Raha ja rahapoliitika

29
RAHA JA RAHAPOLIITIKA Gümnaasiumi majandusõpetus

description

Raha ja rahapoliitika. Gümnaasiumi majandusõpetus. Raha. Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. . Raha funktsioonid. Vahetus- ja maksevahend Arvestusühik Väärtuse säilitaja Bartertehing – vahetatakse kaup kauba vastu. - PowerPoint PPT Presentation

Transcript of Raha ja rahapoliitika

Page 1: Raha ja rahapoliitika

RAHA JA RAHAPOLIITIKA Gümnaasiumi

majandusõpetus

Page 2: Raha ja rahapoliitika

RAHA Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.

Page 3: Raha ja rahapoliitika

RAHA FUNKTSIOONID1. Vahetus- ja maksevahend2. Arvestusühik3. Väärtuse säilitaja

Bartertehing – vahetatakse kaup kauba vastu

Page 4: Raha ja rahapoliitika

RAHA AJALOOS Teokarbid Karusnahad Suured kivirattad ….

Page 5: Raha ja rahapoliitika

Koerahambad rahana

Hambad tõmmati täiskasvanud koera suust ja neist moodustati Kee. Keed kasutusel rahana

Uus-Guinea

Page 6: Raha ja rahapoliitika

UUS-GUINEA RAHAD

Page 7: Raha ja rahapoliitika

MÄNGUMARGID TAIS

Page 8: Raha ja rahapoliitika

ROOMLASED KASUTASID NII ÕLI KUI ÕLILAMPI RAHANA

Page 9: Raha ja rahapoliitika

Teepakk – kokkupressitud teest tahvelHiinas kasutusel veel 70 aastat tagasi

Page 10: Raha ja rahapoliitika

VÄÄRISMETALL RAHANA Hinnaline Ei rikne Jagatav Kaalult väikeseks tehtav Transporditav Äratuntavalt rahaks tehtav

Page 11: Raha ja rahapoliitika

ESIMESED METALLRAHAD – HIINAVASEST, IGAS SUURUSES

Page 12: Raha ja rahapoliitika

RÕNGASRAHA – PORTUGALI ORJAKAUPLEJAD AAFRIKAS KASUTASID

Page 13: Raha ja rahapoliitika

MÜNDID

Page 14: Raha ja rahapoliitika

HIINA MÜNDID

Page 15: Raha ja rahapoliitika

PABERRAHA Pärgamendil – esimesena Hiinas Euroopas 17. saj. Oluliselt odavam toota ja kaasas kanda Äratuntavus Võltsimiskindlus Vastupidavus Tagab piisava sularahavaru riigis

Page 16: Raha ja rahapoliitika

EESTI WABARIIGI RAHAD

Page 17: Raha ja rahapoliitika

NÕUKOGUDE AJA PABERRAHAD

Page 18: Raha ja rahapoliitika

EESTI VABARIIGI KROONID

Page 19: Raha ja rahapoliitika

VIRTUAALRAHA E. KONTORAHA

Page 20: Raha ja rahapoliitika

VÄIKSEIM TŠEKK – 1 SENT US$

Page 21: Raha ja rahapoliitika

HINNASTABIILSUS Olukord, kus saab langetada tulevikku puudutavaid otsuseid, olles kindel, et hinnatase ei kõigu

Page 22: Raha ja rahapoliitika

Zimbabwe raha

RAHA OMADUSED - STABIILSUS

Page 23: Raha ja rahapoliitika

SAKSA MARK – PÄRAST I MS DEVALVEERITI MARKA

Page 24: Raha ja rahapoliitika

RAHA OMADUSED Äratuntavus Kaasaskantavus Ühtlus Jagatavus

Page 25: Raha ja rahapoliitika

PANGANDUSE TEKE1. Kullassepad – kulla valvurid2. Kullassepp laenaja, hoiustaja3. Osa rahast välja laenamata – kohustuslik reservOli 15%, nüüd on eurotsoonis 2% lühiajalistelt

0% pikaajalistelt

Page 26: Raha ja rahapoliitika

RAHA LOOMINE1. Mati hoiustab pangas A 10 000 eurot2. Jaan laenab 9800 eurot 3. Jaan ostab uue auto, maksab 9800 eurot4. AS Auto hoiustab raha pangas B5. Pank B laenab sporditarvete poele 9604 6. Jne.7. Lõpuks rahamass suurenenud 500 000 euroni

Page 27: Raha ja rahapoliitika

PANGANDUSSÜSTEEM

Keskpank Hinnastabiilsus Rahapoliitika Raha hulga ja intresside juhtimine

Ettevõtetele viimase laenu andmine

Riigi rahareservi tellimine

Kommertspangad

Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele

Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne.

Page 28: Raha ja rahapoliitika

EESTI PANK - KESKPANK Osalemine rahapoliitika kujundamises euroalal Välisreservide (valuuta) hoidmine, suurendamine finantsstabiilsuse tagamine Arveldus ja maksesüsteemid pankade vahel Raha emiteerimine Euroopa Keskpangaga koostöös Valitsuse nõustamine Euroopa Keskpangale statistika kogumine

Intresside suurused EURIBOR Välisvaluuta ost-müük, ka kulla hoidmine.

Pankade kohustusliku reservi hoidmine

Kliiringterhingud pankade vahel

Raha emiteerimine Valitsusega koostöö

Page 29: Raha ja rahapoliitika

RAHALOOMEKORDISTI Rahakordaja Näitab, kui palju toodab hoiustatud raha käibesse uut raha

100 / kohustusliku reservi protsent(varutegur)

100/ 2 = 50 Iga hoiustatud 100 eurot toodab ringlusesse raha 100 x 50 = 5000 eurot