate asutuste heakskiitu.

hepoolne heakskiit (ingl k Unilateral approval) thendab 7. klassi ainete veo puhul ainult tehnilise lahenduse pritoluriigi pdeva asutuse poolt tehnilisele lahendusele antavat heakskiitu.

1.2-3

Kui pritoluriik ei ole RID-i lepinguosaline riik, peab heakskiidu valideerima selle RID-i lepinguosalise riigi, kuhu saadetis esimesena juab, pdev asutus (vt alajagu 6.4.22.6).

Hermeetiliselt suletud paak (ingl k Hermetically closed tank) thendab hermeetiliselt suletud avaustega paaki, mis on ette nhtud vedelate ainete vedamiseks arvutuslikul rhul vhemalt 4 bar vi tahkete ainete (pulbriliste vi granuleeritud) vedamiseks sltumata nende arvutuslikust rhust ning mis:

- ei ole varustatud kaitseklappidega, kaitsemembraanide, teiste sarnaste ohutusseadmete ega vaakumklappidega vi isettavate tuulutusklappidega vi

- ei ole varustatud kaitseklappidega, kaitsemembraanide ega teiste sarnaste ohutusseadmete, kuid on varustatud vaakumklappidega vi isettavate tuulutusklappidega vastavalt alajaotise 6.8.2.2.3 nuetele, vi

- on varustatud kaitseklappide ja neile eelneva kaitsemembraaniga vastavalt alajaotisele 6.8.2.2.10, kuid ei ole varustatud vaakumklappidega ega isettavate tuulutusklappidega, vi

- on varustatud kaitseklappide ja neile eelneva kaitsemembraaniga vastavalt alajaotisele 6.8.2.2.10 ning vaakumklappide vi isettavate tuulutusklappidega vastavalt alajaotise 6.8.2.2.3 nuetele.

I

IAEA (ingl k International Atomic Energy Agency) on Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA, P.O. Box 100, A-1400 Viin).

IBC vt puistveose vahekonteiner.

ICAO (ingl k International Civil Aviation Organization) on Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO, 999 University Street, Montreal, Quebec H3C 5H7, Kanada).

ICAO tehnilised eeskirjad (ingl k ICAO Technical Instructions) thendab ohtlike veoste huveo tehnilisi eeskirju, mis moodustavad Chicago Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni (Chicago 1944) lisa 18, avaldatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt Montralis.

IMDG koodeks (ingl k IMDG Code) thendab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt Londonis avaldatud Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja kui Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLAS-i konventsioon) VII peatki A osa rakendust.

IMO (ingl k International Maritime Organization) on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO, 4 Albert Embankment, London SE1 7SR, Suurbritannia).

Isekiireneva lagunemise temperatuur (ingl k Self-accelerating decomposition temperature) (SADT) thendab madalaimat temperatuuri, mille juures vib toimuda veo ajal kasutatavas pakendis oleva aine isekiirenev lagunemine. SADT kindlaksmramise stted ja piirangute alusel toimuva soojenemise mjud on toodud Katsete ja kriteeriumide ksiraamatu II osas.

Isettav tuulutusklapp (ingl k Self-operating ventilation valve) thendab phja kaudu thjendatavatel korpustel olevat tuulutusseadet, mis on hendatud phja klapiga ning mis tavalise t korral avaneb ainult laadimise vi thjendamise ajal korpuse ventileerimise eesmrgil.

ISO (standard) thendab rahvusvahelist standardit, mille on avaldanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) (ISO 1, rue de Varembe, CH-1204 Genf 20).

J

Jigast plastist IBC (ingl k Rigid plastics IBC) thendab jigast plastist kerega puistveose vahekonteinerit, millisel vivad olla konstruktsioonielemendid koos vajalike kitamisvahenditega.

Jik siseanum (ingl k Rigid inner receptacle) (liit-IBC puhul) thendab anumat, mis silitab thjana ja ilma vlise kestata oma ldise kuju, kui sulgureid pole paigaldatud. Igasugune siseanum, mis pole jik, on elastne.

Jikade IBC-de plaaniline hooldus (ingl k Routine maintenance of rigid IBCs) thendab metallist, jigast plastist vi liit-IBC-dega jrgmisi plaaniliselt teostatavaid tegevusi:

(a) puhastamine;

(b) kere sulgurite (kaasaarvatud nendega seotud tihendite) vi kitamisvahendite eemaldamine ja taaspaigaldamine vi asendamine tootja originaalspetsifikatsioonile vastavatega tingimusel, et IBC lekkekindlust kontrollitakse, vi

(c) nende konstruktsioonielementide taastamine, mis otseselt ohtlikke veoseid ei sisalda vi thjendamise rhu alandamise funktsiooni ei tida, eesmrgiga muuta need prototbile vastavaks (nt toetusjalgade vi tstmise manuste gvendamine) tingimusel, et ei mjutata IBC ohtlikku veost sisaldamise funktsiooni.

1.2-4

Jikade IBC-de plaaniline hooldus (ingl k Routine maintenance of rigid IBCs), vt puistveose vahekonteiner (IBC).

Jrelevalveasutus (ingl k Inspection body) thendab sltumatut, pdeva asutuse poolt tunnustatud kontrolli ja katsetamise asutust.

Jtmed (ingl k Wastes) thendab aineid, lahuseid, segusid vi esemeid, millele pole ette nhtud otsest kasutamist, kuid mida veetakse mberttlemiseks, mahalaadimiseks vi rapletamiseks vi muul viisil likvideerimiseks.

K

Kaetud konteiner (ingl k Sheeted container), vt Konteiner.

Kaetud vagun (ingl k Sheeted wagon) thendab lahtist vagunit, mis on varustatud veost kaitsva kattega.

Kaitseklapp (ingl k Safety valve) thendab vedruga varustatud isesulguvat seadet, mille lesanne on kaitsta paaki vastuvetamatu leliigse siserhu eest.

Kaitsessteem (ingl k Containment system) thendab 7. klassi ainete puhul konstruktori poolt ettenhtud pakendi koostisosade kogumit, mille eesmrk on radioaktiivsete materjalide silitamine veo ajal.

Kaitstud IBC (ingl k Protected IBC) (metallist IBC-de puhul) thendab puistveose vahekonteinerit (IBC), milline on varustatud tiendava kaitsega lkide vastu, niteks mitmekihilise (sndvit) vi topeltseinalise konstruktsiooniga vi metall-lattidest raamiga.

Kanister (ingl k Jerrican) thendab metallist vi plastist, tis- vi hulknurkse ristlikega pakendit, millel on ks vi enam avaust.

Kartongist IBC (ingl k Fibreboard IBC) thendab vahekonteinerit, mis koosneb kartongist kerest koos eraldi lemise ja alumise kaanega vi ilma nendeta ning vajadusel sisemisest voodrist (kuid mitte sisemisest pakendist) ning vastavatest kitamisvahenditest ja konstruktsioonielementidest.

Kast (ingl k Box) thendab metallist, puidust, vineerist, mberttatud puidust, kartongist, plastist vi muust sobivast materjalist valmistatud terviklike tis- vi hulknurksete klgedega pakendit. Vikesed avaused ksitlemise vi avamise hlbustamiseks vi liigitamise nuete titmiseks on lubatud, kui need ei vhenda pakendi terviklikkust veo ajal.

Katserhk (ingl k Test pressure) thendab nutavat rhku, mida rakendatakse paagis esialgse vi korralise levaatuse survestamise kigus (vt ka arvutuslik rhk, thjendamise rhk, titmise rhk ja maksimaalne trhk (manomeetriline rhk)). MRKUS: teisaldatavate paakide kohta vt peatkk 6.7.

Katsete ja kriteeriumide ksiraamat (ingl k Manual of Tests and Criteria) thendab RO ohtlike veoste veo soovituste, katsete ja kriteeriumide ksiraamatu viiendat, muudetud vljaannet, vlja antud RO poolt (ST/SG/AC.10/11/Rev.5 muudetud dokumentidega ST/SG/AC.10/11/Rev.5/Amend.1 ja ST/SG/AC.10/11/Rev.5/Amend.2). 1).

Kaubasaadetis (ingl k Consignment) thendab igasugust saadetist vi saadetisi vi ohtlike veoste koormat, mida kaubasaatja veoks esitab.

Kaubasaaja (ingl k Consignee) thendab veolepingu kohast kauba saajat. Kui kaubasaaja mrab veolepingu stete kohaselt kolmanda osapoole, loetakse seda isikut RID-i mttes kaubasaajaks. Kui vedu toimub ilma veolepinguta, siis peetakse kaubasaajaks ettevtet, milline vtab vastutuse ohtlike veoste eest nende saabumisel.

Kaubasaatja (ingl k Consignor) thendab ettevtet, milline saadab ohtlikke veoseid kas enda nimel vi kolmanda osapoole eest. Kui vedu toimub veolepingu alusel, thendab kaubasaatja veolepingu kohast kaubasaatjat.

Kaubaveoksus (ingl k Cargo transport unit) thendab vagunit, konteinerit, paakkonteinerit, teisaldatavat paaki vi MEGC-d.

MRKUS: kesolev definitsioon kehtib ainult peatkkide 3.3 ja 5.5 eristte 302 kohaldumisel

Kere (ingl k Body) (kigi IBC liikide jaoks peale liit-IBC-de) thendab anuma phikonstruktsiooni koos avauste ning nende sulguritega, kuid ilma kitamisvahenditeta.

Kergestisttiv komponent (ingl k Flammable component) (aerosoolide ja hekorrapakendite puhul) on gaas, mis on kergestisttiv hus normaalrhul vi aine vi vedel preparaat, mille leekpunkt on viksem vi vrdne 100 C.

Kergpaak (ingl k Demountable tank) thendab paaki, mis on konstrueeritud vaguni eriaparatuurile sobivaks, kuid mida saab sellest eemaldada ainult prast kinnitusvahendite lahtivtmist.

Kiirgustase (ingl k Radiation level) thendab 7. klassi ainete veo puhul vastavat kiirgusdoosi, mida vljendatakse millisiivertites tunni kohta.

1.2-5

Kinnine konteiner (ingl k Closed container), vt Konteiner.

Kinnine vagun (ingl k Closed wagon) thendab vagunit, millel on seinad ja fikseeritud vi teisaldatav katus.

Kombineeritud pakend (ingl k Combination packaging) thendab pakendite kombineerimist transpordi eesmrgil, mis koosneb hest vi enamast, alajao 4.1.1.5 kohaselt vlispakendisse kinnitatud sisepakendist.

MRKUS: kombineeritud pakendi sisu thistatakse alati terminiga sisepakend, mitte siseanum. Klaaspudel on sellise sisepakendi nide.

Konstruktsioonielemendid (ingl k Structural equipment):

(a) paakvaguni paagi puhul thendab korpuse vliseid vi sisemisi tugevdus-, kinnitus-, vi kaitseelemente;

(b) paakkonteineri paagi puhul thendab korpuse vliseid vi sisemisi tugevdus-, kinnitus-, kaitse- vi stabiliseerivaid elemente.


(c) patareivaguni vi MEGC elementide puhul thendab korpuse vi anuma vliseid vi sisemisi tugevdus-, kinnitus-, kaitse- vi stabiliseerivaid elemente;

IBC-de, peale elastsete IBC-de, puhul thendab kere tugevdus-, kinnitus-, teisaldus-, kaitse- vi stabiliseerivaid elemente (kaasa arvatud plastist sisemise anumaga liit-IBC-de phja alus)

Konteiner (ingl k Container) thendab veovahendit (tstetavat furgooni vi muud sarnast struktuuri), mis on:

- psivate omadustega ja vastavalt piisavalt vastupidav korduvaks kasutamiseks;

- spetsiaalselt konstrueeritud veoste veoks he vi enama veovahendi poolt ilma veost vlja laadimata;

- varustatud seadmetega, mis vimaldavad selle kohest stoovimist ja teisaldamist, eriti laadimisel helt veovahendilt teisele;

- konstrueeritud selliselt, et seda oleks lihtne tita ja thjendada (vt ka kinnine konteiner, suurkonteiner, lahtine konteiner, kaetud konteiner ja vikekonteiner);

- ja mis ei ole sisemiselt mahult viksem kui 1 m3, vlja arvatud radioaktiivse materjali veoks meldud konteinerite puhul.

Lisaks sellele:

Vikekonteiner (ingl k Small container) thendab konteinerit, mille mni ldine vlismde (pikkus, laius, krgus) on viksem kui 1,5 m vi sisemine maht ei leta 3 m3;

Suurkonteiner (ingl k Large container) thendab:

(a) konteinerit, mis ei vasta vikekonteineri mistele;

(b) CSC mistes selliste mtmetega konteinerit, mille nelja vlimise alumise nurga poolt kaetud ala on kas:

(i) vhemalt 14 m2 (150 ruutjalga) vi

(ii) vhemalt 7 m2 (75 ruutjalga) lemiste nurgaliitmikega varustatuna.

Kinnine konteiner (ingl k Closed container) thendab tielikult suletud jiga lae, jikade klg- ja otsaseinte ja jiga phjaga konteinerit. Termin hlmab avatava laega konteinereid, mille lagi on veo ajal suletud.

Lahtine konteiner (ingl k Open container) thendab pealt avatud vi platvormil asuvat konteinerit.

Kaetud konteiner (ingl k Sheeted container) thendab lahtist konteinerit, mis on varustatud veost kaitsva kattega.

Vahetuskere on konteiner, millel on Euroopa Standardi EN 283 (1991. a vljaanne) kohaselt jrgmised parameetrid:

- mehaanilist tugevust silmas pidades on see ehitatud ainult vagunil vi maismaa sidukil vi parvlaeval vedamiseks;

- see ei ole virnastatav;

1.2-6

- seda saab vagunitelt maha vtta ja uuesti laadida vagunil asuvate seadmete ning selle enese toendite abil.

MRKUS: termin konteiner ei hlma tavapraseid pakendeid, IBC-sid, paakkonteinereid ega sidukeid. Konteinerit vib siiski kasutada pakendina radioaktiivsete materjalide veoks.

Kontrolltemperatuur (ingl k Control temperature) thendab maksimaalset temperatuuri, mille juures orgaanilist peroksiidi vi isereageerivat ainet vib ohutult vedada.

Korduvkasutatav plastmaterjal (ingl k Recycled plastics material) thendab materjali, milline on saadud kasutatud tstuslikest pakenditest, millised on puhastatud ja ette valmistatud uute pakendite valmistamiseks.

Korpus (ingl k Shell) thendab ainet sisaldavat kesta (koos avaustega ja nende sulguritega).

MRKUS 1: see miste ei kehti anumate kohta.

2: teisaldatavate paakide kohta vt peatkk 6.7.

Korpuse vi korpuse osa maht (ingl k Capacity of shell or shell compartment) thendab korpuse vi korpuse osa sisemist kogumahtu liitrites vi kuupmeetrites. Kui korpust vi korpuse osa ei ole vimalik selle kuju vi ehituse tttu tielikult tita, kasutatakse selle tidetavuse astme kindlakstegemisel ja paagi turustamisel seda viksemat mahtu.

Korvpakend (ingl k Crate) thendab mittetieliku pinnaga vlist pakendit.

Kott (ingl k Bag) thendab paberist, plastkilest, tekstiilist, kootud materjalist vi muust sobivast materjalist valmistatud elastset pakendit.

Kriitiline temperatuur (ingl k Critical temperature) thendab temperatuuri, millest krgemal aine ei saa eksisteerida vedelas olekus.

Krotehniline anum (ingl k Cryogenic receptacle) thendab transporditavat, termiliselt isoleeritud, mitte le 1000 liitrise veemahutavusega, sgavjahutamisega veeldatud gaasidele ette nhtud surveanumat (vt lahtine krotehniline anum).

Kuhu vi lbi milliste (ingl k Through or into) kehtib klassi 7 kuuluvate materjalide vedamisel ja thendab kuhu vi lbi milliste riikide saadetist veetakse, kuid vlistab riigid, millest saadetis hu kaudu le veetakse, kui mnes riigis pole ette nhtud peatust.

Kvaliteedi tagamine (ingl k Quality assurance) thendab igasuguse organisatsiooni vi asutuse poolt rakendatud sstemaatilist kontrolli ja inspekteerimise programmi, milline on suunatud kindluse pakkumisele selles, et RID-i ohutusnuded on tidetud.

Kitamisvahendid (ingl k Service equipment):

(a) paagi puhul thendavad need titmise ja thjendamise, ventileerimise, ohutuse, soojenduse ja soojusisolatsiooni seadmeid ja mteinstrumente;


(b) patareivaguni vi MEGC puhul thendavad need titmise ja thjendamise seadmeid koos kollektori, ohutusseadmete ja mteinstrumentidega;

(c) IBC puhul thendavad need titmise ja thjendamise seadmeid ning igasuguseid rhutasandamise vi ventileerimise, ohutuse, soojenduse ja soojusisolatsiooni seadmeid ja mteinstrumente.

Ksitsemisvahend (ingl k Handling device) (elastsete IBC-de puhul) thendab igasugust IBC kere klge kinnitatud vi IBC kere materjali pikendina moodustatud lingu, aasa, silmust vi sanga.

Ktuseelement (ingl k fuel cell) thendab elektrokeemilist seadet, mis muundab ktuse keemilise energia elektrienergiaks, soojuseks ja reaktsioonisaadusteks;

Ktuseelemendiga mootor (ingl k fuel cell engine) thendab seadet, mis kitab seadmeid ja mis koosnevad ktuseelemendist ning sellesse integreeritud vi sellest eraldatud ktusetoitest. Seade sisaldab kiki osi, mis on vajalikud selle ttamiseks.

1.2-7

L

Laadija (ingl k Loader) thendab igasugust ettevtet, milline:

(a) laadib pakendatud ohtlikke veoseid, vikekonteinereid vi teisaldatavaid paake vagunisse vi suurkonteinerisse;

(b) laadib konteinereid, puistlasti konteinereid, MEGC-sid, paakkonteinereid vi teisaldatavaid konteinereid vagunitesse.

Lahtine konteiner (ingl k Open container), vt Konteiner.

Lahtine vagun (ingl k Open wagon) thendab klje- ja otsaseintega vi ilma nendeta vagunit, mille laadimispinnad on avatud.

Lahtine krotehniline anum (ingl k open cryogenic receptacle) thendab teisaldatavat soojusisoleeritud anumat jahutatud veeldatud gaaside jaoks, mida silitatakse atmosfrilise rhu all jahutatud veeldatud gaasi pideva ventileerimise teel.

Leekpunkt (ingl k Flash-point) thendab vedeliku madalaimat temperatuuri, mille juures selle aurud moodustavad huga kergestisttiva segu.

Liit-IBC, plastist sisemise pakendiga (ingl k Composite IBC with plastics inner receptacle) thendab IBC-d, mis koosneb jiga vlise kesta vormis tarinditest, mis mbritsevad plastist sisemist pakendit koos igasuguste kitamisvahendite ja muude konstruktsioonielementidega. See on konstrueeritud sellisena, et kord koostatud sisemine pakend ja vlimine kest moodustavad hise vormi, ning sellisena seda kasutatakse, tidetakse, ladustatakse, veetakse vi thjendatakse.

MRKUS: Kui terminit plastist materjal kasutatakse seoses liit-IBC sisemise pakendiga, hlmab miste ka muid polmeermaterjale nagu kumm.

Liitpakend (klaas, portselan vi keraamika) (ingl k Composite packaging (glass, porcelan or stoneware)) thendab pakendit, mis koosneb sisemisest, klaasist, portselanist vi keraamilisest anumast ja vlisest pakendist (valmistatud metallist, puidust, kartongist, plastist, vahtplastist jne). Kord koostatuna silib selline pakend lahtivtmatuna; sellisena seda tidetakse, ladustatakse, lhetatakse ja thjendatakse.

MRKUS: liitpakendi sisu nimetatakse tavaliselt sisemiseks anumaks. Niteks 6HA1 (liitpakend, plastist) sisu on taoline sisemine anum, kuna see pole normaalselt ette nhtud hoidmisfunktsiooniks ilma oma vlise pakendita ega ole seetttu sisepakend.

Liitpakend (plastmaterjal) (ingl k Composite packaging (plastics material)) thendab pakendit, mis koosneb sisemisest plastmaterjalist anumast ja vlisest pakendist (valmistatud metallist, kartongist, vineerist jne). Kord koostatuna silib selline pakend lahtivtmatuna; sellisena seda tidetakse, ladustatakse, lhetatakse ja thjendatakse.

MRKUS: vt MRKUS miste liitpakend (klaas, portselan vi keraamika) juures.

Loomne materjal (ingl k Animal material) thendab loomakorjuseid, loomade kehaosi vi loomatoitu.

M

Madalssinikteras (ingl k Mild steel) thendab 360 N/mm2 kuni 440 N/mm2 minimaalse tmbetugevusega terast.


Mahalaadija (ingl k Unloader) thendab kiki ettevtteid, mis:

(a) eemaldab konteinereid, mahtkonteinereid, MEGC-sid, paakkonteinereid vi teisaldatavaid paake vagunitelt vi

(b) laadib vagunilt vi konteinerilt maha pakendatud ohtlikke veoseid, vikekonteinereid vi teisaldatavaid paake vi

(c) laadib paagilt (paakvagunilt, kergpaagilt, teisaldatavalt paagilt vi paakkonteinerilt) vi patareivagunilt vi MEGC-lt vi puistveoks kasutatavalt vagunilt, suurkonteinerilt vi vikekonteinerilt vi mahtkonteinerilt maha ohtlikke veoseid.

Mahtkonteiner (ingl k Bulk container) thendab mahutissteemi (kaasa arvatud selle mis tahes vooderdis vi kattekiht), mis on ette nhtud mahutissteemiga otseses kokkupuutes oleva tahke aine veoks. Pakend, vahekonteiner (IBC), suurpakend ja paak ei ole mahtkonteiner.

Mahtkonteiner on:

psivate omadustega ja vastavalt piisavalt vastupidav korduvaks kasutamiseks;

1.2-8

spetsiaalselt konstrueeritud veoste veoks he vi enama veovahendi poolt ilma vahepealse mberlaadimiseta;

varustatud seadmetega, mis vimaldavad selle kohest teisaldamist;

mahuga mitte vhem kui 1 m3.

Mahtkonteiner on niteks konteiner, eriotstarbeline merekonteiner, skipp, mahtveopunkrer, vahetuskere, knakonteiner, rataskonteiner, vaguni veoseruum.

Maksimaalne lubatav kogumass

(a) (kigi IBC kategooriate puhul peale elastsete IBC-de) thendab IBC ja igasuguste kitamisvahendite ja konstruktsioonielementide massi koos maksimaalse lubatava puhasmassiga;

(b) (paakide puhul) thendab paagi taara ja veoks lubatud raskeima veose massi.


Maksimaalne lubatav koormus (ingl k Maximum permissible load) (elastsete IBC-de puhul) thendab maksimaalset puhasmassi, milleks IBC on ette nhtud ning mida selles on lubatud vedada.

Maksimaalne maht (ingl k Maximum capacity) thendab anumate vi pakendite, kaasaarvatud vahekonteinerite (IBC) ja suurpakendite sisemist mahtu kuupmeetrites vi liitrites.

Maksimaalne normaalne trhk (ingl k Maximum normal operating pressure) thendab 7. klassi ainete veo puhul keskmise merepinna krgusel mdetud hurhust suuremat maksimaalset rhku, mis tekiks kaitsessteemis he aasta jooksul keskkonnatingimustele vastava temperatuuri ja pikesekiirguse juures ilma hutuseta, lisassteemi poolt tekitatava vlise jahutuseta vi selle td veo ajal kontrollimata.

Maksimaalne puhasmass (ingl k Maximum net mass) thendab ksiku pakendi sisu maksimaalset puhasmassi vi sisepakendite ja nende sisu maksimaalset kombineeritud massi vljendatuna kilogrammides.

Maksimaalne trhk (manomeetriline rhk) (ingl k Maximum working pressure (gauge pressure)) thendab krgeimat jrgmisest kolmest rhust:

(a) krgeim paagile tegelikult lubatav rhk titmise ajal (maksimaalne lubatav titmise rhk);

(b) krgeim paagile tegelikult lubatav rhk thjendamise ajal (maksimaalne lubatav thjendamise rhk);

(c) tegelik manomeetriline rhk, mida avaldab paagile maksimaalsel ttemperatuuril tema sisu (kaasaarvatud need krvalised gaasid, mida ta vib sisaldada).

Kui peatkis 4.3 mratud eristted ei stesta teisiti, ei tohi selle trhu (manomeetrilise rhu) arvuline vrtus olla madalam, kui tidetava aine aururhk 50 C juures.

Kaitseklappidega (kaitsemembraaniga vi ilma) varustatud paakide puhul, vlja arvatud 2. klassi kokkusurutud, veeldatud vi lahustatud gaaside veoks kasutatavad paagid, peab maksimaalne trhk (manomeetriline rhk) olema siiski vrdne selliste kaitseklappide mratud avanemisrhuga (vt ka arvutuslik rhk, thjendamise rhk, titmise rhk ja katserhk).

MRKUS 1: teisaldatavate paakide kohta vt peatkk 6.7.

2: suletud krotehniliste anumate kohta vt mrkust alajaotise 6.2.1.3.6.5 juures

MEGC vt mitmeelemendiline gaasikonteiner.

Metallhdriid-salvestusssteem (ingl k Metal hydride storage system) thendab htset vesiniku silitusssteemi, mis sisaldab anumat, metallhdriidi, rhualandusseadet, sulgurventiili ja ainult vesiniku veoks meldud sisemisi osi.

Metallist IBC (ingl k Metal IBC) thendab metallist kerega puistveose vahekonteinerit koos vastavate kitamisvahendite ja konstruktsioonielementidega.

Mitmeelemendiline gaasikonteiner (ingl k Multiple-element gas container) (edaspidi MEGC) thendab omavahel kollektoriga kokku hendatud ja raami paigutatud elemente. Mitmeelemendilise gaasikonteineri elementideks on jrgmised elemendid: balloonid, torukujulised anumad, survevaadid ja balloonikogumid ning ka alajaos 2.2.2.1.1 defineeritud gaaside veoks ette nhtud, rohkem kui 450 liitrise mahuga paagid.

MRKUS: RO MEGC-de kohta vt peatkk 6.7.

1.2-9

N

n.o.s kirje (kui pole teisiti stestatud kirje) (ingl k not otherwise specified entry, N.O.S. entry) thendab hist kirjet, millesse ained, segud, lahused vi esemed vivad olla mratud, kui nad:

(a) pole nimeliselt mrgitud peatki 3.2 tabelis A ning

(b) omavad n.o.s kirjele vastavaid klassile, klassifitseerimistunnusele, pakendigrupile ja nimele ning kirjeldusele vastavaid keemilisi, fsilisi ja/vi ohtlikke omadusi.

Nuetele vastavuse hindamine (ingl k Conformity assessment) thendab toote nuetele vastavuse kontrollimist vastavalt tbikinnitust, tootmisjrelevalvet ning esmast levaatust ja katsetamist ksitlevatele jaotise 1.8.6 ja 1.8.7 stetele.

O

Ohjeldusssteem (ingl k Confinement system) thendab 7. klassi ainete veo puhul konstruktori poolt vlja ttatud, pdeva asutusega koosklastatud lhustuva materjali ning pakendi komponentide koostamise ssteemi, mille eesmrk on ohupiiri silitamine.

Ohtlik reaktsioon (ingl k Dangerous reaction) thendab:

(a) plemist vi arvestatavat soojuse eraldumist;

(b) kergestisttivate, lmmatavate vi mrgiste gaaside eraldumist;

(c) sbivate ainete moodustumist;

(d) ebastabiilsete ainete moodustumist;

(e) ohtlikku rhu tusu (ainult paakide puhul).

Ohtlikud veosed (ingl k Dangerous goods) thendab neid aineid ja esemeid, mille vedu on RID-i kohaselt keelatud vi lubatud ainult selles kindlaks mratud tingimustel.

Lhustuvat materjali sisaldavale saadetisele, veopakendile vi konteinerile mratud ohupiiri indeks (CSI) (ingl k criticality safety index (CSI) assigned to a package, overpack or container containing fissile material) thendab 7. klassi ainete veo puhul arvu, mida kasutatakse lhustuvat materjali sisaldavate pakendite, veopakendite vi konteinerite kuhjumise kontrollimiseks.

OTIF (ingl k Intergovernmental Organization for International Carriage by Rail) on Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF, Gryphenhubeliweg 30, CH-3006, Bern, veits).

P

Paagi dokumentatsioon (ingl k Tank record) thendab kausta, mis sisaldab paagi, anumakogumiga vaguni vi MEGC kohta tielikku tehnilist teavet, niteks alajaotistes 6.8.2.3, 6.8.2.4 ja 6.8.3.4 nimetatud sertifikaate.

Paak (ingl k Tank) thendab korpust koos kitamisvahenditega ja konstruktsioonielementidega. Kui seda kasutatakse ksinda, thendab termin paak paakkonteinerit, teisaldatavat paaki, paakvagunit vi kergpaaki, nagu defineeritud kesolevas osas, kaasaarvatud paagid, mis moodustav

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisa C

Documents

Transcript of Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisa C