Praktika 2014
-
Upload
jaanus-lekk -
Category
Documents
-
view
78 -
download
5
Transcript of Praktika 2014
![Page 1: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/1.jpg)
10. R klassi praktikaLoomade rühmLinda Liis TanniHenrik LainvooMarian MoldauMaria Šimuk
![Page 2: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/2.jpg)
Rakvere Veetöötlusjaam
![Page 3: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/3.jpg)
Ajalugu Kavatsused uue
veetöötlusjaama järele tekkis juba 1970-ndatel, aga kahjuks jäid head kavatsused paljude aastate jooksul ellu viimata.
Uued ideed kerkisid aastal 1994, aga esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 19. aprillil 2001
![Page 4: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/4.jpg)
Süsteem Rakvere linna veevarustuses kasutatakse kambrium –
vendi veehorisondi vett, millele on iseloomulik looduslikult kõrge rauasisaldus (kuni 2,0 mg/l)
Rakvere Veetöötlusjaamas kasutatakse raua eraldamiseks lahtiseid liivafiltreid kihi paksusega 1,4 – 1,6 m. Filtriliivana kasutatakse pestud kvartsliiva tera läbimõõduga 1,2 mm. Filtrites sadestunud raud pestakse perioodiliselt välja ning pesuveed juhitakse linna kanalisatsiooni
![Page 5: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/5.jpg)
Süsteem Aereerimi –
degaseerimisprotsessis kasutatakse plastikkettaid ja sundventileerimist
![Page 6: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/6.jpg)
Süsteem
Bakterioloogilise reostuse vältimiseks on paigaldatud ultraviolettseade
![Page 7: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/7.jpg)
Süsteem
Filtreeritud vesi juhitakse puhtavee mahutitesse, mille täitumist reguleeritakse puurkaveupumpade tööga
![Page 8: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/8.jpg)
Süsteem
Kogutud vesi pumbatakse rõhutõstepumpadega linnavõrku. Pumpade tööd reguleeritakse sagedusmuunduriga veevõrgu etteantud survele
![Page 9: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/9.jpg)
Veetöötlusjaama koosseisu kuuluvad rajatised
Viis puurkaevu tootlikkusega a´ 40 m3/tunnis
836 m toorveetorustikke
Veetöötlusblokk tootlikkusega 3x2000 m3/ööpäevas
Puhtaveemahutid 2x1000m3
Rõhutõstepumpla tootlikkusega 250m3/tunnis
Alajaam 2x400 kVa
![Page 10: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/10.jpg)
Rakvere reoveepuhastusjaam
![Page 11: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/11.jpg)
Ajalugu
Rakvere linna reoveepuhastui sai valmis aastal 1989. Enne seda puudus reoveepuhasti täielikult
![Page 12: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/12.jpg)
Mehhaaniline puhastamine
Läbi raudvõrede saadakse paksem mustus välja. Siis kasutatakse polümerlahust, mis seob mulla üheks massiks, et oleks kerge eraldada.
Lõpuks pressitakse saadud mustus (muda) välja, mis läheb bioloogilise puhastusprotsessi
![Page 13: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/13.jpg)
Keemiline puhastamine
Aerotangis lisatakse vette aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja sööb ära ohtlikud ained, näiteks fosfor ja lämmastik
![Page 14: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/14.jpg)
Neeruti
![Page 15: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/15.jpg)
Sipelgate uurimine sipelgapesas
Töö ülesanne: asetada lillat värvi õieke pessa. Mõne aja pärast uurida õie värvust.Tulemus: värv jäi samaks (ilmselt pidi tänu happelisele keskkonnale värvus muutuma, kuid ehk oli pesas liiga vähe sipelgaid)
Töö ülesanne: mõõta 30 ml dest. vee pH ning hiljem pH kui vees on sipelgad. Mitu H+ eraldab lahusesse iga sipelgas kui 1 pH ühiku muutumisel suureneb H+ moolide arv 10 korda.Tulemus: dest. Vee pH oli algul 7 (neutraalne) ja sipelgate vette panemisel muutus vesi happeliseks ja pH 4.Iga sipelgas eraldab lahusesse 4 H+ (vette panime 3 sipelgat)
![Page 16: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/16.jpg)
Lilla õis sipelgapesas
![Page 17: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/17.jpg)
Tigude uurimine
Töö ülesanne: asetada õhukambrisse teod nind mõõta 02 ja CO2 mõõturid. Salvestada kontsentratsioonide muutused pika mõõtmisintervalli jooksul
Tulemus: meil näitas Verneiri andmekoguja alguses väiksemat O2 taset kui hiljem ning CO2 tase oli algul suurem ning hiljem väiksem, kuid tegelikkuses oleks pidanud hoopis hapnikku vähemaks minema ningi CO2 tase tõusma. Ilmselt mõjutas kuidagi katset kõrval oleva lõkke suits
![Page 18: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/18.jpg)
Töö ülesanne: Koguda tigude keha ja koha piiripinnalt olevat lima, asetada käenahale ja uurida toimet. Mõõta lima pH.
Tulemus: limaga koos olev nahk tundus pärast siledam
![Page 19: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/19.jpg)
Töö ülesanne: koguda surnud tigude karpe. Katse kaheharulises klaasis, tõestada, et koda koosneb põhiliselt CaCO3
Tulemus: Panime karbi reageerima happega, võtsime HCl. Ning teisele poole Ca(OH)2. Pärast katseklaasi õhuvahetuse sulgemist hakkas teokarp lagunema ja HCl muutus kollakasroheliseks. Ca(OH)2 muutus häguseks
![Page 20: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/20.jpg)
Teo karp kaheharulises katseklaasis
![Page 21: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/21.jpg)
Järeldame, et tigude karp koosneb CaCO3.
2HCl + CaCO3– H2CO3 + CaCl2 (H2CO3 laguneb ära H2O ja CO2)
CO2 + 2Ca(OH)2– C(OH)4 + 2CaO
![Page 22: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/22.jpg)
Loomade, lindude, putukate liikumise uurimine
• Linnud liiguvad vastutuult kahel põhjusel• Lendavad putukad ja nende tiivad• Maismaal liikumine seoses lihaste ja energiaga• Vees liikumine on ujumine
![Page 23: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/23.jpg)
Vihmausside ohtruse määramine
Kahe labida sügavuselt kaevatud 1 m2 mulda kaevates
leidsime 8 vihmaussi. Vihmaussid töötavad aastas läbi umbes 25kg taimeosi
Loomade toidueelistuste ja elupaikade uurimine
•Kaevasime järve äärde kaks auku kuhu panime plasttopsi, ühe mõlema sisse juustu shokolaadi ning suhkurt
![Page 24: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/24.jpg)
• Katsime topsid paberiga ning jätsime mõneks ajaks seisma• Vaadates leidsime paberi pealt mõne sipelga
![Page 25: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/25.jpg)
Loomade reaktsioon erinevatele ärritajatele
Valisime loomaks teo•Nõrk puudutus pintsettidega: tundlate vastu pannes reageerib, tõmbab tundlad sisse•Valgustamine taskulambiba: tigu tõmbub kerra•Kuivatamine: tõmbub kotta•Sibulatüki lähendamine: tõmbub kotta
![Page 26: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/26.jpg)
Kiirgused (katse teoga)
• Reaktsioon elektriväljaga: segaduses, enda ümber tiire
• Reaktsioon magnetväljaga: tavaline käitumine• Laserkiirgus: tavaline käitumine• Ultravioletne kiirgus: alguses paigal kuid siis
tõmbub kotta
![Page 27: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/27.jpg)
![Page 28: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/28.jpg)
Teo reaktsioonikiirus
• Puudutades tõmbas pea kotta• Koputades kojale 4 korda sekundis ei juhtunud
midagi• Käitumist põhjendab tigude väga aeglane
reaktsioonikiirus. Ta ei erista koputuste vahelisi intervalle ja arvab, et on leinud tahke objekti.
![Page 29: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/29.jpg)
Katse linnusulega
• Tilgutades sulele vett, vesi sisse ei imbu• Kastes sulg õlisse muutub kleepuvaks ja
takuliseks• Lisades seebivett imas sulg vee endasse• Naftareostus on lindudele faaalne, lindude
kehasoojus kaob• Saastatud vetes ujuvad linnud on uppumisohus
![Page 30: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/30.jpg)
Mulla mikroorganisimide mitmekesisus
• Võtsime mulla, mida puistasime korgiga katseklaasi. Siis lisasime samas koguses vett, loksutasime ning jätsime mõneks minutiks seisma, et setted saaks põhja langeda
• Keetsime piima ning jahutasime selle maha. Panime piima võrdselt 4 katseklaasi
![Page 31: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/31.jpg)
• Seejärel lisasime 1. katseklaasi 2 tilka mullatõmmist 2. 6 tilka mullatõmmist 3. 10 tilka mullatõmmist ning 4. ei lisanud midagi
• Panime katseklaasidele peale vatikorgid ning jätsime toatemperatuurile seisma
• Poole tunni pärast oli katseklaasis kui vahustatud piim, mis kergelt hapnema hakkas
• Peale katset uurisime mulla koostist mikroskoobiga
![Page 32: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/32.jpg)
Aru karjäär ja Kunda Tsemenditehas
![Page 33: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/33.jpg)
10 füüsikalist nähtust
1. karjääri tõstukite liikumine - hõõrdejõud 2. tehase masinate liikumine - ühtlane ringjooneline
liikumine (inertsiseadus) 3. pöördahjus oleva tsemendi pöörlemine põhjas -
gravitatsiooniseadus 4. karjääri kivide kaevandamine - gravitatsiooniseadus 5. karjääri aukude puurimine - impulss
![Page 34: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/34.jpg)
6. bussiga sõitmine - hõõrdejõud 7. puulehtede liikumine - võnkumine 8. tsemendi kokkusegamine, vedelana hoidmine - laine 9. lõhatud kivide kukkumine maapinnale - potensiaalne energia 10. pöördahjus oleva tsemendi voolamine - kineetiline energia
![Page 35: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/35.jpg)
Müratase
• Kärjääris 56 db ja tehases 90-95 db
• Inimese kuuldelävi on 0-3db (väga hea kuulmise inimene kuuleb ka -10db heli). 85db on kahjulik, 120db ohtlik, 150db põhjustab inimese organismile kahjustusi, 190db juures kuulmekile puruneb, 200db võib põhjustada surma
![Page 36: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/36.jpg)
1. toorained ja nende ettevalmistus
• SAVI - kaevandatakse 2 km kaugusel, läbib purustussõlme, suunatakse savikaruselli, segatakse veega savilobriks
• LUBJAKIVI - kaevandatakse 6 km kauguselt, purustatakse lõug - ja haamerpurustistega lobriks
![Page 37: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/37.jpg)
![Page 38: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/38.jpg)
2. Tootmisprotsessi olemus. Seadmete lühikirjeldus
• Tooraineveskid (14m pikkused, 3m läbimõõduga pöörlevad trumlid kuulikestega)
• Tehakse savi ja lubjalobri, juhatatakse need silindrikujulisse basseini kus segatakse korraga kuni 5000m3. Sealt lobri pöördahjudesse (150m pikkused, 14m läbimõõduga kaldu asetsevad terassilindrid)
![Page 39: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/39.jpg)
![Page 40: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/40.jpg)
3. Erinevad tooted, nende kirjeldus• Tsement + vesi + liiv = mört (põrandad, trepiastmed
jne). • Tsement + lubi + liiv + vesi = segamört (seinte
ladumine, krohvimine jne).• BETOON- tsement + kruus/killustik/liiv + vesi
(vundamentide, talade, võlvide, sildade, kanalite, kanalisatsioonitorude jm. ehitamiseks). On olemas ka kerge betoon, vahtbetoon, raske betoon, asfaltbetoon.
• RAUDBETOON - raudsõrestikuga armeeritud betoon.
![Page 41: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/41.jpg)
4. Tootmisprotsessi jälgimine, regulleerimine ja muutmine
• Lõhatud lubjakivi võib olla läbimõõdult maksimaalselt kuni meeter
• Pärast savi ja lubjalobri valmistamist tehakse analüüse
![Page 42: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/42.jpg)
5. Tootmisprotsessi jäätmed ja nende kasutamine
•Klinkri põletamisel pöördashjus tekib hulgaliselt tolmu. Osa sellest suunatakse tagasi tootmisprotsessi, osa läheb happeliste põldude lupjamiseks või prügimäele• Tolm püütakse kinni elektrifiltrites
![Page 43: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/43.jpg)
6. Tootmisprotsessi mõju keskkonnale, võimalused mõju vähendamiseks
• Suurim probleem on õhusaastus. (NOx ja SOx levik).• On tugevasti rikutud Kunda looduslikku
pinnamoodi. Kunda piirkonna pargid on liigirikkad, leiduv haruldasi taimeliike (võivad kahjustada saada). Taimede areng on kahjustada saanud.
• Pinna - ja põhjavesi on ohustatud. • Ümbruskonna mullad on tugevasti leelistunud,
tunduvalt on tõusnud neeldunud aluste sisaldus
![Page 44: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/44.jpg)
• Mõju vähendamiseks võib tehase kinni panna, koguda tsemenditolmu veel efektiivsemalt (renoveerida tehas)
• Üleminek kuivtehnoloogiale
![Page 45: Praktika 2014](https://reader030.fdocuments.net/reader030/viewer/2022020101/559792231a28ab4d798b4681/html5/thumbnails/45.jpg)
Aitäh kuulamast!