WRC 2003 raadioside tulevik

67 aastat tagasi

RF võimsuste jagamine ja summeerimine

Kui raadio oli veel ilmaime - UR2TAY lugu

Juubelikokkutulekut peeti Rael

Viimsi mehed Kihnus

Lääne-Eesti raadioamatööride kokkutulek

Järvamaa mehed Eestimaal suve veetmas

CQ WW DX Contest

Arvo Kallaste - 70!

TÄNA LEHES:

Nr. 3/42 oktoober 2003

Quo vadis, ham radio?Lehed kolletuvad, metsad on

seeni täis ja koolid on alanud �kindel märk, et sügis on jällegisaabunud. Ometi on see meiejaoks natuke teistmoodi sügis,sügis mis järgneb suvele, milmaailmas tehti tõsiseid, meidkipuudutavaid otsuseid side- ningkommunikatsiooni valdkonnas.Genfis juunis toimunud WorldR a d i o c o m m u n i c a t i o nConference 2003 seadis sihte lä-himateks aastateks, jagas sagedu-si ning proovis muuta põhimõt-teid. Ja kui konverentsile 4. juulilväärikas punkt pandi, võisimeõnneks kergendatult hingata �meil läks hästi! Muidugi tulebõigluse nimel kohe täpsustada,et maailma amatöörkond ei ol-nud sugugi passiivse pealtvaata-ja rollis, vaid et see �hästi minek�oli väga tõhusa töö tulemus kogurahvusvahelise ham communitypoolt, kus käigus ka kõrgetase-meline diplomaatia �kahurvägi�.

Usun, et ka siin häälekandjasei oleks ülearune lähemalt tutvus-tada Genfi suurkogu meid puu-dutavaid otsuseid, sest tõenäoli-selt määravad need raadioamatö-rismi kui valdkonna (ingliskeel-se terminiga amateur services)olemuse ja tema toimimise print-siibid jälle õige mitmeks aasta-kümneks. Alustame fundamen-taalsemast ehk artiklist 25, kusraadioamatörism defineeritakse,vaadates üle mõned olulisemadmuudatused senise sõnastusegavõrreldes.

Art. 25.1 ütleb, et �Erinevatemaade amatöörjaamade vahelineraadioside on lubatud, välja ar-vatud juhul, kui mingi konkreet-se maa kohalik administratsioonon kehtestanud vastupidisedreeglid.�

Seega, keelata saab amatöör-sidet vaid mingis konkreetseskohas/riigis ja see omab vaid lo-kaalset mõju.

Art. 25.2 määrab selle, kuidasseda amatöörsidet peab pidama:

�Erinevate maade amatöörjaama-de vaheline sidepidamine peabpiirduma infovahetusega, misseondub raadioamatörismi ees-märkidega, nagu need on definee-ritud p. 1.56, ja isiklikku laadikommentaaridega.� Pean kohenentima, et siin on tegemist suh-teliselt vaba tõlkega, kuid igata-hes on asja mõte see, et antaksesenisest oluliselt vabamad käednäit. vestlusteema valikul ja muu-detakse kommunikeerumise stii-li. Tõepoolest, tänapäeva kom-mertsajastul ei ole ju tarvis piir-duda pelgalt side tehnilise külje-ga, käsitleda vaid aparatuuri, tes-tida seadmeid vmt. � aspektid, misolid vanas sõnastuses küllalt kit-salt paika pandud. Definitsioon1.56 on aga jätkuvalt ajakohanening pädev ja määrab nn. amateurservice�i olemuse � �amatööride� raadiotehnikast huvitatud isi-kud, kes on nõuetekohaselt auto-riseeritud ning lähtuvad vaid isik-likest ja mitterahalistest püüdlus-test � vahel peetav raadioside,mida harrastatakse eneseharimi-se, suhtlemise ja tehniliste uurin-gute eesmärkidel.�

Art. 25.3 muutmine käsitlebvõimalust amatöörside kasuta-miseks nn. kolmanda osapoolenimel � �Amatöörjaamu võib ka-sutada rahvusvaheliseks kommu-nikatsiooniks kolmandate osa-poolte poolt juhul, kui see onvajalik hädaabi osutamiseks, sa-muti katastroofide korral. Niisu-guse kasutuse reguleerimine kuu-lub kohalike administratsiooni-de pädevusse.� Nagu näha, onsiin tehtud oluline samm edasiseadustamaks amatöörside kasu-tamist alternatiivsidena (ka mit-te-amatööride poolt) ja loodudniisuguse tegevuse tagamiseksrahvusvaheline regulatsioon.

Art. 25.5 on ehk üks ajalooli-semaid ja olulisemaid selles blo-kis � käsitleb palju kirgi üles küt-nud morse oskuse nõuet. �Ko-halikud administratsioonid mää-

ravad, kas isikud, kes taotlevadraadioamatööri litsentsi ama-töörjaama kasutamiseks peavadvõi ei pea demonstreerima mor-se koodis tekstide saatmise javastuvõtu võimeid�. Millest tu-lenevalt antakse morse oskusenõude üle otsustamine üksikutemaade administratsioonide (näit.

Sideamet meil) pädevusse ja sedaei reguleeri enam mingid teisedrahvusvahelised õigusaktid. Aru-saadavalt peitub siin võimalusmeelitada meie hobi juurde uusitegijaid, kellele morseoskusenõue oli siiani üsna tõsiseks pärs-sivaks teguriks.Jätkub lk 3

EESTI RAADIOAMATÖÖRIDE ÜHINGEstonian Radio Amateurs Union

Founded 1935

lk 2 oktoober 2003ES - QTC

SIDEAMET

Kirjad: P/k 125, 10502 Tallinne-post: erau@erau.eeweb: http://www.erau.ee

ERAÜ JUHATUS:

Esimees Arvo Pihl, ES5MCGSM: +372 50 94900e-post: es5mc@erau.ee

Aseesimees Tõnu Elhi, ES1DWGSM: +372 51 33851e-post: es1dw@erau.ee

ULL toimkonna esimeesAndrus Lillevars, ES2NAGSM: +372 51 27611e-post: es2na@erau.ee

ES-QTC toimetaja Vahur Leemets, ES4BOGSM: +372 56 495439e-post: es4bo@erau.ee

Lühilaine (LL) toimkonna esimeesTõnno Vähk, ES5TVGSM: +372 51 59019e-post: es5tv@erau.ee

Kalle Lotamõis, ES2FNe-post: es2fn@erau.ee

Kuno Peek, ES1ABCe-post: es1abc@erau.ee

KOMISJONID JA TOIMKONNAD:Järelvalvekomisjoni esimees Ako Põhako, ES8AYGSM: +372 52 41142e-post: es3qe@erau.ee

Keskeksamikomisjoni esimees Heiki Kallas, ES1AWGSM: +372 55 62 6630, tööl tel 0 6 509 732e-post: es1aw@erau.ee

Raadio-orienteerumise (RO) toimkonna esimeesTarmo Gede, GSM: +372 55 617277e-post: ardf@erau.ee

Ajalootoimkonna esimees Jaan Nikker, ES3GZGSM: +372 52 25748e-post: es3gz@erau.ee

Juhatuse tehniline sekretär-koordinaator ArvoKallaste, ES1CWGSM: +372 53 909190Tel/fax: +372 6 570774Kirjad: p/k 116, 10502 Tallinne-post: es1cw@erau.ee

Juhatuse alaline toimimiskoht ja QSL-talitus TallinnaPolütehnikumis(Tallinn, Pärnu mnt.57, tuba 115) onliikmetele avatud kolmapäeviti kl.14.30 kuni 17.30.Teistel tööpäevadel posti kättesaamiseks või jätmiseks,on soovitav eelnevalt läbirääkida ES1CW kõnetraadil.

MTÜ ERAÜ konto Hansapangasnr.1120066318, pangakood 767.

MTÜ Eesti Raadioamatööride Ühingu(reg. kood 800 64 729) väljaanneToimetaja Vahur Leemets, ES4BOKiripost: Roheline 19, 45107 Tapa

E-post: es4abo@erau.eeTel +372 32 20 026

GSM +372 56 495 439Küljendus

Liina Kald GSM 052 87 998Trükitud trükikojas Agur, Pikk 16

44307 Rakvere

NB! Sideametilt ja Kesk-eksamikomisjoniltveelkordne meeldetuletus

kontrollige oma jaama tööloa kehtivuse tähtaaega ja võtke etteselle pikendamine! On juba esimesed hilinejad, kelledel tööloa

taastamine saab juhtuda ainult läbi uute eksamite.Tähelepanu � loa pikendamisel algab uus kehtivusaeg ehkjärgmised 3 aastat loal oleva senise kehtivusaja lõppemise

päevast. Seega � midagi ei juhtu, kui loa pikendamist teostadaennetähtaegselt.

Kolmapäeval, 10. septembril toimunudERAÜ juhatuse koosolek

kinnitas järgmise aasta ühingu ürituste kalenderplaani järgnevalt:

Talvepäev: 14.02.2004 - TallinnÜldkoosolek: 3.04.2004 - TapaKokkutulek: 2.- 4.07.2004 - Tehumardi, Saaremaa

Lisaks tuleks ära märkida ka ühingu poolt korraldavaterahvusvaheliste võistluste toimumise ajad:

ES Open HF Championship - 17.04.2004ES Open VHF/UHF/SHF Field Day - 6.- 8.08.2004

Seega, tehke omale aegsasti vastavad märked kalendrisse,et tuleva aasta tegevusi planeerida!

JUHATUS ANNAB TEADA

NB! Alates 1. oktoobrist võib tasuda ERAÜ liikmemakseidjärgmise aasta eest.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on 2004.aliikmemaksu suuruseks tegevliikmele 240 kr.

Mittetöötavatel pensionäridel ja üldhariduskoolide õppuritelpalume liikmemaksu soodustustuseks pöörduda

vastava avaldusega juhatuse poole.Avaldust võib olla saata kiri- või e-postiga.

Meeldetuletuseks �ERAÜ arveldusarve Hansapangas on 1120066318.

Ülekande tegemisel tingimata teha viide oma kutsungile jaet on tegemist just 2004.a. liikmemaksuga.

Liikmetel ES1/ES2 kutsungipiirkondadest on võimalikliikmemaksu tasuda nagu alati ka otse

s.o. sularahas ja kolmapäeviti QSL-talituses.

KESK-EKSAMIKOMISJON ANNAB TEADA

Kesk-eksamikomisjon teatab, etjärjekordne raadioamatööride kvalifikatsioonieksam

toimub 20.novembril 2003.a. kell 17:00Tallinna Polütehnikumis, Pärnu mnt.57, 4.korrus, tuba 404.

Avaldused eksamile pääsemiseks tuleb esitadakas kirjalikult aadressil:

ERAÜ eksamikomisjon, pk.125, 10502 Tallinnvõi e-postiga aadressil es1aw@erau.ee.

Avalduses tuleb näidata oma isikuandmed, aadress,kontakttelefonide numbrid, e-posti aadress ja

millise kvalifikatsiooniklassi eksamit soovitakse sooritada.Eksamiküsimused on toodud ERAÜ koduleheküljel.

Lisainfo võib saada Heikilt/ES1AW telefonil6509732 või e-posti kaudu es1aw@erau.ee.

lk 3oktoober 2003 ES - QTC

Algus lk 1Ülaltooduga sarnases võtmes on esitatud

ka artikkel 25.6 � �Kõik amatöörjaama kasu-tamist reguleerivad kvalifikatsiooninõudedmääratakse ja kinnitatakse kohalike administ-ratsioonide poolt. Kvalifikatsiooninõuetealuseks võivad olla standardid, mis on too-dud ITU Soovitustes nr. ITU R M.1544.�

Järgmine artikkel, 25.7 käsitleb võimsusi:�Amatöörjaamade maksimaalsed võimsusedmääratakse kindlaks kohalike administrat-sioonide poolt�. Tegemist on lühendatudversiooniga vanast sõnastusest, mis tookordlisas juurde ka operaatorite tehnilise kvalifi-katsiooni määratluse � nüüd aga on sellestloobutud, mis tähendab jällegi riigi administ-ratsioonile vabadust seda küsimust ise regu-leerida.

Täiesti uued määrused on aga artiklid25.9A ja 25.9B. Esimene neist ütleb, et �ko-halikel administratsioonidel soovitatakseluua vajalikke tingimusi amatöörjaamade et-tevalmistamiseks ja side tagamiseks katast-roofi olukordades�.

Art. 25.9B aga käsitleb kõigile meile vägahuvipakkuvat teemat � ajutist amatöörjaamakasutamist mingis teises riigis viibides: �Ko-halike administratsioonide pädevuses onmäärata, kas ta lubab teise riigi administrat-siooni poolt välja antud amatöörlitsentsiomanikul ajutiselt töötada amatöörjaamastantud riigi territooriumil ning millised ontema litsentsist tulenevad õigused või pii-rangud antud riigis.� Seega on astutud vägapõhimõtteline samm edasi amatöörlitsent-side ühtlustamise ning ristkasutuse suunal �

ka siin tuleb loota edaspidi üha vähenevaleadministreerimise püüdele ja asjaolule, et rii-kide vastavad ametkonnad teevad järjest ti-henevat koostööd.

Artikkel 25 lõpeb kahe punktiga, mis kä-sitlevad satelliitsidet, kuid antud ülevaate lü-hiduse huvides neid pikemalt siinkohal eikajastaks.

Kõikide lühilainemeeste maiuspalaks onloomulikult konverentsil saavutatud kokku-lepe 7 MHz sagedusala laienduseks IARU 1.ja 3. regiooni jaoks. Jah, pessimistid saavadkindlasti väita, et ei saavutatud ju päris soo-vitud tulemust (taotleti teadupärast ju100kHz rohkem) ning ka saavutatu realisee-rub alles terve igaviku pärast, kuid olgem siis-ki realistid, sest eksisteeris täiesti käegakat-sutav võimalus, et midagi poleks üldsegimuutunud! Soovitan internetist lugeda DavidSumneri (K1ZZ) raportit, kus antud küsi-mus leiab ka pikemalt käsitlemist ja millestselgesti lähtub, kui vaevaliselt tänaseks saa-vutatud kompromiss ikkagi tuli. Niisiis, meilsaab olema senisest pikem 7 MHz laineala(7,0-7,2 MHz) ja viidatud täiendavad 100kHz saame enda käsutusse alates 29. märt-sist 2009.

Loomulikult tegeles WRC-03 aga peami-selt raadioamatörismi otseselt mitte puudu-tavate kommunikatsioonivaldkondadega,mis samas võivad meile siiski kaudselt võisiis mõnel juhul ka üsna otseselt tõsist mõjuavaldada. Siia hulka kuuluvad näiteks erine-vad kaasaegsed internetitehnoloogiad, satel-liitsidega seonduv jpm. Amatööride eesmärksellisel puhul on jälgida, et meie huvid olek-sid parimal võimalikul viisil kaitstud ning ta-

gada heal tasemel tehnilise ekspertiisi ja ar-gumentatsiooni olemasolu, kui kommerts-haid meid tõsiselt nurka suruda ähvardavad.

Lugejal võib nüüd selle kõige peale tekki-da väga õigustatud küsimus � milliseid muu-datusi meie kohalikus seadusandluses needotsused kaasa toovad ning kuidas see mindjuba �homme� mõjutama hakkab? Tõepoo-lest, täna on juba alustatud Sidemäärustemuudatuste ettevalmistamist ning usutavas-ti saab juba järgmisest QTC numbrist sellestkavast ka konkreetsemalt teada. Võin siin-kohal aga kinnitada, et nende muudatustesuund on igati kooskõlas konverentsi otsus-tega ning ühingul on selle juures öelda omakaalukas sõna. Ringivaatamisele tuleb meiesenine kategooriate/klasside jaotus ning klas-side seos morseoskusega, algajatel avanebvõimalus oma esimesi samme teha ja tege-vusluba omandada olulisel määral lihtsusta-tud korras jne. � kuid täpsemalt loete sellestjuba ES-QTC talvenumbrist.

Saabunud sügis aga pakub raadioamatöö-rile traditsiooniliselt põnevaid tegemisi, lü-hilaineil on ees aasta suurimad võistlused,hooaja lõpetavad aga ka meie oma karikaeta-pid ning käsivõtmevõistlus. Ehkki Päikeselei tundu enam olevat selleks korraks meiejaoks palju varuks, soovitan ikkagi üle vaada-ta Eesti esitulemuste tabelid ning proovidamõnele vanemale rekordile tuult alla teha. Jamuidugi � aasta lõpuks ootab ühing teie kõi-kide panust järgmise aasta eelarve tulude täit-miseks, sest ilma selleta ei pruugi meile saa-budagi seda ülehomset, mille nimel ka WRC-l maailma amatöörid tõsiselt vaeva nägid.

Sügistervitustega,

Arvo Pihl, ES5MC

Quo vadis ...

Sügishooaja saabudes on märgata väi-kest tagasiminekut amatöörtöös, kunapole aega istuda jaama juures ja pidada si-demeid välismaaga. Eks jõuluvaheaeg pa-kub selleks jälle paremaid võimalusi. Eel-olev amatööride päev annab kahtlematauut hoogu paljudele neile, kes ühel võiteisel põhjusel on amatöörtööst loobu-nud.

Ühel viimasel ERAÜ juhatuse koosole-kul määrati kindlaks ka lühilaineamatöö-ride päeval peetavate referaatide teemad.Need on järgmised: 1. Kehtiv kord amatörismi alal Eestis,Posti Peavalitsuse kavatsusi ja tuleviku-väljavaateid. Esitab ins. A.Põdrus. 2. Uusimaid andmeid lühilainete levi-mise alalt. Esitab kpt. A.Isotamm. 3. Ülevaade Eesti amatööride tegevu-sest. Esitab A.Pärjel. 4. Amatöörsidemepidamise uusimaid

määritlusi. Esitab L.Vedru.Referaatidele järgneb mõttevahetus

amatöör-tehnilisel alal.ERAÜ tahab juba tuleval suvel korral-

dada meie amatööride-vahelise ultralühi-laine võistluspäeva, mille tulemusi hinna-takse ja antakse võit ja le väl jarändauhind.Võistluse ligemad üksikasjadpole veel selgunud, kuna tahetakse ennemõtteid vahetada liikmeskonnas, et sel-gitada päeva ulatust ja teostamisvõimalu-si.

Esimene Eesti lühilaineamatööridepäev, mis peeti 6. dets. s.a., õnnestus täielmääral. Kutsutud külalistest olid saabu-nud Riigi Ringhäälingu direktor ins.Olbrei, kaitseliidu ülem kindral Orasmaa,dir. Võrk, leitnant Kalmus,

kpt. Kallikorm, ins. Leesment ja terverida asjahuvilisi.

Päeva avas kpt. Isotamm lühikese kõ-

nega., millele järgnesid referaadid. Peale re-feraate külastati ühiselt KL Peastaabi raa-diojaama ja jälgiti sidet Paidega. Samasvaadeldi ka moodsat amatöörvastuvõtjatRCA superit ja kuulati 10 meetri laineribalamatööre. Ka uus KL välijaam pakkusvaatajaile huvi.

Järgnes ühine lõunasöök, millest võt-tis osa ka kindral Orasmaa.

Hiljem külastati amatöörjaamu ES2C,ES5C ja ES3C ja vahetati mõtteid ama-töörtegevuse üle.

Kõigi osavõtjate muljed päevast olidväga head ja avaldati soovi, et ka järgmiselaastal korraldataks samalaadne üritus.

Raadiotehnika,november/

detsember 1936

67 aastat tagasi

AJALUGU

�

����RKP

���RKP

,1387

���RKP

287387

���RKP

287387

= �����RKP�

��

= �����RKP�

��

lk 4 oktoober 2003ES - QTC

Artiklis vaatleme erinevaid võimalikekonstruktsioonilisi lahendusi.Aplac Simu-laatori abil selgitame eri konstruktsioonideomadused ja millised on tähtsaimad fakto-rid, mida peaks projekteerimisel silmas pi-dama . Ja lõpuks praktilisi näpunäited. Jaga-jate/Summaatorite (edaspidi jagaja) tüübid:

· Wilkinsoni tüüpi· 90 deg. Hübriid· 1,5 ë Ring· Lange· Ja muud tüübid (resistiivsed, ferriit- trafod jne)Põhilised RF omadused, mis iseloomus-

tavad jagajaid :· Läbiv kadu, S21 (IL , insertion loss), dB· Sobitus, S11,S22 (RL ,return loss) dB või VSWR· Väljundite vaheline Isolatsioon, S32 (isolation) dB

Amatöörpraktikas on põhiliselt kasutu-sel kaks esimest tüüpi ja seda tänu nendelihtasele projekteerimisele ja valmistamiselekodustes tingimustes. 1,5 ë Ring on samutikasutatav, kuid tema geomeetrilised mõõt-med on madalamatel sagedustel suhteliseltsuured. Lange tüüpi jagaja on RF omadustepoolest väga hea, aga ise valmistamine onväga keerukas. Resistiivse 6dB jagaja sage-duslikud omadused sõltuvad otseselt kasu-tatud komponentidest ja konstruktsioonist(kaubandulikud variandid kuni 18GHz-ni)

Wilkinsoni jagajas toimub võimsuse ja-gamine samas faasis, kuna mõlemas õlas onë/4 pikkune liinilõik.

100 oomine takisti võimsus peab olemavähemalt ½ sisseantavast võimsusest, kunaühe väljundi katkestuse või lühise korral lan-geb temale ½ võimsusest. Näiteks tranistorvõimendi ühe õla mahapõlemisel töötabsüsteem poole võimsusega edasi.

Microstrip konstruktsioon joonisel 1 jakoaksiaalne konstruktsioon joonisel 2.

Analüüsime Aplac simulaatori abilkoaksiaalset lahendust 432 MHz sagedus-alas. Simulatsioonis on kaabli komponen-diks tavaline polüetüleen kaabel kõigi oma-dustega (kadu, å ). Joonisel 3 on analüüsi tule-mus hüpoteetilise 70,7 ohm koaksiaal kaab-liga ja ideaalse takistiga. Joonisel 4 on analüü-situd 75 ohm kaabliga ja ideaalse takistigajagajat.75ohm kaabliga halveneb sisendi so-bituse -22dB-ni (VSWR 1.17), isolatsiooni30dB-ni, väljundi sobituse -26dB-ni (VSWR1.12). Need parameetrid on aga täiesti vas-tuvõetavad. Järgmisena lisame reaalsete oma-dustega 100ohm takisti ( 1pF,2nH) ja 2mmmittekoaksiaalset ühendust(vaata joonis 2).Analüüsi tulemus on joonisel 5. Nagu näha,

nihkub kesksagedus natuke kõrgemale, si-sendi VSWR 1.2, väljundi VSWR 1.12, iso-latsioon 26db. Pikendades kaablite pikkust5mm võrra, saame kesksageduse tagasi õige-le kohale ja reaalsete komponentidega janormaalsete parameetritega Wikinsoni jaga-ja on valmis( joonis 6). Näitena 4-wayWilkinsonist foto joonisel 7, mida autor ka-sutab 4x 80W mooduli summeerimiseks432MHz-l.

90 �deg Hübriid kombineri väljundites

on võimsuste faasinihe 90 kraadi, kuna sig-naali tee pikkus erineb õlgades ë/4 võrra.50 oomine takisti peab kestma samuti vähe-malt ½ sisseantavast võimsusest.

Põhimõte esitatud joonisel 8. Analüüsimetaas koaksiaalkaablitest konstruktsiooni.Hüpoteetilise 35.5 ohm kaabliga jagaja ana-lüüsi tulemus on joonisel 9. 2x 75 ohm kaab-liga jagaja analüüsi tulemus on joonisel 10.

Isolatsiooni ja sobituse omadused võr-reldes hüpoteetilise 35.5 ohm-ga ei ole olu-liselt halvenenud . Küll aga on kadu (IL)

RF Võimsuse jagamine ja summeerimineRF analüüs, praktilised lahendused

Joonis 1

�

Joonis 2

Joonis 3

Joonis 4

TEHNIKANURK

�

lk 5oktoober 2003 ES - QTC

suurenenud 0.5 dB võrra (Wilkinsonis ligi-kaudu 0.1dB). Ilmselt on küsimus selles, etkaablite paralleelühendus toob kaasa suure-mad mittekoaksiaalsed ühenduskohad ja sel-lega ka kaod . Parasiitelemendid nihutavadkesksagedust ainult 1...2 MHz madalamale.

Näitena üks võimalik 1.3GHz hübriidiPCB , joonis 11.

Analüüs ja praktiliseds o o v i t u s e d

� Madalamatel sagedustel( kuni 432MHz)ja võimsustel alla 100W väljundis on otstar-bekam kasutada lihtsat kaablist valmistata-vat Wikinsoni, kuna kaablite kaod on veelväikesed, Wilkinsoni sagedusriba on laiemja ballasttakisti parasiitsed omadused ei põh-justa eriti suurt omaduste halvenemist. Kuikadu ei ole oluline kriteerium, siis võibkasutatda ka koaksiaalset Hübriidi.

� Madalamatel sagedustel (kuni 432MHz)ja võimsustel üle 200W õlas on eelistatumPCB või õhkliinidega valmistatud hübriidmitte Wikinson, sest suure võimsusega100ohm ballasttakistil on alati suur parasiit-mahtuvus. Seevastu 50oomist suure võim-susega koormust on kergem leida. Kaablisthübriid ei ole otstarbekas tänu suurtele ka-dudele.

� Kõrgematel sagedustel ( 1.3GHz ja roh-kem) ja väikestel võimsustel (alla 5W)on või-malik kasutada nii Wilkinsoni kui HübriidiPCB varianti. Kõrgematel sagedustel( 1GHzja rohkem) ja suurtel võimsustel (10W jarohkem)on otstarbekas kasutada PCB võiõhkliinidega Hübriidi, kuna 100 oomise ta-kisti parasiitomaduste mõju on dramaatili-ne. Hübriidi puhul jääb alati kriitiliseks kit-sas sagedusriba ja seega suurt täpsust nõu-dev PCB või õhk-konstruktsiooni valmis-tamise protsess.

� Kui valmistate kaablist jagajat, siis oleksotstarbekas kasutada uuemat kaablit (polü-etüleeni vananedes muutuvad dielektrikuomadused) või vajadusel mõõtmiste kaudutäpsustada kaabli reaalset lühendustegurit(K=1/sqrt(å) ).

Mart Tagasaar, ES1NJ

Joonis 5

Joonis 6

Joonis 7

Joonis 8

Joonis 9

Joonis 10

Joonis 11

lk 6 oktoober 2003ES - QTC

AJALUGU

30 aastat tagasi,1973.aastal saatis tolle-aegse Eesti RaadiospordiFöderatsiooni ajalootoim-konna esimees Henno Us-tav Eesti raadioamatööri-dele põhjaliku 42 küsimu-sega ankeedi. See olimõeldud tõsise ettevõtmi-sena, sest ankeedi koosta-mise teaduslik konsultantoli K.Martinson TeadusteAkadeemia ajalooinstituu-dist. Kui palju vastajadtegelikult oli, on raske öel-da � ERAÜ arhiivis onneid säilinud 24. Vastusedon tavaliselt napisõnalised.Erandiks on Põltsamaaamatööri UR2TAY, AlekseiKatmaa 10leheküljelisesankeedis sisalduv värvikasjutustus sellest, kuidasraadio tema ellu tuli. Sedaon huvitav lugeda ka täna-päeval.

Aleksei Katmaa sün-dis 12.aprillil 1914 Viljan-di maakonnas Lustiveres.Ankeedile vastamise ajalon ta märkinud oma töö-kohaks Eesti Energia Jõ-geva võrgurajooni Põltsa-maa meistripunkti . Sellesametis töötas ta kuni pen-sionile jäämiseni. ES5TAYvõti vaikis 1999. Mälestus-märgiks tema elutööle onPõltsamaa linna keskelasuv Katmaa alajaam.

ES3GZ

Olin kümneaastane, käisinSulustvere algkooli teises klassis.See oli 1925.aasta kevadtalvel,vist märtsikuus, kui koolis peetimingi põllumajanduslik loeng,kuhu oli tulnud hulganisti ümb-ruskonna talumehi. Loeng oliõhtul pärast koolitunde. Osa lap-si, kelle kodu kaugemal , sealhul-gas ka mina, olid talvisel ajal öödikka koolimajas. Selle loengu va-heajal rääkis üks külamees teiste-le suurt uudist, et olevat leiutatudniisugune aparaat, millega võivatkõik ära kuulda, mis kaugel maalräägitakse või tehakse. Ja ei min-git traati! Mõned olid uudisestvaimustatud, teised jälle ei usku-

nud - jutt või asi! Kuid elevust javaidlust see sõnum tekitas. Ja siisma kuulsingi esimest korda sõnaRAADIO.

Järgmisel talvel, kui käisinAidu algkooli kolmandas klassis,rääkisid poisid, et naaberkülaLahavere seltsimajas olevat ol-nud raadiokuulamise demonst-ratsioon. Tulnud mingid mehed,ei tea kust pärit. Sel ajal liikus tihtiigasugu rändkaupmehi, laada-kunstnikke ja udupiltide näitajaid.Need mehed pannud külas üleskuulutused et tulge õhtul seltsi-majja, on enneolematu uudis..Sissepääs 25 marka. Üks poissolevat aidanud antenni kase otsasikutada ja saanud selle eest priipääsme.Raadio olevat küllkrikusunud ja vilistanud, aga eimäleta, kas sellest ka juttu oli.mida sealt veel kuulda saadi.

Aasta hiljem,1927, kui olinkaheteistkümnene, soetasSulustvere küla Kaitseliidu Koduraadio. Külarahvas käis hulganakuulamas ja imestamas. Õhtuneseanss oli 25 marka, pühapäeva-ne kiriku kuulamine 10 marka.Mu vanem vend oli juba paarkorda käinud ja rääkis uhkusega,kuidas raadios antud õiget aega.Kohe täpselt sekundi pealt gon-gi löögiga. Muidugi oli see era-kordne võimalus õiget aega tea-da saada, sest sel ajal seati kellaõigeks ikka kalendri ja päikesetõusu järgi.

Ühel pühapäeval võtsin kamina ette reisu raadiot kuulama.Vinge vastutuulega talveilm olija viis kilomeetrit tuli vantsida.Maksin oma kümme marka ära,lubati hiljem pilet ka anda, aganiisama see jäigi. Kohalolijaid olitosina jagu, peamiselt naised.Üks mutt ütles mulle, et näe kuitore poiss, tuled ka jumalasõnakuulama. Kuulasingi. Ja hoole-ga. Ülekanne oli ühest Tallinnakirikust. Kui jutlus, orelimäng jalaulud läbi olid, ütles raadioonuselge häälega, et head jällekuul-mist õhtul. Siis aparaadi pere-mees, Lutsu nimeline, keerasnuppe siia ja sinna. Kostis ve-nekeelset kõnet, teisest kohasttuli veel kirikut ja orelimängu.Peremees tegi tähtraamatu abilkindlaks, et selle jaama nimi onSundsvall ja küsis, kas keegi teab,

kus maal see olla võiks. Aga kee-gi ei teadnud, et see maa võiksRootsi olla. Nüüd läksin aparaa-dile üsna lähedale. See oli kaunispiklik lahtikäiva kaanega kast jaseal olid lambid ja muud värgidsees - peremees ise näitas. Valju-hääldi oli aparaadist eraldi, suurekõvera toruga, musta värvi.Anoodpatarei oli nagu suur tel-liskivi ja sinna käis mitu juhetkülge. Akud olid laua all ja nöö-ripidi aparaadi küljes kinni. Nõn-da olin siis ka mina isiklikult kuul-nud ja näinud seda ilmama imet,mille nimeks raadio.

1927.aasta sügisel läksinPõltsamaale nn. Rusi kooli (ju-hataja nime järgi) viiendasse klas-si. Koolile oli ostetud raadio. Olimaksnud 65 tuhat. Kas marka võisenti - vist olid need võrdväär-sed. Igatahes oli see kahe hobu-se või nelja lehma hind! Kooliskorraldati sageli ühiskuulamisi.Selleks toodi valjuhääldi pikkadejuhtmetega läbi koridori ja tu-bade klassiruumi, kus see asetatikõrge postamendi otsa. Aparaatise asus kantseleis. Lapsed kuu-lasid hiirvaikselt Ükskord antikuulata Riigikogu koosoleku üle-kannet. Aga kõige toredam oliikka muusikat kuulata. Mina olininnukas kuulaja, hoidusin igalvõimalikul juhul aparaadi ligi.Hiljem mul lubatigi ise raadio-nuppe keerata, kas parema jaa-ma peale panna või hoopis seis-ma jätta. Kui ükskord paranda-sime koolijuhatajaga valjuhääldijuhtmeid, ütles ta, et minustvõiks saada amatöör. Ja ta sele-tas, et amatöör on selline meis-termees, kes endale ise raadioteeb.Pidasin seda juttu naljaks.Oli ju raadio nii aukartust äratavoma paljude nuppude, skaaladeja kanglülititega. Välismaa vab-rikus tehtud, firma WesternElectric kuldsete tähtedega. Apa-ratuur koosnes kahest kastist,mis olid teineteise peal. Alumi-ne suure, pealmine väiksem.Lampide kohal olid kastil üm-margused klaasist aknakesed,mille kaudu tuli jälgida lampide�põlemist�. Iga lambi jaoks olioma küttereostaat. Nende abilseati lambid parajasti õrnpuna-selt hõõguma. Poiste ülesandeksoli viia akusid elektrijaama laadi-miseks ja sealt need tagasi tuua.

Kord juhtus mul koolipapa-ga raadio pärast pahandus.Eksmõned poisid tulnud mulle appinuppe keerama.Pärast kuulami-se lõpetamist jäi aga aparaat väl-ja lülitamata. Tagajärjeks olid tüh-jad akud järgmisel päeval ningkorralik peapesu. Veel hullemlugu oli see, kui poisid vahetun-ni ajal mürtsu tehes ajasid ümberpostamendi koos valjuhääldiga.Eboniidist ruupor läks mitmekstükiks katki! Hiljem lapiti ja lii-miti need tükid kokku ja kuld-tähtedega Western Electric säraspeaaegu endiselt. Ka muusikattuli nagu varemgi.

Sel ajal (1927) oli Põltsamaa-le teab kust tulnud Sarmulininimeline pikk mees, ärimees jaagent. Ta valmistas ise raadio-aparaate ning müüs neid.Temaärist võis osta igasuguseid raa-diotarbeid. Päevad läbi kõlastema maja räästaalusest valju-hääldist raadiomuusikat, midarahvas kogunes kuulama. kordpühapäeval, kui raadiost tuli ki-rikut, hakkasid naised seal ees-kojas koguni kaasa laulma. Tal-linna saated olid muide lühike-sed, peamine oli ikka Vene prog-ramm, mis üürgas päevast päe-va. Balalaikamuusikat oli laialt.Mina olin selle maja ees sageda-ne kuulaja.Samuti imetlesin vaa-teaknale pandud raadiolampe janeid teisi asju, mile nime ma eiteadnud.Ma veel neid ei himus-tanud ega unistanud neidosta.Aga juba järgmisel aastalteadsid poisid koolis rääkida, etkeegi olevat ise teinud endale raa-dio. Et olevat üsna lihtne. Vajaainult puksid ja kristall. Luguvõttis asjaliku pöörde, kui ühelväga külmal koolipäeval paljuõpilasi puudus ja koolitulnutesoovil tegeldi sel päeval raadio-tehnikaga. Füüsikaõpetaja AntsPoltimäe oli asjaga nõus. Ta joo-nistas tahvlile antenne, võnke-ringe ja skeeme. Üsna põnev oli.Sellest ajast peale (veebruar 1928)hakkasin raadio tegemise plaanehauduma. Rääkisin sellest ka ko-dus. Muidugi naerdi mind välja.Mina aga kogusin teadmisi, uuri-sin ajalehest, uurisin kirjutisi aja-lehtedest. Vist oli see Rahvaleht,kus seisis suurte tähtedega: �Sen-satsioon! Detektoraparaat tiku-

Kui raadio oli veel ilmaime

lk 7oktoober 2003 ES - QTC

toosis!� Avaldati ka skeem jaehitusõpetus. Siis hakkasin luge-ma Olbrei ja Põdruse raamatuiddetektoraparaatidest. Ostsin kavõimalust mööda Raadioleheüksiknumbreid. See maksis 10senti, selle eest võis aga saadakaks maitsvat saia. Ka mõnedkooliõpetajad olid hakanud raa-diot ehitama. KeemiaõpetajaPaul Pedoste kutsus poisse en-dale appi poole kerima ja lambi-pesade aluseid välja saagima.Käisin minagi paar korda. Kuiaparaat valmis sai, tuli selle kau-du koolipeol isegi tantsumuusi-kat. See oli Põltsamaa keskkoo-lis 1930.aasta algul.

Siit peale läks mul tõsiseksraadiotegemiseks. Kuigi tasapi-si, sest raha oli napilt. Detekto-rid, poolid ja puksid sain kerge-ma vaevaga, aga pöördkonden-saator polnud naljaasi. Rääkima-ta peatelefonidest, mis maksiskoguni viis krooni. Visa võitlu-sega sain aga kõigest üle. Ja kuitulid selle aasta sügisel �kliistri-pühad�, oli asi nii kaugel, et või-sin kodus antenni üles tõmmata- elumaja katuselt lauda katusele,50 meetrit pikk. Maandus - pooltahvlit tsingitud plekki, millelelinnas plekksepa juures juhe kül-ge joodetud - sai poolteise meetrisügavusele akna alla. Kui siis tup-pa läksin ja kõrvaklapid pähepanin, oli sealt kohe kuulda sop-ranist solisti hääl. Ilma, et makuskilt oleksin midagi keeranudvõi katsunud. Vaat see oli jubasaavutus! Nüüd uskusid ka ko-dused minu võimetesse.Rahagisai nüüd raadio heaks veidi lahe-damalt. Aasta pärast oli mul jubaühelambiline audionvastuvõtja.Lamp Philips 409, 4voldiline akuja 20 taskulambipatareid. Mõniaeg hiljem tegin aparaadi ümberkahelambiliseks.

Sellega minu raadiotegemiseesimene hooaeg lõppeski. Jäi raa-diokuulamine. Ja tehnilist kirjan-

dust püüdsin ikka ka lugeda.Raadiolehest sai teada igasuguuudistest nagu Kapa-Kohila sa-lasaatejaamast, sensatsioonilis-test lühilainetest jm. 1930.aastamaikuu Raadiolehes nr.16 oli pi-kem artikkel lühilaineasjandu-sest. Tuli välja, et on selliseidamatööre. kes ehitavad ise raa-diosaatjaid. Neid hüütavat hami-deks. Eestis olevat aga lühilaine-asjandus soikus. Puuduvat isegivastuvõtuamatöörid, saateama-tööridest rääkimata.Aga jubajärgmisel, 1931.aastal tutvustabRaadioleht lugejaile Eesti lühilai-neamatööre Vedrut ja Suigus-saart. Minu jaoks olid need jutudküll väga kauge muusika. Korrategin küll katset kuulata lühilai-neid, kuid tulemused olid vägakehvad.

1931.aasta lõpul hakkas Põlt-samaal tegutsema uus raadioäri.Ka selle omanik Endel Frey val-mistas algul ise aparaate ja müüsneid. Ja valjuhääldi üürgas akna-augus. Aga see mees tegi ka saa-tekatseid. Saatis kesklainel gram-mofonimuusikat. Mikrofoni eikasutanud, pahandusi eitulnud.Aga päris amatööriks jalühilainemeheks ta ei hakanud.

1934.aastal ehitati PõltsamaalKaitseliidu kohalikule üksuselelühilainesaatja. Seda tööd tegidtelefonivõrgu kohalik ülemKünnis ja elektrimees E. Rüm-mel. Olin mõnikord seal ninapi-di juures. Kui saatejaam valmissai, lubati minulgi võtta mikro-fon ja teha proovisidet. See jaamoli nelja kilomeetri kauguselPõltsamaast, teine jaam oli lin-nas. Jaamas olid ka morsevõt-med, aga neid ei osatud veel ka-sutada.

Morsetähestiku õppisinomal käel juba koolipõlves. Juur-de sai õpitud sõjaväeteenistuses1935-1936, kui olin Tallinnas si-depataljonis telefonist.. 1939.a.kevadel, kui olin Tallinna tehni-

kumi abiturient, andsin ära raa-dioamatööri eksami. See toimusTallinna merekoolis, eksamiko-misjonis oli raadioamatöörideesindajana Paul Sammet. Eksa-mi sooritasid seekord 8 amatöö-ri: Endel Alavere, Alfred Bau-mann, Aleksei Katman, KaljuMeri, Robert Soomre, KirillTsheremissinov, Erik Andersonja Arvi Tops. Sain raadioamatöö-ri tunnistuse, välja antud EestiPosti Telegraafi-Telefoni Valitsu-se poolt 26. mail 1939 nr. 164-855/242.

Õpingute, sõjaväeteenistuseja hiljem liikuva eluviisiga ametitõttu ning veel hiljem segasteaegade ja sõja tõttu jäi kogu seeasi hoopis unarusse. Tuttavaistka keegi amatörismiga ei tegel-nud. Ja alles pärast 30-aastast va-heaega, 1967, kui lugesin ajaleh-tedest teateid raadioamatööri-dest, hakkasin taas pead tõstma.

Ma polnud siiani kunagiamatööre eetris kuulnud. Kuijuba oma rajooniajalehes neistkirjutati ja taheti kohalikke ama-tööre organiseerida, hakkasin tõ-sisemalt eetrit kammima. Lõpuks

kuulsin, et tavalises ringhäälin-guvastuvõtjas öeldi 42 ja 43 meet-ri lainepikkusel tihti �CQ�. Mapoleks võinud uskuda, et ama-tööride sagedusriba nii kitsas on,skaala peal kõigest üks millimee-ter! Seadsin siis aparaadi vilista-ma ja asi võttis vedu. Kohanda-sin ühe vana vastuvõtja päriseltamatööride kuulamiseks. Teginsignaalgeneraatori ja heterodüün-indikaatori. Muuseas kasutasinsageduste määramisel ka televii-sori reasagedust 15625 Hz jaselle arvukaid harmoonilisi. 1969käisin paar korda Tartu raadio-klubis maad kuulamas ja1971.aastal sain III kategooria ,1973 II kategooria raadioama-tööri loa. Saatja lõpus oli algul6P13S, hiljem G-807. Endaehi-tatud vastuvõtja on 12lambilinekahekordse muundusega super.

Olen tegutsenud üksi ja ise-seisvalt, saavutused on veel taga-sihoidlikud. Raadioasjandus jaamatörism on mind pannud tun-netama tervet maailma kui mida-gi väga lähedast ja terviklikku.

Oma QSL kaardi kohta kirjutab Aleksei Katmaa, et selleOma QSL kaardi kohta kirjutab Aleksei Katmaa, et selleOma QSL kaardi kohta kirjutab Aleksei Katmaa, et selleOma QSL kaardi kohta kirjutab Aleksei Katmaa, et selleOma QSL kaardi kohta kirjutab Aleksei Katmaa, et sellejoonistas ta ise sõbra abiga 1971.aastal. Ju vist näopiltjoonistas ta ise sõbra abiga 1971.aastal. Ju vist näopiltjoonistas ta ise sõbra abiga 1971.aastal. Ju vist näopiltjoonistas ta ise sõbra abiga 1971.aastal. Ju vist näopiltjoonistas ta ise sõbra abiga 1971.aastal. Ju vist näopilttuli hästi sarnane, sest üks Ungari amatöör oli selle kaar-tuli hästi sarnane, sest üks Ungari amatöör oli selle kaar-tuli hästi sarnane, sest üks Ungari amatöör oli selle kaar-tuli hästi sarnane, sest üks Ungari amatöör oli selle kaar-tuli hästi sarnane, sest üks Ungari amatöör oli selle kaar-di kopeerinud kirja ümbrikule ja ilma igasuguse muudi kopeerinud kirja ümbrikule ja ilma igasuguse muudi kopeerinud kirja ümbrikule ja ilma igasuguse muudi kopeerinud kirja ümbrikule ja ilma igasuguse muudi kopeerinud kirja ümbrikule ja ilma igasuguse muumärkuseta posti pannud. Kiri tuli kohale!märkuseta posti pannud. Kiri tuli kohale!märkuseta posti pannud. Kiri tuli kohale!märkuseta posti pannud. Kiri tuli kohale!märkuseta posti pannud. Kiri tuli kohale!

ES-QTCOOTAB KÕIKIDE

RAADIOAMATÖÖRIDEKAASTÖID!

lk 8 oktoober 2003ES - QTC

Eesti raadioamatööride traditsioonilist,seekord siis juba ümmarguse järjekorranumb-riga XXXX suvekokkutulekut peeti sel aas-tal 27.-29. juunil maalilise Pärnu jõe kaldalPaide KEK-i Rae puhkebaasis. Siinkohal onpaslik tänada Paide KEK-i juhtkonda mõist-va suhtumise eest hinnapoliitika kujunda-misel. HI!

Ettevalmistus ja korraldus oli järjega jõud-nud ES3-de kätte ja ilusa kohavaliku ja ladu-sa korraldusega paistis juubelikokkutulekkindlasti silma. Kuigi amatööride põhiselts-kond külastas kokkutulekut laupäevasel päe-val, kostis nii audio kui eetrisuminat kokku-tulekuplatsilt juba teisipäevast alates.

Kokkutulek on ERAÜ üks traditsiooni-lisemaid üritusi oma väljakujunenud korral-duse, tegevuste ja traditsioonidega. Lisaksheale puhkusele ning mõnusale suhtluselepannakse paljuski paika ka amatööride eda-sisi plaane puudutav. Tavaoludes on ju eri-nevais Eesti paigus elavate ning toimetavateaktiivsete raadioamatööride kokku saaminepea võimatu.

Aga nüüd kõigest järjekorras.Esimese kokkutulekulisena saabus juba

teisipäeval kohale Mati, ES2QN kes nõudisomale kummipaati ning lubas jõe kaladesttühjaks püüda. Kalapüügiõnne koha pealtküll andmed puuduvad, aga teada on, et takorraldajatele toimetamistes abiks oli. Rah-vast lisandus nii kolmapäeval, neljapäevalning reedeks oli laagriplatsile kogunenudparas seltskond, kes siis lõbusalt suheldesaega veetsid.

Laupäevane päev oli traditsiooniline kok-kutulekupäev. Lipu heiskasid, jällegi tradit-siooniliselt, ennast eelmise aasta jooksulEesti Meistri vääriliseks contestinud. Ava-kõne oli juhatuse esimehelt ning peale sedaautasustati, traditsiooni järgides meie pari-

maid amatööre. Seekord võttis autasustami-ne tavapärasest rohkem aega, sest Juhani,ES5QX poolt logikontrollis püstitatud ko-haliku maailmarekordi tõttu sai võimalikuksnii ES-Open 2002 kui ES-Open 2003 tule-muste teatavakstegemine ning parimate au-tasustamine. Autasude ja karikateta ei jäänudka ULL pool, lisaks LL karikavõistluste pa-rimad ning kuld ja muud võtmed. Auhinna-laud oli tõesti rikkalik ja parimaid oli meil erikutsungirajoonidest ja eri vanusest.

Traditsiooniline supijagamise aeg oli osa-lejate arv koos taustajõududega 250 keerdu,

sest just niipalju jagati välja supiportse. Lõu-nasöök oli tugev ja rammus ning neile, kellelsupist väheseks jäi, olid kohalikud kauban-duse eest vastutajad (Siinkohal on paslik tä-nada toitlustusega tegelejat Ants Veeret omafirmaga) nõus konverteeritava krooni vastuvahetama ka lihakraami ning igati mõistlikuhinnaga õllemärjukest. Mis laagriõllesse puu-tub, siis esmakordselt oli amatööride kokku-tuleku tarbeks valminud õlle erietikett ja kind-lasti on nii mõnelgi raadioamatööril kodusXXXX kokkutuleku kirjaga reliikviapudel.

Pealelõunasel ajal kogunetakse tavaliselt

Juubelikokkutulekut peeti Rael

ERAÜ XXXX kokkutuleku ühispiltERAÜ XXXX kokkutuleku ühispiltERAÜ XXXX kokkutuleku ühispiltERAÜ XXXX kokkutuleku ühispiltERAÜ XXXX kokkutuleku ühispilt

Tõnno, ES5TVTõnno, ES5TVTõnno, ES5TVTõnno, ES5TVTõnno, ES5TV, oksjonit pidamas, Tõnu, ES1DW, oksjonit pidamas, Tõnu, ES1DW, oksjonit pidamas, Tõnu, ES1DW, oksjonit pidamas, Tõnu, ES1DW, oksjonit pidamas, Tõnu, ES1DW, kõiki tehinguid hoolikalt, kõiki tehinguid hoolikalt, kõiki tehinguid hoolikalt, kõiki tehinguid hoolikalt, kõiki tehinguid hoolikaltkirja panemas.kirja panemas.kirja panemas.kirja panemas.kirja panemas.

lk 9oktoober 2003 ES - QTC

TTTTToivo/ES2RRoivo/ES2RRoivo/ES2RRoivo/ES2RRoivo/ES2RR, Jerr, Jerr, Jerr, Jerr, Jerr y/ES2EZ, Ty/ES2EZ, Ty/ES2EZ, Ty/ES2EZ, Ty/ES2EZ, Tom/ES2RJ, Andy/ES2NA, Aarne/ES2QHom/ES2RJ, Andy/ES2NA, Aarne/ES2QHom/ES2RJ, Andy/ES2NA, Aarne/ES2QHom/ES2RJ, Andy/ES2NA, Aarne/ES2QHom/ES2RJ, Andy/ES2NA, Aarne/ES2QH, T, T, T, T, Tom/om/om/om/om/ES1DWES1DWES1DWES1DWES1DW, Harr, Harr, Harr, Harr, Harr y/ES2TGO ja Johanna/ES1DWjun.y/ES2TGO ja Johanna/ES1DWjun.y/ES2TGO ja Johanna/ES1DWjun.y/ES2TGO ja Johanna/ES1DWjun.y/ES2TGO ja Johanna/ES1DWjun.

Juba traditsiooniks kujunenult Eesti Vä-lipäevaks siirdusid Viimsi Raadioklubi me-hed Kihnu saarele. Et võtta puhkuselt kõi-ke, on viimased paar aastat plaani võetudka IOTA võistlus. Kahe võistluse vahel oliseekordne aktiviteet suunatud EME side-dele.

Vaatamata kogetud ebameeldivatele ülla-tustele, võis saavutatuga kokkuvõttes rahulejääda. Aga nüüd asjadest nende juhtumisejärjekorras. Esimesed ebameeldivused alga-sid juba kodus peale asjade pakkimist. 2-lmeetril algas tugev ES levi, mis kestis mitupäeva ja lõppes just selleks hetkeks kui esi-mene osa sideaparatuurist töökorda sai sea-tud. Ja sellega kasutati ära ka kogu selle pe-rioodi ES-i ��fond��, nii et järgneva kahe nä-dala jooksul polnud isegi 6-l meetril midagiteha. Järgmine ebameeldivused olid seotudilmaga. Kõik päevad kui püstitasime anten-ne oli väljas temperatuur üle 30 kraadi ja lõõ-mas päike. Kui aga kätte jõudis aeg võistle-miseks, olid väljas vihm ja tuul. Käsitsi pöö-ratavat antenni oli kogu aeg vaja käega fik-seerida, et see püsiks soovitavas suunas. Tu-lemuste järgi aga võib võistluste kulgemise-ga siiski rahul olla, sest viimaste hulgas ole-ma ei pea. Kõigis võistlustes on oodata kohtaoma klassi esikolmikus.

EME poolelt aga ootas meid ees kõigesuurem pettumus. Majakasse ja ilmajaama oliviimase aasta jooksul paigutatud palju elekt-roonikaseadmeid, mis tekitasid kõrge müra-fooni. Õnneks leidus antenni suund, kusmüra oli veidi madalam ja elektri katkestusetõttu seiskus mingiks ajaks majaka aparatuur.Kuna selle käivitamiseks paluti meie abi, siisõnnestus ��tekitada�� väike ajaline aken edu-kate sidede pidamiseks. Fooni tugevust70cm-l võib lihtsalt iseloomustada sellega,et oma kaja Kuult me ei kuulnud kordagiehkki arvutuste järgi oleks pidanud see ole-ma kuni 5dB üle müra. Kasutades ära neid��auke�� õnnestus siiski teha 70cm 22 sidet ja

23cm-l 3 sidet. Enamuse sidede puhul olikasutusel JT44. Mõned ka CW-l. Parimaksvõib pidada esiksidet ES-OE 23cm-l. Kor-respondendiks oli OE9ERC ja rapordidmõlemal poolel M. 70cm-l küündisid pari-mad rapordid 559-ni. Kahju on paljudestkokkulepitud side üritustest, mis nurjusidmeil välja kujunenud situatsiooni tõttu. Vaa-tamata põõsas istunud Murphyle on meilnüüd kogemus olemas ja huvi edaspidi EME-t viljeleda säilunud. Millal ja kust kohast -eks seda näitab aeg.

Tahaks kõiki tänada, kes vaevusid meiegasidet pidama ja meile vajalikke punkte jaga-ma. Loodame kohtuda järgmine aasta uuestiaga siis võib asukohaks juba olla mõni teinepaik.

73�s de Andy/ES2NA

Taas Kihnus ehkkuidas Viimsi mehed Kuud tõrvasid

Antenniehitus.Antenniehitus.Antenniehitus.Antenniehitus.Antenniehitus.

töögruppidesse, panemaks paika edaspidist�raadioamatöörpoliitikat� Nii ka sel korral.LL seltskond arutas järgneva aasta võistlus-ja sündmuskalendri optimaalset paigutustning selle aasta IARU HF WorldChampionshipi meeskondade üle-eestilistpaiknemist. Kogu kokkutuleku aja tegutses�kirbuturg�.

Õhtupooliku saabudes saabus aeg ühekokkutuleku suurima atraktsiooni - HAMoksjoni jaoks. Oksjoni edukus ja pinge sõl-tub paljuski oksjonipidaja meisterlikkusest.Ja Tõnno, ES5TV on meisterlik oksjonipi-daja. Täiesti uskumatu on see millist kaupakõike maha müüa õnnestus. Oksjonile oli

oma müügiartikleid välja pannud nii firmadkui ka eraisikud. Paljud eraisikud olid omakraami annetanud ning kogu müügitulu jääbühingu kasutada. Omaette osa moodustasES1DZ mälestusauhinna fond. Sinna kogu-nes 2300 krooni ning plaanis on osta vasta-vate kirjadega karikas. Kuumaks kaubaks olika Tehnoturu poolt odavate alghindadegamüüki pandud kaup. Nii mõnigi amatöör saikasuliku kauba kätte jaemüügihinnast tun-duvalt odavamalt.

Oksjoni kogukäive oli u. 15000 kroonining oksjonitulusid kasutatakse järgmisekokkutuleku organiseerimisel ning raadio-amatörismi edendamisel Eestis.

Toimus ka traditsiooniline FM võistlus,mis juba teist aastat peeti 10mW saatjatega70 cm lainealal. Suurem osa laagrirahvast osa-les ühispildistamisel. Õhtuhämaruses naudi-ti lõkkeromantikat ning võimalus oli külas-tada sauna. Kogu päeva jooksul oli võimalusenese ujutamiseks Pärnu jõe soojas vees. Pü-hapäeval toimus tavapärane lõpurivistus ninglangetati laagrilipp.

Kokkutulek läks igati korda ja isegi õeladsääsed ei suutnud rikkuda väga head muljet.

Kohtumiseni Tehumardil.

Vahur, ES4BO

lk 10 oktoober 2003ES - QTC

Eelmise aasta Lääne-Eesti raadioamatöö-ride kokkutuleku lõpetamisel otsustati2003.a. Lääne-Eesti raadioamatööride küm-nes, seega siis juubelikokkutulek, korraldadasamas paigas, kus toimus ka esimene kok-kutulek - Kokuta külas Otsa talu maadel.

Arvestades eelmise aasta kokkutuleku ajalvalitsenud erakordset kuuma ilma, kavanda-ti seekordne üritus jahedamale ajale, 22.-24.augustile. Kui möödunud aastal oli tae-vataat meile erilise pilvitu kõrbekuumuseplaneerinud, siis tänavu oli ilm vahelduv ningvihmapuudust ei olnud.

Ettepanekuid kokkutuleku teemadel hak-kas laekuma juba kevadel. Meelis ES3KI ar-vas, et juubelikokkutulek tuleks pidada pikalaua taga ja väheste antennidega. Ettepanekvõeti arvesse ja paigaldati katusealusesse pikklaud. Erilisi antenne ei paigaldatud.

Seekord olid esimestena kohal KuidoES3AT ja Andy ES2NA. Ants ES3HZ saa-bus ekspeditsioonide jaoks bussi ehitatudhamshackiga, millel isegi autonoomne elekt-rijaam kaasas. Mõne minutiga oli ka antennimast püsti ja kokkutulekul toimis lühilaineside. Kuido seadistas oma 2m FM jaamarepiiteriks 2m /70cm. Nii sai platsil kasuta-da 70cm bandi millivõimsusega Maxoni kä-sijaama sideks 2m bandis.

Laupäeva hommikul saabus osavõtjaidLääne-, Hiiu-, Rapla-, Pärnu- ja Harjumaalt.Õhtuks jõudsid ka saarlased kohal. Koosperedega registreerus 20 inimest. Laagri lipuheiskas Enn ES1OV.

Osavõtjate hulgas olid ka ES-amatööri-

de järelkasvu esindajad- Harri ES2TGO jaAlev (tänaseks ES8TJM).

Tehniliste teemade arutelul tutvustas Andyvõistlustel kasutatavaid arvutiprogramme jaKuido näitas antenni tüünerit AT11MPning skeeme transiiveri juhtimiseks arvutiabil. Toivol ES0TD oli müügiks pakkudaantenne ja 2m käsijaamasid.

Laagris valitses seegi kord sõbralik ja op-timistlik meeleolu. Laagrisupi eest hoolitsesHelve ES1TYO.

Õhtul lõkke ääres meenutati möödunudkokkutulekuid ja põnevaid seiku amatööride

elust ning arendati arutelu mitmesugustelpäevakohastel teemadel.

Kümne aastaga on Lääne-Eesti kokkutu-lekud meid liitnud, harinud ja vastastikkutoetanud, sest meid ühendab üks harrastus �huvi raadioamatörismi vastu.

Laagri lõpetamisel otsustati järgmine kok-kutulek � XI Lääne-Eesti kokkutulek2004.aastal korraldada samas paigas, nädalpeale välipäeva.

Kokkutuleku pilte saab vaadata interne-tis ERAÜ koduleheküljel www.erau.ee.

Enn Liivrand, suviti ES1OV/3

Lääne-Eesti raadioamatööride X kokkutulek

Põhjamaa lühikese suve ilusad suvehom-mikud meelitavad loodusesse ka toanurgasistuva HAM-i. Ning miks siis mitte minnakoos �mänguasjadega�. Rõõm ja naudingkahekordne, seda enam et tänapäeva ama-tööri �mänguasjad� mõõtmetelt ja kaalultselliseid vabaõhumänge soodustavad. Erili-si eesmärke nendele väljasõitudele me ei püs-titanud, seepärast toimusid me rännakud üsnakaootiliselt. Vahest ainult tekitada ning pak-kuda veidi vaheldust endale ja teistele ESHAM-idele. Peatumiskoha ainsaks kriteeriu-miks olid erinevad ES regioonid.

Asukoha koordinaatide määramisel oliabiks �Magellani� GPS. Oma �karvase� hää-le muundasime raadiolaineteks transiiverigaIC-720A. Elektrivõnked üritasime eetris-se saata traadijuppidega, milliseid lahti aruta-tult teadjamad mehed ütlevad olevat inver-ted V.

Lühikese suve jooksul jõudsime olla kõi-gis ES regioonides peale ES0 ja ES1.QSO-de tulistamise tihedus oli keskmiselt 40 QSO-d 40 minutiga. Logi pidasime Log-EQF-iga.

Kuuldavus oli kõikjal Maarjamaa heinamaa-del suurepärane ja ei mingit QRM-i antennikaudu. Kohalik QRM konnade ja koertenäol oli mingil määral olemas, aga talutavHI!

Täname kõiki amatööre, kes võtsid vae-vaks meile vastata ja head �peanahkade�jahtijärgmisel suvel!

Eino, ES3RFL ja Ants, ES3HZ

Kurgedega heinamaal!

KokkutulekulisedKokkutulekulisedKokkutulekulisedKokkutulekulisedKokkutulekulised

lk 11oktoober 2003 ES - QTC

ES results in CQWW 2002SSBSSBSSBSSBSSB CWCWCWCWCW

CQ WW 2002 a tulemuste kCQ WW 2002 a tulemuste kCQ WW 2002 a tulemuste kCQ WW 2002 a tulemuste kCQ WW 2002 a tulemuste kommentaariks:ommentaariks:ommentaariks:ommentaariks:ommentaariks:Osalejate arv kasvas 2001. võrreldes. SSBs oli ikka 15 aga CW-s 18 13 asemel. Rekordeid tehti 8 eelmise aasta 5 asemel. Ka üks Balti rekord

ES1CW-lt SSB QRP 21 MHz. Leedukad tegid 4 Balti rekordit. 2 nendest olid juba enne nende omad ja 1 tuli meilt ja 1 lätlastelt. CW võttiska enda oma lätlastelt, nii jäid nad veel 2 võrra vaesemaks.

Hetkel on meil 13, YL-del 6 ja LY-del 27 Balti rekordit. On aeg hakata valmistuma selle aasta CQWW-ks. SSB voor on 25. - 26. okt.Tõnno Vähk, ES5TV

HPES1AJ A 1.425.008 1989 112 415ES1QD A 61.420 149 58 108ES2X 28 299.280 938 35 139ES6CO 28 83.295 292 31 104ES5GI 14 244.881 1013 37 124

LPES4RD A 27.258 162 31 87ES4RC 28 27.048 142 22 70ES5TX 28 20.750 103 22 61ES1OX 28 8.875 60 23 48ES1CN 21 39.102 229 22 76

QRPES8SW A 47.583 267 32 121 ES RECORDES1CW 21 48.875 300 28 87 BALTIC RECORD

MSES6Q MS 8.084.832 4647 182 726 ES RECORDES2U MS 1.089.612 1483 107 406ES6T MS 577.368 964 85 311

HPES1AJ A 1.771.092 1944 126 495 ES RECORDES7FU A 225.720 522 58 227ES2X 28 354.276 1203 34 122ES6CO 28 54.237 224 25 76ES4RD 7 91.500 734 21 79ES2EZ 3.5 75.516 830 16 68

LPES2DJ A 1.196.598 1420 114 415 ES RECORDES6PZ A 342.280 629 76 268ES8DH A 80.545 348 44 137ES1RF A 68.155 178 62 153ES4RC 28 31.296 190 24 72ES1OX 28 10.530 96 19 62ES5GI 28 1.769 39 10 19ES1TM 21 79.606 463 26 80 ES RECORD

QRPES1CW 28 80.352 316 29 95 ES RECORDES1CR 21 53.848 305 26 80

MSES6Q MS 7.060.534 4336 179 707 ES RECORDES4MF MS 103.790 477 50 164

Lühikokkuvõte reeglitest

Phone: 25-26 oktoober 2003CW: 29-30 november 2003Contest algab 00:00 GMT ja lõ-peb 24:00 GMTLainealad: 1,8 kuni 28 MHz väljaarvatud WARC

Kategooriad:A- Ühe operaatori kategoo-

riad - Single band või All band:1. Single Operator High2. Single Operator Low3. QRPB - Single Operator with DX

Spotting Net - Lubatud on kasu-tada DX spotte, iseenesespottimine on keelatud.

C - Multioperaator kategoo-riad

1. Single Transmitter (MS) -Ainult üks saatja

2. Two transmitters (M2) -

maksimaalselt 2 signaali üheaeg-selt, Logi peab olema kronoloo-giline kummagi saatja kohta japeab sisaldama saatja numbritmillisega QSO peeti. Iga saatjavõib teha maksimaalselt 8 bän-divahetust igas tunnis.

3. Multi Transmitter (MM) -Saatjate arv ei ole piiratud

Side:Phones vahetatakse RS raport

ja tsooni number, CW RST jatsooni numberKordajad:

Multiplieriteks on erinevadtsoonid ja erinevad DXCC maad.Punktid:

Kontakt eri kontinentidelpaiknevate jaamade vahel annab3 punkti.

Kontakt sama kontinendi eriDXCC maal paiknevate jaamadevahel annab 1 punkti.

Kontakt samal DXCC maalpaiknevate jaamade vahel omabväärtust tsooni ja maa kordajanakuid ei anna sidepunkte.

Tulemus:Tulemus saadakse kõikide

QSO punktide ning kordajatesumma korrutisena:

näit. 1000 QSO punkti x 100kordajat (30 tsooni + 70 maad)= 100000 punkti

Logid:Kõik kellaajad peavad olema

GMTNäidake kordajat ainult kor-

dajat andva varaseima side juuresKõik logid peavad olema

kontrollitud kordussidede, õige-te QSO punktide ja kordajateosas.

Kõik auhindamisele kuuluvadlogid PEAVAD OLEMA elekt-

roonilised!Elektroonilised logid peavad

olema cabrillo formaadis.

e-mail logid:

SSB - ssb@cqww.comCW - cw@cqww.com

Vigase QSO trahv on 3 side-punkti.

Kõik logid peavad olema saa-detud enne 1. Detsembrit 2003SSB tuuri osas ja enne 15. jaa-nuari 2004 CW tuuri osas.

Aadress aruannete saatmi-seks:

CQ Magazine25 Newbridge RoadHICKSVILLE, NY 11801USA

CQ WW DX Contest 2003

lk 12 oktoober 2003ES - QTC

ÕNNITLUSED

OST - MÜÜK - VAHETUS

Alles see ju oli, kui mul tulimõninga hilinemisega kirjutadaartikkel Arvo 65. sünnipäeva pu-hul. Selles sai mainitud tõsiasja,et vaatamata igasugustele orga-nisatsioonilistele muudatustele jaülemuste vahetumisele on Arvoolnud kui loodusnähtus püsi-vaks keskpunktiks Eesti raadio-amatörismi maailmas, olles isesealjuures Raadioamatöör läbi jalõhki.

Nüüd, 5 aastat hiljem, peanma nentima, et ega siis öeldulepole midagi olulist lisada. Niinagu ta oli, on Arvo ka praegumeie kõigi tegevustega seotud.Nagu polekski ta ajas muutunud.Kuid siiski, vaadates tookordkoos artikliga ilmunud fotot (misoli tehtud 1960. aastal) ja võrrel-des seda käesoleva fotoga tulebmainida ilmset muutust � kõr-vaklapid on aastate jooksul olu-liselt kulutanud ta pealage! Muudmainimisväärset muudatust küllei hakka silma. See, et tal on nüüdprillid ees � ta oleks võinud neidka mitte ette panna, sest soliid-ne oleks ta olnud ka ilma nen-deta.

Ma tunnen Arvot vägagikaua, vist alates 1949. aastast.Kogu selle pika aja jooksul on taolnud mulle heaks sõbraks, nõu-andjaks, kriitikuks ja ka õlale pat-sutajaks. Olles ise ka olnud kül-

laltki pikka aega seotud raadio-amatörismi organisatsioonilisepoolega, võin ma kinnitada, ettänane juubilar on olnud üksmeist, kes on pidevalt südant va-lutanud meie hobi heakäekäigueest. Ja seda mitte sõnades, vaidtegudes. Kuigi mõnikord on kasõnaline osa olnud mõjuvõimas,eriti kui asi on puudutanud ke-dagi meist. Aga alati on see ol-nud asja eest! Tal on haruldaneoskus näha meie probleeme laiasperspektiivis. See on ilmnenudtema kõigis tegudes, sealjuures kameie tegevust puudutavate sea-dusandlike aktide koostamisel,kus minu arvates, tema osa sel-les on raske ülehinnata. Ka te-gevamatöörina on ta olnud jät-kuvalt kõva tegija, viimase külas-käigu ajal tema piinlikult korras�shäkki� lõi mind tummaks sei-natäis võistluste diplomeid jaselline hulk karikaid, millede arvumääramisel läksin sassi. Ja sedakõike on ta enamuses saanudQRP klassis töötades!

Arvo, mul on hea meel, etsuutsin pidada viis aastat tagasisiin kirjalikult antud sõna, et järg-mist suurt tähtpäeva ma enammaha ei maga, vaid saan õigel ajalenda ja paljude Sinu sõprade ni-mel öelda: �Palju õnne Sulle, sõ-ber ja kolleeg!�.

Enn Lohk, ES1AR

Arvo Kallaste,ES1CW � 70!

Rapla repiiter 434,650 otsib paremat antenni, kuipraegune 5/8 varras. Kolleegid, ehk on kellelgi seis-ma jäänud NMT vardaid 2 ja enam 5/8. ES2BM

Vajatakse SR-50 165F pistikuid 6 tk. Info: AlbertES4EQ, telefon: 032 93831, e-mail: es4eq@hot.ee

Tunnen huvi lampide G811 ja 6C33C vastu. Tel.05163704, Priit Kaigu

ES1FB QSY to XU laupäeval ja olen QRV alates es-maspäevast... CQWW olen SOAB, LP.Palun tulge kutsuma, skedid madalamatel bandidelon teretulnud... Samuti kõik soovid antennid tehni-ka ja isiksuseomaduste testimiseks. On võimalusdigitaalselt lindistada signaale jne jne.

Müüa IC-706 MK II. Õhtuti 043 75 399 Rein

Särasilmne teotahteline juubilarSärasilmne teotahteline juubilarSärasilmne teotahteline juubilarSärasilmne teotahteline juubilarSärasilmne teotahteline juubilar.....

19/07 � Väinö-Gustavi Viljarand, ES1RG � 82.a09/09 � Otto Vannastu, ES2BS � 79.a28/08 � Jüri-Lembit Simm, ES1AAS � 77.a29/07 - Raimund Selli, ES5HH � 74.a14/09 � Fellor Kass, ES7GT � 74.a06/08 � Heiki Kallas, ES1AW � 73.a31/08 � Ado Kullamaa, ES8FI � 73.a17/07 � Valler Kukk, ES1TM � 71.a02/10 � Teolan Tomson, ES1AO � 71.a

26/07 � Herman Grünfeldt, ES0CD � 70.a juubel01/09 � Arvi King, ES3REP � 70.a juubel03/10 � Arvo Kallaste, ES1CW � 70.a juubel

04/07 � Hellar Luik, ES7FU � 60.a juubel26/07 - Jaan Vahar, ES4RJN � 60.a juubel26/07 - Vello Aare, ES4RLS � 60.a juubel05/08 � Ants Siimpoeg, ES0ABE � 60.a juubel09/08 � Ülo Rosimannus, ES3BQ � 60.a juubel16/08 � Heiki Palusaar, ES7FQ � 60.a juubel18/08 � Villi Likemets, ES4EJ � 60.a juubel29/08 � Ilmar Reimann, ES4RC � 60.a juubel17/09 � Vello Priimann, ES1QD � 60.a. juubel

29/07 - Lembit Põldaru, ES5TGE � 55.a05/07 � Rein Vaher, ES1AAP � 55.a

08/08 � Tiit Eomois, ES1AF � 50.a juubel13/08 � Aleksandr Ignatjev, ES1OX � 50.a juubel20/08 � Aleksandr Shtsurikov, ES1AV - 50.a juubel09/10 � Grigori Zapevalov, ES1AZ � 50.a juubel30/10 � Meelis Allika, ES3KI � 50.a juubel

02/08 � Illar Pastarus, ES6RMR � 45.a11/09 � Hillar Kukk, ES1ABM � 45.a25/10 � Toivo Paulus, ES5GI � 45.a

23/08 � Aili Haamer, ES5YA�sobivalt juubeliaastaid!