Puka päästekomando detailne analüüs

PUKA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Puka päästekomando

Päästeteenistujaid

8

Sõidukid:

põhiauto-1

tulekustutusauto-1

paakauto-1


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis, eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate

ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades

päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Puka päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate

päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida

päästesündmusele.

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine , 2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 elanikku

(2011 aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnast (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9 liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond.

Puka päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Puka päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset valmisolekut ja elupäästevõimekust (4-liikmelist valvet)

(Päästetöö infosüsteem OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike

päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);

4) Lähim ning suurem riiklik päästekomando asub 19 minuti ajatsoonis.


3

2. Analüüs

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Puka päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Puka valda, aga mõjutatud on ka

Rõngu, Rannu, Sangaste ja Õru vallad.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Puka päästekomando tööpiirkonnas

Puka vald

Puka vald asub Valgamaa põhjaosas ning piirneb Otepää, Palupera, Põdrala, Helme, Õru ja

Sangaste vallaga Valgamaal ning Rõngu vallaga Tartumaal. Põhiline liiklus toimub valda läbival

Valga-Tartu maanteel; kokku on teid 214 km. Valda läbib ka Tartu-Valga raudteeliin peatusega

Puka alevikus. Suur osa valla territooriumist on kaetud metsaga. Ettevõtlus on orienteerunud

enamasti puidutöötlemisele ja sellega on seotud valdav osa töökohtadest. Suurimad tööandjad

on AS Valga Gomab Mööbel, AS Jumek, AS Kiilung. Täpsem info Puka valla kohta:

http://www.puka.ee/index.php?sisu=20&k=1.

Rõngu vald

Rõngu vald (pindala 164 km2) paikneb Tartu maakonna edelaosas piirnedes läänes Võrtsjärvega,

loodes ja põhjas Rannu ja Konguta vallaga, kirdes Elva linnaga, idas Nõo valla ja Valga

maakonna Palupera vallaga, lõunas Valga maakonna Puka vallaga.

http://www.puka.ee/index.php?sisu=20&k=1


4

Intensiivsema liiklusega teelõiguks on Tartu-Valga maantee. Rõngu kaudu on hea ühendustee

Tartust Pärnusse ja Viljandist Otepääle. Valda läbib Tallinn-Tartu-Valga-Riia raudtee.

Tegutsevatest ettevõtetest suurim on Promens AS, mis annab tööd ligi 250 inimesele. Täpsem

info: www.rongu.ee.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)

suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka

hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing

tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete

kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest

tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike

ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel

ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,

plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on

nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga

maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna

täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on

Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.

V Raudteeõnnetused


5

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus

ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Puka vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõtt

e

nim

i

Ohu

kat

egoo

ria

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

Moora R-

Jaamad Ohtlik

bensiin(20);diislikütus(75);propaan-

butaan(0,21)

Kolli

küla

Puka

vald

Valga

maakond

Techne töökoda

AS Komsi

tankla Ohtlik diislikütus(25)

Komsi

küla

Puka

vald

Valga

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht

B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus – EI

V Raudteeõnnetus – JAH

VI Maanteed:

A Põhimaantee – JAH, E264 3 Jõhvi-Tartu-Valga

B Tugimaantee - JAH

Rõngu vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted


6

Ett

evõtt

e

nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

Avoterm OÜ

Rõngu Ohtlik

põlevkiviõli Mark

C(50)

Rõngu

alevik

Rõngu

vald

Tartu

maakond

Rõngu Roil

OÜ Ohtlik

bensiin; diislikütus;

kerge kütteõli

Võru

mnt 1

Rõngu

alevik

Rõngu

vald

Tartu

maakond

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Keskmine

III Üleujutusalad




VI Maanteed:


B Tugimaantee - JAH

Rannu vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Madal

III Üleujutusalad:



V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – JAH, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme

B Tugimaantee - JAH

Sangaste vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:


7

Ett

evõtt

e

nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

AS Silva-

Agro Ohtlik

ammooniumnitraat(150); diislikütus

(21)

Lauküla

küla

Sangaste

vald

Valga

maakond

Pondmark

OÜ Ohtlik bensiin(10);diislikütus(15)

Keeni

küla

Sangaste

vald

Valga

maakond

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Keskmine

III Üleujutusalad:



V Raudteeõnnetus - JAH

VI Maanteed

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee – JAH

Õru vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:




VI Maanteed:


B Tugimaantee – EI

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul

ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud


8

objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe

kuni viia aasta jooksul.

Objekt Vald Aadress Kasutusala

Rannu Keskkool Rannu vald Rannu haridus

Rannu Lasteaed Rannu vald Rannu haridus

Rannu Rahvamaja Rannu vald Rannu kogunemis

Rõngu Keskkool Rõngu vald Rõngu, Puiestee 19 haridus

Valguta Algkool Rõngu vald Valguta haridus

Rõngu Lasteaed Pihlakobar Rõngu vald Rõngu, Nooruse 5 haridus

Uderna Hooldekodu SA Rõngu vald Uderna hoolde

Tartumaa Tervisespordikeskus Rõngu vald Uderna majutus

Waide OÜ, Waide motell Rõngu vald Käo majutus

Rõngu Hooldusravikeskus SA Rõngu vald Rõngu, Valga mnt 9 ravi

RPM AS Rõngu vald Kalme tööstus

Konekta Maja OÜ Rõngu vald Kaseküla tööstus

Promens AS Rõngu vald Rõngu, Tehase 4 tööstus

Aakre Lasteaed-Algkool Puka vald Aakre haridus

Puka Keskkool Puka vald Puka, Kooli 3 haridus

Puka Lasteaed Puka vald Puka, Võru mnt 10 haridus

Alajärve Puhkemaja Puka vald Meegaste majutus

Valga Gomab Mööbel AS, Puka tsehh Puka vald Puka tööstus

Jumek AS Puka vald Vaardi küla tööstus

Kiilung AS Puka vald Aakre tööstus

Keeni Põhikool Sangaste vald Keeni haridus

Sangaste Lasteaed Sangaste vald Sangaste, Kooli 3 haridus

Kotree Spordiklubi Piiri spordi- ja

puhkekeskus Sangaste vald Mäeküla

majutus

Sanwood AS Sangaste vald Keeni tööstus

Finlaid OÜ Sangaste vald Tiidu tööstus

Õru Lasteaed-Algkool Õru vald Õru haridus

OÜ Estiske Laftehus Õru vald Õru tööstus

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Rannu, Rõngu, Puka, Sangaste ja Õru vallas

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja

laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele


9

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel

kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus

Tartumaa Rõngu vald Kaseküla 14 Konecta Maja OÜ Tartumaa Rõngu vald Rõngu, Tehase 4 Promens AS Valgamaa Sangaste vald Keeni Sanwood AS

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete

edastamine Häirekeskusesse

Piirkonna elanikud

Puka vallas on suuremateks asustusüksusteks 716 elanikuga Puka alevik ja 296 elanikuga Aakre

küla (2010 a). Ülejäänud 17 küla on alla 100 elanikuga. Elanike tihedus on suurem Puka

alevikus, Aakre, Komsi, Kuigatsi ja Rebase külades. Püsielanike tihedus on 10,5 in/km2

(Eesti

keskmine 31,3 in/km2

), suured tiheasustusega alad puuduvad. Ruumiliselt on elanikkond valla

territooriumil jaotunud ebaühtlaselt.

Rõngu valla territooriumil paikneb 2 alevikku (Käärdi ja Rõngu) ja 15 küla. Vallakeskus asub

Rõngu alevikus. 01.01.2011 seisuga elab vallas 2836 alalist elanikku tihedusega 17,3 in/km2.

Võrreldes 2005 aastaga on elanike arv vähenenud 8%. Valla kahes suuremas asulas elab 1219

inimest, mis moodustab ligikaudu 43% kogu valla elanikkonnast.

Puka päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Puka

päästekomando on lähimaks komandoks 4645 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse

ajatsoonidesse:

- 5 minuti tsoonis elab 1341 inimest;




- 21 minuti tsoonis elab 4645 inimest.

Puka päästekomando piirkonna elanikke teenindatakse riiklike päästekomandode poolt

elupäästeteenusega järgmistes ajatsoonides:



- 25 minuti tsoonis elab 4645 inimest.


10

ASULA

NIMETUS VALLA

NIMETUS Puka PK

aeg (min) 2 Komando 2 Komando

aeg (min) Elanike

arv Soontaga küla Puka 10 Tõrva 11 39 Rõngu alevik Rõngu 10 Elva 13 739 Atra küla Palupera 12 Otepää 13 43 Meegaste küla Puka 6 Otepää 15 50 Raigaste küla Rõngu 7 Elva 15 100 Lossimäe küla Rõngu 11 Elva 15 122 Pühaste küla Puka 11 Tõrva 15 54 Purtsi küla Puka 12 Tõrva 15 49 Õru alevik Õru 14 Valga 15 174 Komsi küla Puka 2 Otepää 16 85 Kuigatsi küla Puka 6 Tõrva 16 73 Priipalu küla Õru 9 Tõrva 16 48 Astuvere küla Palupera 11 Otepää 16 16 Koruste küla Rõngu 13 Elva 16 148 Sangaste alevik Sangaste 15 Otepää 16 217 Prange küla Puka 4 Tõrva 17 18 Mägiste küla Sangaste 6 Tõrva 17 24 Vaardi küla Puka 7 Tõrva 17 25 Põru küla Puka 7 Tõrva 17 32 Killinge küla Õru 10 Tõrva 17 10 Lota küla Õru 14 Valga 17 35 Plika küla Puka 3 Tõrva 18 31 Aakre küla Puka 5 Elva 18 287 Ädu küla Sangaste 6 Tõrva 18 73 Pringi küla Sangaste 7 Otepää 18 49 Mustumetsa küla Õru 11 Tõrva 18 3 Õlatu küla Õru 11 Tõrva 18 50 Mäeküla küla Sangaste 14 Otepää 18 61 Valguta küla Rõngu 15 Elva 18 163 Puka alevik Puka 1 Otepää 19 714 Ruuna küla Puka 2 Tõrva 19 44 Rebaste küla Puka 3 Elva 19 73 Pedaste küla Puka 8 Elva 19 32 Kähri küla Puka 8 Otepää 19 40 Lapetukme küla Rõngu 16 Elva 19 137 Kolli küla Puka 2 Elva 20 51 Kibena küla Puka 4 Otepää 20 38 Keeni küla Sangaste 11 Otepää 20 331 Kiviküla küla Õru 15 Valga 20 17 Kurevere küla Sangaste 15 Otepää 20 70 Tiidu küla Sangaste 16 Otepää 20 150 Vaalu küla Sangaste 10 Otepää 21 37 Rannaküla küla Rõngu 21 Puhja 22 61

Palamuste küla Puka 8 Tõrva 25 32

Tabel: Puka piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt


11

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Pukale on:

- Otepää (19 km, 19 min);

- Tõrva (26 km, 20 min);

- Elva (28 km, 22 min);

- Mustla (35 km, 26 min);

- Valga (37 km, 27 min).

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Pukale on:

- Rõngu (11,3 km, 9 min);

- Sangaste (19,5 km, 21 min).

Puka päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid baasteenusega katavad piirkonda

Otepää, Tõrva ja Elva päästekomandod. Baasteenuse osas ümberkorraldamine muudatusi kaasa

ei too.

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Puka päästekomando tööpiirkond Tõrva, Otepää

ja Elva päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad

piirkonnas kaks vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Puka vabatahtlik päästekomando.

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Peamised sündmused Puka vallas 2008 - 2010 on olnud loodusjõududest põhjustatud

sündmused, kuhu sõideti 13 korral ja tulekahjud, kuhu sõideti 28 korral. Tulekahjudes hukkus

2008. aastal 1 ja 2010. aastal 2 inimest. Veeõnnetustes uppus 2010. aastal 2 inimest.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Puka TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 6 4 3 13

LÕHKEKEHA 2 2 2 6

LIIKLUSÕNNETUS 4 2 3 9

ÕPPUS 14 6 1 21

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 5 2 6 13

MUUD 0 2 10 12

TULEKAHJU 10 12 6 28

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 0 0 2 2

TEENUS 1 0 0 1

NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 0 0 1

LOOM/LIND 1 0 0 1

Puka vald kokku 44 30 33 107

Tabel: Pääste sündmused Puka vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Puka vallas:


12

- II astme sündmus 2.03.2010, tulekahju Prange külas;

- II astme sündmus 7.04.2010, hoone tulekahju Aakre külas;

- II astme sündmus 14.06.2010, hoone tulekahju Pedaste külas.

Peamised sündmused Rõngu vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (47) ja tuletõrje alarmid,

kuhu sõideti 39 korral. Tulekahjudes hukkus 2010. aastal 1 inimene. Veeõnnetustes uppus 2010.

aastal 1 inimene.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Rõngu LIIKLUSÕNNETUS 1 1 3 5

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 3 1 6 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 2 4 LÕHKEKEHA 2 1 3 MUUD 4 6 10 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 2 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 13 16 18 47 ÕPPUS 2 3 1 6 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 7 8 15 TULETÕRJE ALARM 15 9 15 39

Rõngu vald kokku 48 43 47 138

Tabel: Pääste sündmused Rõngu vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Rõngu vallas:

- II astme sündmus 20.02.2010, hoone tulekahju Kalme külas;

- II astme sündmus 4.04.2010, hoone tulekahju Kirepi külas;

- II astme sündmus 9.04.2010, hoone tulekahju Raigaste külas;

- II astme sündmus 18.04.2010, tulekahju Kõduküla külas;

- II astme sündmus 28.04.2010, tulekahju Rõngu alevikus;

- II astme sündmus 3.08.2010, hoone tulekahju Koruste külas.

Peamised sündmused Sangaste vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (18). Tulekahjudes

hukkunuid ja veeõnnetustes uppunuid ei olnud.


Sangaste LIIKLUSÕNNETUS 1 1 3 5 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 3 1 6 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1 2 LOOM/LIND 1 1 2 POMMIKAHTLUS 1 1 LÕHKEKEHA 4 3 2 9 MUUD 2 4 3 9 TULEKAHJU 6 4 8 18 ÕPPUS 4 4 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 2 2 4

Sangaste vald kokku 21 18 21 60

Tabel: Pääste sündmused Sangaste vallas perioodil 2008-2010


13

2010 aasta suuremad päästesündmused Sangaste vallas:

- II astme sündmus 1.04.2010, hoone tulekahju Mäeküla külas;

- II astme sündmus 15.05.2010, hoone tulekahju Lauküla külas;

- II astme sündmus 22.05.2010, hoone tulekahju Sangaste alevikus;

- II astme sündmus 5.10.2010, liiklusõnnetus Keeni külas;

- II astme sündmus 6.10.2010, hoone tulekahju Lauküla külas;

- II astme sündmus 29.12.2010, hoone tulekahju Sarapuu külas.

Peamised sündmused Õru vallas 2008 - 2010 on olnud lõhekeha leiud (11). Tulekahjudes hukkus

2010. aastal 1 inimene. Veeõnnetustes uppunuid ei olnud.


Õru LIIKLUSÕNNETUS 1 2 1 4 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 2 3 LÕHKEKEHA 4 1 6 11 MUUD 1 1 2 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 TULEKAHJU 2 2 4 8 ÕPPUS 1 1 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 1 1 2

Õru vald kokku 10 8 14 32

Tabel: Pääste sündmused Õru vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Õru vallas:

- II astme sündmus 7.01.2010, hoone tulekahju Priipalu külas;

- III astme sündmus 22.01.2010, hoone tulekahju Õruste külas;

- II astme sündmus 31.07.2010, hoone tulekahju Õru alevikus.

Peamised sündmused Rannu vallas 2008 - 2010 on olnud tulekahjud (28). Tulekahjudes ei

hukkunuid antud perioodil ei olnud. Veeõnnetustes uppus 2008. aastal 1 inimene.


Rannu LIIKLUSÕNNETUS 2 2 4 8

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 3 3 6

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 2

LOOM/LIND 0

LÕHKEKEHA 3 3 1 7

MUUD 2 1 2 5

NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1

TULEKAHJU 9 11 8 28

ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1

ÕPPUS 2 1 3

TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 6 9

TULETÕRJE ALARM 0

Rannu vald kokku 24 20 26 70


14

Tabel: Pääste sündmused Rannu vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Rannu vallas:

- II astme sündmus 23.05.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Rannu alevikus;

- II astme sündmus 6.06.2010, tulekahju Kulli külas;

- II astme sündmus 26.07.2010, metsa- ja maastiku tulekahju Sangla külas.

Puka päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 oli 11,3 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.

Joonis: Puka piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

0

10

20

30

40

50

60

0 4 8 12 16 20 24 28 32 36

ELVA PÄÄSTEKOMANDO

OTEPÄÄ PÄÄSTEKOMANDO

PUKA PÄÄSTEKOMANDO

TÕRVA PÄÄSTEKOMANDO

Eesti keskmine


15

Tabel: Pääste väljasõidud Puka ja ümberkaudsetesse valdadesse 2010.

Puka päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis esimesena sündmuskohale Puka

valla 33 sündmusest 30 korral.

VALLA NIMETUS PUKA 11 PUKA 21 PUKA 31 KOKKU

HELME VALD 1 1 2 OTEPÄÄ VALD ja LINN 3 1 4 PUKA VALD 19 8 3 30 PÕDRALA VALD 3 1 4 RÕNGU VALD 7 1 8 SANGASTE VALD 8 1 1 10 ÕRU VALD 2 1 3

KOKKU 43 13 5 61

Tabel: Puka päästekomando esmareageerimine Puka valda ja naabervaldadesse 2010.

VALLA NIMETUS PUKA 11 PUKA 21 PUKA 31 KOKKU

HELME VALD 3 2 1 6 HUMMULI VALD 1 1 KONGUTA VALD 2 2

SÜNDMUSE NIMETUS EL

VA

LIN

N

HE

LM

E V

AL

D

HU

MM

UL

I

VA

LD

KO

NG

UT

A

VA

LD

OT

EP

ÄÄ

VA

LD

ja L

INN

PU

KA

V

AL

D

SA

NG

AS

TE

VA

LD

TÕ

RV

A L

INN

ÕR

U V

AL

D

KO

KK

U

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 4 4 1 2 11

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 2 3 1 8

LIIKLUSÕNNETUS 2 4 10 3 6 2 4 31 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ.

SÜNDMUS 9 4 2 25 8 1 1 3 53

LÕHKEKEHA 2 23 13 3 2 2 6 51

LÕHKESEADELDIS 7 7

MUUD 21 2 5 5 9 7 2 14 2 67 NAFTASAADUSTEGA

REOSTUMINE 6 1 1 8

PLAHVATUS 4 4

TULEKAHJU 66 17 18 44 107 21 37 43 23 376 TULEKAHJU

METSAS/MAASTIKUL 2 14 5 2 4 2 1 30

TULETÕRJE ALARM 72 33 52 1 158

ÕNNETUS VEEKOGUL 5 1 6

ÕPPUS 11 1 1 4 21 1 7 46

KOKKU 202 98 39 61 239 49 52 78 38 856


16

OTEPÄÄ LINN ja VALD 12 12 24 PALUPERA VALD 2 2 4 PUKA VALD 23 11 3 37 PÕDRALA VALD 4 2 6 RANNU VALD 3 3 RÕNGU VALD 20 11 1 32 SANGASTE VALD 12 5 1 18 TARVASTU VALD 1 1 TÕLLISTE VALD 3 2 5 TÕRVA VALD 6 6 12 VALGA LINN 29 5 1 35 ÕRU VALD 5 4 9

KOKKU 122 66 7 195

Tabel: Puka päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Väljasõite aastas kokku 114 114 71 88 140 113 99 195

Tabel: Puka päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Puka päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes madala väljasõidukoormusega piirkonda.

Puka päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 407. Lähimatel, Otepää

päästekomandol oli antud perioodil 654, Tõrva päästekomandol 703 ja Elva päästekomandol

1184 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.

Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas

kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

ELVA OTEPÄÄ PUKA TÕRVA KESKMINE


17

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi

tulemusena saab hinnata:

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse

korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal

(alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio

geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks

on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt

tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning

eksisteerivad teesulud.

Ümberkorraldamisel jaotuvad elanikud Otepää, Tõrva ja Elva päästekomandode vahel.

Suurematest asustusüksustest teenindatakse näiteks Puka alevikku Otepää ja Tõrva riikliku

päästekomando poolt 20 minutiga, Aakre küla Elva päästekomando poolt 18 minuti ja Kuigatsi

küla Tõrva päästekomando poolt 18 minutiga.

Puka vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuab

sündmusele 11 - 25 minuti jooksul. 2012 aastal planeeritakse suurendada valvekoosseisu Tõrva,

Otepää, Mustla, Elva ja Valga päästekomandodes.

Puka piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.


18

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.


19

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Puka päästekomando isikkoosseis - 8 päästeteenistujat. Päästeameti kohalike päästeasutuste

väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele reageerima vähemalt 2- liikmeline

päästemeeskond. Puka komandol on iseseisev teeninduspiirkond, kuid selle koosseis ei taga I

astme sündmusele reageerimise võimekust vähemalt kaheliikmelise päästemeeskonnaga.

Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 11 päästeteenistuja, ei taga pidevalt

nimetatud nõude täitmist. 8 päästeteenistujaga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet.

Komandode inimressursi arvestamiseks valve tagamisel on toodud alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine

Päästekomando 8 - liikmelise koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku

päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando

kogukoosseis olema minimaalselt 22 töötaja suurune.

Näiteks perioodil 30.04.2011 – 31.08.2011 (124 päeva) oli 1- liikmeline valve 35 päeval ja 2-

liikmeline valve 89 päeval.

22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Pukas on väljakutsete mahtu arvestades

selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane

teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil.

Puka päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohta Tõrva, Otepää, Mustla, Valga ja

Elva jt päästekomandodes.

4. Komandohoone

Hoone on KOV omandis. Probleemiks on seinte ja katuse soojustus, garaaži liuguks; puudub

laoruum ja õppeklass, katus laseb korstna juurest läbi, ahjuküte ja elektriküte. Läbi

garaažipõranda, akende ja kõrge lae toimub märgatav soojakadu. Eterniitkatusega hoone vajab

siseremonti. Hoonel on settekaev, sissepääsutee on auklik, suurele teele väljasõit raskendatud

(järsk tõus).


20

2012 aastal on Puka päästekomando hoones planeeritud küttesüsteemi, akende ja uste vahetus,

katuse ja fassaadi renoveerimine (CO2 vahenditest).

5. Päästetehnika

Puka päästekomandos on kasutusel alljärgnev päästetehnika:

Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki

mark Sõiduki

mudel Väljalaske

aasta Omanik 625 APR Päästeauto Paakauto SCANIA LB80 S38 1975 LõEPK 994 TEN Päästeauto Põhiauto Mercedes- LF911B 1975 LõEPK


21

Benz 309 GAD Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1981 LõEPK

Tabel: Puka päästekomando päästetehnika 2011 seisuga

Lõuna-Eesti Päästekeskusele kuuluv päästetehnika on kavas rotatsiooni korras anda teistele

riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.

6. Puka vabatahtlik päästekomando

Puka piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada

vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost enam kui 15

minuti kaugusel.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Puka vabatahtliku päästekomando

planeerimisel on järgmised:

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt;

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Puka vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on

valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate

koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84

lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti.

Puka päästekomando hoone võimaldab tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse

valmisoleku. Asukoht ei ole aga vabatahtlikule päästekomandole sobiv, sest asub Puka asulast 3

km kaugusel. Puka hoone on planeeritud osaliselt renoveerida CO2 projekti rahadega.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Siseministeerium on analüüsinud piirkonna kogukondlikku aktiivsust, mille tulemused leiab

kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:


22

Pii

rko

nd

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e h

ulk

pii

rko

nn

as

Ko

gu

ko

nn

a ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

laa

da

d, tu

rud

jm

s

Ko

hali

ku

om

av

ali

tsu

se

ak

tiiv

sus

ko

gu

ko

nd

lik

u

teg

evu

se t

oet

am

isel

Mu

ud

ko

gu

ko

nd

lik

ku

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

av

ad

nä

itaja

d

PUKA 9 Iga-aastased

külapäevad 3 tegevustoetuse

lepingut 2011 2 rahvamaja ja külamaja

Tabel: Puka valla piirkondlik aktiivsus

Puka päästekomando detailne analüüs

Documents

Transcript of Puka päästekomando detailne analüüs