Pärnu Ülejõe Põhikool...Pärnu Ülejõe Põhikool on Pärnu linnavalitsuse hallatav...

Kinnitatud Pärnu LV

2016. aasta 11. aprilli

korraldusega nr 210

Pärnu Ülejõe Põhikool

Arengukava aastateks

2016 – 2018

2

SISUKORD

I SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3

1. Arengukava koostamise põhimõtted ........................................................................................................................3

2. Visioon ja missioon ...................................................................................................................................................3

II ÜLDANDMED JA LÜHIKIRJELDUS ....................................................................................... 4

III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ARENGUEELDUSED............................................. 5

1. Üldnäitajad ...............................................................................................................................................................5

2. Analüüs võtmealade kaupa ......................................................................................................................................6 2.1. Võtmeala: Juhtimine ja eestvedamine ..................................................................................................................6 2.2. Võtmeala: Personalijuhtimine .............................................................................................................................7 2.3. Võtmeala: Koostöö huvigruppidega ....................................................................................................................8 2.4. Võtmeala: Ressursside juhtimine.........................................................................................................................9 2.5. Võtmeala: Õppe- ja kasvatusprotsess ................................................................................................................10

3. Tegevuskava............................................................................................................................................................ 11 3.1. Kokkuvõte 2011-2014 arengukava täitmisest ....................................................................................................11 3.2. Tegevuskava võtmealade kaupa ........................................................................................................................12

4. Arengukava ülevaatamise ja uuendamise kord ..................................................................................................... 25

3

I SISSEJUHATUS

1. Arengukava koostamise põhimõtted

Pärnu Ülejõe Põhikooli arengukava on dokument, mis kajastab eelmise perioodi arengukava

täitmist ja määrab järgnevaks kolmeks aastaks (2016–2018) kooli arengu eesmärgid ning

põhisuunad ja tegevuskava nende elluviimiseks.

Arengukava koostamisel on lähtutud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, Põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusest (PGS), Pärnu linna arengukava aastani 2025, Pärnu linna haridusvaldkonna

arengukava 2013- 2025 ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi arengukavast 2011–2014. Arengukava

koostamisel on kasutatud erinevaid töövorme (ajurünnakud, rühmatööd, küsitlused õpilastele,

vanematele ja õpetajatele). Arengukava koostamisel osalesid kooli arengukava koostamise

töörühmad, juhtkond, õpetajad, õpilasesinduse ning hoolekogu esindajad. Sõnastati uus visioon ja

missioon.

2. Visioon ja missioon

Visioon: Pärnu Ülejõe Põhikool on kool, kus üheskoos õppides väärtustatakse teadmisi,

arengut, loovust ja traditsioone.

Missioon: Pärnu Ülejõe Põhikooli missioon on olla õppija arengut toetava õpikeskkonnaga

kool, kus õppija hindab kõrgelt elu püsiväärtusi ning on oma tervisest ja keskkonnast hooliv

vastutustundlik kodanik

4

II ÜLDANDMED JA LÜHIKIRJELDUS

Kooli nimi: Pärnu Ülejõe Põhikool

Kooli asukoht: Tallinna mnt 40a, Pärnu 80010

Telefon/faks: 44 47 180

e-mail: [email protected]

Kodulehekülg: www.ylejoe.parnu.ee

Pärnu Ülejõe Põhikool on Pärnu linnavalitsuse hallatav põhiharidust andev üldhariduskool.

Kool on välja kasvanud Ülejõe vallakoolist, mille ajalugu ulatub 1850. aastasse. Üldkeskharidust

andva Pärnu IV Keskkoolina alustati 1954. aastal. Esimesel õppeaastal oli koolis 22

klassikomplekti, 733 õpilast ja 27 õpetajat. Sellesse perioodi jääb ka koolile „oma näo“ otsimine.

1973. aastal avati esimene muusikakallakuga klass, mis saavutas kiiresti populaarsuse kõikides

kooliastmetes. Muusikaõpinguid toetas ka lastevanemate rahastamisel toimunud

instrumendiõppetunnid (klaver, viiul, akordion, kitarr, flööt, puhkpillid). 1975. aastal avati

bioloogia eriklass ja 1988 aastal spordipedagoogika klass, mille lõpetamisel said õpilased

spordiinstruktori kutse.

1995. aastal nimetati kool ümber Pärnu Ülejõe Gümnaasiumiks, mis tegutses kuni 2015. aasta

sügiseni. Aastakümneid kestnud arendustegevuse tulemusena kujunes Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi

kaubamärgiks muusika ja bioloogia. Lisaks bioloogia- ja muusikaharidusele on Pärnu Ülejõe

vilistlased tegevad ka kultuurivaldkonnas, teaduses, poliitikas, majanduses ja meedias.

Seoses Pärnu linna koolivõrgu ümberkorraldamisega ei avanud kool 2014/2015. õppeaastal uusi 10.

klasse. Gümnaasiumiosa jätkas kahe üheteistkümnenda ja kahe kaheteistkümnenda klassiga. 2015.

aasta kevadel lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane 55. lend. Üheteistkümnenda klassi

õpilastel võimaldati õpinguid jätkata Koidula gümnaasiumis. Koolist lahkus kolm õpetajat, kellest

kaks jätkasid tööd Koidula gümnaasiumis.

Alates 1. septembrist 2015 on kool ümberkorraldatud 9. klassiliseks põhikooliks. Kool kannab nime

Pärnu Ülejõe Põhikool. Kool jätkab õpet traditsioonilistes muusika- ja loodusklassides.

http://h/

http://h/

http://h/

http://h/

5

III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA

ARENGUEELDUSED

1. Üldnäitajad

2014/2015. õppeaastal oli koolis 739 õpilast ja 38 klassikomplekti.

Tabel 1. Õpilaste arv koolis

2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15

Õpilaste arv kokku

749

760

788

757

739

I kooliaste – 1.-3. klass 199 215 224 218 250

II kooliaste – 4.-6. klass 179 178 187 195 221

III kooliaste – 7.-9. klass 193 204 204 185 177

Gümnaasium – 10.-12. kl 178 163 173 159 91

Klassikomplektide arv

kokku

35

36

37

36

38

I kooliaste – 1.-3. klass 9 9 9 9 12

II kooliaste – 4.-6. klass 9 10 11 10 12

III kooliaste – 7.-9. klass 10 11 11 11 10

Gümnaasium – 10.-12. klass 7 6 6 6 4

Suuremad muutused õpilaste arvu osas toimusid 2014/2015. õppeaasta sügisel. Seoses koolivõrgu

ümberkorraldamisega Pärnu linnas ei avatud koolis enam 10. klasse. Gümnaasiumiõpilaste arv

langes oluliselt. 1. klass alustas samal õppeaastal 4 paralleeliga.

Klassikomplektide arvu suurenemise põhjuseks oli 2. ja 3. õpiraskustega õpilastele klasside

avamine.

Tabel 2. Keskmine õpilaste arv tavaklassides

2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

I kooliaste – 1.-3. klass 22,1 23,9 24,9 24,2 23,9

II kooliaste – 4.-6. klass 21,8 20,8 21,4 23,3 22,9

III kooliaste – 7.-9.

klass

24,3 22,6 23,4 21,0 22,4

Keskmine õpilaste arv

põhikooli klassis

22,6

22,3

23,3

22,9

23,2

Keskmine õpilaste arv

gümnaasiumi klassis

25,4

27,2

28,8

26,5

22,8

Hoolekoguga kooskõlastatult võetakse 1. klassi kuni 26 õpilast. Samas võib osades klassides

õpilaste arv väheneda, kuna õpiraskustega lastele luuakse võimalusel eraldi klass ning õpilased

6

asuvad vastava vajaduse ilmnemisel sinna õppima. Peale neljandat klassi suunduvad mõned

õpilased ka Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumisse.

Tabel 3. Kooli personali vanuseline ja sooline jaotus.

2012/2013 2013/2014 2014/2015

Sugu

Naine 81 % 78 % 81 %

Mees 19 % 22 % 19 %

Vanus

Kuni 30 aastased 9 % 6 % 10 %

30–39 aastased 14 % 11 % 11 %

40–49 aastased 30 % 34 % 32 %

50–59 aastased 36 % 34 % 30 %

60 ja üle 11 % 15 % 17 %

2014/2015. õppeaastal töötas koolis 71 õpetajat ja ringijuhti ning 17 haldustöötajat. 96% õpetajatest

vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kaks õpetajat õpivad veel kõrgkoolis. Koolis ei ole täitmata

ametikohti.

2. Analüüs võtmealade kaupa

2.1. Võtmeala: Juhtimine ja eestvedamine

Tugevused

● Juhtimise süsteemsust toetab kindel struktuur: õpetajad kuuluvad aineühendustesse, mille

tööd juhivad ja koordineerivad aineühenduste juhid. Läbi aineühenduste tegevuste on igal õpetajal

võimalus osaleda kooli arendustegevuses.

● Koolis on kasutusel hästi toimivad õpetajate ja aineühenduste infolistid.

● Juhtkonna töö:

Juhtkond on vahetult tekkivate küsimuste lahendamiseks kättesaadav kogu koolipäeva

ulatuses.

Regulaarselt toimuvad iganädalased juhtkonna nõupidamised, kuhu on oodatud kõik kooli

töötajad, õpilased, lapsevanemad ja huvigruppide esindajad.

Juhtkond koordineerib sisehindamise protsessi – küsitluste läbiviimine, aineühenduste töö,

arenguvestlused õpetajatega.

Juhtkonna liikmed osalevad kooli arendustegevuse töös.

Tegeldakse kooli mainekujunduse ja tutvustamisega erinevatele huvigruppidele

(põhikoolilõpetajad, tulevased lapsevanemad jt)

7

Koolil on olemas süsteemne elektrooniline tagasisidesüsteem:

eKool;

iga-aastased tagasiside küsitlused õpilastele;

iga-aastased töötajate rahulolu-uuringud;

õpetajate eneseanalüüsid;

aineühenduste tegevuse dokumendid;

klassijuhatajatöö aruanded.

● Kool osaleb projektitaotluste kirjutamises ja projektide läbiviimises.

● Aasta üldtööplaan valmib ühistööna.

● Aineühenduste ja kooli juhtkonna töö tulemusena toimub õppekava pidev arendus.

Parendusvaldkond

● Koostöö suurendamine aineühenduste vahel.

● Õppenõukogu töö tõhustamine.

● Igapäevatöös mitteformaalse tunnustamise osakaalu suurendamine.

● Suurem tähelepanu meediakajastusele.

2.2. Võtmeala: Personalijuhtimine

Tugevused

● Õpetajate töö hindamine lähtub sisehindamise käigus läbiviidud tunnikülastustest, õpilaste

tagasisideküsitlustest ja arenguvestlustest.

● Õpetajate kaasamiseks kasutatakse erinevaid töövorme (aineühenduste koosolekute kaudu

oma ideede edastamine, ajurünnakud, meeskonnatöö, juhtkonna laiendatud koosolekud).

● Meeskonnatöö arendamine on kooli personalijuhtimise ühe eesmärgina pidevalt fookuses, et

tagada kolleegilt kolleegide tugi.

● Koolitusvajaduse väljaselgitamise tulemusena koolitusplaani väljatöötamine, mis lähtub nii

asutuse vajadusest ja prioriteetidest kui meeskonna ja töötajate isikliku arengu vajadusest.

● Koolitusplaanis on erinevaid koolitusvorme, nt ülekooliline sisekoolitus, avalik koolitus,

koolisisene kogemuskoolitus õpetajalt õpetajale.

● Õpetajad jagavad täiendkoolitustelt saadud materjale ja teadmisi.

● Info leviku viisid (õpetajate ja aineühenduste listid, e-kirjad, infokalendrid, stendid) on

töötajate poolt aktsepteeritud ja kasutusel.

● Personali hindamine ja motiveerimine

Toimub õpetajate iga-aastane eneseanalüüs.

8

Valmivad aineühenduse õppeaasta kokkuvõtted (aastaraamat).

Toimuvad arenguvestlused personaliga.

Rahuloluküsimustiku ja eneseanalüüsi tulemusena selgub koolitusvajadus ning valmivad

arenguplaanid.

Õpetajad saavad käia täiendkoolitustel vastavalt koolitusplaanile ja oma soovidele.

Õpetaja töö toetamiseks on loodud tugisüsteemid: tugikomisjon, psühholoog,

sotsiaalpedagoog, eripedagoogid, abiõpetajad.

Koolil on välja töötatud motivatsioonisüsteem.

Toimub mittemateriaalne tunnustamine: õpetajatele tunnustuse avaldamine ühisüritustel,

kooli tublide päeval jm.

Parendusvaldkond

Enam tähelepanu pöörata väärtusalasele tööle kogu kooli personali hulgas.

Süsteemse tunnustussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine.

Klassijuhatajatöö tunnustamine ja väärtustamine.

Mittepedagoogilise personali tunnustamise tõhustamine.

Suurem usaldus õpetaja tööaja kasutamise osas.

Rahuloluküsitluste kokkuvõtete analüüsi osa suurendamine.

Ühiste ettevõtmiste (metoodikapäevad, väljasõidud, ühiskoolitused ) jätkamine.

2.3. Võtmeala: Koostöö huvigruppidega

Tugevused

● Tähtsustatakse koostööd huvigruppidega.

● Toimuvad regulaarselt koosolekud hoolekogu ja õpilasesindusega.

● Kodulehe kaudu on võimalus kõikidel soovijatel saada ühendust hoolekogu liikmetega.

● Õpilasesinduse liikmed viivad läbi erinevaid üritusi kaasõpilastele.

● Kaks korda aastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud.

● Tihe koostöö lasteaedadega (kooli ja kooli ootusi tutvustavad loengud kooli tulevate laste

vanematele, lasteaialaste koolikülastused, koolivalmiduskaart, tagasiside esimeses klassis käivate

laste kohta).

● Kooli sündmusi kajastab kooli koduleht.

● Tihe koostöö Pärnumaa Keskkonnahariduskeskusega, Rajaleidjaga, Pärnumaa Ettevõtlus- ja

arenduskeskusega, Pärnu Muuseumiga, Tartu Ülikooliga, politseiga jt.

9

Parendusvaldkond

● Erinevate valdkondade spetsialistide ja vilistlaste suurem kaasamine.

● Jätkata traditsioonilist muuseumitundide läbiviimist Koidula muuseumis.

● Tõhusam koostöö gümnaasiumide ja kutsehariduskeskusega.

● Lastevanemate ja hoolekogu aktiivsem kaasamine kooli arendustegevusse.

● Koolituste pakkumine lapsevanematele.

● Koostöö ettevõtetega nende tegevuste ning erinevate ametite tutvustamiseks.

● Suurem koostöö linna huvikoolidega.

● Lastevanemate kaasamine loovtööde juhendamisse.

● Kooli sündmuste kajastamine meedias.

2.4. Võtmeala: Ressursside juhtimine

Tugevused

● Renoveeritud energiasäästlik koolihoone.

● Koolijuhi eelarvealane pädevus.

● Planeeritud ja paindlik eelarve koostamine ning realiseerimine

● Toetus huvigruppidelt.

● Hoolekogu, juhtkonna ja aineühenduste juhtide kaasamine eelarve arutellu.

Parendusvaldkond

● Kooliraamatukogu kogude täiendamine uudiskirjanduse ja teatmeteostega

● Õppematerjalide ja õppevahendite uuendamine

● Koolikeskkonna kaasajastamine ja ruumide koduseks muutmine (koridorid, raamatukogu).

● Muusikainstrumentide soetamine.

● Aula tehnika ja sisustuse uuendamine.

● Säästliku majandamise teadlikkuse tõstmine.

● Töötasu kujunemise personaalne selgitamine.

● Jõusaali treeningvarustuse täiendamine.

10

2.5. Võtmeala: Õppe- ja kasvatusprotsess

Tugevused

● Õppe- ja kasvatusprotsess on planeeritud (õpetajad koostavad ainekava täitmiseks töökavad,

nende täitmist jälgitakse; kokkuvõtted veerandite ja perioodide kaupa, tasemetööd).

● Andekate õpilaste toetamine. Ainealast tööd toetab huvitegevus, õpilasi juhendatakse ja

valmistatakse ette olümpiaadidel ja konkurssidel osalemiseks.

● Koolis on väga hästi toimiv tugisüsteem:

tugikomisjon (õppealajuhataja, HEV koordinaator, psühholoog, sotsiaalpedagoog,

eripedagoog, vajadusel kaasatakse erialaspetsialiste);

õpiraskustega õpilaste klassid;

õpiabirühmad;

abiõpetajad.

● Tagasisideks ja kaasamiseks viiakse läbi arenguvestlusi.

● Õpilasi tunnustatakse regulaarselt vastavalt väljatöötatud süsteemile.

● Õpilaste usalduslikud suhted juhtkonnaga.

● Kooli pedagoogiline personal vastab kvalifikatsiooninõuetele.

● Sisekontroll tunnivaatluste osas toimub vastavalt üldtööplaanile.

● Aineühenduste töökoosolekutel ja õppenõukogu koosolekutel arutatakse õppekava küsimusi

ja tehakse parendusettepanekuid.

Parendusvaldkond

● Huvialaringide töö kaasajastamine (draama-, kunsti-, käsitöö-, muusika- ja

tehnoloogiaringid) ja suurem seostamine õppekavaga.

● Õpilaste ja õpetajate silmaringi laiendavate huvide ja tegevuste (teater, muuseum, kino,

näitus, raamatukogu, kontsert) osakaalu suurendamine.

● Õppetöö mitmekesistamine (ekskursioonid, õppekäigud, võistlused, külalised).

● Ainetevahelise lõimingu laiendamine.

● Karjäärinõustamise tõhustamine.

● Õpilase individuaalsust arvestava õppe raames õpilaste õpetamine tasemegruppides.

● Hindamine trimestrite kaupa.

● Kontrolltööde arvu vähendamine.

● Projektipäevade kavandamine.

11

3. Tegevuskava

3.1. Kokkuvõte 2011-2015 arengukava täitmisest

● Õuesõppe sisse viimine kõikidesse algklassidesse

Õuesõppe tunnid toimuvad kõikides algklassides.

● Rahvatantsu võimaldamine

Alates 2014. aasta sügisest töötab koolis rahvatantsuõpetaja. 80 õpilast osaleb rahvatantsuringides.

● Arvutiõpe ainetundides

Ainetundide läbiviimine arvutiklassis on suurenenud – erinevate ainete hulk ja arvutiklassi

kasutavate õpetajate arv on iga aastaga kasvanud.

● Alates 4. klassist õpetada töö- ja tehnoloogiaõpetust eraldi poistele ja tüdrukutele

4. klassi töö- ja tehnoloogiaõpetuse tunnid toimuvad eraldi poistele ja tüdrukutele.

● Abiõpetaja rakendamine

Kool kasutab abiõpetajate tööd 1,5 ametikoha ulatuses.

● Laiendada instrumendiõppe võimalusi

Koolis töötavad klaveri, kitarri, suupilli ja plokkflöödi ringid.

● Lõimivate loovtööde korraldamine

Viimasel neljal aastal on loovtööde korraldamisel lähtutud lõimimise põhimõttest.

12

3.2. Tegevuskava võtmealade kaupa

Valdkond 1. Juhtimine ja eestvedamine

Eesmärk 1.1. Suurendada õppeainete lõimingut

Indikaatorid: 75% töökavadest on lõimitud

Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused

2016 2017 2018 2019

Lõimitud töökavad

Läbiviidud projektid

Uue õppematerjali kasutamine

(väljatöötamine)

Tõhus koostöö õpetajate ja

erinevate aineühenduste

vahel

x x x x õpetajad juhtkond,

aineühend

uste juhid

Vähemalt 2 korda aastas koostöö ja

õppepäevade läbiviimine õpetajatele.

Õpetajate ja meeskonna

ühised koostööprojektid ja

koolitused

x x x x koolitajad juhtkond

Lahtised tunnid

Iganädalased arvutikoolitused

Koolituselt saadud info ja materjalide

jagamine kolleegilt- kolleegile.

Koolituste ja praktikate

jagamine kolleegilt

kolleegile

x x x x õpetajad juhtkond,

aineühend

uste juhid

13

Eesmärk 1.2. Õppenõukogu kui õppe- ja kasvatusprotsessi toetaja

Indikaatorid: Õppenõukogu töö on efektiivse ajakasutuse põhimõtetest juhitud.


2016 2017 2018 2019

Õppenõukogu koosolekud on ette

valmistatud.

Koosolekute päevakorrad on

asjakohased ning kokkulepitud

päevakorrast ja ajast peetakse kinni.

Õppenõukogu töö on

planeeritud ja efektiivne.

x õppealajuha

taja

direktor

Eesmärk 1.3. Motiveeritud õpetaja

Indikaatorid: 100% õpetajates on esitanud eneseanalüüsi. Tagasiside põhjal on õpetajate ja õpilaste rahulolu suurenenud.

Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkuse

d 2016 2017 2018 2019

Igapäevatöös mitteformaalse

tunnustamise osakaalu suurendamine

Suurem rahulolu (rahulolu

küsimustiku põhjal)

x x x x koolipere juhtkond

Töökeskkonna parendamine:

üksteisest hoolimine

Suurem rahulolu (rahulolu

küsimustiku põhjal)


14

Eesmärk 1.4. Kooli positiivse maine kujundamine ja hoidmine.

Indikaator: Positiivne info hulk meedias ja linnaruumis on suurenenud.


2016 2017 2018 2019

Süsteemse mainekujundustöö

põhialuste väljatöötamine

Meediakajastuse koordineerija

Positiivne maine on

suurendanud koolis õppida

soovijate hulka.

x x koolipere juhtkond

Uue sümboolika (lipp, logo, pitsat

jne) ja kodulehe väljatöötamine.

Koolil on uus sümboolika ja

koduleht.

x juhtkond,

haridustehn

oloog,

infojuht

direktor

Eesmärk 1.5. Sisehindamise süsteemi arendamine põhikooli vajadustest lähtuvalt

Indikaator: Uuenenud sisehindamise dokument ja hästi toimiv sisehindamine.


2016 2017 2018 2019

Sisehindamise süsteemi ülevaatamine

ja vajadusel muudatuste sisseviimine

uue ja tõhusama korra

väljatöötamiseks.

Toimiv sisehindamise

süsteem

x x õpetajad,

juhtkond

õppealajuh

ataja

15

Analüüsi osa suurendamine kõigis

sisehindamise valdkondades

Sisehindamise analüüsid on

koostatud.


Eesmärk 1.6. Kõikide osapoolte vajadustele vastav arengukava.

Indikaator: Arengukava täitmine on analüüsitud.

Arengukava meeskonna poolt välja töötatud uus arengukava on heaks kiidetud ning kinnitatud.


2016 2017 2018 2019

Töö erinevates töörühmades

(huvigrupid)

Kogutud ettepanekud uueks

arengukavaks X X aineühendust

e juhid,

õpilasesindus

, hoolekogu,

õppenõukogu

juhtkond

Sisehindamise tulemuste, arengukava

tegevuskava täitmise analüüs.

Ajurünnakud ja töökoosolekud

arengukava järgmise perioodi

arengueesmärkide seadmiseks.

Sõnastatud on visioon ja

missioon ning kokku on

lepitud uue perioodi

kooliarengu põhisuunad ja

eesmärgid.

X X aineühendust

e juhid,

õpilasesindus

, hoolekogu,

õppenõukogu

juhtkond

Uue arengukava koostamine Kinnitatud arengukava x x koolipere direktor

16

Valdkond 2. Personalijuhtimine

Eesmärk 2.1. Personali väärtusalase töö arendamine

Indikaator: 75% personalist osaleb ühisseminaridel


2016 2017 2018 2019

Kord aastas korraldatud koolipere

ühisseminar

Ühisseminaril osalejate arv

on iga-aastaselt suurenenud.

x x x x koolipere direktor

Rahuloluküsitluse läbiviimine

Rahuloluküsitluste kokkuvõtete

analüüsi osa suurendamine

Analüüsi tutvustamine ning

parenduseesmärkides kokku

leppimine.

Rahuloluküsitluste analüüs

läbi viidud ja analüüs

esitatud kord aastas


Eesmärk 2.2. Uuendatud tunnustamissüsteem

Indikaator: Kokku on lepitud, loodud ja käivitatud kooli uus tunnustussüsteem.


2016 2017 2018 2019

Olemasoleva süsteemi analüüs

Koolipere on kokku leppinud ühistes

väärtustes ning tunnustamise

põhimõtetes.

Kokkulepitud väärtused ning

ettepanekud

tunnustamissüsteemi

uuendamiseks


17

Uue tunnustamissüsteemi

väljatöötamine

Uus tunnustamissüsteemi

dokument on kinnitatud

x x koolipere direktor

Tunnustamissüsteemi rakendamine.

Suurem tähelepanu on suunatud

mitteformaalsele igapäevasele

tunnustamisele.

Koolipere suurem rahulolu

(rahulolu küsimustiku

põhjal)

x x x x personal juhtkond

Eesmärk 2.3. Usalduslik õhkkond

Indikaator: Suurenenud rahulolu (rahuloluküsitluse põhjal) meekonnatööga.


2016 2017 2018 2019

“3:1” mudeli kasutuselevõtt Mudeli kasutamine on

juurdunud

x x x x personal direktor

Traditsiooniliste koolipere

ühisürituste korraldamine.

Tõhusam meeskonnatöö

kooli ühiste eesmärkide

saavutamiseks.


Eesmärk 2.4. Kvalifitseeritud personal

Indikaator: 100 % õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele


2016 2017 2018 2019

Personalistruktuuri kaardistamine ja Kooli struktuur on kinnitatud x x x x personal direktor

18

vajaduste hindamine vastavalt kooli vajadustele

Arenguvestluste läbiviimine Personali vastutusalad, piirid

ja tööülesanded on

kontrollitud analüüsitud ning

parendustegevused

planeeritud.


Personali värbamine (vastavalt

vajadusele)

Ametikohad täidetud x x x x juhtkond direktor

Personali koolitusvajaduse

väljaselgitamine

Planeeritud koolitused

personalile


Personali koolitamine Koolitatud personal x x x x personal juhtkond

Valdkond 3. Koostöö huvigruppidega

Eesmärk 3.1. Toimiv koostöövõrgustik


2016 2017 2018 2019

9. klassidele on viidud läbi

karjäärinõustamine. Korraldatud

õppekäigud ettevõtetesse.

Õpilased on külastanud

ettevõtteid ning tutvunud

erinevate karjääri- ja õppimis

võimalustega

x x x x õpilased klassijuhataja

d

Õpilaste huvide väljaselgitamine Õpilase teadlik valik x x x x õpilased klassijuhataja

d,

aineõpetajad

19

Lapsevanemate ja vilistlaste

kaasamine õpekäikudele, loovtööde

juhendamisse ja külalisõpetajateks.

Vilistlaste ja lastevanemate

kaasamine õppe- ja

kasvatusprotsessi

x x x x koolipere,

vilistlased

juhtkond,

klassijuhataja

d

Hoolekogu ja õpilasesinduse panuse

suurendamine kooli arendustegevusse

Hoolekogu ja õpilasesinduse

suurem kaasatus kooli

arendustegevusse

x x x x Hoolekogu,

ÕE

juhtkond

Arenguvestlused, koosolekud ja

arutelud.

Klassiõpetajate,

aineõpetajate ja

lapsevanemate koostöö ja

rahulolu koostööga

x x x x õpilased,

lapsevanem

ad, õpetajad

klassijuhataja

Eesmärk 3.2. Kooli jätkusuutlikkus

Indikaatorid: Toimiv koostöö kooli ja lasteaedade vahel


2016 2017 2018 2019

Koostöö lasteaedadega. Lasteaedade

koolikülastused ja ühisprojektid

koolieelikutele, eesmärgiga

tutvustada kooli.

Lasteaedadel on põhjalik

info kooli kohta

x x x x lapsevanema

d,

klassijuhataja

d

õppealajuh

ataja

20

Valdkond 4. Ressursside juhtimine

Eesmärk: Ressursside efektiivne kasutamine

Indikaatorid: Tasakaalustatud ja optimaalselt kasutatud ressursid


2016 2017 2018 2019

Erinevate õppevahendite ja

õppevormide (õppekäigud,

uurimuslik õpe jne) rakendamiseks

vajaliku aja- ja materiaalsete

ressursside planeerimine ainekavades

ja kooli eelarves.

Õppevahendite- ja vara kasutamise

efektiivsuse hindamine

Õppevahendite soetamine ja

õppekäigud on planeeritud

optimaalselt ja efektiivselt.

x x x x juhtkond,

aineühendust

e juhid

juhtkond

Eelarve planeerimine ja ressursside

kasutamise põhimõtete

kokkuleppimine

Juhtkonna tasandil on kokku

lepitud eelarve planeerimises

ja kasutamises.

x x x x juhtkond juhtkond

Koostööprojektide koostamine

lähtuvalt arengukava eesmärkidest.

Lisarahastuse järjepidev leidmine

Esitatud haridusprojektid on

rahastatud ning läbiviidud.

x x x x projektijuht,

aineühendust

e juhid.

juhtkond

Koostöö Rajaleidja, ettevõtete ja

huvikoolidega.

Karjääriplaneerimise projektide ja

ürituste läbiviimine.

Õppekäikidude ja ekskursioonide

Õpilaste teadlik

karjääriplaneerimine.

x x x x klassijuhataja

d

juhtkond

21

korraldamine ettevõtetesse.

Ressursside säästlik ja

heaperemehelik kasutamine

Tasakaalus eelarve. x x x x personal juhtkond

Teadmiste ja kogemuste jagamine

kolleegilt kolleegile. Infokoosolekute

korraldamine.

Teadmusressursi kasutamine x x x x õpetajad juhtkond

Inforessursi juhtimine.

Positiivsete sündmuste kajastamine

sotsiaalmeedias. Kodulehekülje

uuendamine.

Inforessursside juhtimine.

Koolil on positiivne maine. x x x x haridustehnol

oog, huvijuht,

õpetajad

haridusteh

noloog,

huvijuht

Kooli siseinterjööri kujundamine

taimedega. Mürasummutus

elementide kasutamine

koolikeskkonnas.

Hubane koolikeskkond. x x personal majandusj

uhataja

Valdkond 5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärk: Õppija arengut toetav kool

Indikaatorid: Iga õppija akadeemilist, individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava õpikäsituse ja õpikeskkonna rakendamine


2016 2017 2018 2019

Õppekava arendamine Õppekava üldosa ja

ainekavad on koostatud ning

x x õpetajad direktor,

õppealajuh

22

täiendatud ataja

Tunnijaotusplaani korrigeerimine Tunnijaotusplaan valmis x x Õppealajuhata

ja,

aineühenduste

juhid

Õppealajuh

ataja

Hindamissüsteemi uuendamine.

Arutelud õpetajate, õpilaste ja

lastevanematega. Õppijat toetava

hindamissüsteemi väljatöötamine.

Hindamissüsteemi tutvustamine

lapsevanematele ning õpetajatele.

Hindamissüsteemi rakendamine.

Õppijat toetav

hindamissüsteem on

õppekavas kirjeldatud ning

kasutusele võetud.

x x x x Õppealajuhata

ja,

aineühenduste

juhid,

õpetajad,

lapsevanemad

.

Õppealajuh

ataja

Õpilaste hariduslike erivajadustega

arvestamine. Varajane märkamine.

Õpetajate toetamine ja koolitamine

hariduslike erivajadustega laste

õpetamisel. Õpetajate kaasamine

Koostöö linnavalitsuse, Rajaleidja ja

teiste spetsialistidega, et tagada igale

õpilasele tema võimetele vastav õpe.

Hariduslike erivajadustega

laste õpe on korraldatud

lähtudes õpilase vajadusest.

x x x x õpetajad õppealajuh

ataja,

kasvatustöö

spetsialist

Kooli kodukorra uuendamine.

Arutelud ja kokkulepped õpetajate,

õpilaste ja lastevanematega kooli

väärtustes. Uuendatud kooli

kodukorra koostamine. Kodukord on

kooliperele, õpilastele ja

lapsevanematele tutvustatud ning

avalikult kättesaadav.

Uuendatud kooli kodukord

vastab kooli väärtustele.

x x x x koolipere direktor

23

Projektipäevade sisseviimine.

Uurimis- ja praktilised tööd

arvestavad õppetunnis käsitlevaid

teemasid ja toetavad kooli

huvitegevust ja traditsioone.

Ainetevaheline lõimimine, ja

õppija arengut toetavad

projektipäevad.

x x x x Õppealajuhata

ja,

aineühenduse

d

Õppealajuh

ataja

Osalemine huvi- ja üldhariduse

koostööprojektis „Pärnu linn, kui

õpikeskkond“

Huvihariduse suurem kaasamine

õppeprotsessi.

Koostöö Pernova ja teiste

linna huvikoolidega.

x x x x õpilased,

õpetajad

Õppealajuh

ataja

Koostöö gümnaasiumite ja

kutsehariduskeskusega ja nende

projektides osalemine

Õpilaste teadlikum suunamine ja

erinevate edasiõppimiste

tutvustamine nende huvidest ja

individuaalsetest arenguvajadustest

lähtuvalt

Õpilaste valikud edasise

haridustee jätkamise osas on

tehtud teadlikult.

x x x x õpilased,

õpetajad

Lõpuklassi

de

klassijuhata

jad

ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIKE RAHALISTE VAHENDITE KAVANDAMINE

Arengukava on koostatud eeldusel, et kõik tegevused oleksid teostatavad ning tulemused saavutatavad igaks aastaks määratud eelarveliste vahenditega

ning kooli areng tagatakse lisaks igapäevase senisest tõhusama tööülesannete täitmise ning erinevates fondidest taotletava rahastuse kaudu.

Arengukava elluviimiseks vajalike vahendite kavandamine toimub kooli eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus tulenevalt kooli üldtööplaanist

ning koostöös linnavalitsusega.

25

4. Arengukava kinnitamise ja uuendamise kord Pärnu Ülejõe Põhikooli arengukava ja tegevuskava on koostatud kolmeks aastaks, selle täitmist

analüüsitakse sisehindamise käigus.

Arengukava muudatused valmistatakse ette koostöös kooli arengukava töörühmade, hoolekogu,

õpilasesinduse, õppenõukoguga ning vajadusel kaasatakse teisi kooliga seotud huvigruppe.

Parandus- ja muudatusettepanekud arutatakse läbi õppenõukogus, õpilasesinduses ja hoolekogus.

Arengukava on üldtööplaani koostamise aluseks.

Arengukava uuendamise eest vastutab kooli direktor.

Arengukava muudetakse ja kinnitatakse pidaja kehtestatud korras.

Pärnu Ülejõe Põhikool...Pärnu Ülejõe Põhikool on Pärnu linnavalitsuse hallatav...

Documents

Transcript of Pärnu Ülejõe Põhikool...Pärnu Ülejõe Põhikool on Pärnu linnavalitsuse hallatav...