Tallinna mnt 13, 40202 Sillamäe, Ida-Virumaa Estonia The ...
Rahvaraamatukogude aastaaruande struktuur 2005...Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Elav...
Transcript of Rahvaraamatukogude aastaaruande struktuur 2005...Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Elav...
-
1
Aastaaruanne 2016
Tabel 1
Maakonna/linna
nimi
Elanike arv
(01.12.15)
KOV-de
arv
maakonnas
Üldkasutatavate
raamatukogude
arv
Harukogude
arv
Kokku
Ida - Virumaa 151152 20 25 13 38
1.Põhilised tegevussuunad
2016.a oli Ida-Virumaa rahvaraamatukogudele stabiilne ja töökas aasta.
Olulisi muudatusi struktuuri ja personali osas ei toimunud.
Korrastati raamatufondi ning kanti maha aegunud ja mittevajalikke raamatuid (Kuremäe, Lohusuu, Saka, Maidla, Sonda).
Mäetaguse valla raamatukogudes tehti ettevalmistusi struktuurimuudatuseks, millega ühendatakse kõik valla kultuuriasutused käesolevast aastast Mäetaguse Huvikeskuse
alluvusse.
Mitmes raamatukogus avati või tehti ettevalmistusi postipunkti avamiseks (Voka, Mäetaguse).
Merekultuuri aastal korraldati rohkesti temaatilisi üritusi
Jõhvi Keskraamatukogu:
Korrastati, kanti maha ja paigutati ümber raamatufondi
Viidi jätkuvalt läbi lugemist arendavaid üritusi
Jätkus projektitöö, mille tulemusena pakutakse käesoleval aastal lugejatele uusi teenuseid
Raamatukoguhoidjate pädevuse hoidmisel ja tõstmisel oli maakonnaraamatukogul jätkuvalt kandev roll.
Kohtla – Järve Keskraamatukogu:
Lugemissaal koliti ühte hoonesse lasteosakonnaga ja selle tarbeks renoveeriti ruumid
Korrastati Sompa harukogu raamatufondi ja loodi paremad tingimused lastele
Likvideeriti laenutusosakonna hoiufond
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Põhitähelepanu oli suunatud raamatukogu kolimise ettevalmistamisele: kogude korrastamisele ja dokumentide koostamisele sisustuse ja infotehnoloogia hanke
korraldamiseks
Haruraamatukogus toimus kolme kuu jooksul kogude ümberpaigutamine, mille tulemusel loodi lugejate jaoks mugavamad tingimused
Tegevust alustas Keelekohvik, mis annab mitte-eestlastele võimaluse vestelda eesti keeles
Narva Keskraamatukogu
Korraldati rohkem üritusi väljaspool maja: kaubanduskeskustes, promenaadil, Äkkeküla tervisekeskuses jne. Joaorus avati suvehooajal Promenaadi raamatukogu
Tehnikaosakonnas avati koostöös MISA-ga eesti keele kohvikud algajatele ja edasijõudnutele, mis on saanud lugejate seas väga populaarseks.
Narva linna mitmekultuurilisuse ja selle säilitamise väärtustamise toetamiseks korraldati ühisüritusi koos Eesti Komi kultuuriseltsi, Narva Tsuvaši seltsi Narspi, Narva Tatari
Kultuuriseltsi, Narva Poola Seltsi ja Venekultuuri selts NADEŽDA-ga. Kohtuti eri maadest
-
2
ja rahvusest kirjanike ja kultuuritegelastega.
Paigutati ümber laenutusosakonna eestikeelne kogu
Tegevused merekultuuri aastal.
Merekultuuri aastat tähistati raamatukogudes erinevate sündmustega. Paljudes raamatukogudes olid
väljas temaatilised näitused raamatutest, maalidest, fotodest, markidest või postkaartidest (Jõhvi,
Aseri, Kuremäe, Iisaku, Kurtna, Saka, Sinimäe, Ulvi, Toila, Maidla, Sonda, Voka, Kiviõli, Narva -
Jõesuu). Mitmed raamatukogud ühendasid kirjandusüritused muusikaga. Aseris toimus
mereteemaline luuleõhtu akordioni saatel, Iisakus luule- ja muusikakava „Mereigatsus”, Avinurmes
kohtumine poetess Anneli Lambi ja kitarrist Diana Veisneriga, Narva – Jõesuu Linnaraamatukogus
kolm muusikalist õhtut tsüklist „Laulud mere ääres” ning Pagaril laulsid mereteemalisi laule
segakoor Poolkuu ja Atsalama segakoor.
Toila raamatukogu viis läbi omaloominguvõistluse „Näoga mere poole“ ning perepäeval oli
raamatukogus avatud merepääste õpituba. Vokas toimus üritus „Toila ja meri: töö, kultuur, turism“,
kus muuhulgas vaadati ajaloolisi fotosid ja filmikatkeid. Kiikla raamatukogus toimus koostöös
rahvamajaga merekultuuriaastale pühendatud perepäev.
Tegevusi viidi läbi ka lastele: loeti mereteemalisi jutte, joonistati ja meisterdati. Kiviõlis toimusid
lastehommikud pealkirjaga „Meri - fantastiline maailm“, Narva – Jõesuus mereteemaline viktoriin
„Mere võluv maailm”. Vokas ja Sondas olid väljas laste joonistuste näitused.
Sillamäe Linna Keskraamatukogus toimus palju erinevaid üritusi lastele ja täiskasvanutele – foto- ja
käsitöönäituseid, luuleõhtuid, meistriklasse jne. Tähtsamaks sündmuseks olid koostöös Sillamäe
Sadamaga läbiviidud Mere Päevad. Sillamäe Sadam korraldas keskraamatukogus ka suure näituse
„SILPORT – uus Antwerpen“, kus olid välja pandud trükimaterjalid ja fotod sadama tegevusest,
kauba näidised ning jagati sadama voldikuid.
Narva Keskraamatukogus korraldati koostöös Austria suursaatkonnaga näitused „Meri kaob mäe
sisse“ ja „Reisid eikellegimaal“. Koostöös Meremuuseumi ja Hasartmängumaksu Nõukoguga viidi
kogu aasta jooksul läbi projekt „Meri – tuttav ja tundmatu: Narva Keskraamatukogu ökoprojekt“.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud:
2016. a maakonna raamatukogudes struktuurimuudatusi ei toimunud. Raamatukogunõukogud on
olemas ainult keskraamatukogudes.
Jõhvi Keskraamatukogu nõukogu käis koos ühel korral. Teemadest käsitleti 2017. a eelarvet, Jõhvi
Keskraamatukogu projektitööd ja haldusreformi. Muuhulgas tehti ettepanek paigaldada edaspidi
raamatukogu vahetusse lähedusse üks turvakaamera.
Sillamäe Keskraamatukogu nõukogu liikmed on aktiivsed ja osalevad ka raamatukogu ürituste
läbiviimisel. Koos käidi kolmel korral. Kinnitati raamatukogu arengukava, arutleti eelarve projekti
üle jne.
Narva Keskraamatukogu nõukogu koosseis tuli kokku üks kord. Kiideti heaks Tegevuskava aruanne
2016 ja Tegevuskava 2017.
Mitmed raamatukogutöötajad leiavad, et nõukogude tegutsemiseks puudub vajadus. Leitakse, et
probleemide tekkimisel saab pöörduda omavalitsuste volikogude haridus- ja kultuurikomisjoni
poole. Avinurmes on olemas raamatukogu aktiiv. Kuremäe raamatukogus avaldavad lugejad soove
nii ürituste korraldamisel kui raamatute ja ajakirjade tellimisel.
Seoses Kohtla-Järve Keskraamatukogu lugemissaali kolimisega lastekirjanduse osakonnaga ühte
hoonesse ühtlustati kahe osakonna lahtiolekuaegu.
Sillamäe Linnavalitsuse poolt kinnitati Sillamäe Linna Keskraamatukogu arengukava 2017–2020.
Kinnitati Narva Keskraamatukogu kasutamise eeskiri (Narva Linnavolikogu 25.02.2016. a määrus
nr 5). Seoses Promenaadi raamatukogu avamisega korraldati töö ümber 2 osakonnas, mida tehti
struktuuri muutmata.
-
3
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve Seisuga
31.12.15. €
Seisuga
31.12.16 €
Muutus %
Eelarve kokku 2449,785 2473,89 1%
sh keskraamatukogu 251,53 288,52 15%
Personalikulu 1632,749 1690,989 4%
sh keskraamatukogu 187,0 213,04 14%
Komplekteerimiskulu 364,621 362,822 0
sh KOV-lt 131,685 127,816 -3%
sh riigilt 230,09 232,2 1%
sh keskraamatukogu 34,7 35,53 2%
sh KOV-lt 12,34 12,47 1%
sh riigilt 21,71 22,02 1%
Infotehnoloogiakulu 59,855 50,745 -15%
sh keskraamatukogu 6,0 4,63 -23%
2016.a jäi maakonna raamatukogude eelarve tervikuna samaks. Külaraamatukogude eelarve
suurenes 6 % ja personalikulud 9%.
Jõhvi Keskraamatukogu eelarve suurenes 15% võrra ja tööjõukulud 10% võrra. Tervikuna oli
personalikulude kasv isegi suurem ja seda 4 töötaja riigipoolse tegevustoetuse suurenemise arvel.
Eelarve tõusule aitas kaasa ka lisafinantseeringuna eraldatud raha katuse remondiks ja töötajate
tervisekontrolli läbiviimiseks.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu eelarve tervikuna suurenes 10,47% ja komplekteerimiskulud
2,74%. Tööjõukulud kahjuks vähenesid 4,13%. Personalikuludeks eraldati eelarvest raha vaid 11
kuu arvestusega. Seoses sellega jäi töötajate palgatõus täies ulatuses saamata. Tänu täitmata
töökohtadele ja koondamisele ei pidanud töötajaid siiski palgata puhkusele saatma.
Infotehnoloogiakulud vähenesid 12,86%. Kui 2015.aastal sai aasta lõpus eelarve ümbertõstmisega
vabu vahendeid kasutada infotehnoloogiakuludeks, siis 2016.aastal selliseid eelarve ümbertõstmisi
teha ei saanud. Aasta jooksul sai siiski välja vahetatud vananenud riistvara.
Investeeringuna (kokku summas 139363 €) viidi lõpule lasteraamatukogu hoone (Tuuslari 19)
ruumide renoveerimine ja osaline ümberplaneerimine lugemissaali tarbeks.
Sillamäe Keskraamatukogu eelarve vähenes 13,5% . Kõige rohkem vähenes omavalitsuse poolt
eraldatud komplekteerimistoetus - 65,9% ehk 9328 € võrra ning infotehnoloogiakulu 49% võrra.
Seoses linna majanduslike raskustega maksis linnavalitsus alates 1.septembrist kuni aasta lõpuni
ainult palga, kommunaal- ning varem sõlmitud lepingute kulud. Seetõttu jäi osa planeeritud
eelarvest kasutamata ning mitmed olulised ostud tegemata (arvutite uuendamine).
Lõppes raamatukogu uute ruumide (Sillamäe gümnaasiumi 1.korrus) renoveerimisprojekt, aasta
investeeringute summa oli 317 410 eurot.
Narva Keskraamatukogu eelarvest moodustasid tulud omavalitsuselt 653950 eurot (kasv eelmise
aastaga võrreldes 2,4%) ning tulud riigilt 77390 eurot (+0,63%), tulu muudest allikatest oli kokku
25520 eurot (+20,3%).
Tööjõukulu oli 531420 eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 3%), mis moodustab 81,26%
-
4
omavalitsuse eelarvest. Komplekteerimiskulud moodustavad omavalitsuse eelarvest 2,96%.
Komplekteerimiskulu (97440) katsid kohalik omavalitsus (19,9%), riigi rahastus (79,4%) ja muud
allikad (0,67%).
Kohaliku omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud rahastus võimaldas
tasuda raamatukoguprogrammi RIKS ja viirusetõrjeprogrammi eest.
Lisarahastust infotehnoloogia ostuks saadi Ameerika Ühendriikide projektist ning Grundtvigi
õpikoostööprojektist „Read-Aloud Clubs to Overcome Intercultural Divide“.
2.3 Projektid Tabel 3
Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud
summa
Projekti
üldmaksumus
Avinurme raamatukogu projekt „Kohtumine
lastekirjanik Ilmar Tomuskiga“ / HMN
Juuni,
2016
202,00 227,00
Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Viru
raamatukoguhoidjate suveseminar Kurtnas“ /
Kultuuriministeerium
16.05. –
20.06.2016
1000,00 1725,00
Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Virumaa
raamatukoguhoidjate teabepäev Voka
raamatukogus“/ Kultuuriministeerium
01.12. –
21.12.2016
230,00 508,00
Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Õpilased
kohtuvad kirjanikega IV“ / Kultuuriministeerium
01.04. –
20.12.2016
1000,00 1424,00
Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Kohtumine
Noorte Autorite Koondise liikmetega“ / KulKa Ida-
Viru eksp.gr.
20.10.2016 200,00 301,00
Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Üle-eestiliste
raamatukogupäevade tähistamine Jõhvi
Keskraamatukogus“ / KulKa Ida-Viru eksp.gr.
20.10 –
30.10.2016
360,00 532,00
Jõhvi Keskraamatukogu projekt
„Sügiskoolivaheaja raamatukogu laager Jõhvi
lastele“ / HMN
25.10 –
27.10.2016
300,00 756,00
Jõhvi Keskraamatukogu toetused KOKKU 3090,00 5246,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Eesti Vabariigi
iseseisvuspäeva tähistamine Narva
Keskraamatukogus” / HMN
11.01. –
25.02.2016
550,00 660,00
Narva Keskraamatukogu projekt
„Kevadkoolivaheaeg Narva Keskraamatukogus” /
HMN
15.02. –
31.03.2016
400,00 480,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Raamatu ja
roosi päev Narva Keskraamatukogus” / HMN
28.03. –
30.04.2016
390,00 468,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Meri – tuttav ja
tundmatu: Narva Keskraamatukogu ökoprojekt”/
HMN, Eesti Meremuuseum
01.04. –
11.12.2016
1750,00 1800,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Rääbuga mööda
Eestimaad: ülelinnaline kirjanduslik mäng”/ HMN
16.05.-
23.10.2016
620,00 735,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Suvine
lugemine Narva Keskraamatukogus”/ HMN
17.05. –
25.09.2016
400,00 480,00
Narva Keskraamatukogu projekt
„Sügiskoolivaheaeg Narva
12.09. -
29.10.2016
210,00 252,00
-
5
Keskraamatukogus”/HMN
Narva Keskraamatukogu projekt „Kodanikukuu
Narva Keskraamatukogus”/ HMN
3.10. –
08.12.2016
440,00 489,00
Narva Keskraamatukogu projekt
„Jõulukoolivaheaeg Narva Keskraamatukogus” /
HMN
4.11.16 –
15.01.17
500,00 600,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Raamatukogu
sõidab lasteaiale külla” / HMN
23.08.16 –
08.06.2017
350,00 420,00
Narva Keskraamatukogu projekt „Eesti kirjanikud
Narva!”/ HMN
01.09.16 –
31.05.2017
600,00 720,00
Narva Keskraamatukogu projekt „The Embassy of
the United States of America, Grant SEN100-16-
GR041
18.08.16 –
30.06.2017
19793,00 19793,00
Narva Keskraamatukogu toetused KOKKU 26 003,00 26 897,00
Sillamäe Keskraamatukogu projekt
„Emakeelepäeva üritused Sillamäe noortele“/ KulKa
Ida-Viru eksp.grupp
Märts,
2016
80,00 244,00
Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Liigu kogu
südamest: Südamekuu üritused raamatukogus“/
Ida-Viru Maavalitsuse Tervisenõukogu
Aprill,
2016
90,00 247,00
Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Elav
klassika“ /KulKa Ida-Viru eksp.grupp
november 200,00 659,00
Sillamäe Keskraamatukogu toetused KOKKU 370,00 1150,00
Maakonna keskraamatukogude tegevuses on projektitoetused väga olulised. Projektitoetustest
saadav raha suurendas raamatukogude võimalusi erinevate ürituste korraldamisel.
Oluline on ka toetus Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist. Selle toetuse
abil korraldab Jõhvi Keskraamatukogu juba mitmendat aastat järjest Ida-Viru rahvaraamatukogude
2-päevast suveseminari, mis on töötajate poolt hinnatud koolitusvorm.
Vaatamata korraldatud koolitustele kasutavad võimalust kirjutada kultuuriprojekte ürituste
rahastamiseks endiselt ühed ja samad raamatukogud.
2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng
2016. a lõpuks oli maakonnas 150 raamatukoguhoidjat, neist osalise tööajaga 19
raamatukoguhoidjat.
Ulvi raamatukogu oli seoses töötaja vahetusega avatud ainult kahel päeval nädalas. Sama töötaja on
teistel päevadel tööl Avinurme raamatukogus. Kurtna raamatukogus ühtlustati lahtiolekuaegu. See
tähendab, et raamatukogu on kõikidel argipäevadel avatud kella 7ni õhtul ja laupäevast
lahtiolekuaega lühendati.
Lääne – Virumaa Keskraamatukogu algatas eelmisel aastal töötajavahetuse projekti
raamatukoguhoidjate stažeerimiseks Ida-Virumaal ja vastupidi. Maakonnast osalesid projektis
Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi raamatukoguhoidjad. Lääne – Virumaa raamatukoguhoidjate
eesmärgiks oli venekeelse lugeja teenindus ja keelepraktika, aga ka töökogemus teistsuguses
keelekeskkonnas, teistsuguse kirjandusega ning kogemuste ja ideede vahetamine.
Jõhvi Keskraamatukogu töötajatele viidi läbi korraline tervisekontroll vastavalt Töötervishoiu ja
tööohutuse seadusele. Võeti vastu „Jõhvi Keskraamatukogu töökorralduse reeglid“ ja „Sularaha
tehingute arvestamise kord“.
-
6
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Alates 1.septembrist vähenes koosseis 45,75-lt 42,25-le, s.o. 3,5 võrra. Reaalselt koondati 2 töötajat,
kuna ülejäänud kohad olid juba eelnevalt vabad.
Ümberkorraldused olid seotud keskraamatukogu lugemissaali kolimisega lasteraamatukogu
hoonesse.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Koosseis ei muutunud, pensionile läinud raamatukoguhoidja kohale tuli uus noor töötaja.
Personali üldkoosolekutel arutleti 2015.a töötulemuste ja probleemide üle, pandi paika 2016.a
eesmärgid. Toimus töötajate töötervishoiu, töö- ning tuleohutusalane juhendamine.
Narva Keskraamatukogu:
Regulaarselt toimusid juhtkonna koosolekud ning kord kuus põhipersonali üldkoosolekud.
Töökeskkonna parenemise eesmärgil viidi läbi töörahulolu uuring, millest võttis osa 33
raamatukogu töötajat. Küsitlus koosnes 22 küsimusest või väitest, neist 17 valik-vastustega.
Küsitluse põhjal võib järeldada, et töötajate üldine rahulolu oma töö ja töökohaga on kõrge. Suur
osa töötajatest leiab igapäevast motivatsiooni oma tööst ning suhetest kolleegidega. Negatiivse
suunana toodi välja vananev tehnika, mis muudab kiire ja kvaliteetse teeninduse keeruliseks.
39 raamatukogu töötajat läbis töötajate tervisekontrolli. Töötajate tervise parandamiseks tegutseb
Narva Keskraamatukogus kolmandat aastat kord nädalas töötajatele mõeldud jooga klubi.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Raamatukogutöötajad kasutasid võimalust käia tasuta koolitustel. Eelistati kohapealseid
omavalitsuste ja teiste asutuste korraldatud koolitusi ja keskraamatukogu koolitusi.
Täiendkoolitust peetakse tähtsaks, kuid väljaspool maakonda toimuvatel koolitustel käiakse vähe.
Enesetäiendamiseks loevad töötajad ajakirja „Raamatukogu“, et kursis olla Eestis ja mujal
maailmas raamatukogunduses toimuvaga.
Jõhvi, Sillamäe ja Kohtla-Järve keskraamatukogude töötajad osalesid Lääne-Virumaa
Keskraamatukogu korraldatud kahepäevasel õppereisil Helsingisse, kus külastati erinevaid
raamatukogusid ja saadi palju uusi kogemusi. Nimetatud raamatukogude töötajad osalesid ka
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldatud stažeerimisprojektis.
Jõhvi Keskraamatukogu:
Läbi aasta jätkati maaraamatukogude nõustamist raamatufondi korrastamise osas, Urrami uuenduste
tutvustamisel ja teistes erialastes küsimustes.
Kevadel tegeleti Alajõe raamatukogu uue töötaja metoodilise juhendamisega ja aidati ümber
paigutada kogu raamatufond.
Osaleti aktiivselt Rahvusraamatukogu koolitustel, mis olid erialaselt vajalikud ja hinnalt soodsad.
Igal aastal läbiviidaval Täiskasvanud õppija nädalal tunnustatakse muuhulgas koolitussõbralikke
organisatsioone. Sel aastal anti maakonna koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitel Jõhvi
Keskraamatukogule.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Kokku osaleti 34 koolitusel 573 tunni ulatuses, millest 8 olid maakonna keskraamatukogu
korraldatud. Kokku osales koolitustel 27 inimest. Koolitusi saadi erinevatel teemadel:
isikuandemete töötlemine, emakeelepäev, hea teenindus, veebi- ja turundustekstide koostamine,
kultuurisündmuste korraldamine, näituste koostamine ja korraldamine jt. Veebipõhiseid koolitusi
oli 3 (29 AT) – programmeerimisest, DIGAR-i kasutamisest. Laenutusosakonna 2 vene emakeelega
töötajat viibisid kaks päeva Lääne-Virumaa Keskraamatukogus eestikeelses keskkonnas kogemusi
vahetamas.
-
7
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Osaleti Jõhvi Keskraamatukogu korraldatud koolitustel.
Häid praktilisi oskusi ning inspiratsiooni andsid jätkuvalt raamatukogude suveseminarid. Osaleti
Ida-Viru maakonna raamatukogutöötajate suveseminaril Kurtnas ning rahvaraamatukogude
suveseminar-laagris Põlvas.
Osalemine Lääne-Virumaa Keskraamatukogu stažeerimisprojektis „Virumaa raamatukogutöötajate
kogemuste vahetamine“ andis töötajatele juurde nii erialaseid teadmisi kui ka eesti keele praktikat.
Eriti kasulik ja huvitav oli õppereis Soome raamatukogudusse.
Narva Keskraamatukogu:
Raamatukoguhoidjate osalemist erialastel täiendkoolitustel piiras koolitusraha puudumine eelarves.
Sellest tulenevalt osaleti tasuta koolitustel või projektidest rahastatud koolitustel. Üks töötaja osales
Põlvamaal toimunud rahvaraamatukogude suveseminar-laagris. Üks raamatukogutöötaja osales
Viinis kursusel PY351 Introduction to American Spaces. 2 raamatukogutöötajat läbisid IT-alase
kursuse Narva Kutseõppekeskuses ja 1 töötaja osales veebilahenduste e-kursusel.
20 korral osaleti erialasel koolitusel.
Raamatukogus alustas tegevust eesti keele kohvik, kus osalesid ka raamatukogutöötajad.
Raamatukogutöötajatel oli võimalus tasuta täiendada oma eesti keele ja inglise keele oskust.
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused: Tabel 4
Koolituse
aeg
Koolituse teema Koolitaja Koolituse
maht/kestus
Raamatuko
guhoidjate
arv/KOV-
de arv
Eelarve/Koolituseks
kulutatud summa
10.02 „Isikuandmete
töötlemise nõuete
kohaldamine.
Teabe
avalikustamine
raamatukogudes“
Gina
Kilumets,
GK
Konsultats
ioonid
6 ak t
36/15 530,99
16.03 „Lähiajalugu
meie
ilukirjanduses“.
„Maaraamatukog
u-hoidjate
ankeedi
kokkuvõte”
Eneken
Laanes,
Lea Rand
3 ak t
23/11 147,09
05.04 E-lahenduste
päev Euroopa
Hotelli
konverentsikesku-
ses: Windows 10
ja Office 365
tutvustus,
“Kes ja keda-
mina ja e-kirjad”
Töötoad: “Kuidas
jõuda
Rasmus
Reimo ja
Toomas
Ruus
(Microsoft
)
Katrin
Aedma,
Taavi
Tammpere
(Social
5 ak t 20/9 277
-
8
sotsiaalmeedias
sihtrühmani ja
tähelepanu
keskpunkti”,
“Kuidas enda
tegemistest
arusaadavalt ja
meeldejäävalt
kirjutada”
Fly),
Mari Öö
Sarv
(EMSL)
20.04 „Uuem eesti
lastekirjandus“,
Kohtumine
kirjanik Toivo
Tootseniga.
Anne
Kõrge
4 ak t 34/14 105,73
03.05 "Elukestva õppe
edendamine
koostöös
raamatukogudega
”
.
“Motiveeritud
raamatukogu-
hoidja kui
kogukonna alus“
Monica
Marfeldt
(ETKA
Andras ),
Jaanus
Kangur
6 ak t 28/10 0
02.- 03.06 Suveseminar:
„Kultuuriürituste
korraldamine“,
„Muusika mõju
avalikus ruumis“,
„Iga kaheksas
meie seast:
puudega inimeste
elust Eestis“
Anneliis
Kõiv.
Dali Kask,
Tiina
Kangro
14 ak t 32/12 1637,5
12.10 „Kas ma töötan
hea teenindusega
raamatukogus?“
Olga
Einasto
4 ak t.
35/16 181,99
09. 11 „Mida peaks
teadma
töötervishoiust“;
Kirjanike tuur:
Kätlin Kaldmaa,
Karl Martin
Sinijärv, Anti
Saar
Piret
Kaljula
3 ak t 23/10 17,7
07. 12 Aastalõpuseminar
Voka
Ene
Lukka-
3 ak t 30/12 261,25
-
9
raamatukogus.
"Tähtpäevad ja
pühad - isiklik
osalus
ühistegevuses"
Jegikjan
Koolitustel õpiti orienteeruma eesti kirjanduses, sh uuemas lastekirjanduses, korraldama
infovahetust ja ühistegevust arendades koostööd erinevate raamatukogudega ja partneritega,
suhtlemispsühholoogia aluseid ja erinevaid suhtlemistehnikaid, analüüsima raamatukogutööd,
tundma suhtekorralduse ja turunduse põhimõtteid, meetodeid ja rakendusi, raamatukogu juhtimist,
lugejateenindust, oma tööga seotud õigusakte ning oskust hinnata tööheaolu. Õppepäevadel räägiti
alati ka erialastel päevakajalistel teemadel. Koolitusteemade valikul lähtuti muuhulgas ka
maaraamatukogude ettepanekutest ja soovidest. Koolituste tagasisidet on saadud suuliselt ja
maaraamatukogude aruannetest. Alati on väga oodatud kahepäevane suveseminar (sel aastal toimus
6. korda), kus raamatukogutöötajad saavad pühenduda täiendkoolitusele ja erialaste kogemuste
vahetamisele. Traditsiooniliselt sõideti üheskoos maaraamatukoguhoidja päevale.
Aasta lõpus väljastas keskraamatukogu osalejatele koolitustõendi aasta jooksul läbitud koolituste
kohta.
Keskraamatukogu korraldatud koolitused ja õppeekskursioonid tasuti põhiliselt omavalitsuste ja
Jõhvi Keskraamatukogu eelarvest. Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmi
toetusel viidi läbi kahepäevane suveseminar ning pärandkultuuriteemaline õppepäev Voka
raamatukogus. Vähene koolitusraha või selle puudumine raamatukogude eelarves seab
keskraamatukogule väljakutse otsida võimalikult soodsaid, kuid heal tasemel koolitusi.
Asjatundlike lektorite koolitustasud on aga mitu korda kõrgemad sellest, mida on võimalik maksta.
Jätkuvalt otsiti koostööpartnereid, kes pakuksid tasuta harivaid koolitusi (näiteks Microsoft). Mitu
õppepäeva ühendati raamatukogus toimuva üritusega (näiteks kohtumine Toivo Tootseniga ja
kirjanike tuur).
Keskraamatukogu koolitused on ja jäävad ilmselt ka järgnevaks aastaks enamusele ainsaks
enesetäiendamise võimaluseks. Osavõtjate arvule seab piirid raamatukogu seminarisaal, kus
koolitused toimuvad. Saal mahutab max 25 inimest. Suurema osavõtjate arvu korral jääb saal
kitsaks ja umbseks. Samas suurte keskraamatukogude, eriti Kohtla – Järve ja Sillamäe töötajate
poolne huvi koolitustel osalemiseks on suurem, kui me võimaldada saame. Seetõttu oleme sunnitud
aegajalt piirama keskraamatukogude töötajate osavõtjate arvu. Samal põhjusel viisime eelmisel
aastal kaks koolitust läbi Jõhvi Vallavalitsuse saalis, kus on avaramad ruumid. Samuti toimus kaks
väljasõiduseminari ja suveseminar. Koolitusruumide probleem ei lahene enne raamatukogu
juurdeehituse valmimist. Kuna koolituste korraldamine on maakonna keskraamatukogudele
seadusega määratud ülesanne, siis ei peaks ruumide küsimus olema ainult Jõhvi vallavalitsuse
lahendada.
Kõikidel koolitus-ja teabepäevadel osalesid ka Jõhvi Keskraamatukogu töötajad.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: Toila raamatukogu juhataja Lea Rand tegi ERÜ aastakoosolekul ettekande ERÜ maaraamatukogude
sektsiooni 2015. aasta tegemistest. Ajakirjas “Raamatukogu” 4/2016 ilmus Lea kirjutatud artikkel
“ERÜ maaraamatukogude sektsioon tähistas 25. sünnipäeva Viljandis“. Mihkel Voldi intervjuu Lea
Rannaga pealkirjaga „Kõige tähtsam on lastega tegelemise tahe“ ilmus ajakirjas “Raamatukogu
4/2016 ).
Jõhvi Keskraamatukogu direktor andis saatele „Aktuaalne kaamera“ intervjuu raamatukogu
ürituste teemal.
-
10
Kohtla-Järve Keskraamatukogu töötajad esinesid erinevate ettekannete ja loengutega Kohtla-
Järve ja Ahtme Pensionäride Päevakeskuses kokku 13 korral 260 inimesele. Ahtme pensionäridele
käidi esinemas kirjandusliku kohviku vormis. Esineti ettekannetega teemadel: N. Gumiljov, A.
Ahmatova, A. Vespucci, „Padaemand“ jm. Kohtla - Järve pensionäridele anti ülevaade Virumaa
kirjandusauhinna nominentidest 2016. aastal ja võidu saavutanud Peeter Sauteri raamatust
„Lapsepõlvelõhn“ ning tehti ettekanne „Capri ja eesti kunstnikud“. Jõhvi Gümnaasiumis käidi 2
korda. Tagasi kooli! raames anti ülevaade URRAM-ist, tutvustati raamatukogu kodulehte, esineti
ettekandega Kohtla-Järve Keskraamatukogu ajaloost ja tehti ülevaade venekeelsest
uudiskirjandusest.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Erinevate ettekannete ja loengutega käidi esinemas seenioride klubis Optimist, pensionäride
päevakeskustes Fööniks ja Merelaine, kokku 14 korral, lisaks 6 uute raamatute ülevaadet.
Koolides esineti vanemate klasside õpilastele 11 korral, näiteks tutvustati kohalike luuletajate
loomingut, Sillamäe ajalugu.
Sillamäe raamatukoguhoidja tutvustas Eestit Hasavjurti koolides (Dagestani Hasavjurti linna
raamatukogu projekt raames), kokku 5 esinemist.
Sillamäe Vanalinna Kooli palvel viidi läbi kolm loengut õpetajatele kaasaegsete vene lastekirjanike
Niina Daševskaja ja Marina Aromštami loomingust.
Aasta jooksul esineti erinevate vestlustega linnaraadios 16 korral.
Narva Keskraamatukogu töötajad Anna Kuuli, Stiina Koit ja Maritsa Ort esinesid MISA
keelekohvikutes teemal “Mardipäev ja Kardipäev”.
Anna Kuuli esines Sankt-Peterburis teemaga «Особенности работы с читателем-дошкольником:
из опыта работы детского отдела Нарвской центральной библиотеки».
Tatjana Krivolap esines Petrozavodski Keskraamatukogus seminaril “Raamatukogude uus olemus”
teemal «Библиотека без границ: формы и направления международного сотрудничества
Нарвской центральной библиотеки».
Stiina Koit tutvustas Narva Keskraamatukogu tegevust Viinis seminaril „American Spaces
Workshop I: Introduction“.
Stiina Koit tutvustas Narva Keskraamatukogu ja Ameerika Teabepunkti koos vabatahtlikuga
Ameerika Ühendriikidest Sinimäe Põhikoolis.
Maritsa Ort esines kahel korral koolituskeskuse Algus poolt organiseeritud intensiivõppepäevadel.
Raamatukoguhoidja eriala populariseerimiseks esinesid Narva Keskraamatukogu töötajad Narva
Keelelütseumis.
Maritsa Ort tutvustas Raadio4-s täiskasvanuõppe võimalusi Narva Keskraamatukogus.
2.4.4 Erialahariduse omandamine Kurtna raamatukogu juhataja Jaana Toss asus õppima Tartu Ülikooli Avatud ülikooli infokorralduse
erialal.
Tudulinna raamatukogu juhataja Gerri Lehismets õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis
Majandusinfosüsteemide korraldamise eriala II kursusel.
Iisaku raamatukogu juhataja Hille Väljaotsa lõpetas Tartu Ülikooli infokorralduse rakendusliku
kõrghariduse õppekava cum laude, kaitstes lõputöö teemal „Voldemar Kuljus : bibliograafia”
hindele A.
Jõhvi Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Natalja Jakovleva asus õppima magistriõppesse ning
on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi infoteaduste õppekava üliõpilane.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu kaks töötajat õpivad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse
õhtuses osakonnas arvutiteeninduse erialal.
Narva Keskraamatukogu kaks töötajat õpivad Tartu Ülikooli Narva kolledžis järgmistel erialadel:
-
11
klassiõpetaja mitmekeelses koolis ja koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õpikeskkonnas.
Erialahariduse täiendamist ja omandamist piiras vähene riigikeele oskus.
2.4.5 Töötajate tunnustamine
Aseri raamatukogu juhataja Heili Nõmmets sai seoses juubeliga Kultuuriministeeriumi tänukirja lugemistraditsioonide hoidmise ja edendamise eest Aseri vallas ning lisaks KOV-i
tänukirja.
Iisaku raamatukogu juhatajat Hille Väljaotsa tunnustas vallavanem ülikooli lõpetamise puhul vallapoolse kingitusega. Raamatukoguhoidja Aili Karukäppa tunnustati laste- ja
noortega tehtava sisuka töö ning mitmekülgsete ja harivate ürituste läbiviimise eest 2016.
aastal vallapoolse lisatasuga ja kutsega Iisaku Valla 25. juubeli pidulikule vastuvõtule.
Kiviõli Linnaraamatukogu sai linnavalitsuselt kaks tänukirja, mis näitavad lugupidamist ning väärtustavad nende koostööd.
Aasta Maaraamatukoguhoidja 2016 nominenti Jõhvi Keskraamatukogu seekord ei esitanud.
Jõhvi Keskraamatukogu:
Ida-Viru Maavanema tänukiri: Jõhvi Keskraamatukogu oli Ida-Virumaa Aasta koolitussõbralikum organisatsioon 2016.
Gerri Orgma sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult tänukirja osalemise eest võistlusel „Infootsing internetist 2016“.
Ajakiri Puutepunktid tänas oma ajakirjas Jõhvi Keskraamatukogu kui ajakirja toetajat.
Ida-Viru Keskhaigla Vereteenistuse tänukiri hea koostöö eest.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Teenindusosakonna juhataja Riina Suuban sai Kultuuriministeeriumi tänukirja 60. sünnipäeva puhul ning pikaajalise, südamega tehtud töö eest lugemistraditsiooni
hoidmisel ja edendamisel.
Ahtme haruraamatukogu juhataja Ülle Anijalg sai Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Volikogu tänukirja hea töö eest.
Sillamäe Linna Kesakraamatukogu:
Kahte töötajat tunnustati Sillamäe linna tänukirjaga.
Raamatukogu sai tunnustuseks Ida-Viru Maavalitsuse, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja
ajalehe Põhjarannik tänukirja „2015.aastal tehtud töö eest Ida-Viru maakonna arendamisel“.
Narva Keskraamatukogu:
Innovatsioonilabori MakerLab käivitamine nimetati ERÜ poolt Aasta teoks linnaraamatukogus 2015.
Tänukirjad Haridus- ja Teadusministeeriumilt kui Aasta Raamatukogu 2016 ning Ida-Viru Maavalitsuselt kui Ida-Virumaa Aasta Raamatukogu 2016.
Tänukirjad Ida-Viru Keskhaiglalt, Ülevenemaaliselt A.S. Puškini Muuseumilt, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Jumalaema Narva Ikooni Koguduselt ja
Petrozavodski Keskraamatukogult
Narva Keskraamatukogu tunnustas üht lasteosakonna töötajat kui „Aasta Tegija 2016“.
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid
ja asukoht. LISA 3
Toila raamatukogus tehti korda lastenurga lagi ja sein ning raamatukogu välissein.
-
12
Voka raamatukogus vahetati kõik aknad.
Püssi raamatukogus paigaldati uued elektripistikud ja uus juhtmestik. Lugejate lugemislaudadele paigaldati uued lambid.
Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus täiustati soojussõlme, mille tulemusel paranes ruumide ventilatsioon. Täideti Päästeameti ettekirjutust ATS Keskseadme seadistamise osas.
Inventarist saadi juurde 3 raamaturiiulit ja klaasuksega kapp.
Varja laenutuspunkti paigaldati pelletikamin.
Kohtla-Nõmme raamatukogul on lootus fassaadi renoveerimiseks. Nimelt esitas omavalitsus EAS – ile taotluse rahvamaja, kus asub ka raamatukogu, fassaadi
renoveerimiseks.
Jõhvi, Iisaku, Mäetaguse, Narva-Jõesuu ja Kiviõli vald läksid aasta lõpul üle e-arvete süsteemile, mispuhul toimusid koolitused vastava IT tarkvara tundmaõppimiseks ja
kasutusele võtmiseks.
Saka rahvamajas, kus asub ka raamatukogu, toimus 5 kuud remont. Raamatukokku toodi remondi eest varjule kogu rahvamaja mööbel, mistõttu oli raamatukogu lugejate jaoks sel perioodil
praktiliselt suletud.
Ulvi ja Maidla raamatukogudes on talvehooajal külm. Kiviõli Linnaraamatukoguga samas majas asuv korteriühistu pidi läinud aastal remontima
raamatukogu tagumist sissepääsu ümbritseva seina, kuid see töö lükkus 2017. aastasse. Uut
värvimist vajaksid ka näitusesaali seinad.
Tudulinnas vajaksid väljavahetamist aknad ja elektrisüsteem.
Jõhvi Keskraamatukogus valitseb jätkuvalt ruumipuudus. Kui eelmisel aastal oli arutluse all uue
eskiisprojekti tellimine, siis seoses vallavõimu vahetumisega on arutatud lisaruumide leidmist
raamatukogule.
Probleemiks on keldrikorrusel asuv hoidlaruum, mis ulatub väljaspoole raamatukogu hoonet.
Nimelt laseb hoidla lagi mitmest kohast vett läbi, kuid selle ruumi veekindlaks muutmine on väga
kallis töö.
Komplekteerimisosakonnas tehti sanitaarremont. Laenutusosakonda saadi juurde 4 suurt ja 2
väiksemat uut riiulit.
Jõhvi Vallavalitsus tegi ühishanke turvavalgustuse hoolduse teenuse pakkumiseks. Tänu sellele on
meil igakuine turvavalgustuse kontroll turvafirma poolt. Vahetati välja 7 turvavalgustuse lampi.
Töötajatele viidi läbi evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.
Tammiku raamatukogus vahetati tavalised elektripirnid LED pirnide vastu ning töölaua kohale
paigaldati lisavalgustus. Osteti 4 uut riiulit.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Suuremaks muudatuseks oli lugemisaali kolimine lasteosakonna hoonesse, millele eelnes ruumide
ümberplaneerimine ja remont. Kuigi ruumi jäi lugemissaalil vähemaks, on uues renoveeritud
hoones palju valgem, soojem ja hubasem. Suurem osa lugemissaali hoiufondist muudeti avafondiks.
Jätkuvalt on uusi ja suuremaid ruume juurde vaja laenutusosakonnale. Ahtme haruraamatukogus
vajavad remonti fassaad ja siseruumid. Sanitaarremonti vajavad kõik osakonnad.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Lõppes Sillamäe Gümnaasiumi esimese korruse renoveerimine, kus asuvad raamatukogu uued
ruumid. Ruumidesse on paigaldatud kõik vajalikud valvesüsteemid ning kaasaegne
internetiühendus. Sisustus ja IT paigaldatakse 1. juuliks 2017.
Kalda tänaval asuvas raamatukogus uuendati välistrepp.
Panustati hoonete ja töötajate turvalisuse tagamisse. Selleks paigaldati mõned metallkardinad ja
keskraamatukogusse häirenupp.
-
13
Narva Keskraamatukogu:
Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 92486,00 eurot.
Majanduskuludele eraldatud raha võimaldas tasuda kommunaalteenused ja haruraamatukogude üüri
täies mahus.
Seoses Ida-Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse täitmisega paigaldati raamatukokku
evakuatsioonivalgustus.
Koostöös Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga koostati tuletõkkeuste
paigaldamise projekt, mis teostub 2017. aastal.
Remonditi Energia Haruraamatukogu sissepääs.
Koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna ja Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika
Ametiga koostati MakerLabi töökeskkonna parandamiseks uus kontseptsiooni- ja ruumiprogramm.
Remonditööd on planeeritud 2017. aastasse.
Suvekuudeks avati Promenaadi raamatukogu teeninduspunkt.
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.
Juurdepääs liikumispuudega inimesele on hetkel tagatud vaid 5 maakonna raamatukogus
(Mäetaguse, Maidla, Kiviõli, Narva KRK ja Kohtla-Järve KRK). Osaliselt on juurdepääs tagatud 8
raamatukogus. Juurdepääs ei ole tagatud enamikus raamatukogudes (25). Põhjus on selles, et
enamus raamatukogusid asuvad vanades raamatukogu jaoks kohaldatud majades, kus on kõrge
välistrepp ning seetõttu ka kaldtee paigaldamine raskendatud. 5 raamatukogu asuvad ilma liftita
hoone II korrusel. Arengukavades pole välja toodud plaane juurdepääsu tagamiseks.
Jõhvi Keskraamatukogu:
Ratastooliga külastajad pääsevad raamatukokku mööda kaldteed, mis on piisavalt madal.
Siseruumides on liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs vaid kuni lugemissaalini.
Lugemissaalis asuvat avalikku internetipunkti saab kasutada ka ratastoolis inimene. Kahjuks
puudub raamatukogus invatualett.
Tammiku raamatukogusse, mis asub rahvamaja II korrusel, on liikumispuudega inimesel väga raske
minna, kuna üles viiv trepp on järskude ja kõrgete astmetega.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Liikumispuudega inimestel on raskusi Sompa ja Oru haruraamatukokku pääsemisega. Ülejäänud
raamatukogudes on sissepääsemiseks kaldteed. Lasteraamatukogu ja lugemissaali hoones on
ligipääs liikumisraskustega inimestele vaid esimesele korrusele.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu uues hoones on ratastoolis külastajatele juurdepääs tagatud.
Hetkel on keskraamatukogus liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs ainult 1. korrusele.
Narva Keskraamatukogus ja Kreenholmi haruraamatukogus ning Laste Loomemaja
laenutuspunktis on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele.
2.4 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Suuremaid arendustegevusi ei olnud. Võeti kasutusele programmide URRAM ja RIKS tootjate
poolt tehtud arendusi ja uuendusi. Wi-Fi on olemas 23 maaraamatukogus, puudub 6: Iisaku, Kiikla,
Piilsi, Soonurme, Toila ja Ulvi raamatukogus.
Maakonna külaraamatukogudes infotehnoloogilise riist- ja tarkvara soetamisel olulist edasiminekut
ei toimunud. Väiksemaid ostusid siiski tehti.
Pagari seltsimaja infosüsteemi lõi sisse äike. Selle tulemusena oli kaks kuud raamatukogu töö häiritud. Vahetati välja ruuter ja osteti uus arvuti. Pagari küla keskusesse paigaldati Telia
mobiilimast, mille tulemusena paranes oluliselt mobiililevi ja internetikiirus.
Narva-Jõesuus osteti sülearvuti, uus vöötkoodilugeja ja laserprinter Canon, et luua värviliste koopiate tegemise võimalus.
Kuremäel, Kurtnas ja Kohtla-Nõmmel vahetati välja raamatukogu juhatajate arvutid.
-
14
Kiviõli Linnaraamatukogu soetas lasteteenindusosakonda uue arvuti.
Varja laenutuspunkt sai uue arvuti.
Jõhvi Keskraamatukogu:
Suuri IT ostusid ei olnud. Lasteosakonnas vahetati välja 1 tööarvuti koos monitoriga. Osteti
vöötkoodilugeja, lauaskänner, kõlarid ning AIP-i arvutile kõrvaklapid. AIP-i terminali serveri UPS-
le pandi uued akud.
Kuna raamatukogu meiliserver vajas väljavahetamist, otsustati sellist kulutust mitte teha, vaid viia
meilid üle vallavalitsuse serverisse. See tagas raamatukogu e-posti töökindlama toimimise.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Suuri arendusi infotehnoloogia vallas ei toimunud. Kõikides osakondades vahetati välja vananenud
arvuteid.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
WiFi levi on olemas kõikides raamatukogu osakondades.
Soetati mõned arvutid ja uuendati plaanipäraselt osa tarkvarast.
Narva Keskraamatukogu:
Eelarve ei võimaldanud suuremahulist arendustegevust infotehnoloogia vallas. Kohaliku
omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud raha võimaldas tasuda RIKSi ja
viirusetõrjeprogrammi eest.
Lisarahastust infotehnoloogia ostuks saadi Ameerika Ühendriikide projektist ning Grundtvigi
õpikoostööprojektist „Read-Aloud Clubs to Overcome Intercultural Divide“.
Raamatukogu arvutiparki täiendati 4 arvuti, 2 sülearvuti, 4 triipkoodiskänneri, 1 tšekiprinteri,
televiisori, printeri ja fotokaameraga. Osteti juurde üks Windowsi litsents.
Raamatukogu Facebooki lehekülge täiendatakse nii eesti kui vene keeles, mille tulemusena
külastajate arv suurenes.
3. Kogud Ida-Viru maakonnas oli 2016. a lõpu seisuga 38 raamatukogu, neist 4 kesk-, 2 linna-, 19
valla- ja 13 haruraamatukogu. Laenutuspunkte oli 8.
Kõik keskkogud, samuti linnakogud Kiviõli ja Narva-Jõesuu komplekteerivad oma teavikud
iseseisvalt.
Vallaraamatukogudele ja nende harukogudele (välja arvatud Iisaku) komplekteerib teavikud Jõhvi
Keskraamatukogu.
Vallaraamatukogudele ja keskraamatukogu osakondadele saadetakse edasi hulgipakkujate uute
raamatute nimekirjad. Lähemat tutvumist nõudvaid raamatuid on võimalik enne ostuotsust
näidisena tellida.
Koolituspäevadel on komplekteerimisosakonna poolt tutvumiseks ja tellimiseks välja pandud
valik uuemast aimekirjandusest, mis võiks vallaraamatukogudele huvi pakkuda.
Järelkomplekteerimine toimub jooksvalt.
2016. a kasutasid maaraamatukogud varasemast aktiivsemalt sooduspakkumisi. Keskkogudel on
tavaliselt sooduspakkumistes olevad väljaanded juba olemas.
Põhilised eestikeelse raamatu tarnijad on Rahva Raamat AS, Apollo Holding OÜ, kirjastused AS
Varrak, Koolibri, Bestkaup OÜ.
Nimetatud kirjastused rakendavad raamatukogudele hulgitarnijatest veelgi soodsamat
väljamüügihinda. Vahel sõltub see ka ostusummast, kuigi Kohtla-Järve märgib, et Bestkaup OÜ
neile väiksema tellimuse korral sooduskoefitsenti ei kohaldanud. Ostmisel võrdleme erinevate
pakkujate hindu: nt väiksemate väljaandjate puhul on Apollos soodsam hind kui Rahva Raamatus,
vahel harva vastupidi.
Venekeelseid raamatuid ostsime hulgimüügifirmadelt Lomelius OÜ, Sinonim OÜ ja Rahva Raamat
AS. Viimase puhul sõltub venekeelse raamatu hind sellest, mida rohkem oled varasema perioodi
-
15
jooksul ostnud, seda suurem on allahindlus. Miinuseks on Rahva Raamatust tellides väga pikk
tarneaeg.
Erinevaid ostukohti oli nt Jõhvi Keskraamatukogul 36.
Raamatud toovad tarnijad ise kohale või saadavad posti teel.
Alates tellimisfaasist on kõik teavikud sisestatud K-Järvel ja Jõhvis raamatukoguprogrammi
URRAM ning Sillamäel ja Narvas RIKSi. Kiviõli, Iisaku ja Narva-Jõesuu sisestavad peale
raamatute saabumist. Vajadusel luuakse uus kirje või täiendatakse ja parandatakse olemasolevat.
Venekeelsete kirjete koostamine on töömahukas. 2016.a loodi URRAMi andmebaasis K-Järve poolt
2573, Jõhvilt 762 ja Narva-Jõesuu raamatukogu poolt 354 uut kirjet.
Tegelikku töömahtu kirjete juures need numbrid alati ei näita, kuna statistika arvestab kirje loojana
esimese sisestaja olenemata kirje põhjalikkusest.
Andmebaasi korrastatakse (dublettide likvideerimine, kaanepiltide ja sisu lisamine, näpuvigade
parandamine jms) jooksvalt teiste tööde käigus.
Vallaraamatukogud saavad uusi raamatuid korra kuus, keskraamatukogud sagedamini.
Raamatute kohapealsesse raamatukogusse transportimine on vallaraamatukogude endi korraldada.
Raamatukogufondide üldsuurus on 1 522 650 teavikut.
Sellest:
raamatuid 1 488 360 ehk 97,74%
ajakirju 19 730 ehk 1,30%
auviseid 12 467 ehk 0,82%
elektroonilisi teavikuid 608 ehk 0,04%
muid teavikuid 1485 ehk 0,10%
Ilu- ja lastekirjanduse osakaal on 875 644 eksemplari ehk 57,5%.
Keelte järgi:
619 044 (41,6%) eestikeelset
869 316 (58,4%) võõrkeelset eksemplari, sellest venekeelset 852 838 (98%) eks.
Maaraamatukogud (peale Olgina ja Alajõe) on valdavalt eestikeelse fondiga. Sinimäel on
võõrkeelset, st venekeelset kirjandust 34%, Vaivaras 25%.
Linnaraamatukogudest on Narva-Jõesuul võõrkeelset 72%, Kiviõlil 55%.
Keskkogudest Narva ja Sillamäe on võõrkeelse fondiga, K-Järvel on võõrkeelset 61%. Jõhvi
keskraamatukogus moodustab võõrkeelne kirjandus 27%.
3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Raamatukogude fonde komplekteeriti, lähtudes rahvaraamatukogude komplekteerimise
põhimõtetest, kultuuriministri määrusega “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate
kulude jaotamise kord” (30% riigirahast väärtkirjanduse ja kultuuriperioodika ostuks) sätestatud
tingimustest, omavalitsustega sõlmitud lepingutest, lugejate nõudlusest.
Teavikute komplekteerimisel peeti oluliseks maakonna elanike rahvuslikku koosseisu ning
kasutajate sihtgruppide vajaduste ja eripäraga arvestamist.
Suuremat tähelepanu pöörati laste-ja noortekirjanduse komplekteerimisele.
Kõik raamatukogud püüdsid soetada Ida-Virumaad ja Ida-Virumaaga seotud inimeste raamatuid või
vähemalt oma kodukanti puudutavaid väljaandeid, mille teemaks on kodulugu, mälestused jms.
Kahjuks ei jõua alati info nendest väljaannetest raamatukoguni või läheb hulk aega, enne kui
mingeid täiesti kõrvalisi kanaleid pidi jõuab teave ühest või teisest koduloolisest väljaandest
komplekteerijani.
Narva Keskraamatukogus pöörati suuremat tähelepanu erivajadustega (vaegnägijad) lugejatele
suunatud kogu laiendamisele, kuna huvi teenuse vastu on kasvanud.
-
16
Sillamäe Keskraamatukogu soetas rohkem õppetööd toetavaid teavikuid, kuna kolib 2017.a.
gümnaasiumi hoonesse ja hakkab täitma põhikoguna ka kooliraamatukogu ülesandeid.
Maakonnas tervikuna väheneb vähehaaval liigikirjanduse juurdetulek.
Põhjused:
ilukirjandust ilmub kordades rohkem, selle nõudlus on suurem
vähenenud nõudlus seoses interneti hea kättesaadavusega.
vananeva elanikkonna suurem huvi peamiselt ilukirjanduse vastu
korduvatel teemadel ilmuv kirjandus (kokaraamatud, eneseabi ja kristallide-raamatud, aiandus)
mõnede teemade (kokandus, aiandus) puhul eelistatakse ainult eesti autorite omi
raamatute hinnatõus ja vähene raha Seevastu pani Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakond 2016.a. just suuremat rõhku aimekirjanduse
soetamisele (8% rohkem kui 2015.a.) ja selle tutvustamisele. Samuti on asunud Tudulinna
raamatukogu liigikirjandust uuendama.
Õppekirjandust eelistavad vallaraamatukogud tellida RVLi teel maakonna keskraamatukogust või
mõnest Tallinna ja Tartu raamatukogust.
Mõne üksiku venekeelse lugejaga raamatukogud kasutavad samuti RVL teenust, tellides Jõhvi
keskkogust või mõnest teisest maakonna raamatukogust, kus on venekeelne fond.
Väga head koostööd uute teavikute soetamisel teevad omavahel juba aastaid Illuka valla Kuremäe
ja Kurtna raamatukogu, kes omavahel tellimusi kooskõlastades tagavad valla piires võimalikult
palju erinevaid nimetusi.
Ka Mäetaguse valla raamatukogud (Kiikla, Pagari, Mäetaguse) on asunud tellimusi omavahel
eelnevalt kooskõlastama.
Samuti Avinurme valla Avinurme ja Ulvi raamatukogud, kus Ulvi raamatukoguhoidja töötab ka
Avinurme raamatukogus ja omab ülevaadet sealsest fondist ning RVL teenust on väga mugav
korraldada.
Lähtudes elanike rahvuslikust koosseisust tuleb Jõhvi, Kohtla-Järve ja mõnevõrra ka Sillamäe
raamatukogul komplekteerida väljaandeid kahele keelegrupile.
Teavikute komplekteerimiskulu I-Viru maakonnas 2016.a oli 362 822 eurot, mis võrreldes 2015.a
summaga 364 621 € oli 0,5% vähem.
Sellest:
riigilt 232 200 € (võrreldes 2015.a +2110 € ehk +0,92 %)
OV-lt 127 816 € (võrreldes 2015.a. -3869 € ehk -2,94%)
muudest allikatest 2806 € (võrreldes 2015.a. -40 € ehk -1,40%)
Komplekteerimiskulu maakonnas tervikuna oli 1 elaniku kohta 2,4 €, sealhulgas linnakogudes
2,0 ja maakogudes 5,1 €.
Raamatute ostmiseks ei eralda üldse raha K-Järve ja Narva linnavalitsus ning K-Nõmme
vallavalitsus.
Komplekteerimiskulu laadide kaupa:
raamatud 278 029 € (2015.a. 280 459 €, ehk - 0,86%)
perioodika 80 902 € (2015.a. 80 147 €, ehk + 0,94%)
auvised 0,782 € (2015.a. 1 509 €, ehk – 48,2%)
elektroonilised teavikud 1 303 € (2015.a. 1127 €, ehk + 15,61%)
Elektroonilisi teavikuid ostis juurde ainult Sillamäe (1eks) ja Narva (6 eks) keskraamatukogu.
Jõhvi raamatukogule lisandus muul moel saaduna 1 eks.
-
17
Annetuste osakaal moodustab kogude juurdekasvust keskmiselt 10%.
Teavikuid annetasid I-Viru Omavalitsuste Liit, Illuka ja Vaivara Vallavalitsus, Kultuurkapitali I-
Viru ekspertgrupp, Statistikaamet, Hoiuraamatukogu, Poola Suursaatkond, Keskkonnaamet,
Swedbank, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Haridus- ja
Teadusministeerium, autorid, erisikud.
Kogude kasutatavus
Teeninduspiirkonna elanike arvust kasutas raamatukogu teenuseid 20,7% (21,4% maal ja 20,6%
linnades) inimesi. Vähenemine 1,3%. Teenindatavate arv ise on vähenenud 1,5%. Üha enam
mõjutab raamatukogu valikut töö või kooli asukoht.
Kogude ringlus tervikuna I-Viru maakonnas oli 0,7%. Linnakogudes kõrgem (nt Sillamäel 1,1),
vallaraamatukogudes madalam. See tähendab, et 2017.a on vaja kogude korrastamisele veelgi
rohkem tähelepanu pöörata. Jõhvi raamatukogul seisab hetkel suur hulk raamatuid varufondina
Tammiku rahvamaja ruumides. Tegemist on osaga Jõhvi haruraamatukogu fondist, mis ei mahtunud
laenutuspunkti väiksematesse ruumidesse. Plaanis on selle fondiga järjekindlalt tegeleda.
Tuleb rohkem kustutada aegunud, kulunud ja liigseid eksemplare, valikuliselt ka väga pikka aega
laenutusteta seisnud raamatuid.
Uusi raamatuid ostame valdavalt 1 eks kaupa raamatukogu kohta. Suure lugejanõudlusega (pikad
järjekorrad) raamatuid ostame 2-3 eks (keskkogudes).
Enim laenutatakse ilukirjandust. Kui veel 10 aastat tagasi oli suur nõudlus liigilise kirjanduse järele,
siis tänaseks päevaks on nõudlus vähenenud. Populaarsemad liigid on ajalugu, filosoofia,
ühiskonnateadused, kunst, meditsiin, kodumajandus. Õppijad vajavad enam õigus-, kasvatus-, ja
majandusteadusalaseid raamatuid.
Kasvanud on nõudlus ilukirjanduse ja hea ajaviitekirjanduse järele. Noorte hulgas koguvad
populaarsust noorteromaanid.
Kurtna raamatukogul oli rõõm märkida, et lapsed on hakanud rohkem raamatukogu külastama ning
laenutavad ka juturaamatuid, mitte ainult kohustuslikku kirjandust.
On lugejaid, kes loevad ainult uut kirjandust (eraldi paigutatud). Samas leidub ka selliseid lugejaid,
kes soovivad raamatuid, mis on viidud varufondi mahakandmiseks (nt Fadejevi „Noor kaardivägi”
jt.) (Iisaku).
Mitmetes maakogudes, kus on valdavalt vanem lugejaskond, laenutatakse põhiliselt kergemat
ajaviitekirjandust, eluloo- ja käsitööraamatuid.
3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Trükitud raamatute juurdetulek moodustab kogude juurdekasvust 76,6%.
Aasta
Teavikut / muutus % Ostud / muutus % Muud / muutus %
2016 38212 /-5,23 % 34394 /-4,80 % 3818 / -9%
2015 40322 36127 4195
Erinevaid nimetusi saadi 33 302 (2015.a. 34 686 nimetust / – 3,99%).
Ostetud raamatu keskmine hind oli 8,08 € (2015.a. 7,72 €).
Kesk- ja linnaraamatukogudes 7,50 € (2015.a. 7,25 €),
vallaraamatukogudes 10,25 € (2015.a. 9,59 €).
Ühe elaniku kohta tuleb maakonnas tervikuna keskmiselt 0,2 (kesk- ja linnakogudes 0,2,
vallaraamatukogudes 0,4) ostetud teavikut.
Kesk- ja linnaraamatukogude ostetud teavikute madalam keskmine hind tuleneb paljuski
venekeelse kirjanduse tunduvalt odavamast hinnast võrreldes eestikeelsega. Kuigi ka venekeelse
raamatu hind on märgatavalt tõusnud.
Keelte järgi jagunes raamatute juurdetulek (ostud + muu):
-
18
Aasta
Keeled / muutus %
eesti võõr sellest vene
2016 13103 / -2% 25109 / -6,84% 24743 / -7%
2015 13370 26952 26566
Keskraamatukogudes moodustas eestikeelse raamatu juurdetulek:
Jõhvis 66,20% (-3,8%)
K-Järvel 35,3% (-1,7%)
Sillamäel 7,4% (+0,4%)
Narvas 9,5% (-0,5%)
Linnaraamatukogudes Narva-Jõesuus 17,4% (-5,6%) ja Kiviõlis 64,25% (-5,75).
Lugejaskonna rahvusliku koosseisu muutuse tõttu on varasemast rohkem venekeelset kirjandust
komplekteerinud Vaivara raamatukogu. Samas Sinimäe raamatukogus on vähenenud venekeelse
kirjanduse osakaal. Raamatukogud, kus on venekeelse kirjanduse lugejate hulk väike, eelistavad
tellida RVL teel kas Jõhvi Keskraamatukogust või mõnelt teiselt vallaraamatukogult.
Inglise jt. võõrkeeltes raamatuid on kesk- ja linnakogudest rohkem juurde saanud Narva, Sillamäe
ja N-Jõesuu.
Ilu- ja lastekirjanduse osakaal juurdetulnud raamatute hulgast:
Aasta
Ilu-ja lastekirj / muutus Ilukirj. osakaal
2016 27458 / -2,15 % 71,85%
2015 28063 70%
E-raamatuid ostetud ei ole. Jõhvis ja Narva-Jõesuus on e-lugeritesse laetud autorikaitse alt
vabanenud ja vabalt saadavad e-raamatud. Jõhvi lasteraamatukogu on suunanud õpilasi lugerites
olevat klassivälist kirjandust lugema.
Paljud venekeelsed e-raamatud ning auvised on internetis tasuta kättesaadavad. Seda võimalust
kasutavad lugejad aktiivselt ilma raamatukogu vahenduseta.
Üleüldine nõudlus e-teavikute järele puudub.
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadav oleks Eestis ilmuv perioodika, v.a
väheväärtusliku sisuga väljaanded. Võõrkeelset perioodikat komplekteeritakse lugejate soove
arvestades vastavalt vajadusele ning võimalustele. Perioodikat soetati raamatukogudesse kokku
1438 nimetust.
Aasta Ajakirjad (nimet/ a.käiku) Ajalehed (nimet/a.käiku)
2016 1125 (-7,02%) / 1307 (-5,90%) 313 (-6%)/ 422 (-0,9%)
2015 1210 / 1389 333 / 426
Enamus perioodikast on ostetud, vähesel määral ka muul moel saadud. Narva Keskraamatukogu
perioodika ostu finantseeris 536.00 euroga Ameerika Ühendriikide Suursaatkond.
Perioodika laenutused moodustavad vallaraamatukogudes kohati 30 – 50 % laenutuste üldarvust.
Kultuuriajakirjandusest on tellitud põhiliselt Hea Laps, Täheke, Loomingu Raamatukogu ja Värske
Rõhk. Maakogudes on huvi nende vastu väike.
-
19
Siiski on Iisaku raamatukogus prioriteediks jäänud kultuuriajakirjade tellimine, sest raamatukogu
asub kooliga ühes hoones ja sellepärast peetakse vajalikuks nende soetamist (vaatamata nende
vähesele kasutamisele). Samas on Iisaku raha nappuse tõttu loobunud „kollastest” ajakirjadest nagu
Kroonika, Naised, Naisteleht jt.
Voka raamatukogus moodustavad kultuuriajakirjad tellitust ühe kolmandiku.
Toila raamatukogu on loobunud ajakirjadest, mida on võimalik lugeda veebis ja nendest, mille järgi
nõudlust ei ole.
Vallaraamatukogud tellivad perioodikat iseseisvalt.
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviseid soetati aruandeaastal 243 (2015. a. 349).
Kõige rohkem lisandus auviseid Narva keskraamatukogu fondi, millest 151 eksemplari oli
erivajadustega inimeste tarbeks mõeldud audioraamatute kogu, mida kasutavad ka tavalugejad.
Sillamäel lisandus muul moel soetatuna 27 auvist, Jõhvis 16, Kohtla-Järvel 9.
Maaraamatukogud said juurde 32 auvist, millest Avinurme raamatukogule lisandus muul moel
juurdetulekuna 25 eksemplari DVDsid „Eesti filmiklassika“ sarjast.
Üldiselt ostetakse auviseid minimaalselt. Tavaliselt on need keeleõppe või mõne muu raamatuga
koos. Jõhvis on valikuliselt ostetud eesti muusika CD-sid.
Elektroonilisi teavikuid lisandus kaheksa (Narva 6, Sillamäe 1, Jõhvi 1).
3.2 Inventuurid, mahakandmised
Aruandeaastal üheski maakonna raamatukogus inventuuri ei toimunud. 2017. a on see plaanis
Alajõe ja Kuremäe raamatukogus.
Jõhvi Keskraamatukogus oli 2016.a kustutamiste eelistuseks topelteksemplaride mahakandmine.
Need olid enamasti eestikeelsed välisautorite raamatud, mida oli omal ajal tellitud 2 ja enam
eksemplari (saadud ajavahemikus 1990 – 2000). Vanemaid raamatuid ei loeta enam nii palju ja
ruumipuudus on suur. Raamatud läksid teisele ringile tasuta raamatu laatadel kevadise käsitöölaada
„Viru nikerdaja“ ja sügisese Mihklilaada ajal. Osa kustutatutest anti üle Jõhvi Riigigümnaasiumile
ja Viru Vangla raamatukogule.
Suure ruumipuuduse tõttu jäeti ajakirjadest enamasti alles viimased viis aastakäiku. Kohalikku
ajalehte Põhjarannik ja kultuuriajakirju Akadeemia, Looming, Keel ja Kirjandus jmt maha ei
kantud.
Kohtla-Järvel tehti ära suur töö lasteosakonna ja lugemissaali fondide korrastamisel seoses
lugemissaali kolimisega lasteraamatukogu hoonesse. Jätkus töö fondi korrastamisel keskkogu
laenutusosakonnas ja Sompa haruraamatukogus. Kustutati vananenud, räbaldunud ja sisult aegunud
või suure eksemplariarvuga kirjandust. Väga paljud raamatud leidsid tee uuele kasutusringile tänu
tasuta raamatu laatadele. Mahakantud kirjanduse vastu tundsid suurt huvi koolide raamatukogud.
Sillamäel käis ettevalmistus 2017.a kolimiseks uutesse ruumidesse, seetõttu pöörati kogude
korrastamisele suurt tähelepanu, kandes maha lagunenud ja aegunud teavikud. Kustutati 32192 eks,
võrdluseks - 2015. aastal kustutati 3419 eks.
Narvas kanti maha lisaks tavapärasele lagunenud ja vananenud teavikute kustutamisele aegunud
infokandjatel (VHS kassetid) olevad väljaanded.
Linnaraamatukogudes N-Jõesuus ja Kiviõlis kustutati 2016.a kokku 1369 eksemplari rohkem kui
mullu (3030 / 1661).
Ka vallaraamatukogudes tegeleti aktiivsemalt fondide korrastamisega. Võrreldes 2015.a kustutati
neis 5318 eks enam (4144 /9462).
Sonda raamatukogu kandis lugejate puudumise tõttu maha kogu venekeelse kirjanduse. Erra
laenutuspunktis kanti maha kõik topelteksemplarid, kuna laenutuspunktis vähendati ruumipinda.
Venekeelsed raamatud läksid teisele ringile Jõhvi Mihklilaada tasuta raamatute laadal.
Maidla raamatukogu kandis maha ligi 400 eks aegunud liigilist kirjandust.
-
20
Kokkuvõttes kustutati maakonna raamatukogudes 109831 eks, mida on 1382 eks vähem kui 2015.a
(111213 eks).
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suuri muudatusi 2016.aastal ei olnud, pakuti traditsioonilisi raamatukoguteenuseid: kojulaenutust,
kohallugemist, RVL-i ning interneti kasutamist. Suuremates raamatukogudes on võimalik teha
koopiaid, enamikes on ka printimisvõimalus. Teenused on valdavalt tasulised ja tasutakse vastavalt
kehtestatud hinnakirjadele. Endiselt abistatakse inimesi veebiteenuste osas: pangatehingutel, tulu- ja
tervisedeklaratsioonide täitmistel, CV-de koostamistel jm. Muukeelsetel inimestel aidatakse
orienteeruda Eesti seadusandluses tutvustades portaali Riigi Teataja.
Tammiku, Saka, Olgina ja Kohtla-Nõmme raamatukogudes pakuti juba varem postiteenust. 2016.
aastal lisandusid postipunktid Vokas ja Sinimäel, käesoleva aasta algusest ka Mäetagusel. Kui
väikestes raamatukogudes on sellise lisateenuse pakkumine raamatukogus õigustatud, siis Kohtla-
Nõmme raamatukogu puhul on töö killustatus jõudnud nii kaugele, et igapäevase raamatukogutöö
tegemiseks enam aega ei jää. Nimelt on Kohtla-Nõmme raamatukogutöötaja 0,5 koormusega
kooliraamatukogus ja 0,5 koormusega rahvaraamatukogus, nii et 4 tundi raamatukogu
lahtiolekuaega kulub tal suures osas erinevate postiteenuste vormistamisele.
Pagaril jääb samuti raamatukogutööks küllaltki vähe aega, sest raamatukoguhoidja kohuseid täidab
osalise tööajaga seltsimaja juhataja. Tammiku raamatukogu tegutseb ka Jõhvi valla infopunktina,
kus inimesed saavad esitada avaldusi ja saada infot vallavalitsuse tegevuse kohta. Soonurme
raamatukogu pakkus teenusena saali üürimist, mida kasutati pereürituste läbiviimiseks ja
koosolekute läbiviimiseks. Lisateenust osutab ka Narva-Jõesuu raamatukogu. Nimelt vahendab ta
pensionäridele tasuta sõidu plastikkaarte, mida antakse iga päev 10 tükki eelregistreerimise alusel
24 tunniks kasutada ja hiljem tagastatakse raamatukokku. Sellega kaasneb ka aruandlus
linnavalitsusele (inimeste nimekirjad). Ulvi raamatukogus on inimestel, kel pole telefoni, võimalus
helistada näiteks arstile järjekorda panemiseks vms. Sakal saab mõõta vererõhku.
Lugejate rahulolu-uuringuid aruandeaasta jooksul maakonnas läbi ei viidud.
Jõhvi Keskraamatukogu:
2014. aastast laenutab raamatukogu kasutajatele e-lugereid. Kahjuks on neid laenutatud vähe:
kolme aasta jooksul on kolme e-lugerit laenutatud vaid 20 korral, sh eelmisel aastal viiel korral.
Üheks põhjuseks on kindlasti lugerites puuduv kaasaegne kirjandus. Uute e-raamatute ostmiseks
puudub ka nende lugemis- ja laenutuskeskkond. Tasulise teenusena rendib raamatukogu välja
seminarisaali. Kahjuks mahutab saal, kus viiakse läbi ka maakonna raamatukogutöötajate seminare,
max 25 inimest ja on läbikäidav. Seetõttu on huvi saali rendi vastu küllaltki väike.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Seoses lugemissaali kolimisega lasteosakonnaga ühte hoonesse ühtlustati nende osakondade
lahtiolekuajad.
Tasuliste teenustena pakuti koopiate valmistamist, skaneerimist. Kuna teaviku eksemplaarsus on
jäänud väiksemaks ja igasse harukogusse ei tellita kõiki nimetusi, siis sellest tingitult kasutati
pidevalt süsteemisisest laenutamist.
Lugemissaalis viidi aasta alguses läbi lugejaküsitlus ajakirjade ja ajalehtede lugemiseelistuste
kohta. Sellega arvestati 2016. a perioodika tellimisel.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Haruraamatukogus muutus teeninduskorraldus. Kui varem asusid hoone ühes tiivas laste ja
täiskasvanute ühine laenutusosakond ja teises tiivas ühine lugemissaal, siis nüüd on omaette laste
teenindus (laenutus ja lugemisnurk) ja täiskasvanute teenindus (laenutus ja lugemisnurk).
Narva Keskraamatukogu:
Suvehooajal pakuti teenust Promenaadi raamatukogus. Kasutades siseressurssi teenindati
erivajadustega inimesi kodus. Lugejatele korraldati tasuta arvutialaseid koolitusi.
-
21
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIP-i kasutamine.
Avalik teave on kättesaadav kõikides raamatukogudes. Kohaliku omavalitsuse materjalid
(määrused, protokollid, detailplaneeringud, arenguplaanid jm) on saadaval üldjuhul paberil.
Avalik teave on kättesaadav ka valdade veebilehtedel. Lisaks on paljudes kohtades vallalehed.
Raamatukogu on üldjuhul kogu kohaliku elu puudutava informatsiooni vahendaja.
Avatud internetipunktid on olemas kõikide raamatukogude juures. Selle kasutamine on eri paigus
erinev, kuid valdavalt täheldatakse kasutamise langust. Küllap on oma osa ka sellel, et paljudes
külaraamatukogudes on vilets internetiühendus või amortiseerunud arvutipark. Internetipunkti
olemasolu on siiski vajalik just erinevate e-teenuste kasutamiseks.
Jõhvi Keskraamatukogu:
Raamatukogus on tasuta internetiühendus, mis tagab juurdepääsu avalikule teabele. Teabe otsijale
on põhiliselt abiks bibliograaf ja lugemissaali töötaja, seda eriti Riigi Teataja kasutamisel.
Lugemissaalis on väljas aruteluks valla detailplaneeringud, volikogu otsused ja määrused.
Lasteosakonna infotahvlitel on üleval noortele oluline info mitmesugustest noorteüritustest,
konkurssidest, noortevahetustest ja projektidest.
Võrreldes 2015. aastaga on täiskasvanutest AIP-i kasutajate arv tõusnud 449 inimese võrra (2015. a
– 2143, 2016. a – 2592). Järjest rohkem külastavad raamatukogu need inimesed, kellel on vaja
kasutada mitmesuguseid e-teenuseid (tervisedeklaratsioonide täitmine, erinevate dokumentide
digiallkirjastamine ja nende edastamine ametiasutustele jms). Rohkem on ka neid külastajaid, kes
kasutavad raamatukogus printimise võimalust (piletid, pangaväljavõtted jms). Alates eelmisest
aastast saab väljatrükke teha neljast arvutist varasema kahe asemel. Seetõttu on ka keskmine
kasutusaeg vähenenud umbes 30 minutile.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Keskraamatukogus ja haruraamatukogudes oli kokku 46 arvutit, neist lugejate kasutuses avaliku
teabe kättesaamiseks 15. AIP -i teenused on tasuta ja kättesaadavad kõigile soovijatele. WiFi võrgu
kasutamisvõimalus on keskraamatukogu peamajas, lugemissaalis ning Ahtme haruraamatukogus.
AIP punkte on kokku kaks – keskraamatukogu lugemissaalis ja Ahtme haruraamatukogus.
Lugemissaalis langes kasutajate arv võrreldes 2015. aastaga 422 võrra ehk 11 %. Üheks põhjuseks
on ilmselt see, et lugemissaal oli seoses kolimisega 28. augustist kuni
2. oktoobrini suletud. Ahtme harukogus aga tõusis kasutajate arv 86 võrra ehk 3 %.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Raamatukogus on tagatud juurdepääs avalikule teabele, kohaliku omavalitsuse ja riigi e-teenustele.
Raamatukogutöötaja on üldjuhul informatsiooni vahendaja.
Kasutajaid aidatakse orienteeruda Eesti seadusandluses tutvustades portaali Riigi Teataja ja
venekeelset õigusinfosüsteemi EstLex.
Linna avalik teave on kättesaadav Sillamäe veebilehel. Kohaliku omavalitsuse materjalid
(detailplaneeringud, arenguplaanid jm) on saadaval ka paberil.
Jätkuvalt abistatakse inimesi veebiteenuste osas: CV-de koostamistel, pangatehingutel,
tuludeklaratsioonide täitmistel jm.
AIPi ja WiFi võimalusi kasutavad ka linna külalised, turistid.
Lugejad kasutasid raamatukogu WiFi võrku ka oma sülearvutitega. AIP-i kasutati 2016.а. 10903
korda, mis oli 240 korda, ehk 2% vähem kui 2015.aastal. Vähenemist mõjutas haruraamatukogu
ümberkorralduste ajal piiratud AIP-i kasutamine.
Narva Keskraamatukogu:
Külastajate käsutuses oli 18 arvutit (sh 14 keskkogus). Keskkogu 14 külastajate kasutuses olevast
arvutist olid 8 AIP arvutid (4 täiskasvanutele ja 4 lasteosakonnas) ja 6 Ameerika Teabepunkti ja
MakerLabi arvutid. Raamatukogu arvuteid kasutati 6650 korral, 5705 korral täiskasvanute ja 945
korral laste poolt. Huvi arvutite kasutamise vastu on säilinud, kuid paljud kasutajad loobuvad mõne
aja pärast arvutite aegluse tõttu. Raamatukogu arvutipark on vananenud. Lugejad kasutasid
raamatukogu WiFi võrku oma sülearvutitega. WiFi võrk on piiratud ulatusega ning kättesaadav vaid
-
22
osaliselt. Võrreldes 2015. aastaga on kasutuste hulk langenud. Arvatavalt on langus toimunud
seoses isiklike arvutite hulga suurenemisega, kuna isiklike arvutite soetamine on muutunud järjest
soodsamaks ning mobiilne internet on kiirem ja soodsam.
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Tabel 5
Raamatu-
kogu
Lugejad
2015
Lugejad
2016
Muutus
(+-)
Linna/maak.
rmtk
33796 31261 -2535
Sh keskk 2796 2660 -136
Raamatu-
Kogu
Külastused
2015
Külastused
2016
Muutus
(+-)
Virtuaal-
külast.
2015
Virtuaal-
külast.
2016
Muutus
(+-)
Linna/maak.
rmtk
480613 454828 -25785 126325 84526 -41799
Sh keskk 34994 36736 +1742 6522 5727 -795
Raamatu-
Kogu
Laenut-d
2015
Laenut-d
2016
Muutus
(+-)
Päringud*
2015
Päringud*
2016
Muutus
(+-)
Linna/maak.
rmtk
1089333 1054521 -34812 19889 20045 +156
Sh keskk 76390 80480 +4090 312 487 +175
Raamatukogude kasutamise arvestust peetakse raamatukoguprogrammides Urram ja Riks.
2016. a kasutas raamatukogu 20,7% Ida-Virumaa elanikest (2015.a 22%). Iga idavirulane külastas
aastas raamatukogu keskmiselt 3 korda ning iga lugeja kohta tuli 7 laenutust.
Langustendents põhinäitajate osas maakonnas tervikuna jätkus. Võrreldes 2015 aastaga vähenes
raamatukogude lugejate arv 8%, külastuste arv 5% ja laenutuste arv 3%. Neljas keskraamatukogus
vähenes lugejate arv 7%, külastuste arv 6%, laenutuste arv 3%. Külakogudes vähenesid näitajad
vastavalt 10, 8 ja 5%.
Raamatukogude kasutamist mõjutavad endiselt demograafilised probleemid: elanikkonna
vähenemine ja vananemine, jätkuv linnastumine, maakohtade tühjenemine, väljaränne ja tööränne.
Maakonna elanikkond vähenes aastaga 2392 inimese võrra ja see jätab oma jälje ka raamatukogude
tegevusse. Elanikke kaotas enamik Ida-Viru omavalitsusi. Väikestes kohtades mõjutab raamatukogu
näitajaid ka ühe aktiivse lugeja lahkumine.
Elanikkond vananeb. Nagu tabavalt kirjutas Ulvi raamatukogu juhataja koosneb küla elanikkond
eakatest ja veel eakamatest. Paljud eakad püsilugejad ei saa enam tervise, eeskätt silmade
probleemide tõttu lugeda. Töölkäivad inimesed aga ei jõua lugeda ajapuuduse tõttu.
Kindlasti on põhinäitajate languse põhjuseks ka muude meediumide ja nendega seotud võimaluste
kiire kasv.
Oma jälje arvuliste näitajate vähenemisele jättis kindlasti ka omavalitsuste poolne
komplekteerimissummade vähenemine (- 3869 €).
Saka raamatukogu põhinäitajad langesid tänu sellele, et raamatukogu oli 5 kuud suletud.
Aseri raamatukogus kasvas lugejate arv Venemaa kodanike arvelt, kes omavad Aseris kinnisvara.
Tammiku raamatukogus on kasvanud perioodika laenutuste arv, sest inimesed on harjunud neid
lugema, aga koju tellida neid enam ei jõua. Külastuste arvu suurendab teiste teenuste, näiteks
postipunkti pakkumine raamatukogus. Narva-Jõesuus on tõusnud külastuste arv seoses pensionäride
sõidukaartide jagamisega.
-
23
Infopäringute arv maakonnas tervikuna on tõusnud 1%, sealhulgas keskkogudes jäi päringute arv
samaks, külakogudes tõusis 6%.
Virtuaalkülastuste arv maakonnas tervikuna on võrreldes eelmise aastaga langenud 33%. Kui 2015.
aastal toimus suur tõus keskkogude arvelt (+86,6%), siis eelmisel aastal vähenesid keskkogude
virtuaalkülastused 36% võrra. Üheks põhjuseks on ilmselt Narva Keskraamatukogu
virtuaalkülastuste märgatav vähenemine seoses MakerLabi kodulehe ümbertegemisega eraldi
tasulises domeenis paiknevast kodulehest raamatukogu kodulehe osaks.
Külakogudes seevastu tõusis virtuaalkülastuste arv 32%. Reaalsete ja virtuaalsete külastuste
kogusummast moodustavad virtuaalkülastused maakonnas tervikuna 16% (2015 – 21%),
keskkogudes 17% (2015 – 23%) ning külakogudes 13% (2015 - 9%).
Tegevused, mis võiksid aidata põhinäitajate arvu tõsta.
Riigipoolsed:
Kaasaegsete raamatukoguhoonete rajamisele kaasaaitamine. Eeskujuks võiksid olla Soome raamatukogud, mida sügisel külastasid Lääne- ja Ida –Viru
raamatukogude töötajad. Sealsed raamatukogud on tõelised tõmbekeskused, mis on täis lapsi ja
noori. Raamatukogud on kokkusaamis- ja ajaveetmiskohad, kus pakutakse lisaks palju tasuta
võimalusi kasutajate silmaringi avardamiseks. Inimesi kutsuvad raamatukogudesse hästi planeeritud
ruumid, mida saab vajadusel muuta, palju erinevaid töötube. Raamatutest tähtsamaks peetakse
lugejat ja tema soovidega arvestamist. Seevastu Jõhvi Keskraamatukogu füüsiline keskkond
meenutab pigem raamatute ladu ega kutsu inimesi, eeskätt noori, siia vaba aega veetma.
Juurdepääsu tagamine e-kogudele, sh kaasaegsetele eestikeelsetele e-raamatutele.
Raamatukogude ülesanne on avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Selle teenuse kvaliteetseks pakkumiseks peab arendama raamatukogude tehnilist võimekust, sh
investeerimist arvutiparki ja töötajate infotehnoloogiaalast harimist.
Raamatutele, millele on lugejate järjekord lisaeksemplari(de) ostmine riigi eraldatud rahast.
Koostööpartnerite leidmine. Näiteks ETKAga Andras toimus mitmeid harivaid koolitusi ja viidi läbi projekt „Kingi võimalus“, mis aitab kaasa raamatukogude külastatavuse
suurenemisele.
Omavalitsuse poolsed:
Kaasaegsete raamatukoguhoonete rajamine
Erivajadustega inimestele võimaluse loomine raamatukogu külastamiseks
Raamatukogu visiitkaart on võimekas raamatukoguhoidja. Kohaliku tasandi rahastamise madal tase ei ole praegu motiveeriv noorte spetsialistide raamatukokku tööle tulekuks.
Suurem rahaline panustamine raamatukogutöötajate erialasesse täienduskoolitusse
Raamatukogupoolsed: Paindlik raamatukoguteenus
Kaasaegne raamatukogu peab ajaga kaasas käima ja arvestama sellega, et noorte kultuuritaju on
muutunud audiovisuaalseks ning tehnoloogiapõhiseks. Heaks näiteks siin on Narva
Keskraamatukogus tegutsev innovatsioonilabor MakerLab, kus korraldati 2016. a 156 töötuba ja
koolitust.
Ka Jõhvi Keskraamatukogu selle aasta projektid on suunatud uute tehnoloogiliste võimaluste
pakkumisele raamatukogus. Plaanis on soetada kaasaegne teler koos kõlaritega võimaldades
raamatukogu kasutajatel, sealhulgas õpilastel vaadata kohapeal väärtfilme, mida vastavalt
seadusandlusele raamatukogudest laenutada ei tohi. Filmide vaatamise juurde pakutakse näitust
algteostest, et tuua filmi kaudu noori ka raamatute juurde. Tulevikus on kavas filmiklubi loomine,
kus lisaks filmi vaatamisele arutletakse filmi üle ja kohtutakse filmi tegijatega.
-
24
Käesoleval aastal teostub teinegi projekt, mis pakub raamatukogu kasutajatele suuremat vabadust ja
avardab iseteenindusvõimalusi. Jõhvi Keskraamatukogu uuele välisuksele paigaldatav tagastuskast
võimaldab tagastada teavikud ajal, kui raamatukogu on suletud.
Sellega Jõhvis saab olema maakonnas esimene tagastuskasti teenust pakkuv raamatukogu.
Projektitöö Projektitöö aitab tuua raamatukogudesse lisaraha ja luua lisaväärtusi. Tihti on suurema eelarvega
projektide kirjutamisel takistuseks raamatukogu omaosaluse puudumine. Jõhvi Keskraamatukogu
nõukogu tegi vallavalitsusele ettepaneku, et edaspidi tagatakse valla eelarvest vajadusel
raamatukogu projektidele kuni 1000 € suurune omaosalus.
Erinevate teenuste pakkumine Kogemus näitab, et erinevate teenuste, näiteks postipunkti, piletite müügi jm pakkumine
raamatukogus suurendab külastuste arvu. Inimesed, kes muidu ei satukski raamatukokku, avastavad
näiteks postipaki järele tulles raamatukogude võimalused ning neist võivad saada lugejad.
Laenutuste arvu tõstaks ka koduteenuse aktiivsem pakkumine ja reklaamimine ja tegevuste
pakkumine erivajadustega inimestele.
Erinevate töötubade pakkumine vastavalt kasutajate huvidele. Töötoad ei pea olema seotud
tehnoloogiaga ega nõudma alati palju raha. Need võivad olla kaartide meisterdamise vms õpitoad,
mida juhendab kas raamatukoguhoidja või keegi vabatahtlik.
Kasutajakoolituste aktiivsem korraldamine erinevatel, huvipakkuvatel teemadel.
Jõhvi Keskraamatukogu peaks rohkem korraldama üritusi täiskasvanud venekeelsetele kasutajatele. Viimastel puudub traditsioon raamatukoguüritusi külastada, sest neid pole
raamatukogu mitmeid aastaid korraldanud.
Rohkem põnevate ja uudsete ürituste korraldamist noortele. Valdavalt viiakse raamatukogudes läbi nn traditsioonilisi kirjandusüritusi. Ehk jääb siinjuures puudu
eksperimenteerimisjulgusest. Kui noortekeskustes töötavad valdavalt noored inimesed, siis
raamatukogudes mitte. Noortega leiab kergemini ühise keele ja on nende jaoks liider noor või nooruslik töötaja.
Jõhvi Keskraamatukogu andis ka eelmisel aastal Ida-Virumaa raamatukogude laenutuste edetabeli
põhjal välja lugejaauhinna kolmele enimlaenutatud Eesti autorile. TOP 10 perioodil 01.09.2015 –
01.09.2016 nägi eelmisel aastal maakonnas välja järgmine:
Mart Sanderi „Litsid: Esimene raamat”
Erik Tohvri “Hingevõlg”
Margit Kilumets “Jaak Joala: kuulsuse ahelad”
Evelin Ilves “Kirju”
Erik Tohvri “Äri ja armastus”
Ira Lember “Pärandus”
Olavi Ruitlane “Vee peal”
Helju Pets “Elu läheb edasi”
Kalle Muuli “Vilja teine elu”
Mart Kadastik “Eluaegne”
Jõhvi Keskraamatukogu:
Lugejaid oli 22,2 % valla elanike arvust. Keskmiselt külastas keskraamatukogu koos
laenutuspunktiga umbes 125 inimest päevas, Tammiku harukogu 5 inimest päevas. Kasutajate arv
vähenes 136 inimese võrra. Seoses raamatukoguprogrammi muudatusega lugejate
ümberregistreerimises tekitab kasutajate arv küsimusi. Kuna lugejaid registreeritakse alates
eelmisest aastast jooksvalt läbi aasta, siis ei pruugi tulla aasta lõpu seisuga kogu lugejate arv õige.
Mõju avaldab ka elanike arvu vähenemine - 2016. a jooksul vähenes elanike arv Jõhvis 233 inimese
-
25
võrra. Laenutuste arv näitab küll tõusu, kuid teenindusosakonnas on see aasta-aastalt langevas
trendis. Seevastu lasteosakonna laenutuste arv on tõusnud. Külastuste arvu tõusu ei saa kahjuks
täpselt analüüsida, kuna statistika loeb kokku nii täiskasvanute kui laste külastused. Mingi osa
tõusust on arvatavasti toimunud täiskasvanutest AIP-i kasutajate arvelt. Virtuaalkülastuste arv
moodustas külastustest 13% (2015 – 16%).
Kõige rohkem oli lugejaid järjekorras järgmistele raamatutele: Mart Sanderi „Litsid: Esimene
raamat”, Margit Kilumets “Jaak Joala: kuulsuse ahelad”, Evelin Ilves “Kirju”, Kalle Muuli “Vilja
teine elu”.
2016. aastal registreeriti 487 infopäringut, mis on 175 võrra rohkem kui 2015. aastal. Kõige rohkem
esitati päringuid erinevate uurimistööde koostamiseks ja seda tegid kõige enam põhikooli 8. ja 11.
klasside õpilased. Üheks põhjuseks, miks päringute arv on tõusnud, võib lugeda noorte viitsimatust
ise uurimismaterjali otsida.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu:
Vähenesid lugejate ja külastuste arvud. Osaliselt on see seotud linna rahvaarvu pideva
vähenemisega, aga kindlasti ka noorte vähese huviga lugemise vastu. Kuigivõrd mõjutasid külastusi
ka remonditööd lasteraamatukogus ja lugemissaali kolimine. Mõlemad osakonnad olid suletud üle
kuu aja. Laenutuste arv vähenes laenutus- ja lasteosakonnas. Lasteosakonna töö on juba mitmel
aastal olnud häiritud remonditööde tõttu. Suurenenud on infopäringute arv. Päringuid tehakse
erinevatel teemadel: noormeeste kasvatamine vanakreekas, kodalukkude valmistamine,
toidulisandite kasulikkus-kahjulikkus, käevõrude punumine, ametnike suhtlemine vangidega jne.
Päringutele vastamiseks kasutatakse üha enam IT - lahendusi (skaneerimine, info edastamine
interneti teel). Näiteks üks elektrooniline päring tehti Iisaku Muuseumilt Jõuga kalmete kohta.
Vastus skanneeriti raamatust „Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil“.
Nagu eelmistelgi aastatel oli ülekaalus ilukirjanduse ja keeleõpikute laenutamine. Eesti keeles
laenutati kõige rohkem Mart Sanderi raamatut „Litsid“. Järgnes koolikirjandus: A. Valliku „Kuidas
elad, Ann?“, J. Krüssi „Timm Thaler, ehk müüdud naer“, L. Koidula „Säärane mulk“. Loeti ka H.
Pets`i, J. Collins´i, jt. raamatuid. Jätkuvalt olid populaarsed elulooraamatud. Keeleõpikutest olid
populaarsed R. Kallase „Kõik on korras!“, M. Kriguli „Igapäevane eesti keel“, Ыйспуу, Я.
„Справочник по эстонскому языку„. Vene keeles olid ilukirjanduses loetavamad autorid
Marinina, Metlitskaja, Poljakova. Üliõpilased laenutasid põhiliselt õpikuid, mis peavad olema välja
antud viimastel aastatel ning loeti rohkem ingliskeelset ilu- ja õppealast kirjandust. Põhikooli
õpilased laenutasid rohkesti loodusteadusalast kirjandust.
19.12.-30.12. võis raamatukogudesse tagastada raamatuid viivisevabalt. Võlglastele helistati,
saadeti e-maile, ilmusid artiklid kohalikus pressis, info oli üleval raamatukogu kodulehel ja FB-s.
Vaatamata reklaamile kasutati paraku seda võimalust vähe.
Sillamäe Linna Keskraamatukogu:
Elanike arv linnas vähenes aastaga 255 inimese võrra. Seda võib pidada laenutuste ja külastuste
peamiseks languse põhjuseks. Lisaks mõjus kolm kuud kestnud haruraamatukogu kogude
ümberpaigutamine, mis häiris lugejateenindust. Sellel ajal ei toimunud ka lasteüritusi, mis on
haruraamatukogus väga populaarsed. Oma osa oli arvude vähenemises ka haruraamatukoguga ühes
majas asuva lasteaia sulgemisel (koostöö oli aktiivne), lugejaskonna vananemisel ning elanike
kaugemal tööl käimisel.
Üheks raamatukogu kasutamise vähenemise põhjuseks võib pidada seda, et väga lai valik
venekeelseid raamatuid on internetis vabalt kättesaadavad. Sillamäe elanikud loevad enamasti vene
keeles ning iga soovija saab neid oma arvutis tasuta lugeda. Näiteks nimekirjas „70 tasuta on-line
raamatukogu“ on suur valik nii ilu- kui aimekirjandust.
2016.aastal oli raamatukogu kasutajaid 35% linna elanikest (2015.a ka 35%). Vähenes külastuste
(-7%) ja laenutuste (-5%) arv.
-
26
Kohallaenutuste arv langes 4% võrra, vaatamate sellele, et raamatukogu laenutab koju kõiki
(väikese erandiga) perioodikaväljaandeid.
Külastusi ühe kasutaja kohta (v.a virtuaalkülastused) oli 2016.aastal 15,8 (2015.a 16,7), laenutuste
arv oli 39 eks. (2015.a 40 eks.).
Suurenes üritustel osalenute arv 9297 (2015.a 7127), mis näitab, et raamatukogu roll
kultuurikeskusena muutub üha olulisemaks. Ürituste oluliseks osaks on raamatuväljapanekud, mis
pakuvad osalejatele alati huvi.
Probleemiks jääb teismeliste lugemisele kaasamine. Raamatukogu üritustel osalevad nad hea
meelega, kuid raamatuid laenutada ikkagi ei soovi.
Raamatukogu veebilehe külastuste vähenemine on seotud erinevate sotsiaalmeedia kanalite
rohkusega. Raamatukogu Facebooki konto külastatavus on aktiivne.
Infopäringute arv 2016.aastal oli 2015.a tasemel (2015.a - 8406, 2016.a - 8417 infopäringut).
Päringud olid seotud kooli- ja õppetööga, kodulooga, sugupuu-uurimisega, reisimisega, erinevate
looduse-, keele-, kirjanduse teemadega.
Narva Keskraamatukogu:
Raamatukogu teenuseid kasutas eelmisel aastal 11942 lugejat (19,75% elanikest). 38,7% lugejatest
olid lapsed (2015. a 39,39%). Mitmete raamatukoguteenuste kasutamine ei eelda lugejaks
registreerimist ja nii ei sisalda eelpool toodud arvud nende teenuste kasutajaid, kus lugejaks
registreerimine ei ole nõutud, nt üritustel osalemine ja näituste külastamine.
Aruandeaastal vähenes elanike arv linnas -791inimese võrra (2015. a -825) ning raamatukogu
kasutajate arv -759 (2015. a+64).
Lugejate arvu vähenemine tingib ka külastuste ja laenutuste arvu vähenemise.
Külastusi oli 143378. Ühe kasutaja kohta oli 12 külastust (2015. a 12,06).
Eelmisel aastal laenutati koju 317512 raamatut, ajakirja, heli- ja videosalvestist. Võrreldes aastaga
2015 langes laenutuste arv 2,1%.
Kojulaenutusi ühe elaniku kohta oli 5,25 (2015. a 5,43), ühe kasutaja kohta oli 26,59 (2015. a
26,21) ja ühe laenaja kohta oli 36,90 (2015. a 36,04)
Suurim kojulaenutuste arv on 60-69- aastaste ning 8- aastaste lugejate hulgas.
Koju laenutatud teavikutest 8,12% olid eestikeelsed ja 90,68 % venekeelsed. Ilukirjanduse osa
kojulaenutatud teavikutest moodustas 76,4%.
Peale keeleõpikute loeti eesti kirjandusest kõige rohkem järgmisi raamatuid: Kunnas, Leo
„Takerdunud rünnak“, Tohvri, Erik „Ühe katu