Puhkekodu „Mereranna” EKSPERDIHINNANG · 2013. 4. 16. · Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,...

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Aia tn. 17 ja 17A

Puhkekodu „Mereranna” EKSPERDIHINNANG

Koostaja: Madis Tuuder

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Narva 2012


SISUKORD

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 3 JOONISED 9 FOTOD 15 FOTODE LOETELU 23 PILDISTAMISE SUUNAD 24

2


EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 1 ÜLDANDMED Nimetus Puhkekodu „Mereranna”

Aadress ja

katastritunnus Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Aia tn. 17 ja 17A, 51301:002:0014; 51301:002:0015

Koordinaadid - Praegune funktsioon Osaliselt kasutusel hostelina (algne funktsioon), osaliselt

kasutuseta.

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg I korpus – 1969

II korpus – 1974 Basseinikorpus – 1976 (Allikas: ehituste vastuvõtu aktid, Narva-Jõesuu Linnavalitsus)

Autor Projekteerimisinstituut „Eesti Projekt” Arh. Pärtel Tarvas, Helgi Margna

Algne funktsioon Puhkekodu

Ümberehitusetapid Hoone mahtu ja välisilmet muutvaid ümberehitusi teostatud ei ole. Viimase 20 aasta jooksul on teostatud numbritubades sanitaarremonti. Tervikuna on uuendatud basseini siseviimistlus. II korpuse admin. ploki tagaküljel on 1990ndatel aastatel korrastatud/kaasajastatud baari sissepääsu (foto 11), antud muutus ei ole tooniandva iseloomuga ja on pööratav. Samuti on demonteeritud I korpuse peasissepääsu ees olnud postidel seisev madala puitkarniisiga katusealune (foto 1) ning osa II korpuse admin. ploki puitkarniisist (foto 11; 12). Nimetatud kaod on aga minimaalsed ja hoone üldist arhitektuurilist säilivust oluliselt ei kahjusta.

Muu ajalooline teave 1950ndatel/1960ndatel aastatel algas II maailmasõjas tugevasti kannatada saanud kunagise kuurortasula Narva-Jõesuu (taas)ülesehitamine, mis kätkes endas peamiselt arvukate puhkebaaside ja sanatooriumide rajamist. Narva-Jõesuu kujunes nii kohalike gigantettevõtete sanatooriumide kui ka üleliiduliste puhkebaaside asukohaks. Kõnealune puhkekodu oli üks mastaapsematest puhkeasutustest, mis nõukogude perioodil Narva-Jõesuusse rajati. Kõnealuse kompleksi rajamine sai alguse 1962. aastal, kui Narvas paiknevale salastatud sõjatehasele „Baltijets” (kuni 1966. aastani ametliku nimetusega „Почтовый ящик (П/Я) 22”) eraldati Narva-Jõesuus maatükk puhkekodu rajamiseks. Eraldatud krunt oli kuurortasulas kõige kesksemal ja elitaarsemal asukohal – linnapargi merega piirnevas osas kummalgi pool kuursaali juurest algavat peapromenaadi (praegu A. Hahni tänav). Hoone I korpuse asemel paiknes enne II maailmasõda

3


kuurordi üks visiitkaarte hotell „Villa Capriccio”. Kõnealuse kompleksi ehitajaks oli Sillamäe Ehitus-Montaaživalitsus, valmides läks see Nõukogude Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumi, mille alluvuses töötas ka „Baltijets”, bilanssi, misjärel kujunes baasist üleliidulise tähtsusega puhkeasutus. Kompleksi esimene korpus valmis 1969., teine 1974. ja basseinikorpus 1976. aastal. Hoolimata alluvusest Nõukogude Liidu ministeeriumile, telliti hoone projekt Tallinnast PI-st „Eesti Projekt” (hiljem rajatud „Baltijetsi” puhkekodu „Põhjarannik” projekt telliti aga juba Moskvast). Hoonesse rajati ka mitu monumentaalkunstiteost. Ahitekt Pärtel Tarvase mahitusel (kasutades ära rahakaid Moskva tellijaid pöördus viimane 1964. aastal ERKI-sse saamaks enda projekteeritud majja monumentaalkunsti) rajati vastvalminud hoone (I korpuse) kinosaali Leo Rohlini kavandatud värvitud šamotist valmistatud figuurigrupp. Töö fragment valmis juba 1965. aastal autori diplomitööna ja kujutab see päikese suunas vaatavaid mehi-naisi-lapsi. 1968. aastal valmis sama autori käe all sgrafiitotehnikas Narva ümbruse kaart valmiva I korpuse fuajeesse (foto 15), 1985. aastal lisandus samase ruumi ka samas tehnikas Eesti kaart (foto 16). Maja valmides 1969. aastal paigaldati I korpuse sissepääsu kõrvale Rohlini poolt valmistatud keraamiline ažuurne kera (foto 1). 1979. aastal paigaldati I korpuse fuajeesse Dolores Hoffmanni kavandatud aken-pannoo „Tähistaevas”, mis olevat kogu Eesti suurim vitraaž üldse (4x14 m). Hoone ette kavandas Mkrtits Mazmanjan abstraheeritud teokarpi meenutava metallskulptuuri ning II korpuse seinale kaks kõrvuti paiknevad merekarbi-figuuri (foto 8; 28). Mereteemalised metallskulptuurid paiknesid ka interjöörides. Hoone I korpuse fuajee seinal on jäädvustatud arhitekt Pärtel Tarvase initsiaalid „PT”. Käesoleval hetkel on hoone osaliselt kasutuses hostelina, osa hoonest seisab kasutuseta.

3 ASUKOHA KIRJELDUS Hoonekompleks paikneb kuurortasula keskmes mere ääres eraldatuna vaid kaldaäärsete

liivaluidetega supelrannast. Hoonet ümbritseb looduslik park, mille teises otsas paikneb kuursaal. Kuursaali ja kõnealust kompleksi ühendab merega risti kulgev A. Hahni tänav – kuurordi keskse pargi peatelg; viimasega risti paralleelselt merega kulgeb kunagine elitaarseim tänav/promenaad – Aia tänav. Kahel kvartalil laiuv hoonekompleks paikneb krundi/kruntide sügavuses peitudes Aia tänavalt vaadatuna hõlpsasti puude-põõsaste taha, mere poolt varjab hoonet samuti puuderinne ning kõrged luited. Mere poolt on kõige nähtavam osa kõrgele liivaluitele küünituv klaasist ekraanja fassaadiga basseinikorpus (foto 10) ning katlamaja korsten (foto 30). Vahetus läheduses on muu hoonestus väga hõre. Tänu paljuski looduslikult kujunenud võrdlemisi tihedale haljastusele sobituvad mahuliselt õhulise ja saledana tunduvad hoonemahud kenasti ümbritsevasse keskkonda. Piki A. Hahni tänavat kuursaali poolt kõnealuse kompleksi poole vaadates hakkab silma vaid kahte korpust ühendav galerii. Kuursaali juurest algava keskse tänava lõpus mere ääres liivaluite harjal asub tsaariajast

4


pärinev puitpitsiliste dekoorielementidega nn. Tšaikovski paviljon (ehitismälestis, taastatud 1990ndatel aastatel koopiana), mille kaitsevöönd haarab pisut ka kõnealuse hoone ala. Hoonest kuursaali suunas kummalegi poole A. Hahni tänavat jääb mitmel kesklinna kvartalil laiuv kuursaali park (ehitismälestis). Hoone ümbrus on mõõdukalt heakorrastatud ja hooldatud, kasimist vajaks ehk II korpuse kõrval paiknev katlamaja koos majandushooviga.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Tegu on tüüpilise vabaplaneeringu printiibist lähtuva

modernistlike hoonemahtudega rajatisega, mille mahuline ülesehitus on lähtuvalt nõudlikust asukohast, funktsioonist ja arhitektuurlisest taotlusest üsna keeruline. Hoone koosneb kahest suuremast eradi hoomatavast osast (vastavalt I ja II korpus), mis omakorda koosnevad mitmest erinevast mahust. Omavahel on korpused ühendatud üle viimaste vahelt kulgeva tänava postidel seisva galeriiga (foto 2; 6; 8). I korpus koosneb kolmest osast, mis omavahel moodustavad U-kujulise põhiplaaniga kehandi. Hooneplokid ei ole omavahel täisnurga all, mistõttu tekib mahtude vahele vabakujuline hoov (foto 21). Lõuna ja lääne poolt piiravad hoovi 4-korruselised esiküljega pargi poole suunatud võrdlemisi saledad lamekatusega mahud, kus paiknevad numbritoad (foto 3; 4; 7; 19; 20). Nendega liitub idaküljest hoovi piirav 1-korruseline masajam maht, mille keskmest paisub välja kõrgem pultkatusega hooneosa (foto 5; 17; 18; 22). Antud plokis asuvad saal, söökla ja muud teenindusruumid. Merepoolne külg kolme hooneosa vahele tekkivast hoovist on mahuliselt avatud, seda piirab vaid madal kivimüür sulgedes sellega tekkiva hoovi (foto 21) igast küljest. Saalikorpuselt viib teise korruse tasandil mereni betoonist estakaad (foto 23), mis laskub liivaluitelt randa trepina. II korpus paikneb eelmisest lääne pool teisel pool A. Hahni tänavat kõrvalasuvas kvartalis. Põhimahult T-kujulise korpuse pikem külg asetseb rannajoonega paralleelselt. Antud 4-korruselise korpuse esikülje näol on tegu puhkekodu nn. reklaamfassaadiga, siin paikneb ka peasissepääs (foto 8; 9; 26). Sellega risti paikneb 3-korruseline admin. korpus (foto 11; 12), mille taga asub majandushoov koos katlamajaga (foto 25; 29). Pikimahu keskosas liitub sellega merepoolses küljes massiivne 3-korruseline basseinikorpus (foto 10). Lisaks kuuluvad hoonekompleksi katlamaja koos korstnaga (foto 29; 30), abihoone, kuur, katusealune ja paviljon (mitte segamini ajada kaitsealuse Tšaikovski paviljoniga!). Käesolev eksperdihinnang käsitleb vaid puhkekodu peahoonet (antud tekstis I ja II korpus oma erinevate osadega), loetelus nimetatud muud krundil paiknevad hooned tingimata säilitamist ja/või kaitsmist väärivad ei ole.

Ehitusmaterjal Vundament – betoon Seinad – silikaattellis Vahelaed – monteeritav raudbetoon

5


Katus – monteeritav raudbetoon, bituumen Viimistlus – krohv, vähesel määral dolomiit

Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

Hoone eksterjööri peamisteks iseloomuandvateks elementideks on valged krohvseinad ning horisontaalsed lintaknamotiivi järgivad aknaread. I ja II korpuse esikülgede dominantsemateks ja ilmekamateks detailideks on rõdud ja nende sektsioonid, millest pilkupüüdvamad on II korpuse rõdupüstakud, mis tugevalt eenduvatena jõuliselt fassaadi rütmistavad (foto 9; 26; 27). I korpuse rõdud on rafineeritumad paiknedes lodža kombel välisseinast tagasiastega (foto 4). Rõdude metallist piirded on olulisimaks identiteetiloovaks elemendiks hoone esifassaadidel. Ilmeka ja õhulise fassaadi moodustab I korpuse lõunapoolse mahu hoovipoolne külg, kus erikujuga aknad on kombineeritud laudadest paneelidega tekitades eemalt vaadates tervikuna klaasitud seina illusiooni (foto 7). Sama korpuse pargipoolset külge elavdab aga selle idapoolses osas soklist katuseni kõrguv ja tervikuna klaasitud trepikoja vertikaal (foto 1). Sellega liituva 1- korruselise teenindusploki otsasein on kujundatud silikaattellise mõõtu kividest laotud mustrilise ekraanina tekitades parginurka huvitava mahtude ja materjalide sümbioosi (foto 1; 5; 17; 18). Klaasitud seina motiivi on rakendatud ka teeninduskorpusest väljaulatuva saaliosa seinte ülaosas (foto 22). II korpuse tagakülg on tagasihoidlikum, ruudukujulised aknad paiknevad sümmeetriliselt vaheldumisi fassaadilt eenduvate puhkenurkade sektsioonidega, mille klaasitud seinad on korruste vahel vöötatud sarnaselt rõdudele metallist kattega (foto 24). Samast lähtub otsakuti mere poole massiivne basseinikorpus, mille mereäärset külge on püütud elavdada dolomiitkattega. Basseinikorpuse kõnekam osa on aga rannale avanev klaasitud ekraanjas välissein (foto 10). II korpusega risti asetseb admin. plokk, mille seinu kujundavad lindina jadas paiknevad suured horisontaalaknad, hoone katuseräästast markeerib tume puitkarniis (osa sellest demonteeritud)(foto 11; 12). Välja on vahetatud vaid üksikuid avatäiteid, valdav enamus, sh. kasutuses olevate numbritubade omad, on originaalid. Hoone paraadvaadet ilmestab peamise sissesõidutee (A. Hahni tänav) ääres peaukse lähedal kõrguv teokarpi meenutav metallskulptuur (foto 8), kaks metallist merekarbikest on paigaldatud ka II korpuse esifassaadile (foto 28). I korpuse peasissepääsu ees paiknenud keraamiline kera (foto 1) on algsest asukohast teisaldatud, tema edasine saatus teadmata.

Plaanilahendus Hoone 4-korruselised korpused sisaldavad numbritube, ruumijaotus on lahendatud koridorisüsteemis, valdavalt on toad ühel pool koridori. I korpusega liituvas abiplokis paikneb saal, söökla, raamatukogu ning admin. ruumid, lisaks on hoonemahu sisse haaratud kaks siseõue (eraldi suur sisehoov tekib I korpuse magalaosade ja teenindusploki vahele). II korpuse merepoolse

6


küljega liituv basseinikorpus sisaldab endas veel tennisesaali, sprodisaali ja riietusruume; merega risti paiknevas II korpuse admin. plokis asuvad admin. ruumid, väiksemad saalid, baar ja mõned magamistoad.

Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel

Käesolevaks hetkeks ei ole autoril õnnestunud hoone iseruume jäädvustada (siseruumide jäädvustamine on võimalik novembrikuus). Üksikute interjöörifotodena on antud töös kasutatud Gregor Tauli 2012. aastal tehtud kaadreid (foto 13-16). Alljärgnev info pärineb erinevatest suulistest allikatest (Leo Rohlin, Dolores Hoffmann, Gregor Taul, Riina Johannes) ning viimase paari aasta jooksul toimunud juhukülaskäikudest hoone numbritubadesse. I korpuse siseruumid on enamjaolt remontimata/uuendamata, mistõttu on see osa kompleksist ka suletud. Selle korpuse siseviimistlus (sh osaliselt ka mööbel) on suures osas autentselt säilinud. Töös olevas II korpuses on numbritubades ja fuajees teostatud sanitaarremonti. Avalikud ruumid (koridorid, puhkenurgad) on säilitanud osaliselt algse viimistluse. II korpuse saalid ja baariruumid on osaliselt ümber ehitatud. Valdavalt minimalistliku kujundusega siseruumide aktsentideks on/olid mitmed monumentaalkunstiteosed. Vitraaž „Tähistaevas” on oma algselt asukohast demonteeritud. On kahtlus, et teos on osaliselt mujal Eestis mõnes teises hoones eksponeeritud. Mereteemaliste metallskulptuuride saatus on samuti teadmata. Leo Rohlini tööd (Inimfiguuride grupp, Narva ümbruse ja Eesti kaarti kujutavad pannood) on oma algses asukohas tänaseni säilinud ning võrdlemisi heas seisukorras (foto 13-16). Ruumijaotust on hoones muudetud väga minimaalselt.

Stiililine kirjeldus Modernism

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone vundamendid ja seinad on heas seisus. Katus on vettpidav, hoone ehituskehandis

märkimisväärseid kahjustusi ei esine. Avad on ees ja terved, võõrastele sissepääs takistatud. Hoonet kasutatakse osaliselt (II korpus). Umbes pool hoonest (I korpus) on suletud ja konserveeritud. Külmal perioodil hoones tegevust ei toimu, talveperioodil pole majas teatud perioodil kütet. Hoone on valve all. Ümbrus mõõdukalt hooldatud ja heakorrastatud.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone arhitektuurne säilivus on väga hea. Hoone on eksterjööris säilinud pea tervikuna

autentsena, kaduma on läinud vaid üksikud detailid (osa II korpuse admin. ploki puitkarniisist, I korpuse sissepääsu varikatus). Avatäited on valdavas osas algsed. Juurdeehitusi hoonele tehtud ei ole. Interjöörid on säilinud osaliselt, mastaapsemaid ümberehitusi teostatud ei ole, ruumijaotus ja –mulje on säilinud. I korpuse interjöörid on säilinud autentseina, sh. on alles ka Leo Rohlini kavandatud keraamilised pannood ja figuurigrupp. Hoone on müügis.

7


7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Tegu on ühe vähese tänaseni säilinud täiesti autentse eksterjööri ning osaliselt autentse

interjööriga mastaapsema nõukogudeaegse puhkebaasiga Eesti kuurortasulates. Üksikobjektina on hoone väga ilmekas näide toona Eestis viljeldud modernistlikust arhitektuurist. Lisaks on hoone nõukogudeaegse Narva-Jõesuu kuurordi üks sümbolehitisi markeerides arhitektuuris kui ka kunstis nõukogude puhkemajanduse laineharja ning kogu turismitööstuse võidukäiku üldse. Antud hoones on rakendatud toona levinud võtet ühendada (monumentaal)kunst ja arhitektuur, mida antud juhul on võimaldanud rahaka tellija ja ambitsioonika arhitekti olemasolu lisades hoone saamislukku veelgi ajastule iseloomulikke nüansse. Suur osa hoone sisse ja ümber kavandatud monumentaakunstiteostest on säilinud, mis koos oma asukoha ja kontekstiga moodustavad eraldi väärtusliku peatüki hoone olemusest. Hoone on oma algses funktsioonis kasutusel (tõsi, küll osaliselt) ning asub elujõulises ja arenevas asulas (nt. käesoleva aasta lõpuks on „uueks” rekonstrueeritud kõnealuse hoone eakaaslane kunagine sanatoorium „Kajakas”). Arvestades hoone asukohta kuurordi ühes hinnalisemas asukohas mere ääres keskse pargi servas pole kahtlust, et antud hoone ei oma algses funtsioonis edaspidist rakendust ja/või muud edasist perspektiivi. Kuna hoone on müügis, varitseb oht, et pärast omaniku vahetust ei pruugi hoone tänaseni säilinud arhitektuur olemasoleval kujul kesta, kuna surve ehitada arendatav hoone „moodsamaks” on kaasaegsete investorite seas levinud ärivalem. Perspektiivis terendav põhjendatud taotlus ehitada hoone energiasäästvamaks võib hoone eksterjööri totaalselt ära muuta/rikkuda, mälestise staatus võimaldaks antud (ümberehitus)töösse vajadusel kaasata professionaale. Hoone on tehniliselt heas seisus ning selle eksterjööri ja mahtude säilitamine oluliselt suuri lisakulusid ei nõuaks (võrreldes uue ehitamisega on tegu arvatavasti odavamagi variandiga), tõenäoliselt on hõlpus säilitada ka interjööride üldist ruumimuljet ning hoones paiknevaid monumentaalkunstiteoseid, kuna olemasolev ruumioprogramm on piisavalt kergesti sobitatav kaasaegse majutusasutuse nõuetega. Käesolevaga pakutakse riikliku kaitse kohaldamist vaid peahoonele! Antud kompleksi kuuluvad abihooned (nt. katlamaja) tingimata säilitamist ei vaja.

8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Algsed mahud, eksterjööri, plaanilahenduse ja osaliselt ka interjöörid säilitanud 1-4-

korruseliste mahtudega hoone. 2. Modernistliku puhkekoduhoone kui hoonetüübi ilmekas ja hästi säilinud näide. 3. Üks silmapaistvamaid nõukogudeaegse kuurordi- ja elitaararhitektuuri näiteid Narva-

Jõesuus ja kogu Eestis. 4. Silmapaistev näide meisterlikust materjalikasutusest hoone eksterjööris. 5. Näide arhitektuuri ja (monumentaal)kunsti sümbioosist Nõukogude Eesti arhitektuuris.

8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Võtta hoone kaitse alla ehitismälestisena.

9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 06.10.2012

10 Koostaja andmed: Madis Tuuder

8


JOONISED

1. Asukoha skeem (Alus: väljavõte Maa-ameti kaardilt)

9


10


2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

– kõnealuse hoone asukoht Kaitsevöönd on joonisel tähistatud punase joonega. Kaitsevööndi ulatuseks on valitud krundist aadrsssiga Aia tn. 17A, osa krundist aadressiga Aia tn. 17 ja mainitud kahe krundi vahele jääv A. Hahni tänava lõik. Joonisel esitatud ala on valitud kaitsevööndiks seetõttu, et võimalik ehitustegevus, mis võiks kõnealuse objekti vaadeldavust ja/või püsimist mõjutada, saab toimuda peamiselt vaid punase joonega piiratud maa-alal. Naaberkruntide hoonestus ja/või ehitustegevus antud objekti vaadeldavust ja/või püsimist oluliselt ei mõjuta. Üle Aia tänava asuv Pimapark on osa Narva-Jõesuu kuursaali pargist, kus nii loodus- kui muinsuskaitselised piirangud mastaapset ehitustegevust ei luba. Hoone peaissepääsu ees paiknev metallskulptuur jääb välja pakutud kaitsevööndisse,mis võimaldaks sellele eraldi mälestise staatust andmata säilida.

3. Projekti jooniseid leida ei õnnestunud

11


4. Inventeerimisjoonised (Allikas: Narva-Jõesuu Linnavalitsus, väljavõtted inventeerimisjoonistest, 1980)

Asendiplaan

12


Lõige

I korpuse lõunapoone maht

13


II korpuse pikimahu keskosa ja fragment basseinimahust

II korpuse pikimahu lääneosa

14


FOTOD

1. Ajalooliste fotode koopiad

1. Vaade I korpusele (peasissepääs) lõunast. 1970ndad.

2. Kaasaegsed fotod.

2. Vaade piki A. Hahni tänavat I (paremal) ja II korpust (vasakul) ühendava galerii suunas.

15


3. Vaade I korpusele lõunast.

4. Vaade I korpuse lõunapoolse mahu esiküljele idast.

16


5. Vaade I korpuse teenindusploki otsaseinale idast.

6. Vaade I ja II korpust ühendavale galeriile põhjast.

17


7. Vaade I korpuse lõunapoolse mahu tagaküljele loodest.

8. Vaade II korpuse idaosale ja galeriile idast. Ees: Teokarpi meenutav skulptuur.

18


9. Vaade II korpuse esiküljele lõunast.

10. Vaade basseinikorpuse merepoolsele küljele loodest.

19


11. Vaade II korpuse admin. plokile läänest.

12. Vaade II korpuse admin. plokile kagust.

20


13. Vaade I korpuse fuajeesse. Foto: Gregor Taul.

14. Vaade I korpuse fuajeesse. Foto Gregor Taul.

21


15. Pannoo (1968) I korpuse fuajees. Foto Gregor Taul.

16. Pannoo (1985) I korpuse fuajees. Foto Gregor Taul.

22


FOTODE LOETELU 1. Vaade I korpusele (peasissepääs) lõunast. 1970ndad. 2. Vaade piki A. Hahni tänavat I (paremal) ja II korpust (vasakul) ühendava galerii suunas. 3. Vaade I korpusele lõunast. 4. Vaade I korpuse lõunapoolse mahu esiküljele idast. 5. Vaade I korpuse teenindusploki otsaseinale idast. 6. Vaade I ja II korpust ühendavale galeriile põhjast. 7. Vaade I korpuse lõunapoolse mahu tagaküljele loodest. 8. Vaade II korpuse idaosale ja galeriile idast. Ees: Teokarpi meenutav skulptuur. 9. Vaade II korpuse esiküljele lõunast. 10. Vaade basseinikorpuse merepoolsele küljele loodest. 11. Vaade II korpuse admin. plokile läänest. 12. Vaade II korpuse admin. plokile kagust. 13. Vaade I korpuse fuajeesse. Foto: Gregor Taul. 14. Vaade I korpuse fuajeesse. Foto Gregor Taul. 15. Pannoo (1968) I korpuse fuajees. Foto Gregor Taul. 16. Pannoo (1985) I korpuse fuajees. Foto Gregor Taul. 17. Vaade I korpuse teenindusplokile idast. 18. Vaade I korpuse teenindusploki pargipoolsele fassaadile kagust. 19. Vaade I korpuse pargipoolse mahu esifassaadile lõunast. 20. Vaade I korpuse A. Hahni tänava poolsele fassaadile lõunast. 21. Vaade I korpuse mahtude vahele jäävasse sisehoovi loodest. 22. Vaade I korpuse teenindusplokile läänest. 23. Vaade I korpuse teenindusploki katuselt randa viivale estakaadile edelast. 24. Vaade II kopruse pikimahu tagaküljele loodest. 25. Vaade II korpuse admin. ploki (vasakul) ja katlamaja (paremal) vahele jäävasse hoovi. 26. Vaade II korpuse pikimahu esifassaadile lõunast. Taga: I korpuse A. Hahni tänavaga

külgneva mahu esifassaad. 27. II korpuse pikimahu esifassaadi rõdud. 28. Merekarbid II korpuse esifassaadil. 29. Vaade katlamajaesisele majandushoovile lõunast. 30. Katlamaja korsten.

Fotod 17-30 asuvad eraldi kaustas salvestatuna CD-plaadile.

23

Projekt

24

„Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

PILDISTAMISE SUUNAD

3

25

23

20

11

5

9

26

8

22

12

27

19

6

4

30

24

7

21

2

29

10

1

18

17

Alus: Väljavõte inventeerimisjoonistest (Allikas: Narva-Jõesuu Linnavalitsus, 1980)

Puhkekodu „Mereranna” EKSPERDIHINNANG · 2013. 4. 16. · Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,...

Documents

Transcript of Puhkekodu „Mereranna” EKSPERDIHINNANG · 2013. 4. 16. · Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,...