Euroopa Parlament2014-2019

Istungidokument

A8-0239/2017

27.6.2017

RAPORTELi kestliku arengu meetmete kohta(2017/2009(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Seb Dance

RR\1129473ET.docx PE601.046v02-00

ET Ühinenud mitmekesisuses ET

PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK..............................................3

SELETUSKIRI.........................................................................................................................29

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS.......................................................................................32

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS.........................40

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS..........................................................47

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS..................................54

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS...........................................55

PE601.046v02-00 2/56 RR\1129473ET.docx

ET

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi kestliku arengu meetmete kohta(2017/2009(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel1,

– võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 3 lõikeid 3 ja 5,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke“, ning ELi toimimise leping artiklit 11,

– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

– võttes arvesse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“2,

– võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti aruannet nr 30/2016: keskkonnanäitajate aruanne 2016,

– võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni säästva arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta3,

– võttes arvesse komisjoni Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse 20. juuli 2016. aasta strateegilist märgukirja „Sustainability Now! A European Vision for Sustainability“4,

– võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 20205, selle vahehinnangut6 ning Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni vahehinnangu kohta7,

1 A/RES/70/1.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL. ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.3 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0224.4 https://ec.europa.eu/epsc/sites/epsc/files/strategic_note_issue_18.pdf5 Komisjoni 3. mai 2011. aasta teatis „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ (COM(2011)0244).6 Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta aruanne ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnangu kohta (COM(2015)0478).7 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034.

RR\1129473ET.docx 3/56 PE601.046v02-00

ET

– võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) rahvusvahelise ressursside töörühma aruandeid: „Policy Coherence of the Sustainable Development Goals“ (2015), „Global Material Flows and Resource Productivity“ (2016) ja „Resource Efficiency: Potential and Economic Implications“ (2017),

– võttes arvesse 10. novembri 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049),

– võttes arvesse Quitos toimunud Habitat III konverentsil 20. oktoobril 2016. aastal vastu võetud uut linnade tegevuskava käsitlevat kokkulepet,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0239/2017),

A. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on vastu võtnud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, sealhulgas kestliku arengu eesmärgid;

B. arvestades, et tulevane majanduskasv on võimalik ainult planeedi ressursside piire täielikult arvesse võttes, et tagada kõigile väärikas elu;

C. arvestades, et kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 võib osutuda murranguliseks ning sellega seatakse üldised, ambitsioonikad, terviklikud, jagamatud ja omavahel seotud eesmärgid, et kaotada vaesus, võidelda diskrimineerimise vastu, edendada jõukust, keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset kaasatust ja inimõiguste austamist ning tugevdada rahu ja julgeolekut; arvestades, et need eesmärgid nõuavad kohest tegevust, et need täielikult ja tõhusalt ellu viia;

D. arvestades, et 17 kestliku arengu eesmärgi ja 169 alameesmärgi raames käsitletakse kõiki liidu poliitika aspekte;

E. arvestades, et komisjon ei ole veel koostanud kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise põhjalikku strateegiat, mis hõlmab sise- ja välispoliitika valdkondi ja üksikasjalikku ajakava kuni 2030. aastani, nagu Euroopa Parlament nõudis oma resolutsioonis tegevuskava järelmeetmete ja läbivaatamise kohta8, samuti ei ole komisjon täielikult ära kasutanud oma riiklikul tasandil võetud meetmete üldise koordineerija rolli; arvestades, et tõhus rakendamisstrateegia ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanism on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega;

F. arvestades, et paljud kestliku arengu eesmärgid puudutavad otseselt nii ELi kui ka riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste pädevusi ning seetõttu on nende elluviimiseks vaja tõelist mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi, millesse on aktiivselt ja ulatuslikult kaasatud kodanikuühiskond;

G. arvestades, et kliimamuutused ei ole eraldiseisev keskkonnaprobleem, vaid ÜRO

8 Euroopa Parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsioon. Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0224.

PE601.046v02-00 4/56 RR\1129473ET.docx

ET

andmetel üks meie aja raskemaid probleeme9, kujutades kestlikule arengule tõsist ohtu, ning kliimamuutuste ulatuslik enneolematu mõju seab vaeseimad ja kõige kaitsetumad elanikkonnarühmad ebaproportsionaalselt suure surve alla ja suurendab ebavõrdsust riikide vahel ja riikide sees; arvestades, et kiireloomuliste meetmete võtmine kliimamuutustega võitlemiseks on lahutamatult seotud kestliku arengu eesmärkide eduka elluviimisega;

H. arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ kliimamuutuste ja energiasäästvusega seotud eesmärgid on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 %, täita 20 % ELi energianõudlusest taastuvate energiaallikatega ja suurendada energiatõhusust 20 %; arvestades, et EL on võtnud kohustuse vähendada aastaks 2030 vähemalt 40 % oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes, rakendades Pariisi kokkuleppe kohast survestamise mehhanismi; arvestades, et parlament on nõudnud siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks 40 % energiatõhusus ning siduvat eesmärki saavutada vähemalt 30 % taastuvate energiaallikate osakaal, ning rõhutab, et neid eesmärke tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide kaudu;

I. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kõik Pariisi kokkuleppe osapooled ja neil on seetõttu kohustus teha koostööd teiste riikidega, et hoida globaalset soojenemist märgatavalt alla 2 °C, ja teha jõupingutusi selle täiendavaks piiramiseks 1,5 °C-ni ning püüda piirata sellega kliimamuutuste suurimaid ohte, mis õõnestavad suutlikkust saavutada kestlik areng;

J. arvestades, et eluterve mere- ja ookeanikeskkond on äärmiselt tähtis rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks ning tagab toiduga kindlustatuse ja jätkusuutlikud elatusvahendid;

K. arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peab komisjon hindama liidu toidu- ja mittetoidukaupade tarbimise globaalset keskkonnamõju;

L. arvestades, et kestliku arengu tegevuskava praeguse ja tulevase tulemuslikkuse hindamine Euroopas ei tohiks hõlmata ainult praegust edu, vaid peaks käsitlema ka tulevasi jõupingutusi ja kavasid, ning ühtlasi peaks see põhinema ELi poliitika ja kestliku arengu eesmärkide vahelise lõhe põhjalikul hindamisel, mis peaks hõlmama ka valdkondi, milles EL ei täida kestliku arengu eesmärke, praeguse poliitika puudulikku rakendamist ja võimalikke vastuolusid poliitikavaldkondade vahel;

M. arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul on väga tõenäoline, et keskkonnaalase tegevusprogrammi 30 prioriteetsest eesmärgist 11 ei saavutata 2020. aastaks seatud tähtajaks;

N. arvestades, et kestliku arengu eesmärkide rahastamine on suur väljakutse, mis eeldab tugevat ja ülemaailmset partnerlust ning kõigi erinevate rahastamisviiside (riigisisestest ja rahvusvahelistest vahenditest, avaliku ja erasektori vahenditest ning innovaatilistest rahastamisallikatest), samuti mitterahaliste vahendite kasutamist; arvestades, et erasektori vahenditest rahastamine võib avaliku sektori vahenditest rahastamist täiendada, kuid mitte asendada;

O. arvestades, et siseriiklike vahendite tõhus kasutuselevõtt on asendamatu tegur selleks, et 9 https://unstats.un.org/sdgs/report/2016/goal-13/

RR\1129473ET.docx 5/56 PE601.046v02-00

ET

saavutada kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid; arvestades, et ettevõtete maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine mõjutab eriti arengumaid;

P. arvestades, et kestliku arengu edendamine nõuab vastupanuvõimet, mida tuleks soodustada mitmekülgse lähenemisviisiga ELi välistegevusele ja poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte järgimisega; arvestades, et liikmesriikide ja ELi poliitikal on arengumaadele nii kavatsetud kui ka ettekavatsemata mõju ning kestliku arengu eesmärgid kujutavad endast ainulaadset võimalust sidusama ja õiglasema poliitika kujundamiseks arengumaade suhtes;

Q. arvestades, et rahvusvaheline kaubandus võib olla võimas majanduskasvu ja arengut tagant tõukav jõud ning suur osa ELi impordist on pärit arengumaadest; arvestades, et kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 tunnustatakse kaubandust kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahendina;

R. arvestades, et rändeprobleemi ja maailma suureneva rahvastiku vajadustega tegelemine on kestliku arengu saavutamiseks otsustavalt tähtis; arvestades, et kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 rõhutatakse rände potentsiaali arengu hoogustajana; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 208 on vaesuse kaotamine seatud ELi arengupoliitika esmaseks eesmärgiks;

1. võtab teadmiseks komisjoni teatise, mis käsitleb Euroopa tegevust jätkusuutlikkuse tagamiseks ja milles kaardistatakse Euroopa tasandil olemasolevad poliitikaalgatused ja vahendid ning mis kujutab endast vastust kestliku arengu tegevuskavale 2030; rõhutab siiski, et vaja on teostada kõigis sektorites olemasolevate kõigi ELi poliitikameetmete ja õigusaktide terviklik hindamine, mis hõlmab poliitikas esinevaid lünki ja suundumusi, vastuolusid ja rakendamise puudujääke ning võimalikke kaasnevaid hüvesid ja koostoimeid; toonitab, et selle hindamise jaoks on vaja nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil kooskõlastatud tegevust; palub seetõttu komisjonil, nõukogul kõigis oma koosseisudes ning ELi ametitel ja organitel tegeleda sellega viivitamata;

2. juhib tähelepanu asjaolule, et kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärk on saavutada kõigi suurem heaolu ning kestliku arengu kolm võrdset sammast, st sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik areng, on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks väga olulised; rõhutab, et kestlik areng on liidu üks põhieesmärk, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 3, ning peaks olema keskse tähtsusega Euroopa tuleviku teemalises arutelus;

3. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja algatustesse, lähtudes kõikehõlmavuse ja integratsiooni põhimõtetest; kutsub komisjoni üles töötama viivitamata välja tervikliku lühiajalise, keskpika ja pikaajalise sidusa, kooskõlastatud ja üldise raamstrateegia 17 kestliku arengu eesmärgi ja nende 169 sihi elluviimise kohta ELis, arvestades eri kestliku arengu eesmärkide omavahelisi seoseid ja samaväärsust, rakendades mitmetasandilise valitsemise ja valdkondadevahelist lähenemisviisi; toonitab lisaks vajadust integreerida kestliku arengu tegevuskava 2030 kõik aspektid Euroopa poolaastasse ja tagada parlamendi täielik kaasatus sellesse protsessi; palub esimesel asepresidendil, kellel on valdkondadeülene vastutus kestliku arengu küsimuses, võtta selles juhtrolli; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse viia kõik kestliku arengu eesmärgid ja sihid täielikult ellu, nii teos kui sõnas;

PE601.046v02-00 6/56 RR\1129473ET.docx

ET

4. tuletab meelde, kui oluline on 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava aluspõhimõte, et kedagi ei tohi kõrvale jätta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma jõulisi meetmeid, et tegeleda ebavõrdsusega riikide sees ja nende vahel, kuna ebavõrdsus võimendab muid üleilmseid probleeme ja takistab kestlikku arengut; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama oma poliitikas teadusuuringuid ja andmete lahtikirjutatust, tagamaks et kõige kaitsetumad ja tõrjutumad on kaasatud ja esmatähtsal kohal;

5. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle integreerida kestliku arengu eesmärgid oma parema õigusloome tegevuskavasse ning toonitab parema õigusloome vahendite strateegilise kasutamise võimalusi, et hinnata ELi poliitikavaldkondade sidusust kestliku arengu tegevuskavaga 2030; kutsub komisjoni üles kehtestama kestliku arengu eesmärke käsitlev kontroll kõigile uutele poliitikameetmetele ja õigusaktidele ning tagama kestliku arengu eesmärkide elluviimisel täielik poliitikavaldkondade sidusus, edendades samas koostoimeid, saavutades kaasnevaid hüvesid ja vältides kompromisside tegemist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil; toonitab, et kestlik areng peab moodustama mõjuhindamiste üldise raamistiku lahutamatu osa, selle asemel, et käsitleda seda eraldi mõjuhindamise raames, nagu see on praegu ette nähtud komisjoni parema õigusloome töövahendite kohaselt; nõuab, et täiustataks vahendeid, mis on mõeldud keskpikkade ja pikaajaliste keskkonnaalaste tulemuste mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks mõjuhindamistes; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohaselt teostatavate hindamiste ja toimivuskontrollide raames hinnataks, kas teatavad poliitikameetmed või õigusaktid aitavad kaasa kestliku arengu eesmärkide kõikehõlmavale elluviimisele või tegelikult takistavad seda; nõuab, et valitsemise tasand, millel eesmärgid tuleks ellu viia, määrataks selgelt kindlaks ja seda eristataks, ning rõhutab samas, et austada tuleks subsidiaarsuse põhimõtet; nõuab, et liikmesriigid, kes veel ei ole kehtestanud selgeid ja sidusaid kestliku arengu meetmeid siseriiklikul ning vajaduse korral piirkondlikul või kohalikul tasandil, kehtestaksid need; rõhutab, et ühtlustatud vormi tagamiseks peaks komisjon andma selle protsessi puhul suuniseid;

6. nõuab tungivalt, et komisjon järgiks Rio deklaratsioonis, 2030. aastani ulatuvas kestliku arengu tegevuskavas, 2002. aasta Johannesburgi rakenduskavas ning ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi Rio+20 lõppdokumendis kokku lepitud valitsemistava käsitlevat tegevuskava;

7. on seisukohal, et komisjon peaks ergutama liikmesriike edendama kestliku arengu nõukogude loomist või tõhustamist siseriiklikul, sh kohalikul tasandil; ning soodustama kodanikuühiskonna ja teiste asjakohaste sidusrühmade osalemist ja tegelikku kaasamist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning edendama sellega seoses läbipaistvust ja avalikkuse laialdast osalust ja partnerlusi kestliku arengu rakendamiseks;

8. tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on kõik Pariisi kokkuleppe osapooled ja neil on seetõttu kohustus täita selle eesmärke, mis nõuavad meetmete võtmist kogu maailmas; toonitab vajadust lisada pikaajaline CO2-heite vähendamise eesmärk, et hoida globaalset soojenemist märgatavalt alla 2 °C, ja teha jõupingutusi selle täiendavaks piiramiseks 1,5 °C-ni;

9. tunnistab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks nõutakse ELilt, liikmesriikidelt,

RR\1129473ET.docx 7/56 PE601.046v02-00

ET

kohalikelt ja piirkondlikkelt ametiasutuselt, kodanikuühiskonnalt, kodanikelt, ettevõtjatelt ja kolmandatelt partneritelt mitut sidusrühma hõlmavat tegevust; kutsub komisjoni üles tagama, et teatises osutatud mitmeid sidusrühmi ühendavast platvormist saab parima tava mudel, et hõlbustada kestliku arengu tegevuskava 2030 kavandamist, rakendamist, järelevalvet ja läbivaatamist; rõhutab, et platvorm peaks koondama erinevate oluliste sektorite eksperditeadmised, ergutama innovatsiooni ja aitama tagada tihedaid sidemeid sidusrühmadega, soodustades kestliku arengu alt ülespoole edendamist; rõhutab lisaks, et platvorm peaks olema palju laiema ulatusega kui vastastikuse õppe platvorm ning võimaldama sidusrühmi tegelikult kaasata kestliku arengu eesmärkide elluviimise kavandamisse ja järelevalvesse; kutsub komisjoni üles edendama koostoimeid teiste seotud platvormidega, nagu REFITi platvorm, ringmajanduse platvorm, kõrgetasemeline konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühm ning jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemeline eksperdirühm, ning andma parlamendile ja nõukogule aru sellest, kuidas platvormi soovituste asjus järelmeetmeid võetakse;

10. kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide haldamise hõlbustamiseks, et tagada järgmine: i)mitme valdkonna hõlmamine: luues siseriikliku koordineerimisstruktuuri, mis vastutab Agenda 21 järelmeetmete eest ja saab kasutada vabaühenduste eksperditeadmisi;ii) mitme tasandi hõlmamine: luues tõhusa kestliku arengu institutsioonilise raamistiku kõigil tasanditel;iii) mitme osaleja hõlmamine: suurendades ja soodustades avalikkuse teadlikkust ja osalemist teabe laialdaselt kättesaadavaks muutmise teel; iv) keskendumine teaduse ja poliitika koostoime parandamisele;v) lühi- ja pikaajalist mõtlemisviisi ühendava selge ajakava kindlaksmääramine;

palub komisjonil seetõttu tagada, et mitmeid sidusrühmi ühendav platvorm mitte ainult ei koonda kestliku arengu eesmärke käsitlevaid praktilisi teadmisi, vaid aitab kaasa ka nende levitamisele, samuti palub komisjonil tagada, et platvorm mõjutab poliitilist tegevuskava; palub sellega seoses, et komisjon looks parlamendi ja nõukogu osalusel mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi, millega kaasatakse osalejaid paljudest eri valdkondadest; vähemalt 30 sidusrühmast koosnev foorum peaks hõlmama ettevõtete ja tööstuse, tarbijarühmade, ametiühingute, sotsiaalvaldkonna vabaühenduste, keskkonna ja kliimavaldkonna vabaühenduste, arengukoostöö valdkonna vabaühenduste ning kohalike omavalitsuste ja linnade esindajaid; kohtumised peaksid olema avatud võimalikult paljudele osalejatele ja neid peaks olema võimalik laiendada, kui aja jooksul huvi kasvab; kord kvartalis toimuvatel kohtumistel tuleks platvormil teha kindlaks asjaolud, mis takistavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist; parlament peaks kaaluma kestliku arengu eesmärkide töörühma loomist, et tagada parlamendis selle teema horisontaalne käsitlemine; see foorum hõlmama parlamendiliikmeid võimalikult paljudest komisjonidest; komisjon ja parlament peaksid mõlemad aktiivselt osalema mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi kohtumistel; komisjon peaks teavitama platvormi igal aastal oma edasistest plaanidest kestliku arengu eesmärkide elluviimisele kaasa aitamisel ning esitama enne juunis/juulis toimuvaid ÜRO kestliku arengu kõrgetasemelisi kohtumisi kestliku arengu eesmärkide elluviimise parimate tavade kohta dokumendi, mis on kättesaadav kõigil tasanditel kõigis liikmesriikides; Regioonide Komitee peaks toimima sillana kohalikul ja riigi tasandil osalejate vahel;

PE601.046v02-00 8/56 RR\1129473ET.docx

ET

11. väljendab heameelt selle üle, et kestliku arengu eesmärkide rahastamiseks eraldatakse üha rohkem institutsioonilist ja erakapitali, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama ELi institutsiooniliste kulutuste jaoks välja kestliku arengu kriteeriumid, tegema kindlaks kestliku arengu investeeringute võimalikud regulatiivsed tõkked ja stiimulid ning uurima avaliku ja erasektori investeeringute koondamise ja kooskõlastamise võimalusi;

12. väljendab heameelt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise võimaliku panuse üle kestliku arengu eesmärkide saavutamisse õigustiku parema rakendamise kaudu liikmesriikides; hoiatab siiski, et seda läbivaatamist ei tohiks pidada muid vahendeid, nagu rikkumismenetlusi asendavaks vahendiks;

13. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tõhusad järelevalve-, seire- ja läbivaatamismehhanismid kestliku arengu eesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks ja integreerimiseks, ning kutsub komisjon üles kehtestama koostöös Eurostatiga konkreetsed edunäitajad kestliku arengu eesmärkide ELi-siseseks kohaldamiseks; nõuab, et komisjon esitaks igal aastal aruande ELi edu kohta kestliku arengu eesmärkide elluviimisel; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni peaks liikmesriike toetama nende aruannete sidususe tagamiseks; nõuab, et parlament kaasataks protsessi partnerina, eelkõige teise, 2020. aasta järgsesse töösuunda, ning nõuab, et parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel toimuks igal aastal dialoog ja aruandlus, mille kohta koostatakse aruanne; nõuab, et tulemused oleksid läbipaistvad ja selgesti mõistetavad ning edastatavad mitmetele erinevatele sihtrühmadele; toonitab, kui oluline on läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus kestliku arengu tegevuskava 2030 järelevalve puhul, ning rõhutab kaasseadusandjate rolli selles protsessis; on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 295 kohase siduva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimine oleks sobiv koostöökorraldus selles valdkonnas;

14. rõhutab, et ELis valitsev tööstuslik põllumajandus muudab võimatuks säästvat põllumajandust käsitleva kestliku arengu eesmärgi nr 2 ning reostuse vältimist ja vee liigset kasutamist (nr 6.3 ja 6.4), pinnase kvaliteedi parandamist (nr 2.4 ja 15.3) ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamist (nr 15) käsitlevate kestliku arengu eesmärkide saavutamise ELi tasandil;

15. on seisukohal, et EL peaks vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning säästva tootmise ja tarbimise süsteemi valdkonnas olema maailmas juhtpositsioonil; kutsub komisjoni üles keskenduma oma teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikas kestliku arengu eesmärkidele ning palub komisjonil pikaajalise poliitika kooskõlastamise ja sidususe kavandamiseks ja toetamiseks koostada teatise, milles käsitletakse kestlikule arengule suunatud teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni, nagu soovitas komisjoni Rio+20 konverentsi järelmeetmete ja eelkõige kestliku arengu eesmärkide eksperdirühm;

16. rõhutab, et teadus, tehnoloogia ja innovatsioon on eriti olulised vahendid kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks; juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu kontseptsioon ja ühiskondlikud probleemid tuleb paremini integreerida programmi „Horisont 2020“ ja tulevastesse teadusuuringute raamprogrammidesse;

17. tuletab meelde, et vastavalt parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsioonile peaks parlamendil olema selge roll kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimises ELis;

RR\1129473ET.docx 9/56 PE601.046v02-00

ET

18. väljendab heameelt hiljutiste algatuste üle edendada ressursitõhusust muu hulgas jäätmetekke vältimise, korduskasutamise ja ringlussevõtu soodustamise teel, piirates jäätmete energiakasutust ringlussevõtuks sobimatute materjalidega ja lõpetades järk-järgult ringlussevõetavate või taaskasutatavate jäätmete prügilasse ladestamise, nagu on ette nähtud ringmajanduse tegevuskavas ja ettepanekus uute kaugeleulatuvate ELi jäätmealaste eesmärkide kohta, millega muu hulgas aidatakse kaasa kestliku arengu eesmärgi nr 12 saavutamisele ja mereprügi vähendamisele; tunnistab, et kestliku arengu eesmärkide ja kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks kulutõhusal viisil tuleb suurendada ressursitõhusust ning sellega vähenevad aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas 19 % ja ainuüksi G7 riikide kasvuhoonegaaside heitkogused kuni 25 %; juhib tähelepanu asjaolule, et 17 kestliku arengu eesmärgist 12 eesmärgi saavutamine sõltub loodusvarade säästvast kasutamisest; toonitab, kui oluline on säästev tarbimine ja tootmine, suurendades tõhusust ja vähendades reostust, nõudlust ressursside järele ja jäätmeteket; rõhutab, et majanduskasvu, ressursside kasutamise ja keskkonnamõju vaheline seos tuleb kaotada; kutsub komisjoni üles koostama ringmajanduse kohta korrapäraselt aruandeid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult selle olukorda ja suundumusi ning mis võimaldavad muuta olemasolevaid poliitikameetmeid objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe alusel; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et ringmajandus toob kaasa esmakasutuses oleva materjali kasutamise olulise languse, materjalijäätmete vähenemise, kestvamad tooted ning selliste tootmise kõrvaltoodete ja materjalijääkide kasutamise, mida varem peeti jäätmevooks; palub, et komisjon koostaks kaugeleulatuva ja tervikliku plastistrateegia ning järgiks samas 2020. aasta keskkonnahoidliku kemikaalikäitluse eesmärki, võttes arvesse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärki mittetoksiliste materjalide tsüklite kohta; on seisukohal, et kestliku arengu eesmärgi nr 2 saavutamiseks tuleb toidu raiskamise vastu tingimata võtta kooskõlastatud meetmeid Euroopa tasandil; juhib tähelepanu ELi eesmärgile vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid 50 % võrra;

19. rõhutab, et otsuses nr 1386/2013/EL märgitakse, et maailmamajanduse praegused tootmis- ja tarbimissüsteemid tekitavad rohkelt jäätmeid ning koos ressursside ammendumiseni viiva kasvava nõudlusega kaupade ja teenuste järele suurendavad peamiste toorainete, maavarade ja energia hinda, tekitavad veelgi rohkem saastet ja jäätmeid, suurendavad kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kiirendavad mulla degradeerumist ja metsade raadamist; on seisukohal, et sellest tulenevalt peavad EL ja liikmesriigid tegema jõupingutusi, et tagada toodete ja teenuste olelusringi hindamine, mille raames hinnataks nende tegelikku mõju kestlikkuse aspektist;

20. tuletab meelde, et majanduskasvu ja ressursside tarbimise vahelise seose kaotamine on hädavajalik, et piirata keskkonnamõju ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada ressursisõltuvust;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema märkimisväärsete viivitustega vee hea seisundi saavutamisel veepoliitika raamdirektiivi kohaselt ning tagama kestliku arengu eesmärgi nr 6 täitmine; võtab teadmiseks Euroopa Keskkonnaameti hinnangu, mille kohaselt enam kui poolte Euroopa jõgede ja järvede ökoloogiline seisund ei ole hea ning veeökosüsteemide seisund halveneb ja bioloogiline mitmekesisus väheneb endiselt väga märkimisväärselt; kutsub komisjoni üles toetama uuenduslikke lähenemisviise säästvale veemajandusele ning kasutama sealhulgas ära reovee kõiki võimalusi ja kohaldama

PE601.046v02-00 10/56 RR\1129473ET.docx

ET

veemajanduses ringmajanduse põhimõtteid, rakendades meetmeid, millega edendatakse reovee ohutut korduskasutamist põllumajanduses ning tööstus- ja omavalitsussektoris; rõhutab, et ligikaudu 70 miljonit eurooplast kannatavad suvekuudel veenappuse all; tuletab lisaks meelde, et umbes 2 % kogu ELi elanikkonnast puudub täielik juurdepääs joogiveele ning selle mõju on ebaproportsionaalselt suur kaitsetutele ja tõrjutud elanikkonnarühmadele; tuletab samuti meelde, et reostunud vesi, kehvad sanitaartingimused ja halb hügieen põhjustavad Euroopas iga päev 10 inimese surma;

22. kiidab heaks komisjoni ühisteatise meie ookeanide tuleviku kohta, milles esitatakse 50 meedet, millega saavutada Euroopas ja kogu maailmas ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid, et täita kestliku arengu eesmärk nr 14, mille puhul on tegemist kiireloomulise sihiga, võttes arvesse Euroopa merede ja maailma ookeanide seisundi kiire taastamise vajadust;

23. rõhutab bioloogilise mitmekesisuse keskkonnaalast ja sotsiaalmajanduslikku kasu ning märgib, et vastavalt viimasele planeedi ressursside piire käsitlevale aruandele on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ületanud piiri, kuid biosfääri puutumatus on üks olulisemaid piire, kuna biosfääri märkimisväärsel muutumisel satub planeedi süsteem uude seisundisse; märgib murega, et ELi 2020. aastani kestva bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärke ei saavutata ilma suuremate lisapingutusteta; tuletab meelde, et umbes 60% loomaliikidest ja 77% kaitstud elupaikadest ei ole optimaalsetes tingimustes10; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma pingutusi kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, muu hulgas rakendades selleks täielikult loodust käsitlevad direktiivid ning tunnustades Euroopa keskkonna ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse lisaväärtust, eraldades piisavad vahendid, sealhulgas tulevastes eelarvetes, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, eelkõige Natura 2000 võrgustikule ja programmile LIFE; kordab, et tarvis on ühist jälgimise metoodikat, milles võetakse arvesse kõiki otseseid ja kaudseid kulutusi bioloogilisele mitmekesisusele ja kulutõhusust, rõhutades samas, et ELi üldised kulutused ei tohi avaldada negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning peaksid toetama ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke;

24. rõhutab, et loodust käsitlevate direktiivide täielik rakendamine ja jõustamine ning piisav rahastamine on kogu strateegia edukuse ja peamise eesmärgi saavutamise oluline eeltingimus; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle mitte muuta loodust käsitlevaid direktiive;

25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima kiiresti lõpule Natura 2000 ökoloogilise võrgustiku loomise ja seda tugevdama, suurendades samas jõupingutusi, et tagada piisava arvu erikaitsealade sellisena määratlemine vastavalt elupaikade direktiivile, ning et sellise määramisega kaasnevad tõhusad meetmed Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitseks;

26. märgib, et uuringud näitavad, et intensiivne põllumajandus on mulla orgaanilise süsiniku kadumise ja mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamine põhjustaja; kutsub ELi üles edendama selliseid mulla kvaliteeti parandavaid meetodeid nagu külvikorrad, sealhulgas kasutades liblikõielisi kultuure ja karjatamist, võimaldades

10 Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 30/2016. Keskkonnanäitajate aruanne 2016 seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järelevalve toetamiseks, https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-indicator-report-2016

RR\1129473ET.docx 11/56 PE601.046v02-00

ET

seeläbi ELil saavutada kestliku arengu eesmärgid nr 2.4 ja 15.3;

27. on seisukohal, et EL peab tegema palju rohkem, et saavutada kestliku arengu eesmärk 15; kutsub komisjoni eelkõige üles pidama esmatähtsaks keskkonna saastest puhastamise teemat, esitades selleks ettepaneku maakasutuse ja mulla degradeerumise vastu võitlemise ühtlustatud standardite kohta ning koostades võimalikult kiiresti tegevuskava metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise vastu, millest on korduvalt teada antud, samuti ajakava selle rakendamiseks;

28. kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi üleilmse partnerina, et kaitsta Arktika olulist ökoloogiat ja keskkonda; nõuab tungivalt, et komisjon ei lubaks poliitikat, mis soodustab Arktika piirkonna fossiilkütuste kasutuselevõttu;

29. sedastab, et mulla bioloogilise mitmekesisuse ja mulla orgaanilise süsiniku sisalduse muutused on peamiselt tingitud maakasutustavadest, maakasutuse muutumisest ning samuti kliimamuutustest, mis avaldavad rasket negatiivset mõju kogu ökosüsteemile ja ühiskonnale; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama tulevases kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis erilist tähelepanu mullaga seotud küsimustele;

30. rõhutab, et ELi loomasöödaks mõeldud sojajahu import soodustab metsa hävitamist Lõuna-Ameerikas, õõnestades sellega kestliku arengu, metsade hävitamise, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamist;

31. rõhutab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on iseenesest oluline vahend kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, kuigi mõnes sektoris võetud meetmed ei ole nende eesmärkide täitmise tagamiseks piisavad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et täielikult rakendada seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm, lisada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi hindamisse hinnang selle kohta, millisel määral vastavad programmi eesmärgid kestliku arengu eesmärkidele, ja tulemusi arvesse võttes esitama soovituse järgmise programmi jaoks; kutsub komisjoni üles esitama õigeaegselt 2020. aastale järgneva perioodi liidu keskkonnaalast tegevusprogrammi, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikes 3, sest selline programm aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

32. peab kiiduväärseks keskendumist bioloogilisele mitmekesisusele, loodusvaradele ja ökosüsteemidele ning seda, et kinnitatakse seost nende elementide ja inimeste tervise vahel; rõhutab, et vaja on „Üks tervis“ lähenemisviisi, mis hõlmab inimeste, loomade ja keskkonna tervist, ning tuletab meelde, et investeeringud uute tervisealaste tehnoloogiate väljatöötamisele suunatud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on kestliku arengu eesmärkide saavutamise vältimatu eeltingimus; kutsub komisjoni üles teostama kiiresti analüüsi, et reageerida OECD ELi tervisealase ülevaate (EU Health at a Glance) avaldamisele, millest nähtub, et keskmine eeldatav eluiga ei ole paljudes ELi liikmesriikides kasvanud; märgib, et võrdne ligipääs kvaliteetsele tervishoiule on kestlike tervishoiusüsteemide põhiline eeltingimus, kuna see võib aidata ebavõrdsust vähendada; rõhutab, et on vaja teha rohkem pingutusi, et käsitleda mitmemõõtmelisi takistusi tervishoiule juurdepääsul üksikisikute, teenuseosutajate ja tervishoiusüsteemi tasandil, ning jätkata investeerimist innovatsiooni ja teadusuuringutesse ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusesse (ECDC) eesmärgiga töötada välja

PE601.046v02-00 12/56 RR\1129473ET.docx

ET

tervishoiualased lahendused, mis on kättesaadavad, kestlikud ja suunatud selliste ülemaailmsete nuhtluste vastu nagu HIV/AIDS, tuberkuloos, meningiit, C-hepatiit ja teised tähelepanuta jäetud nakkushaigused, mis on sageli seotud vaesusega; juhib tähelepanu sellele, et investeeringud ülemaailmsesse uurimis- ja arendustegevusse on äärmiselt olulised, et lahendada selliseid esilekerkivaid probleeme nagu epideemiad ja antibiootikumiresistentsus;

33. rõhutab, et meremajandus või nn sinise majandus pakub olulisi võimalusi mereressursside säästvaks kasutamiseks ja kaitseks, ning sobiv toetus suutlikkuse suurendamiseks, et arendada ja rakendada kavandamis- ja juhtimissüsteeme, aitaks arengumaadel neid võimalusi ära kasutada; rõhutab, et Euroopa Liit peab sellega seoses täitma keskset rolli;

34. tuletab meelde, et komisjoni ettepanekus aastani 2030 rakendatava kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta seatakse 2030. aastaks kolm põhieesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40%, rahuldada vähemalt 27% ELi energiavajadustest taastuvate energiaallikate abil ja suurendada energiatõhusust vähemalt 30%; tuletab meelde parlamendi seisukohti seoses nende eesmärkidega; rõhutab vajadust need eesmärgid korrapäraselt üle vaadata ja koostada ELi jaoks sajandi keskpaigani ulatuv heiteneutraalsuse strateegia, milles nähakse ette kulutõhus viis, võttes arvesse ELi piirkondlikke ja siseriiklikke eripärasid, et saavutada Pariisi kokkuleppe null-heitetaseme eesmärgid;

35. kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhusalt süvalaiendama kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist arengupoliitikasse; rõhutab vajadust soodustada tehnosiiret energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate valdkonnas, ning toetada investeeringuid väikesemahulistesse, võrguvälistesse ja detsentraliseeritud taastuvenergia projektidesse; kutsub ELi üles suurendama oma abi säästva põllumajanduse valdkonnas, et tulla toime kliimamuutustega, kasutades selleks sihtotstarbelist toetust väikepõllumajandusettevõtjatele, põllumajanduskultuuride mitmekesistamisele, agrometsandusele ja agroökoloogilistele tavadele;

36. tunnistab, et liha tootmise ja tarbimise vähendamine ELis aitaks saavutada kestliku arengu eesmärke vähendada mittenakkavaid haigusi (kestliku arengu eesmärk 3.4), vähendada vee saastamist ja ületarbimist (eriti seoses punase lihaga) (eesmärgid 6.3 ja 6.4), parandada mulla kvaliteeti (eesmärgid 2.4 ja 15.3) ning peatada metsade hävitamine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (eesmärgid 15 ja 15.2);

37. sedastab, et kalavarude ammutamine, nende kaitse ja kaubandus on omavahel seotud; nendib lisaks, et tegevusetus kahjulike kalandustoetuste osas läheb väga kalliks maksma, sest ilma meetmete võtmiseta kalavarud ammenduvad, tekib toiduga kindlustamatus ja kaovad töökohad, mida sooviti säilitada;

38. rõhutab, et kütteostuvõimetus, mida määratletakse sageli olukorrana, kus üksikisikutel või leibkondadel ei ole võimalik taskukohase hinnaga piisavalt kütta oma kodu või kasutada seal muid vajalikke energiateenuseid, on probleem paljudes liikmesriikides; rõhutab, et kütteostuvõimetus on tingitud energia kallinemisest, riikide ja piirkondade majanduslanguse mõjust ja halva energiatõhususega kodudest; tuletab meelde, et sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika (EU-SILC) kohaselt ei suutnud hinnanguliselt 54 miljonit ELi kodanikku (10,8 % ELi elanikkonnast) hoida 2012. aastal

RR\1129473ET.docx 13/56 PE601.046v02-00

ET

oma kodu piisavalt soojana ning sama palju kodanikke hilines kommunaalmaksete tasumisega või elas kehvades tingimustes; kutsub liikmesriike üles seda probleemi tunnistama ja sellega tegelema, kuna põhiliste energiateenustele tagamine on ülimalt tähtis selleks, et kogukonnad ei kannataks negatiivset mõju tervisele, ei langeks veelgi rohkem vaesusesse ning säilitaksid hea elukvaliteedi, samuti tuleks tagada, et rahalised kulutused leibkondade toetamiseks ei muutuks liiga koormavaks; rõhutab, et nüüdisaegsed energiateenused on inimeste heaoluks ja riigi majandusliku arengu seisukohast ülimalt olulised, kuid maailmas on 1,2 miljardit inimest ilma elektrita ja enam kui 2,7 miljardil inimesel puuduvad puhtad toiduvalmistamisvõimalused; tuletab meelde, et üle 95 % neist inimestest elab kas Sahara-taguse Aafrika või Aasia arengumaades ning 80 % neist elab maapiirkondades; rõhutab, et energia on keskne küsimus peaaegu kõigi tänapäeva maailma suuremate probleemide ja võimaluste puhul; rõhutab, et olgu tegemist töökohade, julgeoleku, kliimamuutuste, toidu tootmise või sissetulekute suurendamisega, ikka on ülimalt oluline võimaldada kõigi jaoks juurdepääs energiale, ning säästev energia on võimalus – see muudab elusid, majandust ja meie planeeti;

39. soovitab kliimameetmete täielikku integreerimist ELi eelarvesse (kliimameetmete süvalaiendamine), tagades, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmed on integreeritud kõikidesse investeerimisotsustesse Euroopas;

40. kutsub komisjoni esitama iga viie aasta järel, alustades kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi, mis korraldatakse 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, aruande ELi kliimaalaste õigusaktide, sh jõupingutuste jagamist käsitlev määrus ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv, et teha kindlaks, kas õigusaktid on tõhusad ja annavad eeldatava panuse ELi kasvuhoonegaaside vähendamise alastesse pingutustesse ning kas praegune heitkoguste vähendamise kava on piisav, et aidata ELil saavutada kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppest tulenevad kohustused; nõuab, et komisjon vaataks läbi aastani 2030 rakendatava kliima- ja energiapoliitika raamistiku ning ELi liikmesriikide kindlaksmääratud panused hiljemalt 2020. aastaks, nii et nad on piisavalt kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkidega; kutsub komisjoni üles ergutama kasvuhoonegaaside heitkoguste sidumise potentsiaali, innustades selliste poliitikate väljatöötamist, mis toetavad metsastamist asjakohaste metsamajandamistavadega, arvestades asjaolu, et EL on 2030. aastani ulatuvas tegevuskavas võtnud kohustuse edendada metsa säästvat majandamist, peatada metsade hävitamine, taastada kahjustatud metsad ning suurendada metsastamist ja taasmetsastamist kogu maailmas 2020. aastaks;

41. rõhutab, et kliimasoojenemise leevendamise püüded ei ole takistuseks majanduskasvule ja tööhõivele ning, vastupidi, CO2-heite vähendamist tuleks vaadelda peamise uue ja kestliku majanduskasvu ja tööhõive allikana; tunnistab sellegipoolest, et uuele majandus- ja sotsiaalmudelile üleminekul tekib traditsioonilise tööstuse ümber koondunud kogukondadel tõenäoliselt probleeme; rõhutab, kui oluline on seda üleminekut toetada ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suunama rahalisi vahendeid sellistest allikatest nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem, et rahastada moderniseerimist ja õiglast üleminekut, aidata selliseid kogukondi ja edendada parima tehnoloogia ja tootmistavade kasutuselevõttu, tagada kõrgeimad keskkonnaalased standardid ning turvaline, stabiilne ja kestlik tööhõive;

PE601.046v02-00 14/56 RR\1129473ET.docx

ET

42. rõhutab, et selleks, et EL saaks täita aastani 2030 ulatuva tegevuskava eesmärgid, on oluline, et need kajastuksid põhjalikult Euroopa poolaastas, sealhulgas tuleks käsitleda keskkonnahoidlikke töökohti, ressursitõhusust, jätkusuutlikke investeeringuid ja innovatsiooni; märgib, et ressursitõhusal majandusel on suur potentsiaal luua töökohti ja soodustada majanduskasvu, kuna 2050. aastaks annaks see maailma majandusse täiendavalt 2 triljonit USA dollarit ja G7 riikide SKPsse 600 miljardit USA dollarit;

43. märgib, et bioloogilise mitmekesisuse jätkuv vähenemine, metsade hävitamise negatiivne mõju ja kliimamuutused võivad tekitada üha suurema konkurentsi selliste ressursside pärast nagu toit ja energia, samuti suurema vaesuse, üleilmse poliitilise ebastabiilsuse, elanikkonna ümberasumise ning uued üleilmsed rändemustrid; rõhutab, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid peaksid kaaluma kõike seda kõikides välissuhete aspektides ja rahvusvahelises diplomaatias, tagades samal ajal oluliselt suurema ametliku arenguabi (ODA) rahastamise; palub, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid kõikides meetmetes ja suhetes kolmandate riikidega pingutusi heitkoguste vähendamiseks, edendades taastuvaid energiaallikaid, ressursitõhusust, bioloogilise mitmekesisuse ja metsa kaitset ning toetades kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist;

44. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi välispoliitika on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, ja tegema kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta täiendavaid meetmeid või rakendamist parandada, tagamaks et ELi välispoliitika toetab kestliku arengu eesmärkide tõhusat rakendamist ning ei ole muudes piirkondades, eriti arengumaades, nimetatud eesmärkide ja nende rakendamisega vastuolus; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles võtma kasutusele usaldusväärset protsessi, alustades prognoosivast/varajase hoiatamise meetodist uute algatuste ja ettepanekute puhul, sealhulgas kehtivate õigusaktide läbivaatamine, ning esitama ettepanekut kestliku arengu üldise välisstrateegia kohta; rõhutab, et olemasolevaid vahendeid ja foorumeid, nagu näiteks Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kestliku arengu piirkondlik foorum, kestliku arengu kõrgetasemeline poliitiline foorum ja ÜRO keskne platvorm; nõuab vabatahtlikku läbivaatamist kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil kooskõlas 2030. aastani ulatuva tegevuskavaga, mis ergutaks liikmesriike tegema korrapäraseid ja kaasavaid eduaruandeid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on korrapärane ja asjakohane mõju eelhindamine; tuletab meelde aluslepingust tulenevat kohustust võtta arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid;

45. tuletab meelde kultuuri erilist rolli välissuhetes ja arengupoliitikas, eriti seoses konfliktide lahendamise ja ennetamise, rahutagamise ja kohaliku elanikkonna mõjuvõimu suurendamisega; on seetõttu seisukohal, et uue konsensuse saavutamiseks arengu küsimuses on vaja ambitsioonikat ja usaldusväärset kultuuristrateegiat, mis hõlmab ka kultuuridiplomaatiat;

46. rõhutab, kui tähtis on ametlik arenguabi 2030. aastani ulatuva tegevuskava eesmärkide saavutamiseks, et kaotada vaesus selle kõikides vormides ja võidelda ebavõrdsuse vastu, kuid kordab samas, et arenguabist üksi ei piisa arengumaade vaesusest väljatoomiseks; rõhutab vajadust edendada selliste vahendite kasutamist, mis soodustavad suuremat vastutuse võtmist, nagu eelarvetoetus; kutsub ELi ja liikmesriike üles viivitamata võtma taas eesmärgiks anda 0,7% kogurahvatulust arenguabi

RR\1129473ET.docx 15/56 PE601.046v02-00

ET

vajadusteks ning palub selle saavutamiseks esitada ametliku arenguabi järkjärgulise suurendamise ajakava ettepanekud; tuletab meelde ELi kohustust eraldada vähemalt 20% ametlikust arenguabist inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele ning nõuab selle kohustuse uuendamist; kutsub komisjoni üles täitma OECD arenguabi komitee (DAC) soovitust (iga-aastane keskmine toetuste andmine kokku 86% ulatuses ametliku arenguabi kohustustest); nõuab ametliku arenguabi kaitsmist kõrvalesuunamise eest ja rahvusvaheliselt kokku lepitud arengu tõhususe põhimõtete järgimist säilitades ametliku arenguabi põhieesmärgi, milleks on vaesuse kaotamine, ning pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud ja ebakindla olukorraga riikidele; tuletab meelde vajadust minna laiemas arengukavas kaugemale abiandja ja abisaaja suhtest;

47. rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide läbivaatamisel ja järelmeetmete võtmisel on oluline roll kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles järgima ELi juhtivat rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 väljatöötamisel ja rakendamisel selle abil, et enne ÜRO Peaassamblee egiidi all toimuvat kõrgetasemelist poliitilist foorumit lepitaks liikmesriikide ja ELi institutsioonide kooskõlastatud aruannete põhjal kokku ELi ühistes seisukohtades ja ühtses aruandluses; kutsub komisjoni üles arutama eelseisval kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil olemasolevaid meetmeid ja konkreetseid kestliku arengu eesmärke, mida läbi vaatama hakatakse;

48. rõhutab, et õiglase ja läbipaistva maksustamise tagamine, võitlus maksustamise vältimise, ebaseaduslike rahavoogude ja maksuparadiiside vastu koos riigi rahanduse parema juhtimise, jätkusuutliku majanduskasvu ja kohalike ressursside suurema mobiliseerimisega on 2030. aastani ulatuva tegevuskava rahastamiseks ülioluline; nõuab, et EL looks rahastamisprogrammi (DEVETAX 2030), et anda abi konkreetselt tärkava turumajandusega riikides maksustruktuuride kehtestamisel ja aidata arenguriikidel luua 2030. aastaks uued maksuhalduri piirkondlikud asutused; kordab oma üleskutset ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamiseks, et tulla toime sellise ülemaailmse probleemiga nagu vaesus, ülekutset uurida riikide ja ELi tasandi maksupoliitika ülekanduvat mõju arenguriikidele ning nõuab poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte järgimist kõnealuse valdkonna õigusloomes;

49. võtab teadmiseks probleemid, mida tekitab megalinnade plahvatuslik kasv, ning katsumused, mida see nähtus sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele põhjustab; nõuab tasakaalustatud piirkondlikku arengut ning tuletab meelde, et hoogne majandustegevus maapiirkondades ja väiksemates linnades vähendab survet rännata linnalistesse megakeskustesse, leevendades seega kontrollimatu linnastumise ja rände probleeme; rõhutab, et detsentraliseeritud piirkondlikud struktuurid edendavad piiratud toitainete, näiteks fosfori ringlust linnadest tagasi põllumajanduslikku tootmisse;

50. palub komisjonil ja liikmesriikidel kohandada oma rändekäsitust, et töötada välja rändepoliitika kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga 10, faktidel põhineva suhtumisega rändajatesse ja varjupaigataotlejatesse ning võideldes rändajate vastu suunatud ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu, samuti eesmärgiga investeerida inimarengu peamisse edasiviivasse jõudu; väljendab uuesti muret selle pärast, et ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelevat uut poliitikat ja rahalisi vahendeid võidakse rakendada arengupoliitika eesmärke kahjustavalt, ning nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks selleha seoses tugevam järelevalveroll, tagamaks, et uued rahastamisvahendid on kooskõlas EL, eriti 2030. aastani ulatuva tegevuskava õigusliku aluse, põhimõtete ja

PE601.046v02-00 16/56 RR\1129473ET.docx

ET

kohustustega; lükkab tagasi idee, et arenguabi tuleks muuta tingimuslikuks piirikontrollist, rändevoogude juhtimisest või tagasivõtulepingutest, millel põhineksid partnerlussuhted ja arengukoostöö kolmandate riikidega;

51. väljendab heameelt noortesse investeerimise tähtsustamise üle, kuna nemad on kestliku arengu eesmärkide peamised elluviijad; rõhutab vajadust kasutada ära arengumaade demograafilist dividendi, võttes selleks kasutusele asjakohase riikliku poliitika ja investeeringud noorte haridusse ja tervishoidu, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ja -haridusse; rõhutab, et viimaks ometi on võimalus edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, mis on poliitikavaldkondade arengusidususe oluline tegur, ning nõuab tungivalt, et EL integreeriks need kõigisse välistegevuse valdkondadesse; rõhutab, et need inimarengu ja inimkapitali võtmetegurid tuleb prioriteediks seada, et tagada kestlik areng;

52. märgib, et nii praegune õigusega toidule tegelev ÜRO eriraportöör kui ka tema eelkäija on mõistnud hukka tööstusliku põllumajanduse, mis kahjustab mulla seisundit ja väikepõllumajandustootjaid, ning on selle asemel rõhutanud agroökoloogia kasu; palub komisjonil ja liikmesriikidel mitte edendada või rahastada tööstuslikku taime- ja loomakasvatust arenguriikides ja ELis, ning toetada tööstuslikule põllumajandusele alternatiivsete edukate meetmete väljatöötamist ja edendamist;

53. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori eelarved ei lähe vastuollu kestliku arengu eesmärkidega; on seisukohal, et aastani 2030 ulatuva tegevuskava õigeaegseks ja tulemuslikuks rakendamiseks on vaja märkimisväärselt kiirendada keskkonnahoidlikke investeeringuid, innovatsiooni ja majanduskasvu ELis, ning sedastab, et vaja on uusi rahastamisvahendeid ja praegusest investeerimispoliitikast erinevat lähenemisviisi, millega näiteks kaotataks järkjärguliselt keskkonnale kahjulikud toetused ja kõrge heitetasemega projektid; nõuab strateegiat, millega integreeritaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste tegurid rahvusvaheliste ettevõtete ja äriühingute ärimudelitesse ja institutsionaalsete investorite investeerimisstrateegiatesse, et suunata rahalised vahendid kestlikku rahastamisse ja loobuda fossiilkütustest;

54. nõuab, et 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus suunataks liidu eelarve ümber 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava rakendamisse, tagades piisava rahaliste vahendite eraldamise kestliku arengu eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks; nõuab kestliku arengu süvalaiendamist kõigisse rahastamismehhanismidesse ja eelarveridadesse, korrates, et pikaajalisel poliitika sidususel on kulude miinimumini viimisel oluline roll; rõhutab ühtekuuluvuspoliitika kui ELi põhilise investeerimispoliitika olulist rolli ja tuletab meelde, et kestlikkuse kriteeriume ja tulemuspõhiseid eesmärke on vaja horisontaalselt kohaldada kõigi ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi suhtes, et saavutada terviklik üleminek jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule;

55. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles näitama, et ta arvestab Euroopa väärtustega ja rakendab laenude andmisel tugevaid kestlikkuse kriteeriume, ning eelkõige tagama, et laenud energia- ja transpordisektoris on suunatud vähese CO2-heitega ja säästvatesse projektidesse;

RR\1129473ET.docx 17/56 PE601.046v02-00

ET

56. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles eraldama 40% oma laenuportfellist vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduskasvu saavutamisele 2030. aastaks;

57. palub Euroopa Investeerimispangal eraldada rohkem vahendeid Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) algatusele, mille eesmärk on anda tehnilise abi toetust, et rakendada energiatõhususe, taastuvenergia ja linnatranspordi projektide ja programme;

58. sedastab, et vastupanuvõimeline ja kestlik taristu on tähtsaim vahend vähese CO2-heitega jätkusuutliku tuleviku saavutamiseks ja sellega kaasneb mitmeid hüvesid, nagu näiteks vastupidavus ja parem kaitse tulekahjude ja üleujutuste vastu; on seisukohal, et üleminek kestlikule ühiskonnale on võimalik saavutada, kui järgida põhimõtet „ennekõike energiatõhusus“ ning jätkata seadmete, elektrivõrkude ja hoonete energiatõhususe parendamist, arendades samal ajal energia salvestamise süsteeme; sedastab, et suurim energiatõhususe potentsiaal on hoonetel on ja kutsub ELi üles võtma kohustuseks jõuda 2050. aastaks seatud eesmärgini saavutada täielikult kestlik, vähese CO2-heitega ja energiatõhus hoonetefond, mis on nullilähedase energiatarbimisega ja kus mis tahes järelejäänud nõudlus rahuldatakse mitmesugustest taastuvatest energiaallikatest; nõuab taastuvenergia osakaalu kiiret suurendamist ELi energiaallikate jaotuses; hoiatab jätkusuutmatu taristuga seotuse eest ning palub komisjonil esitada meetmed nõuetekohaseks üleminekuks vähese CO2-heitega jätkusuutlikule majandusele ja taristu arendamise põhjalikuks ümberkorraldamiseks, et maandada süsinikurikaste finantsvaradega seotud süsteemseid majandusriske;

59. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks säästvat liikuvust, parandades kohalikke ühistranspordisüsteeme kooskõlas iga riigi eripäradega ja lähtudes kodanike tegelikest vajadustest; on seisukohal, et ELi rahaline toetus transpordisektori ja selle taristu arendamiseks peaks järgima eesmärke, mis annavad liikmesriikidele tõelist lisaväärtust;

60. märgib, et keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused on märkimisväärseks ohuks rahu ja õigluse loomisele ja säilitamisele; tunnistab vajadust seada kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, samuti vaesus ja nälg ülemaailmse rände põhjuste seas olulisemale kohale; kutsub ELi ja liikmesriike üles säilitama kliimamuutused strateegilise prioriteedina ülemaailmsel tasandil toimuvates diplomaatilistes dialoogides, sealhulgas kõrgetasemelistes kahepoolsetes ja kahe piirkonna vahelistes dialoogides G7 ja G20ga, ÜROs ning partnerriikidega, näiteks Hiinaga, et jätkata positiivset ja aktiivset dialoogi, mis kiirendab kogu maailmas puhtale energiale üleminekut ja aitab ära hoida ohtlikke kliimamuutusi;

61. toonitab, et korruptsioon avaldab tõsist mõju keskkonnale ning ebaseaduslik kaubandus ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega, mineraalide ja vääriskividega, samuti selliste metsandustoodetega nagu puit on samuti lahutamatult seotud korruptsiooniga; rõhutab lisaks, et looduslike liikidega kaubitsemine seab ohustatud liigid veelgi suuremasse ohtu, ebaseaduslik metsaraie võib aga kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja suurendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis omakorda süvendab kliimamuutusi; rõhutab, et organiseeritud kuritegelike rühmituste jaoks on kasum suur ja risk väike, kuna metsakuritegude eest võetakse harva vastutusele ja karistused ei vasta tihti kuriteo raskusastmele; tuletab meelde, et ÜRO

PE601.046v02-00 18/56 RR\1129473ET.docx

ET

korruptsioonivastane konventsioon, mille keskmes on laiaulatuslik korruptsiooni ennetamine, tõhus õiguskorra tagamine, rahvusvaheline koostöö ning kuritegeliku vara tagasivõitmine, võib olla tõhus vahend võitluses korruptsiooni keskkonnasektoris; kutsub liikmesriike üles integreerima korruptsioonivastaseid strateegiaid, näiteks läbipaistvuse ja aruandluse kohustust, keskkonnaalastesse õigusaktidesse ja poliitikasse ning edendama demokraatiat ja head valitsemistava; rõhutab, et korruptsiooni vastu võitlemine keskkonnasektoris aitab luua õiglast juurdepääsu olulistele ressurssidele, nagu vesi ja puhas keskkond ning on äärmiselt tähtis selleks, et kaitsta meie keskkonda ja tagada kestlik areng;

62. tunnustab Ameerika Ühendriikides asuva kliimamuutuste ja julgeolekuga tegeleva keskuse tööd kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku vaheliste pingekollete kindlakstegemisel, milles osutatakse kliimamuutustele kui ohu mitmekordistajatele, mis võivad nõuda ulatuslikumat humanitaar- või sõjalist sekkumist ning tekitada suuri, linnu ja sõjaväebaase ohustavaid torme;

63. kutsub komisjoni üles tooma kõigi sidusrühmade, sealhulgas investorite, ametiühingute ja kodanike jaoks seda kasu, mis kaasneb jätkusuutmatu tootmise muutmisega tegevuseks, mis võimaldab rakendada kestliku arengu eesmärke, samuti tööjõu pideva ümberõppega keskkonnahoidlikuma, puhtama ja kvaliteetsema tööhõive nimel;

64. rõhutab, et haridus ja koolitus on väga olulised ühiskonna suunamisel kestlikkuse poole; rõhutab asjaolu, et kestlikkusele suunatud hariduse raames arendatakse oskusi, teadmisi ja väärtusi, mis edendavad kestlikku tulevikku toetavat käitumist; ergutab seetõttu liikmesriike tugevdama oma jõupingutusi, et rakendada kestlikkusele suunatud haridust hariduse ja koolituse kõikidel tasemetel ja kõikides vormides;

65. on sügavalt mures liikmesriikide haridussüsteemide tulemuslikkuse erinevuste pärast, mida näitasid viimased PISA aruanded, ja asjaolu pärast, et aastatel 2010–2014 vähenesid haridusse ja koolitusse tehtud investeeringud ELis tervikuna 2,5 %; rõhutab, et nõuetekohaselt rahastatud kõigile kättesaadavad riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid on võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse jaoks ning kestliku arengu eesmärgi nr 4 sihtide saavutamiseks ülimalt tähtsad; rõhutab siiski, et haridus kuulub jätkuvalt liikmesriikide pädevusvaldkonda;

66. rõhutab, et haridus on isemajandava ühiskonna arengu jaoks keskse tähtsusega; nõuab, et EL seoks omavahel kvaliteetse hariduse, tehnilise ja kutseõppe ning koostöö tööstusega, luues seega olulise eeltingimuse noorte tööalaseks konkurentsivõimeks ja juurdepääsuks kvaliteetsetele töökohtadele; on veendunud, et eelkõige häda- ja kriisiolukordades hariduse juurdepääsetavuse küsimusega tegelemine on väga tähtis nii laste arengu kui ka kaitse seisukohast;

67. peab kahetsusväärseks püsivat probleemi, mis seisneb noorte suures töötuses; tuletab meelde noortegarantii kavade ja noorte tööhõive algatuse olulist rolli selle probleemi käsitlemisel; nõuab nende jätkuvat parandamist ja neile nõuetekohase rahalise toetuse andmist, et edendada uute kvaliteetsete töökohtade loomist ja inimväärset sotsiaalkaitset noorte jaoks, ületada raskused, mis esinevad haavatavate rühmadega tegelemisel, ning tulemuslikumalt jõuda registreerimata mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni ning madala kvalifikatsiooniga noorteni;

RR\1129473ET.docx 19/56 PE601.046v02-00

ET

68. rõhutab nii formaalse kui ka informaalse hariduse, elukestva õppe, spordi, kunsti ja vabatahtliku töö rolli jätkusuutlikkusega seotud teadmiste omandamisel ja ökoloogilise kodanikutunde soodustamisel osana ulatuslikumast jõupingutusest anda noortele asjakohased oskused, pädevused ja hoiakud, mis on vajalikud selleks, et neist saaksid avatud ja vastutustundlikud kodanikud;

69. kutsub komisjoni üles suurendama ELi noorsoostrateegia (2018) läbivaatamisel noorte tervise ja heaolu toetamist ning pöörama seejuures erilist tähelepanu laste rasvumist käsitleva tegevuskava ning noorte alkoholitarbimist ja joominguid käsitleva tegevuskava õigeaegsele rakendamisele;

70. palub, et EL ja selle liikmesriigid kaitseksid säästva arengu eesmärkide Euroopa poliitikaraamistikku ning komisjoni praegustesse ja tulevastesse prioriteetidesse integreerimisel piirkondlikke, vähemuste ja vähemkasutatavaid keeli ja keelelist mitmekesisust ning tagaksid sallimatuse keelelise diskrimineerimise vastu;

71. kiidab heaks võimalused, mida pakuvad mitmekesised õpikeskkonnad, näiteks ökokoolid, arenguhariduse keskused ja õpe vabas õhus;

72. tuletab meelde vajadust toetada haridustöötajate ja koolitajate koolitust ning ergutada vastastikust õpet ja parimate tavade vahetamist ELi ja ülemaailmsel tasandil;

73. on veendunud, et kultuurilist mitmekesisust ja looduspärandi kaitset tuleks edendada kogu Euroopa poliitikaraamistikus, sealhulgas hariduse kaudu;

74. tuletab meelde, et kvaliteetne haridus suudab suurendada haavatavate isikute, vähemuste, erivajadustega inimeste ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu seoses säästva arengu eesmärkidega nr 4, mis käsitleb haridust ja nr 5, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust, ning säästva arengu eesmärgiga nr 16, mis käsitleb kaasavate ühiskondade toetamist;

75. nõuab seoses vajadusega edendada teaduses innovatsiooni ja loovuse täiendavat koostoimet, et kunstiharidus lisataks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondade (STEM) hulka, et edendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika valdkonna (STEAM) alast haridust, eelkõige tüdrukute puhul, eesmärgiga tegeleda ühiskondlike probleemidega jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel;

76. kutsub liikmesriike üles seadma esikohale tööstusrajatiste ümberkorraldamise keskkonna- ja majanduslikust aspektist, kuna need põhjustavad paljudes Euroopa piirkondades kõrget saastatuse taset ja kujutavad kohalike elanike jaoks tõsist ohtu tervisele;

77. leiab, et Euroopa tulevikuvisioonis tuleks käsitleda kestliku arengu eesmärke kui juhtpõhimõtet ning sellega peaksid liikmesriigid liikuma kestlike majandusmudelite suunas, ning seepärast tuleks komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valge raamatuga (COM(2017)2025) käivitatud aruteludes keskenduda ELi rollile säästva arengu saavutamisel, kui majanduskasvu kontekstis on vaja panna rohkem rõhku ketslikkusele; on seisukohal, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärkide saavutamine on ELi jaoks määrava tähtsusega ja kestliku arengu eesmärkide

PE601.046v02-00 20/56 RR\1129473ET.docx

ET

saavutamine peaks olema Euroopa pärand tulevastele põlvkondadele; tunnistab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega ning et säästva arengu eesmärkide saavutamine on seega loomulikus kooskõlas Euroopa Liidu kavatsusega luua Euroopale parem, tervislikum ja jätkusuutlikum tulevik;

78. tunnistab, et enamik Euroopa riike, nii ELi liikmesriigid kui ka teised, on ühinenud kestliku arengu eesmärkide kokkuleppega; on seisukohal, et seoses aruteluga Euroopa tuleviku üle tuleks kaaluda kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks üleeuroopalise raamistiku loomist, millesse kuuluksid ELi ja EMP liikmesriigid, ELiga assotsieerimislepingu sõlminud riigid, ELi kandidaatriigid ja EList lahkumise järel ka Ühendkuningriik;

79. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma suutlikkust integreeritud hindamiseks, tehnoloogiliseks ja institutsiooniliseks innovatsiooniks ning rahaliste vahendite kasutuselevõtmiseks, et saavutada kestliku arengu eesmärgid;

80. rõhutab, et ELi linnade tegevuskaval on oluline roll ülemaailmse uue linnade tegevuskava rakendamisel ning tervitab poliitilisi arenguid, mis suurendavad linnade ja piirkondade võimalusi teha sünergiat loovaid rohelisi investeeringuid; tunneb heameelt ka selliste algatuste üle nagu rohelise lehe auhind ja ülemaailmne linnapeade kliima- ja energiapakt ning rõhutab ka linnade ja piirkondade asendamatut tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamises, kuna kestlikkuse jaoks on vaja koostööle suunatud ja pikaajalisi lähenemisviise kõikidel juhtimistasanditel ja kõikides sektorites;

81. tuletab meelde, et tegevuskavas 2030 tunnistatakse, et me ei saa enam käsitleda toitu, elatist ja loodusvarade majandamist eraldiseisvatena; rõhutab, et keskendumine maaelu arengule ja investeeringutele põllumajandusse – põllukultuuridesse, karjakasvatusse, metsandusse, kalandusse ja vesiviljelusse – on võimas vahend vaesuse ja nälja kaotamiseks ning säästva arengu saavutamiseks; märgib, et põllumajandusel on oluline roll võitluses kliimamuutustega; rõhutab, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada üksnes koostööga – põhja-lõuna, lõuna-lõuna ja kolmnurkselt – ning ülemaailmsete partnerlustega paljude osalejate vahel ning paljudes valdkondades;

82. tuletab meelde, et liikmesriigid peavad andma ÜROle aru oma edusammudest kestliku arengu eesmärkide osas; rõhutab, et need liikmesriikide aruanded tuleks koostada koostöös pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; rõhutab, et liikmesriikides, kus on föderaalsed või detsentraliseeritud valitsustasandid, on vajalik täpsustada konkreetsed ülesanded ja kohustused kõikidel delegeeritud valitsemistasanditel kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

83. tervitab kavatsust peavoolustada kaubandus- ja investeerimispoliitika, millesse on integreeritud kestlik areng, ning nõuab, et ELi poliitika käsitleks paremini nii EList kui ka mujalt pärinevate loodusvarade ja kaupade mõju nii ELi piirides kui ka väljaspool; nõuab investeerimispoliitika läbivaatamist ja innovaatiliste rahastamisvahendite laiemat kasutamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevaste kaubanduslepingute kestliku arengu kontroll oleks läbipaistev;

84. kutsub komisjoni üles töötama koostöös asjaomaste sidusrühmadega ning pakkuma spetsiaalset suunatud toetust tõrjutud, väikese sissetulekuga kodumajapidamistele ja sellistele rühmadele nagu romad, et tagada tervislik elu ja juurdepääs põhiteenustele

RR\1129473ET.docx 21/56 PE601.046v02-00

ET

ning ohututele, puhastele loodusvaradele nagu õhk, vesi, taskukohane ja kaasaegne energia ning tervislik toit, kuna see aitaks ka saavutada säästva arengu eesmärke nr 1, 10 ja 15, mis käsitlevad vaesuse kaotamist, ebavõrdsuse vähendamist ning rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamist;

85. on seisukohal, et ELi algatused, mis on suunatud sellele, et luua jätkusuutlikku tulevikku, ei saa jätta arvesse võtmata laiemat arutelu loomade kui aistimisvõimeliste olendite ja nende heaolu üle, mis jääb valdavates tootmis- ja tarbimissüsteemides sageli tähelepanuta; rõhutab, et ELis tuleb ületada praegused poliitilised ja seadusandlikud puudused seoses loomade heaoluga, nagu üha suurem arv Euroopa kodanikke nõuab;

86. kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi ja rahastamist teadlikkuse suurendamiseks, suunatud teavituskampaaniateks ning ergutamaks kodanikke tegutsema kestliku arengu nimel ja sellele pühenduma;

87. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama 2020. aastaks stiimulid rapsiõli, palmiõli ja sojapõhiste biokütuste tootmiseks, kuna nende tõttu hävitatakse metsi ja kahjustatakse turbaalasid; nõuab lisaks, et ELi turule siseneva palmiõli jaoks võetaks kasutusele ühtne sertifitseerimissüsteem, mis kinnitaks, et õli on toodetud sotsiaalselt vastutustundlikult;

88. kutsub komisjoni üles edendama jätkusuutlikke ülemaailmseid väärtusahelaid koos nõuetekohase hoolsuse süsteemide kehtestamisega äriühingutele, pöörates tähelepanu kogu tarneahelale, kuna see ergutaks ettevõtteid investeerima vastutustundlikumalt ja stimuleeriks kestlikkust käsitlevate peatükkide tõhusamat rakendamist vabakaubanduslepingutes, sh sellistes valdkondades nagu korruptsioonivastane võitlus, läbipaistvus, võitlus maksustamise vältimise vastu ja vastutustundlik äritegevus;

89. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tõhusate meetmete tugevdamist, et võidelda halva õhukvaliteediga, mis põhjustab ELis igal aastal rohkem kui 430 000 enneaegset surma; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et uute ja olemasolevate õigusaktide jõustamise, et kiirendada õiguslikke meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei täida õhusaaste õigusakte, ning esildaks uusi ja tõhusaid õigusakte, sealhulgas sektoripõhiseid õigusakte, et võidelda halva õhukvaliteedi ja saaste allikate vastu ning käsitleda samas ka metaani heitkoguseid; rõhutab asjaolu, et EL ei ole veel kaugeltki saavutanud eesmärgiks seatud õhu kvaliteedi tasemeid, mis on palju leebemad kui Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud; nõuab lisaks meetmeid, et tegeleda mürasaastega;

90. märgib, et komisjon on tegelenud õhu halva kvaliteedi probleemiga, algatades mitmeid rikkumismenetlusi, eelkõige nende suhtes, kes pidevalt ületavad NO2 piirväärtusi, mis on sätestatud direktiivis 2008/50/EÜ;

91. märgib, et mürasaaste vähendamine on üks kvaliteedinäitajad, mida 2020. aastaks ei saavutata; rõhutab, et müraga kokkupuude põhjustab ELis aastas vähemalt 10 000 enneaegset surmajuhtumit, mis on seotud südame koronaarhaiguste ja insuldiga, ning et 2012. aastal puutus umbes veerand ELi elanikkonnast kokku piirväärtusi ületava müratasemega; palub, et liikmesriigid seaksid mürataseme jälgimise prioriteediks ja tagaksid, et müra piirväärtusi välis- ja sisekeskkonnas järgitakse;

92. rõhutab, et komisjoni andmed näitavad, et üle 50 % ELi teraviljast kasutatakse loomasöödaks; märgib, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on hoiatanud, et

PE601.046v02-00 22/56 RR\1129473ET.docx

ET

teravilja edasine kasutamine loomasöödana võib ohustada toiduga kindlustatust, vähendades inimtoiduks kasutada olevat teravilja; märgib, et uuringud näitavad, et loomadele söödetud teravilja igast 100 kalorist jõuab inimeste toiduahelasse piima ja lihana vaid 17–30 kalorit; rõhutab, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni uuringud väidavad, et loomi tuleb sööta materjaliga, mida inimesed ei söö, nagu karjamaade rohi, põllukultuuride jäägid ja vältimatult tekkivad toidujäägid;

93. rõhutab loomakasvatussektori panust ELi majandusse ja kestlikusse põllumajandusse, eriti kui see on integreeritud põllumajandustootmise süsteemidesse; juhib tähelepanu asjaolule, et aktiivne toitainete tsükli juhtimine loomakasvatussektoris võib vähendada CO2, ammoniaagi ja nitraatide heidete keskkonnamõju; juhib lisaks tähelepanu kestliku põllumajanduse potentsiaalile aidata tõhustada põllumajanduslikku ökosüsteemi ja edendada kliimasõbralikku põllumajandussektorit;

94. märgib, et arengumaades võiksid põllumajandussektoris töötavad naised suureneda põllumajandussaaki 20–30 % võrra, kui neil oleks ressurssidele samasugune juurdepääs nagu meestel; rõhutab, et sellisel tasemel saagikus võiks vähendada kogu maailmas nälga kannatavate inimeste arvu 12–17 % võrra;

95. rõhutab eriti, et naised, kes on maapiirkondades peamisteks sotsiaalmajanduslikeks üksusteks olevate põllumajanduslike pereettevõtete liikmed, täidavad kandvat rolli toidutootmise, traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimise, kultuurilise identiteedi ja keskkonnakaitse eest hoolitsemisel, pidades silmas, et maapiirkondade naisi mõjutab ka palga- ja pensionilõhe;

96. rõhutab, et uuringud näitavad, et lisaks karjakasvatuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele tuleb vähendada liha- ja piimatoodete tarbimist, kui me tahame saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke;

97. märgib, et kuigi tehnilised meetmed mõjude leevendamiseks põllumajandussektoris võivad aidata kasvuhoonegaaside heidet vähendada, peab sellega kaasnema loomsete toodete tarbimise vähendamine, et ELi põllumajandus- ja toiduainesektor saaks täita oma osa kestliku arengu eesmärgi 13 ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel; nõuab sellega seoses, et tööstuslikud loomakasvatuse süsteemid asendataks ekstensiivse loomakasvatusega, nt metsakarjamaa agrometsandussüsteemidega, mis vähendavad survet loodusvaradele ja mida seostatakse sageli kõrge loodusväärtusega alade olemasoluga;

98. märgib, et kestliku arengu eesmärgi 12 kaheksas osaeesmärk kohustab riike tagama, et kõik inimesed saaksid asjakohast teavet ja oleksid teadlikud kestlikust arengu ja loodusega kooskõlas olevast eluviisist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja programme, et suurendada üldsuse teadlikkust eri loomakasvatusviiside ja tarbimistasemete mõjust inimeste tervisele, keskkonnale, toiduga kindlustatusele ja kliimamuutustele;

99. nõuab jätkusuutlikkust ja ökoloogilist kodanikutunnet käsitleva hariduse süvalaiendamist kõigis valdkondades, eelkõige ettevõtlushariduses, sealhulgas sotsiaalses ettevõtluses, ning digikirjaoskuse ja digitaaloskuste omandamisel;

100. juhib tähelepanu sellele, et eesmärki vähendada 2020. aastaks toidu tootmise mõju ei

RR\1129473ET.docx 23/56 PE601.046v02-00

ET

ole tõenäoliselt võimalik saavutada; rõhutab, et punase liha ja küllastunud rasvhapete tarbimine ELis ületab jätkuvalt ohutuid toiteväärtuse piire ning et loomsete saaduste tarbimise vähendamisega väheneksid kasvuhoonegaaside ja lämmastiku heitkogused;

101. võtab teadmiseks praegused raskused seoses kasvava elanikkonna õige toitumisega, kuid tunnistab, et kasvuhoonegaaside heitkogused põllumajandusest, metsandusest ja kalandusest on viimase 50 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning võivad 2050. aastaks veel 30 % võrra tõusta, kui ei võeta viivitamata meetmeid; seepärast nõuab koordineeritud tegevust kõigilt osalejatelt Euroopas, et muuta toiduga varustamine kliimamuutustele vastupidavaks ning vähendada põllumajandussektori mõju maale, veele ja kliimale; kutsub komisjoni üles suurendama teadlikkust ja stiimuleid agropõllumajanduslike meetodite kasutamiseks, mille kohta on tõendatud, et need leevendavad mõnesid nüüdisaegsete tootmisviisidega seotud kestlikkuse probleeme; nõuab, et ELi kahekordistaks 2030. aastaks põllumajanduse tootlikkust ja toiduainete väiketootjate sissetulekuid, eriti naiste, põlisrahvaste, põllumajanduslike pere-ettevõtete, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid, muu hulgas turvalise ja võrdse juurdepääsuga maale, muudele tootmisvahenditele ja sisenditele, teadmistele, finantsteenustele, turgudele ja väärtuse lisamise võimalustele ning mittepõllumajanduslikule tööhõivele;

102. tuletab meelde, et kultuuris osalemine parandab füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu, mõjutab positiivselt toimetulekut koolis ja kutsealal, aitab kõige suuremas sotsiaalse tõrjutuse ohus inimestel tööturule siseneda ning aitab seega suurel määral kaasa paljude kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

103. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja ülemaailmsete terviseprobleemide nagu HIVi/AIDSi, tuberkuloosi, C-hepatiidi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise terviklikku ELi poliitikaraamistikku, võttes arvesse erinevat olukorda ja konkreetseid probleeme ELi liikmesriikides ja nende naaberriikides, kus HIVi ja multiresistentse tuberkuloosi esinemissagedus on kõrgeim; kutsub komisjoni ja nõukogu üles täitma tugevat poliitilist rolli dialoogis suure haiguskoormusega riikidega, sh naaberriikidega Aafrikas, Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias ning tagama, et olemas on kavad jätkusuutlikuks üleminekuks riigipoolsele rahastamisele, et HIVi ja tuberkuloosi programmid oleksid pärast rahvusvaheliste rahastajate toetuse lõppemist tõhusad, järjepidevad ning suurendatud vahenditega, ning jätkama tihedat koostööd nende riikidega, veendumaks et nad võtavad HIVi ja tuberkuloosi vastu võitlemisel kohustuse ja omavastutuse;

104. tunnistab, et PREP-ravimi kättesaadavaks tegemine on HIV/AIDSi ennetamiseks tõhus; palub lisaks komisjonil ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) nõustuda, et HIV/AIDSi ravi on ka ennetav;

105. tunnistab, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on oluline tegur, millel on ümberkujundav potentsiaal vaesuse kaotamiseks, ning neid tuleks alati tunnistada nii täisväärtuslikku elu kui ka soolise võrdõiguslikkuse eeltingimusena; rõhutab sellega seoses, et seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele tuleb pöörata suuremat tähelepanu – kahjuks on siiani seda teemat käsitletud kõrvalisena, kuigi see on äärmiselt tähtis soolise võrdõiguslikkuse, noorte mõjuvõimu suurendamise ja inimarengu jaoks ning lõpuks vaesuse kaotamiseks; rõhutab, et see ei ole suur edasiminek ELi varasemast lähenemisviisist, ning seksuaal- ja

PE601.046v02-00 24/56 RR\1129473ET.docx

ET

reproduktiivtervise ning seonduvaid õigusi kui kestliku arengu olulisi tegureid ei tunnustata ikka veel; märgib, et ELi seisukoht on sellel teemal vastuoluline, nagu nähtub siinsest paketist: komisjon tunnustab oma teatises 2030. aasta tegevuskava kohta ELi tegevust selles valdkonnas üksnes „tervise“ jaotises, kuid teatises konsensuse kohta ainult „soolise võrdõiguslikkuse“ jaotises; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel jätkata nõudmist, et Ameerika Ühendriigid muudaksid oma seisukohta seoses nn üldise vaikimisseadusega;

106. rõhutab vajadust jätkuvalt edendada tervishoiualaseid teadusuuringuid, et töötada välja uued ja täiustatud ligipääsetavad, taskukohased ja sobivad meditsiinilised lahendused HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja teiste vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haiguste raviks, tekkivate epideemiate ning antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamiseks;

107. kutsub ELi ja liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid ja pöörama poliitilist tähelepanu tagamaks, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine oleks kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel kesksel kohal;

108. juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandussektor aitab juba praegu oluliselt kaasa säästvusele; märgib siiski, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ei suuda oma senisel kujul praegustele probleemidele reageerida; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, et minna praegustelt piirkonnapõhistelt maksetelt üle tulemuspõhisele süsteemile, mis toetaks põllumajandusettevõtjaid säästva põllumajandussüsteemi kasutuselevõtmisel, mis tagab kestliku arengu eesmärkide saavutamise; nõuab, et EL töötaks välja jätkusuutlik toiduainete ja põllumajanduse poliitika, mille eesmärk on tagada kestliku arengu eesmärkide saavutamine toiduga kindlustatuse, toitumise, tervishoiu, loodusvarade ja kliimamuutuse valdkonnas; palub komisjonil eelseisva ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel teha ettepanekuid, et veelgi tugevdada keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmeid, ja esildada ettepanek 2020. aasta järgse säästva toidu- ja põllumajandusliku tootmise poliitika kohta, et kindlustada kestliku arengu eesmärkide 2, 3, 6, 12, 13, 14 ja 15 täitmine; palub komisjonil töötada välja ka kestliku toidu poliitika ning aktiivselt soodustada üleminekut kohalikule ja ökoloogiliselt toodetud toidule, millel on väike süsiniku, maa ja vee jalajälg; soovitab, et puude tähtsus agroökosüsteemides ja eriti agrometsandussüsteemides oleks tulevase poliitika aruteludes esikohal, nii nagu ka stiimulid kasutuselt kõrvaldatud põllumajandusalade säästvaks taastamiseks; rõhutab vajadust tagada, et ÜPP kulutused aitaksid tõhusalt saavutada seatud eesmärke, selleks on vaja ranget järgimist ja suuremat sidusust kõigis poliitikavaldkondades, mis on eriti tähtis seoses loodusvarade säästva kasutamisega ja ÜPPs selle jaoks eraldatud instrumentidega;

109. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama sellist agroökoloogilist üleminekut, viies miinimumini tervisele ja keskkonnale kahjulike pestitsiidide kasutamise ja töötades välja meetmeid biodünaamilise ja mahepõllumajanduse kaitsmiseks ja toetamiseks ÜPP raames;

110. rõhutab, et kultuur on mitmetahuline ja valdkonnaülene teema ja kujutab endast olulist arenguressurssi, et kultuuriliste ressursside kasutamine on peamine viis saavutada teisi tulevasi arengueesmärke, ning et kultuuritegurid tuleb integreerida kestliku arengu poliitikasse ja strateegiatesse täielikus kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega,

RR\1129473ET.docx 25/56 PE601.046v02-00

ET

tunnustades inimõiguste universaalsust ja vastastikuse sõltuvust;

111. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uuendama võimalikult kiiresti ELi eeskirju, mis käsitlevad pestitsiidide heakskiitmist, ning kehtestama siduvad eesmärgid nende kasutamise vähendamiseks;

112. juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandussektor annab maapiirkondades tööd miljonitele inimestele nii põllumajanduses kui ka teistes sektorites, tagades toiduga varustatuse ja kindlustatuse ning maapiirkondade atraktiivsuse elu-, töö- ja puhkepaigana; juhib lisaks tähelepanu sellele, et suure bioloogilise mitmekesisuse ja kõrge loodusväärtusega maastikud meelitavad inimesi maale, andes maapiirkondadele lisaväärtust; märgib maaelu arengu poliitika suurt väärtust elujõuliste, vastupidavate ja dünaamiliste maakogukondade ja maamajanduste ülesehitamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et selle saavutamiseks on väga tähtis, et põllumajandustootjatel oleks ressurssidele parem juurdepääs;

113. nõuab, et põllumajanduse arendamisel asetataks kesksele kohale pereettevõtted, kasutades selleks paremini ära Euroopa fonde, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), ning pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, vahetades ja edastades oskusteavet ning kasutades ära kohalike ja piirkondlike väärtus- ja tootmisahelate eeliseid ja piirkonna tööhõivet, pannes seejuures suuremat rõhku linnalähedaste piirkondade vahelistele sidemetele ja otsemüügile, mis on edukalt toiminud paljudes ELi piirkondades; on seisukohal, et põllumajandustootjate suutlikkus saada oma töö eest õiglast tasu on Euroopa põllumajanduse kestlikkuse eeltingimus ja põllumajandustootjate heaolu tagatis;

114. tuletab meelde, et oluline on tagada nõuetekohased avalikud teenused, eelkõige laste ja eakate eest hoolitsemine, arvestades, et sellised teenused on eriti olulised naiste jaoks, kuna neil on traditsiooniliselt olnud oluline roll noorte ja eakate pereliikmete eest hoolitsemisel;

115. juhib tähelepanu sellele, kui tähtsat rolli mängivad traditsioonilised teadmised ja toiduained, eriti ELi äärepoolseimates piirkondades, mägipiirkondades ja ebasoodsate tingimustega piirkondades, ning Euroopa kvaliteedikavade, nagu näiteks kaitstud geograafilise tähise (KGT) majanduslik panus kohalike piirkondade jaoks; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab üksmeelselt sellise kaitse laiendamist suuremale hulgale piirkondlikult toodetud kaupadele; rõhutab sellega seoses lisaks ELi kvaliteedikavade (kaitstud päritolunimetus / kaitstud geograafiline tähis / garanteeritud traditsiooniline toode) rolli elatusvahendite pakkumisel ja säilitamisel; tunnistab, et need kavad on laiemalt tuntud üksnes mõnes liikmesriigis, ja nõuab, et kogu liidus parandataks teadlikkust nende eelistest;

116. rõhutab, et Vahemere piirkonna metsad ja nn dehesa agrometsandussüsteem, kus kestlik ekstensiivne loomakasvatus on sujuvalt ühendatud põllu- ja metsamajandustegevusega, aitavad saavutada bioloogilise mitmekesisuse kestlikkuse säilitamise ja kaitsmise eesmärke, et saada ÜPP raames tunnustust ja toetust;

117. möönab, et metsa majandamiseks ja puidu väljaveoks on vaja paremat transporti ja logistikat; kutsub seetõttu liikmesriike üles välja töötama kliimat vähem kahjustavaid kestlikke logistika- ja raiesüsteeme;

PE601.046v02-00 26/56 RR\1129473ET.docx

ET

118. rõhutab, kui oluline on põllumajandusettevõtete ja biomajanduse jaoks bioenergia, kuna taastuvenergia tootmine, salvestamine, jaotamine ja kohapeal kasutamine aitab täiendavate müügiks mõeldud toodete pakkumisega kindlustada põllumajandustootjate sissetulekut ning nii luua kui ka säilitada kvaliteetseid töökohti maapiirkondades; rõhutab, et bioenergia arendamist tuleb jätkata kestlikult ning see ei tohi takistada toidu ja sööda tootmist; toonitab, et energiavajaduste rahuldamiseks tuleks pigem ergutada selliste jäätmete ja kõrvalsaaduste kasutamist, mis ei ole kasulikud üheski muus protsessis;

119. rõhutab, kui suure tähtsusega on biokütuste tootmise kõrvalsaadused valgurikka loomasööda piirkondliku allikana, kuna aastatel 2012–2013 tuli sellest ligi 70 % importida väljastpoolt ELi11;

120. märgib, et liblikõieliste taimede kasvatamine viljavahelduse põhimõtete kohaselt võib olla kasulik nii põllumajandustootjate, loomade, bioloogilise mitmekesisuse kui ka kliimavajaduste seisukohast; palub komisjonil esitada valgurikaste kultuuride kava, mis hõlmab liblikõieliste taimede külvikordi;

121. peab vajalikuks pidevate edusammude tegemist täppispõllumajanduses, digiteerimisel, energia ratsionaalsel kasutamisel, taime- ja tõuaretuses ning integreeritud taimekaitse süvalaiendamisel vastavalt vajadusele, kuna kestliku arengu eesmärkidel ja bioloogilisel mitmekesisusel põhinev suurem tõhusus aitab vähendada nii maavajadusi kui ka põllumajanduse keskkonnamõju; on seisukohal, et bioloogilise mitmekesisuse kasutamine põllumajandustootjate huvides võib aidata suurendada sissetulekut, mulla seisundit ja tulemuslikkust ning aidata kaasa kahjuritõrjele ja tolmlemise parandamisele; rõhutab seetõttu, kui oluline on parandada õigusraamistikku, et tagada õigeaegsed, tõhusad ja tulemuslikud otsustamismenetlused; rõhutab, et need nn arukad lahendused peaksid motiveerima ja toetama algatusi, mis on kohandatud selliste põllumajanduslike väike-ettevõtete vajadustele, kellel puudub mastaabisääst uutest tehnoloogiatest kasu saamiseks;

122. peab oluliseks säilitada traditsiooniliste ja kohalike tõugude jõudlus ja seda arendada, võttes arvesse nende võimet kohaneda oma loomuliku keskkonna tingimustega, ning austada põllumajandustootjate õigusi taimi iseseisvalt aretada ning varuda ja vahetada eri liikide ja sortide seemneid, et tagada põllumajanduse geneetiline mitmekesisus; ei poolda mis tahes katseid patenteerida elusorganisme, taimi ja loomi, geneetilist materjali või põhilisi bioloogilisi protsesse, eriti kui see puudutab kohalikke tüvesid, sorte ja tunnuseid;

123. kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava ja looma eksperdirühma, et teha tööd kestlikuma integreeritud taimekaitse juhtimissüsteemi nimel; rõhutab vajadust sellise taimekaitsesüsteemi järele, mis parandab sordiaretuse püüdluste, loomulike kaitsesüsteemide ja pestitsiidide kasutamise vastastikust mõju;

124. on seisukohal, et maapiirkondades tuleb edendada lairibaühenduse kättesaadavust ja transporditeenuste parandamist, et aidata kaasa mitte ainult keskkonnasäästlikkuse eesmärkide saavutamisele, vaid ka sellise majanduskasvu edendamisele maapiirkondades, mis on keskkondlikus, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes täielikult

11 https://polcms.secure.europarl.europa.eu/cmsdata/103924/Schaefer_BCEPHearing.pdf

RR\1129473ET.docx 27/56 PE601.046v02-00

ET

kestlik;

125. rõhutab, et kultuur on vaja muuta lahutamatuks osaks komisjoni tegevusest kestlikkuse osas, rõhutades selgelt selle rolli majandusarengus, töökohtade loomises, demokraatias, sotsiaalses õigluses ja solidaarsuses, ühtekuuluvuse soodustamises, võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja põlvkondade ja demograafiline ebavõrdsusega; palub, et komisjon seaks kultuuri tähtsale kohale oma kestliku arengu eesmärkide strateegia sihtides, määratlustes, vahendites ja hindamiskriteeriumites;

126. on arvamusel, et kultuuriasutused ja -organisatsioonid peaksid olema jätkusuutlikkuse valdkonnas ja keskkonnahoidlike protsesside alal uuendajateks ja eeskujudeks, eelkõige kultuuripärandi, digiteerimise, turismi ja ringreise tegevate kunstnike valdkonnas; nõuab selleks ELi rohelise rahastamise algatuse loomist;

127. nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks ja rõhutaks selgelt, et kultuur on üks peamisi liikumapanevaid jõude, mis aitab muuta käitumist ning tekitada keskkonnasõbralikku suhtumist, tarbimisharjumusi ja jätkusuutlikkusest lähtuvaid väärtusi;

128. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

PE601.046v02-00 28/56 RR\1129473ET.docx

ET

SELETUSKIRI

ÜRO kestliku arengu eesmärgid mõjutavad peaaegu igat ELi tegevuse tahku. Kestliku arengu eesmärgid ei ole ainuüksi kava parema ühiskonna ja maailma loomiseks praktiliste ja mõõdetavate meetmete kaudu, vaid vajalik, et saavutada paremad ja võrdsemad tervishoiualased tulemused, kodanike suurem heaolu, suurem üldine jõukus, kliimamuutuste vastane tegevus ning keskkonnahoid tulevaste põlvkondade jaoks.

Euroopa Parlament tunneb siirast heameelt komisjoni tehtud töö üle saamaks ülevaadet sellest, kuidas komisjoni tööprogrammid mõjutavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist. On vajalik, et liidul oleksid selged ja mõõdetavad eesmärgid, et tagada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine.

Kuigi on tähtis, et käesolevas raportis tunnistataks algatusi, mille liidu institutsioonid on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks juba loonud, on raporti üks eesmärk ka luua täiendav kontekst ELi tulevikku käsitleva tegevuskava jaoks, tagades seejuures, et kestliku arengu eesmärkide järgimisest saab tähtis osa kavandatud algatustes, mida viiakse ellu kõigis liidu tööprogrammide valdkondades.

Liidu lähenemisviisi väljatöötamisel on äärmiselt tähtis mitut sidusrühma hõlmava platvormi loomine, sest kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma valitsemissektori ja kodanikuühiskonna mitme tasandiga konsulteerimata ja nende kaasamiseta. Kuigi Euroopa tasandi õigusaktid aitavad ühiskondadel saavutada mitu eesmärki, kuuluvad paljud eesmärgid kohalikule tasandile. Seepärast peab mitut sidusrühma hõlmavasse platvormi kuuluma mitu riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku osalejat: alates kohalikest ja piirkondlikest nõukogudest ja lõpetades linnapeade ja parlamendiliikmetega. Samuti peab see toimima foorumina, mis kaasab kodanikuühiskonna eri osalejaid, näiteks erasektori ettevõtjaid (nii väikeseid kui ka suuri), vabatahtlikku sektorit ja kodanikke.

Lisaks peaks platvormist saama foorum, kus jagatakse parimaid tavasid ja edulugusid, kuid ka selliseid ideid, mille teostamine pole õnnestunud. Foorumi eesmärk peab olema tagada, et ettepanekud ei ole vaid ühesuunalised – liidu institutsioonidelt allapoole –, vaid et liidu tasandi ettepanekute ja algatuste loomisel võetakse arvesse ja kasutatakse kohaliku tasandi kogemusi.

Selleks et toetada kestliku arengu eesmärkide rakendamist Euroopa tööprogrammis, on raportööri arvamusel komisjonil õige aeg viia ellu mitu olulist uuringut selle kohta, kas praegused alameesmärgid on piisavad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Samuti on tähtis, et kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aruandmine kuuluks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsuse töötavade hulka ning et komisjon toetaks erasektori ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda mitut sidusrühma hõlmava platvormi kaudu, et muuta kestliku arengu eesmärgid töötavade osaks.

Raportöör juhib tähelepanu Regioonide Komitee tehtud tööle linnade ja piirkondade tähtsuse rõhutamisel kestliku arengu eesmärkide saavutamise kontekstis. Eelkõige väärib mainimist, et linnad teevad konkreetseid jõupingutusi, et tõhustada ühenduvust, energiatarbimist, transporti

RR\1129473ET.docx 29/56 PE601.046v02-00

ET

ja jäätmekäitlust. Neist algatustest – millest paljud kuuluvad linnapeade pakti tegevuse alla– parimad aitavad saavutada kestliku arengu eesmärke 3, 6, 8, 9, 10 ja 11.

Euroopal on võimalus hinnata, kas selle praegune kliimapoliitika on võimeline saavutama soovitud kestliku arengu eesmärke. Käesolevas raportis hinnatakse, kas ELi CO2-heite vähendamise peamised vahendid – heitkogustega kauplemise süsteem ja jõupingutuste jagamist käsitlev otsus – aitavad vähendada CO2-heidet, et vajalikul määral piirata kliimamuutuste halvimat mõju. Need süsteemid kuuluvad mitme vahendi hulka, mida hinnatakse seoses nende suutlikkusega saavutada kestliku arengu eesmärke 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 15 ja 17.

Lisaks tegeletakse raportis sellega, kas muu Euroopa tasandi energia-, jäätme- ja keskkonnapoliitika on piisav, et EL jääks planeedi vastupidavuse ohututesse piiridesse ja saavutaks kestliku arengu eesmärgid 2, 3, 6, 11, 12, 14 ja 15.

Euroopa Parlament tunneb heameelt komisjoni võetud jätkusuutliku majanduskasvu kohustuse üle ning rohelise, kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive vajalikkuse tunnistamise üle. Praeguste jäätmekäitlusalaste õigusaktide range rakendamine Euroopa tasandil loob üle 400 000 rohelise töökoha ning jäätmedirektiivide läbivaatamisega võidakse luua täiendavad 180 000 rohelist töökohta. Täiendavate energiatõhususe ja -säästu meetmete võtmine võib luua veel kuni 2 miljonit rohelist töökohta ja 3 miljonit lisatöökohta taastuvenergia sektoris, mis aitab saavutada kestliku arengu eesmärke 1, 2, 3, 4, 7, 9, 10 ja eelkõige inimväärse töö loomise eesmärki 8.

Samuti peame olema valvsad seoses planeedi vastupidavuse piire käsitleva viimase aruandega, milles näidatakse, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on planeedi suurim probleem. Seepärast peavad liit ja liikmesriigid suurendama jõupingutusi, et EL suudaks saavutada kestliku arengu eesmärgid 14 ja 15, peatades bioloogilise mitmekesisuse vähenemise aastaks 2020 ja taastades vähemalt 15 % degradeerunud ökosüsteemidest.

Ka tarbimine ja tootmine peavad muutuma säästvamaks, et saavutada kestliku arengu eesmärk 12. Suure osaga tarbimisest saab tegeleda jäätmedirektiivide kaudu, eelkõige pakendidisaini, toidujäätmete ja elektroonikadisaini valdkonnas. Ent tootmine kuulub Euroopa Liidu majanduse, tööstuse ja taristu mitmele tasandile. See asjaolu näitab, et kestliku arengu eesmärkide integreerimiseks on tähtis teha tööd liidu kõigis valdkondades ning et seda ei ole võimalik saavutada ilma ühiskonna täieliku kaasamiseta.

Raportöör tunnistab, et kestliku arengu eesmärk 3 rahvatervise kohta on ühine ja kohaldatav teistele kestliku arengu eesmärkidele. Kuigi ravimite kättesaadavus ning uute haiguste ja ravimite uuringud on tähtsad, leiab raportöör, et ilma tervisliku kliima ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmiseta on võimatu suurendada eluiga ja vähendada keskkonnaga seotud suremust, mida nõutakse eesmärkidega 12, 13, 14 ja 15.

Liikmesriigid on ÜRO kestliku arengu eesmärkide programmi osalised nii üksikute riikidena kui ka Euroopa Liidu liikmete rühmana. Lisaks on liikmesriigid ja EL ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni programmi ehk Pariisi kliimakokkuleppe osalised. Pariisi kokkuleppe täitmine tähendab oluliste meetmete võtmist kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, metsade hävitamise suurt piiramist ja ressursitõhusamaks muutumist, et hoida globaalne soojenemine ainult 1,5 °C kõrgemal tööstuseelse ajastu tasemest. Pariisi kokkulepe

PE601.046v02-00 30/56 RR\1129473ET.docx

ET

ja kestliku arengu eesmärgid kattuvad mitmes valdkonnas. Seetõttu peaksid komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid tundma heameelt selle üle, kui mitmes valdkonnas täidetakse ühel ajal kaks rahvusvahelist kohustust.

Kestliku arengu eesmärkide integreerimine parema õigusloome strateegiasse suurendab Euroopa õigusaktidega tehtavat tööd. Õigusaktis tuleks selgelt näidata, kus saavutatakse sellega kestliku arengu eesmärgid. Käesolevas raportis juhitakse tähelepanu valdkondadele, milles Euroopa on poliitika kujundamisel eemaldunud kestliku arengu eesmärkidest, näiteks stiimulite loomine toidukultuuripõhiste biokütuste tootmisele. Samas tunneme heameelt suundumuse üle lisada kliimat ja keskkonda mõjutavatesse poliitikavaldkondadesse kestlikkuse kriteeriumid ja tarneahela hoolsuskohustus ning suundumuse üle kaasata Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlisrahvaste õigusi käsitleva konventsiooni nr 169 teemad poliitikakujundamisse, kui see mõjutab teisi riike.

Tähtis teema on ka rahanduse jätkusuutlikkus. ELi finantsturud suunavad jätkuvalt investeeringuid fossiilkütustel põhinevasse tööstusesse ja teistesse jätkusuutmatutesse valdkondadesse. Kokkuvõttes ohustab see investorite potentsiaalseid dividende, sest pikaajalise kasu tõenäosus väheneb sedavõrd, kuidas kogub hoogu üleminek taastuvenergiale (nn süsinikumull). Kui finantsturud ei erguta portfellide üleminekut jätkusuutlikele alternatiividele, võivad nad õõnestada kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi muudes valdkondades.

Ülitähtsad on pikaajaliste, inimväärsete ja roheliste töökohtade loomise kavad. Ent käesolevas raportis soovitakse rõhutada ka seda, et Euroopa majanduse eemaldumine traditsioonilisest rasketööstusest, millele see on seni tuginenud, toob paratamatult kaasa töövõimaluste vähenemise teatavates tööstusharudes. Seepärast ongi nii tähtis õiglase ülemineku põhimõte. Tuues õiglase ülemineku idee Euroopa poliitikasse ja luues õiglase ülemineku fondi, tuleks terviklikumale ja kestlikumale tööstusmudelile ülemineku protsessis tagada, et muudatustest kõige rohkem mõjutatud kogukonnad ei kannata kahju, neid toetatakse mitmel tasandil ning neile antakse rahalist või muud abi esmajärjekorras.

Käesolevas raportis rõhutatakse innukalt, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine eeldab kohanemist uuenduslike ja ajas muutuvate lähenemisviisidega ning seepärast tuleks see protsess igal aastal üle vaadata. Ülevaatamise käigus tuleks Euroopa Parlamenti käsitleda täisväärtusliku partnerina. Raportöör teeb ettepaneku Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise iga-aastase ümarlaua kohta, mille tööd juhib komisjon ning mille eesmärk on anda ülevaade edusammudest ja leppida kokku edasiste meetmete võtmise ajakavas.

Komisjon on koos liikmesriikidega alustamas suurt uuendusprotsessi, milles võetakse vaatluse alla Euroopa ja Euroopa Liidu pikaajaline tulevik. On tähtis haarata sellest võimalusest, et mitte ainult hinnata ja vaagida kestliku arengu eesmärkidega seoses juba tehtud tööd, vaid integreerida need eesmärgid töövaldkondadesse, mis ei hõlma veel nende eesmärkide saavutamiseks võetud lähenemisviisi. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidu kõigis töövaldkondades vastu võetud ühine Euroopa lähenemisviis tagab, et lisaks sellele, et püüame kohandada oma praegust eluviisi ja praegusi tööharjumusi oma keskkonna kaitsmise nimel, varustame ka tulevased põlvkonnad vahenditega, mis aitavad tulla toime probleemidega ja kasutada maailmamajanduse pakutavaid võimalusi, olles aina teadlikumad kestlikkuse vajalikkusest.

RR\1129473ET.docx 31/56 PE601.046v02-00

ET

19.6.2017

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ELi kestliku arengu meetmete kohta(2017/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Elly Schlein

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 võib osutuda murranguliseks ning sellega seatakse üldised, ambitsioonikad, terviklikud, jagamatud ja omavahel seotud eesmärgid, et kaotada vaesus, võidelda diskrimineerimise vastu, edendada jõukust, keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset kaasatust ja inimõiguste austamist, ning tugevdada rahu ja julgeolekut; arvestades, et need eesmärgid nõuavad kohest tegevust, et neid täielikult ja tõhusalt rakendada;

B. arvestades, et komisjon ei ole veel koostanud 2030. aastani ulatuva tegevuskava rakendamise põhjalikku strateegiat, mis hõlmab sise- ja välispoliitika valdkondi ja üksikasjalikku ajakava, nagu Euroopa Parlament nõudis oma resolutsioonis tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta12, samuti ei ole komisjon täielikult ära kasutanud oma riiklikul tasandil võetud meetmete üldise koordineerija rolli; arvestades, et tõhus rakendamisstrateegia ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanism on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks otsustavalt tähtis;

C. arvestades, et kliimamuutused ei ole eraldiseisev keskkonnaprobleem, vaid ÜRO andmetel üks meie aja raskemaid probleeme13, kujutades kestlikule arengule tõsist ohtu, ning kliimamuutuste ulatuslik enneolematu mõju seab vaeseimad ja kõige kaitsetumad elanikkonnarühmad ebaproportsionaalselt suure surve alla ja suurendab ebavõrdsust riikide vahel ja riikide sees; arvestades, et kiireloomuliste meetmete võtmine kliimamuutustega võitlemiseks on lahutamatult seotud kestliku arengu eesmärkide eduka rakendamisega;

12 Euroopa Parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsioon Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0224. 13 https://unstats.un.org/sdgs/report/2016/goal-13/

PE601.046v02-00 32/56 RR\1129473ET.docx

ET

D. arvestades, et kestliku arengu eesmärkide rahastamine on suur väljakutse, mis eeldab tugevat ja ülemaailmset partnerlust ning kõigi erinevate rahastamisviiside (riigisisestest ja rahvusvahelistest vahenditest, avaliku ja erasektori vahenditest ning innovaatilistest rahastamisallikatest), samuti mitterahaliste vahendite kasutamist; arvestades, et erasektori vahenditest rahastamine võib avaliku sektori vahenditest rahastamist täiendada, kuid mitte asendada;

E. arvestades, et kodumaiste ressursside tõhus kasutuselevõtt on asendamatu tegur selleks, et saavutada 2030. aasta tegevuskava eesmärgid; arvestades, et ettevõtete maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine mõjutab eriti arengumaid;

F. arvestades, et kestliku arengu edendamine nõuab paindlikkust, mille abil tuleks edendada mitmekülgset lähenemisviisiga ELi välistegevuses ja poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte säilitamisega; arvestades, et liikmesriikide ja ELi poliitikal on arengumaadele nii kavatsetud kui ka ettekavatsemata mõju, ning kestliku arengu eesmärgid kujutavad endast ainulaadset võimalust sidusama ja õiglasema poliitika kujundamiseks arengumaade suhtes;

G. arvestades, et rahvusvaheline kaubandus võib olla võimas majanduskasvu ja arengut tagant tõukav jõud ning suur osa ELi impordist on pärit arengumaadest; arvestades, et tegevuskavas aastani 2030 tunnustatakse kaubandust kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahendina;

H. arvestades, et rändeprobleemi ja maailma suureneva rahvastiku vajadustega tegelemine on kestliku arengu saavutamiseks otsustavalt tähtis; arvestades, et tegevuskavas aastani 2030 rõhutatakse rände potentsiaali arengu hoogustajana; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 on vaesuse kaotamine seatud ELi arengupoliitika esmaseks eesmärgiks;

1. kutsub komisjoni üles töötama välja ambitsioonika üldise strateegia, mis koondab olemasolevad algatused, seab uued prioriteedid olemasolevate poliitikavaldkondade ja nende rakendamise vahel valitsevate ulatuslike lõhede analüüsimise alusel ning poliitikavaldkondade vahelisi koostoimeid ja vastuolusid arvesse võttes, ning milles antakse nii ELi institutsioonidele kui ka liikmesriikidele suuniseid kestliku arengu tegevuskava rakendamise, järelevalve ja läbivaatamise kohta; arvestades, et seda tuleks teha, tagades samal ajal, et ELi sise- ja välispoliitika on tegevuskavaga kooskõlas, ootamata enne selle protsessi alustamist ära, kuni strateegia „Euroopa 2020“ lõpeb;

2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama kindlaks selge, konkreetse, ambitsioonika ja üksikasjaliku 2030. aastani ulatuva tegevuskava rakenduskava koos konkreetsete eesmärkide, kindlaksmääratud ajakava ja kooskõlastamise meetoditega ELi ja selle liikmesriikide vahel; rõhutab, et see rakenduskava peaks tuginema läbipaistvale ja tõhusale järelevalvele, aruandlusele ja läbivaatamise raamistikule, millesse on tihedalt kaasatud Euroopa Parlament ja kodanikuühiskond; rõhutab, et lisaks peaks rakenduskava põhinema põhjalikul mõõdetavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumil, mis hõlmab inimõigusi ning sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnategureid, ning ei peaks tuginema ainult traditsioonilistele näitajatele, nagu SKP, kuna see ei kajasta ebavõrdsust ega keskkonnaseisundi halvenemist;

3. tuletab meelde, kui oluline on 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava

RR\1129473ET.docx 33/56 PE601.046v02-00

ET

aluspõhimõte, et kedagi ei tohi kõrvale jätta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma jõulisi meetmeid, et tegeleda ebavõrdsusega riikide sees ja nende vahel, kuna ebavõrdsus võimendab muid üleilmseid probleeme ja takistab kestlikku arengut; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama oma poliitikas teadusuuringuid ja andmete lahtikirjutatust, tagamaks et kõige kaitsetumad ja tõrjutumad on kaasatud ja esmatähtsal kohal;

4. rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik tuleks kavandada selliselt, et see võimaldaks rakendada ELi strateegiat ja 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava rakenduskava ning tagaks ELi olulise panuse 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava eesmärkide täitmisse kogu maailmas; kutsub komisjoni üles tagama, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on kestliku arengu prioriteedid integreeritud ELi eelarvesse ja et kõikide finantsinstrumentide eelarvest eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid, et EL saaks täita oma 2030. aastaks võetud kohustused;

5. selleks, et aidata saavutada kestliku arengu eesmärk 3 – kõigi tervis ja heaolu – väljendab heameelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri kõrgetasemelise ravimite kättesaadavusega tegeleva rühma aruande üle, ja palub, et komisjon teeks ettepaneku selle soovituste rakendamiseks asjaomastes poliitikavaldkondades;

6. rõhutab, kui tähtis on ametlik arenguabi 2030. aastani ulatuva tegevuskava eesmärkide saavutamiseks, et kaotada vaesus selle kõikides vormides ja võidelda ebavõrdsuse vastu, kuid kordab samas, et arenguabist üksi ei piisa arengumaade vaesusest väljatoomiseks; rõhutab vajadust edendada selliste vahendite kasutamist, mis soodustavad suuremat vastutuse võtmist, nagu eelarvetoetus; kutsub ELi ja liikmesriike üles viivitamata võtma taas eesmärgiks anda 0,7 % kogurahvatulust arenguabi vajadusteks ning palub selle saavutamiseks esitada ametliku arenguabi järkjärgulise suurendamise ajakava ettepanekud; tuletab meelde ELi kohustust eraldada vähemalt 20 % ametlikust arenguabist inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele ning nõuab selle kohustuse uuendamist; kutsub komisjoni üles täitma OECD arenguabi komitee (DAC) soovitust (iga-aastane keskmine toetuste andmine kokku 86 % ulatuses ametliku arenguabi kohustustest); nõuab ametliku arenguabi kaitsmist kõrvalesuunamise eest ja rahvusvaheliselt kokku lepitud arengu tõhususe põhimõtete järgimist säilitades ametliku arenguabi põhieesmärgi, milleks on vaesuse kaotamine, ning pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud ja ebakindla olukorraga riikidele; tuletab meelde vajadust minna laiemas arengukavas kaugemale abiandja ja abisaaja suhtest;

7. rõhutab, et teadus, tehnoloogia ja innovatsioon on olulised vahendid kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks, kuna need edendavad sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning saavad anda elupäästvaid lahendusi vaesusega seotud ja unarusse jäetud haiguste ülemaailmse probleemiga tegelemisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama nii finants- kui poliitilist keskkonda, et edendada teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni oma arengukoostöö kaudu;

8. palub komisjonil ja liikmesriikidel kinnitada oma pühendumust poliitikavaldkondade arengusidususele, kuna see aitab tugevalt kaasa laiema poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe saavutamisele, ning see on kestliku arengu eesmärkide edukaks rakendamiseks määravalt tähtis; rõhutab, kui oluline on, et ELi poliitikavaldkonnad, eelkõige kaubandus-, fiskaal-, rände-, põllumajandus- ja energiapoliitika, oleksid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208 ning ei kahjustaks inimõigusi või

PE601.046v02-00 34/56 RR\1129473ET.docx

ET

kolmandate riikide võimet saavutada kestlik areng; rõhutab vajadust tõhustada poliitikavaldkondade arengusidususe ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe mehhanisme kõigis ELi institutsioonides ja poliitika kujundamises, ning tagada, et poliitikavaldkondade sidususe põhimõtet järgitakse piisavalt korrapärastes avalikes mõjuhinnangutes ning kehtestades asjakohased aruandekohusluse, leevendamise ja kaebuste lahendamise mehhanismid;

9. kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhusalt süvalaiendama kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist arengupoliitikasse; rõhutab vajadust soodustada tehnosiiret energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate valdkonnas, ning toetada investeeringuid väikesemahulistesse, võrguvälistesse ja detsentraliseeritud taastuvenergia projektidesse; kutsub ELi üles suurendama oma abi säästva põllumajanduse valdkonnas, et tulla toime kliimamuutustega, kasutades selleks sihtotstarbelist toetust väikepõllumajandusettevõtjatele, põllumajanduskultuuride mitmekesistamisele, agrometsandusele ja agroökoloogilistele tavadele;

10. rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide läbivaatamisel ja järelmeetmete võtmisel on oluline roll kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles järgima ELi juhtivat rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 väljatöötamisel ja rakendamisel selle abil, et enne ÜRO Peaassamblee egiidi all toimuvat kõrgetasemelist poliitilist foorumit lepitaks liikmesriikide ja ELi institutsioonide kooskõlastatud aruannete põhjal kokku ELi ühistes seisukohtades ja ühtses aruandluses; kutsub komisjoni üles arutama eelseisval kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil olemasolevaid meetmeid ja konkreetseid kestliku arengu eesmärke, mida läbi vaatama hakatakse;

11. nõuab, et Euroopa Parlamendis loodaks komisjonidevaheline kooskõlastusmehhanism, kellel oleks volitus teostada järelevalvet ja järelmeetmeid ELi poolt 2030. aastani ulatuvas tegevuskavas võetud kohustuste rakendamise üle; rõhutab, et Euroopa Parlament peab võtma kohustuse luua sellised koordineerimisstruktuurid (nt iga-aastane kokkuvõte täiskogul eduaruannete põhjal, kontaktpunktid kõikides komisjonides või spetsiaalne töörühm) ja määrama võimalikult kõrgel tasandil ühe või mitu isikut, kelle ülesanne on neid koordineerimispüüdlusi suunata;

12. rõhutab, et kestliku arengu kolm mõõdet – keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne – on lahutamatult seotud, ja rõhutab, et majanduslik jätkusuutlikkus on keskkonna jaoks väga oluline; rõhutab, et hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste edendamine on oluline mitte üksnes sotsiaalse jätkusuutlikkuse, vaid ka loodusvarade vastutustundliku kasutamise ja keskkonnakaitse jaoks; kutsub komisjoni üles juhtima laialdast rahvusvahelist koostööd, tegema koostööd kolmandate partneritega, et suurendada vastupanuvõimet ja võimet kohaneda kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega, arendada jätkusuutlikku, väheseCO2-heitega tulevikuvõimalusi ning kiirendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heite vähendamist kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga 13 ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooniga;

13. on seisukohal, et rahu, julgeoleku ja õigluse toetamine arengumaades on otsustava tähtsusega; rõhutab, et julgeolekuga seotud kulude rahastamine, mis ei ole ametlik arenguabi, peab tulema muudest vahenditest kui arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa Arengufond või muud mehhanismid, mida rahastatakse ainult nendest vahenditest;

RR\1129473ET.docx 35/56 PE601.046v02-00

ET

14. võtab teadmiseks erasektori rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel, eelkõige erasektori vastutuse säästvale tarbimisele ja tootmistavadele ülemineku eest Euroopas ja kogu maailmas; Tuletab meelde, et erasektori vahenditest rahastamine võib avaliku sektori vahenditest rahastamist täiendada, kuid mitte asendada; kutsub komisjoni üles edendama siduvaid kohustusi ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja läbipaistvuse valdkonnas, tagamaks et erasektori panus on täielikult kooskõlas 2030. aasta tegevuskavaga ning et erasektor järgib selgeid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja inimõiguste alaseid norme, vastutustundliku rahastamise põhimõtteid ning ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; tuletab sellega seoses meelde vajadust hinnata erasektori kaasamisel eel- ja järelhindamise teel arenguga seotud tulemusi;

15. rõhutab, et õiglase ja läbipaistva maksustamise tagamine, võitlus maksustamise vältimise, ebaseaduslike rahavoogude ja maksuparadiiside vastu koos riigi rahanduse parema juhtimise, jätkusuutliku majanduskasvu ja kohalike ressursside suurema mobiliseerimisega on 2030. aastani ulatuva tegevuskava rahastamiseks ülioluline; nõuab, et EL looks rahastamisprogrammi (DEVETAX 2030), et anda abi konkreetselt tärkava turumajandusega riikides maksustruktuuride kehtestamisel ja aidata arenguriikidel luua 2030. aastaks uued maksuhalduri piirkondlikud asutused; kordab oma üleskutset ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamiseks, et tulla toime sellise ülemaailmse probleemiga nagu vaesus, ülekutset uurida riikide ja ELi tasandi maksupoliitika ülekanduvat mõju arenguriikidele ning nõuab poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte järgimist kõnealuse valdkonna õigusloomes;

16. rõhutab õiglaste ja eetiliste vabakaubanduslepingute olulisust ning nõuab tungivalt, et EL kujundaks oma kaubanduspoliitika kooskõlas 2030. aastani ulatuva tegevuskavaga, austades samal ajal kolmandate riikide poliitilist vabadust reguleerida, et edendada kestlikku arengut, inimõigusi, kõrgeid sotsiaalseid ja keskkonnanorme, säästvat tarbimist ja piirkondlikku integratsiooni ning võidelda vaesuse, korruptsiooni ja ebavõrdsuse vastu;

17. võtab teadmiseks probleemid, mida tekitab megalinnade plahvatuslik kasv, ning katsumused, mida see nähtus sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele põhjustab; nõuab tasakaalustatud piirkondlikku arengut ning tuletab meelde, et hoogne majandustegevus maapiirkondades ja väiksemates linnades vähendab survet rännata linnalistesse megakeskustesse, leevendades seega kontrollimatu linnastumise ja rände probleeme; rõhutab, et detsentraliseeritud piirkondlikud struktuurid edendavad piiratud toitainete, näiteks fosfori ringlust linnadest tagasi põllumajanduslikku tootmisse;

18. kutsub komisjoni üles edendama jätkusuutlikke ülemaailmseid väärtusahelaid koos nõuetekohase hoolsuse süsteemide kehtestamisega äriühingutele, pöörates tähelepanu kogu tarneahelale, kuna see ergutaks ettevõtteid investeerima vastutustundlikumalt ja stimuleeriks kestlikkust käsitlevate peatükkide tõhusamat rakendamist vabakaubanduslepingutes, sh korruptsioonivastane võitlus, läbipaistvus, võitlus maksustamise vältimise vastu ja vastutustundlik äritegevus;

19. palub komisjonil ja liikmesriikidel kohandada oma rändekäsitust, et töötada välja rändepoliitika kooskõlas säästva arengu eesmärgiga 10, faktidel põhineva suhtumisega rändajatesse ja varjupaigataotlejatesse ning võideldes rändajate vastu suunatud ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu, samuti eesmärgiga investeerida inimarengu peamisse edasiviivasse jõudu; väljendab uuesti muret selle pärast, et ebaseadusliku rände

PE601.046v02-00 36/56 RR\1129473ET.docx

ET

ja sundrände algpõhjustega tegelevat uut poliitikat ja rahalisi vahendeid võidakse rakendada arengupoliitika eesmärke kahjustavalt, ning nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks selleha seoses tugevam järelevalveroll, tagamaks, et uued rahastamisvahendid on kooskõlas EL, eriti 2030. aastani ulatuva tegevuskava õigusliku aluse, põhimõtete ja kohustustega; lükkab tagasi idee, et arenguabi tuleks muuta tingimuslikuks piirikontrollist, rändevoogude juhtimisest või tagasivõtulepingutest, millel põhineksid partnerlussuhted ja arengukoostöö kolmandate riikidega;

20. väljendab heameelt noortesse investeerimise tähtsustamise üle, kuna nemad on kestliku arengu eesmärkide peamised elluviijad; rõhutab vajadust kasutada ära arengumaade demograafilist dividendi, võttes selleks kasutusele asjakohase riikliku poliitika ja investeeringud noorte haridusse ja tervishoidu, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ja -haridusse; rõhutab, et viimaks ometi on võimalus edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, mis on poliitikavaldkondade arengusidususe oluline tegur, ning nõuab tungivalt, et EL integreeriks need kõigisse välistegevuse valdkondadesse; rõhutab, et need inimarengu ja inimkapitali võtmetegurid tuleb prioriteediks seada, et tagada kestlik areng;

21. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua ELi mitmeid sidusrühmi ühendav platvorm, mille ülesanne on kestliku arengu eesmärkide rakendamise järelevalve ja parimate tavade vahetamine sektoriüleselt; rõhutab vajadust kaasava protsessi järele, et konsulteerida kõigi sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga kui aktiivse partnerina kogu 2030. aastani ulatuva tegevuskava kavandamise, rakendamise, järelevalve ja läbivaatamise protsessi vältel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima sihtotstarbelistesse haridusprogrammidesse ja kampaaniatesse, et suurendada kodanike teadlikkust kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030.

RR\1129473ET.docx 37/56 PE601.046v02-00

ET

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev 30.5.2017

Lõpphääletuse tulemus +:–:0:

1903

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Ádám Kósa, Cécile Kashetu Kyenge, Paul Rübig, Judith Sargentini

PE601.046v02-00 38/56 RR\1129473ET.docx

ET

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19 +ALDE Beatriz Becerra Basterrechea, Paavo Väyrynen

ECR Eleni Theocharous

EFDD Ignazio Corrao

PPE Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta

S&D Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Linda McAvan, Vincent Peillon, Elly Schlein

Verts/ALE Maria Heubuch, Judith Sargentini

0 –

3 0GUE/NGL Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

PPE Anna Záborská

Kasutatud tähised:+ : poolt– : vastu0 : erapooletu

RR\1129473ET.docx 39/56 PE601.046v02-00

ET

31.5.2017

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ELi kestliku arengu meetmete kohta(2017/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Ulrike Müller

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kõik Pariisi kokkuleppe allkirjastanud ja neil on seetõttu kohustus hoida globaalne soojenemine tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi, et hoida temperatuuritõus tööstuseelse tasemega võrreldes alla 1,5 °C;

1. peab tervitatavaks kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle eesmärke kestlikkuse tagamiseks; nõuab võrdse tähelepanu pööramist kõigile kolmele (sotsiaalsele, keskkonnaalasele ja majanduslikule) kestlikkuse sambale; rõhutab, et kuigi ELi põllumajandus annab juba praegu säästlikkusse väärtusliku panuse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), keskkonnanõuete ja nõuetele vastavuse kaudu, peab ta siiski kohandama end paremini ülemaailmsel, Euroopa ja riiklikul tasandil keerukamate ja omavahel seotud suundumuste ja probleemidega, millega maailm praegu silmitsi seisab, ning pöörama samal ajal erilist tähelepanu kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

2. rõhutab Euroopa põllumajandussektori äärmiselt olulist panust ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse, seda eelkõige seoses kestliku arengu eesmärgiga nr 2, milleks on kaotada nälg, tagada toiduga kindlustatus ja parem toitumus ning edendada säästvat põllumajandust; tunnistab lisaks oma olulist rolli, mis aitab saavutada ka teisi kestliku arengu eesmärke, nagu veevarude kestlik majandamine (kestliku arengu eesmärk nr 6), soodne, usaldusväärne, säästlik ja kaasaegne energia kõigile (kestliku arengu eesmärk nr 7), püsiv, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv (kestliku arengu eesmärk nr 8), kestlikud tootmisharjumused (kestliku arengu eesmärk nr 12), kliimamuutustega võitlemine (kestliku arengu eesmärk nr 13) ning metsade säästev majandamine, pinnasekahjustuste peatamine ja leevendamine, võitlus kõrbestumisega ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine (kestliku arengu eesmärk nr 15);

PE601.046v02-00 40/56 RR\1129473ET.docx

ET

3. toonitab põllumajanduse, keskkonna ja toiduga kindlustatuse vahelist ainulaadset ja vastastikku täiendavat suhet; rõhutab sellega seoses liikmesriikides kohalikul tasandil juhitavate põllumajanduse keskkonnatoetuskavade rolli selle suhte edendamisel ja tugevdamisel;

4. kutsub komisjoni üles ergutama tõhusamate põllumajandustavade kasutamist – nagu agroökoloogia ja mitmekesistamine – ja põllumajandusressursside säästva haldamise täiustamist Euroopa Liidus ja kolmandates riikides, et vähendada põllumajandusliku tootmise sisendikulusid ja toitainete kadu, toetada teadmiste ja uuenduste ülevõtmist, edendada ressursitõhusust ning suurendada põllukultuuride mitmekesisust ja põllumajandussüsteemide kestlikkust;

5. märgib, et arengumaades võiksid põllumajandussektoris töötavad naised suureneda põllumajandussaaki 20–30 % võrra, kui neil oleks ressurssidele samasugune juurdepääs nagu meestel; rõhutab, et sellisel tasemel saagikus võiks vähendada kogu maailmas nälga kannatavate inimeste arvu 12–17 % võrra;

6. juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandussektor annab maapiirkondades tööd miljonitele inimestele nii põllumajanduses kui ka teistes sektorites, tagades toiduga varustatuse ja kindlustatuse ning maapiirkondade atraktiivsuse elu-, töö- ja puhkepaigana; juhib lisaks tähelepanu sellele, et suure bioloogilise mitmekesisuse ja kõrge loodusväärtusega maastikud meelitavad inimesi maale, andes maapiirkondadele lisaväärtust; märgib maaelu arengu poliitika suurt väärtust elujõuliste, vastupidavate ja dünaamiliste maakogukondade ja maamajanduste ülesehitamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et selle saavutamiseks on väga tähtis, et põllumajandustootjatel oleks ressurssidele parem juurdepääs;

7. nõuab, et põllumajanduse arendamisel asetataks kesksele kohale pereettevõtted, kasutades selleks paremini ära Euroopa fonde, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), ning pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, vahetades ja edastades oskusteavet ning kasutades ära kohalike ja piirkondlike väärtus- ja tootmisahelate eeliseid ja piirkonna tööhõivet, pannes seejuures suuremat rõhku linnalähedaste piirkondade vahelistele sidemetele ja otsemüügile, mis on edukalt toiminud paljudes ELi piirkondades; on seisukohal, et põllumajandustootjate suutlikkus saada oma töö eest õiglast tasu on Euroopa põllumajanduse kestlikkuse eeltingimus ja põllumajandustootjate heaolu tagatis;

8. on veendunud, et kestvate, jätkusuutlike ja kaasavate lahenduste tagamiseks tuleb kindlustada avaliku sektori investeeringute piisav tase;

9. rõhutab eriti, et naised, kes on maapiirkondades peamisteks sotsiaalmajanduslikeks üksusteks olevate põllumajanduslike pereettevõtete liikmed, täidavad kandvat rolli toidutootmise, traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimise, kultuurilise identiteedi ja keskkonnakaitse eest hoolitsemisel, pidades silmas, et maapiirkondade naisi mõjutab ka palga- ja pensionilõhe;

10. tuletab meelde, et oluline on tagada nõuetekohased avalikud teenused, eelkõige laste ja eakate eest hoolitsemine, arvestades, et sellised teenused on eriti olulised naiste jaoks, kuna neil on traditsiooniliselt olnud oluline roll noorte ja eakate pereliikmete eest hoolitsemisel;

RR\1129473ET.docx 41/56 PE601.046v02-00

ET

11. tervitab komisjoni võetud kohustust jätkata tööd ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamiseks ning kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid ettepanekuid edasiseks lihtsustamiseks ja sihipäraseks käsituseks;

12. juhib tähelepanu sellele, kui tähtsat rolli mängivad traditsioonilised teadmised ja toiduained, eriti ELi äärepoolseimates piirkondades, mägipiirkondades ja ebasoodsate tingimustega piirkondades, ning Euroopa kvaliteedikavade, nagu näiteks kaitstud geograafilise tähise (KGT) majanduslik panus kohalike piirkondade jaoks; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab üksmeelselt sellise kaitse laiendamist suuremale hulgale piirkondlikult toodetud kaupadele; rõhutab sellega seoses lisaks ELi kvaliteedikavade (kaitstud päritolunimetus / kaitstud geograafiline tähis / garanteeritud traditsiooniline toode) rolli elatusvahendite pakkumisel ja säilitamisel; tunnistab, et need kavad on laiemalt tuntud üksnes mõnes liikmesriigis, ja nõuab, et kogu liidus parandataks teadlikkust nende eelistest;

13. rõhutab, kui oluline ja suure potentsiaaliga on Euroopas (ka mittepuidulisi ressursse hõlmav) säästev metsamajandamine, mis tagab töökohad, loob lisaväärtust ja annab väga olulise panuse bioloogilise mitmekesisuse, kliima ja keskkonnakaitsega seotud eesmärkide saavutamisse; rõhutab vajadust võtta arvesse puidu mitmesuguseid kasutusviise, nii et kogu ressurssi arendataks kestlikult; juhib tähelepanu asjaolule, et ELil ei ole ühist metsapoliitikat ning seda silmas pidades peaks metsa majandamine vastama „Euroopa metsade“ (Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) raames esitatud nõuetele;

14. rõhutab puidu ja muude metsasaaduste, näiteks korgi, ja puidust saadavate toodete, sealhulgas tekstiilkiudude kestliku tootmise tähtsust kestlike majandusmudelite väljatöötamisel ja roheliste töökohtade loomisel;

15. rõhutab, et Vahemere piirkonna metsad ja dehesa agrometsandussüsteem, kus kestlik ekstensiivne loomakasvatus on sujuvalt ühendatud põllu- ja metsamajandustegevusega, aitavad saavutada bioloogilise mitmekesisuse kestlikkuse säilitamise ja kaitsmise eesmärke, et saada ÜPP raames tunnustust ja toetust;

16. möönab, et metsa majandamiseks ja puidu väljaveoks on vaja paremat transporti ja logistikat; kutsub seetõttu liikmesriike üles välja töötama kliimat vähem kahjustavaid kestlikke logistika- ja raiesüsteeme;

17. rõhutab, kui tähtis on, et kõikidel liikmesriikidel oleks ühine nägemus ja tegevusraamistik, juhtides erilist tähelepanu kestliku põllumajanduse arendamise põhiteguritele, nagu ressursside kestlik kasutamine ja kliimamuutuste poliitika;

18. rõhutab, kui oluline on põllumajandusettevõtete ja biomajanduse jaoks bioenergia, kuna taastuvenergia tootmine, salvestamine, jaotamine ja kohapeal kasutamine aitab täiendavate müügiks mõeldud toodete pakkumisega kindlustada põllumajandustootjate sissetulekut ning nii luua kui ka säilitada kvaliteetseid töökohti maapiirkondades; rõhutab, et bioenergia arendamist tuleb jätkata kestlikult ning see ei tohi takistada toidu ja sööda tootmist; toonitab, et energiavajaduste rahuldamiseks tuleks pigem ergutada selliste jäätmete ja kõrvalsaaduste kasutamist, mis ei ole kasulikud üheski muus protsessis;

19. märgib, et tootmis- ja tarneahelas tekkinud toidukao ja toidujäätmete vastu võitlemine on

PE601.046v02-00 42/56 RR\1129473ET.docx

ET

kestliku arengu oluline aspekt, mida põllumajandus peab toetama; rõhutab, et biomajandus, mille raames kasutatakse põllumajandus- ja toidujäätmeid (mida ei saa kuskil mujal kasutada) ja sõnnikut, näiteks biogaasijaamad, biokütuse rafineerimistehased ja väetiste tootmised, on samuti üks vahenditest, mida võib ringmajanduse osana kasutada selleks, et aidata vähendada põllumajanduse keskkonnamõju, vähendades kasvuhoonegaaside heiteid ning õhku, pinnasesse ja veekogudesse paisatavaid saasteaineid, ning see võib samuti aidata kaasa tõhusamale ja kestlikumale ressursikasutusele; rõhutab, kui oluline on toetada teise samba raames sellise tehnoloogia kasutuselevõttu, mis võimaldab kasutada põllumajanduslikke jäätmeid, et parandada põllumajandussektori tõhusust; palub, et komisjon ja liikmesriigid investeeriksid vajaduse korral kõnealusesse tehnoloogiasse;

20. rõhutab, kui suure tähtsusega on biokütuste tootmise kõrvalsaadused valgurikka loomasööda piirkondliku allikana, kuna aastatel 2012–2013 tuli sellest ligi 70 % importida väljastpoolt ELi14;

21. rõhutab loomakasvatussektori panust ELi majandusse ja kestlikusse põllumajandusse, eriti kui see on integreeritud põllumajandustootmise süsteemidesse; juhib tähelepanu asjaolule, et aktiivne toitainete tsükli juhtimine loomakasvatussektoris võib vähendada CO2, ammoniaagi ja nitraatide heidete keskkonnamõju; juhib lisaks tähelepanu kestliku põllumajanduse potentsiaalile aidata tõhustada põllumajanduslikku ökosüsteemi ja edendada kliimasõbralikku põllumajandussektorit;

22. märgib, et liblikõieliste taimede kasvatamine viljavahelduse põhimõtete kohaselt võib olla kasulik nii põllumajandustootjate, loomade, bioloogilise mitmekesisuse kui ka kliimavajaduste seisukohast; palub komisjonil esitada valgurikaste kultuuride kava, mis hõlmab liblikõieliste taimede külvikordi;

23. peab vajalikuks pidevate edusammude tegemist täppispõllumajanduses, digiteerimisel, energia ratsionaalsel kasutamisel, taime- ja tõuaretuses ning integreeritud taimekaitse süvalaiendamisel vastavalt vajadusele, kuna kestliku arengu eesmärkidel ja funktsionaalsel bioloogilisel mitmekesisusel põhinev suurem tõhusus aitab vähendada nii maavajadusi kui ka põllumajanduse keskkonnamõju; on seisukohal, et bioloogilise mitmekesisuse kasutamine põllumajandustootjate huvides võib aidata suurendada sissetulekut, mulla seisundit ja tulemuslikkust ning aidata kaasa kahjuritõrjele ja tolmlemise parandamisele; rõhutab seetõttu, kui oluline on parandada õigusraamistikku, et tagada õigeaegsed, tõhusad ja tulemuslikud otsustamismenetlused; rõhutab, et need nn arukad lahendused peaksid motiveerima ja toetama algatusi, mis on kohandatud selliste põllumajanduslike väikettevõtete vajadustele, kellel puudub mastaabisääst uutest tehnoloogiatest kasu saamiseks;

24. peab oluliseks säilitada traditsiooniliste ja kohalike tõugude jõudlus ja seda arendada, võttes arvesse nende võimet kohaneda oma loomuliku keskkonna tingimustega, ning austada põllumajandustootjate õigusi taimi iseseisvalt aretada ning varuda ja vahetada eri liikide ja sortide seemneid, et tagada põllumajanduse geneetiline mitmekesisus; ei poolda mis tahes katseid patenteerida elusorganisme, taimi ja loomi, geneetilist materjali või põhilisi bioloogilisi protsesse, eriti kui see puudutab kohalikke tüvesid, sorte ja tunnuseid;

14 https://polcms.secure.europarl.europa.eu/cmsdata/103924/Schaefer_BCEPHearing.pdf

RR\1129473ET.docx 43/56 PE601.046v02-00

ET

25. on seisukohal, et selleks, et edendada Euroopa põllumajanduse tipptaset ja kvaliteeti ning viia Euroopa põllumajandus kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga 2030, on vaja jätkuvalt keskenduda teadustegevusele, innovatsioonile ja koolitusele ning investeerida põllumajandusalaste nõustamisteenuste osutamisse; rõhutab, kui tähtis on pidev ametialane areng uute tehnoloogiate valdkonnas, et suurendada tõhusust ja keskkonnasäästlikkust; nõuab seega jätkuvat teadus- ja arendustegevust seoses kõrge ja madala tehnoloogilise tasemega rakenduste ja taimekaitsega, sealhulgas madala riskiastmega bioloogilised pestitsiidid ja bioloogilised tõrjevahendid, et leida võimalusi veekasutuse vähendamiseks ja pinnase kvaliteedi parandamiseks;

26. kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava ja looma eksperdirühma, et teha tööd kestlikuma integreeritud taimekaitse juhtimissüsteemi nimel; rõhutab vajadust sellise taimekaitsesüsteemi järele, mis parandab sordiaretuse püüdluste, loomulike kaitsesüsteemide ja pestitsiidide kasutamise vastastikust mõju;

27. tunnistab kestliku põllumajandusega seotud pikaajalisi probleeme ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama järjepideva rahastamisega pikaajalist investeerimiskava alus- ja rakendusuuringute jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike lisaks üles investeerima kestliku põllumajanduse valdkonna spetsialistide koolitusse ja andma võimalusi ekspertidega konsulteerimiseks;

28. on seisukohal, et maapiirkondades tuleb edendada lairibaühenduse kättesaadavust ja transporditeenuste parandamist, et aidata kaasa mitte ainult keskkonnasäästlikkuse eesmärkide saavutamisele, vaid ka sellise majanduskasvu edendamisele maapiirkondades, mis on keskkondlikus, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes täielikult kestlik.

PE601.046v02-00 44/56 RR\1129473ET.docx

ET

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev 30.5.2017

Lõpphääletuse tulemus +:–:0:

2943

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Franc Bogovič, Hannu Takkula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Christofer Fjellner

RR\1129473ET.docx 45/56 PE601.046v02-00

ET

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29 +PPE Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert

Erdős, Christofer Fjellner, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Marijana Petir

S&D Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paolo De Castro, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

ECR Bas Belder, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk

ALDE Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Hannu Takkula

ENF Edouard Ferrand, Philippe Loiseau

4 –GUE/NGL Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez

EFDD John Stuart Agnew

3 0Verts/ALE Martin Häusling, Bronis Ropė

EFDD Marco Zullo

Kasutatud tähised:+ : poolt– : vastu0 : erapooletu

PE601.046v02-00 46/56 RR\1129473ET.docx

ET

15.5.2017

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ELi tegevuse kohta jätkusuutlikkuse tagamiseks(2017/2009(INI))

Arvamuse koostaja: Liadh Ní Riada

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on arvamusel, et kõigile parema tuleviku tagamine eeldab nii ELis ja kui ka väljaspool seda kultuuri lisamist neljandaks jätkusuutlikkuse sambaks, sest kultuur edendab uute eluviiside ja jätkusuutliku arengu paradigmade loomisega innovatsiooni ja käitumisharjumuste muutusi ning teeb võimalikuks niisuguste kogukondlike ja kohaliku tasandi lähenemisviiside väljatöötamise, mis on vajalikud jätkusuutliku arengu mõistmiseks kohalikul tasandil;

2. tunnistab innovatsiooni ja loovuse vajalikkust, et tagada linnade, piirkondade ja kogu ühiskonna jätkusuutlikum areng ning pakkuda lahendusi praegustele ühiskondlikele väljakutsetele;

3. märgib, et aktiivne osalemine kultuuris soodustab keskkonnateadlikku käitumist, parandab füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu, hõlbustab kultuuridevahelist dialoogi, soodustab austust vähemuste vastu ja hõlbustab nende sotsiaalset integratsiooni, parandab noorte suutlikkust ja kooliskäimist ning aitab seega kaasa paljude kehtivate säästva arengu eesmärkide saavutamisele ja hõlbustab seda;

4. nõuab, et juurdepääs kultuurile ja aktiivne osalemine kultuuris lisataks eraldiseisva eesmärgina säästva arengu eesmärkide hulka, võttes arvesse kultuuri valdkonnaülest ja üliolulist panust individuaalsesse ja kollektiivsesse heaolusse ning jätkusuutlikku linna, maaelu ja piirkondlikku arengusse;

5. tuletab meelde kultuuri erilist rolli välissuhetes ja arengupoliitikas, eriti seoses konfliktide lahendamise ja ennetamise, rahutagamise ja kohaliku elanikkonna mõjuvõimu suurendamisega; on seetõttu seisukohal, et uue konsensuse saavutamiseks arengu

RR\1129473ET.docx 47/56 PE601.046v02-00

ET

küsimuses on vaja ambitsioonikat ja usaldusväärset kultuuristrateegiat, mis hõlmab ka kultuuridiplomaatiat;

6. rõhutab kultuuri ja loovuse rolli innovatsioonis, kvaliteetsete töökohtade loomises, sotsiaalses ühtekuuluvuses ja jätkusuutliku majanduse arendamises, sealhulgas näiteks seoses linnade linnaruumi uuendamise ja maapiirkondade taaselustamisega; nõuab seetõttu tõhusamat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude ELi programmide vahel, et rahastada kultuuripõhiseid projekte ja algatusi;

7. on arvamusel, et kultuuriasutused ja -organisatsioonid peaksid olema jätkusuutlikkuse valdkonnas ja keskkonnahoidlike protsesside alal uuendajateks ja eeskujudeks, eelkõige kultuuripärandi, digiteerimise, turismi ja ringreise tegevate kunstnike valdkonnas; nõuab selleks ELi rohelise rahastamise algatuse loomist;

8. märgib, et sidus ja jätkusuutlik tegevuskava eeldab majandusstrateegiate ja -poliitika suunitluse muutmist eesmärgiga keskenduda kvaliteetsete töökohtade loomisele, ringmajanduse edendamisele, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastuvõtmisele; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel võidelda vaesuse, eriti laste vaesuse vastu, investeerida kvaliteetsesse formaalsesse, informaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse ja koolitusse, luua oskuste garantii ning võtta vastu sidusa ja julge kultuuristrateegia kõigil valitsemistasanditel;

9. on seisukohal, et säästva arengu eesmärgi nr 16 täitmiseks on vaja kodanike aktiivset osalemist kõigi tasandite otsustusprotsessis; toonitab sellega seoses vajadust edendada laste ja noorte aktiivset ühiskondlikku osalust;

10. rõhutab kaasava, õiglase ja kvaliteetse hariduse, koolituse, teadustegevuse ja elukestva õppega seotud võimaluste tähtsust majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega tegelemisel ning jätkusuutliku tuleviku kujundamisel; avaldab sellega seoses heameelt ELi kavatsuse üle lisada Euroopa poliitikaraamistikku säästva arengu eesmärgid, eriti arengu tegevuskava 2030 säästva arengu eesmärk nr 4;

11. rõhutab, et haridus ja koolitus on väga olulised ühiskonna suunamisel jätkusuutlikkuse poole; rõhutab asjaolu, et jätkusuutlikkusele suunatud hariduse raames arendatakse oskusi, teadmisi ja väärtusi, mis edendavad jätkusuutlikku tulevikku toetavat käitumist; ergutab seetõttu liikmesriike tugevdama oma jõupingutusi, et rakendada jätkusuutlikkusele suunatud haridust hariduse ja koolituse kõikidel tasemetel ja kõikides vormides;

12. tunnustab kodanikuühiskonna rolli üldsuse säästva arengu eesmärkide alase teadlikkuse suurendamisel ning nende käsitlemisel riigi ja rahvusvahelisel tasandil ülemaailmse kodanikuhariduse ja kodanike teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu;

13. on sügavalt mures liikmesriikide haridussüsteemide tulemuslikkuse erinevuste pärast, mida näitasid viimased PISA aruanded, ja asjaolu pärast, et aastatel 2010–2014 vähenesid haridusse ja koolitusse tehtud investeeringud ELis tervikuna 2,5 %; rõhutab, et nõuetekohaselt rahastatud kõigile kättesaadavad riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid on võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse jaoks ning säästva arengu eesmärgi nr 4 sihtide saavutamiseks ülimalt tähtsad; rõhutab siiski, et haridus kuulub jätkuvalt liikmesriikide pädevusvaldkonda;

PE601.046v02-00 48/56 RR\1129473ET.docx

ET

14. rõhutab vajadust kaasavama lähenemisviisi järele haridus- ja koolituspoliitika rahastamisel; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles mobiliseerima ja kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tagada arukas investeerimine innovatiivsetesse õpetamis-, koolitamis- ja õppimismeetoditesse, mille eesmärk on parandada oskuste kvaliteeti ja asjakohasust ning suurendada haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust;

15. soovitab, et kaasatusele ja jätkusuutlikkusele suunatud hariduse, koolituse ja elukestva õppega seoses peaksid liikmesriigid kaaluma haridus- ja tööhõivepoliitika parandamist koostöös ELiga, et tõsta teadlikkust jätkusuutlikust arengust ja tagada, et õppimine võimaldab inimestel teha vastutustundlikke otsuseid ja suurendab suutlikkust järgida tulevikku suunatud mõtteviisi; rõhutab, et haridus-, koolitus- ja oskustealane poliitika ei tohiks olla kohandatud ainult tööturu nõudmistele, vaid peaks holistiliselt edendama ka isiklikku ja ühiskondlikku arengut;

16. rõhutab vajadust tõhustada koordineerimist ning võimaldada ja optimeerida koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning muude ELi programmide vahel, et täiustada ja ajakohastada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti; rõhutab, et maapiirkondade ja kaugete piirkondade elanikkonnal peab olema võrdne juurdepääs õiglasele kvaliteetsele haridusele, koolitusele ning kultuuri ja elukestva õppega seotud võimalustele;

17. rõhutab, et haridus on isemajandava ühiskonna arengu jaoks keskse tähtsusega; nõuab, et EL seoks omavahel kvaliteetse hariduse, tehnilise ja kutseõppe ning koostöö tööstusega, luues seega olulise eeltingimuse noorte tööalaseks konkurentsivõimeks ja juurdepääsuks kvaliteetsetele töökohtadele; on veendunud, et eelkõige häda- ja kriisiolukordades hariduse juurdepääsetavuse küsimusega tegelemine on väga tähtis nii laste arengu kui ka kaitse seisukohast;

18. peab kahetsusväärseks püsivat probleemi, mis seisneb noorte suures töötuses; tuletab meelde noortegarantii kavade ja noorte tööhõive algatuse olulist rolli selle probleemi käsitlemisel; nõuab nende jätkuvat parandamist ja neile nõuetekohase rahalise toetuse andmist, et edendada uute kvaliteetsete töökohtade loomist ja inimväärset sotsiaalkaitset noorte jaoks, ületada raskused, mis esinevad haavatavate rühmadega tegelemisel, ning tulemuslikumalt jõuda registreerimata mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni ning madala kvalifikatsiooniga noorteni;

19. rõhutab nii formaalse kui ka informaalse hariduse, elukestva õppe, spordi, kunsti ja vabatahtliku töö rolli jätkusuutlikkusega seotud teadmiste omandamisel ja ökoloogilise kodanikutunde soodustamisel osana ulatuslikumast jõupingutusest anda noortele asjakohased oskused, pädevused ja hoiakud, mis on vajalikud selleks, et neist saaksid avatud ja vastutustundlikud kodanikud;

20. kutsub komisjoni üles suurendama ELi noorsoostrateegia (2018) läbivaatamisel noorte tervise ja heaolu toetamist ning pöörama seejuures erilist tähelepanu laste rasvumist käsitleva tegevuskava ning noorte alkoholitarbimist ja joominguid käsitleva tegevuskava õigeaegsele rakendamisele;

21. palub, et EL ja selle liikmesriigid kaitseksid säästva arengu eesmärkide Euroopa poliitikaraamistikku ning komisjoni praegustesse ja tulevastesse prioriteetidesse integreerimisel piirkondlikke, vähemuste ja vähemkasutatavaid keeli ja keelelist

RR\1129473ET.docx 49/56 PE601.046v02-00

ET

mitmekesisust ning tagaksid sallimatuse keelelise diskrimineerimise vastu;

22. kiidab heaks võimalused, mida pakuvad mitmekesised õpikeskkonnad, näiteks ökokoolid, arenguhariduse keskused ja õpe vabas õhus;

23. nõuab jätkusuutlikkust ja ökoloogilist kodanikutunnet käsitleva hariduse süvalaiendamist kõigis valdkondades, eelkõige ettevõtlushariduses, sealhulgas sotsiaalses ettevõtluses, ning digikirjaoskuse ja digitaaloskuste omandamisel;

24. on veendunud, et kultuurilist mitmekesisust ja looduspärandi kaitset tuleks edendada kogu Euroopa poliitikaraamistikus, sealhulgas hariduse kaudu;

25. on arvamusel, et kiiresti muutuvas majanduses, mida iseloomustab ühiskonna üha ulatuslikum digiteerimine ning töökohtade robotiseerimine ja automatiseerimine, tuleks tööalase pädevuse teemalisse laiemasse arutellu lisada selle osana tulevikukindel jätkusuutlik tegevuskava;

26. tuletab meelde, et kvaliteetne haridus suudab suurendada haavatavate isikute, vähemuste, erivajadustega inimeste ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu seoses säästva arengu eesmärkidega nr 4 ja 5, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust, ning säästva arengu eesmärgiga nr 16, mis käsitleb kaasavate ühiskondade toetamist;

27. nõuab seoses säästva arengu eesmärgiga nr 3 sotsiaalse ühtekuuluvuse, kultuuridevahelise dialoogi ning individuaalse ja kollektiivse heaolu valdkonna täiendushariduse edendamist muu hulgas tervisealase teadlikkuse suurendamise vahendina; tõstab esile konkreetseid võimalusi, mida selles valdkonnas pakuvad informaalne ja mitteformaalne õppimine;

28. nõuab seoses vajadusega edendada teaduses innovatsiooni ja loovuse täiendavat koostoimet, et kunstiharidus lisataks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondade (STEM) hulka, et edendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika valdkonna (STEAM) alast haridust, eelkõige tüdrukute puhul, eesmärgiga tegeleda ühiskondlike probleemidega jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel;

29. tuletab meelde vajadust toetada lisaks haridustöötajate ja koolitajate koolitust ning ergutada vastastikust õpet ja parimate tavade vahetamist ELi ja ülemaailmsel tasandil;

30. nõuab teadusuuringute valdkonna rahalist toetamist, sealhulgas olemasolevate ELi programmide, näiteks programmi „Horisont 2020“ kaudu, et uurida veelgi kunsti, innovatsiooni ja teaduse vahelisi seoseid ning hariduse ja kultuuri panust jätkusuutlikkusesse;

31. nõuab, et töötataks välja näitajad, mille eesmärk on mõõta kultuuri panust kehtivate säästva arengu eesmärkide saavutamisse ning jälgida uut säästva arengu eesmärki, mis käsitleb juurdepääsu kultuurile ja aktiivset osalemist kultuuris, juhul kui see eesmärk kehtestatakse;

32. tunneb heameelt ettepaneku üle luua mitmeid sidusrühmi ühendav rühm; kinnitab vajadust tagada rühmas aktiivselt osalevate sidusrühmade mitmekesisus, hõlmates kodanikuühiskonda, valitsusväliseid organisatsioone, rohujuure tasandi organisatsioone,

PE601.046v02-00 50/56 RR\1129473ET.docx

ET

noorsootöötajaid, haridustöötajaid ja kultuuriasutusi;

33. rõhutab vajadust anda nõuetekohast toetust kohalikele ja inimestevahelistele algatustele, sest jätkusuutlikku arengut tuleb ellu viia ka kohalikul tasandil.

RR\1129473ET.docx 51/56 PE601.046v02-00

ET

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev 4.5.2017

Lõpphääletuse tulemus +:–:0:

2403

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed Isabella Adinolfi, Andrea Bocskor, Silvia Costa, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Luigi Morgano, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Eider Gardiazabal Rubial, Sylvie Guillaume, Emma McClarkin, Marlene Mizzi, Liadh Ní Riada, Algirdas Saudargas, Remo Sernagiotto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Florent Marcellesi

PE601.046v02-00 52/56 RR\1129473ET.docx

ET

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24 +GUE/NGL Curzio Maltese, Liadh Ní Riada

PPE Andrea Bocskor, Norbert Erdős, Svetoslav Hristov Malinov, Algirdas Saudargas, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Michaela Šojdrová

S&D Silvia Costa, Eider Gardiazabal Rubial, Giorgos Grammatikakis, Sylvie Guillaume, Petra Kammerevert, Marlene Mizzi, Luigi Morgano, Julie Ward

Verts/ALE Florent Marcellesi, Helga Trüpel

ALDE María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

EFDD Isabella Adinolfi

0 –- -

3 0ECR Emma McClarkin, John Procter, Remo Sernagiotto

Kasutatud tähised:+ : poolt– : vastu0 : erapooletu

RR\1129473ET.docx 53/56 PE601.046v02-00

ET

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev 22.6.2017

Lõpphääletuse tulemus +:–:0:

34325

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Norbert Lins, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Albert Deß, Eleonora Evi, Elena Gentile, Anja Hazekamp, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, James Nicholson, Sirpa Pietikäinen, Stanislav Polčák, Bart Staes, Tibor Szanyi, Keith Taylor, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Richard Corbett, Jan Keller, Constanze Krehl, Lieve Wierinck

PE601.046v02-00 54/56 RR\1129473ET.docx

ET

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

34 +ALDE Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries, Lieve Wierinck

EFDD Eleonora Evi

GUE/NGL Lynn Boylan, Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná

NI Zoltán Balczó

PPE Sirpa Pietikäinen

S&D Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Richard Corbett, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jan Keller, Constanze Krehl, Gilles Pargneaux, Tibor Szanyi, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

Verts/ALE Marco Affronte, Margrete Auken, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes, Keith Taylor

3 –EFDD Julia Reid

PPE Pilar Ayuso, Elisabetta Gardini

25 0ECR Mark Demesmaeker, Julie Girling, Urszula Krupa, James Nicholson, Bolesław G.

Piecha, Jadwiga Wiśniewska

ENF Mireille D’Ornano, Jean-François Jalkh

PPE Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Albert Deß, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Peter Liese, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

Kasutatud tähised:+ : poolt– : vastu0 : erapooletu

RR\1129473ET.docx 55/56 PE601.046v02-00

ET

PE601.046v02-00 56/56 RR\1129473ET.docx

ET