Pärnu ja Pärnumaakoduloolisitähtpäevi 

2016

Pärnu 2015

SINE DATO

350 aastat tagasi (1666) asutati Pärnu Jaani koguduse pastori Johannes Vestringi eestvõttel kool Pärnu mittesaksa lastele. Kooli asukohaks määrati vaestemaja. Õpetati lugemist, palvetamist ja laulmist. 1688. aastal õppis koolis 40 last.

140 aastat tagasi (1876) omandas Pärnu 70 000 rubla eest Rääma rüütlimõisa alad, mis liideti Pärnuga.

110 aastat tagasi (1906) asendati Pärnu linnas õhku mürgitavad gaasilaternad elektrivalgusega.

JAANUAR

7. jaanuar – 100 aastat tagasi (1916) sündis maletaja Paul Keres.

Foto: Wikimedia commons

Paul Keres sündis Pärnu rätsepa peres Narvas, kuhu pere I maailmasõja kartuses kolis. 1922. aastal tuldi tagasi Pärnusse. Keres on käinud Pärnu IX algkoolis ja Pärnu 

Poeglaste Gümnaasiumis. 

Paul Keres oli Eesti ja NSV Liidu malemeister, rahvusvaheline suurmeister ja mitmeid kordi maailma­meistri kandidaat. Keres suri Helsinkis 5. juunil 1975. a. 

1976. a. toimus Pärnus Kerese 60. sünniaastapäevale pühendatud maleturniir. Vahtra tänav nimetati ümber P. Kerese tänavaks.

1996. a. avati Kuninga Tänava Põhikooli ees Paul Kerese büst. 

Pärnumaal peetakse igal aastal Paul Kerese mälestus­turniiri noortele. 

14.­18. detsembril 2016. aastal toimuvad Pärnus Euroopa kiir­ ja välkmale meistrivõistlused, mille korraldab Eesti Maleliit. Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) nimetas 2016. aasta rahvusvaheliselt Paul Kerese aastaks.

12. jaanuar – 70 aastat tagasi (1946) sündis poliitik ja filmirežissöör Mark Soosaar.

Foto: Eesti filmi andmebaas

Mark­Toomas Soosaar sündis Viljandis, tema lapsepõlv möödus Pärnumaal Audru vallas. Soosaar õppis L. Koidula nimelises Pärnu II Keskkoolis. 

M. Soosaar on olnud Riigikogus mitmes koosseisus, Pärnu linnavolikogus ja pidanud Kihnu vallavanema ametit.

M. Soosaare fotoalbum „Saarele sündinud”

Mark Soosaar on Kihnu pärimuskultuuri alalhoidmisel ja tutvustamisel palju ära teinud, ka mitmed tema dokumentaalfilmid räägivad kihnlaste ja manijalaste elust. Soosaar elab Manilaiul.

Mark Soosaar asutas Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ja 1987. aastast korraldab ta Pärnus mainekat dokumentaal­ ja antropoloogiafilmide festivali. 

MÄRTS

9. märts – 180 aastat tagasi (1836) sündis kirjamees MatsGrant.

Mats Grant sündis Orajõe mõisavallas. Ta töötas Orajõe vallakoolis õpetajana ja Treimanis köstrina. Ta suri Orajõel 1. jaanuaril 1885. a.

Foto: Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA

Grant oli üks esimesi, kes tõlkis eesti keelde läti rahvaraamatuid. Tema tõlgitud on „Õnne tee1 (1866), „Sõbralik Küllaline ehk: Eesti Jutto­mees” (1867), „Auwäärt Pridoling ja Pahha Tidrig” (1868) ja arvatavastika „Wagga neitsit Mai Roos” (1865). 

19. märts – 110 aastat tagasi (1906) sündis helilooja Villem Reimann.

V. Reimann sündis Pärnus. Ta õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni. Reimanni heliloomingust peetakse väljapaistvamaks tema kammer­ ja filmimuusikat.

Foto: Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS

Reimann suri Tallinnas 8. juunil 1992. a.

20. märts – 110 aastat tagasi (1906) sündis folklorist jakodu­uurija Theodor Saar.

Theodor Saar sündis Kihnus, keskhariduse sai Pärnus gümnaasiumis, seejärel õppis Läänemaa Õpetajate Seminaris. Peale seminari lõpetamist 1928. aastal asus Saar tööle Kihnu kooli õpetajana, hiljem oli kooli direktor. 1955­65 oli Saar Kihnu külanõukogu esimees, hiljem kohaliku kolhoosi kultuuriala juhataja.

Eesti Rahva Muuseumi aukorrespondent Theodor Saar.Foto: Eesti Rahva Muuseum

Rahvapärimuse kogumist alustas Theodor Saar juba 1930­ndail aastail, mil ta saatis Emakeele Seltsile esimese murdekogu. Theodor Saar saatis kuni oma elu lõpuni Kirjandusmuuseumile ning ERMile tuhandeid üleskirjutusi Kihnu folkloorist ja peamistest elatusaladest. 

T. Saar on asutanud Kihnu Meremuuseumi ja koostanud "Kihnu keele grammatika" ning mitmed Kihnut tutvustavad raamatud.

Theodor Saar suri 26. märtsil 1984. a. 

SA Kihnu Kultuuriruum annab alates 2006. aastast Theodor Saare mälestuseks välja temanimelist pärimuspreemiat.

22. märts ­  160 aastat tagasi (1856) sündis kirjamees Juhan Tuul.

Tarvastust pärit kooliõpetaja tuli 1877. aastal tööle 

Laiksaare kooli. Seal kujunes Tuulest aktiivne „Sakala” kirjasaatja. 1899. aastal asus Tuul elama Pärnusse ja tegi kaastööd kohalikule ajakirjandusele. Käsikirjas on säilinud tema koostatud „Laulu­ ja mänguselts Endla 25­aastane ajalugu” (1903). 

Juhan Tuul suri Pärnus 4. oktoobril 1930. aastal.

26. märts – 120 aastat tagasi (1896) sündis laste­ ja näitekirjanik ning ajakirjanik Eduard Nukk.

Eduard Nukk sündis Heinaste (Ainaži) lähedal Põdramurru talus, õppis Taalis, hiljem Tori kihelkonnakoolis ja Pärnu õhtukeskkoolis. 

Alates 1921. aastast töötas Nukk ajakirjanikuna Pärnus jaTallinnas. Pärnu­aastatel avaldas ta luulekogud „Rännakud” (1923), „Trioletid Amorile” (1924) ja„Eleegilised laulud” (1925). Ta on kirjutanud mitmeid näidendeid, üks neist ­ „Merilaste sugu” etendus 1925. a.Endla teatris. 

Foto: Kreutzwaldi sajand: Eesti kultuurilooline veeb

1926. aastast alates toimetas Nukk „Pärnu Päevalehte”. Eduard Nukk suri 11. mail 1978. aastal Tallinnas.

APRILL

9. aprill – Pärnu päev.

751 aastat tagasi (1265) andis Saksa Ordu Liivimaa haru meister Conrad von Mandern välja privileegid, millega määrati Uus­Pärnu kui linna territoorium jõe ja mere vahel kuni Reiu jõe suudmeni.

Sellega sai Pärnu endale omavalitsuse.

MAI

18. mai – 90 aastat tagasi (1926) sündis põllumajandusteadlane Oskar Priilinn.

Foto: Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS

O. Priilinn sündis Pärnumaal Pati vallas. Keskhariduse 

omandas Priilinn Pärnu I Gümnaasiumis ja I Keskkoolis. 1949. aastal lõpetas Priilinn Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomina. 

Aastal 1949 töötas Priilinn Audru masina­traktorijaamas.

Oskar Priilinn on uurinud maisi ja nisu arengubioloogiat ja agrotehnikat. 1984. a. sai ta bioloogiadoktoriks geneetika alal. 1999. a. pälvis Priilinn Eesti Vabariigi teaduspreemia uurimistöö eest nisugeneetika alal.

O. Priilinn suri 29. jaanuaril 2012.

20. mai – 110 aastat tagasi (1906) avati Pärnus supelhooaeg, suplejaid loeti hooajal kokku 23 770.

Foto: Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR

29. mai – 180 aastat tagasi (1836) sündis kooli­ ja kirjamees Johannes Eglon.

Tartumaalt pärit Johannes Eglon omandas õpetajakutse Valgas Cimze seminaris. 1865. aastal asus ta Vändrasse 

esialgu koduõpetajaks, aasta hiljem Vändra kurttummade kooli õpetajaks, kus ta töötas 33 aastat.

Foto: Eesti Kurtide Liidu veebileht

Johannes Eglon oli Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli, Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi, hiljem Vändra Põllumeeste Seltsi asutajate seas ning juhtis Kanepi ja Vändra muusikakoore. Ta tegi ka kaastööd ajalehtedele ja kirjutas ka raamatuid, mille seas raamat „Kurttumm, tema olu ja elu”. 

Foto: Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR

Eglon suri 24. jaanuaril 1908. aastal ja on maetud Vändrakalmistule.

JUUNI

8. juuni – 70 a tagasi (1946) sündis lavastaja ja teatripedagoog Ingo Normet.

Foto: Eesti filmi andmebaas

Tallinnas sündinud Ingo Normet omandas lavastajakutse Moskvas GITISes, õppis 1981­1984 assistantuuris Leningradi Riiklikus Teatri­, Muusika­ ja Kinemato­graafiainstituudis, 1994. a. Helsingi Teatrikõrgkooli doktorantuuris.

1969­1982 oli Normet Endla teatris lavastaja, aastail 1982­1991 Endla peanäitejuht. Kuni 2011. aastani oli Normet EMA Kõrgema Lavakunstikooli juhataja, 2011. aastast emeriitprofessor.

21. juuni ­ 110 aastat tagasi (1906) asutati Pärnu Jahtklubi.

Jahtklubi loomise algatasid mereväeohvitserid eesotsas sadamaülema Dmitri Luhmanoviga, kes koostas Pärnu Purjeklubi esimese põhikirja projekti. 

21. juunil 1906 kirjutasid viis meest alla palvekirjale, milles taotleti Mereministeerumilt Pärnu Purjeklubi asutamise heaks kiitmist vastavalt kirja pandud põhikirjale.

JUULI

20. juuli ­  150 aastat tagasi (1866) sündis metsateadlane Eduar Schabak.

Tartumaalt Konguta vallast pärit E. Schabak õppis metsandus Peterburi metsainstituudis. Pärast instituudi lõpetamist 1890. aastal hakkas Schabak tööle riigimetsas,kus oli ametis kuni pensionile minekuni.

Eduard Schabaki esimene töökoht oli III Pärnu metskond (hilisem Vastemõisa metskond), aastail 1891–1894 oli ta seal abimetsaülem.

Schabaki Peterburis 1914. a. ilmunud metsakorralduse käsiraamat „Taksaatori märkmed” oli populaarne ja kasutusel kogu tsaari­Venemaal.

E. Schabak suri 17. mail 1942. a.

AUGUST

1. august – 175 aastat tagasi (1841) sündis kirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane Lilli Suburg.

Lilli (Caroline) Suburg sündis Uue­Vändras Rõusa mõisa aidamehe peres. Ta õppis Pärnus Ditmari erakoolis, hiljemPärnu linna kõrgemas tütarlastekoolis, kus tema pinginaabriks oli Lydia Jannsen.  Kooli lõpetas L. Suburgkoduõpetaja kutsega. 

Foto: ajakiri „Kultuur ja Elu”, 2011, nr. 2

C. R. Jakobsonilt innustust saanud L. Suburg kirjutas 1877. aastal oma esimese jutu „Liina”. 1878. aastal sai temast Jakobsoni soovitusel „Perno Postimehe” toimetaja.

1882. aastal rajas Suburg Pärnus saksakeelse eraalgkooli,mis andis haridust eesti soost neidudele. 1885. aastal viis ta kooli üle Viljandisse.

1887 asutas Suburg Viljandis esimese Eesti naisteajakirja"Linda”, mis oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Ajakiri ilmus vahelduvalt Tartus, Pärnus ja Viljandis.

Foto: andmebaas DEA (Digiteeritud Eesti Ajalehed)

Lilli Suburg suri 8. veebruaril 1923 Valgas ja on maetud Vändra kalmistule.

5. august – 70 aastat tagasi (1946) avati Vändras lasteaed.

1946. aastal alustas tegevust Vändra Lasteaed. See daatumtähistab alushariduse andmise algust Vändras.

Lasteaed asus esmalt Kingissepa tänaval toonase kultuurimajaga samas majas, mis põles maha 1982. aastal. 1952. aastast asus lasteaed Pikal tänaval. Nüüdne maja valmis 1970. aastal. Kahe lasteaia – Mürakaru lasteaia ja

Spordi tänaval asuva Rukkilille lasteaia liitmisel moodustus 2011. aastal Vändra Lasteaed.

5. august – 10 aastat tagasi (2006) toimus Kilingi­Nõmme Suveaias esmakordselt ilusa muusika festival Schilling.

Esimesel festivalil esinesid Juni Järvi Rootsist, Goodnight Monsters Soomest ning Eestist Allan Vainola ja Jaak Lutsoja, Tõnu Naissoo, Andur, Galaktlan Grupp ja Papa Eeo.

Foto: kultuur.info: Eesti sündmuste teejuht

6. august – 100 aastat tagasi (1916) sündis tervendaja, tõlkija ja filosoof Gunnar Aarma.

Gunnar Aarma sündis Tallinnas tekstiilikaupmehe peres. Ta õppis Westholmi eragümnaasiumis, Tartu Ülikoolis majandusteadust, hiljem majandust ning psühholoogiat Oxfordi, Sorbonne'i ja Jena ülikoolides. 1938. aastal saita Pariisis I astme joogiks.

Aarma on osalenud ajakirjanikuna Hispaania kodusõjas. Aarma pere represseeriti 1941. aastal, ta oli Siberis asumisel ja vangilaagrites. 1957. aastal naases Aarma koos perega, kuid mitte Tallinna, vaid Pärnusse, kus ta töötas lastemuusikakoolis ja võttis samal ajal kodus vastu inimesi, kes vajasid tema ravitsemisoskusi. 

Oma elu viimastel aastatel elas Aarma taas vanematekodus Tallinna vanalinnas, mis talle õigusjärgselt tagastati.

Aarma sulest on ilmunud kaheksa raamatut tervisest, joogast ja filosoofiast.

Gunnar Aarma suri 12. veebruaril 2001. aastal.

8. august – 110 aastat tagasi (1906) sündis poksija ja treener Roman Kuura.

Foto: Eesti spordi biograafiline leksikon veebis

Roman Kuura sündis Pärnus. Sportima hakkas ta 1920. aastal, 1924. aastal tuli poksis Pärnumaa noorte­meistriks. Aastail 1928, 1929, 1931 ja 1932 oli Kuura Eesti poksimeister poolraskekaalus ja osales 1930. a. EM­il. 

1931. aastal nimetati Kuura Eesti parimaks poksijaks. Kuura töötas treenerina Leedus, seejärel Lätis ja Soomes ning 1939. aastast Pärnu. 

Roman Kuura arreteeriti 9. juuli 1941 ja lasti 2 päeva hiljem Raeküla männikus Saksa sõjaväelaste poolt maha. 

1962–74 peeti Pärnus temanimelisi mälestusvõistlusi.

17. august – 150 aastat tagasi (1866) sündis arst Jaan Miländer.

J. Miländer sündis Pati vallas Saarde kihelkonnas. Ta õppis kohalikus koolis ja Pärnu gümnaasiumis. Tartu ülikoolis õppis Miländer akušöör­günekoloogiks.

Miländer töötas 1897­1920 Penza kubermangus, seejärel naases Tartusse, kus ta oli ülikoolis sünnitusabi ja naistehaiguste professor.

Jaan Miländer suri 25. märtsil 1940. aastal.

26. august – 90 aastat tagasi (1926) sündis põllumajandustegelane, näitekirjanik ja publitsist ValterUdam.

V. Udam sündis Võrumaal Vastse­Antsla vallas. Ta on õppinud Tallinna Draamateatri õppestuudios, Olustvere põllumajandustehnikumis ja parteikoolides Tallinnas ja Moskvas.

Aastail 1978­1990 oli Udam Pärnu Rajoonikomitee I sekretär. Udam on tuntud kui agrotööstuskomplekside väljatöötaja. Ta on kirjutanud näidendeid ja publitsistikat. Näidendi „Vastutus” eest pälvis ta 1985. a. Smuuli nimelise preemia. „Vastutus” toodi lavale Endla teatris.

Udam hukkus liiklusõnnetuses 26. märtsil 2001. aastal Tallinnas.

SEPTEMBER

4. september – 70 aastat tagasi (1946) muudeti Pärnu keskraamatukogu lasteosakond iseseisvaks Pärnu Linna Lasteraamatukoguks.

Esialgu asus lasteraamatukogu aadressil Kalevi tn 30. Raamatukogu juhatajaks sai Alice Selling. 

16. aprillil 1956. aastal anti lasteraamatukogule oma ruumid Võidu tn 21, kus lasteraamatukogu töötas kuni praegusesse keskraamatukokku kolimiseni 2003. aastal.

Foto: google.ee

6. september – 60 aastat tagasi (1956) sündis näitleja jalavastaja Enn Keerd.

Enn Keerd on pärit Himmastest, lõpetanud Põlva keskkooli ja 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. 1978. aastast alatest töötab Keerd Endla teatris. 

15. september – 60 aastat tagasi (1956) sündis animafilmilavastaja Rao Heidmets.

R. Heidmets on lõpetanud Pärnu II Keskkooli ja õppinud seejärel Tallinna Polütehnilises Instituudis elektri­inseneriks. Ülikooli päevil osales underground­filmide tegemisel koos Hardi Volmeri, Jaak Arro ja teistega rühmituses "Päratrust Film".

1982 asus Heidmets tööle stuudiosse Tallinnfilm animaatorina, kus jätkas 1983–1994 nukufilmide režissöörina. 1991. aastal rajas ta oma filmistuudio, kuson tootnud mängufilmid „Heinaloom” ja „Kallis härra Q” ning “Elulood”. 1999–2001 töötas Heidmets Eesti Televisioonis laste­ ja noorteprogrammi peaprodutsendina.2002. aastast on ta stuudio Nukufilm režissöör.

Heidmetsa tuntumad teosed on "Tuvitädi" (1983), "Papa Carlo teater" (1988), "Noblesse oblige" (1989), "Elutuba"(1994), "Instinkt" (2003), "Pärlimees" (2006) ja "Kaasasündinud kohustused" (2008). Enamik töid on pälvinud auhindu rahvusvahelistel festivalidel.

2013. aastal ilmus Rao Heidmetsa koostatud animatsiooniõpik.

23. september – 30 aastat tagasi (1986) avati Mai kino.

Kino asus Pärnus Papiniidu 50, Mai kultuurikeskuses. 

Mai kino valmis 23.septembril 1986 aastal. Esimene üritusarhitekt Tõnis Palmi kavandatud hoone saalis oli Pärnu fašistlikust okupatsioonist vabastamise 42. aastapäevale 

pühendatud pidulik koosolek.

Mai kultuurikeskus tervikuna avati 5. novembril 1989. aastal. Pidulistele esines Eesti Raadio kontsertorkester Peeter Sauli juhatusel.Saalis oli 612 istekohta, kumerale ekraanile näitasid pilti kolm projektsiooniaparaati. Suurima arvu vaatajaid kogus kino 2002. aastal, kui loeti kokku 89 230 külastust. Mai kino lõpetas tegevuse 2014. aasta märtsis.

OKTOOBER

2. oktoober – 100 aastat tagasi (1916) sündis näitleja, lavastaja ja kirjanik Asta Willmann (Linnolt).

Asta Willmann sündis Tallinnas laevakapteni peres. Ta õppis kommertsgümnaasiumis ja P. Sepa teatristuudios. 1937­1944 mängis Willmann Endla teatris. 

A. Adsoni "Üks tuvike lendab merele" 1937. a. "Endlas". Paremal Asta Willmann. Foto: Kreutzwaldi sajand: Eesti kultuurilooline veeb

1944. aastal põgenes Asta Willmann Rootsi, hiljem elas Kanadas ja USA­s. Willmanni abikaasa, dr Erik Linnolt olipärit Pärnust.

Kirjanduslikku tegevust alustas Asta Willmann lastenäi­dendiga „Ema jutustus” (1939), mida mängiti ka Endla teatris. Hea vastuvõtu osaliseks sai juba Rootsis ilmunud

debüütluulekogu „Ihuüksi”, suurema tunnustuse tõi novellikogu „Lumm”. Tema peateost ­ viieköitelist ajastukroonikat „Peotäis tuhka, teine mulda“, mis ilmus Lundis aastatel 1961–1968, on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks.

Asta Willmann suri 3. detsembril 1984. a. USA­s.

5. oktoober – 120 aastat tagasi(1896) avati Pärnu­Valga kitsarööpmeline raudtee.

Raudtee ehitamine algas 1895. aastal, ehitustööde inspektoriks nimetati teedeinsener Karl Taube. 

Pärnu–Mõisaküla–Valga liini ehitamine toimus ühekorraga nii Pärnu kui ka Valga poolt. Ehitust teostasid insener Krzizanovsky Pärnu–Mõisaküla liinil, insener Sievert Mõisaküla–Valga liinil ja insener Hacel Mõisaküla–Viljandi liinil.

Pärnu raudteejaam aastal 1897. Foto: Wikimedia Commons

Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vana kalendri järgi).

Seoses raudteelõigu avamisega tõusis Pärnus lina­kaubanduse ees esikohale puidukaubandus, sest raudtee võimaldas puidu juurdevedu Venemaa kaugematest kuber­mangudest.

17. oktoober – 70 aastat tagasi (1946) sündis kirjanik, poliitik ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Rein Veidemann sündis Pärnus, õppis Pärnu 1. 7­klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis, hiljem Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Aastast 1984 on Veidemann filoloogiakandidaat väitekirjaga "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972".

Foto: Tuglas­seura

Veidemanni "Lastekodu" ilmus 2003., teine romaan "Tund enne igavikku" 2012. aastal, „Arkaadia öö” 2014. aastal. 

Romaan „Lastekodu” on raamat lapsepõlvest, Baltimaade vanimast Pärnu lastekodust, mis on andnud peavarju tuhandetele lastele ja võimaldanud neil kasvada inimesteks. 2004. aastal pälvis Veidemann selle romaani eest A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia. 

Lisaks ilukirjanduslikule loomingule on Veidemann avaldanud mitmeid kirjandusteaduslikke ja essee­kogumikke.

Veidemann on olnud mitmete kultuuriajakirjade toimetaja, õppejõud Tartu ja Tallinna Ülikoolis, kultuuri­ministeeriumi nõunik ja kirjutanud kõnesid president Arnold Rüütlile.

R. Veidemann kuulub Keskerakonda, ta on olnud Rahvarinde eestseisuse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Riigikogu liige.

22. oktoober – 130 aastat tagasi (1886) sündis luuletaja Mart Lekstein.

Mart Lekstein (Lepaste) sündis Tori vallas Aesoo külas, õppis Tori kihelkonnakoolils ja Pänru linnakoolis. Lekstein töötas Pärnus kontoriametniku ja raamatukogu­hoidjana. 

M. Lekstein võttis osa I maailmasõjast ja Eesti Vabadus­sõjast. Aastail 1920­1923 oli Lekstein Pärnu linna­raamatukogu juhataja, peale seda ajakirjanik „Pärnu Postimehes” ja „Pärnu Päevalehes”.

Leksteini ilukirjanduslik tegevus algas 1908. aastal luuletuste avaldamisega „Sakalas” ja „Postimehes”. Tema luulekogu „Kurbus” (1919) sisaldab eleegilist loodus­ ja ajaluulet.

M. Lekstein suri Pärnus 23. aprillil 1939. a.

23. oktoober – 80 aastat tagasi (1936) sündis filmirežissöör Mati Põldre.

Mati­Jüri Põldre on sündinud 23. oktoobril 1936 Tallinnas. 1960. aastal lõpetas Põldre Tallinna 2. Keskkooli. Filmi alal on Põldre end täiendanud Prahas, Krakowis ja Moskvas.

1959. aastast alates on ta töötanud televisioonis, hiljemEesti Telefilmis ja filmitootmisfirmas Lege Artis Film. 1999. aastal kolis Põldre Pärnusse ning hakkas Pärnu Ühisgümnaasiumis filmi­ ja videokunsti õpetama. Pärnu antropoloogiafilmide festivali päevil on avatud Mati Põldre filmiõpituba.

Mati Põldre on operaatorina teinud üle 80 dokumentaalfilmi, režissöörina ligi 50 filmi, teiste hulgas ka filmid Pärnu antikvaarist Olaf Esnast 

LUULETUSE SÜND          

Öö vaikivuses jälle lähen teid ma käratuid,täis igavese minemise ihkeid, sumasid.

Näen pilvekirmas tähte tumestatud kumasid,näen lagendikke ma pool hämaruses säratuid.

Kui hää, et raugend loodekaare piinav punetus!Käib laotuses linnuteesid hõbetuhaseid,

lööb ruumis kajatumalt laineid eetriuhaseid, ­ mu hinge täitnud kõige hää ja kurja unetus.

Nüüd sulle, avaruste sülle surnud tuuletus,ma minnes üle maa kuu kurva valge aluse, ­nüüd sulle usaldan ma oma rõõmu valuse: ­

mu hinges õitsma puhkeb kurbust hõõguv luuletus.

             (Mart Lekstein „Kurbus”, 1919)

(„Koguja”, 2014) ja muusikapedagoog Olavi Kõrrest („Terapeut”, 2015).  M. Põldre on lavastanud kaks täispikka mängufilmi ­ „Kevad südames” (1984) ja  filmi Raimond Valgrest „Need vanad armastuskirjad” (1992).

Kaader filmist „Need vanad armastuskirjad”. Raimond Valgre rollis Rain Simmul.Foto: Eesti filmi andmebaas

2014. aastal pälvis Põldre Pärnu linna vapimärgi.

25. oktoober – 60 aastat tagasi (1956) sündis ärimees ja riigitegelane Jüri Mõis.

Jüri Mõis sündis Pärnus ja käis Pärnu IV Keskkoolis. Hiljem on ta kooli annetustega toetanud. Aastail 1976­1977 töötas Mõis Pärnu Rannahoone restoranis kelnerina. 1980. aastal lõpetas Mõis Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ökonomistina.

Mõis oli 1999. aastal Eesti siseminister, 1999–2001  Tallinna linnapea ja üks Hansapanga kolmest asutajast.

Jüri Mõis on aastate vältel sageli esinenud seisu­kohtadega, mis on tekitanud ajakirjanduses ja ühiskonnas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone. 

NOVEMBER

3. november ­ 120 aastat tagasi(1896) otsustas Pärnu Muinasuurimise Selts oma kogud laiemale üldsusele vaatamiseks välja panna. Esialgu vaid piiratud huviliste hulgale avatud muuseum kolis 1909. aastal Elevandi tn 7 asunud hoonesse.

Pärnu muuseumi hoone Elevandi uulitsal. Foto: Pärnu Muuseumi veebileht

6. november – 50 aastat tagasi (1966) sündis korvpallur ja treener Mait Käbin.

Mait Käbin sündis Tallinnas, ta on õppinud Tallinna spordiinternaatkoolis ja Pedagoogikaülikoolis. Korvpalli hakkas ta harrastama Pärnu linna spordikoolis Lembit Rebase käe all. 1980­90­ndail aastail on Käbin tulnud mitmeid kordi Eesti meistriks. 

Aastast  2000 on ta Korvpalliklubi Pärnu juhatuse esimeesja treener. 2005. aastal omistati Käbinile korvpallitreeneri 6. kutsetase. 2005–2011 oli Käbin Surjupõhikooli direktor ja kehalise kasvatuse õpetaja. Ta kuulub Pärnu Spordiliidu juhatusse ja juhib Pärnu spordihalli. 

Pärnu spordihalli ees olevas terasskulptuuris kujutas skulptor Rait Pärg Mait Käbinit.

Foto: Pärnumaa Spordiliidu veebileht

Mait Käbin on Pärnu linnavolikogu liige. 2007. aastal pälvis Käbin tiitli Pärnu Aasta Mees.

29. november – 70 aastat tagasi (1946) suri kirjanik ja poliitik Johannes Vares Barbarus.

Pärnu gümnaasiumis käinud ja hiljem Pärnus arstina töötanud Johannes Varesest kujunes 1930­ndate lõpuks vasakpoolsete vaadetega poeet. Eesti okupeerimise järel 1940. aastal sai Varesest uue valitsuse peaminister. 

Foto: Eesti Ajaloomuuseum

1941. aasta suvel põgenes ta Nõukogude Liitu, kus 

organiseeris tagalas olnud eestlastele suunatud propagandat. 

J. Varese ihukaitsja on tunnistanud, et tõenäoliselt Vares tapeti 1946. a. 29. novembri öösel peale naasmist Moskvas toimunud nõupidamiselt Stalini juures. Nädal hiljem avaldati lehes surmateade, milles surma põhjuseks märgiti äge gripihoog. Aastate vältel on kahtlustatud ka enesetappu, sest Vares leiti vannitoa põrandalt verisena,tema kõrval lebas püstol ja padrunikest ning aknalaual olid hüvastijätukirjad Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjale Nigol Andresenile ja abikaasale. 1947. aasta märtsis suri salapärastel asjaoludel ka Varese abikaasa Emilie.

2014. a. 8. märtsil esietendus Endla teatris Mart Kivastiku näidend „Vares” J. Vares­Barbaruse surma/enesetapu/mõrva teemadel.Foto: Endla teater

DETSEMBER

16. detsember – 110 aastat tagasi (1906) sündis keeleteadlane Pent Nurmekund (Arthur Roosmann).

P. Nurmekund sündis Kilingi vallas Veskekülas, käis Lavi ja Saarde algkoolis, Pärnus ja Viljandis gümnaasiumis. Taon õppinud Tartu ülikoolis. 1934. aastal läks ta Euroopasse rändama, teenides elatist juhutöödega, kuulates loenguid ja tehes magistritööd Taanis, Prantsusmaal ja Hispaanias. Kodumaalt saadud stipendium võimaldas tal jätkata 

teadustööga Saksamaa ülikoolides.

1944. aastal värvati Nurmekund Saksa armeesse, peagi langes ta sõjavangi. Vangilaagrist õnnestus 1946. aastal põgeneda. Saanud uued dokumendid, asus Pent Nurmekund elama Pärnusse ja töötas keeleõpetajana Pärnu 2. keskkoolis ning maakoolides Sindis ja Pootsis. Ühtlasi leidis ta rakendust Tartu Ülikooli konsultatsioonipunktisPärnus. 

1955. aastal läks Nurmekund Tartusse, sest ülikooli juurde otsiti hiina keele oskajat. 1956. aastal rajas Pent Nurmekund Tartu ülikooli orientalistika­kabineti ja juhtis seda kuni tagandamiseni 1983. aastal. Veel 1990. aastate algul õpetas Pent Nurmekund Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilastele araabia ja pärsia keelt. Nurmekund oskas enda sõnutsi 60 keelt, kuid neid võis olla ka rohkem, nagu erinevad allikad on väitnud.

1996. aastal avaldas Nurmekund luulekogu „Kõllanõmme” ja aasta hiljem keeleteadusliku kogumiku „Keeltemaailm”.

Enne surma sai Nurmekund Saksamaalt päranduse, millega asutas Germanistika Sihtasutuse germanistikatudengite õpingute toetamiseks. Sihtasutus on välja andnud ka  mälestusraamatu „Ühe miljonäri lugu”.

Pent Nurmekund suri 28. detsembril 1996. aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Kasutatud allikad:

Pärnu lühiajalugu. Pärnu, 2003. 175 lk.Kalender 2016 /koost. Gondo Olevsoo. Vatsla, 2015. 319 lk.Sajand /koost. Olaf Esna // Pärnu Postimees, 1999­2000.Eesti teatri biograafiline leksikon. Tln, 2000. 824 lk.Pärnu kodulooline andmebaas portaalis KoduluguPärnu koduloo kartoteekVändra raamatukogu koduloolised materjalidEesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv DIGAREesti ajalehtede andmebaas DEA (Digiteeritud Eesti Ajalehed)Eesti filmiandmebaasRahvusarvhiivi fotode andmebaas FOTISEesti Filmi AndmebaasWikipedia jm veebiallikad

Koostas Heda Piiriste (Pärnu Keskraamatukogu)