ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT - enos.itcollege.eeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Tartu/Tartu...

Õppekava kinnitatud

Direktori kk nr 0000-00-00

...........................................

Õppeasutus: Tartu Kutsehariduskeskus

Õppeasutuse kood: 75024308

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekava rühm: Arvutiteadused(ISCED 97 liigituse järgi)

Õppekava: Arvutid ja arvutivõrgud(nimetus eesti keeles)

Computers and networks(nimetus inglise keeles)

Õppekeel: eesti keel

Kutseõppe liik kutsekeskharidusõpe

Maht õppenädalates (õn) 140

Õppekava koostamise alus:Õppekava koostamise aluseks on arvutierialade riiklik õppekava (haridus- ja teadusministri ministri 6.veebruar 2009määrusega nr. 26).

Õppekava eesmärgid ja ülesanded :Õppekava eesmärgiks on võimaldada õppurites arendada oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on vajalikud efektiivsekstegutsemiseks infotehnoloogia valdkonnas. Eestikeelsete erialaste õppematerjalide kõrval kasutatakse õppetöösinglisekeelseid õppematerjale. Valikõpingute valiku põhimõtted on kirjas kooli õppekorralduseeskirjas.

Nõuded õpingute alustamiseks:Eriala arvutid ja arvutivõrgud õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud põhihariduse.

Õppekava struktuur:

1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika), 95 õn

Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse, 1 õn; Majanduse alused, 1 õn; Ettevõtluse alused, 1 õn;Õiguse alused, 1 õn; IT õigus, 1 õn; Tööohutus ja töötervishoid, 1 õn; Protsesside kirjeldamine, 1 õn; Kirjalikasjaajamine, 1 õn; Projektijuhtimise alused, 1 õn; Kontoritöö tarkvara, 2 õn; Arvutite riistvara alused, 1 õn; Arvutitelisaseadmed, 2 õn; Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine, 1 õn; Arvutite riistvara, 1 õn; Arvutite koostetehnoloogia, 2õn; Operatsioonisüsteemide teooria alused, 1 õn; Andmeturbe alused, 1 õn; Erialane inglise keel, 2 õn; Suhtlemisealused, 1 õn; Klienditeeninduse alused, 1 õn; Elektrotehnika, 3 õn; Elektroonika alused, 2 õn; Automaatika alused, 2õn; Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine, 1 õn; Mikroprotsessorid ja kontrollerid, 3 õn; Arvutivõrkudealused, 1 õn; Arvutivõrgud, 3 õn; Võrguseadmed, 2 õn; Võrgurakendused, 3 õn; Microsofti korporatsioonioperatsioonisüsteemid, 2 õn; UNIX operatsioonisüsteemid, 2 õn; Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid, 1 õn;Serveri operatsioonid ja nende haldus, 2 õn; Grupitöö tarkvara, 1 õn; Masinprojekteerimine, 1 õn; Klient-serverlahendused, 1 õn; Programmeerimise alused, 2 õn; Andmebaaside alused, 2 õn; IT korraldus, 1 õn; Arvutite riistvarapraktika, 5 õn; Elektroonika praktika, 5 õn; Arvutivõrkude praktika, 10 õn; Spetsialiseerumispraktika, 10 õn;Digitaaltehnika, 3 õn; Rakendusfüüsika, 2 õn; Kontori-esitlus- ja konverentsivahendite kasutamine, 1 õn

2. Valikõpingute moodulid, 5 õppenädalat

Õpioskuste kujundamine, 1 õn*; Uurimistööde metoodika, 1 õn*; Arvutigraafika, 1 õn*; Keskkonnaõpetus, 1 õn*; E-äri, 1 õn*; Joonestamine, 2 õn*; Vabavaralised kontoritööpaketid, 1 õn*; Ergonoomia, 1 õn*; Multimeedium, 2 õn*;Praktiline töö õppekeskkonnas, 2 õn*; Infosüsteemi elutsükkel, 2 õn*; Rakendusmatemaatika, 3 õn*

3. Üldharidusained, 40õppenädalat

Füüsika, 3 õn; Bioloogia, 2 õn; Kunst, 2 õn; Muusika, 1 õn; Inimeseõpetus, 2 õn; Ühiskonnõpetus, 2 õn; Ajalugu, 3 õn;Geograafia, 2 õn; Keemia, 2 õn; Matemaatika, 5 õn; Kirjandus, 3 õn; Eesti keel, 4 õn; Inglise keel, 6 õn; Kehalinekasvatus, 3 õn

Nõuded õpingute lõpetamiseks:Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatudõpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpetajal on õigus sooritada lõpueksamiteoreetilise osa asemel Infotehnoloogia spetsialist I või II kutseeksam.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:Kooli lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ............................... 2009. a.

...........................................................................................................................................................................................

/ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

Õppeasutus: Tartu KutsehariduskeskusÕppeasutuse kood: 75024308

Aadress: Kopli 1Telefon/Faks: +372 7 361 866 / +372 7 361 867e-post: [email protected]

Õppekavarühm: Arvutiteadused

Õppekava: Arvutid ja arvutivõrgud

Computers and networks

Kutseõppe liik: kutsekeskharidusõpe

Õppeakava maht õppenädalates: 140

Õppekeel: eesti keel

Kinnitan direktor Andrus Kompus /................................................./

käskkiri nr , kuupäev pitser

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr , kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr , kuupäev

Kontaktisik Signe Vedler /................................................./

IKT osakonna juhataja

+372 7 361 842, [email protected], +372 7 361 867

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis:

Õppekava kood .......................................

SisukordI Üldosa 3

Õppekava koostamise alus 3

Õppekava eesmärgid ja ülesanded 3

Nõuded õpingute alustamiseks 3

Õppekava struktuur 4

Praktikakorraldus 8

Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused 8

Üldised hindamise põhimõtted 9

Nõuded õpingute lõpetamiseks 9

Lõpueksami läbiviimise juhend 9

Õppekava koostajad 9

II Moodulite kirjeldused 10

Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse 10

Majanduse alused 11

Ettevõtluse alused 12

Õiguse alused 13

IT õigus 14

Tööohutus ja töötervishoid 15

Protsesside kirjeldamine 17

Kirjalik asjaajamine 18

Projektijuhtimise alused 19

Kontoritöö tarkvara 21

Arvutite riistvara alused 22

Arvutite lisaseadmed 24

Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine 26

Arvutite riistvara 27

Arvutite koostetehnoloogia 28

Operatsioonisüsteemide teooria alused 30

Andmeturbe alused 31

Erialane inglise keel 32

Suhtlemise alused 33

Klienditeeninduse alused 34

Elektrotehnika 35

Elektroonika alused 37

Automaatika alused 39

Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine 40

Mikroprotsessorid ja kontrollerid 41

Arvutivõrkude alused 42

Arvutivõrgud 43

Võrguseadmed 45

Võrgurakendused 47

Microsofti korporatsiooni operatsioonisüsteemid 49

UNIX operatsioonisüsteemid 51

Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid 53

Serveri operatsioonid ja nende haldus 54

Grupitöö tarkvara 56

Masinprojekteerimine 57

Klient-server lahendused 58

Programmeerimise alused 59

Andmebaaside alused 60

IT korraldus 62

Arvutite riistvara praktika 63

Elektroonika praktika 64

Arvutivõrkude praktika 65

Spetsialiseerumispraktika 66

Digitaaltehnika 67

Rakendusfüüsika 69

Kontori-esitlus- ja konverentsivahendite kasutamine 70

III Üldharidusained 71

Füüsika 71

Bioloogia 72

Kunst 74

Muusika 75

Inimeseõpetus 76

Ühiskonnõpetus 78

Ajalugu 79

Geograafia 80

Keemia 83

Matemaatika 85

Kirjandus 86

Eesti keel 87

Inglise keel 88

Kehaline kasvatus 90

IV Valikõpingute moodulid 91

Õpioskuste kujundamine 91

Uurimistööde metoodika 92

Arvutigraafika 93

Keskkonnaõpetus 94

E-äri 95

Joonestamine 96

Vabavaralised kontoritööpaketid 97

Ergonoomia 98

Multimeedium 99

Praktiline töö õppekeskkonnas 100

Infosüsteemi elutsükkel 101

Rakendusmatemaatika 102

LISAD 103

LISA 1: Õppebaasi kirjeldus 103

LISA 2: Elektroonika praktika juhend 104

LISA 3: Praktikajuhend arvutite riistvara praktikaks 105

LISA 4: Praktikajuhend arvutivõrkude praktikaks 106

LISA 5: Praktikajuhend spetsialiseerumispraktikaks 107

LISA 6: Lõpueksami juhend 108

I Üldosa

Õppekava koostamise alusÕppekava koostamise aluseks on arvutierialade riiklik õppekava (haridus- ja teadusministriministri 6.veebruar 2009 määrusega nr. 26).

Õppekava eesmärgid ja ülesandedÕppekava eesmärgiks on võimaldada õppurites arendada oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mison vajalikud efektiivseks tegutsemiseks infotehnoloogia valdkonnas ning kujundada neisvalmisolekut tööks tehnilise toe spetsialistina, arvutitehnikuna, süsteemiadministraatorina. Õppekavas läbivate ainete rõhuasetus on selline, mis annab laiapõhjalise IKT alaseettevalmistuse. Õppekava kaugemaks eesmärgiks on kujundada õppurites valmisolek pidevaksenesetäiendamiseks vastavalt ühiskonna vajadustele infotehnoloogia valdkonnas jatoimetulekuks kodanikuna infoühiskonnas

Käesoleva õppekava ülesanne on anda teadmised ja oskused, mis võimaldaksid õppijal: -mõista infotehnoloogia rolli ühiskonnas; -orienteeruda arvutite ning arvutisüsteemide riist- ja tarkvaras; -installeerida ja seadistada arvutisse erinevaid operatsioonisüsteeme, luua faile ja katalooge; -kasutada kontoritööprogramme; -kasutada kontori-, esitlus- ja konverentsivahendeid; -orienteeruda andmeturbes; -osata lugeda tehnilist dokumentstsiooni; -tunda programmeerimise aluseid; -tunda elektrotehnikat ja elektroonika aluseid ning elektroonika komponente ja materjale; -tunda arvutivõrkude aluseid ning osata hallata arvutivõrke; -tunda klient-server lahendusi, erinevaid võrgu- ja veebirakendusi. -omada teadmisi majandusest ja ettevõtlusest; -töötada IKT alase projekti meeskonnas; -omada baasteadmisi erialaga seotud reaalainetest (rakendusmatemaatikast,rakendusfüüsikast) -tunda õiguse aluseid ning IT õigust; -teada IT korralduse põhimõtteid; -omada infosüsteemide alaseid teadmisi; -hankida erialast oskusteavet; -suhelda erialaliselt nii eesti kui inglise keeles; -tulla toime klienditeenindajana; -luua valmisolek jätkuvalt oma teadmisi ja oskusi arendada.

Nõuded õpingute alustamiseksArvutid ja arvutivõrgud erialal võib õppida põhiharidusega õpilane, kelle tervisllik seisundvõimaldab töötamist antud kutsealal.

3

Õpp

ekav

a st

rukt

uur

Jrk

nrM

oodu

lite/

üldh

arid

usai

nete

nim

etus

edK

ogum

aht (

õn)

Mah

t (õn

) 1.

õpp

eaas

tal

Auditoorne japraktiline töö

Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 2.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 3.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 4.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

IÜ

ld-

ja p

õhiõ

ping

ud95

210

2119

524

1515

3010

1020

1Si

ssej

uhat

us a

rvut

itead

uste

val

dkon

na k

utse

õpin

gute

sse

11

01

00

00

00

00

0

2M

ajan

duse

alu

sed

11

01

00

00

00

00

0

3E

ttevõ

tluse

alu

sed

10

00

10

10

00

00

0

4Õ

igus

e al

used

11

01

00

00

00

00

0

5IT

õig

us1

10

10

00

00

00

00

6T

ööoh

utus

ja tö

öter

vish

oid

11

01

00

00

00

00

0

7Pr

otse

ssid

e ki

rjel

dam

ine

10

00

10

10

00

00

0

8K

irja

lik a

sjaa

jam

ine

10

00

10

10

00

00

0

9Pr

ojek

tijuh

timis

e al

used

10

00

10

10

00

00

0

10K

onto

ritö

ö ta

rkva

ra2

20

20

00

00

00

00

11A

rvut

ite r

iistv

ara

alus

ed1

10

10

00

00

00

00

12A

rvut

ite li

sase

adm

ed2

10

11

01

00

00

00

13T

ehni

lise

doku

men

tats

ioon

i mõi

stm

ine

10

00

10

10

00

00

0

14A

rvut

ite r

iistv

ara

10

00

10

10

00

00

0

15A

rvut

ite k

oost

eteh

nolo

ogia

20

00

20

20

00

00

0

16O

pera

tsio

onis

üste

emid

e te

oori

a al

used

11

01

00

00

00

00

0

17A

ndm

etur

be a

luse

d1

10

10

00

00

00

00

18E

rial

ane

ingl

ise

keel

21

01

10

10

00

00

0

19Su

htle

mis

e al

used

10

00

00

01

01

00

0

4

Jrk

nrM

oodu

lite/

üldh

arid

usai

nete

nim

etus

edK

ogum

aht (

õn)

Mah

t (õn

) 1.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 2.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 3.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 4.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

20K

liend

iteen

indu

se a

luse

d1

10

10

00

00

00

00

21E

lekt

rote

hnik

a3

20

21

01

00

00

00

22E

lekt

roon

ika

alus

ed2

00

02

02

00

00

00

23A

utom

aatik

a al

used

20

00

00

00

00

20

2

24T

ehno

loog

ilist

e pr

otse

ssid

e au

tom

aatju

htim

ine

10

00

00

00

00

10

1

25M

ikro

prot

sess

orid

ja k

ontr

olle

rid

30

00

00

00

00

30

3

26A

rvut

ivõr

kude

alu

sed

10

00

10

10

00

00

0

27A

rvut

ivõr

gud

30

00

30

30

00

00

0

28V

õrgu

sead

med

20

00

00

02

02

00

0

29V

õrgu

rake

ndus

ed3

00

00

00

30

30

00

30M

icro

soft

i kor

pora

tsio

oni o

pera

tsio

onis

üste

emid

20

00

20

20

00

00

0

31U

NIX

ope

rats

ioon

isüs

teem

id2

00

00

00

20

20

00

32V

ähem

kasu

tata

vad

oper

atsi

ooni

süst

eem

id1

00

00

00

10

10

00

33Se

rver

i ope

rats

ioon

id ja

nen

de h

aldu

s2

00

00

00

00

02

02

34G

rupi

töö

tark

vara

11

01

00

00

00

00

0

35M

asin

proj

ekte

erim

ine

10

00

00

00

00

10

1

36K

lient

-ser

ver

lahe

ndus

ed1

00

00

00

00

01

01

37Pr

ogra

mm

eeri

mis

e al

used

22

02

00

00

00

00

0

38A

ndm

ebaa

side

alu

sed

20

00

00

02

02

00

0

39IT

kor

rald

us1

00

00

00

10

10

00

40A

rvut

ite r

iistv

ara

prak

tika

50

00

05

50

00

00

0

5

Jrk

nrM

oodu

lite/

üldh

arid

usai

nete

nim

etus

edK

ogum

aht (

õn)

Mah

t (õn

) 1.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 2.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 3.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 4.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

41E

lekt

roon

ika

prak

tika

50

00

00

00

55

00

0

42A

rvut

ivõr

kude

pra

ktik

a10

00

00

00

010

100

00

43Sp

etsi

alis

eeru

mis

prak

tika

100

00

00

00

00

010

10

44D

igita

alte

hnik

a3

00

00

00

30

30

00

45R

aken

dusf

üüsi

ka2

20

20

00

00

00

00

46K

onto

ri-e

sitlu

s- ja

kon

vere

ntsi

vahe

ndite

kas

utam

ine

11

01

00

00

00

00

0

IIV

alik

õpin

gud

40

41

01

00

00

00

5

1Õ

pios

kust

e ku

jund

amin

e1

2U

urim

istö

öde

met

oodi

ka1

3A

rvut

igra

afik

a1

4K

eskk

onna

õpet

us1

5E

-äri

1

6Jo

ones

tam

ine

2

7V

abav

aral

ised

kon

tori

tööp

aket

id1

8E

rgon

oom

ia1

9M

ultim

eedi

um2

10Pr

aktil

ine

töö

õppe

kesk

konn

as2

11In

fosü

stee

mi e

luts

ükke

l2

12R

aken

dusm

atem

aatik

a3

III

Üld

hari

dusa

ined

4015

015

150

1510

010

00

0

1Fü

üsik

a3

10

11

01

10

10

00

6

Jrk

nrM

oodu

lite/

üldh

arid

usai

nete

nim

etus

edK

ogum

aht (

õn)

Mah

t (õn

) 1.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 2.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 3.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

Mah

t (õn

) 4.

õpp

eaas

tal


Praktika

Kokku

2B

iolo

ogia

20

00

20

20

00

00

0

3K

unst

21

01

00

01

01

00

0

4M

uusi

ka1

10

10

00

00

00

00

5In

imes

eõpe

tus

21

01

10

10

00

00

0

6Ü

hisk

onnõ

petu

s2

00

00

00

20

20

00

7A

jalu

gu3

10

11

01

10

10

00

8G

eogr

aafi

a2

00

02

02

00

00

00

9K

eem

ia2

10

11

01

00

00

00

10M

atem

aatik

a5

30

32

02

00

00

00

11K

irja

ndus

31

01

10

11

01

00

0

12E

esti

keel

42

02

10

11

01

00

0

13In

glis

e ke

el6

20

22

02

20

20

00

14K

ehal

ine

kasv

atus

31

01

10

11

01

00

0

7

PraktikakorraldusPraktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatudteadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialaleiseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra,töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatenõuetega, kvaliteedi- ja tööohutuse nõuetega. Praktikat on antud erialal 30 õppenädalat, mis jaguneb 5 nädalat arvutite riistvaraalastpraktikat 2.kursusel, 5 õppenädalat elektroonikaalast praktikat 2.kursusel ja 10 õppenädalatarvutivõrkude alast praktikat 3.kursusel ja 10 nädalat spetsialiseerumispraktikat 4.kursusel. Arvutite riistvaraalase praktikaga taotletakse, et õppija kinnistab koolis õpitud arvutiteriistvara ja operatsioonisüsteemide alaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas. Elektroonika praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada praktikaettevõtteskonkreetsete tööülesannete täitmisel järgnevaid teoreetilise õppe käigus omandatudteadmisi: jootmistehnikaid, jootmisel kasutatavaid töövandeid, elektroonikakomponentidekäitlemisele kehtestatud nõudeid, elektroonikaseadiste skeemide koostamise aluseid,elektroonikaseadiste parameetrite mõõtmiseks kasutatavaid töövõtteid ja -vahendeid. Arvutivõrgu praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada praktikaettevõtteskonkreetsete tööülesannete täitmisel järgnevaid teoreetilise õppe käigus omandatudteadmisi: arvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud nõuded, kaablitele pistikutepaigaldamine, kaabli jätkamine, võrgukaablite parameetrite mõõtmine, võrgu- jatoitekaablite paigaldus, võrguseadmete ja karbikute paigaldamine seinale, võrguliiklusejälgimine ja tõrkekindluse tagamine, traadita arvutivõrgu seadmetele optimaalse asukohaleidmine, traadita arvutivõrgu leviala ulatuse ja kvaliteedi mõõtmine, traadita arvutivõrguseadmete paigaldamine, lisaantennide paigaldus. Spetsialiseerumispraktikaga taotletakse, et õppija töötab praktikandina ühel kindlalametikohal ühes kindlas organisatsioonis, rakendab teoreetilise õppe käigus omandatudteadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialaleiseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra,töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatenõuetega, kvaliteedi- ja tööohutuse nõuetega.

Valikõpingute valiku võimalused ja tingimusedValikainete valikul lähtutakse kooli võimalustest ja sellest, et valikained toetaksid antuderiala õpinguid. Esimesel kursusel valib valikained kool, 2.kursusel kooli võimalusi arvesse võttes õpilane.Valikaineid ei vali iga õpilane individuaalselt, vaid valitakse grupile valikained (võttesaluseks, millist ainet on kõige rohkem soovitud). Valikaine grupp avatakse, kui seda valib vähemalt 10 inimest. Väiksema õppegrupi suurusejuures kogu õppegrupp.

8

Üldised hindamise põhimõttedMääratletakse kooli õppekorralduseeskirjas.

Nõuded õpingute lõpetamiseksÕpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam.Lõpetajal on õigus sooritada lõpueksami teoreetilise osa asemel Infotehnoloogia spetsialist Ivõi II kutseeksam.

Lõpueksami läbiviimise juhendArvutite ja arvutivõrkude eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tööst. Teoreetilise osa: Teoreetiline osa koosneb moodulites esitatud teemade ulatuses teooriat ja terminoloogiatkäsitlevast küsimustest. Teoreetilise osa võib asendada kutseeksami „IT spetsialist I” või „ITspetsialist II” sooritamisega Praktiline töö Praktiline töö koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskamaplaneerida ja teostada arvuti ja arvutivõrkudega seotud lahenduse. Õpilane peab oskamahinnata tehtavate tööde mahtu ja planeerida vajalikke tegevusi, kasutada lahenduseloomiseks vajalikke vahendeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada omategevusi, töötada iseseisvalt ja meeskonnas. Praktiline töö peab olema saanud vähemalt ühetegevspetsialisti hinnangu. Praktilise töö hinde kujunemisel arvestatakse töö praktilist teostust, töö teostamise protsessikirjeldust, tegevspetsialisti hinnangut praktilisele tööle, töö nõuetekohast vormistust ninglõputöö kaitsmist.

Õppekava koostajadIndrek ZolkSigne Vedler

9

II Moodulite kirjeldused

Mooduli nimetus: Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse

Maht õppenädalates : 1

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õpitavast erialast, koolist,õpingukorraldusest ning oskab kasutada erinevaid õppemeetodeid.

Nõuded moodulialustamiseks:

Puuduvad

Õppesisu: KOOLI TUTVUSTUS JA ÕPINGUKORRALDUS.Õpperühmaga tutvumine. Kooli tutvustus. Kooli struktuur. Kooli infosüsteem,e-õppe keskkond. Kooli kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon.Tunniplaani koostamise põhimõtted. Praktikakorraldus. Õppematerjalid, nendekättesaadavus. Kooli tugisüsteem, õpilastele pakutavad tugiteenusedERIALA TUTVUSTUS.Arvutiteaduste üldine olemus ja valdkondade omavahelised seosed. Valdkonnaelukutsete kuvandid ja väärtustamine, kutsestandardid. Erialased infokanalid.Õppekava sisu ja ülesehitus. Tööturg ja tööandjate ootused. Erialaga seotudettevõttega tutvumine. Võimalused haridustee jätkamiseks (elukestev õpe) jakarjääri planeerimineÕPPEMEETODITE TUTVUSTUS.Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid (praktikumid), iseseisev töö, projektitöö, praktika, rühmatöö, e-õpe jne). Kirjalike tööde (uurimistöö, referaat, praktikaaruanne, lõputöö) koostamise,esitamise ja hindamise kord ning vormistamise nõuded.

Hinnatavadõpitulemused:

Õppija teab ja tunneb kooli õppekorraldust reguleerivaid dokumente, antuderialatööturusituatsiooni, ettevõtteid, kus ta saab sooritada praktikat ningmeetodeid, kuidas efektiivselt õppida. Õppija oskab kasutada õpilase portaali, saada kätte intanetist vajalikku infot,kirjutada motivatsioonikirja praktikale asumiseks, valida sobivaid õppimisemeetodeid.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -essee hinne; -kokkuvõte ühest IKT alasest uudisest; -IKT alase inglisekeelse artikli tõlge; -e-kiri praktikakoha leidmiseks; -motivatsioonikiri praktikakoha leidmiseks; Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajamoodulkavas.

10

Mooduli nimetus: Majanduse alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab majandusalased põhimõisted ja saabaru majanduse seaduspärasusest ning turumajanduses toimuvatest protsessidest.


Puuduvad

Õppesisu: MAJANDUSE PÕHIMÕISTED JA PÕHIPROBLEEMIDMajanduse põhimõisted. Majanduse põhiprobleemid. Majanduslikud seosed.Ressursid. Majanduslik stabiilsus.EESTI MAJANDUSKESKKOND.Valitsuse roll ja funktsioonid. Eesti majanduse arengusuunad. Euroopa Liiduroll majanduse suunamisel.TURUMAJANDUSE PÕHIMÕISTED JA MAKSUDTurumajandus, selle komponendid. Nõudmine ja pakkumine. Turu liigid.Turutasakaal, selle tekkimine. Konkurents. Turu puudulikkus. Maksud,maksusüsteem, maksustamise põhimõtted. Eesti maksusüsteem.RAHA JA PANGANDUS.Raha omadused, funktsioonid, liigid. Rahandusasutused. Eestirahandussüsteem. Riigi eelarve. Pangasüsteem.


Õppija teab ja tunnebmajanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme; eestimajanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;turumajanduse, maksustamise ja rahandusega seotud põhimõisteid;maksustamise põhimõtteid. Õppija oskab kasutada majandusalast informatsiooni.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -testide ja ülesannete lahendamine põhimõistete kontrollimiseks; -maksude arvestuse ülesande lahendamine; -majanduse ülevaate lugemine ja selgitamine; -arvestustöö. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajamoodulkavas.

11

Mooduli nimetus: Ettevõtluse alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused ettevõtlusegaseotud terminoloogiast, erinevatest ettevõtlusvormidest, äriplaani olemusest,majandusarvestuse põhimõistetest, tööjõuturust.


Läbitud majanduse aluste moodul.

Õppesisu: ETTEVÕTLUSKESKKOND.ARIVORMID.Ettevõte, ettevõtlus, ettevõtja. Ettevõtte funktsioonid. Ettevõtete liigitus.Ettevõtluskeskkond. Omandisuhted ja ettevõtlusvormi valik. Ärivormid, nendepõhierinevused..ETTEVÕTTE LOOMINEEttevõtte alustamise põhietapid. Uue ettevõtte loomine. Ettevõtte ostmine.Ettevõtluse tugisüsteemid.BILANSS. KASUM.Bilansi struktuur. Kasumi mõiste. Majandusaasta aruande struktuur.ÄRIIDEE, ÄRIPLAAN.Äriidee. Äriplaani struktuur. Tooted ja teenused. Põhitegevusalad. Konkurents.Turusituatsiooni analüüs. Ettevõtte tulud ja kulud. Ettevõtte asukoha analüüs.Ettevõtluskeskkonna analüüs. Finantseerimine ja riskide hindamine.ETTEVÕTTE JUHTIMINE.Juhtimine. Juhtimise funktsioonid.MAJANDUSARVESTUS

HANKED JA LEPINGUD.Hanked, nende läbiviimise kord. Allhanked. Lepingute sõlmimine.TÖÖJÕUTURGTööjõuturu olukorra ülevaade. Eriala tööturg


Õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtlusepõhivorme; ettevõtte loomise põhietappe; äriplaani olemust ja selle koostamisepõhimõtteid; ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske ning ettevõtlusttoetavaid tugisüsteeme. Õppija oskab valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi; püstitadaäriideed; planeerida ettevõtte tegevust; analüüsida valitud tegevusalal ettevõtteriskitegureid.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -teoreetiliste teadmiste kontroll testi või kontrolltöö vormis; -rühmatööna äriidee püstitamine ja kaitsmine; -iseseisev töö: äriplaani koostamise juhendiga tutvumine. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajamoodulkavas.

12

Mooduli nimetus: Õiguse alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija saab aru Eesti Vabariigi õigussüsteemipõhimõttest ning omab ülevaadet olulisematest töösuhteid ja asjaajamistreguleerivatest õigusaktidest, millega ta igapäeva töös võib kokku puutuda.


Puuduvad

Õppesisu: ÕIGUSRUUM.EV seadusandlikud organid Õigusnorm, õigusakt Õigusaktide kehtivus jaavaldamine Õigusaktide leidmine. Euroopa Liidu õigusnormid.VÕLAÕIGUS.Müügileping, kinkeleping, töövõtuleping, üürileping, liisinguleping,käendusleping ja laenuleping.ÄRIÕIGUS.Ettevõtte asutamine, tegutsemise põhialused ja lõpetamine, äriregister.Patendid.TÖÖÕIGUS.Olulisemad seadused, mis reguleerivad töösuhteid. Avalik teenistus.Töölepingu olemus, kohustuslikud tingimused Töölepingu tähtaeg, määratud jamääramata tööaeg Katseaeg, selle eesmärk, osapoolte õigused. Töölepingumuutmine, lõpetamine, poolte õigused ja kohustused. Töövõtu-,käsundusleping ja töölepingu erinevused. Töö ja puhkeaja seadus- normtööaeg,summeeritud tööaja arvestus. Puhkuste liigid, kestvus, puhkusetasu. Ravikindlustus, töövõimetusleht,töövõimetushüvitis.KARISTUSÕIGUS.Väärteod ja kuriteodKOHTUSÜSTEEM.Kohus, kohtu liigid. Kohtu korraldus. Advokaat.NOTAR.Notariteenused, notari roll.


Õppija teab ja tunneb Eesti Vabariigi õigussüsteemi; olulisemaid töösuhteidreguleerivaid seadusi; töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi. Õppija oskab leida ja tõlgendada õigusakte; hinnata töölepingu vastavustseaduse nõuetele.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (sisaldavad teooria küsimusi Eesti Vabariigi õigussüsteemitundmise kohta, õigusnormide analüüsimise ülesandeid ja lahendamist vajavaidpraktilisi kaasuseid aine temaatika piires) -iseseisvad tööd -protsessihinded (aktiivne osalemine tunnis; oskus leida seadustest vastuseidüleskerkinud probleemidele/küsimustele; silmapaistvad püüdlusedenesearendamise suunas) -grupitööd ette antud juhendite põhjal, -tunnikontrollid. Mooduli hinne kujuneb kõikide hinnete aritmeetilise keskmisena.

13

Mooduli nimetus: IT õigus


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised IT valdkonnaõiguskaitsest ja seadustest.


Läbitud moodul: Õiguse alused

Õppesisu: SISSEJUHATUS.IT valdkonna õigusaktid. Riigi Teataja. Avaliku teabe seadus. Kontrolli- ja järelvalveasutused.ISIKUANDMETE KAITSE.Delikaatsed isikuandmed. Privaatsus. Isikuandmete kaitse seadus.ANDMEKOGUD.Andmekogude moodustamine ja registreerimine. Andmekogude seadus. ISKE.DIGITAALALLKIRI.Elektrooniline identiteet. Digitaalallkirja seadus.AUTORIÕIGUSED.Varalised õigused. Õiguste kaitse. Autoriõiguse seadus. Litsentsid.IT KURITEGEVUS.IT kuritegevuse vormid. Karistusseadustiku vastavad sätted.IT LEPINGUD.IT-lepingute koostamise põhimõtted. Sanktsioonid lepingutes. Lepingute rakendamine. IT töölepingud. Vastutus. Konkurentsikeeld.Võlaõigusseaduse vastavad sätted.TARKVARA ÕIGUSKAITSE.Kaubamärk, selle taotlemine. USA tarkvarapatentide süsteem.KUTSE-EETIKA.Väärtused. Head tavad. Ärisaladus.


Õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte; isikuandmete kaitse jaautoriõiguste tagamist; seadusvastase tegevuse ohte; kutse-eetika väärtusi. Õppija oskab leida kehtivaid IT valdkonna õigusakte; tegutseda vastavaltseadusandlusele.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (andmetetekaitse ja autoriõiguse seadusandluse kohta); -protsessihinded (rühmatööd, arutelud, kaasuste lahendamine vastavaltõigusnormidele); -iseseisev töö (situatsiooni analüüs vastavlt etteantud juhendile). Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnete aritmeetilise keskmisena.

14

Mooduli nimetus: Tööohutus ja töötervishoid


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töökeskkonnast,tööohutust ja töötervishoidu reguleerivast seadusandlusest, ohuteguritest,oskuse käituda operatiivselt ohuolukorras.


Puuduvad

Õppesisu: SISSEJUHATUS.Töökeskkond. Ohutegurid. Tööohutuse ja töötervishoiualane seadusandlus.Tööandja ja töövõtja õigused, kohustused ja vastutus. Tööõnnetused jakutsehaigestumine. Õnnetusest teavitamine. Töötervishoiu ja tööohutusekorraldus. Töökeskkonnavolinik. Riiklik järelevalve.TÖÖOHUTUS.Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nõudedtöökeskkonnale ja töökohale. Töökeskkonnaalased ohumärgid jaohumärguanded. Ergonoomia. Ülekoormuste vältimine. Tervisekontroll.TÖÖTERVISHOIDArvutitöö mõju tervisele (tugi- ja liikumisaparaadi häired, mõju silmadele,stress, peavalu). Kontoritehnika seadmete kasutamisega seotud ohud. Töökoha riskide hindamine ja kontroll. Tervisehäirete ennetamine.TULEOHUTUS.Tuleohutuse üldnõuded. Operatiivne tegutsemise põhimõtted tuleõnnetusekorral.ELEKTRI- JA ÜLDOHUTUS.Elektrijuhid (juhtmed), nende värvid ja tähistamine skeemidel. Elektriseadmetekaitseklassid. Tegutsemine elektriseadmete rikke korral. Ohtlik ja eluohtlikvoolutugevus. Esmaabi elektritrauma puhul.ESMAABI KORRALDUS.Esmaabi korraldus erinevate õnnetusjuhtumite korral. Abistaja ohutusetagamise põhimõtted.PRAKTILINE ESMAABIOlukorra hindamine. Kuidas ohutult anda esmaabi elektrilöögi saanudinimesele; kannatanu asend; elustamise põhimõtted; verejooksu peatamine.


Õppija teab ja tunneb spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõuded seoses arvutiteriistvara kasutamisega; tule- elektri- ja üldohutuse nõudeid; arvutiga töötamiseja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise; esmaabikorralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeidabistajale; tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks, tervishoidu ja ohtust tagavad dokumente organisatsioonis. Õppija oskab näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja neid ennetada;sooritada ergonoomilisi harjutusi; õigesti hinnata kannatanu seisundit jaolukorda õnnetuskohal; käituda ohuolukorras ja vajadusel osutada esmaabi.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kirjalikud testid töökeskkonna ja töökeskkonda ja töötervishoidu puudutavaseadusandluse kohta; -praktilised esmaabi harjutused; -arvutiga töötaja ohutusjuhendi koostamine. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnete

15

keskmisena. Hinnatavate tööde loetelu kirjeldab õpetaja moodulkavas.

16

Mooduli nimetus: Protsesside kirjeldamine


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija saab üldised teadmised protsessidekirjeldamise põhimõtetest ja meetoditest ning oskuse protsessidemodelleerimiseks voodiagrammi näite alusel.


Puuduvad

Õppesisu: PROTSESSI DEFINITSIOON.Protsessi definitsioon, kuidas protsessi defineerida. Protsessi alguse ja lõpu määratlemine. Probleemide ja eesmärkidemääratlemine.PROTSESSIDE KIRJELDAMISE METOODIKAD.Protsesside kirjeldamise erinevad metoodikad, nende metoodikatelühitutvustus, valik nende vahel.VOODIAGRAMM.Voodiagrammi koostisosad , nende definitsioonid, tingmärgid. Tingimused,millele peavad erinevad voodiagrammi koostisosad vastama. Voodiagrammile hinnanguandmine.Voodiagrammi erinevad detailsusastmed.VOODIAGRAMMI KOOSTAMISE HEAD TAVADAlguse fikseerimine , lõpu defineerimine, lõpu mõõdetavus, lõpu seotus protsessi eesmärgiga. Tegevuse, selle sisendi javäljundi ning loogikaploki defineerimine. Lisainfo juurdetoomine diagrammile ja selle kujutamine diagrammil.


Õppija teab ja tunneb protsesside kirjeldamise üldisi põhimõtteid; protsessidekirjeldamise erinevaid meetodeid; võimalusi lisainformatsiooni kujutamiseksdiagrammidel; protsessi erinevate koostisosade definitsioone ja sümboleid;voodiagrammi elemente, nende sümboleid ja otstarvet. Õppija oskab koostada lihtsamate protsesside kirjeldusi voodiagrammina;määratleda protsessi algust ja lõppu; hinnata protsessi kirjelduse vastavusttegelikule protsessile.

Hindamine: Moodullõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö protsessi kirjeldamise meetodite ja protsesside erinevatekoostisosade kohta; -praktilised ülesanded voodiagrammi lahtimõtestmise ning lähteülesandepõhjal voodiagrammi joonistamise kohta; -tunni aruteludes osalemise aktiivsus. Hinnatavate tööde loetelu ja vastava õppetegevuse hinde osakaalu moodulilõpuhindest määrab õpetaja moodulkavas.

17

Mooduli nimetus: Kirjalik asjaajamine


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi erinevate (ameti)kirjaliikide ja otstarbe kohta, oskusi nende koostamiseks ning näpunäiteid vigadevältimiseks nii suulises kui kirjakeeles.


Puuduvad

Õppesisu: KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS.Teksti tihendamine: tegusõnad ja nimisõnad; Omadussõnade kasutamine. Sarnassõnade (häälikuliselt lähedaste, kuid erinevatähendusega sõnade) loend koos selgituste ja näitelausetegaKIRJA KOOSTAMISE ALUSED.Hea kirja tunnused: saaja kesksus, silmaga haaratavus; täpsus, loetavus, õigetoon (keeleliselt ja juriidiliselt, õige stiil. Ametikirjale esitatavad, nõuded, ametikirja lauseehitus, ametikirjale sobiv sõnavara, võõrkeelemõjud,nende ärahoid, praktiline kirja koostamine. Kirja loogilised osad: sissejuhatus, probleemiesitus, lõppkokkuvõte.KIRJALIKU ASJAAJAMISE ALUSED.Asjaajamismõisted koos selgitustega. Lühiülevaade elektroonilisest dokumendihaldusest.DOKUMENDILIIGID.Avaldus, tellimuskiri, hinnapakkumine, aktsepteerimiskiri,teade, kaebusevastus: põhjendatud kaebus; põhjendamata kaebus; protokoll, memo, teade. Reeglid e- maili saatmiseksABIMATERJALID JA NENDE LEIDMINEKeelekäsiraamatud, koduleheküljed, dokumentide näidiseid jms. abi kust leidaabi.


Õppija teab ja tunneb (ameti)kirjale esitatavaid nõudeid; ametikirjalauseehitust; allikaid, kust saab keelenõu ja -abi. Õppija oskab koostada erinevaid (ameti)kirju; koostada keeleliselt korrektset(ameti)kirja ametitekste; märgata eksimusi dokumendikeeles ning neidparandada.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -test: erinevate dokumentide vormide ja vormistuselementide tundmise kohta; -praktiline töö: ametikirjade nõuetekohane vormistamine; -iseseisev töö: etteantud ebakorrektse dokumendi ümbervormistamine jakeeleline korrigeerimine. Hinnatavate tööde loetelu ja vastava õppetegevuse hinde osakaalu moodulilõpuhindest määrab õpetaja moodulkavas.

18

Mooduli nimetus: Projektijuhtimise alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi jameetodid ja oskab püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete;koostada projekti; hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust; analüüsidaressursside kasutamist.


Puuduvad

Õppesisu: PROJEKT.Projektijuhtimine. Projektimetoodika. Projektijuhtimise tarkvara.PROJEKTI ETTEVALMISTUS.Probleemi defineerimine, ideede genereerimine, läbivaatamine. Eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine.Projekti riskide hindamine, juhtimisotsused.PROJEKTI HINDAMINE JA OTSUSTUSMEETODIDProjekti hindamisvahendid ja hindamismudelid.MEETODID PROJEKTI PLANEERIMISEKS JA JÄRELVALVEKSProjekti planeerimise meetodid: ajurünnak; Gordoni meetod; faasivahetuisemeetod. Tegevuste ja nende vaheliste seoste määratlemine. Prioriteetide määratlemine. Projekti jaotamine alamprojektideks. Ressurssideplaneerimine (aeg, raha, inimesed). Eelarve koostamine.PROJEKTI- JA LEPINGUHALDUSProjekti faasid: prpjekti käivitamine, otsus projekti plaanimise kohta, projektiplaanimine, otsus projekti läbiviimise kohta, projekti läbiviimine, projektilõpetamine. Lepingu sõlmimise vajadus. IT lepingute liigid. lepingu elemendid.Projekti sõlmpunktid.AJAJUHIMINE.Ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise võimalused. Aja juhtimine. Ajakao põhjused.INFOVAHETUSNõuded info kvaliteedile. Juurdepääsu tagamine infole.PROJEKTI MEESKOND.Projekti juhtrühm, meeskond ja nende vastutused/õigusedPROJEKTI TEOSTAMINE.Projekti algus. Tegevuse organiseerimine. Tegevuse kontrollimine. Eelarve jälgimine. Projektikoosolekud ja nende juhtimine.Muudatused projekti käigus.PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS.Projekti kvaliteedi ja edenemise mõõtmine. Mõjusus. Jätkusuutlikkus.INFOSÜSTEEM JA KVALITEETKvaliteedi mõiste. Kvaliteedi tagamine. Toote kvaliteet. Kulud ja riskid.Kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid. Kvaliteedijuhtimine ITprojektides. Standard. Sisestandard.


Õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi; projekti meeskonna japrojektijuhi töö põhimõtteid; muutuste tegemise võimalusi projektirakendamisel; tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel jajuhtimisel ning nende ennetamise võimalusi. Õppija oskab püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete; koostadaprojekti; hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust; analüüsida ressurssidekasutamist.

19

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -õppematerjalide läbitöötamine ja praktiliste ülesannete lahendamine; -meeskonnatööna projekti esitamine koos teostamise analüüsiga. Hinne kujuneb antud õppetegevuste hinnete keskmisena. Hinnatavateülesannete loendi esitab õpetaja moodulkavas.

20

Mooduli nimetus: Kontoritöö tarkvara


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused failidehaldamisest, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlustarkvara ning Internetikasutamiseks.


Puuduvad

Õppesisu: FAILIHALDUS.Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates formaatides.Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või kausta otsiminefailisüsteemist. Printimine.TEKSTITÖÖTLUS.Tekstitöötlusvahendid. Tekstitoimetid ja tekstiprotsessorid. Teksti sisestamine,toimetamine ja kujundamine. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nendevormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine. Objektide lisaminedokumenti ja nende vormindamine.TABELARVUTUS.Tabelarvutuseprogrammid. Andmete lisamine ja korrigeerimine.Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Objektide(diagrammid, pildid) loomine, lisamine ja kujundamine. Tabeli ja diagrammiprintimine. Makrod.ESITLUS.Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse loomine ja salvestamine erinevatesformaatides. Slaidide lisamine, kopeerimine, peitmine ja kustutamine. Tekstilisamine ja vormindamine slaidil. Objektide loomine ja lisamine javormindamine. Juhtslaid, selle vormindamine. Slaidiesitus. Ettekande tegeminekoos slaidiesitlusega.INTERNET.Otsingumootorid, otsingu parameetrid. Portaal. Infovahetus (kirjavahetus,postiloendid ja uudisgrupid, otsesuhtlus internetis).


Õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomiseprogramme ja nende tööpõhimõtteid programmides kasutatavat terminoloogiat;Interneti otsingumootoreid, infootsingu põhimõtteid; infovahetuse võimalusi. Õppija oskab töötada failidega ja kaustadega; teksti sisestada ja vormindada;kasutada tabelarvutusprogrammi; luua esitlusi ja teha ettekannet; kasutadaefektiivselt kontoritarkvara võimalusi; leida vajaminevat informatsiooni ja sedaedastada.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -praktiliste ülesannete lahendamine; -ettekande koostamine ja läbiviimine; -arvestustööd iga teema lõpus; -iseseisev töö iga teema kohta. Hinnatavate tööde loetelu ja vastava õppetegevuse hinde osakaalu moodulilõpuhindest määrab õpetaja moodulkavas.

21

Mooduli nimetus: Arvutite riistvara alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi arvuti komplekti kuuluvastriistavarast, selle parameetritest ning kasutada neid teadmisi arvutikomplekteerimisel.


Puuduvad

Õppesisu: ARVUTITE ÜLDEHITUS: ARVUTITE KOMPONENDIDArvutite ajalugu. Arvutite põlvkonnad. Personaalarvuti. Sülearvuti. Arvutikomplekti komponendid.PROTSESSORID.Arvutites kasutatavad protsessorid. Protsessorite tootjad, põlvkonnad. Mobiilsed, serveri ja lauaarvuti protsessorid.EMAPLAADID.Emaplaatide parameetrid. Kiibistik. IRQ, DMA ja I/O aadressid. Laienduspesad. Integreeritud seadmed. LiidesedBIOS.BIOS’i ülesanded ja tüübid. BIOS’i set-up, upgrade, veakoodid. CMOS’i ülesanded ja tühjendamine.MÄLUD.Mälu ühikud. Mälu liigid ja funktsioonid. SRAM’id ja DRAM’id, nende kasutusvaldkonnad ja parameetrid. Mälukiipide tüübid ja paigaldus.KÕVAKETTAD.Kõvaketta tüübid ja parameetrid. Kõvaketta ehitus. Info paigutamine kõvakettale. Kõvaketta kontrollerid, nende tüübid ja parameetridANDMEKANDJAD.Diskett ja disketiseadmed. CD, DVD, Blu-ray ja HD DVD seadmed, mahudning meediad. Lindiseadmed (Tape storage).VIDEOKAARDID.Videokaartide tüübid, parameetrid. Videokaartide jaoks mõeldud laienduspesad(AGP, PCI-E). Videokaardi väljundid (VGA, DVI, TV-out)HELIKAARDID.Helikaartide tüübid ja parameetrid.LAIENDUSKAARDID.TV- ja raadiokaardid.KORPUSED.Korpuste tüübid, komponentide paigutus korpuses. Toiteplokid jatoitestandardid.ARVUTI KOMPLEKTEERIMINE.Arvutikomplekti komplekteerimise põhimõtted. Erinevate komponentide ühilduvus. Arvuti võimsust ja kiirust mõjutavadtegurid.RIISTVARA TÜÜPVEADTüüpvead, vigade väljaselgitamise võimalused.TEHNILINE DOKUMENTATSIOONKasutusjuhendid. Info otsimine Internetist.


Õppija teab ja tunneb arvutikomplekti komponente; arvutikomplektikomponentide parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist sobivust,riistavara puhul esinevaid tüüpilisi vigu. Õppija oskab hinnata arvutikomplekti parameetreid; valida arvutikomplektikoostamise jaoks omavahel sobivad komponente (kasutab mõisteidkätlus(handshakong), jada ja rööpühendus, andmevahetuskiirus); leidaerialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielikekasutusjuhendeid ja parameetreid. Kirjeldab andmete salvestamist

22

mäluseadmetes.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -test põhimõistete kohta; -praktilised ülesanded etteantud tööjuhendite alusel: arvutite komplekteerimine,parameetrite sobivus, tüüpvigade väljaselgitamine; iseseisev töö: inglisekeelse erialase artikli või manuaali läbitöötamine jakokkuvõtte koostamine. Konkreetsete tööde loendi ja hinnete osakaalu mooduli lõpphindes määrabõpetaja moodulkavas.

23

Mooduli nimetus: Arvutite lisaseadmed


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutite lisaseadmetest,nende tüüpidest, tööpõhimõtetest, kasutusvaldkondadest ja arvutigaühendamise võimalustest.


Arvutite riistavara alused.

Õppesisu: Arvutite lisaseadmed (1 õn) :LISASEADMETE ÜHENDAMISEKS MÕELDUD LIIDESED JATEHNOLOOGIADLiidesed. Ühendamise tehnoloogiad.JUHTMEVABAD LAHENDUSED JA LIIDESED.

SISENDSEADMED.Klaviatuurid, hiired, mängupuldid ja puutetundlikud seadmed. Nende ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad.PRINTERIDTindiprinterite tööpõhimõte, ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Fotoprinterid. Laserprinteriteskasutatavad tehnoloogiad, tööpõhimõte, ehitus ja erinevad kulumaterjalid. Laserprinterite parameetrid, ühendamisvõimalused jakasutusvaldkonnad. Digitaalne trükipress. Maatriks-, termo- ja muud printerid. Nende ehitus, parameetrid jakasutusvaldkonnad.SKÄNNERID.Portatiivsed ja lauaskännerid, vöötkoodilugeja. Skännerite tööpõhimõte, ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad.TEKSTITUVASTUS.Tekstituvastustarkvara ja selle tööpõhimõte. Täpitähed ja nendega seotud probleemid.MULTIFUNKTSIONAALSED SEADMED.Kontorikombainid, nende parameetrid, ühendamisvõimalused jakasutusvaldkonnadKUVARID (MONITORID).Katoodkiiretoru (CRT) ja vedelkristall (LCD) monitorid, plasmaekraanid.Nende ehitus, tööpõhimõte, parameetrid ja ühendamisvõimalusedVIDEOPROJEKTOR.Erinevate videoprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja parameetrid. Paigutamise japaigaldamise alusteadmised.KÕLARID JA MIKROFONID.Kõlarite ja mikrofonide tüübid, parameetrid, ühendamisvõimalused ja paigutamine.VEEBIKAAMERADErinevad veebikaamerate tootjad, veebikaamerate kasutusfunktsioonid.MÄLUKAARDID.Peamised multimeediumseadmetes kasutatavad mälukaardid, nendeparameetrid ja lugemisseadmed. USB mäluseadmed.AUDIO- JA VIDEOSEADMED.iPod- ja MP3-muusikamängijad, MP3-videomängijad. HD videomängijad.Digi-TV põhimõte. DVD-videomängijad.Arvutite lisaseadmed II (1 õn) :LISASEADMETE ÜHENDAMISEKS MÕELDUD LIIDESED

FOTOKAAMERA24

Fotokaamerad. Lisaseadmed. Fotokaamera kasutamine.Piltide laadiminearvutisse.VIDEOKAAMERAVideokaamera tööpõhimõte. Videokaamerate liigid. Mida pidada silmas videokaamera hankimisel? Video valmistamise põhitõed.POSITSIONEERIMISSÜSTEEM GPSPositsioneerimissüsteemi mõiste. GPS tööpõhimõte. GPS seadmed.


Õppija teab ja tunneb lisaseadmete liike ja tüüpe; lisaseadmete peamisiparameetreid ja kasutusvaldkondi; lisaseadmete omavahelist sobivust. Õppija oskab hinnata lisa- ja multimeediumseadmete parameetreid; validavajadusele vastavaid lisaseadmeid, hinnata lisaseadmete kasutamiseks vajalikekulumaterjalide hulka ja maksumust, neid kasutada ja seadistada.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: - protsessihinded (kohalolek ja aktiivne osalemine tunnis, praktikumidesooritamine); - kontrolltööd (teoreetiliste teadmiste kontroll); - iseseisvad tööd. Konkreetsete tööde loendi ja hinnete osakaalu mooduli lõpphindes määrabõpetaja moodulkavas.

25

Mooduli nimetus: Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi erialal kasutatavatestdokumentatsiooni liikidest ja oskuse neist dokumentidest kiiresti vajalikkuinformatsiooni leida.


Läbitud moodulid: Elekroonika alused, Elektroonika komponendid jamaterjalid; Arvutite riistvara; Arvutite lisaseadmed.

Õppesisu: TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI LIIGID.Organisatsioonipoliitika, organisatsiooni protseduurireeglid; teostatavus-, hinnangu- ja soovitusraportid; tehnilise taustaraportid, uurimustööde aruanded; äriplaanid, standardid ja tehnilised tingimused;joonised; tehnikavaldkonna kasutajajuhendid (käsiraamatud), tehnilise dokumentatsioonistandardid.3.2JOONISED.Jooniste põhiosad ja koostamispõhimõtted, mõõtkavad ja tingmärgid. Joonistelt vajaliku informatsiooni saamine.SEADME PASS (KÄSIRAAMAT).Erinevate tehniliste seadmete käsiraamatud. Arvuti komponentide käsiraamatud ja nende üleehitus ning kasutamine.JUHENDID.Kasutajajuhend, selle sisu ja ülesehitus. Koostamisjuhend, selle sisu ja ülesehitus. Teenindusjuhend, selle sisu ja ülesehitus. Seadme kasutamisejuhend ja protsessihalduse juhend. Juhendite leidmine seadmete tootjatekodulehekülgedelt.UML DIAGRAMM.UML diagrammide elemendid, seoste ja assotsiatsioonide kirjeldamisekskasutatavad tingmärgid. UML diagrammidest vajaliku info leidmine.KASUTAJAJUHENDI KOOSTAMINE.Kasutajajuhendi põhiosad: Kasutajasõbralikkus.


Õppija teab ja tunneb tehnilise dokumentatsiooni liike ja tüüpe; joonistelkasutatavaid mõõtkavu ja tingmärke; UML diagrammidel kasutavaid elementeja tingmärke; erinevate tehnilise dokumentatsiooni liikide koostamisepõhimõtteid. Õppija oskab leida kiiresti dokumentatsioonist vajalikku informatsiooni; leidaseadmete tootjate kodulehekülgedelt etteantud seadmetele erinevaid juhendeid;lugeda jooniseid ja UML diagramme; koostada lihtsamat kasutajajuhendit.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -praktilised ülesanded (kasutusjuhendite lugemine, kasutusjuhendite leidmineveebist tootjate kodulehekülgedelt; UML diagrammide lugemine;kasutajajuhendi koostamine); -iseseisev töö. Konkreetsete hinnatavate ülesannete loendi ja hinnete osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

26

Mooduli nimetus: Arvutite riistvara


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi serveriarvutiskasutatavatest protsessoritest ja mäludest. Õppija saab ülevaate erinevatestandmete varundamisseadmetest ja tehnoloogiatest ning oskab hiljem validavajadustele sobivaid lahendusi. Õppija suudab testida arvutite riistvarakorrasolekut ja leida võimalike vigu.


Läbitud moodul: Arvutite riistvara alused.

Õppesisu: UUEMA ARVUTITE RIISTVARA LÜHIÜLEVAADE

SERVERITES KASUTATAVAD PROTSESSORID.Serveriprotsessorite erinevus tavaarvutis kasutatavatest protsessoritest. Mitmeprotsessoriga arvutid, nende erinevused tavaarvutist.SERVERITES KASUTATAV MÄLUD.Serverites kasutatavate mälude erinevus tavaarvutites kasutatavatest mäludest. Erinevad mäludes kasutatavadveakontrollid ja nende tööpõhimõte.VARUNDUSSEADMED.Varundamise eesmärk ja ülesanded. Kõvakettad, välised kõvakettad,kõvaketaste massiivid, RAID’i tasemed, riistvaraline ja tarkvaraline RAID. Optilised salvestusja varundusseadmed ning meediad. Magnetoptilisedvarundusseadmed ja meediad. Varunduslindid ja lindiseadmed, lindiseadmete massiivid.Andmekandjate aegumise vältimise lahendusedSALVESTAMINE ARVUTIVÕRGUS (NAS JA SAN).Võrguvarundus (NAS-Network Attached Storage), kasutatavad seadmed.Salvestusvõrk (SAN-Storage Area Network) kasutatavad seadmed.RIISTVARA TESTIMINE.Arvutite riistvara testimise alused. Tarkvaralised testimisvahendid (mälu testprogrammid, ketaste testprogrammid, videotestidjne). Riistvaralised testimisvahendid (testkaardid, portide testimiseks kasutatavadindikaatorid jne).


Õppija teab ja tunneb serveriarvuti peamiste komponentide erinevust tavaarvutikomponentidest; varundamise eesmärki ja põhimõtteid; peamisi andmetevarundamiseks kasutatavad seadmeid ja meediume ning nende parameetreid;NAS ja SAN tehnoloogiad ja lahendustes kasutatavate seadmete parameetreid. Õppija oskab valida serveriarvuti jaoks sobivaid protsessoreid ja mälusid;valida etteantud lähtetingimuste järgi sobivaid varundusseadmeid jatehnoloogiaid; teostada arvutite riisvara testimist.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö teooria kohta; -diagnostikaülesannete täitmine; -iseseisev töö. Hinnatavate õppetegevuse loetelu ja hinde osakaalu lõpuhindest määrabõpetaja moodulkavas.

27

Mooduli nimetus: Arvutite koostetehnoloogia


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutite koostamiselkasutatavatest võtetest ja töövahenditest ning oskuse kasutada arvutitekoostamisel olukorrale vastavaid töövõtteid


Läbitud moodulid: Arvutite riistvara alused, arvutite riistvara, arvutitelisaseadmed, elektrotehnika, elektroonika alused.

Õppesisu: TEHNOLOOGILISED LAHENDUSEDPihu-, süle-, laua- ja serverarvutid. Nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad.ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISEL JA HOOLDAMISELKASUTATAVADMaandustarvikud. Kruvikeerajad, nende tüübid ja liigitus (Phillips, PoziDriv,Robertson, SupaDriv, TORX, Allen jne). Akutrellid ja ?kruvikeerajad.Mutrikeerajad ja nende tüübid, mutri- ja kuuskantvõtmed, reguleeritavadmutrivõtmed. Haardevahendid (mehaanilised, magnetilised jne), pintsetid,vaatluspeeglid ja integraalskeemide eemaldajad (paigaldajad). Klambrid jaklammerdajad. Näpits- ja lõiketangid, juhtmeisolatsioonieemaldajad,kaablitangid. Jootejaamad.MÕÕTERIISTADVoltmeetrid, ampermeetrid, multimeetrid (testrid) ja termomeetrid. Joonlauad, mõõtlindid, elektroonilised kaugusemõõdikud, nihk- jakruvimõõdikud, kaliibrid. Loodid ja nurgamõõdikud.STAATILINE ELEKTERStaatilise elektri mõiste ja tekkepõhjused. Staatilise elektri mõjuelektroonikaseadistele. ESD (Electrostatic Discharge) ohutusnõuded.Antistaatilised matid ja maanduspaelad, nende kasutamine. Antistaatilisedhoiukarbid ja kotid.ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTEDKomplekti komponendid ja nende omavaheline ühendamine, nulljõu mõiste.Komponentide ja kaablite fikseerimine. Jahutuse tagamine, tuulutuskanalid,temperatuuride kontrollimine kasutades BIOSi vahendeid, tarkvara ja infrapunatermomeetrit. Mürasummutus ja müra vähendamine.ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMINE.Laua ja serverarvutite komplektide koostamine.ARVUTIKOMPLEKITI HOOLDUSErinevad puhastusvahendid, suruõhk. Tolmu võimalik mõju arvutikomplektitöövõimele. Süle ja pihuarvutite komponentide lisamine ja vahetamine.ARVUTIKOMPLEKTI MODIFITSEERIMINEÜlekiirendamise võimalused ja sellega kaasnevad riskid, vesijahutus.


Õppija teab ja tunneb pihu-, süle-, laua- ja serverarvuti ehituslikke jarakenduslikke iseärasusi; arvutikomplekti koostamisel ja hooldamiselkasutatavaid tööriistu, nende liigitust ja iseärasusi; arvutikomplekti koostamiseja hooldamise põhimõtteid ja töövõtteid; süle- ja pihuarvutite komponentidelisamiseks ning vahetamiseks vajalikke töövõtteid ja tööriistu; arvutikomplektihooldamiseks kasutatavaid tarvikuid ja tööriistu; teab arvutikomplektimodifitseerimisega kaasnevaid ohtusid. Õppija oskab kirjeldada ESD ohutusnõudeid; käituda vastavalt ohutusnõuetele;valida vajadusele vastavaid tööriistu; komplekteerida laua- ja serverarvutit;lisada ning vahetada süle- ja pihuarvutite komponente; teostadaarvutikomplekti lihtsamaid hooldustoiminguid.

28

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -tööjuhendite alusel praktilised ülesanded; -iseseisva tööna arvutikomplekti koostamine hinnakirjade ja dokumentatsioonipõhjal; -kontrolltööd. Hinnatavate õppeülesannete loetelu ja konkreetse hinde osakaalu lõpuhindestmäärab õpetaja moodulkavas.

29

Mooduli nimetus: Operatsioonisüsteemide teooria alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab operatsioonisüsteemide põhimõisted,toimimise printsiibid ning kasutatavate haldusmeetodite ideed.


Läbitud moodul: Arvutite riistvara alused

Õppesisu: SISSEJUHATUSOperatsioonisüsteemi mõiste. Operatsioonisüteemide kujunemine.ARVUTISÜSTEEMIDE STRUKTUURID JA OPSÜSTEEMIFUNKTSIOONID.Riistavaralise platvormi ja operatsioonisüsteemi seosed. Operatsioonisüsteemipeamised ülesanded. Protsessor ja kernel, protsessori haldus. Seadmeajuriteolemus. Kasutajaliidesed ja süsteemitarkvara ning süsteemihalduses kasulikudrakendusprogrammid.PROTSESSIDE HALDUS.Protsesside liigid, lõimed. Protsessori plaanuri algoritmid. Sünkroniseerimine.Ressursside haldamine, ummikud.MÄLU HALDAMINE.Mälu reserveerimine ja eraldamine. Segmentimine, lehekülgmälu. Virtuaalmälu, lehekülgede asendamise meetodid.FAILISÜSTEEMID.Faili mõiste, tema atribuudid. Kataloogid. Failide kaitse. Ühiskasutus.ERINEVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID


Õppija teab ja tunneb operatsioonisüsteemide põhifunktsioone; protsessi jalõime mõisteid ning nende; protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid;ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi; mäluhaldamise printsiipe, mälusegmendi ja -lehe mõisteid; virtuaalmälupõhimõtteid; failisüsteemide korralduse põhimõtteid. Õppija oskab kirjeldada erinevaid operatsioonisüsteeme.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (põhimõisted, põhifunktsioonid, protsesside haldus, mäluhaldus); -iseseisev töö. Hinnatavate õppeülesannete loetelu ja hinde osakaalu lõpuhindes määrabõpetaja moodulkavas.

30

Mooduli nimetus: Andmeturbe alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised andmeturbeterminoloogiast ja andmekaitse korraldamisest.


Puuduvad

Õppesisu: PÕHIMÕISTED.Informatsioon ja andmed. Infovarad. Turvarisk. Ohud. Nõrkused.Turvameetmed.ANDMETURBE KOMPONENDID.Käideldavus, konfidentsiaalsus, terviklus.OHUD JA NÕRKUSED.Ohtude liigitamine. Viirused. Nõrkuste liigitamine.TURVAMEETMED.Ennetavad, avastusmeetmed, taastusmeetmed. Organisatsioonilised, füüsilised, infotehnoloogilised meetmed. Krüptimine.ANDMETURBE STANDARDID.Ülevaade andmeturbe standardidest. ISO/IEC 17799, EVS-ISO/IEC TR 13335, ISO/CD TR 13569.INFOTURBE AUDIT.Auditi planeerimine ja läbiviimine.RISKIANALÜÜS.Riskianalüüsi metoodikad. Riskianalüüsi planeerimine ja läbiviimine.TALITLUSPIDEVUSPLAAN JA TAASTEPLAANID.Talitluspidevusplaani koostamise planeerimine ja läbiviimine.RIIGI INFOTURBEPOLIITIKADigitaalallkiri. ISKE. Turbeklassid. Turbetaseme astmed riigi infosüsteemide jaoks.TURBE MAJANDUSLIK KÜLG.Jääkrisk. Kulutuste planeerimine.


Õppija teab ja tunneb andmeturbe põhimõisteid; infosüsteemide jainfotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalsed ohte; turvapoliitika eritasemete iseloomustust ja erinevusi; turvameetmete liike; põhilisi andmeturbestandardeid; riskianalüüsi metoodikaid; riigi infoturbe korraldust. Õppija oskab kirjeldada turvapoliitika käsitlusala; hinnata ohte ja nõrkusi,kirjeldada igapäevaseid turvarutiine hajussüsteemis ja eri tüüpi süsteeme, mison ette nähtud ettevõtte tundlike andmete kaitseks.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -tunni aruteludes osalemine; -praktiliste ülesannete lahendamine; -arvestustöö andmeturbe korralduse kohta; -iseseisev töö. Hinnatavate õppeülesannete loetelu ja hinde osakaalu lõpuhindes määrabõpetaja moodulkavas.

31

Mooduli nimetus: Erialane inglise keel


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tulemaks toimeinglise keelega erialases töökeskkonnas.


Baasteadmised inglise keeles.

Õppesisu: ARVUTIKASUTUS.Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabeltöötlus. Esitlus. Interneti kasutamine.RIISTVARA.Arvuti ehitus. Protsessorid. Emaplaadid. BIOS. Mälud. Kõvakettad.Andmekandjad. Videokaardid. Helikaardid. Korpused. Sisendseadmed.Väljundseadmed. Monitorid. Videoprojektor. Kõlarid ja mikrofonid. Mälukaardid.OPERATSIOONISÜSTEEMIDOperatsioonisüsteemi eesmärk ja ülesanded. Operatsioonisüsteemide tüübid, versioonid. Töökeskkonnad.Rakendusprogramm ja operatsioonisüsteem. Kasutajad.IT ÕIGUSIsikuandmete kaitse. Andmekogud. Digitaalallkiri. Autoriõigused. ITkuritegevus. IT lepingud. Kutse-eetika.PROJEKTITÖÖ.Projektitöö meetod. Projekti planeerimine, põhimõtted, ajajuhtimine,infovahetus, meeskond, teostamine, tulemuslikkus.MULTIMEEDIUM.Multimeedium. 3D, veeb, animatsioon, video ja heli.


Õppija on Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme süsteemis saavutanud erialasesja majandusalases inglise keeles taseme B1. Õppija teab ja tunneb erialast ja majandusalast inglisekeelset terminoloogiat. Õppija oskab aru saada kirjalikest tekstidest, ettevalmistuseta vesteldaerialastes ning majandus- ja ettevõtlusküsimustes; lühidalt põhjendada ningselgitada oma seisukohti, anda edasi sisu erialases vestluses ja majandus- ningettevõtlusküsimustes; koostada adekvaatselt majanduse ja oma erialagaseonduvaid inglikeelseid tekste ja dokumente.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -erialase sõnavara tööd; -grammatikaülesannete lahendamine; -suhtlemissituatsioonid inglise keeles; -erialase artikli lugemine, tõlkimine ja jutustamine; -kasutusjuhendi loomine; -majandusalase artikli lugemine, tõlkimine ja analüüs. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajaainekavas.

32

Mooduli nimetus: Suhtlemise alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija arendab enesetaju, tõuseb teadlikkustomasuhetest ning õpib teiste inimeste vajadustega paremini arvestama ning õppijaoskab kasutada sobivaid suhtlemistehnikaid.


Puuduvad

Õppesisu: INIMESE TERVIKKONTSEPTSIOONInimese käitumist mõjutavad tegurid. Väärtused, eelarvamused ja hoiakud - nende mõju mõtlemisele ja tunnetele.Käitumuslikud vajadused.ENESETAJU.Minapilt. Minu tugevused ja nõrkused suhtlejana. Eneseväärtustamine jamotiveerimineERINEVUSTE MÕISTMINE - SUHETE LOOMISE ALUS.Erinevad mõtteviisid kui paratamatus ja elu loomulik osa. Vastuolude põhjusedsuhetes. Sümpaatia ja empaatia. Usalduse loomine ja hoidmine.SUHTLEMISOSKUSEDSõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. Aktiivne kuulamine. Selgeeneseväljendus. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine.


Õppija teab ja tunneb tajub oma käitumuslikke põhivajadusi, oma tugevusi janõrkusi ning oskab neid oma suhetes paremini arvestada; tunneb aktiivsekuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid. Õppija oskab analüüsida suhtlemissituatsioone ning paremini mõista teisteinimeste vajadusi.

Hindamine: Arvestuse saamiseks on vajalik: -osaleda tunnis läbiviidavates rollimängudes, aruteludes ja rühmatöödes; -sooritada iseseisvad tööd. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajamoodulkavas.

33

Mooduli nimetus: Klienditeeninduse alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab üldised teadmisedklienditeenindusest, oskab määratleda teenuse sihtgruppi ning hinnata sihtgrupivajadusi.


Puuduvad

Õppesisu: TEENINDUSE OLEMUS.Teeninduse mõiste ja olemus. Kliendi mõiste. Näited teenindusolukordadest,kus ollakse klient ja teenindaja.TEENUSE KUJUNDAMINE JA SIHTGRUPI VALIK.Teenuse komponendid. Siseteenused ja sisseostetavad teenused. Siseklient javälisklient. positsioneerimistehnikad teenuse kujundamisel ja sihtgrupi valikul.SIHTGRUPI VAJADUSTE KIRJELDAMINE.Kliendile loodav väärtus (toode+teenus+suhe+imago)TEENINDUSPROTSESS.Eeltöö, -häälestus. Usaldusliku kliendikontakti loomine. Vajaduste väljaselgitamine. Lahenduste pakkumine ja kokkuleppesaavutamine. Kontakti lõpetamine. Teenindusprotsess minu ametikohal.KLIENDIKESKSE ORGANISATSIOONI OLEMUS.Teenindusstandardid - eesmärk ja sisu. Hindamissüsteemid ja meetodidklienditeeninduse hindamiseks. Näide ühe projektipõhise organisatsiooniteenindusstandardist, mis sisaldab protsessi kirjeldust, teenindaja käitumiste kirjeldust ja hindamismudelit.


Õppija teab ja tunneb klient-teenindaja suhte olemust ning oskab tuuasellekohaseid erinevaid elulisi näiteid;ja oskab neid protsessis eristada;kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja teab, kuidas neid kirjeldatakseklienditeenindusstandardis. Õppija teab teenuse sihtgruppi ja oskab kirjeldadasihtgrupi vajadusi.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -osalemine tunni rühmatöödes, rollimängudes ja aruteludes; -praktiline töö: teenindussituatsiooni analüüsimine lähtuvalt klienditeenindusestandardist; -teemakohaste lühitestide ja töölehtede täitmine. Moodulis hinnatavate õppeülesannete loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

34

Mooduli nimetus: Elektrotehnika


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused elektrotehnikapõhimõistetest, suurustest ja ühikutest; elektriliste suuruste mõõtmistest,elektriahelatest; elektriliste suuruste vahelistest seostest elektriahelates; Ohmija Kirchhoffi seadustest; vahelduvvoolu mõistest ja lihtsamatest seostestvahelduvvooluahelas; elektromagnetismi alustest


Läbitud moodul: Rakendusfüüsika.

Õppesisu: KOMPONENDID, SUURUSED JA ÜHIKUDÜlevaade elektriahelate koostisosadest (takistid, kondensaatorid, induktiivpoolid, transformaatorid,toiteallikad jne), mõõteriistad (voltmeeter, ampermeeter, oommeeter, multimeeter,ostsilloskoop, nende ühendusviisid), ühikud (rahvusvaheline mõõtühikutesüsteem SI. Põhiühikud, elektrotehnikas kasutatavad tuletatud mõõtühikuid,arvude teaduslik ja insenerlik esitusviis, mõõtühikute kümnendeesliited,ühikute teisendamine suuremaks ja väiksemaks, kasutades kümnendeesliiteid)PINGE, VOOL JA TAKISTUSAatomi ehitus (aatomnumber, tuum, elektronkate, valentselektron, vaba elektron, vase aatom, juhid, pooljuhid, isolaatorid),elektrilaeng, pinge, pingeallikad, elektrivool, takistus ja juhtivus (takistuse jajuhtivuse mõiste, takistid, nende liigid ja tähistused), elektriahel (suletud ja avatud elektriahel), ühendusjuhtmedja lülitid (juhtme takistus, maandus kui ühendusjuhe elektriahelates), mõõtmine (pinge,voolu ja takistuse mõõtmine elektriahelates, mõõteriistade ühendusviisid, polaarsus,digitaal- ja analoognäidikud), ohutustehnika (elektrilöök, elektriohutus).OHMI SEADUS. ENERGIA JA VÕIMSUS ELEKTRIAHELASOhm’i seaduse rakendused (Ohm'i seadus, selle rakendamine pinge, voolu jatakistuse leidmisel), energia ja võimsus (energia ja võimsuse mõiste, kilovatt-tund), võimusus elektriahelas (võimsus elektriahelas, pingelang, takistitenimivõimsused), toiteallikad (toiteallikad, nende liigid, toiteallika mahutavus jakasutegur, ampertund).JADA- EHK JÄRJESTIKAHELADJada- ehk järjestikahel (takistite jadaühendus, vool jadaahelas, kogutakistuse leidmine), Ohm'i seadus jadaahela kohta(toiteallikate jadaühendus, kogupinge), Kirchhoff'i II seadus (pingejagur,võimsus jadaahelas), veaotsing jadaahelas.RÖÖP- EHK PARALLEELAHELADRööp- ehk paralleelahel (takistite rööpühendus, pinge rööpahelal, kogutakistuse leidmine), haru ja sõlm, Kirchhoff'i I seadus,voolujagur, võimsus rööpahelas, veaotsing rööpahelas.SEGAAHELAD.Segaahela mõiste (takistite segaühendus, kogutakistuse leidmine), koguvool jaharuvoolud segaahelas, Wheatstone'i sild, Thevenin'i ja Nortoni aseskeemid, keerukamad segaahelad (keerukamate ja mitme toiteallikaga segaahelatelahendamine, superpositsiooni meetod, sõlmepingemeetod, kontuurvoolumeetod) .MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISMMagnetvälja mõiste, vooluga juhe, elektromagnetism, elektromagnetilisedseadmed (solenoid, relee, kõlar, elektromagnetiline mõõteriist jt.), magnetilinehüsterees, elektromagnetiline induktsioon (alalisvoolugeneraator ja

35

?mootor).MAHTUVUS JA KONDENSAATORIDElektrimahtuvus (elektrimahtuvuse mõiste, kondensaator alalis- ja vahelduvvooluahelas), kondensaatorid (kondensaatoritetüübid, kondensaatorite jada- ja rööpühendus, kogumahtuvus ja maksimaalne lubatudkogupinge, kondensaatori reaktiivtakistus).INDUKTIIVSUS, INDUKTIIVPOOLID JA TRANSFORMAATORID.Induktiivsuse mõiste (induktiivpool vahelduvvooluahelas), induktiivpoolidetüübid (südamik. induktiivpooli reaktiivtakistus, hüvetegur), transformaator (transformaatori pinge- javooluülekandetegur).AHELADRC, RL JA RCL-ahelad. Resonants.KOLMEFAASILINE VOOL.Kolmefaasilise voolu mõiste


Õppija teab ja tunneb levinumaid elektriahela komponente ja mõõteriistu;elektrotehnikas kasutatavate suuruste sisu, tähistusi, mõõtühikuid jaomavahelisi seoseid; kordsete ühikute kümnendeesliiteid ja nendevahelisisseoseid; pinge, voolu ja takistuse mõisteid, ühikuid ja nende omavahelisiseoseid; juhtivuse, võimsuse, töö ning energia mõisteid ja ühikuid;elektriohutuse aluseid; jada-, rööp- ja segaahelaid; lihtsamaid erinevateparameetrite ja väärtuste arvutusvõtteid neis; magnetismi ja elektromagnetismialuseid; vahelduvvoolu ja ?pinge mõisteid, parameetreid ning kasutusala;mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid; kondensaatorite, induktiivpoolide jatransformaatorite liike ning kasutusvaldkondi; kolmefaasilise voolu mõistetning kasutusala. Õppija oskab teisendada arve, kasutades teaduslikku ja insenerlikku esitusviis,kasutada kümnendeesliiteid ning neid omavahel teisendada; leida parameetreidja väärtusi lihtahelates, kasutades Ohmi seadust ning võimsuse valemeid; leidaparameetreid ja väärtusi jada- ja rööpahelates, kasutades Kirchhoffi seadusi;leida toiteallikate, takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolidekoguparameetreid jada, ja rööpühendustes; lahendada lihtsamaid segaahelaid

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -teooriatestid; -praktiliste ülesannete lahendamine (mõõtühikute teisendamine,elektriülesannete lahendamine); -elektrotehnikaalased praktikumitööd. Moodulis hinnatavate õppeülesannete loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

36

Mooduli nimetus: Elektroonika alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi elektroonikakomponentidest ja nende parameetritest ning oskavad valida vajalikekomponente lihtsatesse elektroonikaskeemidesse.


Läbitud moodulid: rakendusfüüsika, elektrotehnika.

Õppesisu: ELEKTRIJUHTIVUS.Elektrijuhtivus pooljuhtides, omajuhtivus ja lisandjuhtivus.P-N SIIRE JA POOLJUHTDIOODIDP-N siirde tekkimine erinevate lisandite sisseviimise teel. P-N siirdepõhiomadused. P-N siirde pärisuuna režiim. P-N siirde vastassuuna režiim. P-Nsiirde põhiomadus ja tunnusjoon. Vastuvool P-N siirdes. Temperatuuri toime P-N siirde omadustele. Dioodi mõiste. Alaldusdioodid, kõrgsagedusdioodid, stabilitron, varikap, fotodioodid, valgusdioodid ja nende peamised omadused.ALALDI JA SILUFILTRIDAlaldi plokkskeem. Ühefaasilised alalduslülitusedTRANSISTORIDTransistori ehitus ja võimendav toime. Transistor kui neliklemm (sisend javäljundtakistus). Transistori tunnusjooned. Transistori kolm töörežiimi.Transistor lülitina. Transistori tööpunkti valik ja fikseerimine. Temperatuuri toime transistori omadustele, termokompensatsioon. Transistoriomadusi iseloomustavad parameetrid. Transistoride liigitus.VÄLJATRANSISTORID.Väljatransistoride üldine tööpõhimõte ja omadused, väljatransistoride liigid. Väljatransistori tööpunkti fikseerimine.VÕIMENDI.Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid. Moonutusedvõimendamisel. Eelvõimendid ja lõppvõimendid. Tagasiside plokkskeem jatoime võimendi omadustele, tagaside lülitusi.INDIKAATORELEMENDID.

POOLJUHTSEADMETE JAHUTAMINE

INTEGRAALLÜLITUSEDIntegraallülituste üldine ehitus ja liigid.


Õppija teab ja tunneb p-n siirde põhiomadusi, päri- ja vastusuuna režiimi;temperatuuri toimet p-n siirdele; alaldi tööpõhimõtet; dioodide liike jaomadusi; stabilisaatorite tööpõhimõtet; RC ja LC filtrite tööpõhimõtet, filtriteomaduste sõltuvust komponentide valikust; transistori tööpõhimõtet, töörežiime,liike, temperatuuri toimet transistorile, transistoreid iseloomustavaidparameetreid; võimendite liike ja parameetreid, võimendamisel tekkivaidmoonutusi; pooljuhtseadiste jahutamise vajalikkust ja võimalusi;integraallülituste ehitust ja liike. Õppija oskab hinnata pooljuhtdioodide omadusi; kasutada dioode alaldamisel;hinnata etteantud silufiltrite ja stabilitronstabilisaatori omadusi; hinnatatransistorvõimendi omadusi.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd teooria kohta;

37

-ülesannete lahendamine; -praktilised tööd laboris. Moodulis hinnatavate õppeülesannete loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

38

Mooduli nimetus: Automaatika alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab algteadmisi automaatjuhtimiseteooriast, oskab selgitada automaatjuhtimiste süsteemide elementidetööpõhimõtteid ja nende kasutusalasid.


Läbitud moodulid: Elektrotehnika, elektroonika alused, digitaaltehnika.

Õppesisu: AUTOMAATJUHTIMISE TEOORIA ALGTEADMISEDAutomaatika põhimõisted. Automaatjuhtimine. Automaatkontroll. Automaatreguleerimine. Mõjudetüübid, nende staatilised ja dünaamilised karakteristikud. Tagasiside. Süsteemi elementidesiirdefunktsioonid ja sageduskarakteristikud. Avatud ja suletud süsteemid.Järgivsüsteemid. Pidev- ja diskreetsüsteemid. Süsteemi olekud. Regulaatorid jareguleerimisobjektid. Regulaatorite valik.AUTOMAATJUHTIMISTE SÜSTEEMIDE ELEMENDID.Liigitus ja tööpõhimõte. Andurid. Võimendid. Täiturid. Võrdluselemendid.Häiringud.TELEAUTOMAATIKA PÕHIMÕISTEDTelejuhtimine ja telemeetria.


Õppija teab ja tunneb automaatika põhimõisteid; mõjude tüüpe; negatiivse japositiivse tagasiside erinevust; ülekande- ja võimendusteguri mõisteid;automaatjuhtimiste süsteemide liigutust; erinevate regulaatoritetööpõhimõtteid; andurite, võimendite, täiturite tööpõhimõtteid. Õppija oskab selgitada lihtsamaid automaatjuhtimiste süsteemidestruktuurskeeme; valida sobivaid automaatjuhtimise süsteemi funktsionaalseteelementide tüüpe.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd ja tunnikontrollid (automaatikaalased põhimõisted,automaatjuhtimise süsteemide liigitus, regulaatorite tööpõhimõte) ; -praktiline struktuurskeemide lugemine ja selgitamine. Moodulis hinnatavate õppeülesannete loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

39

Mooduli nimetus: Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi tehnoloogiliste protsessideautomaatjuhtimise alustest, funktsionaalskeemide koostamisest, reguleerimiseja programmeerimise põhimõtetest, automaatikavahendite kasutamisest.


Läbitud moodulid: Elektrotehnika, elektroonika alused, programmeerimisealused, automaatika alused.

Õppesisu: PROTSESSID.Tootmisprotsessid, nende liigid. Protsessiliides. Protsessijaam. Pidevateprotsesside juhtimine. Juhtimispõhimõtted. Protsessijuhtimise vahendid. Reguleerimisprotsess.AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID.Automaatjuhtimissüsteemide ülesehitus. Automaatjuhtimissüsteemide näiteid.Automaatreguleerimissüsteemid. Funktsionaalskeemide tingmärgid.KODUAUTOMAATIKAKoduautomaatika süsteemide ülesanded ja komponentide tööpõhimõtted,valgustus, küte-, ventilatsiooni-, turvasüsteem ja televisiooni-, arvuti ?ja telefonivõrk, videosüsteem, jne.


Õppija teab ja tunneb tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise aluseid;reguleerimise ja programmeerimise põhimõtteid; koduautomaatika süsteeme. Õppija oskab kasutada automaatikaseadmeid ja mõõtevahendeid; selgitada jakasutada automaatika funktsionaalskeeme; selgitada koduautomaatika süsteemiehituse põhimõtteid.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise aluste tundmine,koduautomaatikasüsteemi ehituse põhimõtted); -praktilised ülesanded (automaatikasüsteemide ja mõõtevahendite kasutamine); -iseseisva töö hinne. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

40

Mooduli nimetus: Mikroprotsessorid ja kontrollerid


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi mikroprotsessortehnikaalustest, liidestest ja infovahetuse põhimõtetest, mikrokontrollerite olemusest.


Läbitud moodulid: elektroonika alused, digitaaltehnika.

Õppesisu: MIKROPROTSESSORTEHNIKA ALGTEADMISEDVon Neumani ja Harvardi arhitektuur. Neumani arhitektuuri mikroprotsessoriehitus, , infovahetus (sisend-väljund liides). Mälu tüübid. Adresseerimine.Siinid (aadress-, andme- ja juhtsiin, rööp ja jadasiin). Taktgeneraator, taimer, katkestuste kontroller, DMA kontroller.MIKROPROTSESSORID JA ÜHEKRISTALLIARVUTID.8,16,32,64-bitiste mikroprotsessorite võrdlus. Mikroprotsessorite jaühekristalliarvutite perekonnad ja nende otstarve. Mikroprotsessori käskudesüsteem, adresseerimisviisid konkreetse protsessori näitel. Ühekristalliarvuti programmeerimine. Emulaatorprogrammid ja nendekasutamine.MIKROPROTSESSORITE TARKVARA JA PROGRAMMEERIMINEMikroprotsessori käskude süsteem. Assembleri mõiste.PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERIDProgrammeerimiskeeled ja kasutatav tarkvara


Õppija teab ja tunneb mikroprotsessori ehituse põhimõtteid; mikroprotsessorija mikrokontrolleri käskude liigitust; assembleri mõistet; katkestuste mõistet;adresseerimise süsteemi. Õppija oskab selgitada 8-, 16-, 32- ja 64-bitiste mikroprotsessorite erinevust;kirjeldada tüüpilisi I/O liideseid; kirjeldada mikrokontrolleri süsteemiserinevaid mälu tüüpe; kirjutada valmis assembleris lihtsamaid programmilõike.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -programmi koostamine assemblerkeeles; -praktiline töö programmeeritava kontrelleriga (programmi laadiminekontrollerisse, kontrolleri oleku lugemine) -kontrolltööd. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

41

Mooduli nimetus: Arvutivõrkude alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab arvutivõrkude põhimõisted, teab jatunneb võrgutüüpe, -protokolle ja andmeedastusviise ning oskab seadistadavõrgukaarti ja arvutivõrku.


Läbitud moodulid: arvutite riistvara alused, arvutite lisaseadmed,operatsioonisüsteemide alused.

Õppesisu: ARVUTIVÕRGU PÕHIMÕISTED.Klient-server, töögrupp, andmedoomen, protsesside kontrollivõrk, serverifarm, traadita võrgu kogukond, ärivõrk (VPN).VÕRGUD.Kohtvõrk, laivõrk, internet. Traadita ja raadiosidevõrgud, andmesidevahelduvvooluvõrgu abil, siinvõrk, tähtvõrk, ringvõrk, kontuurvõrk, täht-siinvõrk.VÕRGUSEADMED.Switchid, ruuterid. Kaablid. Modemid.VÕRGUPROTOKOLLID.Põhilised võrguprotokollid.OSI MUDEL.OSI mudeli kihid ja TCP/IP mudeli vastavad kihid.ANDMEEDASTUS.Traatvõrgud, RS-232, telefonivõrkude kasutamine, pakettlülitus, pakettidekohaletoimetamine, optilised kaabelvõrgud. Traadita võrgud, IrDA, Bluetooth,IEEE 802.11, mobiilvõrgud, satelliitvõrgud, digitelevisiooni võrgud.PROTOKOLL TCP/IP.IPv4 ja IPv6, aadressid, võrgumask, vaikelüüs, võrgukaartide seadistamine,ühenduse testimine.PROTOKOLL UDPUDP protokoll. TCP ja UDP protokollide erinevus.


Õppija teab ja tunneb kihilise arhitektuuri mõistet ja olulisust arvutivõrkudes;ISO OSI raammudeli kihte ja nende peamisi ülesandeid; arvutivõrkudeehitamiseks kasutatavaid meediume ja seadmeid; TCP/IP protokolltööpõhimõtet; IP aadresside ülesehitust ja klasse; enamlevinud rakenduskihiprotokolle, nende kasutusvaldkondi ja porte. Õppija oskab nimetada ISO OSI raammudeli kihid ja nende peamisedülesanded; valida sisevõrgu jaoks sobivaid IP aadresside vahemikke; selgitadaTCP ja UDP protokollide erinevust; nimetada peamised rakenduskihiprotokollid, nende kasutusvaldkonnad ja pordid.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö arvutivõrkude teooria kohta; -praktiliste ülesannete lahendamine etteantud tööjuhendite alusel; -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

42

Mooduli nimetus: Arvutivõrgud


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab sügavamad teadmisedarvutivõrkudega seotud mõistetest, kasutatavatest kaablitest ja protokollidestning on võimeline pärast mooduli läbimist selgitama kasutajatele erinevatearvutivõrgu protokollide erinevust, valima etteantud tingimustele vastavaltsobivaid andmesidelahendusi ja seadistama erinevaid võrguparameetreid.


Läbitud moodulid: Erialane füüsika, Elektrotehnika, Eektroonika komponendidja materjalid, Elektroonika alused, Arvutite lisaseadmed II, Arvutivõrkudealused.

Õppesisu: PÕHIMÕISTED.Telekommunikatsiooni mudel. Kodeerimised. Moduleerimine. Veaparandus.Kanali- ja pakettkommutatsioon. Jadaedastus ja rööpedastus. Pool- jatäisdupleks. Pöördumisviisid. Standardiseerimine. Ülekannetega seotudparameetrid ja nõudmised.FÜÜSILISED KANDJAD.Vaskkaablivõrk, kaablivõrgu tehnoloogiad. Erinevad standardid.Valguskaablite lühiülevaade. Häired füüsilistes kanalites. Raadiosagedustejaotus.OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID.Pöördumisviisid. Protokollide kasutusvaldkondade, tööpõhimõtete ja tehnilisteparameetrite pikem tutvustusVÕRGUKIHI PROTOKOLLIDIP (v4 ja v6) protokoll. IP paketi päise struktuur, IP aadresside klassid, reserveeritud IPaadressid, üldinfo levitamine võrgus (broadcast) ja info edastamine sihtgrupile (multicast),võrgumask, võrgulüüs, marsruutimine (routing) ja võrguaadressi teisendus (NAT).aadresslahenduse (ARP) protokoll, ARP tabelid, nende tühjendamine erinevates opsüsteemides.Interneti sõnumikontrolli (ICMP) protokoll ja selle kasutamine (ping, traceroute jne). IPturva- (IPSec)protokoll ja selle tööpõhimõte.TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID.Side (TCP) ja kasutaja andmepaketi (UDP) protokollid, nende protokollide erinevus ja päised, kolme kätlemise reegel,sessiooni loomine TCP protokolliga, TCP ja UDP pordid ja nende kasutamine.RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID.

VLAN.Virtual LAN’i mõiste ja tööpõhimõte. Staatiline ja dünaamiline VLAN. ISL jaVTP protokollid.WAN.Laivõrgu mõiste. Peamised WAN ühenduste tüübid ja parameetrid.Marsruutimine.TCP/IP PROTOKOLLI PARAMEETRITE SEADISTAMINE.TCP/IP protokollide parameetrite seadistamine erinevatesoperatsioonisüsteemides, ARP ja route tabelite jälgimine ning korrigeerimine. Tarkvaralised tulemüürid ja nende seadistamine.Internetiühenduse jagamine kasutades tarkvaralisi ja riistvaralisi vahendeid.VPN ühenduste kasutamine.

43

RAKENDUSPROGRAMMIDE SEADISTAMINE.Veebilehitsejate seadistamine, puhverserveri (proxy) kasutamine, sertifikaadidja nende kasutamine, ID-kaardi kasutamine veebikeskkonnas, veebikeskkonnasolevad võimalikud ohud ja neist hoidumine, teatud lehekülgede külastamisekeelamine. Meiliklientide seadistamine, SMTP serveri kindlaksmääramine.FTP klientide kasutamine ja seadistamine. Kaughalduse kasutamine erinevate operatsioonisüsteemidega.MOBIILSETE SEADMETE SEADISTAMINEVõrguühenduse loomine kasutades GSM või 3G telefoni. Telefonideühendamine arvutiga kasutades kaablit, infrapunaporti ja bluetoothtehnoloogiat.VEAOTSING.Halva või puuduva võrguühenduse diagnostika, vigase seadme või kaablileidmine ja võimalusel parandamine.TURVALISUS.Arvutivõrkudes levivad viirused ja rünnakuprogrammid, nendega võitlemine.Kasutajate autentimine, turvaline andmeedastus.PLANEERIMINE.Lähteülesandele vastavalt sobiva võrgulahenduse leidmine ja rakendamine,arvutivõrgu projekti dokumenteerimine.


Õppija teab ja tunneb: arvutivõrkudega seotud mõisteid; peamisi arvutivõrkudeehitamisel kasutatavaid kaableid ja nende omadusi; peamisi teenusepakkujatepoolt pakutavate internetiühenduste liike ja nende tehnilisi parameetreid;traadita võrgulahendusi ja nende parameetreid; IP aadresside versioone jaklasse, IP aadressidega seotud mõisteid; TCP ja UDP protokollidetööpõhimõtet, erinevusi, paketipäiseid ja nende protokollidega seotud mõisteid;peamisi rakenduskihi protokolle, kasutatavaid porte, pakutavaid teenuseid janendega seotud mõisteid; arvutivõrkude turvalisusega seotud põhimõtteid jamõisteid; erinevate arvutivõrgu liikide kasutusvaldkondi, tehnilisi piiranguid japarameetreid. Õppija oskab seadistada erinevaid võrguühendusi; seadistada erinevatvõrguühendustega seotud tarkvara; seadistada mobiilseid seadmeid; kaitstaarvuteid erinevate arvutivõrkudes levivate ja sealt tulenevate ohtude eest;teostada arvutivõrgus veaotsingut; hinnata erinevate võrguühenduste sobivustetteantud ülesande lahendamiseks; kaardistada arvutivõrke

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (arvutivõrkude põhimõisted, internetiteenuse tööpõhimõtted,riistvara tundmine, protokollide tundmine; -praktiliste ülesannete lahendamine (veaotsing, kaartistamine, võrguseadistamine ja haldus) -iseseisev töö: projekttöö etteantud teemal. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

44

Mooduli nimetus: Võrguseadmed


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi arvutivõrkudeskasutatavates seadmetest, nendega seotud mõistetest ning oskused seadistadaerinevaid võrguseadmete parameetreid.


Läbitud moodulid: Arvutite riistvara, Arvutivõrgud, MS operatsioonisüsteemid,UNIX operatsioonisüsteemid

Õppesisu: SISSEJUHATUS.Arvutivõrkudes kasutatavate seadmete lühitutvustus.KAABLID JA MEEDIAMUUNDURIDArvutivõrkudes kasutatavad kaablid, peamised tootjad. Kaablite valmistamine, standardid TIA/EIA-568-A ja TIA/EIA-568-B,kaablite valmistamiseks kasutatavad seadmed. Valguskaablid ja nendekäitlemine. Meediamuundurid, nende parameetrid, konfigureerimine japeamised tootjad. Kaablipaigalduse alused.VÕRGUKAARDID.Võrgukaartide parameetrid ja omadused.JAOTURID JA LÜLITIDJaoturid ja nende parameetrid, peamised tootjad. Lülitid ja nende parameetrid,peamised tootjad. VLAN toega võrgulülitid ja VLAN’de konfigureerimine QoSparameetrite seadistamine.MARSRUUTERID.Marsruuterid ja nende parameetrid, peamised tootjad. Marsruuteriteseadistamine, dünaamilised ja staatilised ruutingud, QoS parameetriteseadistamine. RIP ja IGRP protokollid ja nende parameetrite seadistamine.MODEMID.Modemite liigid ja tööpõhimõte. Fax-modemid ning ISDN modemid ja nendepeamised parameetrid. ADSL, ADSL2, ADSL2+ ja kaabelmodemid modemidnende tehnilised parameetrid ja seadistamine. VDSL modemid.VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU (PLC-POWERLINE) SEADMED.PLC võrkudes kasutatavad seadmed, nende peamised parameetrid jaseadistamine.RAADIO(TRAADITA)VÕRGU SEADMED.Raadio sageduste jaotus. Traadita võrkudes kasutatavad seadmed ja nendepeamised parameetrid. Traadita võrgu juurdepääsupunktid ja võrgukaardid,ühendusvõimalused, peamised parameetrid ja seadistamine. Traadita võrgu sillad ja repiiterid, nende seadistamine. Bluetooth ja IrDA seadmed, nendeparameetrite seadistamine ja omavaheline ühendamine.PRINTSERVERID.Printserveri mõiste ja tööpõhimõte, peamised parameetrid ja tootjad. Sisemisedja välimised printserverid. Enamlevinud printserverid ja nendega suhtlemine.MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED.Arvutivõrkudes kasutatavad multimeedium ja salvestusseadmed. Salvestaminevõrguliidesele (NAS) ja salvestusvõrk (SAN) seadmed ning nendekonfigureerimine. Kõnelahendus üle interneti (VoIP),internetitelefon (IPtelefon) seadmed, nende liigid, tööpõhimõte, peamised parameetrid ning seadistamine.DIGITAALTELEVISIOONI SEADMEDDigitaaltelevisiooni edastamiseks kasutatavad seadmed. Digitaaltelevisioonivastuvõtuks kasutatavad seadmed, nende parameetri ja seadistamine.DIAGNOSTIKASEADMED.Arvutivõrkudes kasutatavad diagnostikaseadmed ja nende kasutamine.

45


Õppija teab ja tunneb arvutivõrkude ehitamiseks kasutatavaid kaableid jaseadmeid, nende parameetreid ning seadistamist; traadita arvutivõrgu seadmeidja nende parameetreid; multimeedium ja salvestusseadmeid mida kasutataksearvutivõrkudes; digitaaltelevisiooni edastamiseks ja vastuvõtmisekskasutatavaid seadmeid ja nende parameetreid. Õppija oskab valmistada arvutivõrkudes kasutatavaid kaableid; seadistadaarvutivõrkudes kasutatavaid seadmeid; teostada lihtsamat veakontrolliarvutivõrkudes kasutatavatele seadmetele; valida vastavalt etteantudlähteülesandele vajalike võrguseadmeid.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö teoreetiliste teadmiste kohta võrguseadmetest; -praktilised ülesanded laboris (kaablite valmistamine, võrguseadmeteseadistamine); -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

46

Mooduli nimetus: Võrgurakendused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised peamistestvõrgurakendustest ja oskab neid erinevates operatsioonisüsteemides seadistada.


Läbitud moodulid: Arvutite riistvara, Arvutivõrgud, MS operatsioonisüsteemid,UNIX operatsioonisüsteemid, Võrguseadmed.

Õppesisu: SISSEJUHATUS.Võrgurakenduste liigitus ja levinumad võrgurakendused.. Klientserver, P2P jamuud rakendused.VÕRGUSÕLMEDE DÜNAAMILINE SEADISTAMINE (DHCP).DHCP tööpõhimõte ja DHCP serveri seadistamine. Erinevateoperatsioonisüsteemide DCHP kliendid ja nende seadistamine.NIMESERVER.Nimeserveri vajadus ja tööpõhimõte. Nimeserveri parameetrid ja seadistamine.DNS ja WINS server ning klientide seadistamine.FAILISERVER.Levinumad failiserverid (SMB, FTP, jne), nende tööpõhimõte, parameetrid jaseadistamine. Klientide poolsed seadistused.ELEKTRONPOSTI SERVER.Levinumad meiliserverid , nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine. Klientide poolsed seadistused.VEEBISERVER.Levinumad veebiserverid (Apache, IIS, Zope jne) nende tööpõhimõte,parameetrid ja seadistamine.PUHVERSERVERLevinumad puhverserverid (proxy), nende tööpõhimõte, parameetrid jaseadistamine. Klientide poolsed seadistused.AUTENTIMISSERVER.Levinumad autentimisserverid (LDAP, RADIUS jne), nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.SÕNUMISERVER.Sõnumite vahetamiseks mõeldud serverid ja vastavad kliendid, nendetööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.PRINTSERVER.Levinumad tarkvaralised printserverid, nende tööpõhimõte, parameetrid jaseadistamine. Klientide poolsed seadistused.VPN SERVERLevinumad VPN serverid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.Klientide poolsed seadistused.


Õppija teab ja tunneb millised rakendused on võrgurakendused, nende tüüpe;peamisi võrgurakendusi, nende tööpõhimõtet ja parameetreid. Õppija oskab seadistada võrgurakendusi erinevates operatsioonisüsteemides;määratleda võrgurakenduse tüüpi; valida vastavalt lähteülesandele sobilikkuvõrgurakendust; hinnata vigade tekkimisel võrgurakenduse parameetreid jateha vajalike korrektuure.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (võrgurakenduste tüübid, parmeetrid, tööpõhimõte); -praktilised ülesanded (võrgurakenduste valik, seadistamine).

47

Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

48

Mooduli nimetus: Microsofti korporatsiooni operatsioonisüsteemid


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutust MSoperatsioonisüsteemide üldistest tööpõhimõtetest, nende versioonide arengustja teenustest, oskusi MS operatsioonisüsteemide installeerimisest,häälestamisest ja administreerimisest.


Läbitud moodulid: operatsioonisüsteemide teooria alused, arvutivõrkudealused, arvutite lisaseadmed.

Õppesisu: MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARENGULUGUMS operatsioonisüsteemide perekonnad, nende tekkimine ja areng.MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARHITEKTUUR JA ÜLDPÕHIMÕTTED.Tuum. Protsessidejuhtimine. Mälujuhtimine, virtuaalmälu juhtimine.Failisüsteemid ja failide juhtimine. Sisend-väljundi alamsüsteem. Graafilisedkasutajaliidesed (GUI). TöökeskkonnadOPERATSIOONISÜSTEEMI PAIGALDAMINE (INSTALLEERIMINE).MS operatsioonisüsteemide paigaldamine ja häälestamine. Erinevadpaigaldamisvõimalused (puhtale kettale, versiooniuuendus, utomaatpaigaldus, võrgukettaltpaigaldamine jne). Miinimumnõuded riistvarale. Kõvaketta vormindamine ja failisüsteemi valik.Olemasolevate kasutajate andmete ülekandmine vanast süsteemist uude.Peamised paigaldamise käigus tekkivad probleemid ja nende lahendamine.Turvauuendused ja nende paigaldamine. Erinevad alglaadimisvõimalused jamitmikoperatsioonisüsteemid (multi-boot). installeerimisfailide varundamine.KASUTAJAKONTODE HALDUSKasutajakontode tüübid ja nende erinevused. Poliitika (Policy) mõiste jakasutamine. Kasutajate õigused ja nende piiramine. Kasutajate grupid, nendeloomine ja haldamine. Lokaalsed ja domeeni kasutajakontod. Liikuvadkasutajakontod. Paroolid ja nendega seotud probleemid.KASUTAJALIIDES.Kasutajaliidese komponendid ja nende modifitseerimine. Kasutajaliidese erinevad võimalikud vaated. Kasutajaliidese keel jasisendseadmete kooditabelid.FAILID JA KATALOOGIDErinevad failide ja kataloogide tüübid (lokaalsed, jagatud, lahtiühendatud(offline files) jne). Faililaiendid ja nende tähendus, failide avamine.Failide ja kataloogide atribuudid (ainult lugemiseks, varjatud, arhiiv), pakkimine(failisüsteemi tasemel, kolmandate osapoolte vastavad utiliidid jne), krüpteerimine (failisüsteemitasemel, kolmandate osapoolte vastavad vahendid (utiliidid) jne), taastamine,lugemis ja kirjutamisõigused, omanik, efektiivsed õigused ja nendekontrollimine. Failide ja kataloogide jagamine, varjatud jagamine.RIISTVARA HALDUSRiistvara lisamine arvutisse ja selle ajurite (draiverite) paigaldamine ning häälestamine. Operatsioonisüsteemiga kaasas olevad ajuridja kolmandate osapoolte toodetud ajurid. Seadmeajurite digitaalallkiri ja selletähtsus. Kasutatavad ressursid ja nende haldus. Riistavara eemaldamine. Riistavara profiilid ja nendekasutamine. Peamised probleemid riistavara haldamisel ja nende lahendamine.GRAAFIKA, SISEND JA VÄLJUND, TOIDEKuvari eraldusvõime, värvisügavus ja töölaua teemad. Rohkem kui ühemonitori kasutamine. Klaviatuurid, hiired, mängupuldid, kiipkaardilugerid ja

49

nende haldamine. USB ja FireWire seadmed ja nende haldamine. Võimsustarveja toite juhtimine.VARUNDUS.Tavalised ja dünaamilised kettad, tarkvaraline RAID, ketaste haldus ja ketastevormindamine, ketaste ühendamine. Dünaamilisteks ketasteks teisendamine jaketaste import. Ketta korrastus ja veaparandusvahendid . CD ja DVD seadmetehaldamine. Muude varundusseadmete haldus.PRINTERITE HALDUSPrinteritega seotud mõisted Microsofti operatsioonisüsteemides. Printimiseprotsess. Koht- ja võrguprinterite paigaldamine. Peamised paigaldamise käigustekkivad probleemid ja nende lahendamine. Printeri omadused ja nendemuutmine. Printeripordid ja nende haldus. Mitu printerit ühe printimisseadmeküljes, printeri kättesaadavus ja prioriteetsus. Õigused printeri suhtes. Printerijagamine ja jagatud printeri kasutamine, printeri ümbersuunamine.VÕRGUTEENUSEDVõrguparameetrite seadistamine, HOSTS ja LMHOSTS fail, NetBIOS ja WINS. Võrguühenduste ja teenuste lisamine ja muutmine.Tulemüür ja selle seadistamine. Kaughaldus ja selle seadistamine, abipalved.INTERNETInternet Exploreri seadistamine, sertifikaatide haldus, sissehelistamisteenus,puhverserveri seadistused. Vaikeprogrammide määrangud. Turvaseaded.SÜSTEEMI JÕUDLUSSüsteemi jõudluse jälgimine. Alglaadimisseadete optimeerimine. Automaatselt käivitavate programmide loetelu ja nendekäivitamise keelamine. Ketaste jõudluse optimeerimine. Visuaalsete efektide ja PAGINGfaili haldus. Mäluhaldus ja selle jälgimine. Süsteemiteenused ja nende haldus.


Õppija teab ja tunneb MS operatsioonisüsteemidega seotud mõisteid jaterminoloogiat; MS operatsioonisüsteemides kasutatavaid failisüsteeme, failideja kataloogide omadusi ning nendega manipuleerimist; kasutajakontode liike janende omaduste ja õigustega manipuleerimist; riistvara, varundusseadmete japrinteri haldamisega seotud terminoloogiat ning peamisi töökäike. Õppija oskab paigaldada arvutitele Microsofti operatsioonisüsteeme; luua jahallata kasutajakontosid ning gruppe; hallata riistvara, varundusseadmeid,printereid ja võrguteenuseid Microsofti operatsioonisüsteemides; kohandadakasutajaliidest; hallata ja jagada faile ning katalooge.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd ja/või testid (MS operatsioonisüsteemiga seotud terminoloogia,arhitektuuri ja üldpõhimõtete tundmine, riistvara halduse, printeri javõrguhalduse põhimõtete tundmine) -praktilised ülesanded (operatsioonisüsteemide paigaldamise ja haldamiseoskus); -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

50

Mooduli nimetus: UNIX operatsioonisüsteemid


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab arusaama UNIXi laadseteoperatsioonisüsteemide ülesehitusest ning oskab neid installeerida ja hooldada.


Läbitud moodulid: Operatsioonisüsteemide teooria alused Arvutivõrkude alused, Arvutite lisaseadmed II, Arvutite riistvara,Programmeerimise alused, Objektorienteeritud programmeerimise alused

Õppesisu: ÜLEVAADE SÜSTEEMIST JA KATALOOGIPUU.Unixi ajalugu, kasutusvaldkonnad, programmeerimiskeeled. UNIX, Linux,BSD, Solaris operatsioonisüsteemide lühitutvustus. Linuxi ajalugu, kernel (tuum) ja riistvara. Litsentsid ja “Linux” kaubamärk, vabatarkvara sihtasutus (GNU), rakendusprogrammid ja distributsioonid. Linux/Unixfailisüsteemi standard. Tavaline viis kataloogipuu jaotamiseks erinevate eesmärkidegafailisüsteemideks.KÄSURIDA.Unixi käsurea võimalused. Käsu ülesehitus, parameetrite ja võtmete mõte. Töökäsurea ajalooga, programmeerimine .Lihtsamad Linuxi käsud kataloogipuugamanipuleerimisel.POPULAARSED KÄSUD JA HALDUSPROGRAMMID

SEADMED, SEKTSIOONID, FAILISÜSTEEMID.Suvapöördusega ja märgiseadmed, katalog /dev. Ketaste ja muudesalvestuskandjate kasutamine, Kõvakettad, diskettiseadmed, CDROM,lintseadmed. MBR, alglaadesektor, jaotustabel, laiendatud ja loogilisedsektsioonid ja nende tüübid. Journaling failisüsteemid, saaleala. LVM.Kõvaketta jaotamine. Programmid kõvaketta jaotuseks, failisüsteemi loomiseksja terviklikkuse kontrolliks.PROGRAMMIDE PAKETIDPakettide paigaldamine, ja eemaldamine, pakettides muutuste tegemine, eelkoostatud ja unikaalsete pakettide paigaldamine (rpm,rpms, deb, tgz, jne).KASUTAJATE HALDAMINEUnikaalne kasutajatunnus (UID), unikaalne grupitunnus (GID). Kasutaja, grupi, igaühe õigused. Paroolid ja reeglid. Faili, kataloogi,protsessi omanik. Rakendusprogrammid useradd, userdel, chown, chgrp,chmod. Olulised ja vajalikud seadistusfailid. Sisse- ja väljalogimise protsess.Konsool- ja virtuaalterminalid.PROTSESSID, PRIORITEEDID, SIGNAALID, VOODProgrammid/käsud. Voo ümbersuunamine.SÜSTEEMI JUHTIMISE ALUSED.Alglaadimine ja süsteemi sulgemine. Protsess init. Juhtimis-skriptid, nende asukoht, süsteemide erinevus.ADMINISTRATIIVSED ÜLESANDEDAdministraatori posti ning logifailide kontroll, vigade ja probleemide lahendamisel. Protsesside käivitamise automatiseerimine- cron. Crontab kasutus.TCP/IP-VÕRGU LÜHIÜLEVAADEVõrguliidesed, IP-aadressid, aadressi määramine, IP-marsruutimine, lüüsid, interneti juhtsõnumite protokoll, domeeninimedesüsteem. Võrgu riistvara seadistamine.TEENUSED

51

Enamlevinud lokaalsed ja võrgu teenused, vajalikud seadistusfailid. SSH ja ftpklient.X-WINDOWS.Graafilised töökeskkonnad KDE ja Gnome. Keskkonna häälestus. Fontidevahetus. Rakenduste ja kiirkäivituspaneel. X-windows ? programmid.Graafilised programmid ja haldusvahendid. Printerite häälestus.KEELED.Keeleseadete muutmine ja häälestus käsureal ja graafilises keskkonnas.Klaviatuuri ümberlülitus erinevates keskkondades.INTERNET, KONTORITARKVARA JA MULTIMEEDIA.Internetiühenduse häälestus. Kasutatavad dokumendihalduse kirjavahetuse, jainfovahetuse programmid. Vormingu muutmine, importimine. Häälestus.Multimeedia vahendite kasutamine.MUUD HALDUSTEGEVUSE ÜLESANDEDKasutatava kettaruumi kontroll. Varukoopiate tegemine, taastamine, õigustekontroll.


Õppija teab ja tunneb UNIXi versioone ja ajalugu; UNIXi laadseidoperatsioonisüsteeme ja nende distributsioone; UNIXi ja UNIXi laadseteoperatsioonisüsteemide ülesehitust; UNIXi laadsete operatsioonide süsteemseidrakendusi ja hooldusvahendeid; UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemideskastutatavaid graafilisi keskkondi. Õppija oskab kirjeldada erinevaid UNIXi laadset operatsioonisüsteemideskasutatavaid failisüsteeme ja nende omadusi; paigaldada UNIXi laadsetoperatsioonisüsteemi ja paigaldada seadmete ajureid; kasutada UNIXi laadsetoperatsioonisüsteemi tavakasutaja õigustes; kasutada käsurealt peamisi haldus-ja hooldamise vahendeid; graafiliste kasutajaliideste haldusvõtteid; kasutadaUNIXi laadset operatsioonisüsteemi teenuseserveri ja võrgulüüsina.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd teooria kohta; -praktiline ülesannete lahendamine (installeerimine ja haldus); -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

52

Mooduli nimetus: Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi alternatiivsetestoperatsioonisüsteemidest ja Mac OS operatsioonisüsteemi kasutamise oskuse.


Läbitud moodulid: operatsioonisüsteemide teooria alused, arvutivõrkudealused, arvutite riistavara alused, arvutite riistvara, programmeerimise alused.

Õppesisu: LÜHITUTVUSTUS.Alternatiivsete operatsioonisüsteemide lühitutvustus.MOBIILTELEFONIDES JA PIHUARVUTITES KASUTATAVADOPERATSIOONISÜSTEEMIDMobiiltelefonides ja pihuarvutites kasutatavate operatsioonisüsteemide lühitutvustus.MÄNGUKONSOOLIDES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID

VÕRGUSEADMETES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID

MAC OPERATSIOONISÜSTEEMMac OS X pikem tutvustus. Graafiline kasutajaliides Aqua ja selle kasutamine.Süsteemi ja kasutajate haldus. Kasutatavad võrguteenused. Arendusvahendid.


Õppija teab ja tunneb alternatiivseid operatsioonisüsteeme ja nendega seotudmõisteid; mobiiltelefonides, pihuarvutites, mängukonsoolides javõrguseadmetes kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja nendega seotudmõisteid; Mac OS X kasutajaliidest, pakutavaid teenuseid ja arendusvahendeid. Õppija oskab ühte alaternatiivse operatsioonisüsteemi kasutajaliidest kasutadaja operatsioonisüsteemi hallata.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinnatakse: -alternatiivsete operatsioonisüsteemidega seotud mõistete tundmist; - oskust võrrelda neid operatsioonisüsteeme MS korporatsiooni või UNIX-laadsete operatsioonisüsteemidega; -MAC OS halduspõhimõtete ja kasutajaliidese kasutuspõhimõtete tundmist. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

53

Mooduli nimetus: Serveri operatsioonid ja nende haldus


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi serveriteoperatsioonisüsteemidest ja oskuse neid paigaldada ning hallata.


Läbitud moodulid: Operatsioonisüsteemide teooria alused Arvutivõrgud, Arvutite lisaseadmed II, Arvutite riistvara, Programmeerimisealused, Objektorienteeritud programmeerimise alused

Õppesisu: SISSEJUHATUS.Serveri operatsioonisüsteemide peamised erinevused võrreldes lauaarvutiteoperatsioonisüsteemidega. Enamlevinud serverioperatsioonisüsteemid ja nende omadused.UUENDUSED JA TURVALISUS.Turvauuenduste paigaldamine ja sellega kaasnev risk. Turvalisuse tagamine serverioperatsioonisüsteemidel. Veakindlus.MS SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID.Ülevaade Microsofti poolt pakutavatest operatsioonisüsteemidest, nendeoperatsioonisüsteemide haldamine. Domeeni kontrolleri mõiste, domeenipuu, Active directory. Haldusvahendid jasüsteemi jälgimine. Hajutatud failisüsteemi DFS (Distributed File System)mõiste ja DFS struktuuri loomine ja kasutamine Microsoftioperatsioonisüsteemidega. Tagavarakoopiad ja nende haldus, varikoopia(shadow copy) tehnoloogia ja kasutamine. Domeenikasutajad ja ? kasutajagrupid, nende haldus. Rakenduste ühilduvuse tagamine. Võrguteenusedja nende haldus. Kaugtöö ja ?halduse võimaldamine, selleks kasutatavadrakendused. Turvalisuse ja veakindluse tagamine. Serveritarkvarapaigaldamine.UNIX-LAADSED SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMIDÜlevaade unixilaadsetest serverioperatsioonisüsteemidest, nendeoperatsioonisüsteemide haldamine. Varukoopiad ja nende haldus, tarkvaraline kettamassiiv (RAID). Failide ja printerite jagamine(sh ka teiste operatsioonisüsteemide klientidega). Võrguliikluse jälgimine jatulemüüri haldus. Domeeni kontrolleri loomine Linux baasil. Postiserveri paigaldus ja haldus.Võrguteenused ja nende haldus. Kaugtöö ja ?halduse võimaldamine, sellekskasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse tagamine. Serveritarkvarapaigaldamine.KLASTERSÜSTEEMID.Klastri mõiste ja omadused. Klastri loomine erinevate operatsioonisüsteemide abil.


Õppija teab ja tunneb serverioperatsioonide erinevust võrreldes teisteoperatsioonisüsteemidega; Microsofti serverioperatsioonisüsteeme ja nendepakutavaid teenuseid ning vahendeid; UNIX-laadseidserverioperatsioonisüsteeme ja nende pakutavaid teenuseid ning vahendeid;klastri mõistet ja vajadust. Õppija oskab paigaldada ja hallata Microsofti serverioperatsioonisüsteeme;paigaldada ja hallata Unix-laadseid serverioperatsioonisüsteeme.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltööd (serveri operatsioonisüsteemidega seotud mõisted jatööpõhimõte, oskus võrrelda operatsioonisüsteeme); -tunni aruteludes osalemine; -praktikumis praktiliste ülesannete lahendamine (operatsioonisüsteemi

54

paigaldamine ja haldus); -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

55

Mooduli nimetus: Grupitöö tarkvara


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised grupitöö tarkvara liikidestja omadustest ning õpib kasutama peamisi grupitöö tarkvara lahendusi.


Läbitud moodul: Kontoritöö tarkvara.

Õppesisu: GRUPITÖÖ.Grupitöö mõiste, ajahalduse mõiste ning selle vajadus. Meeskonnasristkasutatav info ja selle koordineerimine. Suhtlus grupis ja selle juhtimine.GRUPITÖÖ TARKVARA LIIGID.Suhtlustarkvara, ajahaldustarkvara, ressursside haldustarkvara, projektidehaldustarkvara, intranet, ekstranet ja e-õppekeskkonnad.SUHTLUSTARKVARA.E-mail, postiloend (mail list), foorumid, jututoad, blogid ja sõnumivahetus(messenger). Nende vahendite realiseerimiseks kasutatavad tarkvaralisedlahendused ja keskkonnad. Dokumendihaldustarkvara.RESSURSSIDE HALDUSTARKVARAElektroonilised kalendrid, nende jagamine. Töötajate ajahaldustarkvarad, tööde registreerimiseks ja jälgimiseks mõeldudtarkvara. Ruumide ja muude varade haldustarkvara. Nende vahenditerealiseerimiseks kasutatavad tarkvaralised lahendused ja keskkonnad.PROJEKTIDE HALDUSTARKVARAProjektijuhtimiseks ja halduseks mõeldud eritarkvarad ja nende kasutamine.INTRANETILAHENDUSED.Intranet kui grupitöövahendite kogum, Intranetilahendused ja nendeteostamiseks mõeldud valmislahendused. Intraneti planeerimine, intranetivajaduste ja võimaluste väljaselgitamine.EKSTRANETILAHENDUSED.Ekstraneti vajadus ja ekstraneti teostamiseks mõeldud valmislahendused.E-ÕPPEKESKKONNAD.Levinumad e-õppekeskkonnad ja nende kasutamine.GRUPITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE.Ühe grupitöö keskkonna pikem tutvustus ja kasutamine. Ühe intranetivalmislahenduse paigaldamine, kohandamine ja kasutamine.


Õppija teab ja tunneb grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid; grupitöö tarkvaraliike; peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi. Õppija oskab kasutada peamisi grupitöötarkvara lahendusi; hinnata intranetivajadusi; paigaldada ja kohandada vähemalt ühte intraneti valmislahendust.

Hindamine: Mooduli lõpuhinne kujuneb järgmiselt: 40% hindest - Osalemine tunnitöödes, aruteludes, rühmatöödes 40% hindest - Praktikumi ülesannete sooritamine 20% hindest - Iseseisev töö (essee).

56

Mooduli nimetus: Masinprojekteerimine


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma masinprojekteerimisega seotudmõisteid ja koostama masinprojekteerimistarkvara abil kahe- jakolmemõõtmelisi jooniseid.


Soovituslikult võiks valikainena olla läbitud joonestamine.

Õppesisu: SISSEJUHATUSMasinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused.Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik jasisestamine.JOONISTE KOOSTAMISE ALUSED.Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid.Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt.OBJEKTIDEGA MANIPULEERIMINE JOONISEL.Objektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega.Kihtide kasutamine joonisel.GRAAFIKAELEMENDID.Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementideomaduste muutmine eri kihtideks.MÕÕTMED.Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste japaigutuse valik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistaminejooniselOBJEKTIDE MASSIIVIDGeomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.3D PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTEDKolmemõõtmelised joonised ja nende koostamine.


Õppija teab ja tunneb masinprojekteerimisega seotud mõisteid; peamisimasinprojekteerimise tarkvarapakette; joonistel kasutatavaid elemente, objekteja nende omadusi. Õppija oskab algtasemel kasutada masinprojekteerimistarkvara.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö; -praktiliste ülesannete lahendamine. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

57

Mooduli nimetus: Klient-server lahendused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised terminal-serverlahendustest ja õpib vastavaid lahendusi seadistada.


Läbitud moodulid: Microsofti korporatsiooni operatsioonisüsteemid; Unixoperatsioonisüsteemid; Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid;Arvutivõrgud.

Õppesisu: KLIENT-SERVER ARHITEKTUURKlient-server arhitektuuri olemus ja mõiste. Terminal-server lahenduste mõiste.TERMINALID.Terminali mõiste ja liigid. Terminalides kasutatav riistvara ja tarkvara.Tuntumad terminaalide tootjad.SERVER.Terminal-server lahendustes kasutatav serveritarkvara. Serveri ülesanded.WINDOWS.Microsoft Windowsi Terminal server, selle pakutavad teenused ja seadistamine.UNIX.UNIX’i taolistel operatsioonisüsteemidel baseeruvad terminal-serverlahendused, nende pakutavad teenused ja seadistamine.MUUD LAHENDUSEDLühiülevaade muudest võimalikest terminal-server lahendustest.


Õppija teab ja tunneb klient-server lahenduse mõistet; terminal-serverlahenduse mõistet; tuntumaid terminal-server lahendusi. Õppija oskab seadistada Microsoft Windowsil baseeruvat terminal-serverlahendust ning selle teenuseid; seadistada UNIX’i taolisel operatsioonisüsteemilterminal-server lahendust ning selle teenuseid.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö (klient-server ja terminal-sever lahenduste põhimõistete kohta jalahendused koos põhjendusega) -praktilised ülesanded (MS Windowsil ja UNIXI laadsel operatsioonisüsteemilbaseeruva terminal-serveri lahenduse seadistamine); -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

58

Mooduli nimetus: Programmeerimise alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandaks algteadmised programmeerimisest,peamistest programmeerimisega seotud mõistetest.


Puuduvad

Õppesisu: ANDMESTRUKTUURID JA ALGORITMID.Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused. Algoritmi mõiste, esitamine,struktuur. Seosed algoritmide ja andmestruktuuride vahel.PROGRAMMEERIMISKEELED JA NENDE TÜÜBIDProgrammeerimise ajalugu. Programmeerimiskeelte põhitüübid.Programmeerimiskeele süntaks ja semantika. Kompileerimine. Interpreteerimine.PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTEDPõhikonstruktsioonid: Muutujad. Andmetüübid. Aritmeetika- jaloogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund. Põhilised juhtstruktuurid: jada,valik ja kordus. Alamprogrammid. Programmi vormistamine.PROGRAMMEERIMISE NÄITEDÜlesandest sõltuvalt sobiva programmeerimiskeele valik. Näited koodidestkoos selgitustega. Praktilised programmeerimisülesanded.


Õppija teab ja tunneb tarkvara arendusmeetodeid ja tehnikaid;andmestruktuuride omadusi ja seoseid laialtlevinud algoritmidega;programmeerimiskeelte põhitüüpe; programmeerimise põhimõisteid;kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi. Õppija oskab kasutada erinevaid andmestruktuure; kasutada mõndaprogrammeerimiskeelte põhitüüpi uute algoritmide ja funktsiooniderealiseerimisel või olemasolevate programmide muutmisel; interpreteeridaprogrammeerimiskeele süntaksit õigesti; valida kompileeritava võiinterpreteeriva programmeerimiskeele vahel; antud hüpoteesi aluselkonstrueeritud programmisegmendi sisu lahti seletada; koostada lihtsamaid programme valitud keeles.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö (põhimõisted, ülesannete lahendamine ühesprogrammeerimiskeeles); -praktilised ülesanded (programmikoodi lugemine; süntaksiinterpreteerimine;programmi koostamine); -iseseisev töö. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

59

Mooduli nimetus: Andmebaaside alused


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised andmebaasideteoreetilistest alustest.

Nõuded moodulialustamiseks:Õppesisu: ANDMED JA INFORMATSIOON

Andmete mõiste. Informatsiooni mõiste. Andmete formaadid; andmeteabstraktsioon.ANDMEBAASID.Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Erinevateandmebaaside võrdlus.ANDMEBAASIMUDELID.Kontseptuaalne ja füüsiline. Hajusad andmebaasid. Objekt-orienteeritud andmebaasisüsteemid. Objekt-relatsioonilisedandmebaasisüsteemid. Andmelaod ja andmevakad. Skeemid. Keeled.Administreerimine. Kasutajad. Andmebaasid ja XML, Internet.Normaliseerimine, normaalkujud. Semantilised mudelid ( ER, UML diagrammid). Erinevused kirjepõhiste loogiliste mudelite vahelANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED.Objektid, atribuudid, võtmed, unikaalne identifikaator. Seosed: 1:1, 1:M, M:M. Seoste ülekantavus. Atribuutide tüübid.ANDMEBAASIDE ARHITEKTUUR.Objektid. Andmetüübid. Ajast sõltuvad andmed. Triggerid. Indeksid. Reeglid. Funktsioonid.SQL KEELE ALUSED.Standardid. Interaktiivne ja sisemine. Andmetüübid. Funktsioonid. Operaatorid. Identifikaatorid ja nende tüübid. Muutujad.Konstruktsioonid (begin...end, if...else, case...end). Loogilised operaatorid.SQL PÄRINGUD.SQL süntaks. Päringud ja nende varjestamine. Päringu koostamine, avaldistemoodustamine. Kirjete filteerimine. Kirjete sorteerimine. Tehtedandmeväljadega. Tehete järjekord. Grupeerimine. Andmete muutmine.Andmete kustutamine. Töö andmetabelitega. Päringu tulemuse kopeerimineuude andmetabelisse. Andmetabeli struktuuri muutmine. Töö mitmetetabelitega.SUHTLUS ANDMEBAASIDEGA.OLE DB omadused. ADO objektid. ODBC arhitektuur. X/Open ja ISO CLIstandard.


Õppija teab ja tunneb andmebaaside struktuuri ja kasutamise võimalusi;andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid;relatsioonmudelit; päringute kasutamise põhimõtteid; võrgurakenduste erisusi;klient-server ja fail-server arhitektuuri erinevusi ja funktsioone; andmebaasideturvamise põhimõtteid. Õppija oskab töötada andmebaasi andmetega; oskab koostada päringuidandmebaasidele kasutades SQL ja/või relatsioonalgebra keeli; analüüsidaandmeid päringute abil, kasutada avaldisi.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -kontrolltöö teooria kohta; -praktilised ülesanded SQL kele tundmise, andmebaasi koostamine, päringute

60

tegemise kohta. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

61

Mooduli nimetus: IT korraldus


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi IT juhtimisprotsessist jaIT haldusest ettevõttes.


Läbitud moodulid: Majanduse alused, projektijuhtimise laused, protsessidekirjeldamine.

Õppesisu: IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS.Strateegiline juhtimine, selle 2 käsitlust, strateegia hierarhia, strateegia ajalooline ülevaade; strateegilineplaanimine; strateegia koostamine (prioriteedid, eesmärgid, teostajad, protsessid,infovajadus, kavandamine ja teostamine, rollid ja vastutus, jälgimine ja eesmärkideümbervaatamine). IT strateegia ja juhtimise seos organisatsiooni strateegiaga.IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS.Toote elutsükkel; süsteemiarendus; hanked ja allhanked.INFOTEHNOLOOGIA HALDAMISE PÕHIMÕISTED.Lepingud; haldustegevused (turvaplaan, varundusplaan,); haldusvahendid(salvestusvahendid, tulemüür. anti-spam, VPN, IP telefonside, riistvara haldus ja hooldus).FINANTS- JA PERSONALIJUHTIMINE IT VALDKONNASInvesteeringute järelvalve, omamiskulud, inimressursipoliitika, motiveerimine,koolitamine, ressursside plaanimisvahendid (ERP), inimressursihaldussüsteemid (HRMS).KVALITEEDIJUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS.Kvaliteet, standardid; Olemus, põhimõtted, põhimeetodid; Sertifitseerimine,akrediteerimine, audit.ANDMEANALÜÜSI LÜHITUTVUSTUS.Infovajadused, kliendisuhete haldussüsteemid (CRM), ettevõtte sisuhaldussüsteemid (ECM), otsuste toetamissüsteemid(DSS), andmekavandamine, andmeaidad.


Õppija teab ja tunneb strateegia koostamise põhimõtteid ja terminoloogiat;süsteemiarenduse põhimõtteid ja terminoloogiat; IT haldustegevuse sisu jaterminoloogiat; finants- ja personalijuhtimise põhimõtteid ja terminoloogiat;kvaliteedijuhtimise olemust ja terminoloogiat; erinevate juhtimistasanditeinfovajadusi. Õppija oskab koostada lihtsat IT strateegiat; kavandada lihtsaid haldustegevusi

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -tunnis arutelud, rühmatööd; -strateegia kavandamine etteantud tingimuste alusel; -kontrolltöö IT korralduse põhimõtete kohta. Moodulis hinnatavate õppetegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

62

Mooduli nimetus: Arvutite riistvara praktika


Eesmärk: Praktikaga taotletakse, et õppija kinnistab koolis õpitud arvutite riistvara,arvutite lisaseadmete ainetes saadud teadmisi ja praktilisi oskusi töösituatsioonis. Antud praktika toimub valikainete arvelt.


Läbitud praktika sooritamiseks vajalikud ained ja elektroonika praktika.

Õppesisu: ARVUTIDLauaarvutid.Arvutite riistavara komponendid ja arvutite komplekteerimine.Operatsioonisüsteemi installeerimine. Draiverite ostsing. Arvutite hooldus.SÜLEARVUTIDSülearvutite põhilised vead. Tarkvara ja operatsioonisüsteemi installeerimine.Sülearvutite hooldus.LISASEADMEDPrinterid. Võrguprinterid. Muud praktikaettevõttes kasutusel olevad arvutitelisaseadmed.


Õppija tuleb toime juhendaja abil arvutikomplekti komplekteerimisega,lihtsama veaotsinguga ning vea kõrvaldamisega; operatsioonisüsteemi jarakendustarkvara installeerimisega ning vajalike draiverite leidmisega. Õppijal on teadmised IT ettevõtte töökorraldusest ning tööohutuse jatöötervishoiu alalt.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnang; -praktika aruande koostamine ja nõuetekohane vormistamine; -praktika aruande kaitsmine. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena.

63

Mooduli nimetus: Elektroonika praktika


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilised oskused ja töövõttedelektroonika seadiste monteerimiseks.


Läbitud moodulid: Elektrotehnika, elektroonika alused, elektroonika materjalidja komponendid.

Õppesisu: JOOTMINEJootmistehnika, kasutatavad töövahendid ja töövõtted. Juhtmete haruühenduste jootmine ja jätkamine, auguga klemmide ühendaminejuhtmetega, toru- ja hammasklemmide ühendamine juhtmetegaELEKTROONIKA KOMPONENTIDE JOOTMINEElektroonika komponentide trükkplaadile (tööstuslikule ja omavalmistatud) jootmine, pindmontaaž (takistid,kondensaatorid ja mikroskeemid)ELEKTROONIKASEADMETE SKEEMIDLihtsamate elektroonikaseadiste skeemide koostamine, selle järgi seadisevalmistamine ja koostatud seadise parameetrite ning karakteristikute mõõtmine.


Õppija teab ja tunneb jootmistehnikaid, jootmisel kasutatavaidtöövandeid;elektroonikakomponentide käitlemisele kehtestatud nõudeid; elektroonikaseadiste skeemide koostamise aluseid; elektroonikaseadisteparameetrite mõõtmiseks kasutatavaid töövõtteid ja -vahendeid. Õppija oskab kasutada erinevaid jootmisvõtteid ja -vahendeid; koostadalihtsamate elektroonika seadiste skeeme ja neid skeemi järgi valmistada.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -praktiliste ülesannete lahendamine; -töökoha ettevalmistamine ja korrashoid; -kinnipidamine ohutustehnikast; -praktikaauande vormistamine; -praktika kaitsmine. Mooduli hinne kujuneb kõigi nende hinnnete keskmisena.

64

Mooduli nimetus: Arvutivõrkude praktika


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija kinnistab töösitustasioonis koolis õpitudarvutivõrkude alaseid teadmisi ja oskusi ning omandab uusi.


Läbitud moodulid: Arvutivõrkude alused, aArvutivõrgud, Võrguseadmed,

Õppesisu: ARVUTIVÕRKUDE PRAKTIKAArvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud nõuded, kaablitele pistikute paigaldamine, kaabli jätkamine. Võrgukaablite parameetritemõõtmine. Võrgu- ja toitekaablite paigaldus. Võrguseadmete ja karbikute paigaldamineseinale. Võrguliikluse jälgimine ja tõrkekindluse tagamine. Traadita arvutivõrguseadmetele optimaalse asukoha leidmine. Traadite arvutivõrgu leviala ulatuse ja kvaliteedimõõtmine. Traadita arvutivõrgu seadmete paigaldamine, lisaantennide paigaldus.


Õppija teab ja tunneb arvutivõrgu kaablite käitlemisele kehtestatud nõudeid;võrgu- ja toitekaablite ning võrguseadmete paigaldamisele kehtestatudnõudeid; traadita arvutivõrgu leviomadusi ja nende mõõtmiseks kasutatavaidseadmeid ja töövõtteid. Õppija oskab paigaldada pistikuid arvutivõrgu kaablitele; paigalda arvutivõrguja toitekaableid; paigaldada traadiga ja traadita arvutivõrgu seadmeid; jälgidavõrguliiklust ja leida arvutivõrgu kitsaskohti.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnang; -praktika aruande sisu ja vormistus; -praktika kaitsmine. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena.

65

Mooduli nimetus: Spetsialiseerumispraktika


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija oskaks rakendada teoreetilise õppe käigusomandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvuks erialaleiseloomulike tööülesannetega ja töökeskkonnaga, saaks ülevaadepraktikaettevõttest, ettevõtte rollist ja eesmärkidest, juhtimis- jaadministratiivsest struktuurist, sisekorrast, töökorraldusest, meeskonnatööpõhimõtetest, tööülesannetest ja töömeetoditest, tehnilisele dokumentatsioonileesitatavatest nõuetest, kvaliteedi- ja tööohutusega seotud aspektidest, omandaksoskuse struktuuriüksuste igapäevatöös osalemiseks, meeskonnatöö tegemiseksning erialaste tööülesannete lahendamiseks, arendaks analüüsivõimet japrobleemide lahendamise oskust ning oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline. Praktikakoha valikul on soovitav valida see IKT ettevõte, kuhu soovitakseedaspidi tööle saada.


Läbitud praktika sooritamiseks vajalikud moodulid.

Õppesisu: TÖÖPRAKTIKA.Õppija täidab valdavalt iseseisvalt talle antavaid tööülesandeid.OMA TÖÖ KIRJELDAMINE JA ANALÜÜSIMINEkasutatavad töömeetodid, kasutatavad ressursid, töökoormus, töötulemus, kvaliteediaspektid, riskid ja põhilised probleemidtööülesannete lahendamisel. Tööülesannete sooritamiseks vajaminevad oskused, võimed, isiksuseomadused,praktikandi roll, kuidas õpitu on/ei ole rakendatav, olemasolevate oskuste arengpraktika käigus, vajadus spetsiaalse väljaõppe järgi, isiklikud tugevad ja nõrgadküljed, mis selgusid praktika käigus.VALMISOLEK ERIALASEKS TÖÖKSAnalüüsida, kas olemasolevad teadmised ja oskused on piisavad, et erialaseletööle asuda.ERIALA LÕPUEKSAMIKS VALMISTUMINEInfotehnoloogia spetsialist I ja II kutseeksamiks valmistumine.


Õppija teab ja tunneb töökorraldust IKT ettevõttes; ohutusnõudeid ettevõttestöötamiseks; kvaliteedinõudeid; erialaga seotud terminoloogiat; omabülevaadet valdkonna erinevatest ametikohtdest ja nende peamisitööülesandeid;valitud ametikohal esinevaid tüüpprobleeme ja nende lahendusi. Õppija oskab analüüsida töökorraldust ettevõttes; juhendaja nõustamisellahendada talle antud ülesandeid; teha meeskonnatööd; püstitada erialasttööülesannet ja jagada seda osaülesanneteks; rakendada õpitut reaalsetestöösituatsioonides; oma tööd dokumenteerida; leida iseseisvalt lahendusiesinevatele tüüpprobleemidele.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnang; -praktika aruande sisu ja vormistus; -praktika kaitsmine. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena.

66

Mooduli nimetus: Digitaaltehnika


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused digitaaltehnikapõhimõistetest, sh. arvusüsteemidest ja Boole'i algebrast, levinumatestloogikalülidest ja kombinatsioonloogika ning mäluga loogika lülitustest;programmeeritavast loogikast, digitaalse signaalitöötluse alustest ning analoog-digitaal ja digitaal-analoog-muundamisest, omab alusteadmisi digitaalskeemide tehnoloogilistestlahendustest.


Läbitud moodulid: elektrotehnika, elektroonika alused.

Õppesisu: DIGITAALTEHNIKA PÕHIMÕISTEDAnaloog- ja digitaalsuurused, loogikatasemed, ajadiagrammid.ARVUSÜSTEEMID JA ARVKOODID.Arvusüsteemid, tehted, arvkoodid. Arvude kujutamine kümnend- ja kahendsüsteemis, teisendused, tehtedkahendarvudega. Arvud kuueteistkümnend- ja kaheksandsüsteemis. Muud levinumad arvkoodid: BCD,Gray kood, ASCII, vigu avastavad ja parandavad koodid.LOOGIKALÜLID.Inverter, loogikalülid JA, VÕI, JA-EI, VÕI-EI, samaväärsus jamittesamaväärsus.BOOLE ALGEBRABoole'i avaldised, reeglid ja seadused; teisendamised; tõeväärtustabelid,loogikaavaldiste lihtsustamine; Karnaugh' kaart.KOMBINATSIOONLOOGIKA SKEEMID LOOGIKALÜLIDELNende teisendamine, rakendused.KEERUKAM KOMBINATSIOONILOOGIKAKeerukamad kombinatsioonloogika skeemid ja rakendused (summaatorid,koodi-komparaatorid, koodrid ja dekoodrid, multipleksorid ja demultipleksorid,paarsuskontrollielemendid jt.TRIGERID, MULTIVIBRAATORID JA TAIMERIDNende liigid, kasutusalad, näited ja rakendusedLOENDURID.REGISTRID.MÄLUSKEEMIDNende liigid ja kasutamine.PROGRAMMEERITAV LOOGIKATööpõhimõtted, kasutusalad ja kasutatav tarkvara.SISSEJUHATUS SIGNAALITÖÖTLUSSE

DIGITAALSKEEMIDE TEHNOLOOGIADigitaalskeemide parameetrid, kasutusalad, tehnoloogilised lahendused (TTL, KMOP erinevad realisatsioonid) ja nendevõrdlus.


Õppija teab ja tunneb digitaaltehnika põhimõisteid, arvusüsteeme ja Boole'ialgebra avaldisi, reegleid ja seadusi; muid levinumaid arvkoode ja nendekasutusalasid; levinumaid loogikalülisid ja kombinatsioonloogika ning mälugaloogika lülitusi; keerukamaid kombinatsioonloogika skeeme ja nendetööpõhimõtteid; lihtsamat programmeeritavat loogikat, selle kasutamiseeeliseid ja eripärasid; mäluskeemide liike ja tööpõhimõtteid; digitaalsesignaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid põhimõtteid; analoog-digitaal ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid; digitaalskeemide tehnoloogiliste

67

lahenduste eripärasid ja kasutusalasid; nende lihtsamaid omadusi japarameetrite võrdlust. Õppija oskab: teostada arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteidkahendarvudega; kasutada muid levinumaid arvkoode; kasutada Boole' algebrareegleid ja teisendusi, teisendada ja minimiseerida matemaatiliselt või tabelinaantud lihtsamat digitaalfunktsiooni, joonistada välja minimiseeritudfunktsioonile vastav matemaatiline kuju ja skeem; koostada ja saada arulihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud loogikalülitusi; tunda ärakeerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi; salvestada infotprogrammeeritava loogika või mäluskeemi, kasutada vastavatprogrammeerimistarkvara; eristada erinevas tehnoloogias valmistatuddigitaalseid mikroskeeme, ning nende käitlemise ja kaitse tingimusi.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -praktilised ülesanded (arvutused ja teisendused erinevatest arvusüsteemidest,digitaalfunktsioonide arvutamine, digitaalskeemide lugemine,programmeerimise tarkvara kasutamine); -arvestuslike tööde hinded; -iseseisva töö hinne. Moodulis hinnatavate õpitegevuste loetelu ja hinde osakaalu moodulilõpuhindes määrab õpetaja moodulkavas.

68

Mooduli nimetus: Rakendusfüüsika


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised füüsikas ning kuidaskasutada neid teadmisi erialases töös.


Puuduvad.

Õppesisu: SISSEJUHATUS.SISSEJUHATUS. Reaalse ja virtuaalse maailmade erinevused. Looduseseaduste muutumatus. Reaalmaailma füüsikalised piirangud.ELEKTROTEHNIKA ALUSED.Elektriväli. Alalisvool. Mittelineaarsed alalisvooluahelad. Elektromagnetism. Elektromagnetiline induktsioon.Elektrimahtuvus. Vahelduvvool. Kolmefaasiline vool. Mittesiinuseline vool. Siirdeprotsessidkoondparameetritega ahelates.ELEKTROONIKA ALUSED.ELEKTROONIKA ALUSED. Signaalid ja informatsioon. Arvutitehnikamatemaatilised alused. Elektroonika põhimõisted. Elektroonika füüsilisedalused. Raadio-, televisioonisüsteemide ja sidesüsteemide töö põhiprintsiibid.OPTIKA.Kiudoptika põhimõtted. Optiline side. Optilised seadmed arvutis jaandmekandjad.MATERJALIÕPETUS.Materjalide põhiliigid. Materjalide omadused. Kasutusalad


Õppija teab ja tunneb elektrotehnikas, elektroonikas, automaatikas, optikas jamaterjaliõpetuses kasutatavaid põhimõisteid, IKT seadmete toimimisefüüsikalisi põhimõtteid; signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise;.IKT seadmete mõju keskkonnale ja tervisele. Õppija oskab kasutada elektrimõõteriistu; analüüsida mõõtmiste tulemusi,eristada IKT seadmeid nende tööpõhimõtte järgi ja sellest tulenevalt võimalikukasutusvaldkonda, ette aimata kahjulikke keskkonnamõjutusi IKT seadmetele

Hindamine: Hinnatakse: -põhimõistete ja tingmärkide tundmist; - praktiliste ülesannete lahendamise oskust; -oskust leida füüsikaalast informatsiooni. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajaainekavas.

69

Mooduli nimetus: Kontori-esitlus- ja konverentsivahendite kasutamine


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kontori-, esitlus- jakonverentsivahendite põhiomadustest ja selle tehnika tõrgeteta tööks vajalikestressurssidest ja oskab vastavaid vahendeid kasutada.


Läbitud moodulid: Arvutite riistvara alused, Arvutite riistvara, Arvutitelisaseadmed.

Õppesisu: SISSEJUHATUS.Kontoritehnika liigid ja lühiülevaade. Esitlustehnika liigid ja lühiülevaade. Konverentsitehnika liigid ja lühiülevaade. Erinevate vahenditeühilduvus.KONTORITEHNIKA.Printerid, faksid, paljundusmasinad, paberi käitlusseadmed, kontorikombainid. Kontoritehnika paigutamine (ligipääsetavus, hooldatavus,vajalikud ressursid, müra jne). Erinevate kontoritehnikavahendite ühilduvus. Erinevat liiki kontoritehnika kasutamine. Tarvikud.ESITLUSTEHNIKA.Esitusvahendite liigid. Kasutatavad tehnoloogiad. Kõne ja pildi edastamine. Esitlustehnika ülespanek, häälestus ja kasutamine.KONVERENTSITEHNIKA.Konverentsi olemus ja selle liigid. Audiokonverents. Videokonverents, video edastus (streaming). Personaalsedkonverentsisüsteemid, grupisüsteemid, konverentsisüsteemid ja võrgud.Nõuded audio-visuaalse info edastusele. Kasutatavad tehnoloogiad. Reaalajastoimuva kahepoolse side eripärad.


Õppija teab ja tunneb: kontoritehnika liike ja vastavaid parameetreid; kontoritehnika paigaldamise põhimõtteid; audio-visuaalse info edastamise, jaotamise, taasesitamise eripärasid; levinumaid esitlusseadmeid ja nende tootjaid; levinumaid konverentsiseadmeid ja nende tootjaid; konverentsiks vajalike ühendusliinide tüüpe. Õppija oskab: valida etteantud nõudmistele vastavat kontoritehnikat; paigutadaetteantudruumi kontoritehnikat; planeerida, koostada esitluseks või konverentsiksvajaminevate seadmete loetelu ja miinimumnõudmisi; planeerida, kooskõlastada esitluseks või konverentsiks vajaminevate , sobivateruumide nõudmised; koostada konverentsiks vajaminevate ühendusliinide tellimusi kohalikkudele sideoperaatoritele.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -praktiliste ülesannete lahendamine tunnis; -kontrolltöö mõistete kohta; -iseseisev töö: projektitöö etteantud kirjelduse alusel sobivate lisaseadmete jaarvutikomplekti valimine ja valiku põhjendus. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena.

70

III Üldharidusained

Mooduli nimetus: Füüsika


Eesmärk: Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks; tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas; omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks; tutvub füüsikaseaduste universaalsusega; mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste teadustega; teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid säästes; kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.

Õppesisu: MEHHAANIKA, ELEKTROMAGNETISM, MATEERIA VORMID


Õpilane teab: füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemisepõhjusitingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas; füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega;mõõtühikuid; seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikutja seaduse rakendatavust; füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust; mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid; keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust; Kutseõppeasutuse füüsikaõppe kursused läbinud õpilane oskab: vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel; lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi javalemeid; leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt; kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi; töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi; lahendada probleemülesandeid ainekava mahus; rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

Hindamine: Mooduli lõpphinne kujuneb järgmiselt: 1) kõigi protsessihinnete põhjal pannakse üks koondprotsessihinne; 2) kontrolltööde hinded; 3) arvestustöö õpilastele, kes on puudunud 50% tundidest 4) Iseseisva töö hinne moodustab 25% koondhinnest Kui õpilane on korralikult tunnis kohal käinud, sooritanud kõik kontrolltöödvähemalt rahuldavale hindele, siis ta ei ole kohustatud tegema arvestustööd.

71

Mooduli nimetus: Bioloogia


Eesmärk: Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi; 2) saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisesttähendusest; 3) omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtusesuhtes; 4) oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisiaspekte; 5) saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamisetähtsusest; 6) teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme; 7) tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikultlooduskeskkonda; 8) väärtustab bioloogilist mitmekesisust; 9) kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaidteabeallikaid ning oskab hinnata nende tõepärasust; 10) mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel; 11) süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustestning saab aru nende rakenduslikest väärtustest; 12) seostab bioloogias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaeluga ningerialaga; 13) orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.

Õppesisu: ELU OLEMUS, ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, RAKK,ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS, ORGANISMIDEPALJUNEMINE JA ARENG, PÄRILIKKUS, RAKENDUSBIOLOOGIA,INIMENE, ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE, EVOLUTSIOON


Õpilane teab: 1) organismide peamisi elu tunnuseid; 2) eluslooduse organiseerituse tasemeid; 3) organismides enamlevinud keemilisi elemente, anorgaanilisi ja orgaanilisiaineid ning nende tähtsusi; 4) looma-, taime-, seene- ja bakteriraku ehitust ning nende talitluslikkeiseärasusi; 5) fotosünteesi toimumise tingimusi, tulemust ja tähtsust looduses; 6) raku metabolismi põhilisi etappe ja nende vahelisi seoseid; 7) rakus toimuva glükoosi lagundamise tulemust ja ATP molekuli tähtsust; 8) mitoosi ja meioosi eesmärki, tulemust ja tähtsust; 9) organismide paljunemise ja arengu viise; 10) geneetika põhimõisteid; 11) pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme; 12) Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi; 13) pärilikkuse ja keskkonna osa inimese tunnuste kujunemisel; 14) rakendusbioloogia osatähtsust tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis; 15) biotehnoloogia ja geenitehnoloogia rakendusvõimalusi; 16) olulisemaid pärilikke, päriliku eelsoodumusega ja nakkushaigusi; 17) inimese elundkondi ning nende ehitust ja talitlust; 18) inimorganismi talitluse neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; 19) ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; 20) olulisemaid keskkonnaprobleeme; 21) majanduse, tarbimise ja keskonnaseisundi seoseid; 22) Eesti keskkonnapoliitika põhiseisuhohti; 23) evolutsiooni vorme;

72

24) evolutsiooni toimumise tõendeid ja evolutsiooni toimumise mehhanisme; 25) inimese evolutsiooni eripära. Õpilane oskab: 1) kirjeldada erinevate organismide elu tunnuseid; 2) selgitada olulisemate keemiliste elementide, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ülesandeid organismides; 3) selgitada erinevate rakustruktuuride ehitust ja talitlust; 4) eristada joonisel bakteri-, seene-, looma- ja taimerakku ning tähistadarakustruktuure; 5) võrrelda bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga; 6) selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; 7) kirjeldada inimese aine- ja energiavahetust; 8) selgitada fotosünteesi tulemust ja tähtsust; 9) kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus; 10) selgitada organismide paljunemise ja arengu viise ning tuua näiteid taime-ja loomariigist; 11) kirjeldada inimese sugurakkude arengut, menstruaaltsüklit, viljastumist jaraseduse vältimise meetodeid ning arengut; 12) selgitada geno- ja fenotüübi omavahelisi seoseid; 13) kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme; 14) lahendada geneetika ülesandeid; 15) selgitada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust ning nende osaeluslooduses; 16) iseloomustada viiruste, bakterite ja seente osa looduses ja inimese elus; 17) tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest; 18) kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi; 19) selgitada inimese erinevate elundkondade ülesandeid; 20) eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ning tuua vastavaid näiteid; 21) kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid; 22) nimetada ja põhjendada säästva arengu seisukohti; 23) esitada ja selgitada keskkonnaprobleeme; 24) kirjeldada elu arengut Maal; 25) kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja selgitada erinevate tegurite osainimese evolutsioonis.

Hindamine: Mooduli hinne kujuneb järgmiselt: 1) Kirjalikud tööd ja suulised esitused,millega hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi kõikide teemade kohta. 2)Õppeprotsess (individuaalsed tunnitööd, rühmatööd, tunni aruteludesosalemine). 3) Iseseisvad tööd. Täpsemalt määrab õpetaja hinnatavadtööülesanded moodulkavas.

73

Mooduli nimetus: Kunst


Eesmärk: Mooduli läbimisega taotletakse, et arendatakse õpilaste vaatlusvõimet,omandab teadmised kunstiliikidest ja nende arenguloost, Lääne-Euroopa jaEesti kunsti ajaloost. Kujundada kunstimaitset, õpetada kunsti väärtustama.Arendada õpilaste arutlusoskust, analüüsivõimet. Kujundada õpilastekunstimaitset. Õpetada värviõpetusega seonduvaid mõisteid, nägema jatunnetama värvide vastastikuseid seoseid, segama ja sobitama omavahel värve,tutvustada värvide psühholoogilisi omadusi, edendada loovust, algatusvõimetja katsetamisjulgust, arendada kujundilist, ruumilist, abstraktset mõtlemist ning kujutlusvõimetkäelise tegevuse kaudu, kujundada värvi, kompositsiooni ja kunstimaitset,õpetada vaatlema ja analüüsima kunstiteoseid.

Õppesisu: Maailma kunstikultuuri arengulugu, Kunstiliigid ja nende liigitamine, Eestikunsti arengulugu, Värviõpetusega seonduvad mõisted ja värvide liigitamine,Värvide psühholoogilised omadused, Kompositsioon ja etnograafia, Iseseisevtöö


Õpilane teab: - Lääne-Euroopa kunsti olulisemaid suundi ja esindajaid. - Eesti kunsti olulisi suundi ja esindajaid. - Eri kunstiliike. - Kunsti tähtsust maailmakultuuris. - värvide vastastikuseid seoseid, - värvide psühholoogilisi omadusi, - kompositsiooni väljendusvahendeid, Õpilane oskab: - Arutleda kunsti olemuse üle. - Analüüsida eri ajastute kunstiteoseid, näha neid oma aja kontekstis. - Näha erinevat ja sarnast eri maade ning ajastute kunstis. - Tunnetada kunsti tema mitmekesisuses. - Väärtustada maailma kultuuripärandit. - Avaldada kunstinähtuste kohta arvamust. - värve omavahel segada, - analüüsida kompositsiooni ja etnograafia seoseid, - vastavalt erialale praktilist tööd kavandada ja korrektselt esitada.

Hindamine: Seda moodulit testitakse ja hinnatakse järgmiselt: Kõigi protsessihinnete ja iseseisvate tööde põhjal pannakse koondhinne. Kontrolltöö nr. 1.- kunsti liigid ja liigitamine Kontrolltöö nr.2 - Kunstiajalugu Kontrolltöö nr. 3 - Eesti kunsti ajalugu Värviõpetusega seonduvad mõisted ja värvide liigitamine. Praktiline töö nr. 1. Piiratud pind; Piiramata pind. Praktiline töö nr. 2. Sarnasus värvitoonis. Praktiline töö nr. 3. Eesti rahvuslik sümboolika. Iseseisev töö- arvestus Vastavalt õppegruppide vajadusi arvestades võib muutuda hinnatavateülesannete teema ja arv

74

Mooduli nimetus: Muusika


Eesmärk: Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: - hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus; - kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks; - kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja hinnata; - oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata; - omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu; - rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi; - rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte jamuusikalavastusi, oskab oma arvamusi põhjendada.

Õppesisu: VANAD KULTUURRAHVAD, KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK,KLASSITSISM, ROMANTISM, 20. SAJANDI MUUSIKA, EESTIMUUSIKA


Õpilane: - oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat; - teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid; - teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada; - oskab koostada muusika-alaseid referaate; - laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele; - hindab muusikat kui kultuurinähtust.

Hindamine: Mooduli hinne kujuneb järgmiselt: 1. Kontrolltöö nr 1 (teemad 1-3) 2. Kontrolltöö nr 2 (teemad 4-6) 3. Kontrolltöö nr 3 (teemad 7-8) 4. Eesti Vabariigi hümn (laulda peast) 5. Iseseisev töö (referaat või muusikalavastuse külastus koos retsensiooniga) 6. Klassilaul

75

Mooduli nimetus: Inimeseõpetus


Eesmärk: Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane: -õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele -õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda -teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile ja oskablangetada otsuseid uimastitega seotud olukordades -mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust -väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, -tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust; -tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja valitseda oma tundeid; -oskab väärtustada vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikkuvastutust. -tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandamakasvatamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi; -tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonnaliikmena.

Õppesisu: INIMESEÕPETUS (TERVISEÕPETUS 30+10), INIMESEÕPETUS(PEREKONNAÕPETUS 30+10)


Õpilane teab: -tervise erinevaid aspekte -kuidas toituda tervislikult -uimastite liike, üldiseloomustust ja mõju organismile -seksuaalsuhetes kaasnava vastustuse osa -enamlevivaid haigusi ja kuidas neid ennetada -kuidas anda abi ja ise abi saada -perekonna ja kooselu ajalugu ning erinevaid perevorme ja mudeleid -mis on armastus, kuidas see tekib ja kuidas seda hoida -teab seksuaalsusega seonduvat, kuidas areneb seksuaalsus ja milline osa onseksuaalsusel abielus -kuidas olla tolerantne erinevuste suhtes -perekonna planeerimise võimalusi -abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku jaseadusandlikku külge -lapse arengu etappe -koduse kasvatuse põhialuseid Õpilane oskab: -enda tervise eest hoolitseda -tervislikult toituda -toime tulla uimastitega seotud olukordades -elada turvalist seksuaalelu ja vastutada -pakkuda abi ja abi saada -teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi -kasutada enda , perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid seadusi -olla salliv erinevuste suhtes -väärtustada lähisuhteid ja perekonda

Hindamine: I TERVISEÕPETUS 1 kontrolltöö „Tervise olemus ja komponendid, tervislik toitumine,sõltuvusained ja ennast kahjustav käitumine, seksuaaltervis, haigused ja nende ennetamine“ Protsessihinded (tunnitööd, paaris- ja grupitööd)

76

Iseseisvad tööd Kokkuvõttev hinne kujuneb tehtud tööde põhjal. Kõikidel tehtud tööde hinnetelon võrdne osakaal. II PEREKONNAÕPETUS 1 kontrolltöö „perekonna olemus, noorte suhted, abielu, perekonnaelu,vanemlus, lapsed ja nende kasvamine peres, lahutus, õnnestunud pereelu“ Protsessihinded (tunnitööd, paaris- ja grupitööd) Iseseisvad tööd Kokkuvõttev hinne kujuneb tehtud tööde põhjal. Kõikidel tehtud tööde hinnetelon võrdne osakaal.

77

Mooduli nimetus: Ühiskonnõpetus


Eesmärk: Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane: -oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista; -oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse; -oskab end määratleda kodanikuna; -tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat; -tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid, -oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid, -oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet; -suhtub kriitiliselt massiteabesse; -oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

Õppesisu: NÜÜDISÜHISKOND, ÜHISKONNA VALITSEMINE, ÜHISKONNAMAJANDAMINE, INDIVIID ÜHISKONNAS, KAASAJA MAAILMAMITMEPALGELISUS, RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE


Õpilane: -teab, milline on ühiskonna struktuur; -tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid; -teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi; -oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve jaõigusi; -teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi; -oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.

Hindamine: Hindamisega taotletakse tagasisidet õppeprotsessi tulemuslikkusest ning teadmiste omandamise, demokraatlike tõekspidamiste kujunemise, intellektuaalsete ja osalusoskuste ning kodanikuosaluseväljakujundamise käigust ja saavutatud tasemest. Aine sisu ja õppemeetodite mitmekesisuse tõttupeab hindamisel arvestama ka õpilaste individuaalseid võimeid ning valmidusi.

78

Mooduli nimetus: Ajalugu


Eesmärk: Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga; oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet; mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis; mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel; oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse; oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuseüle.

Õppesisu: MUINASAEG, VANA-LIIVIMAA, ROOTSI AEG, VENE AEG,RAHVUSLIK LIIKUMINE, EESTI VABARIIK 1918-1940, EESTI RIIK JARAHVAS II MAAILMASÕJAS, EESTI NSV, TAASISESEISVUMINE,MAAILM XX SAJANDI ALGUL JA ESIMENE MAAILMASÕDA,MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL, TEINE MAAILMASÕDA,MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA., MAAILM XX SAJANDILÕPUL


Õpilane: oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi; oskab analüüsida lähiajaloo probleeme; oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti; oskab analüüsida massimeedia informatsiooni; oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt, kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga; tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga; mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.

Hindamine: Hinnatakse analüüsimise ning seoste leidmise ja loomise oskust; kronoloogia tundmist, muutustele ja järjepidevusele hinnangu andmist; allikatele hinnangu andmise, võrdlemise ja kokkuvõtvate järelduste tegemisening iseseisvale põhjendatud järeldusele jõudmise oskust; loogilise ülesehitusega, analüüsiva, konkreetsetele näidetele tugineva, isiklikku hinnangut sisaldava arutluse kirjutamise oskust.

79

Mooduli nimetus: Geograafia


Eesmärk: *Geograafiaõpetusega rõhutada inimese ja looduse vahelist seost ningsüvendada õpilase keskkonnaalaseid teadmisi kohalikul, regionaalsel jaglobaalsel tasandil, mis loob aluse jätkusuutliku arengu idee omaksvõtmisele. *Õpilane saab aru olulisematest looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustestja protsessidest ning nendevahelistest seostest. *Maailma rahvastiku teemade käsitlemine on aluseks mõistvale ja tolerantselesuhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuuri ja traditsioonidesse. * Õpilane saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eestikohta selles *Õpilane oskab leida geograafia-alast informatsiooni, hinnata seda kriitiliseltning oma seisukohti põhjendada. *Informatsiooni leidmiseks oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme ningkasutades kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi

Õppesisu: Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias, Maa kui süsteem. Süsteemidevahelised seosed, Litosfäär, Pedosfäär, Hüdrosfäär, Atmosfäär, Kaasaegsemaailma poliitiline kaart, Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid,Kaasaegsed muutused maailmamajanduses, Energiamajandus, Põllumajandus,Metsandus (või kergetööstus), Masinatööstus, Transport ja side,Teenustemajandus, Iseseisev töö


Õpilane teab: *Erinevaid asukoha määramise meetodeid; *Maa sfääre; *Litosfääri koostist; *Erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi; *Vulkaanide ning maavärinate tekkepõhjusi; *Maavärinate tugevuse hindamise meetodeid; *Mulla hävimist mõjutavaid tegureid; *Merede ja ookeanide reostusallikaid; *Atmosfääri koostist ja ehitust; *Erinevaid sademete tekkepõhjusi ja tingimusi; *Riikide arengutaseme näitajaid ning riikide liigitust nende alusel *Maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi; *Rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid; *Rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid; *Linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades; *Rahvusvahelisi firmasid ning majandusorganisatsioone; *Kaasaegse maailmamajanduse arengutendentse; *Erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi; *Erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi; *Masinatööstuse jagunemist vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks jaharude paigutuse põhijooni ja masinatööstuse struktuuri ja paigutuspõhimõtteid; *Põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureidkõrgelt arenenud riikides ja arengumaades; *Peamisi põllumajandusliku tootmise vorme; *Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme; *Metallurgia osatähtsuse ja paiknemise muutusi tänapäeva tootmises; *Erinevaid transpordiliike; *Peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid; *Äri, sotsiaal- ja turismiteenuseid. *Metsatööstuse ja kergetööstuse areng ja paiknemine; Õpilane oskab:

80

*Kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks jaüldistuste tegemiseks; *Tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest; *Analüüsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- jakeskkonnaprobleeme; *Analüüsida mulla hävimise võimalikkust maailma erinevates piirkondades; *Hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; *Analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõjuinimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; *Analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikkumõju ja majanduslikke kahjusid; *Hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses; *Analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele jakeskkonnale. *Hinnata maailmamere kaitse vajalikkust; *Tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest; *Hinnata keskkonnamuutuste mõju inimtegevusele ja keskkonnaseirevajalikkust; *Näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike; *Iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neidarengutaseme alusel; *Võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusierinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi; *Iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnasja selgitada taolise paiknemise põhjusi; *Analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kuisiirdemaale; *Näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid; *Tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- jakeskkonnaprobleemidest; *Tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud ja arengumaadele; *Analüüsida muutusi maailma energiamajanduses; näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti jatöötlemispiirkondi; *Analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailmaerinevates regioonides; *Hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi; *Iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikkearengueeldusi *Maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondadepõllumajandust; *Analüüsida muutusi metallurgia ja masinatööstuse paigutuspõhimõtetes; *Analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi; *Võrrelda temaatiliste kaartide abil erinevate regioonide veondust; *Hinnata metsade looduslikku ja majanduslikku tähtsust; *Selgitada kergetööstuse arengu ja paiknemise iseärasusi ja kauplemist; *Kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid,internet, CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; *Analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatudnähtuste arengusuundadest; *Rakendada geograafiaalaseid teadmisi ökoloogia- ja demograafiaalastes ningpoliitilistes diskussioonides; *Kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel

Hindamine: *Aine lõppeb hindega, mis moodustub iseseisvatest töödest, tunni- ningkontrolltöödest *Kontrolltöö võtab kokku olulisemad teemad, mida perioodi jooksul käsitleti *Esimeses moodulis tuleb teha kontrolltööd uurimismeetodite, litosfääri,pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri kohta

81

*Teises moodulis tuleb teha kontrolltööd rahvastiku, maailmamajanduse,maailma poliitilise kaardi ning erinevate majandusharude kohta *Iseseisva töö ülesanded varieeruvad - uurimustööd, referaadid, kaardidtööd,plakatid, õpimapid, ristsõnad

82

Mooduli nimetus: Keemia


Eesmärk: Õpilane: 1) omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildikujundamiseks; 2) laiendab ja süvendab varem omandatud teadmisi ja arusaamu keemiapõhilistest mõistetest ja seaduspärasustest; 3) mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsustlooduses ja argielus; 4) õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamiseltöökeskkonnas ja argielus; 5) õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks; 6) arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemiseoskust; 7) õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikessetagajärgedesse; 8) mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga jakeskkonnaprobleemidega ning keemia integratsiooni teiste loodusteadustega; 9) oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses jaühiskonnas, mõista selle säilitamise vajalikkust.

Õppesisu: Anorgaaniline keemia, Orgaaniline keemia


Kutseõppeasutuse keemiaõppe kursused läbinud õpilane: 1. oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudesvastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostadatüüpühendite (oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid; 2. teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada; 3. mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada välistegurite mõju keemilisele tasakaalule; 4. tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilisereaktsiooni kiirendamise võimalusi; 5. oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemilisteomaduste kohta, otsustada reaktsiooni toimumise üle; 6. oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nendetugevust; 7. oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral); 8. oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu); 9. oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatudstruktuurvalem); 10. tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid, halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid); 11. oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuurijärgi ning konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid; 12. mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes; 13. oskab selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist olemust,

83

võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust; 14. oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise jakasutamise kohta; 15. on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.

Hindamine: Aine lõpeb hindega. Mooduli hinne kujuneb järgmiselt: 1) kõigi protsessihinnete põhjal pannakse üks koondprotsessihinne; 2) kontrolltööde hinded; 3) iseseisva töö hinne 4) arvestustöö õpilastele, kes on puudunud ainetsüklist 10 tundi. Kui õpilane on osalenud tundides, sooritanud kõik kontrolltööd vähemaltrahuldavale hindele, siis ta ei ole kohustatud tegema arvestustööd. Iseseisev töömoodustab kuni 25% hindest. Hindamisel arvestatakse õpilase arengut.

84

Mooduli nimetus: Matemaatika


Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane: - mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ningkultuuri arengus; - omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ningoskab neid kasutada ülesannete lahendamisel; - arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust; - arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koosmatemaatiliste sümbolite kasutamisega; - arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialagaseotud ülesannete lahendamisel; - omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeaineteõppimist ja õpingute jätkamist valitud erialal; - õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.

Õppesisu: REAALARVUD, VÕRRANDID JA VÕRRATUSED, TRIGONOMEETRIA.VEKTOR TASANDIL, JOONE VÕRRAND, JADA. FUNKTSIONID,PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS.HULKTAHUD JA PÖÖRDKEHAD,ERIALASED MAJANDUSMATEMAATIKA ELEMENDID


Õpilane teab, tunneb ja oskab: - arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi hinnata; - teisendada algebralisi avaldisi: - lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; - kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; - lahendada kolmnurgaülesandeid; - ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende pindala ja ruumala; - tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste lihtsustamisel; - ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; - kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi; - saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteidselgitada; - kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid; - saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist; - oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleemening neid lahendada; - prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi; - kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus; - saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.

Hindamine: Hinnatakse: - kõigi protsessihinnete põhjal pannakse üks koondprotsessihinne; - kontrolltööde hinded; - arvestustöö õpilastele, kes on puudunud ainetsüklist 10 tundi. Kui õpilane on korralikult tunnis kohal käinud, sooritanud kõik kontrolltööd vähemalt rahuldavale hindele, siis ta ei ole kohustatud tegema arvestustööd.

85

Mooduli nimetus: Kirjandus


Eesmärk: Õpilane saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatestning teostest. Õpilane rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri.Väärtustab ilukirjandust Mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- jamaailmakultuuri osana.

Õppesisu: Ilukirjanduse mõiste, ülesanded. Põhiliigid ja alaliigid., Antiik-, kesk, jarenessansiaeg. Valgustus, Romantism. Rahvusromantism Eestis, Realism,modernism ja postmodernism Eesti ja maailmakirjanduses, Eesti kirjandus 20.sajandi I poolel, Eesti luulet ja proosat 20. sajandi II poolest ning 21. sajandialgusest


Õpilane teab 1. Ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust 2. Eesti jamaailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires 3. Poeetikapõhimõisteid 4. Hindab kujundlikku mõtlemist ja keelekasutust. Õpilane oskab 1. Loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusiavaldada. 2. On lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat kirjandusteost. 3. Teoseidanalüüsida. 4. Kirjandust väärtustada.

Hindamine: Hindamine Seda ainemoodulit testitakse ja hinnatakse järgmiselt: 1. kõigiprotsessihinnete põhjal pannakse üks koondhinne; 2. kontrolltöö hinnete põhjal3. kirjandite ja arutluste hinnete põhjal 4. arvestustöö õpilastele, kes onpuudunud rohkem kui 10 tundi.

86

Mooduli nimetus: Eesti keel


Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandaks korrektse keelekasutuse nii kõneskui kirjas, tekstiga töötamise oskuse, eesti keele põhilisedvormimoodustusreeglid, sõnade tuletusvõimalused, eesti keele lauseehitusepõhimõtted, liitsõna mõiste ja selle moodustamise põhimõtted, suulise jakirjaliku väljendusoskuse, oskuse väärtustada emakeelt ning rahvuskultuuri.

Õppesisu: Keel kui märgisüsteem. Sõnavara., Ortograafia põhireeglid., Suur ja väik ealgustäht, Lühendamine. Numbrid tekstis, Morfoloogia üldisi põhimõtteid,Kokku-ja lahkukirjutamise põhimõtted, reeglistik, Lauseõpetus.Kirjavahemärgid., Sõnavara, Tekst, Teksti koostamine. Sõna tekstis


Õpilane teab: - eesti keele ortograafiareegleid -keele kui märgisüsteemi olemust -sõnavara rikastamise võimalusi -keeleõpetuse põhimõisteid -eesti keele lauseehituse põhimõtteid - lause kirjavahemärgistamise põhimõtteid - hea sõnastuse ja stiili põhimõtteid - suulise ja kirjaliku kõne erinevusi -eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse - korrektse keelekasutuse põhimõtteid Õpilane oskab: - arutleda keeleküsimuste üle -kasutada eesti kirja keelt põhijoontes õigesti -kasutada keelekäsiraamatuid, muid keeleabi võimalusi -rakendada õpitut praktilises keelekasutuses. -kasutada lauseis õigesti kirjavahemärke - kasutada oma töödes mitmekülgset sõnavara -oma seisukohti põhjendada näiteid tuua. -oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestadaes eesmärki, olukordi jaadressaati. -leida ja kasutada teavet erinevate tekstide koosamisel.

Hindamine: Mooduli hinne kujuneb alljärgnevalt: - õpilane on hindamisprotsessis aktiivne osapool. - hinnatakse vähemalt 3 arvestuslikku tööd ja iseseisvat tööd - täpsemalt määrab õpetaja hinnatavad tööd ja ülesanded moodulkavas Aine lõpeb eksamiga.

87

Mooduli nimetus: Inglise keel


Eesmärk: Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust; 2. saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest; 3. kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid; 4. omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste; 5. oskab kasutada seletavat sõnaraamatut; 6. julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes; 7. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; Kuulamisel õpilane: 1. mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on lähedased standardkeelele; 2. mõistab 5?10-minutilist lühiloengut ning eristab sellest olulist infot. Kõnelemisel õpilane: 1. teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad, Keeleteadmised


Kuulamisel õpilane: 1. oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot; 2. oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 3. oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi; Kõnelemisel õpilane: 1. oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku; 2. oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada omavaateid ja seisukohti; 3. oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel; 4. oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid. Lugemisel õpilane: 1. oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni; 2. oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid,skeeme, kirjapilte; 3. oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 4. oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest; 5. oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid. Kirjutamisel õpilane: 1. oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju; 2. oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal; 3. oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele; 4. oskab kirjutada elulookirjeldust (CV); 5. oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet; 6. oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;

Hindamine: Õpiprotsessi hinnatakse jooksvalt ja õppetulemusi analüüsitakse õpilaseoskuste põhjal praktiliselt rakendada õpitut situatiivsetes dialoogides ja

88

testides. Kasutatakse nii suulist kui ka kirjalikku osaoskuste kontrolli. Moodullõpeb hindelise arvestusega. Kokkuvõttev hinne kujuneb arvestuslikesthinnetest.

89

Mooduli nimetus: Kehaline kasvatus


Eesmärk: Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:  omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliseltarenenud  omandab teadmised, oskused ja harjumused tervisliku eluviisijärgimiseks  omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused(ergonoomilised tööasendid ja -võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika,esmaabi)  väärtustab tervise- ja võistlussporti  oskab maandada pingeid ja stressi kehaliste harjutuste abil  omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

Õppesisu: KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE,VÕIMLEMINE JA AEROOBIKA, KERGEJÕUSTIK, SPORTMÄNGUD,ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS


Õpilane teab: - kehaliste harjutustega tegelemise (tervisespordi) mõju organismile; - õpitud spordialade tehnika põhialuseid ja reegleid; - soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel; - enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid; - sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi; - iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamisemetoodikat; - põhiliste füsioloogiliste näitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul jataastumisel. 4.2. Õpilane oskab: - tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega; - arendada oma kehalisi võimeid; - joosta erinevas tempos; - harjutada jõusaalis, kasutada kardiomasinaid; - kasutada enesekontrollivõtteid treeningul, puhkeolukorras ja taastumisel; - kasutada kehalisi harjutusi stressi maandamiseks ja ravi-profülaktiliseleesmärgil; - valida harjutuspaiku, aega ja varustust sõltuvalt väliskeskkonna tingimustestja spordiala ning treeningu iseärasustest; - abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel; - anda esmaabi spordivigastuste puhul; - mängida õpitud sportmänge (lihtsustatud reeglitega).

Hindamine: Õpilane osaleb vähemalt 80 % tundides. Protsessihinded moodustavadmooduli hinde, moodulihinded aastahinde. Kokkuleppel õpetajaga võibprotsessihinnet saada ka juhendatud treeningtundide eest. Lõpuhinne kujunebaastahinnete alusel.

90

IV Valikõpingute moodulid

Mooduli nimetus: Õpioskuste kujundamine


Nõuded õpingutealustamiseks :

Puuduvad.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub kooliga,õppegrupiga, õppekorralduseeeskirja ja eriala õppekavaga, õppijal kujunevad eriala õppeks vajalikud õpi- jakoostööoskused.

Õppesisu: SISSEJUHATUS Aine sisu ja eesmärkide tutvustamine. Grupiliikmetega tutvumine. Tutvumismängud. Grupi reeglid. Tutvumine kooliga.ÕPPIMINE JA ÕPIMOTIVATSIOON Käitumine tunnis ja koolimajas.Motivatsioon. Kuidas ennast motiveerida õppima. Õppimise eesmärgid. Ajaplaneerimine. Õppetöökorraldus, õppimisele kaasaaitavad tegevused.Õpetamine. Koostöö. Rühmatöö põhimõtted.PRAKTILISED ÕPIOSKUSED Kuulamine. Lugemine. Märkmete tegemine jakonspekteerimine. Mälu. Õpistiilid. Intelligentsuse 7 valdkonda.OMA ÕPPIMISE PLAAN JA SELLE ANALÜÜS Oma õppimisekavandamine. Oma töö ja ajaplaneerimise analüüsimine. Mis tagas edu? Misläks kehvasti? Mida peaksin edaspidi teisiti tegema?ÕPPEMEETODID Erinevad õppemeetodid erialaainetes. Loeng, praktikum,iseseisev töö. Õpiedu tagavad õpioskused.


Õppija tuleb toime oma õppimise kavandamisega, oskab seada omale reaalselttäidetavaid eesmärke ja tähtaegu nende täitmiseks. Õppija oskab analüüsida oma õppimist.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -tunnis töölehtede ja testide tääitmine; -aruteludes, rühmatöödes osalemine; -aine õpimapi koostamine. Mooduli hinne kujuneb hinnatavate ülesannete aritmeetilise keskmisena. HInnatavate ülesannete loetelu määrab õpetaja moodulkavas.

91

Mooduli nimetus: Uurimistööde metoodika



Kontoritöö tarkvara kasutamise oskus.

Eesmärk: Õpetausega taotletakse, et õpilane teab teaduslike tööde koostamise nõudeid jalähtuvalt nendest oskab koostada oma lõputööd ning ettekannet tööauditooriumile esitlemiseks ning ettekannet auditooriumile esitada.

Õppesisu: TEADUSLIKU TÖÖ KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED. Teema valik Töö kava koostamine Materjalide valik, nende piisavus, usaldusväärsus. Materjali süstematiseerimine.KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Kirjaliku töö vormistamise juhendTÖÖ KAITSMINE Esitluse loomine esitlusprogrammi abil Kaitsekõne, selle struktuur, vajalikud teemad. Avaliku esinemise reeglid. Küsimustele vastamine.


Õpilane teab mõisteid, mis on seotud teadusliku töö koostamisega;teaduslikutöö koostamise põhimõtteid;-kirjaliku töö vormistamisenõudeid;esitlusprogrammiga esitluse tegemise nõudeid;avaliku esinemisepõhimõtteid. Õpilane oskab:vormistada lõputööd Tartu KHK õpilastööde koostamisejuhendi (või mõne muu kooli juhendi) kohaselt;koostada esitlusprogrammi abilesitlust oma ettekande toetamiseks; teha ettekannet oma töö esitlemiseks;esineda sobivalt ettekande esitamisel.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: 1) tunnis praktiliste ülesannete lahendamine, aruteludes osalemine; 2) uurimistöö ülesande püstitamine ja küsitluse kavandamine ning andmetetöötlemine; 3) mõnes aines antud referaadi vms. suuremamahulise kirjaliku töövormistamine vastavalt koolis kehtestatud kirjalike tööde vormistamisenõuetele. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õpitegevuste aritmeetilisekeskmisena. Hinnatavate ülesannete loendi esitab õpetaja moodulkavas.

92

Mooduli nimetus: Arvutigraafika



Puuduvad.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vektor- ja rastergraafikapõhimõisteid, erinevaid graafikavorminguid ning oskab kasutada graafika- japilditöötlustarkvara.

Õppesisu: ARVUTIGRAAFIKA PÕHIMÕISTED. Vektor- ja rastergraafika,animatsioonid.ARVUTIGRAAFIKA ERINEVAD RAKENDUSVALDKONNAD.VÄRVUSÕPETUS. Värvimudelid (RGB, CMYK, YUV) ja värviprofiilid. Kompositsioon.RASTER- JA VEKTORGRAAFIKA. Monitori kalibreerimine vastavaltgraafika failide loomise vajadustele. Erinevate failiformaatide eelised ja puudused.Erinevate värviskeemide eelised ja puudused. Graafikafailide suurused.Erinevad faili pakkimise algoritmid. Salvestamise võimalused, eksport,väljatrükk.PILDITÖÖTLUS. Objektide loomine ja parameetrite muutmine. Töö kihtide,kanalite, maskide ja filtritega. Eriefektid. Animatsioonid. Värvigamma muutmisevõimalused. Kujutise kvaliteedi parandamine.


Õppija teab ja tunneb vektor- ja rastergraafika olemust ja erinevust;rastergraafika põhiparameetreid ja nende omavahelisi seoseid; erinevaidgraafika failivorminguid ja nende kasutamist; värvimudeleid ja nendekasutamise põhimõtteid; graafikatarkvara võimalusi ja erinevusi. Õppija oskab kasutada algtasemel vähemalt ühte rastergraafika programmi;valida vastavalt vajadusele sobivat failivormingut.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: 1) erinevad praktilised ülesanded arvutigraafikast (pilditöötlus, logo, plakati,bänneri kujundamine); 2) kontrolltöö teoreetilise mõiste ja praktilise üleasande lahendamise kohta; 3) ühe valminud vektor- ja ühe rastergraafikatöö esitlus klassikaaslastele. Mooduli hinde panekul arvestab õpetaja nõutekohaselt tehtud tööde hulka.Täpsemad hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti moodulkavas.

93

Mooduli nimetus: Keskkonnaõpetus



Puuduvad.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab teadmisi loodusest kui terviklikustsüsteemist, mõistab ja hindab loodust ja keskkonda säästvat eluviisi, oskabväärtustada looduslikku mitmekesisust, teadvustab inimese sõltuvustloodusvaradest ja -ressurssidest, on teadlik keskkonnaprobleemidest ning järgibkeskkonnapoliitika eesmärke ja põhimõtteid ning mõistab uute jäätmekäitlusepõhimõtete järgimise vajalikkust oma erialases töös ja igapäevases elus.

Õppesisu: INIMTEGEVUSE MÕJU KESKKONNALE Keskkonda mõjutavad tegurid.Inimetegevuse mõju.ÖKOSÜSTEEMID Erinevad ökosüsteemid. Ökosüsteemi struktuur. Igaüheõigus.KESKKONNAPROBLEEMID Jäätmed. EES-jäätmed. Olmejäätmed.Energiaprobleemid. Vesi ja veekogude reostumine. Metsade majandamine. Liikide hävimine. Tehiskeskkond. Jääkreostus. Õhu saastumine. Globaalprobleemid: hapestumine, osoonikihi hõrenemine ja kasvuhooneefekt.KESKKONNA JA LOODUSKAITSE Keskkonnakaitse. Säästev areng.Looduskaitse. Keskkonnapoliitika.


Õppija teab: erinevaid ökosüsteeme Eestis; peamisi ökoloogilisi tegureid ja nende mõjuorganismidele;olulisemaid keskkonnaprobleeme;keskkonnakaitse ülesandeid jaeesmärke; säästva arengu olemust ja põhimõtteid; looduskaitse eesmärke jategevusvaldkondi; Eesti keskkonnapoliitika eesmärke, jäätmekäitlusepõhimõtteid. Õppija oskab: selgitada inimtegevuse osa looduskeskkonna kujundamises; iseloomustadaökosüsteemi struktuuri; kirjeldada erinevaid ökosüsteeme; koostada erinevateleökosüsteemidele iseloomulike toiduahelate skeeme ja toiduvõrgustikku;kirjeldada olulisemaid keskkonnaprobleeme ning analüüsida nendelahendusvõimalusi; nimetada ja selgitada selgitada bioloogilise mitmekesisusenegatiivseid mõjutajaid; ahti mõtestada säästva arengu põhimõtteid; irjeldadalooduskaitset Eestis; põhjendada Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidevajalikkust; selgitada tootmise, tarbimise ja keskkonnaseisundi seoseid.

Hindamine: Hinde saamiseks tuleb: -osaleda tunnis rühmatöödes, diskussioonides; -koostada koduse jäätmekäitluse analüüs; -tutvuda keskkonnaalaste probleemidega Euroopas, Eestis ja lähiümbruses,teha plakat keskkonnakaitse kohta; -lahendada teooriatestid. Mooduli hinne kujuneb erinevate ülesannete aritmeetilise keskmisena.Hinnatavate ülesannete loendi esitab õpetaja moodulkavas.

94

Mooduli nimetus: E-äri



Läbitud majanduse aluste ja ettevõtluse aluste moodulid.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma e-äriga seotud põhimõisteid ja e-äri loomise etappe ning e-äriga kaasnevaid võimalusi ja ohtusid.

Õppesisu: E-ÄRI PÕHIMÕISTED E-äri liigid. E-äri trendid, e-äri strateegia hindamine,E-ÄRI LOOMINE. E-äri rakendused, online ost-müük, ettevõtte ressurssideplaneerimine. E- äri disain.E-ÄRI VÕIMALUSED JA OHUD. Näited erinevatest e-äridest. Turvalisus. Tarbijakaitse.


Õppija teab ja tunneb e-äri põhimõisteid ja komponente; e-äri liike, trende,strateegiaid; e-äri disainipõhimõtteid; e-äriga seotud võimalusi ja ohte. Õppija oskab kasutada erinevaid e-äri rakendusi.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: 1) tunnis aruteludes ja rühmatöödes osalemine; 2) ühe toimiva e-äri esitlus ja analüüs. 3) ühe e-äri äriidee esitlemine rühmatööna. Mooduli hinde panekul arvestab õpetaja tunnis osalemise aktiivust ja vajaliketööülesannete täidetust. Täpsemalt on hindamine lahti kirjutataud moodulkavas.

95

Mooduli nimetus: Joonestamine



Puuduvad.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija õpib mõõdistama jooniseid, skeeme ja eskiise,omandab võtted kujutava geomeetriakujundite joonestamiseks, saab ülevaadeprojekteerimisvõtetest ning omandab oskused jooniste, skeemide ja eskiisidevormistamiseks.

Õppesisu: JOONISTE VORMISTAMINE. Joonestusvahendid, jooned, viirutused,jooniste liigid ja vaated, mõõtkavad, kirjanurk, normkiri.PROJEKTEERIMINE. Punkti kaks- ja kolmvaade, joone kaks- ja kolmvaade,tasapinna ja kehade projekteerimine, aksonomeetria, ristisomeetria,ristdimeetria, kalddimeetria, punkt ja joon keha pinnal, kehade lõikumine.KUJUTISED MASINAEHITUSES JA EHITUSES. Vaated, lõiked, ristlõiked,kohtlõiked, väljatoodud korduvad elemendid, jooniste mõõtmestamine.JOONISTE LUGEMINE. Tööjoonis, koostejoonis ja tükitabel, kinemaatilisedskeemid, elektriskeemid.ESKIISIDE JA JOONISTE VALMISTAMINE. Eskiis, koostejoonis,materjalikulu ja tükitabel, tükijoonis, arvutivõrgu skeem, elektriskeem.


Õppija teab ja tunneb joonestusvahendeid, võtteid ja võimalusi; peamisiprojekteerimismeetodeid; ehituses ja infotehnoloogias kasutatavaid kujutisi;konstruktsioonielementide tähistamisviise. Õppija oskab lugeda jooniseid ja valdkonnas kasutatavaid kujutisi; koostadajooniseid, skeeme ja eskiise. Esimene 40 tundi toimub joonestamine paberi ja pliiatsiga, teine 40 tkasutatakse joonestamiseks sobivat tarkvara.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -valmis jooniste, eskiiside ja skeemide lugemine ja selgitamine; -joonistes kasutatavate tingmärkide ja kujutiste tundmine; -jooniste valmistamine käsitsi ja joonestustarkvara abil. Mooduli hinne kujuneb hinnatavate ülesannete alusel. Konkreetsete töödehinnte osakaalu mooduli lõpphindes määrab õpetaja moodulkavas.

96

Mooduli nimetus: Vabavaralised kontoritööpaketid



Läbitud kontoritöö tarkvara moodul.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane õpib kasutama vähemalt ühtevabavaralistkontoritööpaketti.

Õppesisu: TEKSTITÖÖTLUS Teksti sisestamine, Teksti vormindamine vastavaltprogrammi võimalustele.TABELARVUTUS Tabelarvutuses andmete sisestamine, graafikud,funktsioonide kasutamine.ESITLUS Esitlusprogrammi töö põhimõte. Esitluse loomine ja ettekandetegemine.VABAVARALISTE KONTORITÖÖPAKETTIDE ÜLEVAADE Erinevadvabavaralised kontoritööpaketid. Võrdlus MS Office programmidega.


Õpilane tuleb toime vabavaralise kontoritööpaketi installeerimisega ning oskabluua ja vormindada tekstidokumente, kasutada tabelaarvutust ning luua jakasutada esitlust ettekande illustreerimisel kasutades vabavaralistkontoritööpaketti.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: 1) praktiliste ülesannete lahendamine tunnis; 2) iseseisva tööna praktiline ülesanne; 3) kokkuvõttev arvestustöö teooria kohta. Mooduli hinne kujuneb hinnatavate ülesannete aritmeetilise keskmisena.

97

Mooduli nimetus: Ergonoomia



Puuduvad.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija oleks teadlik istuvast eluviisist võisundasendist tingitud tervisekajustustele ja oskaks sobiva füüsilise koormuse jaspetsiaalsete harjutuste abil neid probleeme ennetada.

Õppesisu: TERVIS JA KEHAKULTUUR Kehaline aktiivsus ja tervis. Kehalise koormusearvestamine. Erinevad võimalused kehaliseks aktiivsuseks.ERGONOOMIA Ergonoomia põhimõtted. Ergonoomilised harjutused seljale,õlavõõtmele, kätele. Harjutused sõrmedele.FÜÜSILINE AKTIIVSUS Füüsiline aktiivsus läbi erinevate sportlikketegevuste. Füüsiline aktiivsus tööpauside ajal. IT firmade poolt pakutavad sportimisvõimalused.


Õppija teab ja tunneb kehakultuuri mõju tervisele, istuva töö ja sundasendisolekuga esinevaid terviseriske. Õppija oskab valides sobivat füüsilist koormust ennetada terviseprobleeme.

Hindamine: Hinnatakse: -ergonoomia põhimõtete tundmist; -istuvast tööviisist tulenevaid terviseprobleemide ja võimalike nendesthoidumise võimaluste tundmist; -oskust sooritada ergonoomilisi harjutusi; -oskust valida endale sobiv füüsilise aktiivsuse vorm. Mooduli hinde saamiseks vajalike tööde loendi esitab õpetaja moodulkavas.Mooduli lõpphinne kujuneb erievate hinnete alusel., võttes arvesse erinevatehinnete osakaalu lõpphindes.

98

Mooduli nimetus: Multimeedium



Puuduvad.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised peamistest multimeediumiliikidest ja oskab kirjeldada nende põhiparameetreid ja ressursivajadust.

Õppesisu: SISSEJUHATUS. SISSEJUHATUS. Multimeediumi mõiste, meediumite liigid,meediumite kvaliteet ja ressursinõudlikkus. Multimeedium seadmed. Salvestusja edastusvõimalused. Multimeediumarvuti mõiste ja sellega seotud nõudmised.KUJUNDUSE ALUSED. Kujundamise põhireeglid, kujunduselemendid ja nende paigutus. Kujundamise head tavad. Tekst ja tekstitüübid.ARVUTIGRAAFIKA. Graafika ja graafikatöötlus programmide kasutamiselühitutvustus. Raster ja vektorgraafika. Graafikaobjektide kvaliteet,värvilahutused, trükis ja veebis kasutatavate graafikaobjektidele esitatud nõuded. Erinevad failitüübid.FOTOTÖÖTLUS Fotograafia teooria, fotoaparaatide ehitus ja ehitusesttulenevad eripärad. Fotodele esitavad nõudmised. Kompositsiooni alused.Fotode digitöötlus- ja haldustarkvara. Lihtsamate põhiparameetrite muutmineVIDEO Analoog- ja digitaalvideo. Videokvaliteet ja sellega seotud põhimõisted.TV ja videostandardid. Kasutatavad kaablid. Videokvaliteet ja sellega seotudnõudmised. Digitaalne videosalvestus ja kasutatavad failivormingud.ANIMATSIOON Animeerimise alused ja põhimõisted. Animeerimisvahendid.Animatsiooni tegemiseks kasutatav programmeerimiskeel.MULTIMEEDIUM VÕRGUS. Tähtsamate multimeediumi vahendite mõju arvutivõrkudele, põhiliste multimeediumrakenduste ressursivajadused jamultimeediumrakenduse hostina toimiva serverisüsteemi karakteristikud.


Õppija teab ja tunneb peamisi meediumide tüüpe ja nende omadusi; peamisifoto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaid vahendeid; animeerimise aluseid;meediumite edastamiseks kasutatavaid vahendeid. Õppija oskab kasutada peamisi foto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaidvahendeid; kasutada ja seadistada erinevaid multimeediumite edastamisekskasutatavaid vahendeid

Hindamine: Hinnatakse: 1) testiga meediumi mõiste ja meediumi tüüpide teadmist ja meediumiteedastamiseks vajalike vahendite teadmist.; 2) praktiliste ülesannetega oskust kasutada vähemalt ühte fototöötluse, ühtevideotöötluse ja 1 helitöötluse programmi; Mooduli hinne kujuneb antud ülesannete kaalutud keskmisena. Hinnatavateülesannete loendi esitab õpetaja moodulkavas.

99

Mooduli nimetus: Praktiline töö õppekeskkonnas


Eesmärk: Kinnistada kontoritöö tarkvaras, arvutite riistvara alustes ja arvutitelisaseadmete aines õpetatut.

Õppesisu: KONTORITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE Exceli kasutamine praktilisteülesannete lahendamisel.ARVUTITE RIISTVARA Kinnistada arvutite riistvara alustes õpitud teemasid.


Õppija teab ja tunneb kontoritöö tarkvara nüansse ja kinnistuvad arvutiteriistvara tunnis õpitud teadmised ja oskused.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmiselt: -praktiliste ülesannete lahendamine; -õpimapp.

100

Mooduli nimetus: Infosüsteemi elutsükkel



Läbitud moodul: Andmebaaside alused.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb infosüsteemi elutsüklit jaloomise teooriat ning oskab kirjeldada, analüüsida ja projekteeridainfosüsteemi.

Õppesisu: INFOSÜSTEEM. Infosüsteemi mõiste. Infotehnoloogia roll ettevõttes.INFOSÜSTEEMIDE RAKENDUSED. Rakenduste tüübid. Juhtimiseinfosüsteemid, kontorirakendused, dokumendihaldus, majandusarvestus, turundus- jamüügirakendused, personalihaldus, CRM. Terviklahendused (ERP).Geoinfosüsteemid (GIS). Muud rakendused.ELUTSÜKLID. Alternatiivsed elutsüklid (prototüüp, spiraalne mudel, XP-metoodika).ANALÜÜSI MEETODID JA VAHENDID. UML kasutamine analüüsi etapil.Nõuete koostamine. Funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded.INFOSÜSTEEMI VAATED. Arhitektuuri-, andme-, funktsionaalne ja ajalinevaade.INFOSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE. Ajakava koostamine, ressurssideplaneerimine, detailse lähteülesande koostamine. Riskide haldus.REALISEERIMINE. Riist- ja tarkvarahanked, infosüsteemi osadeintegreerimine.TESTIMINE. Testimismeetodid. Testimisplaani koostamine ja realiseerimine.JUURUTAMINE JA HOOLDAMINE. Süsteemi installeerimine. Kasutajatekoolitamine. Hooldusrutiinide väljatöötamine ja käivitamine.KASUTAJALIIDES Kasutajaliidese roll infosüsteemis. Kasutajate liigid jasellest tulenevad nõuded kasutajaliidesele. Kasutajaliidese liigid.Kasutajaliidese seadmed. Kasutusliigid.DOKUMENTEERIMINE. Riist- ja tarkvaraspetsifikatsioonid. IT-alanetööjaotus. Infosüsteemi haldusrutiinide kirjeldamine. IT-alase koolituse taseme javajaduste kaardistamine.INFOSÜSTEEMI STANDARDI TUTVUSTUS.


Õppija teab ja tunneb infosüsteemide põhimõisteid; infosüsteemide rakendusi;infosüsteemi klassikalist ja alternatiivseid elutsükleid; elutsükli etappideeesmärke, tegevusi ja põhilisi tulemusi; infosüsteemi standardit. Õppija oskab kirjeldada, analüüsida ja projekteerida infosüsteemi ja selle osi;määratleda erinevate elutsükli mudelite eelised ja puudused; koostada riist- jatarkvarahankeid; koostada ja realiseerida testimisplaani; dokumenteeridainfosüsteemi ja selle osi.

Hindamine: Moodul lõpeb hindega. Hinne kujuneb järgmiselt: -infosüsteemi puudutavate põhimõistete kohta test; -ainekursuse aruteludes ja rühmatöödes osalemine; -praktilised ülesanded: infosüstemi kirjelduse ja projekti koostamise ülesanne,testimisplaani koostamise ülesanne; -projekti kaitsmine; -arvestustöö. Mooduli hinne kujuneb erinevate hinnatavate õppetegevuste hinnetekeskmisena. Vastava õppetegevuse hinde osakaalu lõpuhindest määrab õpetajaainekavas.

101

Mooduli nimetus: Rakendusmatemaatika



Läbitud matemaatika üldainetes I moodul.

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused matemaatilistebaasteadmiste abil alused eriala omandamiseks.

Õppesisu: ARVUSÜSTEEMID. Mõiste, ajalugu. Kümnendsüsteem. Kahendsüsteem.Kaheksandsüsteem. Kuueteistkümnendsüsteem. Tehted erinevatesarvusüsteemides. Erinevate arvusüsteemide rakendamine.KÕRGEMA ALGEBRA ELEMENDID. Kompleksarvud. Tehtedkompleksarvudega, rakendused. Determinandid. Maatriksid. Tehted maatriksitega. Lineaarsetevõrrandisüsteemide lahendamine.MATEMAATILISE ANALÜÜSI ALUSED. Elementaarfunktsioonideomadused ja graafikud. Piirväärtused: mõiste, leidmise võtted. Tuletis ja diferentsiaal.L’Hospitali reegel. Funktsiooni uurimine. Määramata ja määratud integraal, rakendused.LOOGIKA PÕHIMÕISTED. Loogika mõiste, ajalugu. Lausearvutusepõhimõisted, süntaks ja semantika. Valemite liigid. Järeldumine. Samaväärsus.Normaalkujud.PREDIKAATARVUTUS. Predikaatarvutuse süntaks ja semantika. Valemiteliigid. Valemite samaväärsus. Prefikskuju.GRAAFITEOORIA ALUSED. Graafiteooria põhimõisted. Lihtsamadgraafiteooria ülesanded, nende praktiline rakendamine.KOMBINATOORIKA JA TÕENÄOSUSTEOORIA. Kombinatoorikapõhireeglid. Permutatsioonid. Variatsioonid. Kombinatsioonid. Pascalikolmnurk. Newtoni binoomvalem. Tõenäosusteooria põhimõisted. Kombinatoorika kasutamine tõenäosusearvutamisel.


Õppija teab ja tunneb erinevaid arvusüsteeme ja nende kasutamistinfotehnoloogias; kompleksarvu erinevaid kujusid ja omadusi;maatriksiarvutust; diferentsiaalarvutuse põhimõisteid ja rakendusi; erinevaidloogika liike; lausearvutuse põhimõisteid; predikaatarvutuse põhimõisteid;graafiteooria põhimõisteid; kombinatoorika ja tõenäosusteooria põhimõisteid. Õppija oskab teha arvutusi erinevates arvusüsteemides; lahendada lineaarseidvõrrandisüsteeme; teostada tehteid maatriksitega, arvutada determinante; leidalihtsamaid piirväärtusi, tuletisi ja integraale; koostada tõeväärtustabeleid;määrata lausearvutuse valemite liiki ja samaväärsust; määratapredikaatarvutuse valemi liiki ja tõeväärtust; lahendada kombinatoorikaülesandeid; lahendada tõenäosusteooria ülesandeid.

Hindamine: Hinnatakse: - mõistete tundmist ja ülesannete lahendusoskust testi, tunnikontrolli võikontrolltöö vormis. -iseseisvat tööd. Mooduli jooksul hinnatavate ülesannete loendi ja hinde osakaalu moodulilõpuhindes määrab õpetaja moodulkavas.

102

LISAD

LISA 1: Õppebaasi kirjeldus

Teoreetioliste ainete õppeks on koolil olemas arvuti ja projektoriga varustatudklassid. Praktilised tunnid saab läbi viia arvutiklassides, mis on varustatud vastavaeriala jaoks vajaliku rakendustarkvaraga ning Interneti püsiühendusega. Riistvara praktikumiks on eraldi riistvara labor 15 õpilase töökohaga jatöövahenditega, üks viieteistkohaline klass on vahetatavate kõvaketastega, misvõimaldab läbi viia operatsioonisüsttemide ja arvutivõrkude aine praktikume. Arvutivõrkude praktilise õppe läbiviimiseks on CISCO seadmete labor, kool onCISCO võrguakadeemia lokaalakadeemia. Elektrotehnika ja elektroonika tundide läbiviimiseks on kaasaegselt sisustatudelektrotehnika ja elektroonika labor Põllu õppekorpuses tööstustehnoloogiaosakonnas, mida on võimalik ka IKT osakonna õppijatel kasutada.

103

LISA 2: Elektroonika praktika juhend

PRAKTIKA JUHEND I praktikaks (elektroonika praktika) 1.Praktika kestvus - 5 õppenädalat 2.Kutsepraktika eesmärk -Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilised oskused ja töövõttedelektroonika seadiste monteerimiseks. 3.Kutsepraktikaks soovitavad praktikakohad: -Kooli poolt kinnitatud praktikabaasid -Elektroonikaga tegelevad firmad 4.Praktika sisu Vastavalt võimalusele: -tutvumine ettevõtte ja selle töökorraldusega, kultuuriga; -kaabelduste tegemine; -jootmine; -elektronskeemide lugemine; -elektronskeemi koostamine. 5.Praktika arvestamine Praktikant koostab ülesannete täitmise kohta aruande ja esitab selle koospraktikakoha poolse juhendaja hinnangu kindlaksmääratud ajaks kooli.Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse: -Ettevõttepoolse juhendaja hinnangut; -aruandes esitatu sisukust ja vastavust püstitatud ülesandele; -aruande kaitsmist (esinemist, küsimustele vastamist jm.) Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanudvõi aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õpilase praktikat ei arvestata ja nadei lõpeta kursust. Lisa 1: 1)Praktikandi vastuvõtt ettevõttes ja juhendamine 2)Milliseid töid talle usaldati ning mida kasulikku ta õppis antudpraktikaperioodil- 3)Suhtumine praktikanti, koostöö jätkamise võimalused tulevikus Lisa 2: Soovituslik praktikaaruande struktuur (15-20 lehekülge) 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus, kus muuhulgas põhjendatakse praktikakoha ja ametikoha valikut 4.Ettevõtte üldiseloomustus - ajalugu, asukoht, tegevusalad, tegevuseüldkirjeldus, kasutatavad ressursid (hooned, seadmed, tööjõud) 5.Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest - milles seisnes Teie roll,kirjeldada tööülesannete täitmist, töö käigus tehtud järeldusi, saadud kogemusi.Mida praktika Teie erialasele arengule andis, mis osas olid tulemused head jamis osas lootused ei täitunud. Miks- 6.Kokkuvõte ja järeldused. Eriti oluline on omapoolse nägemuse väljatoomineselle kohta, mis on ettevõte töös hästi, mis aga halvasti, millised ohud ettevõtetvaritsevad, mida soovitate muuta. 7.Kasutatud kirjandus (kui on) 8.Lisad - aruandlus, juhendid vms.

104

LISA 3: Praktikajuhend arvutite riistvara praktikaks

PRAKTIKA JUHEND II praktikaks (arvutite riistavara praktika) 1.Praktika kestvus - 5 õppenädalat 2.Kutsepraktika eesmärk Praktikaga taotletakse, et õppija kinnistab koolis õpitud arvutite riistvara,arvutite lisaseadmete ainetes saadud teadmisi ja praktilisi oskusi töösituatsioonis. 3.Kutsepraktikaks soovitavad praktikakohad: -Kooli poolt kinnitatud praktikabaasid -Arvutite riistvara komplekteerimise ja parandamisega tegelevad firmad 4.Praktika sisu Vastavalt võimalusele: -tutvumine ettevõtte ja selle töökorraldusega, kultuuriga; -riistvara komplekteerimine; -riistvara komponentide vigade otsimine; -operatsioonisüsteemi installeerimine; -tarkvara installeerimine.. 5.Praktika arvestamine Praktikant koostab ülesannete täitmise kohta aruande ja esitab selle koospraktikakoha poolse juhendaja hinnangu kindlaksmääratud ajaks kooli.Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse: -Ettevõttepoolse juhendaja hinnangut; -aruandes esitatu sisukust ja vastavust püstitatud ülesandele; -aruande kaitsmist (esinemist, küsimustele vastamist jm.) Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanudvõi aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õpilase praktikat ei arvestata ja nadei lõpeta kursust. Lisa 1: 1)Praktikandi vastuvõtt ettevõttes ja juhendamine 2)Milliseid töid talle usaldati ning mida kasulikku ta õppis antudpraktikaperioodil- 3)Suhtumine praktikanti, koostöö jätkamise võimalused tulevikus Lisa 2: Soovituslik praktikaaruande struktuur (15-20 lehekülge) 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus, kus muuhulgas põhjendatakse praktikakoha ja ametikoha valikut 4.Ettevõtte üldiseloomustus - ajalugu, asukoht, tegevusalad, tegevuseüldkirjeldus, kasutatavad ressursid (hooned, seadmed, tööjõud) 5.Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest - milles seisnes Teie roll,kirjeldada tööülesannete täitmist, töö käigus tehtud järeldusi, saadud kogemusi.Mida praktika Teie erialasele arengule andis, mis osas olid tulemused head jamis osas lootused ei täitunud. Miks- 6.Kokkuvõte ja järeldused. Eriti oluline on omapoolse nägemuse väljatoomineselle kohta, mis on ettevõte töös hästi, mis aga halvasti, millised ohud ettevõtetvaritsevad, mida soovitate muuta. 7.Kasutatud kirjandus (kui on) 8.Lisad - aruandlus, juhendid vms.

105

LISA 4: Praktikajuhend arvutivõrkude praktikaks

PRAKTIKA JUHEND III praktikaks (arvutite võrkude praktika) 1.Praktika kestvus - 10 õppenädalat 2.Kutsepraktika eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija kinnistab töösituatsioonis koolis õpitudarvutivõrkude alaseid teadmisi ja oskusi ning omandab uusi. 3.Kutsepraktikaks soovitavad praktikakohad: -Kooli poolt kinnitatud praktikabaasid -Arvutivõrkudega tegelevad firmad 4.Praktika sisu Vastavalt võimalusele: -tutvumine ettevõtte ja selle töökorraldusega, kultuuriga; -arvutivõrgu projekteerimine; -arvutivõrgu ehitus; -arvutivõrgu seadistamine; -arvutivõrgu hooldus; -arvutivõrkude haldamine. 5.Praktika arvestamine Praktikant koostab ülesannete täitmise kohta aruande ja esitab selle koospraktikakoha poolse juhendaja hinnangu kindlaksmääratud ajaks kooli.Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse: -Ettevõttepoolse juhendaja hinnangut; -aruandes esitatu sisukust ja vastavust püstitatud ülesandele; -aruande kaitsmist (esinemist, küsimustele vastamist jm.) Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanudvõi aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õpilase praktikat ei arvestata ja nadei lõpeta kursust. Lisa 1: 1)Praktikandi vastuvõtt ettevõttes ja juhendamine 2)Milliseid töid talle usaldati ning mida kasulikku ta õppis antudpraktikaperioodil- 3)Suhtumine praktikanti, koostöö jätkamise võimalused tulevikus Lisa 2: Soovituslik praktikaaruande struktuur (15-20 lehekülge) 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus, kus muuhulgas põhjendatakse praktikakoha ja ametikoha valikut 4.Ettevõtte üldiseloomustus - ajalugu, asukoht, tegevusalad, tegevuseüldkirjeldus, kasutatavad ressursid (hooned, seadmed, tööjõud) 5.Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest - milles seisnes Teie roll,kirjeldada tööülesannete täitmist, töö käigus tehtud järeldusi, saadud kogemusi.Mida praktika Teie erialasele arengule andis, mis osas olid tulemused head jamis osas lootused ei täitunud. Miks- 6.Kokkuvõte ja järeldused. Eriti oluline on omapoolse nägemuse väljatoomineselle kohta, mis on ettevõte töös hästi, mis aga halvasti, millised ohud ettevõtetvaritsevad, mida soovitate muuta. 7.Kasutatud kirjandus (kui on) 8.Lisad - aruandlus, juhendid vms.

106

LISA 5: Praktikajuhend spetsialiseerumispraktikaks

PRAKTIKA JUHEND IV praktikaks (spetsialiseerumispraktika) 1.Praktika kestvus - 10 õppenädalat 2.Kutsepraktika eesmärk -Õpetusega taotletakse, et õppija oskaks rakendada teoreetilise õppe käigusomandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvuks erialaleiseloomulike tööülesannetega ja töökeskkonnaga, saaks ülevaadepraktikaettevõttest, ettevõtte rollist ja eesmärkidest, juhtimis- jaadministratiivsest struktuurist, sisekorrast, töökorraldusest, meeskonnatööpõhimõtetest, tööülesannetest ja töömeetoditest, tehnilisele dokumentatsioonileesitatavatest nõuetest, kvaliteedi- ja tööohutusega seotud aspektidest, omandaksoskuse struktuuriüksuste igapäevatöös osalemiseks, meeskonnatöö tegemiseksning erialaste tööülesannete lahendamiseks, arendaks analüüsivõimet japrobleemide lahendamise oskust ning oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline. 3.Kutsepraktikaks soovitavad praktikakohad: -Kooli poolt kinnitatud praktikabaasid -Arvutivõrkudega tegelevad firmad 4.Praktika sisu Vastavalt võimalusele: -tutvumine ettevõtte ja selle töökorraldusega, kultuuriga; -tutvumine IT korraldusega, protsesside haldamisega; -tutvumine IT ettevõtetes kasutatavate kvaliteedinõuetega; -igapäevaste arvuti riistava või arvutivõrkudealaste tööülesannete lahendamine; -lõpueksami praktilise osa teostamine. 5.Praktika arvestamine Praktikant koostab ülesannete täitmise kohta aruande ja esitab selle koospraktikakoha poolse juhendaja hinnangu kindlaksmääratud ajaks kooli.Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse: -Ettevõttepoolse juhendaja hinnangut; -aruandes esitatu sisukust ja vastavust püstitatud ülesandele; -aruande kaitsmist (esinemist, küsimustele vastamist jm.) Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanudvõi aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õpilase praktikat ei arvestata ja nadei lõpeta kursust. Lisa 1: 1)Praktikandi vastuvõtt ettevõttes ja juhendamine 2)Milliseid töid talle usaldati ning mida kasulikku ta õppis antudpraktikaperioodil- 3)Suhtumine praktikanti, koostöö jätkamise võimalused tulevikus Lisa 2: Soovituslik praktikaaruande struktuur (15-20 lehekülge) 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus, kus muuhulgas põhjendatakse praktikakoha ja ametikoha valikut 4.Ettevõtte üldiseloomustus - ajalugu, asukoht, tegevusalad, tegevuseüldkirjeldus, kasutatavad ressursid (hooned, seadmed, tööjõud) 5.Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest - milles seisnes Teie roll,kirjeldada tööülesannete täitmist, töö käigus tehtud järeldusi, saadud kogemusi.Mida praktika Teie erialasele arengule andis, mis osas olid tulemused head jamis osas lootused ei täitunud. Miks- 6.Kokkuvõte ja järeldused. Hinnata enda valmisolekut asumiseks erialaseletööle . 7.Kasutatud kirjandus (kui on) 8.Lisad - aruandlus, juhendid vms.

107

LISA 6: Lõpueksami juhend

Arvutite ja arvutivõrkude eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest osast japraktilisest tööst. Teoreetilise osa: Teoreetiline osa koosneb moodulites esitatud teemade ulatuses teooriat jaterminoloogiat käsitlevast küsimustest. Teoreetilise osa võib asendadakutseeksami „IT spetsialist I” või „IT spetsialist II” sooritamisega. Praktiline töö: Praktiline töö koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peaboskama planeerida ja teostada arvuti ja arvutivõrkudega seotud lahenduse.Õpilane peab oskama hinnata tehtavate tööde mahtu ja planeerida vajalikketegevusi, kasutada lahenduse loomiseks vajalikke vahendeid, valida õigedtöövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt jameeskonnas. Praktiline töö peab olema saanud vähemalt ühe tegevspetsialistihinnangu.

108

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT - enos.itcollege.eeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Tartu/Tartu...

Documents

Transcript of ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT - enos.itcollege.eeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Tartu/Tartu...