Praktika 11. klass

Rein AhlbergSander Konso

Mihkel SuurkaevTorsten Ojaperv

Sisukord

Elektrienergia tootmine AS Flex Heat AS Silmet Ökosil Sillamäe jäätmehoidla Kohtla-Järve SEJ Ontika paekallas Katsed

Elektrienergia saamine – tootmine – tarbimine

Alajaamu on vaja selleks, et vähendada liinides pinget ja jagada vool laiali

Transportimine põhineb tarbija varustamisel

Elektrienergiat transporditakse mööda liine

Trafode ülesandeks on pinget ja voolutugevust muuta

FLEX HEAT

Puidupelletite ehk küttegraanulite tootja

Asub Ebavere külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal

Kliendiks on tarbija, kes kasutab pelleteid soojusenergia ja/või elektri tootmiseks

puidupelletid on on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.

AS Silmet

Haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootja

Silmet teeb suuri investeeringuid keskkonnaprogrammidesse

Keskkonnajuhtimissüsteem (KJS) Ohtlikest jäätmetest toodetakse nüüd

põllumeestele ja keemiatööstusele vajalikku kaupa.

Ökosil

Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide-, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitselise saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine.

Sillamäe jäätmete hoidla

Kokku on umbes 40 hektari suurusele territooriumile ladestatud ligikaudu 12 miljonit tonni uraanitöötlemise jääke, põlevkivituhka ja muid jäätmeid

AS Silmet lõpetas jäätmete suunamise jäätmehoidlasse täielikult 2003. aasta 1. septembriks.

Ahtme soojuselektrijaam

Ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil

2010. aastal tootis ettevõte 38,5 GWh elektrit ja 270 GWh soojust

Elektrijaam kasutab põlevkivi põletavaid kolme BKZ-75-39 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel 1953 kuni 1956

Ontika

Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul (570-470 mln aastat tagasi)

Ontika pankrannik on Rootsist Ölandi saarelt algava ja Venemaal Ladoga järve kandis lõppeva üle 1100 km pikkuse kuulsa Balti klindi kõige kõrgem osa.

Paekallas kulgeb Saka külast Toila laheni ligi 23 km ulatuses, olles sellisena klindi kõige pikem katkematu osa

Valguse intensiivsuse määramine termomeetriga

Tahmatud klaas Fooliumiga klaas

Enne 25°C 25°C

Pärast 27°C 26°C

Okaspuude seisund

Võtsime kuusepuult kahjustunud oksa (21 aastase)

Kahjustunud okkad olid 3-5a; 7,9,10a; 19a vanused.

Hirmuvõrseid oli tekkinud kolm

Kohati esineb ka lühemaid okkaid (võib olla haige)

Samblikud Bioindikaatoritena

Puu Eri samblike arv Kooriksamblikud Lehtsamblikud Põõsassamblikud

Kuusk 3 3 0 0

Mänd 5 2 2 1

Kask 2 1 1 0