Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus
description
Transcript of Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus
Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus
Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht
Ümarlaud 27.10.2008 Pühajärve Puhkekodusühiskonnaõpetuse õpetajate sügiskoolis
Venemaa rahvastikustatistika
1995 2005 2008 2015 2025
Rahvaarv (tuhandetes) 148 490 142 776 140 702 136 010 128 180
Aastane juurdekasv, %
-0,1 -0,5 -0,5 -0,5 -0,6
Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)
1,3 1,4 1,4 1,4 1,5
Oodatav eluiga sünnihetkel
65 66 66 67 70
Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov
Venemaa rändepoliitika taust• Demograafide ennustus aastaks 2050: Venemaa rahvastik on alla 100 miljoni
inimese. Majanduslik potentsiaal väheneb pidevalt juba praegu.• Riikide TOP5 immigrantide arvult (milj. in.): USA - 38, Venemaa – 12, Saksamaa
– 10, Ukraina 6,8, Prantsusmaa 6,5.• Venemaal min 3-4 miljonit registreerimata immigranti.• 2005 saabus 95% dokumenteeritud immigrantidest SRÜ riikidest – põhiliselt
venelased Kasahstanist (29.3%), Ukrainast (17.4%), Usbekistanist (17.2%), Kirgiisiast (8.8%).
• 80% immigrantidest on kvalifitseerimata tööjõud, kes rahuldub madalama palgaga.
• Immigratsiooniseadus jaanuarist 2007 kvootide ja karistustega illegaalse migratsiooni piiramiseks. Soositakse kvalifitseeritud tööjõudu, kellele reaalselt pole aga töökohti
• Juunist 2006 valitsusprogramm 6 aastaks kaasmaalaste repatriatsiooniks – sularaha, sotsiaalhüved, kodakondsus. Esimese aastaga taotles 20 000 inimest, Eestist umbes 10 peret. Kogu potentsiaal oleks max 6-7 milj inimest; 1 milj immigrandi reintegratsiooni maksumus oleks ca 6 miljardit USD.
• ÜRO uuring: 2000 – 2050 vajaks Venemaa 24,9 milj inimest, et säilitada rahvastiku suurus ning 35,8 milj, et säilitada tööealine elanikkond.
» Allikas: euromonitor.com
Venemaa repatriatsiooniprogramm
USA rahvastikustatistika
1995 2005 2008 2015 2025
Rahvaarv (tuhandetes)
266 557 295 734 303 825 322 593 349 666
Aastane juurdekasv, %
0,9 0,9 0,9 0,8 0,8
Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)
2,0 2,1 2,1 2,1 2,2
Oodatav eluiga sünnihetkel
76 78 78 79 81
Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov
USA rändepoliitika
• US Green Card Lottery• 50 000 viisat igal aastal• Tasuta lennupilet• Live and work in the USA! • 1990 Immigration Act
– USA rahvastiku mitmekesistamiseks, luues immigratsioonivõimaluse alaesindatud rahvusgruppidele / inimestele, kes ei tule USA immigrantide põhilistest päritoluriikidest;
• + erimeetmed oskustööjõu (teadlased, tehnoloogid jt) värbamiseks
Allikas: www.usagreencardlottery.org
Euroopa Liidu rändepoliitika15. oktoobril 2008 kinnitas Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni koostatud „Euroopa ühise sisserändepoliitika: põhimõtted, meetmed ja vahendid”. See on aluseks uuele 2009. aastal koostatavale kavale. Teatises tuuakse välja kümme põhimõtet, millele ühine sisserändepoliitika tugineb ja mis on rühmitatud vastavalt ELi poliitika kolmele peamisele suunale: heaolu, solidaarsus ja julgeolek.- heaolu ja sisseränne:
1. selged eeskirjad ja võrdsed võimalused;2. oskuste vastavus vajadustele;3. eduka sisserände alus on lõimumine.
- solidaarsus ja sisseränne:4. läbipaistvus, usaldus ja koostöö;5. olemasolevate vahendite tõhus ja sidus kasutamine;6. partnerlus kolmandate riikidega.
- julgeolek ja sisseränne:7. Euroopa huvidele vastav viisapoliitika;8. integreeritud piirihaldus;9. aktiivne ebaseadusliku sisserände vastane võitlus ja nulltolerants inimkaubanduse suhtes;10. jätkusuutlik ja tõhus tagasisaatmispoliitika.
Peamised immigratsiooniriigidKolmandatest riikidest pärinevaid kõrgelt kvalifitseeritud
töötajaid:- Austraalias 9,9%- Kanadas 7,3%- USA-s 3,2% - Šveitsis 5,3%- Euroopa Liidus 1,72%
- Näitajad ilmestavad sisserändajatest töötajate palkamise ja hoidmise keerulisust.
- Liikmesriikide majandusliku olukorra paranemine seab riigid järjest kasvava kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vajaduse ette.
Allikas: V EL rändepoliitika, 2008
Eesti rahvastikustatistika
1995 2005 2008 2015 2025
Rahvaarv (tuhandetes)
1 447 1 333 1 308 1 249 1 149
Aastane juurdekasv, %
-1,5 -0,6 -0,6 -0,7 -1,0
Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)
1,4 1,4 1,4 1,5 1,5
Oodatav eluiga sünnihetkel
68 72 73 74 76
Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov
Eesti riigi jätkusuutlikkus„Näib, et nüüdisaegse riigi olemasoluks on vajalik, et elanikkonna hulk ületaks mingisuguse mini-maalse suuruse. Allpool seda kriitilist elanikkonna massi osutub riigi valitsemine ja välissuhtlus ebaproportsionaalselt kulukaks, ühiskondlik inerts liiga väikeseks, et suhteliselt nõrgad vopsud seest või väljast ei põhjustaks üleriigilisi vapustusi.
Poliitilised parteid on väikesed ja käituvad justnagu rivaalitsevad klannid. Valimiskampaaniad muutuvad rahvale augu pähe rääkimiseks.
Olemegi jälle kooli ja haridusküsimuse juures. Riigi kõige põhilisem ülesanne peaks olema hoolitsus kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.“
Harald Keres, Eesti vanim akadeemik (sünd. 1912)(Akadeemia 10/2008)
Eesti rändepoliitika
• Aastateks 2009-2013 väljatöötamisel rahvastikuministri juhtimisel.
• Kaasamiseks tegutseb rahvastikupoliitika nõukoda - liikmed: eksperdid (Mare Ainsaar, Ene-Margit Tiit, Lauri Leppik), ministeeriumide esindajad jne
• 06.11.2008 Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi rahvusvaheline konverents "Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses"
Rahvastiku prognoos Eestis
450
550
650
750
850
950
1050
2006
2011
2016
2021
2026
2031
2036
2041
2046
2051
tuhat
Rahvastik 15-74 Majanduslikult aktiivsed Hõivatud
Baasstsenaarium: rahvaarv väheneb, ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 10-15 aasta pärast.
Tuleviku suundumused
– Eesti on tööealiste arvu muutuse poolest kogu rahvastikust Euroopa keskmiste riikide seas
– Eestisse on oodata migratsioonisurvet eeskätt Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast, Ladina-Ameerikast ning Poolast.
– Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Distantsi, demograafiliste ja majanduslike erinevuste tõttu on eestlaste jaoks kõige suurem rändemagnet Soome.
Allikas: Mare Ainsaar, PhD (Rahvastikuministri Büroo)
Rändepoliitika valikud Eestis• nullvariant – ei ühtki immigranti• immigratsiooni soosimine• valikuline immigratsiooni soosimine
Praegune poliitika on selektiivne immigratsioon:aastas 0,1% alalisest rahvastikust (kvoot 1340 inimest), välja arvatud EL riigid. Ülesanded:- piisava immigratsiooni kaudu tagada Eestile vajalik oskusteave ja tööjõud.- tagada keeleõppe ja muu hariduse kaudu immigrantide piisav lõimumine Eesti ühiskonda.- kindlustada immigrantidele kodutunne ja sotsiaalne kindlustunne.
Mida arvab rahvas?• Tööjõu vajaduse korral tuleks Eestis
– Motiveerida naisi enam töötama 34%– Soodustada sündimust 30%– Osaajalt minna üle täisajale 23%– Enam immigratsiooni 6%
IMMIGRATSIOONI POOLT TÖÖJÕU NAPPUSE KORRAL
5 56 6
7 7 78 8 8
9 9 910 10
1112 12 12
13
15 15
21
24
0
5
10
15
20
25
EL
LA
EE
HU
DK
LI
SI
AT
FR IT BL
PT
RU
BE
SP
UK
NL
PO
SL
CZ
FI
IE
SW
DE
Allikas: Eurobarometer 2006
Eesti tööjõuvajadus aastani 2014
Suurima tööjõu vajadusega majandusharud
1,0 1,0
1,4
1,82,0
3,0
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
tuha
t aa
stas
Ehitus
Tervishoid
Veondus, laondus, side
Haridus
Hulgi- ja jaemüük
Töötlev tööstus
Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti tööjõuvajadus aastani 2014Absoluutmuutused tööhõives ametialade lõikes 2014.aastal võrreldes 2004-2006. aastaga
-0,8
13,9
10,510,2
-4,2
-6,0
-4,0
-2,0
0,0
2,0
4,06,0
8,0
10,0
12,0
14,0
tuha
t
Juhid
Spetsialistid
Teenindajad
Oskustöölised
Lihttöölised
Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti rändepoliitika 2009-2013• Rändepoliitika on selektiivne ning toimib käsikäes lõimumispoliitikaga• Järgida immigrantide konfliktidevaba lõimumise võimalikkust (kriteeriumiks
lõimumisvalmidus). • Tuleb tagada ühise riigiidentiteedi säilimine. • Riik toetab rahvuskaaslasi väljaspool Eestit ja soosib Eesti päritolu
inimeste tagasipöördumist kodumaale.• Rahvuspõhise eraldatuse vältimine.• Igaühe panuse tunnustamine Eesti ühiskonna arendamisel
ja kõigi elanike osalemine ühiskonna arendamisel. • Toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste
väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu • Eestis on loodud võimalused teiste keelte ja rahvuskultuuride
arendamiseks kuid samas on tagatud kultuuridevaheline dialoog ning ühtne riigikuuluvus.
• Kõigil Eesti elanikele on kindlustatud võrdsed võimalused majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast.
Allikas: Rahvastikuministri Büroo
President Ilves rahvussuhetest
• Kõnes Riigikogu avaistungil 08.09.2008: “Me vajame ratsionaalset arutelu, mitte emotsioone või jõupoliitikat. Ainult suheldes ja kaasates saame üle tõketest, mis seisavad Eestis erinevate etniliste ja kultuuriliste identiteetide vahel.
Veidi enam kui aastaga oleme õnneks mõistnud, et tuhatkond eri rahvusest ja eri kodakondsusest märatsejat ei anna kellelegi õigust hinnata ühegi rahvuse või kultuuri lojaalsust Eesti Vabariigile. Kõigil, kes täna Eestit koduna kalliks peavad, on õigus osa saada meie ühistest võimalustest, meie rõõmudest ja muredest, meie ühisest tulevikust demokraatliku õigusriigina Euroopas.
Ma usun, et Riigikogu adub oma keskset rolli nende küsimuste lahendamisel. Võtke integratsiooniteemalt vanemateta lapse staatus, aidake kaasa arutelule ning leiame ühiselt moodused kodanikuühiskonna ja dialoogi toetamiseks. Kui hakkame omavahel, segamatult ja avatud meelel rääkima kõigi siin elavate inimeste ühisest Eestist, saame edaspidi kindlasti arutleda ka oma erinevate minevike teemal.”
Kõnes kodakondsustunnistuste kätteandmisel KUMUs 30.09.2008:“Meil tuleb ühiselt kõrvaldada bürokraatlikud, samuti vähesest informeeritusest tulenevad takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks otsustamise teelt.
Eestis on ligi 3000 last, kelle mõlemal vanemal on kodakondsus määratlemata. Nagu teame, võiksid need lapsed saada Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras. Kas nende vanemad teevad vastava avalduse? Kas need noored ise soovivad Eesti kodakondsust?
On meie kõigi ühise Eesti huvides, et need valikud langeksid just Eesti kasuks. Mistõttu pole ehk tarbetu kutsuda kõiki kodakondsuseta vanemaid taotlema oma lastele just Eesti kodakondsust.
Iga riik peab seisma oma kodanike eest. Iga riigi huvi on aidata kaasa kodanikkonna suurenemisele. Ükski enda kodanikest tõeliselt lugu pidav riik ei jaga kodakondsust suvaliselt, seda pole siiani tehtud ega hakata tegema ka tulevikus.”
President Ilves kodakondsusest
Avatus immigrantidele - vanusegrupid
Avatus immigrantidele vanusegrupiti
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Pigempoolt
Pigemvastu
Pigempoolt
Pigemvastu
Pigempoolt
Pigemvastu
Pigempoolt
Pigemvastu
Pigempoolt
Pigemvastu
Pigempoolt
Pigemvastu
Aafrikast Ida-Euroopast Venemaalt,ukrainast,
Valgevenest
Araabiamoslemimaadest
Lääne-Euroopast
Hiinast
Pro
tsen
t
kuni 30
kuni 55
al 56
Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008
Suhtumine teistsugusesse
Kuivõrd teid häirib teistsugune käitumine ja elulaad?
0102030405060708090
Häiribtugevalt
Veidi häirib Üldse ei häiri Häiribtugevalt
Veidi häirib Üldse ei häiri
Eesti Vene
kuni 30
kuni 55
al 56
Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008
Suhtumine teistsugusesse
Erinevad keeled ja kultuurid rikastavad ühiskonda
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Eesti Vene
Pigem nõus
Pigem ei nõustu
Eestlased peavad integratsiooniks pingutama
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Eesti Vene
Pigem nõus
Pigem ei nõustu
Integratsiooni juurprobleem…• Eestlased peaksid tunnistama, et kultuuriline ja rahvuseline
mitmekesisus on Eesti ühiskonna oluline väärtus.• Ühiskond, kus on rahvuseliselt ja kultuuriliselt erinevaid
gruppe, lahendab edukamalt ettetulevaid probleeme.• Eesti elanikud peaksid rohkem õppima tundma siin elavate
rahvusgruppide kultuuripärandit.
• (Enda)nimetuse probleem – erinevad varjundid ja tähendusväljad: – Rootsis: invandrare -> nysvenskar -> …– Soomes: maahanmuuttaja -> uussuomalainen ->
suomenvirolainen– Eestis: muulane / migrant / mitte-eestlane / … ->
eestivenelane
Multikultuurne ja rahvusriik• Kaks globaalset tendentsi: a. senise rahvusriikluse kriis globaliseerumise ja sellega kaasnevate
protsesside (eelkõige migratsiooni) tõttub. teisalt on selge, et ilma rahvusriigita ka ei saa.
• Eesti peamisteks eripäradeks migratsioonipoliitika seisukohalt on riigi asukoht, rahva väiksus ja senine ajalugu. Seetõttu väljenduvad mõlemad nimetatud tendentsid Eestis eriti teravalt.
• Järelikult on Eestis rahvusriikluse sobiva mudeli (avatuse ja suletuse proportsiooni) leidmine raskendatud.
• Sõnapaarid nagu “multikultuurne ja rahvusriik”, aga ka “venekeelne ja Eesti-meelne” ei ole vastandid. Nimelt Eesti kontekstis on neid võimalik ja vajalik ühendada.
Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008
Rahvused Eestis alates 1881Aasta 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2007
Eestlasi 790455 867794 969976 992520 892653 925157 947812 963281 930219 921062
Venelasi 29385 38375 91109 92656 240227 334620 408778 474834 351178 344280
Sakslasi 46779 33362 18319 16346 670 7850 3944 3466 1870 1900
Soomlasi 103 379 401 1088 16699 18537 17753 16622 11837 11035
Rootslasi 5548 6083 7850 7641 … 435 254 297
Juute 3290 3837 4566 4434 5433 5282 4954 4613 2145 1900
Ukrainlasi 504 2 15769 28086 36044 48271 29012 28158
Valge-venelasi
272 10930 18732 23461 27711 17241 16133
Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet
Elanikkonna rahvuslik jaotus earühmades
71%74%
78%73%
68%69%70%72%
67%62%
60%62%
74%65%
69%67%69%
76%69%
29%26%
22%27%
32%31%30%28%
33%38%
40%38%
26%35%
31%33%31%
24%31%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
0-45-9
10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-8485 ja
Kokku
Eestlased Teised rahvused
Allikas: Statistikaamet, jaanuar 2007
Õpilaste arvu vähenemine eesti- ja venekeelsetes koolides:
eesti keeles õppijate osakaal on tõusnud 78%-ni
154747 154499 153304 149857145187
139771133483
127357
57685 54308 5030146401 42525
3764833308
61094
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
160000
180000
1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07
Eesti õppekeel: õpilaste arv Vene õppekeel: õpilaste arv
Allikas: HTM
Rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus
• EV Välisministeeriumi andmetel elas Eestis 2. juuli 2007 seisuga ca 1 139 600 Eesti kodanikku, neist ca 921 500 eesti rahvusest
• 19% kodanikkonnast (ca 218 100 EV kodanikku) oli teistest rahvustest, st kuulusid valdavalt venekeelse elanikkonna hulka.
• Venemaa kodanikke oli 91 854, Ukraina kodanikke 4608, Soome kodanikke 1948, Läti kodanikke 1574, Valgevene kodanikke 1347 ja Leedu kodanikke 1346.
• Määratlemata kodakondsusega elanikke oli Eesti püsielanike seas 115 274. 1992 – 32%, 2003 – 12%, 2007 – 8,5% elanikkonnast
Naturalisatsioon2000-2008 I pa naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikud
eelmise kodakondsuse lõikes
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
2008 I poolaasta
Määratlemata kodakondsusega 3 355 3 022 3 942 3 664 6 355 6 635 4 367 3 934 862
Vene Föderatsioon64 67 134 37 152 412 355 267 75
Ukraina 4 1 7 11 3 15 19 8
• Kodakondsuseta isikute naturaliseerimise tähtsus hakkab taanduma.• Sarnaselt teiste Euroopa riikidega muudab kodanikkonna kultuuriline
mitmekesisus Eesti ühiskonna integratsiooni üheks olulisemaks probleemiks erinevast rahvustest kodanike võrdväärse osalemise avalikus elus, riigiametites, majanduses ja poliitikas.
• Sellest sõltub ka Eesti kodakondsuse praktiline väärtustamine mittekodanike jaoks
Allikas: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet / Marju Lauristin, sept. 2008
Mitte-eestlaste potentsiaal tööturul on alakasutatud
• Eesti tööjõuturu avanemine Euroopa Liidu maadesse ning rahvastiku jätkuv vähenemine negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on muutnud eriti teravaks inimkapitali defitsiidi
• Pingestuva tööjõuturu olukorras vajab rohkem tähelepanu venekeelsete koolide lõpetanute potentsiaali efektiivsem rakendatus Eestis, sh kõrgemat ja tehnika-alast haridust nõudvatel töökohtadel
Allikas: Marju Lauristin Riigikogus, 18. sept. 2008
Keelteoskus eestlaste ja mitte-eestlaste earühmades (TÜ/SaarPoll 2007)
8780
60
45
34
18
77
62
46
22 19
4
44
55
85 87 87 8487
70
5362
40
0102030405060708090
100
15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74
INGL, eestlased INGL, venek.elanikk
VEN, eestlased EST, venek.elanikk
Rahvusliku identiteedi tuumfaktor
• Eestlased: eesti keel -> keeletundlikkus, keeleoskuse väärtustamine• Venelased: Suures Isamaasõjas saavutatud võit• Jaapanlased: nende (maailma ainus) keiser • Armeenlased: nende ajalugu• Leedulased: Leedu suurvürstiriik• Juudid: nende religioon, judaism• Araablased: nende religioon, islam
Mis suunas liiguvad asjadEestis? Euroopa Liidus? Venemaal? (%)
58
21
16
5
31
30
32
7
50
24
21
5
0 20 40 60 80
õigessuunas
seisavadpaigal
valessuunas
raske öelda
eestlased
teised rahvused
keskmine
13
27
29
31
80
8
2
10
34
22
20
24
0 20 40 60 80 100
õigessuunas
seisavadpaigal
valessuunas
raske öelda
55
19
6
20
48
12
13
27
53
17
8
22
0 10 20 30 40 50 60
õigessuunas
seisavadpaigal
valessuunas
raske öelda
Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008
Turvatunne• Kas tunnete ennast Eestis elades kindlalt ja
turvaliselt? (%)
14
68
15
27
44 46
3
12
60
25
30
10
20
30
40
50
60
70
80
Väga kindlalt Üldiseltkindlalt
Ebakindlalt Raske öelda
EestlasedTeised rahvusedKeskmine
• Eestivenelaste kindlustunne on suurem: noorematel, Eesti kodanikel, Eestis sündinutel
Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008
Turvatunne• Kas Te usute, et Eestist saab tulevikus riik, kus
Teie lastel on kindel ja turvaline elada? (%)
17
60
158
12
46
31
11
0
10
20
30
40
50
60
70
Kindlasti usun Üldiselt usun Ei usu Raske öelda
EestlasedTeised rahvused
• Eestivenelaste seas optimiste igas vanuses pessimistidest rohkem, noored on optimistlikumad
Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008
Liidrite olemasolu probleem• Kas Teie arvates on Eestis elavatel mitte-eestlastel
oma kindlad liidrid (autoriteedid), kes nende huve kaitsevad ja neid esindavad?
1927
54
19
41
21
62
3225
0
10
20
30
40
50
60
70
Eestlased 2007 Teised rahvused2007
Teised rahvused1996
Raske öelda
Ei ole
Jah on
• Mitte-eestlased ei ole poliitilised ambitsioonikad• Olemasolevad kõneisikud ei ole suutnud võita enamuse usaldust• Eestlased ei tea ega mõista mitte-eestlaste liidrite puudumise probleemi
Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1996 ja 2007
Suhtumine Venemaasse• Mis Te arvate, kas Venemaa on Eestile ohtlik
või sõbralik naaber?
32
14
3
2
49
56
5
12
13
17
27
42
1
2
33
30
0
1
28
14
5
10
4
14
0 20 40 60
Eestlased2007
Eestlased2002
Teisedrahvused
2007
Teisedrahvused
2002
Kindlasti ohtlik
Pigem ohtlik
neutraalne, ei ohtlikega sõbralikPigem sõbralik
Kindlasti sõbralik
Raske öelda
Allikas: RASI 2002, EAÜI 2007
Infovälja mõju rahvussuhetele
98
23
93
13
61
17
22
58
7
84
5
63
19
92
3
25
3
52
0 20 40 60 80 100 120
Eestlased
Teisedrahvused
Eestikeelsed TV - ja raadiokanalid Eestikeelsed ajalehed ja ajakirjad
Eestikeelne internet Venekeelsed saated Eesti TV-s
Eesti venekeelsed raadiojaamad Eesti venekeelsed ajalehed
Venemaa TV – ja raadiokanalid Venemaa ajalehed ja ajakirjad
Venekeelne internet
Integratsiooni ebaõnnestumise põhjused• Kui hindasite senist integratsiooni ebaõnnestunuks (nii arvab
52% eestlastest, 69% teistest, üle 70% tallinlastest), siis hinnake järgmiseid väiteid integratsiooni kohta.
• Nõustun, %
Eestlaste hinnangud
Eestivenelaste hinnangud
Eestivenelased ei ole ise soovinud integreeruda 88 26
Venekeelsete noortega on liialt vähe tegeletud 68 88
Nii suurt hulka Eestis elavaid venelasi ei ole võimalik integreerida
62 57
Eestlasi on integratsiooni liialt vähe kaasa tõmmatud 53 88
Integratsiooniga on liialt kiirustatud, inimesed ei jõua kohaneda
42 71
Keeleõpet on integratsioonis üle tähtsustatud 30 93
Allikas: EAÜI 2007
Sarnasus• Küsimus eestivenelastele:
kuivõrd eestistunuks Te ennast hindate? (%)
5
4
32
22
22
33
13
36
27
6
0 20 40
1996
2007
Väga sarnaneeestlastele
Üldiselt on muleestlastega sarnaseidjooni
Üldiselt ei sarnane maeestlastele
Ei, ma ei sarnane üldseeestlastele
Raske öelda
Allikas: EAÜI 2007
Põhiprobleemid omavahelises suhtlusesEsitame Teile väiteid, mis esindavad eestlaste ja eestivenelaste seisukohti.Millistega Te nõustute? (Nõustun, %) Eestlaste
hinnangudEestivenelaste hinnangud
Eestivenelased ei mõista Eesti ajalugu, ei saa aru eestlaste käitumisest
81 41
Eestivenelased tunnevad ennast Eestis turvaliselt ja seovad oma tuleviku Eestiga
63 32
Eestivenelased, kes tahavad Eestis edasi jõuda, peavad eestlastest rohkem pingutama
57 86
Eestlased ja eestivenelased suhtlevad omavahel liialt vähe 50 71
Eestlased ei saa aru Suure Isamaasõja tähtsusest kõikidele eestivenelastele
35 73
Integratsiooniga tahetakse eestivenelasi muuta eestlaste sarnaseks, neid assimileerida
21 73
Eestivenelased tunnevad ennast Eestis teisejärgulistena, neil on eestlastega võrreldes vähem õigusi
20 81
Eesti võimud ei austa eestivenelaste seisukohti ja tõekspidamisi
14 82
Pronkssõduri kriisi põhjused• Mis olid Teie hinnangul peamised põhjused, miks eesti-
venelased olid teravalt vastu pronkssõduri teisaldamisele?
21
27
20
51
59
75
66
49
12
5
39
40
29
38
41
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Pronkssõdur tähistab võitu fašismi üle
Pronkssõduri asukoht on eestivenelastele pühapaik sõjas langenute meenutamiseks
Pronkssõdur kui võitja sümbol aitas eestivenelastelhoida nende au ja väärikust
Pronkssõdur oli protestikoht, kus eestivenelasedsaid vastanduda Eesti võimudele
Terav vastasseis kujunes peamiselt Venemaapropaganda mõjul
Eestlased Teised rahvused Keskmine
Allikas: EAÜI 2007
Pärast pronkssõdurit…
• Kas praegu tuleks Eestis aktiivselt tegutseda, et eestlaste ja eestivenelaste suhteid pärast pronkssõduri sündmusi paremaks muuta?
36
61
44
39
26
35
11
2
8
3
2
3
11
9
10
0 10 20 30 40 50 60 70
Eestlased
Teisedrahvused
Keskmine
Kindlasti tuleks
Arvatavasti tuleks
Pigem poleks vaja
Kindlasti poleks vaja
Raske öelda
Allikas: EAÜI 2007
Vastastikune usaldus
3
53
24
61411
55
18
7 9
0
10
20
30
40
50
60
Usaldantäielikult
Üldiseltusaldan
Üldiselt eiusalda
Üldse eiusalda
Raske öelda
Eestlased Teised rahvused
Allikas: EAÜI 2007
- Eestlased, kas usaldate Eestis elavaid eestivenelasi?- Eestivenelased, kas usaldate Eestis elavaid eestlasi?
Lõimumise interaktiivne olemus
(MeeMa 2005, TÜ/SaarPoll 2007): Nõustumine väitega: Venekeelse vähemuse suurem osalus Eesti majanduses ja poliitikas on Eesti
arengule A.kasulik B.Kahjulik
2328
4034
68
82
4 3
010203040
5060708090
A. Kasulik 2005 A. Kasulik 2007 B. Kahjulik 2005 B. Kahjulik 2007
Eestlased Mitte-eestlased
M. Lauristin: Mida on vaja rahvuspingete vältimiseks ja ühiskonna stabiilsuse ning
turvalise arengu tagamiseks? • Venekeelse elanikkonna positiivse panuse suurendamine
Eesti majanduse arengusse (koolitus, mobiilsus)• Venekeelse kodanikkonna aktiivne kaasamine Eesti
ühiskonna probleemide konstruktiivsesse arutellu ning lahendamisse
• Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võrdse kohtlemise tagamine nii tööturul kui muudes eluvaldkondades (NB! Võrdse kohtlemise seadus!)
• Ühise inforuumi ja avaliku sfääri kujundamine • Teistest rahvustest inimeste väärtusmaailma parem
tundmine, kultuuridevahelise dialoogi arendamine • Võimalike rahvuspingete allikate seire ja selgitamine
Tänan tähelepanu eest!
Eesti Koostöö Koguwww.kogu.ee
Rahvussuhete konverents “Erinevad mälud, ühised huvid” Rahvusooperis Estonia 21.11.2008
Lõimeloomispäev, väitlusseminar vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele
- Valga, 06.11.2008- Jõhvi, 26.11.2008- Tapa, 27.11.2008