Primuse uudiskiri 4/2013HEA TEADA: Vahearuande kokkuvõte

FOOKUSES: Programmi Primus ja partnerite üritused

PILDIS: Uus kooliaasta on alanud!

UUDISKIRI NR 4 2013

2

S I S U K O R D

Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm PrimusVeebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.eeTelefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu

Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel!

Ootame ettepanekuid, kommentaare, teemapakkumisi uudiskirja aadressile: marianne.voime@archimedes.ee

Primuse uudiskiri 4/2013

toimetaja

Nüüd on ta ametlikult käes. sügis. Anu Lepik.....................................................3uudised

VÕTA sai ametliku vormi ...........................................................................................4Programmi Primus lõpuüritus ................................................................................4ilmavalgust näeb uus eestikeelne haridusteadusajakiri. Krista Uibu .......5

stipendium

erivajadusega üliõpilaste stipendiumidest .......................................................6fotod

uue õppeaasta algus – eelnädalad kõrgkoolides ...........................................7hea teada

Peidus pool – 2013. aasta vahearuannetest. Kadrin Kergand ....................10sündmus

Võrgustiku kohtumine: “mentorluse õppetunnid”. Helen Jõesaar ..........11uuringute infopäev. Kadrin Kergand .................................................................14Üldkoordinaatorite ja raamatupidajate kohtumine. Kadrin Kergand....16soome kõrgharidusest ja rakenduskõrgkoolide rektorite õppereisist. Jaan Tamm ........................................................................18Tuutorlus ja peer support symposium. Ivi Niinep .............................................21

tähtsamad kuupäevad ...............................................................................24

3

Primuse uudiskiri 4/2013

Nüüd on ta ametlikult käes. Sügis.

Foto

: m

aria

nne

võim

e

J U H T K I R I

toimetaja

sügiskuud on programmi tegevuste pooles alati väga tegusad. kas annab möödunud puhkuseperiood indu või toovad värsked esmakursuslased enda-ga kõrgkoolidesse kaasa uut energiat, igatahes võime tegevuskavade ja vahe-aruande põhjal kinnitada, et tuleb taas-kord väga töine aastalõpp.

Programmi sügis on olnud ikka läbi-valt kohtumiste märksõna all. Just no-vembrikuusse jäävad meie külaskäigud teie juurde, head partnerid, et vaadata uude aastasse ja panna paberile mõtted ning plaanid järgmise aasta tegevustest ja eelarvelistest vahenditest. Lisaks mõt-leme veelgi kaugemale kui järgmine aasta – aastasse 2025, just niikaua pea-me tagama dokumentide säilimise.

seega, kuidas säilitada seni tehtud töö? Paslik oleks mõelda kaugemale nendest kilodest (või suisa tonnidest?) paberitest ja kaustadest, mis tõestavad väljamaksetaotlustes tehtud tööd ning ootavad arhiivi saatmist.

Loodetavasti olete kohtunud võrgus-tike seminaridel ning muudel üritustel huvitavate inimestega, saanud väärtus-

likke kontakte ja leidnud koostöövõima-lusi, mis aitavad väärt ideedel kesta.

meie sügisene uudiskiri heidab pilgu erinevatele suvistele kohtumistele, nii rahvusvahelistele kui eestis toimuvate-le: Peer support symposium ja rkrNi õppereis, mentorite võrgustikuseminar, õppejõudude suveakadeemia. Lisaks leiate just sellest numbrist ka pildili-se ülevaate uute üliõpilaste esimesest õppenädalast.

kuldset sügist!

Anu Lepik

4

Primuse uudiskiri 4/2013

Programmi Primus tegevusperiood

kestab 2008. aastast 2014. aasta mai-

kuuni. seega läheneb programmi lõpeta-

mine peagi ning vaikselt tuleb hakata te-

gema kokkuvõtteid (mingil määral oleme

seda juba teinud, näiteks oleme teinud

kokkuvõtteid eri võrgustikes). Program-

mi Primus meeskond soovib tänada kõiki

oma partnereid, endiseid ja praeguseid

töötajaid selle suurepärase pea seitsme

aasta pikkuse koostöö eest! korraldame lõ-

puseminari ning partnerite tänuürituse 6. märtsil 2014. aastal Tallinnas, Tallink spa

& Conference Hotel konverentsiruumides.

Täpsem info selgub juba detsembris!

VÕTA sai ametliku vormi

Programmi Primus lõpuüritus

Suve alguses sai ametliku vormi prog-

rammi Primus algatatud VÕTA võrgus-

tik - loodi mTÜ eesti VÕTA ühing. Ühingu

eesmärgiks on jätkata VÕTA võrgustiku te-

gevusi ja tegeleda VÕTA arendustega ees-

tis ka pärast programmi lõppemist. Ühingu

esimeheks valiti marin Gross ning aseesi-

meheks raul ranne.

“Ühingu eesmärgiks on koondada VÕTA

praktikuid ja arendada VÕTA-alaseid tege-

vusi eesti haridus- ja kutsesüsteemis koos-

töös erinevate osapooltega, sh korraldada

konverentse, seminare ja koolitusi ning

erinevaid VÕTA-alaseid projekte,” selgitab

raul ranne. “Lisategevuseks on VÕTA-ala-

ne uurimistöö: kuna mTÜ koondab ka uuri-

jaid, siis toetame ühingu tegemiste kaudu

VÕTA-alase uurimistöö laiendamist ja kvali-

teetsemaks muutmist,” lisab ranne.

Ühingu liikmeks saab astuda iga füüsi-

line või juriidiline isik, kes on valmis aktiiv-

selt osa võtma ühingu tööst. kui kellelgi on

huvi ühinguga liituda, siis võib ühendust

võtta marin Grossiga (marin@tlu.ee) või

raul rannega (raul.ranne@gmail.com).

Loe pikemat uudist siiT.

uudised

5

Primuse uudiskiri 4/2013

Ilmavalgust näeb uus eestikeelne haridusteadusajakiri

Novembri alguses avaldatakse Tartu

Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös

uue eestikeelse eesti Haridusteaduste Aja-

kirja (eHA) esimene erinumber, teemaks

õpetajakoolitus ja kõrgkoolipedagoogika.

esimese väljaande toimetajateks on Äli Lei-

jen (haridusteaduste vanemteadur), mari

karm (kõrgkoolipedagoogika dotsent) ja

edgar krull (üldpedagoogika professor)

Tartu Ülikoolist.

eHA on eelretsenseeritav ja rahvusva-

helise toimetuskolleegiumiga. kolleegium

on 21-liikmeline. Nende hulgas on tuntud

haridusteadlasi nii Tartu ja Tallinna Ülikoo-

list kui ka erinevatest euroopa ning Amee-

rika ülikoolidest. kolleegiumi esimees on

Aalborgi Ülikooli (Taani) kultuuripsühho-

loogia professor Jaan Valsiner. Ajakirjas

avaldatakse kõrgetasemelisi empiirilisi uu-

rimusi ja teoreetilisi ülevaateartikleid ha-

ridusteadustest ning sellega piirnevatest

valdkondadest.

Krista Uibu, EHA vastutav toimetaja

Välja antakse nii vaba- kui ka erinumbreid,

iga kolmas on vabanumber. Ühe numbri

maht on 7–8 teadusartiklit, lisaks 1–2 välis-

autori artiklit, mis avaldatakse eesti keeles.

rubriigis ”raamatututvustus” ilmuvad ar-

vustused uuema haridusteaduste kirjan-

duse kohta.

Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli kir-

jastuse väljaandena ja avatud publitsee-

rimise platvormil Open Journal systems

(OJs). Ajakiri ilmub kaks korda aastas.

eesti Haridusteaduste Ajakirja teine

erinumber ilmub 2014. aasta mais ning

selle teemaks on õpetajate uskumused ja

tegevused ning õpilaste areng. Toimeta-

jateks on Tallinna Ülikooli professorid eve

kikas (koolipsühholoogia) ja Aaro Toomela

(kultuuri- ja neuropsühholoogia). Ajakirja

vabanumber ilmub sama aasta novembris.

Pikemalt saab ajakirja kohta lugeda veebi-

lehelt http://eha.ut.ee/.

uudised

6

Primuse uudiskiri 4/2013

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumidest2013/2014 õppeaasta sügiseses stipendiumivoorus esitas taot-luse 81 üliõpilast ning neist 21 oli esmakordsed taotlejad. kuid mille jaoks ikkagi stipendiumit taotletakse, mis peitub sõnade “stipendium transporditeenuseks”, “isikliku abistaja teenus”, “pal-jundusteenus” taga? Allolevalt saab lugeda mõningate erivaja-dusega tudengite selgitusi.

„Isikliku abistaja teenus on minule suureks abiks. Kursusekaaslane, kes mind ai-tab teeb seda hinnanguliselt ca 50 tundi kuus. Ta aitab uksi avada, läptopi laadida, jope varna ja varnast selga, teeb loengutes märkmeid jne. Kuid kõige tähtsam osa selle juures on tõsiasi, et ilma isikliku abistajata halbade ilmade korral kooli ja ühis-elamu vahet omal käel liikuda ei saaks.“

„Aja ja jõu kokkuhoid, suurem ohutus liikluses ning tänaval tervikuna võrrelduna jalakäijate, ratturite ja autodega ning puudest tulenevalt ilmastikutundlikum keha (suurem oht külmetada ja külmuda) on üsna üheselt mõistetavad ja mõõdetavad argumendid, millega põhjendada transporditoetuse vajalikkust.

„Õpin esmakordselt ülikoolis. Oma kodukoolis olen õppinud tundma õpetajate õpetamismeetodeid ja nende kõneeristusi, olen hakkama saanud oma kuuldeapa-raadiga, oma kuulmisega. Esialgu vajan [seda toetust] rohkem olukorraga tutvu-miseks ja ümbruskonna taustaga harjumiseks, need on mulle kõige raskemad aru saada, samuti õpetajate kõneeristused. Mõned üksikud, näiteks madala bassihää-lega, on väga rasked aru saada, selleks peaksin kasutama viipekeele tõlget.“

„Õppematerjalide paljundamiseks vajan rahalisi vahendeid, kuna nii saaksin õp-pematerjalid muuta endale sobivasse punktkirjavormi.“

Täpsema numbrilise ülevaate 2013/2014 õppeaasta sügissemestri taotlejatest ning rahastatud taotlustest leiab üsna pea programmi Primus veebilehelt.

stipendium

7

Primuse uudiskiri 4/2013

Uue õppeaasta algus – eelnädalad kõrgkoolidesProgrammi Primus partnerid tähistasid oma esimesi koolinäda-laid erinevalt. Näiteks korraldas Tartu Tervishoiu kõrgkool prog-rammi Primus toetusel ja kõrgkooli ressurssidest juba neljan-dat aastat esmakursuslastele nn rebaselaagrit – kavas olid eri õpitoad, külastused ja loengud. eesti Lennuakadeemia rebased käisid üheskoos üliõpilasesindusega ringkäigul eesti Lennun-dusmuuseumis ja Tallinna Tehnikaülikooli rebased tutvusid üli-kooliga orienteerudes. Allolevalt leiab meeleoluka pildiülevaate eri kõrgkoolide eelnädalatest.

Tartu Tervishoiu kõrgkooli õpitubades

said esmakursusla-sed ise proovida, mis

tunne on istuda ratas- toolis ja usaldada

juhtkoera.

Foto

d: G

erda

Pih

le

fotod

8

Primuse uudiskiri 4/2013

fotod

iT kolledži tuutorid olid avaaktusel kerges-

ti äratuntavad, kuid mis sõna proovivad

iTk esmakursuslased parempoolsel pildil

imiteerida?

eesti Lennuakadee-mias alustas õpinguid

55 esmakursuslast, üliõpilasesindus viis

nad ringkäigule eesti Lennundusmuuseumisse.

Foto

d: L

aura

Vet

ikFo

to: e

ik Ü

liõpi

lase

sind

us

Foto

: iT

kolle

dž

9

Primuse uudiskiri 4/2013

fotod

Noored tipikad harjutasid koostööd ja

tutvusid TTÜ campusega. Paremal pildil leiab

aset esimene kohtumine uute

kursusekaaslastega.

Lääne-Viru rakenduskõrgkooli

esmakursuslased tutvu-sid üksteisega proovides

lahti pääseda suurest puntrast!

Foto

: And

res V

aher

Foto

: Car

olyn

Fis

cher

Foto: evald Nigul

10

Primuse uudiskiri 4/2013

hea teada

15. augustil esitasid partnerid esimest korda programmi Primus tegevuse jooksul vahearuande. selle esitamise eesmärk oli saada ülevaade tegevuska-vade täitmise ning rahade kasutamise kohta. elluviijana ootasime eelkõige teavet selle kohta, mis on tehtud ja li-saks soovisime kuude lõike teada saada, millal plaanitakse veel tegemata tege-vused ellu viia.

Aruanded olid täidetud erinevalt. Oli väga hästi ja konkreetselt esitatud

tulemusi, kuid oli ka väga üldiselt täi-detud aruandeid. Osalt oli põhjuseks asjaolu, et tegevuskava on väga üldine (näiteks koolituste puhul, kus koolidel puudub lahtikirjutis). seetõttu on vahe-aruande kohta raske esitada ka numbri-list kokkuvõtet.

samas analüüsides sisulisi tulemusi, peegeldavad need üsna täpselt eelar-ve kasutamist (vaata joonist), ligikaudu veerand planeeritud tegevustest oli augusti keskpaigaks tehtud. Väga palju

Peidus pool – 2013. aasta vahearuannetestKadrin Kergand, programmi Primus tegevjuht

Joonis. 2013. aasta kassapõhine eelarve täitmine (27.-29. VmT)

11

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

tegevusi oli planeeritud just pärast va-hearuande esitamist – enne õppetöö algust (suvekoolid, algaja õppija toeta-mine, VÕTA infopäevad jne).

rõõm oli näha, et paljudel partneritel olid kindlad plaanid tegevuskava ellu-viimiseks tehtud. Ainult mõni protsent tegevustest jääb vahearuande esita-mise põhjal tegemata. raskusi on üksi-kute koolituste läbiviimisega, mentori

pakettide kasutamisega ning osaliselt VÕTA tegevuste elluviimisega.

kokkuvõttes tahame partnereid tä-nada, sest igal juhul on selline vahekok-kuvõte abiks meie igapäevases töös nii väljamaksetaotluste kontrollimisel, kui ka muude tööde planeerimisel. Loode-tavasti hõlbustab see ka teid aastaaru-ande kirjutamisel, sest pool tööd on ju tehtud!

Võrgustiku kohtumine: „Mentorluse õppetunnid“Helen Jõesaar, koordinaator õppejõudude koolituse valdkonnas

19.-20. septembril kohtusid Viimsis eri kõrgkoolide mentorõp-pejõud. eesmärgiks oli vahetada kogemusi Primus programmi-perioodil toetatud mentortegevuste erinevatest tahkudest ning arutleda mentorvõrgustiku jätkusuutlikkuse võimaluste üle pi-kemas perspektiivis.

Kohtumisel olid kohal valdavalt aktiivselt praktiseerivad mentorid 12-st programmi Primus partner-kõrgkoolist. Arutelu all oli kolm suuremat teemablokki: mentorluse jätkusuutlikkus, mentori ja mentee suhted ning areng mentorina.

Mentorluse jätkusuutlikkus

Tartu Ülikooli mentor Diana Eer-ma esitas võrgustikule majandus-teaduste vaatenurga koos positiivse välismõju ilmnemisega mentorlu-sest. SWOT-analüüsi tulemusena kaardistati üheskoos mentorluse

12

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

jätkusuutlikkuse tagamiseks orga-nisatsiooni seisukohalt tugevused ja nõrkused ning välised võimalused ja ohud (vaata lehe keskosa tabelit).

Mentori ja mentee suhted

mentori ja mentee vahelise suhteprot-sessi erinevaid etappe, algusest kuni lõpuni, aitasid südamlikult ilmestada inga kartoni ja stella Polikarpuse reaal-setest näidetest põimitud ettekanne. Nende sissejuhatusele ning järgnenud arutelust jäi kõlama mõte: mentorlus on läbivalt üles ehitatud usalduse peale. kusjuures hästitoimiva mentorsuhte tu-lemusel on võitjaid palju - me toetame iseenda ja üksteise arengut ja läbi selle tekib akadeemiline tava, mis toetab õp-pijat ja organisatsiooni kui tervikut.

Areng mentorina

Lisaks organisatsioonile ja menteele ei tohi mentorluspotsessis ära unustada menteed ja tema vajadusi. „meie kui mentorid“ teemablokis jagasid men-torid Piret einpaul (mainor) juhtimisel kogemusi teemadel teekond mentoriks ja mentorina ning eetiline ja tasakaalus mentor.

Võrgustiku jätkusuutlikkus

Osalejatele üllatusena toimus skype vahendusel konverentsikõne koolitaja

TUGEVUSED (organisatsiooni sisesed):

• Juhtkonnapoolne toetus on olemas.

• mentorite süsteemi ülesehitust on alustatud (nt. men-

torprogrammi juht kõrgkoolis). mentorlus on organi-

satsiooni üks osa (süsteemist informeeritud kogukond).

• Olemas on innustatud ja koolitatud mentorõppejõud

(sh tugev missioonitunne ja ühtsed väärtushinnangud).

• Olemas on esimesed kogemused ja alused mentorlu-

seks kõrgkoolis.

• Olemas on mentorite eneseareng (isiklik areng).

• Olemas on tugevad mentorite koolitajad.

• menteed ja vajadus mentori järgi on olemas.

• Toimib kõrgkoolisisene mentorite võrgustik (head

omavahelised suhted ja positiivne hoiak kogemuste

vahetamiseks).

• Töötajate kogemus kasvab ning tunnustatakse

õppejõude.

Angi maldereziga. kõigile eesti men-toritele armsaks saanud Angi julgustas mentoreid koostööle (sh. ka rahvusva-helisele) ning oma mentorluste teema-liste uuringute algatustele.

kohtumise lõpuosas diskuteeriti kirglikult võrgustiku jätkusuutlikkuse perspektiivide üle pärast programmi Primus lõppemist. Olenemata kõrgkoo-list on mentoritel mured ja probleemid

13

Primuse uudiskiri 4/2013

NÕRKUSED (organisatsiooni sisesed):

• Juhtkonna ükskõiksus ja vähene teadmine mentorlusest.

• kõrgkooli kultuur ei toeta mentorluse süsteemi. Puudub

ühtne regulatsioon/süsteem on ebastabiilne, üksused

asuvad üksteisest hajevil. mentorlus ei ole töökoormu-

ses vaid tehakse vabast tahtest (sh ka sunniviisiliselt).

ressursside puudus (rahastus, aeg, inimesed, ruum,

vahendid).

• mentor on ülekoormatud ja läbipõlenud. Puudub jul-

gus/ oskus olla „sina ise“. Puudub mõtteviis „eksimine on

inimlik“.

• Valitseb segadus – mõisteline ja toimiv. Pole teada –

kes?; mis?; kuidas?

• Puuduvad sisulised ja finantsilised võimalused

enesetäienduseks.

• mentorite järelkasv võib väheneda.

• menteesid napib (või on vähene nõudlus). me ei taha/

julge mentorlusprotsessis osalust näidata (stereotüüp-

ne arvamus, et mentee olla on häbiväärne).

• ei ole moodustunud kõrgkoolisisest mentorite

võrgustikku.

• raske on muuta organisatsioonikultuuri (mentorluse

väärtustamist).

suhteliselt sarnased ning seega nähakse toetava võrgustiku olemasolul vaielda-matut vajadust. reaalsus on, et men-torvõrgustiku toimimine ei vaja mitte ainult keskset koordineerimist, vaid ka organisatsiooni juhtkonna toetust ja va-jaduse mõistmist.

Järgmine mentorvõrgustiku koh-tumine toimub juba selle aasta det-sembri alguses sisekaitseakadeemia

Võrgustiku seminaril osalenud mentori kommentaarStella Polikarpus, sisekaitseakadeemia

“Minu jaoks jäi seekordselt mentor-võrgustiku kohtumiselt kõlama järg-mine mõte: mentorlus on õppimise tellinguteks ehk igasuunaline õppimis-võimalus. Toetuse õnnestumiseks ehk tellingute paigaldamiseks peab olema kõigil osapooltel selgus toe vajadusest ehk tuleb defineerida, mida toestatak-se tellingutega. Tööandja tellimus tel-lingute paigutamiseks on hädavajalik nõudluse tekkimiseks. Samuti tõdeti üheskoos, et teatav tsentraalne koordi-natsioon ja dokumentatsioon on vajalik tellingute tellimuste tekkeks. Tellingute pakkumus mentorite poolt on saavuta-tud ja valmisolekus, kuid tuleb veel teha tööd, et oleks menteesid, kes soovivad kasvada tellingutest välja nende paigal-dajateks teistele. Mentorlus kõrgkoolis saab olema, pärast kriitilise massi ületa-mist, ühiskonnale kasu toovaks ja meie kõrgkoolide kultuuri muutvaks, tradit-sioonidel põhinevaks praktikaks, millest õpivad ja seepärast ka võidavad kõik!”

sündmus

eestvedamisel. kokkusaamise eesmärk on tutvustada erinevate kõrgkooli-de mentorlust, skA annab tagasisidet 80-tunnise mentorluse koolitusest ning jagatakse ideid ja mõtteid teemal „kui-das toimida edasi Primuse toetuseta“.

14

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

Uuringute infopäev

Triin roosalu (TÜ) tutvustas infopäeval täiskasvanud õppija uuringutulemusi, tema ettekanded kandsid pealkirju “Õpingute ajal kogetud raskused ning pere- ja tööelu sobitumine õpingutega: raske õppustel, kerge lahingus ja kes palju teeb see palju jõuab?” ja “Õppimaasumise ajendid: mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea?”

Foto

: mar

iann

e Võ

ime

Kadrin Kergand, koordinaator uuringute ja strateegilise juhtimise valdkonnas, programmi Pri-

mus tegevjuht

infopäeval osales kokku ligi 60 osalejat erinevatest kõrgkoolidest ning mujalt organisatsioonidest. Osalejate suur huvi oli kahtlemata tingitud teemade ak-tuaalsusest: täiskasvanud õppijate osa-kaal suureneb kõrghariduses iga aasta.

Päeva esimeses ettekandes tutvustas kai Pata infotehnoloogilist lahendust,

mis toetab pädevuspõhise õppekava terviklikku haldamist. Projekti raames töötati välja elektrooniline tugisüs-teemi prototüüp, mis toetab e-õppes õpiväljundite saavutamist ja hindamise planeerimist. kuigi tegemist on e-õppe põhise prototüübiga on selle aluseks olev uuring ning arendus tänuväär-sed materjalid kõigile, kes tegelevad

enne kooliaasta algust, 26. augustil toimus Tallinna Ülikoolis val-minud uuringute infopäev. esitlusele tulid uuringud: “Täiskasva-nud õppijad eesti kõrgharidussüsteemis” ja “e-portfoolioga õpi-väljundite saavutamine”.

15

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

õppekava arendamisega.

infopäeva teised ettekanded tutvus-tasid suve alguses valminud uuringu „Täiskasvanud õppijad eesti kõrghari-dussüsteemis“ tulemusi. Tegemist on väga mahuka uuringuga, kus osales 18 kõrgkoolist 2870 täiskasvanut õppijat.

mõlemad uuringud pakuvad lisaks analüüsile ka kõrghariduses toimuvate protsesside kohta selgitusi ning soovi-tusi, mida võiks tulemustele tuginedes muuta või teha teistmoodi. uuringute kokkuvõtted leiab meie kodulehekül-jelt, samuti on uuringutulemused ka-jastatud varasemas uudiskirjas (Primus uudiskiri 2/2013).

Foto

d: m

aria

nne

Võim

e

Päeva modereeris kadri kiigema (TLÜ-st; fotol paremal). Täiskasvanud õppija trükised olid väga populaarsed.

kokku osales uuringute infopäeval ligi 60 huvilist.

16

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

kõige elavamat arutelu tekitasid elluvii-ja väljamaksetaotluste kontrolliprotsess ja esitatavad küsimused. Paraku on kir-jaliku suhtlemise lahutamatu osa teks-ti, s.h küsimuste, erinev tõlgendamine, sest “teksti objektiivne tähendus on

võimatu, tähendused sünnivad tõlgen-dusest” (k. Lepajõe ettekanne “kuidas keel meid mõjutab” Pärnu raamatupi-damiskonverentsil 2013). Tõlgendused on alati subjektiivsed, seetõttu tasuks alati meeles pidada, et elluviija roll ja

Üldkoordinaatorite ja raamatupidajate kohtumine

Foto

: Hel

en Jõ

esaa

r

Kadrin Kergand, koordinaator uuringute ja strateegilise juhtimise valdkonnas, programmi Pri-

mus tegevjuht

11. september tõi Tartusse kokku programmi Primus üldkoor-dinaatorid ja raamatupidajad. rääkimist ja arutamist vajasid mitmed teemad, nagu järgmise aasta tegevuskava esitamine, koolituste kava planeerimine, aastaaruande esitamine ning programmi lõpetamisega seonduvad tegevused. kohtumise materjalid on saadaval programmi Primus veebilehel.

Programmi Primus koordinaatorid ja raamatupidajad kohtusid Tartu hotellis.

17

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

vastutus on kogu programmi elluvii-mine ning me peame tagama abikõlb-likkuse. meie küsimused ei ole kunagi mõeldud süüdistusena, vaid alati on seal taga vajadus mõista kulude ole-must, seost programmiga või lihtne pä-ring lisadokumentide kohta.

Programmi lõpetamisega seonduva-test tegevustest rääkisid rakendusüksu-se töötajad. mitmete tegevustega, nagu puhkuste inventuur, saab alustada juba täna.

elavat arutelu tekitas ühikuhindade kajastamine raamatupidamise välja-võttes. kuna raamatupidamise süs-teemid on igas asutuses erinevad, siis ei saa me öelda, kuidas kõrgkool oma

raamatupidamist peab korraldama. koostöös rakendusüksusega koostasi-me näidise, kuidas võiks raamatupida-mine olla korraldatud. Näide põhineb meie enda praktikal ning võime kin-nitada, et see annab väga hea jooksva ülevaate kulude ja tulude olukorrast. Näidisega tutvumiseks palun saata kiri kadrin.kergand@archimedes.ee või hely.leppik@archimedes.ee.

Meil on kindlasti ühine huvi, et saaks tehtud kõik, mis vajalik ja mõistlik ning sedaabikõlbmatute kuludeta.

Foto

d: H

elen

Jões

aar

Olulise info raamatupidajatele edastas Priit Vassiljev (sA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksus)

koolituskeskuste tegevustest andis ühe esinejana ülevaate ene Voolaid (Tartu Ülikool)

18

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

Soome kõrgharidusest ja rakenduskõrgkoolide rektorite õppereisist

Jaan Tamm, Eesti Lennuakadeemia rektor, RKRN liige

selle aasta maikuus (12.-16. mai 2013) käisime eesti rakendus-kõrgkoolide rektoritega tutvumas soome rakenduskõrgharidu-se korralduse ja seal toimuva kõrgharidusreformiga. kohtusime Lahti ja Turu rakenduskõrgkoolide juhtkondadega, osalesime soome rakenduskõrghariduse iga-aastasel tähtüritusel “Amk-päivät 2013: innovaatiosilta eurooppaan” ja seminaril “uAs days 2013: innovation Bridge to europe”.

kuna rakenduskõrgkoolide rektorite Nõukogu (rkrN) on alustanud eesti rakenduskõrghariduse arendusprojek-ti raames tulevikuvisiooni “rakendus-kõrgkoolid 2020” koostamist, siis pak-kus meile huvi uuendamisel olev soome kõrgharidussüsteem, kus muu hulgas

vaadatakse üle rakenduskõrgkooli-de võrgustik ja toimemudelid. soome arengusuunad rakenduskõrghariduses on eestile lähedased ning praktilisi ko-gemusi on kultuurilise sarnasuse tõttu võimalik eesti kõrgkoolides arvestada ja rakendada.

Foto

d: Ja

na P

raun

rakenduskõrgkoolide rektorid seminaril “uAs-days 2013: innovation Bridge to europe” Turus, soomes

19

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

meid huvitas enam soome kõrgharidu-ses planeeritavate uuenduste olemus, näiteks õppetöö, teadus- ja arenduste-gevuse rahastamise põhimõtted, kõrg-koolide juhtimismudelid ja omavaheline koostöö. ka soomes uuendatakse kõrg-hariduse rahastamise süsteemi ja raken-datakse rakenduskõrgkoolide riikliku akrediteerimise põhimõtteid. Lisaks te-hakse regionaalseid ning struktuurseid ümberkorraldusi ja reformi teises faasis (2015. aastal) kavandatakse rakendus-kõrgkoolide reorganiseerimist iseseis-vate juriidiliste isikutena tegutsevateks piiratud omavastutusega ettevõteteks.soome rakenduskõrghariduse konso-lideerimise raames kavandatakse mit-mesuguseid ühinemisi – seda nii näiteks regionaalsete föderatsioonide (FuAs) või alliansside vormis, kui ka piiriülese konsortsiumina koos teiste euroopa rakenduskõrgkoolidega.

Kolme rakenduskõrgkooli föderatsioon

Lahti rakenduskõrgkoolis, täpsemalt Lahti kesklinnas asuvas kaasaegses ja huvitavas koolituskeskuses Fellmannia, tutvusime ühe võimaliku lahendusega rakenduskõrgkoolide võrgustiku uuen-damisest. selle raames on kavas luua kolme rakenduskõrgkooli föderatsioon (Lahti, Hämeenlinna, Laurea) ja sel viisil suurendada kõrgkoolide tegevusefek-tiivsust. Tegemist on väga erinevate koo-lide ühendusega, millest üks – Laurea uAs, on iseenesest seitsme rakendus-kõrgkooli liit, seetõttu on ka ühinemise eesmärkide saavutamine pikk ja raskesti prognoositava käiguga protsess.

Turu uAs on oma 9500 tudengi-ga suur ja viimastel aastatel kiiresti kasvanud rakenduskõrgkool, mis on

Foto

d: Ja

an Ta

mm

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor enno Lend arutab, kas laenutada iPadi, nagu ekraan soovitab, või mitte

kes peidab end pildil maskeeringu taha? Õige vastus on: eHTe rektor ja õppejõud Valvo Paat!

20

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

rõhutatult avatud koostööle ning rah-vusvahelistumisele. kooli strateegia olu-liseks osaks on hariduse ja oskusteabe eksport ning selleks on välja töötatud üksikasjalikud kvaliteeti rõhutavad hari-duse turundamise põhimõtted. kõik on tööle pandud koostöös piirkondade et-tevõtete eksporditegevusega , kus üks toetab teist.

kool on kujunenud piirkonna suure arvu rakenduskõrgkoolide baasil, viima-se 20 aasta jooksul suures osas koondu-nud Turusse ja vähemal määral salosse. Järgmise sammuna on kavandatud koostöö korraldamine satakunta uAs-iga strateegilise alliansi vormis.

Rahvusvaheline koostöö

Tundub, et hoopis olulisemana on päevakorda tõusnud laiema rahvus-vahelise koostöö korraldamine CArPe (Consortium of Applied research and Professional education) raames, milles osalevad Hamburgi, utrechti, Valencia, manchesteri ning Turu rakenduskõrg-koolid. Olulisematest eesmärkidest olgu nimetatud ühised innovatiiv-sed uurimisprogrammid, piirkonna

partnerettevõtete ekspordivõimekuse toetamine, üliõpilastele ja õppejõudu-dele rahvusvahelise koostöökogemuse andmine ning tugeva euroopa mõõt-me ja piiriülese koostööreputatsiooni ehitamine.

rakenduskõrgkoolide rahvusvaheli-ne seminar Amk-päivät toimub soomes iga aasta kevadel ja peateema valitakse aktuaalne või tulevikku vaatav. Just seal kohtuvad soome ja teiste euroopa riiki-de kõrghariduseksperdid, samuti töö-andjate ja ministeeriumite esindajad. Tänavuse peateema “innovation Bridge to europe” raames tutvustati huvitavaid koostööprojekte euroopa partnerite-ga (näiteks eelpoolmainitud CArPe), samuti innovatsiooni ja innovaatilisust toetavaid õpetamispõhimõtteid ning konkreetseid projekte.

Õppereisil ja seminaril omandatud teadmisi ja vahetatud infot rakendame kindlasti nii rkrN-i kui kõrgkoolide ta-sandil, kuuldud seisukohti ja võimalik-ke kaasmõju prognoose kasutame aga rakenduskõrgkoolide arendusprojekti “Teekaart 2020” raames.

Õppereisi korraldas SA Eesti Rakenduskõrgkoolid (SA ERK) Rakenduskõrgkoolide Rektorite

Nõukogu (RKRN) liikmetele. Õppereisil osales SA ERK juhataja ja 11 rektorit. Reisi rahastasid

SA ERK ja programm Primus Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Jaan Tamm, RKRNi esimees, esines seminaril Turus ettekandega teemal lennundushariduse

väljakutsed valdkonna edasise üleilmastumise tingimustes.

21

Primuse uudiskiri 4/2013

sündmus

Tuutorlus ja peer support symposiumIvi Niinep, Tallinna Ülikooli psühholoog ja tuutorite koolitaja

kuigi eestis on tuutoreid koolitatud praeguseks juba üle 15 aasta, tutvusin tuutorlusega lähemalt 2005. aastal, kui kohtusin Hollandis Fedora Psyche kon-verentsil Oxfordi Ülikooli kolleegi elsa Belliga. Temalt tuli ettepanek osaleda kolme ülikooli (Oxford, Cambridge, reading) tuutorite Peer support sym-posiumil. selle ürituse järgselt hakkas küpsema idee tõlkida Oxfordi Ülikoolis kasutusel olev tuutorkoolituse manuaal siinsete tudengite tarvis eesti keelde.

2010. aastal saabusid programmi Primus toetusel Tartusse tuutoritega

tegelejaid koolitama Anne Ford ja ruth mcCalman Oxfordi Ülikoolist. Järgmi-seks sammuks sai juba koolitusmanuaa-li tõlkimine eesti keelde ning esimeste koolituste läbiviimine Tallinna Ülikoolis, eesti maaülikoolis ning Tartu Tervishoiu kõrgkoolis.

2014. aasta esimeses pooles alusta-me Tallinna Ülikoolis viiendat Oxfordi manuaali järgi läbi viidavat koolitust. Tudengid on koolitustelt saadud tead-misi, kontakte ning tuutoritöö koge-must hinnanud väga kasulikeks ja nii mõnigi on oma elulookirjeldusse

5th international Peer support symposium avakõne pidas Tallinna Ülikooli rektor prof. Tiit Land

Foto

: Anu

Lep

ik

22

Primuse uudiskiri 4/2013

märkinud tuutorina tegutsemise koge-muse, mis on kaasa aidanud uuele töö-kohale kandideerimisel.

Tänavu suvel, 27.-28. juunil toimus Tallinna Ülikoolis 5th international Peer support symposium. Tegemist on iga-aastase ülikoolide tuutorikoolitajate kohtumisega, mille ellukutsujateks olid 2008. aastal Catherine Gillo Nilsson

(Göteborgi Ülikoolist) ja dierdre Flynn (dublini Trinity kolledžist). Tänavusel sümpoosiumil olid oma kogemusi ja-gamas suurbritannia, rootsi, Norra, Hollandi, Belgia, saksamaa, kreeka, Läti, Leedu ja eesti kolleegid. käsitleti erinevaid teemasid, mis pakkusid huvi nii tuutorlusega alustajatele kui ka juba toimiva süsteemiga kõrgkoolidest pärit kolleegidele.

Lisaks erinevatele ettekannetele jagati aruteludes ja rühmatöödes tuutorite koolitamise ning superviseerimise prak-tilisi kogemusi.

Üritusel osalenud kolleegide kokku-võtete põhjal võib öelda, et nii mõnegi

osaleja jaoks oli sümpoosionil kuuldu ja kogetu väga motiveeriv ning saadud teadmisi soovitakse rakendada oma üli-koolide tudengite toetamisel. Järgmisel aastal on plaan kolleegidega kohtuda juba saksamaal Bremenis.

Osalejad andsid tagasisidet möödunud päevast iga ettekanne andis võimaluse põnevaks aruteluks kaasosalejaga

Foto

d: A

ve V

ilu

sündmus

23

Primuse uudiskiri 4/2013

Lühidalt mõnedest ettekannetest sümpoosiumil:

• Miks on tuutorkoolitus tudengi jaoks oluliseks õpikogemuseks. L.Dee Fink`i tähendusliku õppimise ideede valguses. mikk kasesalk, Tallinna Üli-kool. Tuutorkoolitus võimaldab loenguga võrreldes laiema õpikogemuse saamist, kuna seal on lisaks teoreetilise teadmise omandamisele võimalus seda ka raken-dada, mõista, kuidas saadud teadmise rakendamine mõjutab õppijat ning teda ümbritsevaid inimesi.

• Tuutorkoolitusest laiemas akadeemilises kontekstis Göteborg`I Ülikooli näitel. Catherine Gillo Nilsson, Göteborg´i Ülikool. Tuutorite baaskoolitusele järgnevad akadeemiliste oskuste, wellness mentoring ja mitmekesisuse (diversity) teemade koolitused. Õpitu ning kogetu kaudu toetatakse kaastudengeid.

• Õpimapi kui töövahendi kasutamine tuutorkoolituses. Johannes Vergi, tuutor, Tallinna Ülikool. Õpimapp annab hea, praktilise võimaluse uurida, arut-leda, analüüsida ja kinnistada tuutorkoolituse käigus saadud materjale, ideid, teadmisi.

• Praktilistest kogemustest tuutorkoolituse alustamisel Belgia ülikooli näi-tel. marleen Gheldof, Leuven`i Ülikool. 40 000 üliõpilasega koolis planeeritakse tuutorprogrammiga alustamist. Üheks väga kaalukaks põhjuseks sama tasandi tugisüsteemi loomisel on tudengiealiste noorte kõrge suitsidaalsus Belgias.

• Tuutorite koolitaja/superviisori kogemustest: tasakaalustatud lähenemi-ne. Anne Ford, ruth mcCalman, Oxfordi Ülikool. Tuutorite koolitaja töö sisaldab endas koolituse organiseerimisega seonduvat, koolituse läbiviimist, tegutsevate tuutorite superviseerimist ja enda kui koolitaja eest hoolitsemist. Selleks, et kõige eelmainituga tuldaks toime ja saadaks positiivseid kogemusi, peavad kõik aspek-tid olema tasakaalus.

• Tallinna Ülikooli kogemused välisüliõpilaste nõustamisel. silva Viilup, maarika Nimmo, Tallinna Ülikool. Tallinna Ülikooli õppima asuvatel välistuden-gitel on võimalus ülikoolieluga paremaks kohanemiseks kasutada välistuutorite toetust. Välistuutoriteks on enamasti mõne aja välismaal õppinud, hea keelteos-kusega ning tuutorkoolituse läbinud TLÜ tudengid.

sündmus

Primuse uudiskiri 4/2013 primus.archimedes.ee

30.10 Veebitekstide kirjutamise koolitus, Tallinn

15.11 elektroonilise 31. VmT esitamise tähtaeg

20.11 Paberkandjal 31. VmT esitamise tähtaeg

16.-17.12 Põhja- ja Baltimaade VÕTA ühisseminar, Tallinn

06.03.2014 Programmi Primus lõpusemi-nar ja partnerite tänuüritus, Tallinn

tähtsamad kuupäevad