Puit – arhitektuur ja disain -...

Puit –arhitektuur ja disain

Nr 2/2018

2 Puit – arhitektuur ja disain

ART LEETE, Tartu ülikooli etnoloogia professorMADIS RENNU, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia nooremteadur

Arutelu Eesti metsade kasutamise üle pole vist kunagi va-rem olnud nõnda aktiivne kui praegu. Avalikkuses ja meedias vaieldakse selle üle, kui palju peaksime oma metsi majanda-ma ning ka selle üle, kui palju üldse tohime.

Mets on eestlastele südamelähedane, seetõttu on ka aru-saadav, et meil kõigil on oma arvamus selle majandamise kohta. Minu meelest on arutelu me suurima loodusvara üle väga hea ja teretulnud. Usun, et ainult koos mõeldes ja aru-tades jõuame selleni, et oma olulisemat loodusvara õigesti ning hästi kasutada.

Ajakiri “Puitarhitektuur ja disain” toob ka seekord teieni uusimad ja põnevamad näited, mida Eestis puidust luuakse, seda nii disaini kui ka arhitektuuri poole pealt. Kuid seekord-ses numbris uurime puidu kasutusvõimalusi ja selle tähen-dust ühiskonnas laiemalt.

Arhitektuuri poole pealt vaatame juba harjumuspäraselt, milliseid uusi ja huvitavaid hooneid on Eestis puidust ehita-tud. Veel räägime innovatsioonist ning milliseid uusi võimalu-si innovatsioon inseneerias ja arhitektuuris puidust ehitami-ses kaasa toob. Uurisime ka mitmelt andekalt Eesti disainerilt, miks nad on otsustanud just puidust tooteid luua.

Tänapäeval pole puit enam üksnes sisustus- ja ehitusma-terjal. Innovatsioon keemias ja inseneerias avardab pidevalt puidu kasutusvõimalusi. Anname selles ajakirjanumbris üht-lasi ülevaate, mida kõike saab puittoormest tänu teadus- ja arendustööle veel teha. Millist alternatiivi pakub puit fossiil-sele toormele? Kuidas võidelda puiduga ülerahvastuva maa-ilma keskkonnahädade vastu? Kas puidutööstus võiks anda ka panuse kliimamuutustega võitlemisse?

Siit leiate ülevaate puidu aina laienevatest kasutusvõi-malustest. On öeldud, et kõike, mida toodame praegu fossiil-sete ressursside põhiselt, on võimalik teha puidust. Debatt metsanduse üle on seda olulisem, mida suuremat rolli näeme puidul tuleviku ühiskonna ja jätkusuutliku tarbimise ülesehitamisel.

HENRIK VÄLJA,Eesti Metsa- ja Puidutööstuse

Liidu tegevjuht

Eesti etnoloogia algusaegadest kuni 1990. aastateni oli puu-töö uurimine rahvateaduse selg-rooks. Meie etnoloogia suurku-ju Ants Viires on täheldanud, et Eesti talurahvakultuur kulges puuajastul. Vanasti tehti kõike puust ja iga puu oli millekski hea.

Ameerika antropoloogi Mel-ville Herskovitsi meelest on kul-tuur inimese loodud osa kesk-konnast. Puud ei anna küll püs-ti raiuda, aga puude üle mõ-tisklemine ja nende kasutami-ne teeb neist siiski kultuurse nähtuse. Vanad eestlased ela-sid puude keskel, ümbritse-sid end puust asjadega ja olid nii mõistuse kui tunnetega su-landunud oma puuilma. Ja see suhe on alati olnud korraga au-paklik ning rakenduslik.

Kuidas oli vanasti

Oleme metsavööndi põlisasu-kad. Nagu märgib Viires, tund-sid puuajastul kõik mehed puu-liikide erinevaid omadusi ja os-kasid igaks riistaks metsast so-biva puu valida. Puudest kasu-tati ära kõik – puit, koor, juu-

Eesti etnoloogia algusaegadest kuni 1990. aastateni oli puutöö uurimine rahvateaduse selgrooks. Meie etnoloogia suurkuju Ants Viires on täheldanud, et Eesti talurahvakultuur kulges puuajastul. Vanasti tehti kõike puust ja iga puu oli millekski hea

� Igal aastal pannakse mulda järjest enam puid � Metsa on istutamise ja külvi teel uuendatud 25% rohkem kui 2012. aastal. � Erametsade uuendamise toetus on kasvanud 50% võrreldes 2013. aastaga, ulatudes

1,3 miljoni euroni. � Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti. � Erametsa istutatud taimedest telliti suur osa Keskühistu Eramets kaudu, kelle korralda-

tud ühishankes osales 21 metsaühistut.

� Puit seob süsinikku ja aitab seeläbi leevendada kliimamuutusi. � Kasvava metsa maht ja võime siduda süsinikku on aasta-aastalt kasvanud. � 2016. aasta seisuga oli Eesti metsades kasvavates puude tüvedes seotud hinnanguliselt 119 miljonit

tonni süsinikku. � Eesti mets on süsiniku siduja ehk puidu juurdekasv ületab raietest, surnud puidu kõdunemisest, mulla-

hingamisest ja põlengutest tulenevat süsinikukadu. � Metsade roll süsinikuringes on asendamatu, lisaks puidus ja metsamullas süsiniku sidumisele, pikendab

süsiniku sidumise aega ka puittoodete kasutamine.

ARVAMUS

Puuajastu mitu kihti

red, lehed, pahk ja mahl. See-ga pole ka imestada, et etno-graafid kohe seda puuasja uu-rima asusid.

Kuigi austus puude vastu oli suur, kasutati metsa moodsate kriteeriumide järgi üsna suvali-selt. Puid raiuti oma heaksarva-mise järgi, risu ei koristatud. Sa-mas oli kuni 19. sajandini metsa kasutamine talupoegadele tege-likult vaba. See aga ei seganud riigi esindajatel ja teistel tööstu-se arengu eestkõnelejatel talu-poegadega nende puuarmastu-se pärast põrkimast.

Viirese kirjelduse järgi hak-kas riik Eestimaa metsavarude pärast muretsema Rootsi ajast, kui algas puidutööstuse areng. Ajapikku rakendati ideoloogili-si keskkonnakaitse meetmeid, mis pidid igasugust tavaliste inimeste metsatarbimist ohjel-dama. 18. sajandil asuti riikli-kult propageerima kiviaedade rajamist roikaaedade aseme-le. Võideldi ka rahvatraditsioo-nide vastu, mis nägid ette kas-kede tuppatoomist suvistel ja jaanipäeval ning mille tulemu- Vanad puust tööpingid. Foto: Raivo Tasso

Hea lugeja!

Foto: Priit Simson

Väljaandja Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit

Toetab Keskkonnainvesteeringute keskus.

Lehe tegi valimis Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Juhataja: Irmeli KarjaKujundaja: Marju VilibergToimetaja: Agne Narusk

Esikaanel Karl Annuse puidust prilliraamide kollektsioon.

Foto: Ken Oja.

Puit – arhitektuur ja disain 3

23 000hektarit on Eestis

metsa, mille vanus on 141 või rohkem aastat.

285 000hektarit on Eestis metsa,

mille vanus on 51–60 aastat. Nii vana (või

noort) metsa ongi kõige rohkem – tervelt 13,3% metsaga kaetud alast.

161 000hektari metsa vanus on

kuni kümme aastat.

13 000hektarit ehk kõige vähem on 121–130

aastast metsa – 0,6%.

278 000hektarit on 2016. aasta seisuga Eestis rangelt

kaitstavat metsa. Riigimetskondade käes

on sellest 23,6% ja teiste valdajate käes 2,3%.

Umbes sama palju on majanduspiiranguga

kaitstavat metsa, kuid see jaguneb

riigimetskondade ja teiste valdajate vahel peaaegu võrdselt –

vastavalt 14% ja 11,3%.

13 000 000tihumeetrit vananenud

puitu on praegu Eesti metsades. Igal aastal vananeb Eesti metsades puitu u 1,8 miljonit tihumeetrit. Kui vananevad puud

õigel ajal maha võtta, saaksime lisaraha ligi

60 miljonit eurot aastas.

51%kattis mets 2016. aastal

Eesti maismaast. Nõukogude ajal küündis

metsamaa osakaal üle 40% ja esimese

iseseisvusperioodi ajal oli see 20–30% ringis.

Allikas: EMPL

� Metsa- ja puidusektoris töötab 6% hõivatutest. � Mets on oluline tööandja maapiirkondades. � Kesk- ja Lõuna-Eestis töötab metsa- ja puidusektoris 10% hõivatustest Eestis.

sena läks raisku massiliselt tu-levast tööstuslikku puitu. Sa-muti lõid riigiisad lamenti sel-le üle, et talupojad aina peer-ge põletasid, kuigi nad võinuks sama hästi ka lihtsalt pimedas istuda ja muinasjutte vesta. Tol-lal omasid need abinõud siiski vähest mõju. Veel 19. sajandi keskpaiku kurdeti, et Eesti met-sad on lohakil, puud kasvavad kuidas juhtub, igaüks tarvitab puid meelevaldselt ja seega pa-kub mets “kohutavat ja metsi-kut vaatepilti”.

Puutöö pärand

Suurem osa inimesi ei oska enam metsast meelevaldselt, ent adekvaatselt puid valida. Puutöö on küll kaotanud oma kunagise keskse tähtsuse rah-vakultuuris, ent samas hõlmab see uusi alasid. Tihti ei peeta-gi puutööoskusi millekski eri-liseks, sest need moodustavad

osa igapäevastest meeste töö-dest. Taolisi meisterdajaid, kes teevad puust asju esivanemate kombel, nimetame pärandos-kajateks. Nad on oma puutöö-oskused omandanud märka-matult elust enesest, nad liht-salt teavad, kuidas asju teha. See on neil justkui kultuurilis-tes geenides. Et nad seejuures pärandiga ise seost ei näe, näi-tab, et sellist puutöö traditsioo-ni tajutakse loomulikuna.

Pärandoskajad on tavaliselt üllatunud teadlaste huvist nen-de vastu. Neid on ka raske üles leida, ent kogukondades on teadmised nendest olemas ja see aitab taolisi meistreid avas-tada.

Käsitööettevõtjate tegutse-mine iseloomustab aga võima-lusi valdkonnas tegutsedes end ära elatada. See, kuidas käsi-töötooteid turundatakse, näi-tab, millises tarbimiskultuu-

ri punktis saavad kokku pä-rand ja tänapäeva inimeste elu-stiil. Oluline müügiargument on kätega tegemise aura, ent edukaks äriks vajalike tootmis-mahtude saavutamiseks on tar-vis käsitööd toota pisut masina-te abi kasutades. Ehkki meistrid hindavad kõrgelt käsitsi tehtut, tunnistavad nad ka kohatist masinatöö kasutamise mööda-pääsmatust.

Samuti aitab müügile kaasa traditsiooniliste mustrite kasu-tamine ja see viib mõnede mär-kide, näiteks kaheksakanna, üldisele tarvitamisele. Aga kui rahvale ja turistidele meeldib, siis ei saa taolisi esteetilisi “epi-deemiaid” pahaks panna. Kä-sitöös areneb välja uusi nišše, nagu traditsiooniliste paatide valmistamine, ökoehitus, vana kooli etnograafiline puutöö, to-hutöö, treimine. Süvenetakse vanadesse nõksudesse, mater-

jalitundmisse, töötlusse ja vii-mistlusse.

Traditsioonilise pärandi aja-loolised ja struktuurilised as-jaolud ilmnevad ilmekalt käsi-tööklastrites. Näiteks Avinur-me on juba 19. sajandist tun-tud puutöökeskus. Tänapäe-valgi tegusteb seal mitu küllalt-ki suurt puutööettevõtet, mis toodavad traditsioonilisi pui-tesemeid (nagu korvid, pütid,

tünnid, katuselaastud ja Lut-heri vabriku toolide koopiad) nii Eesti kui ka rahvusvahelise-le turule. Taolistes tingimustes ei saa kuidagi läbi masinateta. Ent puit toorainena tagab siis-ki vajaliku autentsustunde. Sa-muti toodavad sellised tradit-sioonilised keskused käsitöö kohalikkuse aurat kõige ilmse-mal moel.

Vastuolulised puud

Puud kätkevad endas kultuuri-pärandit. Puutööga ei pea tege-lema mehed ega tehtama tar-beriistu nagu vanal puuajastul. Sooline tööjaotus ja puutöö pi-damine meeste pärusmaaks omab ajaloolist tausta, kui olud suunasid kogukondi selgema tööjaotuse suunas. Tänapäe-val pole sel aga enam mingit tähtsust ja nii on ka puueseme-te valmistamisest saanud põhi-mõtteliselt sooneutraalne tege-vus. Meeste lähenemine on jõu-lisem ja karusem, naistel tund-likum ja viimistletum.

Suuremgi paradoks võrrel-des ajaloolise pilguga on see, et käsitöö on tänapäeval selli-ne, et seda tuleb üha enam teha masinatega. Ent ajalooliseltki polnud kätega tegemine põhi-mõtte küsimus, lihtsalt masi-naid polnud saadaval.

Seega on puutöö meeste töö, mida teevad ka naised, ning kä-tega tehtu, mille tootmisel kasu-tatakse masinaid. Alles jääb siis-ki pärandi ja traditsiooni tunne-tamise põhimõte. Puitkäsitöö kandepind on tänapäeval hoog-salt laienemas. Juhtivate meist-rite tõusev tase on kaasa toonud ka asjaarmastajate oskuste aren-gu. Eestvedajad on nüüdseks kä-sitööga kaua tegelenud ja sel sa-jandil on käsitöö vallas tähelda-tav suur areng. Puuajastu ei kao, see omandab lihtsalt uusi tähen-dusi ja funktsioone, kui vanad ära kuluvad ning kaetakse uute-ga. Areneb välja üha uusi puu-töö nišše. Seetõttu ongi puuajas-tu kihiline.

Puutöö loob kohalikku eri-pära globaliseeruvas maailmas. See on ka oluline jätkusuutli-ku arengu faktor, mis pärandi valdkonnas ületab majandus-likud kaalutlused ja kujundab kogukondade kultuurilist jär-jepidevust. Tänapäeval on puu-kultuuri mõistestik teisenenud, aga põhimõtted säilinud. Ka enne sõda nähti nii tavainimes-te kui haritlaste seas puid ees-kätt kultuurilise vabavarana ja vähem kui perspektiivset töös-tuslikku toorainet.

Art Leete, artikli üks autoritest, Eesti Rahva Muuseumis. Taustaks

üksjagu vana head puutööd. Mets arvudes

Foto: Argo Ingver

“Seega on puutöö meeste töö, mida teevad ka naised, ning kätega tehtu,

mille tootmisel kasutatakse

masinaid. Alles jääb siiski pärandi

ja traditsiooni tunnetamise põhimõte.”


MARILIIS PINN, ajakirjanik

Võimalikult väikese energiavajadusega hoone põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit. Kandekonstrukt-siooniks valiti valdavalt CLT ehk ristkihtpuit.

Viimsisse kerkib innovaatiline puidust koolimaja

Viimsi riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi veebruarikuu lumisel päeval. Pildil haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Puidul materjalina on pal-ju positiivseid külgi: puit on keskkonnasõbralik, sel on es-teetiline väljanägemine, liim-puidust fermidega saab kat-ta väga suuri sildeavasid, õi-gesti töödelduna ja kaitstu-na kestab puit kaua, seob sü-sinikku, puidust mööbel on n-ö soe, siseviimistluses on puit dekoratiivne, looduslik, naturaalne jne.

Puidu kui ehitusmaterja-li eelis betooni, terase ja klaa-si ees on niisiis selle keskkon-nasõbralikkus ja kestvus sel-les mõttes, et puidu puhul on tegemist ikkagi suhteliselt kii-resti taastuva toorainega. Eks need ole ka peamised põhju-sed, miks puidust järjest roh-kem maju ehitatakse. Nüüd, kui liimpuidu näol on olemas suurepärane materjal, mis likvideerib senised tugevuse ja tuleohutuse alased takistu-sed, läheb ilmselt tõeline pui-tehitiste rajamise buum alles lahti. Sellega tegeldakse aga-ralt Kesk-Euroopas ja Põhja-maades, aga ka Kanadas ja USAs.

Aitab ehituslikke nõudmisi täita

Uued suunad ja tehnoloogiad puidu kasutamises on viinud selleni, et näiteks ristkiht-liimpuit on väga sobilik nn liginullenergiamajade ehita-miseks, seda enam, et ener-giasääst muutub juba pea-gi uusehitiste rajamisel võt-metähtsusega näitajaks. Vas-tavalt kokkulepetele Euroo-pa Liiduga on ühiskondlike hoonete ehitamises liginul-lenergiatarbe saavutamine riiklik prioriteet alates 2019. aastast, teiste hoonete puhul

Puit on sisekujunduses tänuväärne materjal. Foto: Sven Arbet

AIN ALVELA, ajakirjanik

Puidust keskkonnasõbralikumat ja samas sedavõrd paindlikku ja universaalset materjali annab välja mõelda. Võib-olla õnnestub see millalgi leiutada, kes teab, aga kuni seda tehtud pole, on puit kahtlema-ta parim, millest ehitada.

Puit on parim, millest ehitada

muutub see esmatähtsaks alates aastast 2021.

Puitehituses on praegu kõik-jal maailmas levinud n-ö hüb-riidlahenduste praktika – ehi-tamisel kasutatakse vaheldumi-si puitu ja betooni. Näiteks ehi-tatakse hoone esimene korrus betoonist, korruste vahelagede juures aga kasutatakse kandvu-se, aga eelkõige parema heliiso-latsiooni saavutamiseks ristkiht-puidu ja komposiitbetooni kom-binatsiooni.

Aitab luua tervislikku sisekliimat

Kui puidule üldse midagi ette heita, siis just akustika osas ei suudeta esialgu pelgalt puidust veel piisava helikindlusega va-helagesid teha. Heli isoleerimi-seks, samuti puidu kindlamaks fikseerimiseks tuleb puitu va-helagedes, iseäranis eriti pre-tensioonikate hoonete puhul kasutada kombinatsioonis teis-te materjalidega. Puitpõrand või -trepp ikka nagiseb, kui sel-lel käia ja see kostub läbi, teine-kord on alumisel korrusel lausa tunda. Mõnd see häirib, mõnele meeldib, aga eks kõigega võib ka lõpuks harjuda.

Arhitektid märgivad, et kaits-mata ehk siis eraldi millegagi katmata puidu kasutamine aitab ruumide sisekliimat keskkonna- ja inimsõbralikumaks kujunda-da. Näiteks kui ruumis on kor-raga palju inimesi, aitab puit sel-lest tekkivat liigset niiskust sisse imeda. Samas, kui õhk ruumis on liialt kuiv, eritab puit jällegi vajalikku niiskust välja.

Samuti on uuringud näida-nud puidu kasutamise positiiv-set efekti inimeste füüsilisele ning vaimsele tervisele. Nimelt pidavat puitmööbel ja puidust

siseviimistlus mitte üksnes vä-hendama stressi, vaid koguni ta-kistama selle tekkimist.

Väärindamine ei suurenda raiemahtu

Palju on räägitud puidule lis-andväärtuse andmisest ja selle-ga rahvamajandusele suurema tulubaasi teenimisest. Loomuli-kult kehtib see eelkõige n-ö suu-re puidutööstuse kohta, sest näi-teks puulusika lisandväärtus on teadagi üks kõrgemaid, arvesta-des, palju on seal puitu ja milli-ne on selle hind. Aga kahtlemata oma tootmisvaldkond omas ni-šis on ka kõikvõimalike majapi-damistarvete valmistamine näi-teks kadakast. Kuuldavasti tekib meie saartel ja läänerannikul ala-ti paras konkureerimine, kui ku-sagil rannaniite puhastatakse ja kadakaid maha võetakse. Nimelt on see puitmaterjal suure hulga käsitöömeistrite tõttu juba üsna defitsiitseks muutunud.

Mõistlikum on puitu kodu-maal maksimaalselt väärindada, rõhutas Rahandusministeeriu-mi puitehituse töögrupi juht Pe-ter Pääso puitarhitektuuri kon-verentsil: “Aiamajade tootmine Saksamaale on iseenesest väga hea, aga Eestis on piisavalt po-tentsiaali toota näiteks puitpa-neele ja eksportida neid suurlin-nadesse. Seega ei räägi me raie-mahtude kasvatamisest, vaid räägime suurema lisandväärtu-sega toodete valmistamisest.”

Pääso on seisukohal, et kui riik telliks puitkonstruktsioonil põhinevaid hooneid, oleks efekt märkimisväärne. Näiteks heit-mete vähendamisel, sest puitu kasutades suudame vähendada tsemenditootmist. Tulevikus me enam puiduga õhku ei küta ja seega vähendame CO

2 heitmeid

Veebruaris sai nurgakivi uus rii-gigümnaasiumi hoone Viimsis, tegemist on esimese riigiküm-naasiumiga Harjumaal. Tähele-panuväärne on ehitis selle poo-lest, et hoone konstruktsioonid valimivad ristkihtpuidust.

540 õpilasele mõeldud täna-päevane gümnaasiumihoone ehitatakse Viimsi valda Haab-neeme alevikku Tammepõllu tee äärde jäävale 8830 ruuut-

metri suurusele kinnistule. Ehi-tusalust pinda on 2500 m2, pla-neeritava koolihoone netopind on ligi 4150 m2. Uus koolihoo-ne on plaanis avada 2018. aas-ta sügisel.

Hoone projekteerimisel ka-sutati ehitusinformatsioo-ni modelleerimist BIM (buil-ding information modelling). Mudelprojekteerimise abil on lihtsam hinnata kavandata-


• Ristkihtpuit (CLT, ingl cross laminated timber) on mitmekülgne ehitusmaterjal, mida saab kasutada seina, vahelae ja katusepa-neelidena koos muu ehitusmaterjaliga.

• CLT kihid on sõrmjätkatud materjalist omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusel tagatakse suur koormusta-luvus kahes suunas. Kihte on alati paaritu arv: 3, 5 või 7.

• Ristuvad kihid tagavad nn lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskuse muutumisel ja vähendab puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

• CLT-l pole arhitektuurilisi piiranguid. Üha rohkem kasutatakse CLT-d eramute, korterelamute, samuti tööstus- ja ärihoonete ehitusel. CLT kasutamine on muutunud populaarsemaks silda-de ehituses.

• CTL on terasest 16 korda ja betoonist 5 korda kergem ning kõr-ge tulepüsivustasemega

• Jaapani pealinna Tokyosse on plaanis 2041. aastaks rajada maailma kõrgeim, 350 meetri kõrgune puidust pilvelõhkuja, et muuta linna looduslähedasemaks. Pilvelõhkujasse plaanitakse ehitada kauplused, kodud, bürooruumid ja hotell.

• Plaanide järgi peaks 70-kordne hoone olema valmimisel Jaapa-nis kõrgeim, vahendab Daily Mail. 90% hoonest valmistatakse puidust, kasutatakse ka terast. Planeeritult kulub ehituseks 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu. Eesmärk on muuta Jaapani pealinn keskkonnasõbralikuks. Nimelt peaks hoone katusele tulema ro-helusse uppuv aed, ka rõdudel on rohkelt haljastust.

• Hoone konstruktsioonid disainis Tokyo arhitektuurifirma Nik-ken Sikkei, ehitab üks Jaapani suurimad ärikonglomeraate Sumitomo Group ja selle planeeritav ehitusmaksumus on 5,9 miljardit dollarit. Nikken Sekkei on loonud tuulekindla toru-konstruktsiooni, mis peaks samuti taluma Jaapani sagedasi maavärinaid.

• “Uued tehnoloogilised edusammud koos ehitustehnikate ja komposiitpuiduga muudavad puitehituse väga põnevaks,” ütles arhitekt Riccardo Tossani Telegraphile. Tossani kavan-das Fujis asuva vanadekodu, mis on praegu Jaapanis suurim puitstruktuur. “See on paljudel juhtudel ideaalne materjal, sest on taastuv ressurss ja mõnevõrra taaskasutatav.”

• Kuid enne 350 meetri kõrguse hoonega alustamist peab Su-mitomo Forestry Co läbima ranged Jaapani tuleohutusnõuded. Vaatamata puidust ehitamise traditsioonile on Jaapan suuresti selle ehitusmaterjali süttivuse tõttu keelanud. Kuid hiljuti on hakatud eeskirju leebemaks muutma: uus Tokyo 2020. aasta olümpiamängude staadion, mida praegu ehitatakse, koosneb suuresti puidust. “Puit on Jaapanis suurepärane ehitusmaterjal, sest see on hõlpsasti kättesaadav, painduv ja sobilik seismilisele keskkonnale,” ütles Tossani. “Puit n-ö mängib, aga betoon on jäik ja sel pole paindlikkust.”

• Praegu hoiab maailma kõrgeima peamiselt puidust hoone re-kordit eelmisel sügisel Kanadas Vancouverisse Briti Columbia ülikooli rajatud 53 meetri kõrgune Brock Commons Tallwood House.

MARILIIS PINN

CLT ristkihtpuit

Jaapanisse ehitatake 350 meetri kõrgune puitmaja

Ristkihtpuit ehk CLT pakub oma kerge kaalu juures puidule omast head kandevõimet ja keskkonnasõbralikkust. Tehnoloogia loob jäiga ning vastupidava konstruktsiooni, mida on võimalik kiiresti monteerida.

Kuigi CLT hind kuupmeetrites mõõdetuna on konkureerivatest lahendustest kallim, siis puidu hea kandevõime tõttu on mater-jalikulu väiksem, mis muudab ehitushinnad võrreldavaks. Et suu-remad puitehitised on endiselt üsna uus valdkond, on kindlasti võimalik veel optimeerida nii protsesse kui ka materjalikasutust ning ehitust sel moel efektiivsemaks muuta.

Eestis võiks kindlasti ehitada senisest enam puithooneid, eriti avalikke hooneid ning suuremaid äri- ja eluhooneid. Meil on ole-mas nii puit kui ka oskuslikud puitmajatehased, mis võimadaksid vähendada ehitussektori keskkonnajalajälge, vähendada terase importi ja suurendada puidust loodavat lisandväärtust

KOMMENTAAR

Innovaatiline lahendus annab uue hingamise

HENRIK VÄLJA, EMPL tegevjuht

va hoone tulevast energiava-jadust, halduskulusid ning ka-sutusmugavust. Lisaks võimal-dab BIM tagada projekteerimi-se kõrge kvaliteedi ning vältida võimalikke ehitusaegseid prob-leeme juba eos.

Riigi Kinnisvara AS-i BIM-projektijuht Silver Ader selgi-tas, et Viimsi riigigümnaasium on üks esimestest hoonetest Eestis, mille kohta ehitaja koos-tab lisaks teostusmudeli (as-built model), mis kajastab ehi-tusaegseid muudatusi ja ehitus-tegevuse kestel lisandunud in-formatsiooni.

CLT kandekonstruktsioonid

Hoone kavandamisel lähtu-ti võimalikult väikesest ener-giavajadusest, põhiline ehitus-materjal pidi olema puit. Koo-limaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas valitud CLT (Cross Laminated Timber) ehk ristkihtpuit.

Seda nägi ette arhitektuuri-konkursil žüriile muljet aval-danud töö, selgitas Riigi Kin-nisvara AS-i kommunikatsioo-nijuht Urmas Glase. Puidust

ehitamist peetakse Glase sõnul keskkonnasõbralikuks ja võr-reldes kivi või betooniga kesk-konda säästvamaks, sest puit on taastuv loodusvara. Pui-dust ehitamine tekitab kogu ehitustsükli jooksul keskkon-da vähem süsihappegaasi kui betooni ja kivi kasutamine. “Lisaks on puitdetailid kerge-mad, neid on võimalik ladus-tada ühele sõidukile rohkem kui betoonpaneele ning seega on kulud transpordile väikse-mad – taas väiksem mõju kesk-konnale. Viidatakse ka, et loo-duslikest materjalidest kesk-konnas tunnevad inimesed en-nast paremini ning tööviljakus on suurem,” lisas Glase.

Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahendu-se “CLT” autoriteks on Novarc Group AS ning KAMP Arhitek-tid OÜ (Jan Skolimowski, Pee-ter Loo ja Kaspar Kruuse).

Betooni ja kivi asemel

Novarc Groupi projektijuhi Reino Rassi sõnul on CLT pa-neelid oma olemuselt võrrelda-vad tehases valmistatud raud-betoonelementidega. “Tehases

valmistatud CLT tooted anna-vad tuntava eelise nende kva-liteedis, sealhulgas võimalda-vad eelvalmistatud CLT ele-mendid hoone kiiret monteeri-mist,” lisab Rass. “ CLT on üht-lasi tunduvalt kergem materjal kui betoon, mis annab kokku-hoiu muude konstruktsiooni-de, nagu vundamentide, talas-tiku jms osas.”

Arhitekti Kaspar Kruuse sõ-nul inspireeris teda puitu kasu-tama soov vähendada ökoloo-gilist jalajälge ja CO2 emissioo-ni. Ka rõhutas ta riigi ehk tellija soovi ehitada keskkonnasõbra-

likumalt. “Riik soosib ökoloogi-list ehitust. Miks mitte ehitada üks silmapaistvalt loodussõbra-lik objekt,” kommenteeris arhi-tekt, kes on varem kavandanud ka puidust eramuid ja väikse-maid hooned, kuid mitte kuna-gi nii suurt ehitust.

Loodussõbralikkusele li-saks hindab Kruuse täpsust ja kiirust, mille CLT kasutamine ehitusel annab. “Tehases too-detakse valmis väga täpsed de-tailid, ehitusel saab suured tü-kid paika panna ehk ehitami-ne on kiire ja kerge,” selgitas ta. Kruuse sõnul ei soosi Ees-ti seadused veel puidust ehi-tamist, sest siin kehtivad väga ranged nõuded. Samas kui Eu-roopas on CLT kasutamine ammu laialt levinud.

Hoone projekteerimis- ja ehitusleping sõlmiti Riigi Kin-nisvara AS-i ja Merko Ehituse Eesti kontserni kuuluva Mer-ko Infra AS-i vahel 2. oktoob-ril 2017. Ehitustööde maksu-museks on ligikaudu 5,1 mil-jonit eurot (käibemaksuta), raha tuleb Euroopa Regio-naalarengu Fondist ning rii-gieelarvest

Viimsi riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi veebruarikuu lumisel päeval. Pildil haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Foto: Andres Putting

Foto

: Prii

t Sim

son

“Riik soosib ökoloogilist

ehitust. Miks mitte ehitada üks

silmapaistvalt loodussõbralik

objekt.”


MIHKEL RAUDRÜÜT,Akkadian

Puit ehitusmaterjalina on eestlastele hästi tuttav ja hinnatud. Viimase kümne aasta jooksul on puitmajade rajoonid väga hinda läinud ka kinnisvaratu-rul. Millised on puitar-hitektuuri trendid ja mis seda mõjutab?

Uued tuuled arhitektuuris: pooled avalikest hoonetest võiks ehitada puidust

“Nõukogude Liidus otsustati, et puitarhitektuur pole priori-teet ja puidust ei ehitatud enam praktiliselt midagi,” jätkab Pih-lak. Puit kaotas oma maine: as-jad, mida sellest ehitati, polnud kvaliteetsed. Samuti ei juhata-tud puidu juurde arhitekte ega insenere ning linnaruumist ka-dus puit peaaegu täielikult.

90ndatel hakati Tallinna tehnikaülikoolis puiduinsenere uuesti välja õpetama. Ka Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri-teaduskonnas pandi puitarhi-tektuurile rohkem rõhku. Puit on muutunud üha enam ka rii-gi prioriteediks.

“Loodame peatselt Eesti rii-gile välja pakkuda eelnõu, mil-le järgi vähemalt pooled kon-

kursi tulemusena ehitatavatest avalikest hoonetest oleksid pui-dust,” ütleb Pihlak. “Ennekõike on puudus näidishoonest linna kontekstis, mis teed juhataks. Praeguseks on kasvamas pea-le juba mitmes põlvkond noo-ri, kes polegi taastuvat ja “elu-sat” materjali linnaruumis ko-genud.”

Endiselt peljatakse

“Inimesed kardavad, et puit põleb ja mädaneb. See hirm on aegade algusest ja mingil het-kel olnud ka täiesti põhjenda-tud,” nendib Pihlak. “Teadus- ja arendustöö keemia vallas on puidu omadusi aga aja jooksul väga palju parandanud. Teenäi-tajaks on siin Kesk-Euroopa rii-

gid ning Kanada, kes on välja töötanud erinevaid võõpasid ja meetodeid, kuidas muuta pui-tu niiskus- ja tulekindlamaks.” Arhitekt Siim Tuksam lisab, et puidul kui materjalil pole enam puudusi teiste materjalide ees, aga inimesed lihtsalt ei tea seda veel ja pisut ehk pelgavad puit-hooneid endiselt.

Puidu keemilise töötluse kõrval kogub üha enam popu-laarsust ka puidu töötlemine füüsiliselt. “Üks põnev moodus puitu vastupidavamaks muuta on Yakisugi tehnika ehk puidu-pinna söestamine. Ehk siis pui-dule luuakse söestamisega pea-le kaitsekiht ilma mingit eraldi vahendit kasutamata,” kirjel-dab Pihlak puidu söestamist.

Yakisugi tehnikaga töödeldud puidust maju on ehitatud Tal-linnas näiteks Kalamajja. “Ini-mestele meeldivad need mus-taks söestatud majad ka estee-tiliselt. Eriti see, et puit on mus-taks töödeldud naturaalselt, ka-sutamata mingeid võõpasid. See on tegelikult päris efektne,” kirjeldab Tuksam.

Algoritmiline inseneeria

Materjali vastupidavamaks muutmise kõrval mängib pui-dust ehitamise juures aina suu-remat rolli ka arhitektide ja in-seneride omavaheline koostöö.

“See ampluaa, mida puidu-ga on võimalik tänapäeval teha, ongi lihtsalt nii palju laiem, kui ta on siiamaani olnud. Meil on

Enne teist maailmasõda ka-sutati puitu elamuehituses väga laialdaselt, puitmajade rajoonid on pea kõigis Eesti suuremates linnades – Tallinnas Kalamaja, Kadriorg, Uus Maailm ja Kas-sisaba; Tartus Supilinn ja Kar-lova, Pärnus Rannarajoon ning Vana-Pärnu ja nii edasi.

Sõjas tugevalt kahjustada saanud puithooneid püüti küll parandada, kuid mitte eriti kva-liteetselt, räägib arhitekt Sil-le Pihlak puitarhitektuuri käe-käigust Eestis. “Nõukogude pe-rioodil ehitati veel mõned pui-dust sillad ja üht-teist infrast-ruktuurist. Need rajati väga kii-resti ja madala kvaliteediga, sel põhjusel hakkasid need ka kii-resti lagunema.”

Arhitektuuripraksise PART installatsioon Rummu karjääris sai kokku pandud vabatahtlike abiga vaid ühe päevaga. Selleks kasutati vaid mutrivõtmeid. Foto: Tõnu Tunnel


ühelt poolt materjalid ja nende omaduste parandamine ja tei-selt poolt on meil algoritmiline inseneeria ja disain,” rõõmus-tab Tuksam. “Kui algoritmiline inseneeria ja disain kokku pan-na, siis räägime parameetrili-sest disainist. See annab meile võimaluse konstruktsioone ar-vutis testida ja optimeerida. Kui need kaks protsessi kokku pan-na, siis võime jõuda tulemuste-ni, milleni paberi ja pliiatsiga ei jõuaks,” toob ta välja.

“See aeg on möödas, kus ma arhitektina joonistan salvräti-kule enda jaoks väikese visan-di ja ütlen, et poisid, minge te-gema. Arhitektid peavad olema aina teadlikumad, et mis töös-tuses toimub, mis on tootmises võimalik,” lisab Pihlak. “Sedagi, kuidas materjali omadusi pari-mal viisil rakendada, mis on sel-

Meie visioon ongi tuua linna inimmõõtmelisemat ruumi, mis on ka looduslähedasest mater-jalist,” selgitab ta. “Oleme tei-nud palju installatsioone, mis tihtipeale on voolava geomeet-riaga, mitmed on olnud keer-levad, paindlevad prusside ko-gumid. Tihti ongi eesmärk olnud vastureaktsioon olemas-olevale. Et rikastada avalikku ruumi linnas.”

Pihlak räägib välja pakutud puidust tunnelist Tartusse Riia maanteele, mis näitlikustab hästi selle materjali kasutusvõi-malusi linnaruumis: “Me ei saa küll ehitada puidust konstrukt-siooni, sest tegu on raudteevia-dukti ja tihedas kasutuses ole-va liiklussõlmega, kuid saaksi-me 50-meetrise betoonist tun-neli sisemuse teha sooja tooni puidust. Et teekond oleks õdu-

sam ja mõnusam. Lisaks oleks see ka akustuliselt parem ruum, sest vähendaks liiklusmüra.”

Lisaks linnaruumile kasu-tatakse puitu väga palju ka si-seruumide ümberkujundami-seks ning nende praktilisemaks muutmisel. “Viimasel ajal ole-me rohkem vaadanud modu-laarseid süsteeme: kuidas luua ruumimooduleid, mis ei oleks lihtsalt kuubikud, mida ükstei-se otsa panna. Et neil oleks roh-kem võimalusi omavahel ühen-duda ja tekitada ruume, mis ei ole ainult korrused üksteise peal, vaid liigendatud ja liht-salt ümber muudetavad nagu inimskaalas Lego. Et tekitada selliseid huvitavamaid kooslusi koosolemisest,” toob Pihlak väl-ja. “Puit on selleks kõigeks hea vahend, sest on kerge, loomulik ja inimsõbralik.”

le võimaluste ampluaa – pind, sõrestik, sindel jne, mis inse-neerias toimub, kuidas me saa-me seda kõike võimalikult ener-giatõhusalt ning aja- ja mater-jalikao mõttes optimeeritult teha.”

Pihlak kirjeldab koostööd inseneridega: “Me saame juba ette planeerida kogu protses-si. Näiteks kui tahaksime ehi-tada 15-korruselist vabavormi-list puittorni, siis nüüdisaegse-tel inseneridel on võimlik seda eelnevalt simuleerida. Vaata-me programmis, kas see oleks füüsiliselt võimalik, kus mida-gi jäigastama või kalibreerima peab. Kõik need abinõud aita-vad leida ja katsetada uusi või-malusi. Me ei pea jääma loot-ma, et nii kompleksne geo-meetria, mis ületab arvutus-tel inimvõimekuse, päriselus

toimib, vaid me suudame seda ette vaadata ja ühtlasi kohan-dada kasutatavale materjalile vastavaks. Kogu see protsess on väga põnev.”

2016. aastal disainisid Tuk-sam ja Pihlak Eleringile puidust 45 meetri kõrguse kõrgepinge-liini masti, kuhu pidi kinnituma kuus kaablit.

“Kasutasime selleks para-meetrilist mudelit, mis võttis arvesse kõik need jõud ja geo-meetrilised piirangud. Vasta-valt sellele oli võimalik opti-meerida vorm selliseks, et ma-terjal töötaks kõige efektiivse-malt, kirjeldab Tuksam para-meetrilist disaini. “Me suutsi-me tagada mastile 50-aasta-se eluea atsetüleeritud puidu-ga ja ka kõige efektiivsema vor-mi. Näitasime arvutuste järgi ära, et selline mast püsib reaal-

selt ka püsti ning kannab vaja-likku raskust.”

Mitte ainult majadele

Eestis eksperimenteeritakse üha enam ka puidu toomisega linnaruumi, ütleb Pihlak. “Lin-nas on liiga palju rangeid ja kõ-vasid kaste – klaasist või be-toonist sirgete seintega majad.

Tihti ongi eesmärk

vastureaktsioon olemasolevale.

Et rikastada avalikku ruumi

linnas.

Installatsioon Vabaduse platsil.

Installatsioon Tallinna vanalinna veerel. Puidust tunneli ideed on välja pakutud ka Tartusse Riia maanteele.

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel Foto: Arhitektuuripraksis PART


ARHITEKTID: MARGIT MUTSO JA MADIS EEK, ARHITEKTUURIBÜROO EEK&MUTSO

EHITAJA: BAUSCHMIDT OÜ

Söestatud laudisega kaetud maja järgib mahult ümbritse-vat hoonestust ning keskkonda. Maja arhitektuuris on püütud tabada Kalamaja olemust, seda nüüdisaegsemas võtmes. Ins-piratsiooni on otsitud tavahoo-nestusest erilisematest Kalama-ja majadest, pisut kurioossetest

detailidest, nende omalaadsest juhuslikkusest, erilistest pro-portsioonidest, mis võivad mõ-nikord tunduda pisut kohmakad või isegi saamatud, kuid milles tervikuna on oma iseloom ja võlu.

Mahult jaguneb maja kaheks väliselt pisut erineva iseloomuga hooneosaks: tänava äärde jääv majaosa on laiuselt sama Suur-Laagri 10 majaga, seda katab viilkatus, mille all on katusekor-ter; hoovipoolne maht lõppeb teise korrusega, mille peal on katuseterrassid. Tänavapoolne

fassadilahendus on piirkonnale omaselt kinnisem, järgib tänava üldist fassaadikäsitlust, hoovi-poolne maht on lahendatud ve-randa-tüüpi – rohkemate akende ja mustri moodustava laudisega. Korterid on läbi maja ning kõi-kidel on kas rõdu või terrass või katuseterrass.

Söestatud puitu on kasuta-tud peamiselt kahel eesmärgil. Peamine argument oli vastupi-davus. Tegemist on vana Jaa-pani tehnikaga Yakisugi, mille puhul puidu pealmise kihi söes-tamine annab puidule vasupida-

vuse nii ilmastiku, kahjurite kui ka süttimise vastu. Teine argu-ment oli esteetiline. Söestatud puidu struktuur meenutab veidi krokodillinahka ning mõjub sõl-tuvalt valgusest erinevalt. Päi-kese käes tekib hõbehall läige ning pilves ilmaga mõjub süsi-mustalt. Antud maja puhul on puit kaetud veel ka lakiga, mis takistab määrimist ning annab lisatulekaitse.

Sokli välispind on tänavapool-sel osal laudisraketisega valatud monoliitne betoon, hoovipoolsel osal sile monoliitne betoon.

Suur-Laagri 12 kortermaja Kalamajas

SIRLE TALA

Teadus- ja aren-dustegevus toob puidutööstusesse üha enam uusi avastusi. Kui vanasti kasutati puitu vaid ehitamiseks, siis praeguseks on kee-miatööstus puidu kui tooraine kasutusala tohutult laiendanud.

Teadus arendab ka puidutööstust“Näiteks puidu komponente,

eelkõige tselluloosi ja hemitsel-luloosi, saab keemiliselt muun-dada ühenditeks, mis on fos-siilse tooraine peamised kom-ponendid. Teisalt on fossiilset tooret näiteks tselluloosi tüü-pi polümeeriks muundada pea võimatu,” võrdleb Vares puidu ja fossiilse tooraine võimalusi. Ehk lühidalt: lisaks võimalusele muundada puidu biomass naf-tasarnasteks ühenditeks ja sel moel otseselt asendada praegu kasutusel olevaid naftapõhiseid produkte, on biomassist või-malik saada ka täiesti uudseid ühendeid, mis võiksid olla alu-seks uudsete omadustega too-detele.

Toiduainetööstuse tooraine

Üks hea näide asjadest, mida varem on toodetud fossiilsetest

kütustest, kuid nüüd tehakse puidust, on vanilliin, mida too-detakse ligniinist ehk ühest pui-du komponendist. Varese sõnul mängib ka vanilliini tootmise puhul rolli tootmise hind. “Vei-di odavamalt on vanilliini või-malik teha fossiilsest toorai-nest,” nendib ta. “Aga lõpptar-bijad eelistavad just ligniinist saadavat vanilliini ja seetõt-tu on suuremad toidukontser-nid kasutusele võtnud just sel-le tehnoloogia.”

Teise igapäevase näitena toob Vares esile pakenditööstu-se. “Nad teevad väga suuri pin-gutusi selle nimel, et suuren-dada biotoorme osakaalu pa-kendite valmistamisel. Näiteks osatakse juba praegu teha puit-toormest kõrge temperatuurita-luvusega plastpudeleid,” näitli-kustab Vares puittoorme kasu-tusvõimalusi tööstuses.

Konkurendiks jääv odav naftaPõhjus, miks see juba nii ei ole läinud, on suuresti hind. “Fos-siilne toore on väga kergesti kät-tesaadav ja odav, lisaks on tema muundamise tehnoloogiaid op-timeeritud rohkem kui sada aastat,” sõnab Vares. “Teisalt on puidu konverteerimise tehno-loogiad just viimasel kümnen-dil teinud läbi suure arengu,” rõõmustab Vares. “On näha, et biomassi muundamise teh-noloogiad muutuvad pidevalt odavamaks. Samas, nafta tööt-lemise tehnoloogiad pigem mit-te. Näiteks ligniini muundamise tehnoloogiate uuringud on alles viimastel aastatel saanud sisse suure hoo,” toob ta välja.

Vares arvab, et mingil mää-ral on tegemist ka poliitilise ot-susega, millise tooraine kasu-tamist soodustada. “Oluline on

märkida, et siin on silmas pee-tud kõrgtehnoloogilisi tooteid, mis iseenesest suuri tooraine-mahtusid ei vaja,” ütleb ta ja leiab, et võimalikult palju tu-leks eelistada kasutusalasid, kus puitu talletunud CO

2 ei pää-

seks tagasi atmosfääri ja tooted

oleks võimalikult pika kasutus-ringiga. “Näiteks puitehitised betoonehitiste asemel on hea näide positiivsest efektist. Ener-geetikas tuleks otsida süsiniku-vabu lahendusi,” sõnab Vares.

Fossiilsele e elistavad puitu

Vares arvab, et lähitulevikus hakatakse kasutama kõiki pui-du komponente. Eriti võib suu-ri muutusi prognoosida ligniini laiema kasutuse osas. “Tehno-loogia kiire arengu tõttu toode-te hind langeb ja muutub kon-kurentsivõimeliseks, võrrel-des fossiilsest toorainest tehtud toodetega. Juba on näha, et osa tarbijaid on nõus maksma nii-öelda biotoodete eest veidi kõr-gemat hinda, mis kiirendab üle-minekut,” mõtiskleb Vares.

Biomassist on võimalik saada

ka täiesti uudseid ühendeid, mis

võiksid aluseks olla uudsete omadustega

toodetele.

Tartu ülikooli orgaanilise kee-mia vanemteaduri Lauri Vare-se sõnul on puidul praegu roh-kem kasutusalasid kui fossiilsel toorainel.


Raitwoodi fassaadiauhinna sai Kadarik Tüür Arhitektide loo-dud eramu Nõmmel loodus-kaunis kohas Aate tänaval. Eramu on kaetud lehiselaudi-sega ja selle perimeetri ümber on omapärased valgeks värvi-tud puitpostid.

Eramud noppisid veel tei-segi auhinna: rahva lemmi-kuks kuulutati Järvamaal asuv Huuksi mõisapargi müürimaja – romantilisse parki taaskasu-tatud puidust ehitatud eramu, mida pererahvas kasutab suve-köögina ja puhke- ning mängu-majana. Rahva lemmik valiti Delfi moodnekodu.ee portaa-lis, hääle andis 2159 inimest.

Aasta Puitehitis 2017 tiitli sai Raitwoodi olme-büroohoo-ne – Rasmus Reinolti ja Ivo-Martin Veelma (Arhitektuu-ribüroo Lokomotiiv) loodud Tartumaal asuv AS-i Raitwood olme-büroohoone, mis paistis silma oma puidukasutuse poo-lest nii väljast kui ka siseruu-mides.

“Käesoleva aasta konkurss osutus väga tasavägiseks ja žüriil oli otsuste tegemisega omajagu peamurdmist,” kom-menteeris Eesti Metsa- ja Pui-dutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. “Puitarhitektuur on populaarne kõikides Ees-ti nurkades. Toredaid leide on nii Tallinnas, kus tihti ehitised on uhkemad ja palju tähele-panu läheb ehituskvaliteedi-le, kui ka maapiirkondades, kust võib leida nii väga head arhitektuuri kui ka piirkonna-le omaseid lahendusi.”

Aasta Puitehitise konkurss toimus tänavu juba 15. kor-da. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile uusi puitehitisi, mille puhul on puitu oskus-likult kasutatud konstrukt-sioonis, välis- või siseviimist-luses parimal võimalikul vii-sil arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes. Laiem eesmärk on hoida ja edenda-da puidu väärtust ehituses, rõhutades puidu kui kesk-konnasõbraliku ja kohaliku ehitusmaterjali eeliseid ning edendada puitarhitektuuri arengut. Erilist tähelepanu pööratakse innovaatilistele puidukasutuse lahendustele ja puidu rollile arhitektuurse idee teostusel.

Tänavusel Aasta Puit- ehitise konkursil jäid silma nii mitmedki huvitavad eramajad, ka fassaadiauhinna noppis seekord eramu.

Eramud püüdsid puitehitise konkursil pilku erilise fassaadiga

Eramu Nõmmel Aate tänaval noppis Raitwoodi fas-saadiauhinna. See Kadarik Tüür Arhitektide loodud maja mändide all looduskaunis kohas on kaetud raudsulfaadiga töödeldud lehise laudisega, peri-meetri ümber on omapärased valgeks värvitud puit-postid. Põhikonstruktsiooniks on Columbia kivi.

Toivo Tammiku (AB Ansambel OÜ) loodud kauni objekti valmistamisel Jär-vamaal Koigi vallas on kasutatud läheduses leidunud mõisalauda lam-mutamisel saadud palke, ühe Tartu kiriku ja Tallinna kesklinna kortermaja 1930. aastatest pärit aknaid, samuti lammutatud talumaja uksi ning puu-pliidi elemente Paide linnakodaniku majast. Maja, mida Tallinnas elav pe-rekond teise kodu suveköögina ja puhke- ning mängumajana kasutab, on andnud romantilisele Huuksi mõisa pargile uue, samas ajatuna mõju-va tooni.

Fotod: Liina Soosaar

HANNA HEIN


Pirital asuva omapärase eramu liigendamisel on suuri mõjutusi saadud ümbritsevast loodusest ja insolatsioonist. Hoone eripära peitub katuse vormimängus. Hoone avad raamivad erinevaid vaateid ümbritsevast loo-dusest. Ühisruumidel, mis paiknevad esimesel korrusel, on otseühendus õuealaga. Köök ja söögiruum on kõige olulisemal kohal, saades terve päe-va jooksul päikesevalgust. Elutuba ja saunaplokk on madalamad, intiimse-mad ning avatud õhtupäikesele. Puidust terrass on jagatud mitmeks eri-nevaks tsooniks. Hoone välisseinte kandev osa on ehitatud Columbia kivil ning väljast viimistletud mustaks või valgeks peitsitud männipuiduga. Ka-tuse kandurid on liimpuidust ja laed on kaetud puitlaudisega. Eluruumide põrandad on kaetud puitparketiga. Autor Kadarik Tüür Arhitektid.

Nordic-Compact puitkarkass-elementmaja Kuusalu vallas, kahekordne puitkonstruktsioonil elumaja. Nii kandvad kui ka mittekandvad seinad puit-karkassil, vahelagi puittaladel. Katusekandjateks on ogaplaatsarikad. Elu-hoone kandvateks seinteks on pikemate külgede välisseinad. Samuti on hoone keskteljel kandetelg, kuhu toetuvad sarikad. Teisel korrusel on kand-vaks puitkarkass-sein, esimesel korrusel nähtav liimpuittala. Hoone jäikus on tagatud seintes oleva OSB3 plaadi, vahelae sulundlaudise ning katuse-konstruktsioonis oleva puitkiudplaadiga.

Tartus Roosi tänaval seisab maja Kaido Kepp Arhitektuuri-klubilt. Kolmepereelamu kandekonstruktsiooniks on kerg-plokk, fassaadikate laudis.

Fotod: Liina Soosaar


MARTIN MEITERN

Ehitussektor on tänapäeva maailmas kõige energiakulukam ja suurima CO2 jalajäljega majandusharu. Arhitektuuribüroo TEMPT arhi-tektid Mihkel Urmet ja Taavi Kuningas usuvad, et puidust hoonete rajamine aitab seda muuta.

Kas ehitamine saab olla keskkonnasõbralikja jätkusuutlik?

“Tsivilisatsiooni jätkuvuse seisu-kohast tuleb meil kasutada sel-liseid lahendusi, mis on taastu-vad ja taaskasutatavad, st ei ole lõplikud, mis on praegu fossiilse-te kütuste probleemiks. Täna me lihtsalt lükkame jääkide utilisee-rimise looduse kaela ja eeldame, et loodus peaks selle kuidagi “ära korraldama,” sõnab arhitekt Taa-vi Kuningas.

“Betooniga ehitamine on võr-reldes puiduga väga energiama-hukas ja suure CO2 jalajäljega. Kuna betoon on tihe ning kaa-lub palju, siis ainuüksi ranspor-dile kulub rohkem energiat. Eri-nevad komponendid kasvatavad omakorda kulusid – ühest kohast tuleb tsement, teisest liiv, kol-mandast teras. Tehases toodetak-se betoonpaneelid ja siis veetakse need veel laiali. Puit kasvab met-sas, ta seob kasvamise protsessis õhust CO2, taastub, on kergem, lihtsamini transporditav, töödel-dav jne.” lisab Urmet. “Betoon on ühekordne materjal – kui kor-ra kasutad, siis taaskasutamist ei toimu ja valatud asja utiliseerimi-ne on ka keeruline, energiama-hukas. Puithoone elukaare lõpus on võimalik selle puitosi taaska-sutada, kas siis uuesti ehitusma-terjalidena või tootes sellest näi-teks kütteks pelleteid.

Puitmajade rajamine Eestis on ka kliimat vaadates mõistlik, leiab Urmet. “Soojusjuhtivus on puidul kehvem kui kivil, st maja hoiab konstruktiivselt paremini sooja ja võimalikke külmasilda-sid tekib vähem,” toob ta välja.

Euroopa Komisjoni direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid ta-gama, et 31. detsembriks 2020. aastal on kõik uued hooned ligi-nullenergiahooned ning kõik rii-gi või kohaliku omavalitsuse hoo-ned peavad olema liginullener-giahooned juba pärast 31. det-sembrit 2018.

“Nullenergia nõuded lükka-vad kindlasti ehitussektorit ter-vikuna selliste materjalide poo-le, mis on soojapidavamad. Sel-le valguses on puitmaja loogili-ne lahendus . Põhimõtteliselt on kogu ehitussektori tulevik tuge-valt kaldu looduslike materja-lide poole, mitte ainult puidu,” mõtiskleb Urmet tuleviku üle.

Ehitusplatsilt tehasesse

Kuningas ja Urmet usuvad ka, et üha enam hakatakse maju val-mistama tehastes ehk off-site. “Si-suliselt on meil kõik asjad teha-sest pärit: autod, riided, toit, tar-beesemed jne. Seega on loogili-ne, et ka maju toodetakse teha-

ses,” võrdleb Kuningas tarbe-esemeid majadega. “Maja on sa-muti tootedisaini objekt. Praegu teeme majatehaste puhul klien-dile originaalse lahenduse ning see toodetakse tehases valmis – paindlikkus, mida näiteks autot ostes ei saa lubada,” lisab Urmet.

“Vanasti tähendas majaehi-tus inimeste jaoks palju stressi ja kogu protsessi haldamine oli tel-lijale keeruline. Raske oli hinna-ta reaalseid kulusid ja ajaskaala oli hoomamatu,” kirjeldab Urmet ehitusplatsil maja valmis ehita-mise valusid. Elementidest puit-majade ehitamine aga võimaldab ette planeerida kogu ehitusprot-sessi, ajakulu ning materjaliku-lu. “Tehasetootmise eelis tellija-le on see, et kogu maja mõeldak-se sisuliselt viimase kruvini välja. Sul on võimalik joonistel ja BIM-mudelis enne elementide tootmi-se algust tehases kõik detailideni üle vaadata ja seda tulebki teha, et vältida üllatusi platsil,” sõnab Kuningas. “Alati on odavam hoo-ne enne arvutiekraanil läbi män-gida – saad korraliku ülevaate hoone energiakulutusest, ehi-tusmaksumusest jms. See toob stressitaseme alla. N-ö vana koo-li ehitusega võrreldes käib maja-de püstitamine väga kiiresti ning suudetakse ka reaalselt kokkule-petest kinni pidada,” lisab Urmet.

Jagatud tööprotsessid

Kuningas usub, et elementmaja-de tootmine tehastes muudab ehi-tussektorit tervikuna läbipaistva-maks. “Ehitus on alates püramii-didest olnud suhteliselt räpane äri. Majatehased toovad ka siin muutuse, sest see on suhteliselt puhas äri, kus töötajad on muga-vamas ja vähem tervist kahjusta-vamas keskkonnas, makse maks-takse ausamalt jne. Kogu protsess on palju rohkem optimeeritud ja kontrolli all, st raisatakse vähem ressursse ja aega.”

Kuningas toob välja ka tööhõi-ve laienemise majatehastes. “Töö-protsessid on võimalik detailide-ni ära tükeldada ja jagada need vastavalt inimeste võimekusele, inimeste või liini automaatikale masinate vahel. Kui ehitusplat-sidel töötavad pea täielikult me-hed, siis majatehases on võimalik tööd pakkuda kõikidele, ka piira-tud töövõimega ja vanematele ini-mestele. 90% elementmaja toot-misest toimub tehase ruumides, ehitaja ei pea enam olema tolmu-ses ruumis, väljas külmetama või katusel turnima – suure osa prot-sesse saab automatiseerida,” kir-jeldab Kuningas.

Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektidel oli soov luua hoone, mis oleks looduses võimalikult märkamatu, et esialgne looduslik keskkond ja idüll säiluks. Hoone “istutati” loodusliku kõrgendiku otsa, seetõttu õnnestus maastik säilitada. Ümbritsevat keskkonda kaitsti ehitamise protsessi ajal niivõrd, et esialgne taimestik on peaaegu 100% säilunud. Tegu on ligi nullenergia majaga, katusel päikesepaneelid, hoone toodab rohkem energiat kui tarbib. Aknaraamid on liimpuidust, need töötavad ühtlasi maja kandepostidena, millele toetuvad liimpuittaladel vahelae- ja katuslae talad. Välis-vooder harjatud ja loodusliku õliga kaetud sile laudis. Garaažiuks on peidetud fassaadi pinna sisse.

Tegemist on juurdeehitusega olemasolevale rootsi stiilis maakodule. Juurdeehitus on vormistatud eraldi hoonemahuna, mis on vana hoonega ühendatud lühikese galerii kau-du. Juurdeehituse maht eristub vanast oma puhaste joonte, arhitektuurse lõike, avara-te klaaspindade ja 0-räästate poolest. Samas seob hooned tervikuks traditsiooniline kuju ning materjali- ja värvikäsitlus.Hoone kandekonstruktsiooniks on liimpuit, hoone kan-deskelett on interjööris eksponeeritud. Liimpuitkonstruktsioonide vahelised osad on la-hendatud puitkarkassina. Fassaadilaotise moodustab värvitud hööveldatud prussidest muster, mõõtudes 45x45mm ja 45x95mm. Siseviimistlusena on kasutatud kasevineerist tahveldust.



Liimpuidu kui perspektiivika ehi-tusmaterjali osakaal Eesti puidutööstuses üha suureneb ja nii mõnigi saematerjali lõikamisega alusta-nud ettevõte on puidu väärindamise teel jõudnud liimpuidu tootmiseni.

Liimpuidust saab vaat et täiuslikem ehitusmaterjal

Sõrmjätkatud puit• Tehniliselt kuivatatud naturaalpuit (niiskus kuni 18%).• Valmistatud detailide pikijärkamise teel, et saada tavapuidust

pikemaid ehituslikke konstruktsioonielemente.• Kasutatakse ehituses konstruktsioonipuiduna, samuti valmis-

tatakse liimpuitu ja ristkihtpuitu sõrmjätkatud puidu kokkulii-mimise teel.

• Liimimiseks kasutatakse polüuretaanliimi, mis jätab heleda liimühenduse.

• Liimpuit• Valmistatakse tehniliselt kuivatatud (niiskus 12%) puidust.• Kihilise liimimise teel on võimalik toota konstruktsioone täp-

selt sellise kõrgusega, nagu ehitusel vaja on.• Liimpuit on vajadusel kergesti töödeldav.

Ristkihtpuit• Kihid on sõrmjätkatud materjalist omavahel vaheldumisi kok-

ku liimitud, mille tulemusel tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas.

• Saab kasutada seina-, vahelae- ja katusepaneelidena koos muu ehitusmaterjaliga.

• Kihte on alati paaritu arv – 3, 5 või 7.• Ristuvad kihid annavad nn lukustava efekti, mis tagab plaadi

mõõtude hea püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab puidu kuivamisega tekkivaid negatiivseid mõjusid.

• Väga heade tulepüsivuse omadustega.

Allikad: Peetri Puit, TTÜ, EMPL

Ehituspuit muutub üha tugevamaks

Viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul on puitehitusma-terjali tootmise tehnoloogia kii-resti arenenud, ja seda oma või-malustelt märksa laiema kasu-tusvaldkonna poole. Puidutöös-tus on kasutusele võtnud puidu sõrmjätkamise, mis võimaldab ehituspuiduks kasutada ka pee-nemat palgisortimenti ja vähem kvaliteetset materjali.

Järgmine samm puidu väär-tusahela kergitamises on liim-puidu tootmine – väikestest liistakatest liimitakse kuum-töötlemise tingimuses ja tuge-va pressi all kokku just sellise kuju ja suurusega ehitusdetail,

Liimpuidu tootmine (m3). Puidust tehasemajad eksport (mln €)2010. a 289 300, majade eksport 150,3;2011. a 329 100, maj ade eksport 187,32012. a 287 200, majade eksport 210;2013. a 264 700, majade eksport 218,4;2014. a 316 200, majade eksport 238;2015.a 349 900, majade eksport 277;2016. a 359 600, majade eksport 306;2017. a 289 800; majade eksport 248;2017. a 364 800; majade eksport 310.

Allikad: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Statistikaamet

Uudse ehituspuidu tootmine lööb rekordeid

Peetri Puidus valmistatud liimpuitdetaile on kasutatud ka Rakvere nn targa maja, Audentese ujula (pildil) ja Ruila spordihoone ehitamisel.

Ruila spordihoone.

Fotod: Peetri Puit

nagu on vaja. Kuigi liimpuidu tootjate seas on ka selliseid, mis valmistavad standardset liimmaterjali, mida saab siis vastavalt vajadusele parajaks lõigata, siis enamik suuremaid liimpuidutootjaid teevad spet-siaalselt arhitekti poolt projek-teeritud ja ehitaja tellitud de-taile konkreetse ehituse konk-reetsetesse kohtadesse. Peami-selt sellepärast, et liimpuidu tootmine pole odavate killast tegevus ja kui see on juba kord valmis tehtud, siis on sulasel-ge raiskamine valmis tüki kül-jest veel ülejäävaid ots maha saagida.

Liimpuitu ja ristkihtpui-tu valmistatakse sõrmjätkatud puidust. See on protsess, mil-le käigus saematerjalist, mis muide ei pruugi alati olla just kõrgeima kvaliteediga, eemal-datakse oksakohad, plekid ja kõverused ning saadud tükid ühendatakse meetodiga, mida nimetatakse sõrmjätkamiseks.

Kui traditsioonilisest liim-puidust saab valmistada kuni kahe meetri laiuseid panee-le, siis ristkihtliimpuit (Cross Laminated Timber – CLT) või-maldab teha 3,5 meetri laiu-seid ja 15 meetri pikkuseid paneele.

Ristkihtliimpuit on juba suur tehnoloogiline samm edasi – liimpuit liimitakse kokku kiht-kihilt, vaheldumisi pikuti ja ris-ti, ning tulemuseks ongi nn nu-tipuit ehk näiteks ehituses kõr-gel tasemel insener-tehnilisi la-hendusi võimaldav puitmater-jal. Liimpuidu tootmise toor-aine on valdavalt kuuse serva-tud saematerjal (kvaliteediklass C-24), võimalik on ka erineva kvaliteediga toorainet kombi-neerida, ent see muudab toot-mise kallimaks.

Liimpuit on küll vaat et ideaalne puitmaterjal ehitami-seks, aga nagu puit ikka, on see üsna tundlik keskkonnamõju-dele, iseäranis veele ja niiskuse-

le ning vajab seetõttu ehitamisel ja paigaldamisel erilist tähelepa-nu ja oskust.

Liimpuidu võimalikult pika kestvuse tagamiseks on olu-line, millises keskkonnas see puit asub. Kui sisetingimustes võib liimpuit sadakond aas-tat vastu pidada, siis välistin-gimustes kasutatav liimpuit peab olema õigesti viimistle-tud ja kaitstud.

Kaitsta saab seda kas siis kait-sevahendiga immutades või õli-ga kuumtöödeldes. Sõltub val-misdetaili suurusest, kas seda saab teha ehitusobjektil paika pandud detailiga või tuleb need osade kaupa juba tehases vasta-valt töödelda.

Rakvere tark maja.



Läinud aastal jõustus puidule kui ehitus-materjalile senisega võrreldes üksjagu avaramat kasutamist tõotav kord, mille kohaselt ei piirata puitmajade kõrgust enam pelgalt kahe korrusega, vaid ehita-da võib kuni 26 meetri kõrgusi maju.

Uus kord võtab puithoonete ehitamiselt keelde vähemaks

Suuresti muutis selle uuendu-se tegemise võimalikuks pui-dutööstuse ja seal kasutatava tehnoloogia arenemine tase-mele, mis võimaldab valmista-da varasemast tunduvalt tule-kindlamaid puitmaterjale – vi-neeri, liimpuitu ja ristkihtliim-puitu, samuti on muutunud tõ-husamaks igasugused tule kait-seks kasutatavad puiduimmu-tusvahendid.

Päästeameti ohutusjärele-valve osakonna ekspert Raido Jalas märgib, et üldjuhul võib puidust kandekonstruktsioo-niga hoone olla kuni kahekor-ruseline ja selle lubatud suu-rim kõrgus võib küündida kuni üheksa meetrini. Siiski – eelmi-sel aastal jõustus siseministri uus määrus, mille kohaselt võib teatud tingimusi täites ehitada puitkonstruktsioonidel tugine-valt ka märksa kõrgemaid elu- või ärihooneid.

Enim on keelde katmata puidule

Raido Jalas kinnitab, et puidust kandekonstruktsiooniga elu- või kontorihoone võib tõepoo-lest olla kuni kaheksakorruseli-ne ja selle kõrgus võib küündi-da 26 meetrini, aga sealjuures on tarvis järgida mõnd üldist piirangut – viie- kuni kaheksa-korruselises hoones peab ole-ma automaatne tulekustutus-süsteem, kolme-neljakorruseli-se hoone kõrgus võib olla kuni 14 meetrit ning kui kolme-nel-jakorruselise hoone trepiko-jas on kasutatud katmata pui-tu (trepikoja sisepindade tule-tundlikkus D-s2, d2), siis peab trepikojas olema automaatne tulekustutussüsteem.

Selgituseks veel, et tuletund-likkus on materjali omadus tu-lega kokku puutudes süttida, levitada tuld, eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja põle-vaid või kuumi tilku.

Teatud piirangud seatakse ka puithoone pindalale. Raido Jalas räägib, et kui tegemist on kuni kahekorruselise hoonega, siis üldjuhul sellele pindala pii-rangut ei ole.

“Kui tegemist on kuni kahe-korruselise hoolekande- või kin-

• Ehituslikud tuleohutusnõuded on sätestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohu-tusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

• Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrolli-matu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning kaasneb oht inimese elule ja tervisele, varale või keskkonnale.

• Kõik hooned jaotatakse selles toimuva tegevuse ja kasutus-otstarbe järgi seitsmesse kasutusviisi, millest igaühele mää-ratakse üks kolmest tuleohuklassist (tuleohutu, tuleohtlik, tule- ja plahvatusohtlik), samuti määratakse hoonetele tule-ohutusklass, neid on ka kolm (TP1 – tulekindel, TP2 – tuldta-kistav, TP3 – tuldkartev). Puidust kandevkonstruktsiooniga hoone liigitub enamasti TP2 klassi.

• Ehitusmaterjale saab määratleda tulepüsivuse, tuletundlikku-se ja eripõlemiskoormuse järgi.

• Tulepüsivus määratakse ehitise erinevatele osadele ja ehitus-materjalidele, millest need on valmistatud.

• Tuleohutuslikust aspektist vaadatuna jaotatakse kõik hooned tuleohutusklassi, hoone ehituslikud konstrukt-sioonid liigitatakse tulepüsivuse (R, EI, REI, M) järgi ja materjalidel omakorda on tuletundlikkus (A1, A2, B, C, D, E, F).

• Tuletõkkesektsioon on hoone osa, mis on ümbritsevatest osadest eraldatud nii, et tule levik sellest välja- või sissepoole on ettemääratud aja jooksul tõkestatud.

• Eraldi nõuded on puidu kasutamisel küttesüsteemide ja venti-latsiooni läheduses.

Allikad: Päästeamet, Riigi Teataja

Tuleohutuse nõuete täitmine pole enam võimatu

Et tuletõrjuja ei peaks su maja kohal kõrguma, on tuleohutusnõuded igal juhul olulised. Foto: Karin Kaljuläte

nipidamishoonega (liigituse jär-gi III kasutusviis), mille kande-konstruktsioonid on puidust, siis sellise hoone suletud netopind võib olla kuni 2400 m²,” selgitab Jalas. “Ja kui tegemist on kolme- kuni kaheksakorruselise elu- või kontorihoonega, mille kande-konstruktsioon on puidust, siis sellise hoone suletud netopind võib olla kuni 12 000 m².”

Eluhoonetes võib olla pui-dust siseviimistlus juhul, kui selle tuletundlikkus D-s2, d2, puitu võib kasutada ka maju-tushoonete siseruumides. Hoo-lekande- ja kinnipidamishoone-tes võib olla puit ainult juhul, kui hoonel on üks korrus, selle kõrgus kuni üheksa meetrit, su-letud netopind kuni 1200 m² ja voodikohtade arv kuni kümme. Muudel juhtudel ei ole katmata puidu kasutamine lubatud.

Kogunemishoonetes (kino, teater, kontserdisaal jmt) võib olla puit, kui materjali eripõle-miskoormus on kuni 600 MJ/m² ja pindala kuni 300 m². Muudel juhtudel ei ole katma-ta puidu kasutamine lubatud. Kontorihoonetes võib olla pui-tu, välja arvatud kolme-nelja-korruselises hoones.

Tööstus- ja laohoones võib olla puit, kui tegemist esimesse

tuleohuklassi kuuluva tegevu-sega. Lahtiseletatult tähendab see seda, et ettevõtte tegevuse-ga selles hoones ei kaasne vähi-matki tuleohtu. Muudel juhtu-del ei ole katmata puidu kasu-tamine lubatud.

Garaažides ei ole katma-ta puidu kasutamine lubatud ning sõltumata hoonest, ei tohi katmata puitu kasutada ka eva-kuatsiooniteedel.

Nõuded karmid, kuid keeldu pole

“Lisaks annab määrus võimalu-se lugeda puidust kandekonst-ruktsiooni valmistatuks mit-tepõlevast materjalist, kui see konstruktsioon on kapseldatud mittepõleva materjaliga,” mär-gib Jalas. “Sellisel juhul sisuli-selt puuduvad piirangud kor-ruste arvu, kõrguse ja pindala suhtes.”

Samuti lubab määrus teha erinevates nõuetes mööndusi ja leevendusi, kui hoonesse ei ole nõutud automaatset tulekustu-tussüsteemi, aga see sinna ikka-gi pannakse. Selles osas otseselt ühest lahendust ei ole, iga otsus langetatakse konkreetse juhtu-mi asjaolude põhjal, kinnitab Raido Jalas. Täiendavalt annab uus määrus võimaluse tõenda-

da oluliste tuleohutusnõuete täitmist analüütiliselt.

“See on sisuliselt mõeldud selliste olukordade jaoks, kus hoone parameetrid ületavad määruses toodud piirväärtusi,” selgitab ta. “Sellise lahenduse puhul sisuliselt piirangud puu-duvad ja konkreetne lahendus on juhtumipõhine.”

Sõltumata hoonest ja selle parameetritest ei ole tuletund-likkuse osas piiranguid paljudel hoone osadel, nagu näiteks uk-sed ja aknad, sh lengid, raamid, kinnitusdetailid, hoones asuva-te treppide käsipuud, katteliis-tud, plaatidevahelised vuugi-täited, (v.a kütteseadme plaati-de vaheline vuugitäide), põrke-piire laiusega kuni 0,4 meetrit, kandev puidust post ja tala, kui selliste detailide katmata eks-poneerimine on vähene, korte-ri sisetrepid jmt.

Seega tuleb välja, et nüüd oleneb palju juba arhitektist, kas ja kuidas hooneid projek-teerides ja neid hiljem ehitades puitu kasutada, sest raudkind-lad “ei ja veel kord ei” piiran-gud on maha võetud ning pui-tu on võimalik ka kõige range-mate tuleohutusnõuetega ko-haldada.


SIRLE TALA

Eesti disainerid räägivad, mis ajendas neid oma töös olulise materjalina just puitu kasutama ja miks võiksid inimesed eelistada nimelt puidust tooteid.

Puit Eesti disainis

Jaanus Orgusaar: “Puitmööbel vananeb väärikalt.”Puidust tooted on naturaalsed, soojad ja inimsõbralikud. Puit on jätkusuutlik materjal, seda saab vajadusel ümber töödelda, see kestab kaua, on vastupidav ajale. Mina kasutan põhiliselt kasevineeri, kuna meeldib mo-delleerida õhukesest lehtmater-jalist suuremaid ruumilisi objek-te, ja seda vineer koos CNC-tööt-lusega võimaldab. Püüan teha säästlikult, jäägivabalt.

Puitu võiks eelistada sama-del eespool loetletud põhjustel – selle soojuse, naturaalsuse ja jätkusuutlikkuse tõttu. Ka vana puitmööbel vananeb väärikalt, saab vananedes uue väärtuse, mida ühegi kunstmaterjaliga ei juhtu. Järjest olulisemaks muu-tub ka naturaalsete materjalide kasutamine elukeskkonnas, see vähendab tervisele kahjulikku staatilist elektrit.

Katrin Lopuhhin ja Liis Tippel, Pulo loojad: “Paneme halud teistmoodi põlema.”

Meie tee puiduni on üsna-gi eriline. Esiteks tekkis soov ise oma kätega luua ning lä-him õpetaja selleks oli mees, kes puutööd valdab – Liisi isa. Leiame, et puit on elus mater-jal, sel on hing sees. Teisalt on see ajatu ja väärikas ning eri-list hõngu loov just praegusel ajastul, mil meid ümbritseb nii palju tehislikku. Meie tamme- ja saarepuit pärineb suurtoot-misest, kus paratamatult tekib puidujääke ja mis muul juhul läheks ahjukütteks. Tavatseme selle kohta öelda, et paneme halud lihtsalt teistmoodi põ-lema – teeme neist valgustid. Kuna meie endi tootmises tekib veel omakorda jääkprodukte ning meile on oluline keskkon-da hoidev ellusuhtumine, siis on ääretult loogiline, et kasu-tame ära ka oma puutöö väik-seimadki jäägid. Nii sünnivad PULO valgustite kõrvalproduk-tidena veel vaasid, küünlaja-lad, nagid, aga ka ehted.

Sisustuselemendid ja ehted teeme kas Euroopa tammest, saarest või okumeest ehk Aarfi-ka männist. Okumee on praegu-seks looduskaitse all, kuid meie varud on säilinud 80. aastatest, kui ENSV-s kasutati seda kütte-puiduna. Tunneme suurt tänu-likkust, et oleme saanud oma valdusse sellise väärispuidu, mida uudsel moel väärindada.

Puit on sobilik inimestele, kes väärtustavad ehedust ja looduslähedust. Kuigi esmalt võib näida, et tegu on arhai-lise materjaliga, siis tänapäe-vase tehnoloogia abil on sel-lest võimalik luua moodsat di-sainikeelt järgivaid tooteid. Ka Eestis on imelisi näiteid väga moodsast puitdisainist.

Karl Annus: “Prilliraamide jaoks on puit mugav, kerge ja hea.”

Mulle on väikesest peale puu-töö sobinud. Pärast gümnaasiu-mi läksin õppima Tartu kõrge-ma kunstikooli mööbliosakon-da ning seal saigi puitprillide tegemine alguse. Peamiselt sai katsetama hakatud põhjusel, et hästi ees istuvaid prilliraame oli poodidest raske leida. Ja ka ku-junduse osas olid oma mõtted. Kuna puidutöö oli tuttav, tek-kiski mõte proovida endale oma näo järgi prillid valmistada. Nii sai see alguse. Hiljem sai sel-geks, kui mugav, kerge ja hea on puit prilliraamide materjaliks.

Üks aspekt on esteetiline – puit on ilus. Siis on funktsio-naalne aspekt, puit on soe ja elus materjal ning seda on üsna lihtne töödelda. Puitmaterja-li heade omaduste nimekiri on pikk. Aga kas eelistada puidust toodet või mõnest muust ma-terjalist sarnast toodet, see ole-neb juba konkreetsest tootest.

Aave Volmer, Extery: “Puidu headus seisneb selle vastupidavuses ja kvaliteedis.”

Meie tooted (linnamööbel – toim) on loodud kestma. Need peavad taluma vihma ja lund, kõrvetavat päikest ning pau-kuvat pakast. Aastast aastasse. Puitu, mis ei mädaneks ega hal-litaks, mille mõõtmed ei muu-tuks ning mis oleks seejuures keskkonnasõbralik, on võima-lik toota ainult termotöötlemi-se abil. Seetõttu on Extery va-linud oma pinkide puiduks ter-motöödelud saarepuidu, mil-le headus seisneb selle vastupi-davuses, ilus, mõõtmete stabiil-suses, keskkonnasõbralikkuses ning kvaliteedis. Selles on säili-nud iidse puidu soojus, olemus ja hing. Lisaks termotöödeldud saarepuidule kasutab Extery pingikollektsioonis liimitud le-hist. Lehise eeliseks teiste okas-puude ees on selle eriline vaigu-sisaldus. Vaik kaitseb puitu niis-kuse ja kahjurite eest, muutes puidu sel moel ilmastikule vas-

Jaanus Orgusaare disainitud mööbel: riiul Dune, lamp Zome, laud Nemo. Foto: Tonu Tunnel

Extery Tava- näide linnamööblist. Foto: Olev Mihkelmaa

Extery Nippon. Foto: Olev Mihkelmaa

Radise kapp-riiul. Foto: RadisRadise tugitool.

Näide Radise disainist.

Foto: Radis

Foto: Radis


tupidavaks ning sobivaks mater-jaliks linnamööbli tootmisel.

Meie pürgimuseks on luua uusi, paremaid ja nauditava-maid lahendusi, mis põhine-vad kasutaja soovide ja vaja-duste mõistmisel. Meie jaoks on oluline nii materjalide kestvus, konstruktsioonide tugevus kui ka hea disaini ajatu vaim. Extery tooteid näeb peale Eesti Soo-mes, Rootsis, Norras, Prantsus-maal, Hollandis, Taanis, Lätis.

Margus Siilik, Okka: “Puit on taastuv loodusvara.”

Meie Okka bränd kasutab oma toodete valmistamisel männiok-kaid just seetõttu, et seda pole vaja ekstra toota. See on met-sanduse jääk, millelele on siiani veel vähe rakendust leitud. Meie jaoks tähendab see suurepärast võimalust luua dekoratiivseid ja akustilisi paneele just männio-kastest, andes neile lisandväärtu-se ning mis peamine, see on loo-duslik ja puhas materjal. See pole plastik või mingi selline materjal, mis ei lagune looduses. Meie too-te ökoloogiline jalajälg on seega väga väike.

Puit on taastuv loodusva-ra ja oleks tore, kui jõuaksime sinnamaani, et puud langeta-des ja sellele lisandväärtust an-des kestaks see kas või mööbli

näol nii kaua, kuni kasvab uus puu. Et saaks alguse uus ja jät-kusuutlik elutsükkel. Metsad on maakera kopsud – kui meil pole metsa, siis pole meil vars-ti ka enam õhku, mida hingata.

Priit Kallas, Iglusaun: “Puidus on elu sees.”

Alustasime oma tooteporfelli loomist saunadest, puit tundus ainsa loogilise valikuna. Ei tun-du loomulik, et saun oleks val-mistatud tehislikust materjalist. Puidus on elu sees.

Mauri Abner, Radis: “Meile meeldib vineeri päritolu.”

Meile endale meeldib vineer oma loodusliku päritolu ja tu-gevuse pärast. Saame vineerist teha põneva disainiga erikuju-lisi riiuleid, kummuteid ja lau-dasid, mis tänu materjali tuge-vusele ei pea olema massiivsed. Seega jäävad tooted ilusad õhu-lised ning neid on võimalik ka välismaale eksportida.

Puit on soe ja naturaalne ma-terjal, vineer on ka väga vastu-pidav. Kuna õlivahatame kõik oma mööbli, talub see hästi või-malikke mööblile sattunud ve-delikke ning kui keegi kraabib kogemata mööbli ära, saab ilu-sa pinna õlivahaga taastada.

Kati ja Liisi Pulo valgustid. Karl Annuse puidust prilliraamid.Foto: Pulo Foto: Ken Oja

Kolmekohaline iglusaun. Foto: Kaspar Saaremets Iglusauna sisemus. Foto: Kaspar Saaremets

Elmeti disain. Elmeti disain.Foto: Triinu Luming Foto: Triinu Luming

Elmeti disain. Foto: Triinu Luming

Triinu Luming, Elmet: “Võimaluste rohkus inspireerib.”Eestlastele on üldse puit mater-jalina väga hingelähedane, see tuleb meil juba kodust kaasa, et eelistame puitu. See on soe ja pehme materjal, mida on ker-ge töödelda, teisest küljest jäl-le tugev ja vastupidav mater-jal, mis näeb korraliku viimist-luse juures väga esteetiline väl-ja. Puit on oma võimaluste roh-kusega inspireeriv ja annab loo-mingulist vabadust. Sealjuures võib ka alati üllatada, ei ava en-nast kohe. See on oma omadus-

telt nagu väikese saladuseloori-ga ja võib üllatada kas kuivami-sel või töötlemise ajal.

Muidugi võiks puitu eelista-da juba ainuüksi selle pärast, et see on keskkonnasõbralik ma-terjal. Puitu on pärast selle ka-sutusperioodi lõppu lihtne käi-delda ja see pole keskkonnale koormav, see on inimesele lähe-dal ja hea soe materjal. Puidult ja puudelt on ju inimesed tuge otsinud aastatuhandeid, see ei ole pelgalt materjali küsimus.


Valga Puu on Valgamaa üks suuremaid maksumaksjaid, ettevõte palgal on 70 inimest, koostööpartnerite kaudu antakse kaudselt tööd umbes 300 inimesele. Lõviosa varutud puidust müüakse Eestis asuvatele tööstustele. Küsimustele vastab OÜ Valga Puu juhatuse liige Andres Olesk.

INTERVJUU

Andres Olesk: Eesti metsast varutud puit peab siin ka töödeldud saama

Milline päevateema on metsa-mehel praegu käsil?Praegu (intervjuu on tehtud veebruari lõpus – toim) on häs-ti soodsad ilmastikuolud met-sa majandamiseks raie mõt-tes. Kõik metsamehed mõtle-vad kindlasti selle peale, kuidas saaks tehtud hooldus- ja uuen-dusraied märgadel aladel. Ma usun, et kõikjal tehakse prae-gu n-ö talviseid lanke. Sellised soodsad olud on ju tegelikult üle viie aasta.

Vahepeal raiuti palju teede lä-hedalt. Kas nüüd siirduvad la-geraied rohkem sügavamale metsa?Põhjus, miks raiuti palju teede äärest, oli selles, et nõukogu-de ajal olid seal sõjalises mõis-tes kaitsemetsad – et näiteks õhurünnaku korral oleks, kuhu varjuda. Need teeäärsed met-sad said küpseks ja kui mets on küps, siis tulebki seda raiuda.

Mis tundeid tekitas metsame-hes EV 100 kontsertetendus – harvester kui kujund ja sõnum, mida säärase kujundiga rahva-le edastati?Mind häiris see väga. Tegemist oli naivismi tippsaavutusega. Sama klipi alguses kõlbas palk-majas tantsu lüüa, ERM-i üm-ber kõlbas lõkked süüdata ja siis maaliti teiselt poolt kõrg-tehnoloogilisest masinast tont. Samas rõhutades, kui hea on innovatsioon. Leian, et see oli väga ülekohtune ja sisuliselt vastuoluline lähenemine. Idee autorid oleksid võinud peopai-ga ümber siis näiteks gaasi või plastikut põletada.

On kurb näha, et mõnel ini-mesel on maailmapilt niivõrd kitsas. Tundub, et ka selle filmi autoritel. Üldisemalt vaadates on toimumas võõrdumine loo-

dusest, võõrdumine reaalsest elust. Puudub arusaam, et iga-sugune majandustegevus põhi-neb loodusressurssidel. Pole ab-soluutselt populaarne rääkida rahast ja loodusvarade kasuta-misest, aga kui mõtleme metsa- ja puidusektori töökohtade pea-le, mida on 40 000 ja mis on kõik maapiirkondades, siis millised on maaelu alternatiivid? Millist lahendust neile tuhandetele ini-mestele pakkuda? Häirib see, et puitu tarbivad kõik iga päev, aga raiumist ei taheta näha.

Kuidas siis metsasektor peaks selgitama, et metsa jagub ja Eestimaad ei raiuta lagedaks?Selgitama peaks seda, et lage-raie ei ole millegi lõpp, vaid uue metsapõlve algus. Metsi tuleb uuendada, metsi peab uuen-dama. Sest peale selle, et mets toob meile leiva lauale, ongi see ju istutatud selleks, et seda kunagi kasutama hakata. Met-sade uuendamine ei too kind-lasti kaasa hävingut. Vastupi-di. Süsinik saab raiutud pui-dus pikaks ajaks seotud kas siis mööblis, palkmajades või muu-des toodetes. Ka noores metsas seotakse süsinikku, vanas met-sas seda ei toimu. Seal eraldub rohkem süsinikku, kui seda seo-takse. Keskkonnaalaselt ei näe ma ühtegi punkti, miks me ei peaks metsi uuendama. Ilusad on ikka noored metsad, nagu noored inimesedki. Vanad met-

sad on väärikad ja neid on meil Eestis ka piisavalt.

Rünnak metsade majanda-mise vastu on ette võetud eba-teaduse toel. Kõik n-ö metsan-duslikult mitteharitud arva-jad produtseerivad mingeid uusi mõisteid ja tõekspidami-si. Aga ma kinnitan, et meil ei ole üleraiet. Me ei ole taasise-seisvunud Eesti ajastul jõudnud raietega juurdekasvu lähedale-gi. Ja väide, et raiume palgi-puud, juurde aga kasvab võsa, on täiesti absurdne. Iga praegu-ne palgipuu on ka kunagi olnud see nn võsa. Igal kevadel lanke uuendades ei jaga ma selliseid arvamusi. Metsas olles näen hoopis midagi muud.

Probleem on pigem see, et Eesti metsade keskmine vanus kasvab. Seetõttu kaotame nii metsa juurdekasvus kui ka töö-kohtades.

Jah, aga mida sa kostad näi-teks Siiri Sisaskile ja paljudele teistele, kelle maamaja ümb-rus metsast lagedaks tehti ning kes nüüd sellest väga häiritud on?Kui me tahame saja aasta pä-rast näha saja-aastast metsa, siis peame seda praegu istuta-ma. Aga istutada saame siis, kui raiume. Niikaua, kui meil on eraomand ja omanikul rida metsaga seotud kohustusi, ning kui tahame näha maal elavaid inimesi, siis ka majandame met-si. Arvestades meie asukoh-ta põhjamaade metsavöötmes on kõige tulemuslikum metsa uuendamise viis lageraie. Meil ei ole väga palju valikuid.

Oskad sa nimetada puidu kõr-val mõne teise metsast saada-va tuluallika, mis metsaomani-kule leiva lauale tooks?Reaalsed tuluallikad on veel turism ja jahindus. Korilus on praegu marginaalne, aga selles osas on kindlasti arengupotent-siaali, sest meie metsades kas-vanud marjad ja seened on kõr-gelt hinnatud kogu maailmas. Samas ei välista ükski neist metsa majandamist. Veel lei-dub inimesi, kes on raielangilt metsmaasikaid või metsvaari-kaid korjanud.

Kuivõrd metsaraiumine turis-mialast ettevõtlust mõjutab?

Ma ei saa aru, kuidas lageraie saab looduses viibimist, mat-kamist negatiivselt mõjutada. See on üks mitmekesisuse alus. Tänu nendele raietele tekibki ju eriilmeline ja erivanuseline mets. Metsal pole Eestis olnud paremaid aegu kui praegu. Ka ühiskonna mõistes kas või sel moel, et RMK panustab praegu palju loodusturismi arendamis-se. Seda teevad ka eramaaoma-nikud. Loodusturism on kind-lasti suure potensiaaliga vald-kond, aga praegu on selle osa Eesti majanduses väga väike.

Kuidas Valga Puu valib varutud puidule turustuskanaleid? Kui sadamas hakatakse rohkem maksma, kas siis suunate pui-dukoormad sinna?Valga Puu puitu sadamasse ei vii. Eelistame selgelt, on see siis praegu rahaliselt mõistlik või mitte, Eesti tehaseid, meil on nendega pikaajalised lepingud. Lepingute tulemusena oleme nendega seotud ja sadamate hin-nakõikumisest Valga Puu tegevus väga sõltuv ei ole. Kui sadama-tes on nõudlus null, siis meie töö käib ikka tavapäraselt edasi ja on hästi stabiilne. Seega, pikki lepin-guid meil sadamas ei ole

Aga kui sadamas makstakse rohkem?Ma olen nõus, et väikemetsa-omanikule, kes planeerib oma raiet kümne aasta jooksul ühe korra, on oluline, kus parasja-gu kõige kõrgemat hinda maks-takse. Valga Puu raiub aastas 400 000 tm – igal aastal, sõl-tumata sellest, kas sadamas on nõudlust või mitte. Kuus vii-mast aastat pole seda nõudlust olnud. Nüüd on see tekkinud, aga me ei torma oma puitu sel-lepärast veel sadamasse viima. See on marginaalne osa, mis sinna läheb. Põhimõtteliselt on see n-ö lepinguväline puit.

Kas Hiinasse üle 30 000 tm pui-du müümine on edulugu, on see jätkusuutlik?Selles mõttes ei ole jätkusuut-lik, et juba järgmisel hetkel ei müüda sinna mitte ühtegi tihu-meetrit. See maht, mille Valga Puu praegu oma üheksa masi-nakomplektiga üles töötab, lä-heb näiteks Eesti vineeritoot-jatele ja meile on väga oluline,

et need tarned on stabiilselt le-pingutega paigas. Pole võimalik teha ühegi Hiina mineva palgi peale lepingut kolmeks aastaks. Ümarpuidu Eestist väljaviimine pole kunagi edulugu.

Kuidas Valga Puu metsa uuen-dab?Eraldi dokumendina on meil olemas metsauuenduse stra-teegia. Männikute ja kuusi-kute puhul jälgime, et nende pindala ei tohi väheneda, pi-gem peab see suurenema. See-ga, kui raiume ära männiku või kuusiku, siis me ka uuendame männiku ja kuusiku. Võib-ol-la mitte sama koha peale, aga samas mahus kindlasti, nii et männi- ja kuusepuistute pind-ala raie tulemusel ei väheneks. Praegu männikute osa pigem suurendatakse. Uuendame is-tutades umbes 60% uuendus-lankide pindalast.

Ülejäänud langid jäävad loo-duslikule uuenemisele, aga kuna

asume parasvöötme metsavöön-dis, siis tegelikult meil metsad uuenevad iseenesest. Küsimus on, kas uuenemine toimub alati meile meelepärase puuliigiga ja kas see toimub soovitud aja jook-sul. Aga kindlasti uuenevad. Veel on oluline, et istutusmaterjal on paljuski tänu selektsioonile hul-ga kvaliteetsem. Istutamisega aga saavutame selle, et uus met-sapõlv tuleks paremate tüveoma-dustega ja tootlikum.

Milliste puuliikide kasvatami-sele praegu ja tulevikus kes-kendutakse?Meie oleme oluliselt suurenda-nud kase istutamist. Kase pu-hul on ka selektsiooni tulemu-sed kõige paremad, meie põh-janaabrid on saavutanud kase selektsiooniga vähemalt 30% suuruse juurdekasvu, ühtlasi head tüveomadused – tüve sir-gus ja okslikkus. Kask on ka või-malikule kliimasoojenemisele vastupidavam.

Vineer materjalina kogub siis üha populaarsust?Jah, on küll nii. Erametsade ta-gavarast umbes 41% on kaasi-kuid. Kaske on kasvatatud ehk ainult viimased 25 aastat, kase-puidu osakaal on aga varutud puidus praegu veel üsna väike. Samas on kask väga tootlik puu ning kasemetsad on väga ilu-sad ja mitmekesised. Kaasikud on ka head seenemetsad.

“Häirib see, et puitu tarbivad kõik iga päev,

aga raiumist ei taheta näha.”

“Metsaomanikud oskavad üha

enam olla omanikud ja vaadata oma metsa pikas

plaanis.”



Valga Puu on soetanud näiteks Võrumaale Kütiorgu, Haan-ja looduspargi aladele mõned kinnistud. Mis mõte on metsa- firmal soetada metsakinnistuid kaitsealusel maal?Meil on tegelikult palju kin-nistuid kaitsealadel. Kuidas olla Lõuna-Eestis tõsiseltvõe-tav metsaomanik, kui sul pole ühtegi tükki näiteks Otepääl, Haanjas või Karula looduspar-gis? Majandamine on seal ju lubatud, seal on lihtsalt oma reeglid. Nende kinnistute ost-misel oleme sellega arvesta-nud. Kütiorus on kõrge ero-siooniga alad, osal neist on majandamise keeld, aga see on osa meie metsaportfellist, mis ei koosne ainult majandusmet-sadest.

On meil looduskaitsealasid liialt palju? Või vastupidi, peaks roh-kem kaitsma?Mind häirib selle juures asjaolu, et me ei usalda või ei oska usal-dada maa peremeest. Maal on omanik, aga kõike tema maaga seonduvat tahetakse regulee-rida kuskil mujal. Selle asemel et minna ja leppida omaniku-ga kokku, kuidas ühte või teist liiki kaitsta, püütakse omanik-ku hoopis hirmu all hoida, mis-tõttu keegi ei tea, mis homme toimub. Praegu sa tead, et sul on mets ja kohustused sellega seoses, järgmisel päeval võib see mets olla sisuliselt natsio-

naliseeritud. Aga kohustused jäävad ikka, neid tuleb juur-degi. Midagi põnevat ja harul-dast avastades tõttame seda kohe kaitsma, kuigi see oma-nik ilmselt juba ammu teab, kes tal seal elab ja ammu juba ka kaitseb teda. On muretteki-tav, et metsaomanikud on haka-nud oma metsa kaitsma loodus-kaitsjate eest.

Mis siis looduskaitsel häda on?See ei ole paraku looduskait-se, mida teostatakse. Eestis oli 1988. aastal kaitse all 0,1% metsadest. Praegu on ran-gelt kaitstavaid metsi 13%, li-saks piiranguvööndi metsad. Need väärtused, mida praegu rangelt kaitseme, olid metsa-des juba ammu olemas ja pü-sisid siin kenasti. Looduskait-se probleem on see, et sel pole mingeid piire, näiteks mingi liigi kaitsmise mõttes. Kind-lasti on optimaalne mingi arv kaitstavaid konnakotkapesa-sid ja kui leitakse uus, siis enne selle kaitse alla võtmist vaada-takse üle senised pesakohad, kas neis ikka elutseb keegi. Meil on aga nii, et uus võetak-se kohe kaitse alla, aga vana on n-ö potentsiaalne pesitsus-koht, mis sellest, et seal pole võib-olla seitse-kaheksa aas-tat kotkaid olnud. Kinni pan-nakse meeletult alasid, vabas-tatud alasid on aga ehk mõned aastas.

le, need on kutsutud ellu näi-teks kümneks aastaks – kõige-pealt investeeritakse ja seejärel müüakse. Selles, et nad praegu metsi omavad, ei näe ma suurt draamat. Kui nad neid met-si ei majanda, siis see on küll draama. Kui need metsad jää-vad seisma, neid pärast raiet ei uuendata. Aga praegune maa-müügi piirang on sätitud pi-gem kohaliku metsamehe te-gevuse piiramiseks. Nii ei saa näiteks noor haritud metsa-mees pragu kolme aasta jook-sul sisuliselt midagi osta. Val-ga Puu peab iga aasta jaanua-ris tõestama, et meil on metsa-majanduslik kogemus. See on meil üks jaburamaid seadusi üldse.

Musta raha metsanduses ikka liigub?Mida aeg edasi, seda vähem. Ma ei kujuta ette, kust see must raha võiks tulla, vähemalt, mis raiumist ja puidumüüki puu-dutab. Ebaseaduslikult raiutud puitu ei ole lihtsalt võimalik müüa, see panebki asja paika.

Millise sõnumi sa saadad rah-vale selle intervjuu resümeena?Eesti metsal pole kunagi läinud nii hästi kui praegu. Miks ma seda väidan? Esiteks pole met-sa iial nii palju uuendatud kui praegu ja teiseks pole varem uuendatud nii palju teid ning rekonstrueeritud kuivendus- kraave. Investeeringud met-sa on suured, esirinnas on siin RMK, mille investeeringud an-navad teinekord ka ligipääsu nii mõnelegi eramaakinnistule.

Metsaomanikud oskavad üha enam olla omanikud ja vaadata oma metsa pikas plaa-nis. Kindlustunde tekkimine jä-tab ära ka rutakad otsused. Ja metsade majandamine ei vä-henda, vaid suurendab nende mitmekesisust. Metsal on hea aeg. Võib-olla Kalamaja koh-vikust välja vaadates tekivad mustad mõtted, aga need mõt-ted tulevad teadmatusest. Soo-vitan lugeda kas või Eesti met-sa aastaraamatut, seal olevaid numbreid raiete ja juurdekasvu kohta. Kuni seda tehtud pole, ei ole neil argumentidel ka kaalu. Meil on väga tugev metsahari-dus maaülikoolis ja Luua koolis ning tänu sellele ka väga tugev metsakasvatajate, samuti met-sateadlaste põlvkond.

Millal raiespordi võistlustelt mõnda uut tiitlit on oodata?Väga raske planeerida. Kolm aastat tagasi lõpetasin, viima-ti võistlesin MM-il 2014. aas-tal. Olen küll igal aastal teinud kaks-kolm võistlust, aga tagasi-tulek on osutunud arvatust kee-rulisemaks. Mul ei ole praegu suuri eesmärke peale selle, et tahaks pääseda selle aasta tei-ses pooles peetava MM-i koon-disse. Kui pääsen, võtan MM-i väga tõsiselt. Kui mitte, siis pü-hendan selles valdkonnas oma aja noorte õpetamisele.

Kas noori raiespordi alal peale tuleb?Selles mõttes ongi hea, et süda ei jää valutama, kui peaksin lõ-petama. Luua metsanduskool oma tugeva baasiga koolitab andekaid poisse nii palju pea-le, et minu ärajäämist ei mär-gatagi.

Andres Olesk on metsafirma juhtimi-se kõrval maailma üks tugevamaid raiesportlasi, tema auhinnakapis on mitu MM-i ja EM-i tiitlivõistluste au-hinda ning arvukalt Eesti meistritiit-leid Fotod: erakogu

Kas puidutööstust on Eestis pii-savalt?Eks investorid on need, kes võ-tavad riski siia midagi uut ra-jada või olemasolevat laienda-da. Mina metsaomanikuna olen muidugi huvitatud, et siin oleks konkurentsivõimeline ja inno-vaatiline tööstus. Iseenesest ei teki metsale väärtust, just Ees-ti tööstusse tehtud rahapaigu-tused on tõstnud puidu hinna selliseks, nagu see praegu on. Tegelikult on nii metsaoma-nik kui ka puidutööstur ühel poolel, üks ei saaks olla teise-ta. Metsaomanikule on kasuli-kud turutingimustel tehtud pi-kaajalised investeeringud töös-tusse. Eesti riigi, st meie kõigi huvi peaks olema, et kogu Ees-tis raiutud puit saaks väärinda-tud siinsamas.

Kas suure osa Eesti metsa kuu-lumine välismaalastele kujutab endast ohtu?Me ei ole osanud välismaisele kapitalile piiranguid seada ja ega seda ei tohigi vist turuma-janduslikus ühiskonnas teha. Aga ma arvan, et ostame va-rem või hiljem need metsad ta-gasi. Fondid tulevad kõik turu-


Eesti metsade kooslus on üldiselt vaheldus-rikas. Tooni annavad männikute rohkus ja viimasel kümnendil üha suurenev kase-puistute osakaal.

Eesti mets on seestpoolt kirju nagu Kihnu naise seelik

Aastatel 2012-2016 korral-dati Eesti metsades statistili-ne metsainventuur (SMI). Nii mõnigi suhtub sellesse kriiti-liselt, kuid tahame või ei taha, need on ametlikud hinnangud ja mitmed otsused edasise met-sanduspoliitika kohta tehakse praegu just viimase SMI and-meid aluseks võttes. SMI põ-hine metsainfo koondab endas andmeid metsatagavara, metsa liigilise koosseisu, puidutagava-ra ja juurdekasvu kohta.

Kask vallutab majandusmetsi

Metsainfot koondava ja haldava keskkonnaagentuuri juhtivspet-sialisti Allan Simsi sõnul on kin-del, et viimase kümne aastaga on männikute tagavara oluli-selt suurenenud, samuti kuusi-


kute ja eriti kaasikute oma. Ja see suundumus jätkub. Samas ei saa tema sõnul väita, nagu oleks nende aastate jooksul suurenenud

Puit – arhitektuur ja disain -...

Documents

Transcript of Puit – arhitektuur ja disain -...