Õppekava eesmärgid - Dreamgrow...

Sally Stuudio KunstikoolÕPPEKAVA

Kunst ja kunstiteadlikkus

Kinnitatud:

Annely KösterSally Stuudio juhataja

26.04.2012Tallinn

SISUKORD

Õppekava eesmärgid.......................................................................................................................... 3

Õppekava õpiväljundid......................................................................................................................3

Hindamine............................................................................................................................................... 4

Õppekava lõpetamise tingimused ja hindamine õppekava lõpetamisel.....................4

Õppekava struktuur............................................................................................................................5

Koormus astmeti.................................................................................................................................. 5

Õppekava tabelina............................................................................................................................... 6

Õppeprotsessi kirjeldus.................................................................................................................... 7

Töövahendid ja materjalid...............................................................................................................7

AINEKAVAD............................................................................................................................................ 8Värvusõpetus.................................................................................................................................... 8Maal.................................................................................................................................................... 11Joonistamine...................................................................................................................................16Kompositsioon...............................................................................................................................21Kunsti- ja kujundusprogrammid...........................................................................................25Kunstilugu ja -analüüs................................................................................................................28Joonistamine (valikaine)...........................................................................................................34Maal (valikaine)............................................................................................................................ 35Fotograafia (valikaine)...............................................................................................................37

2

Sally Stuudio KunstikoolÕPPEKAVA

Õppekava nimetus Kunst ja kunstiteadlikkusÕppekava nimetus inglise keeles Art and art awarenessKoolituse liik huviharidusEHIS valdkond muusika ja kunstEHIS registreering 116397Õppekava juht Annely Köster, MAÕppekava maht 1200 ak/tund, sh. iseseisev tööÕppe nominaalkestvus 4 aastatÕppeaasta kestus 35 nädalat + 1 nädal kunstipraktikat:

1. poolaasta: 1. september - 23. detsember2. poolaasta: 2. nädal – 31. maikunstipraktika: 26. nädal

Õppekeel eesti keelÕppe alustamise tingimused vestlusÕppekava ülevaatamine regulaarselt kord õppeaastasÕppekava uuendamine vastavalt vajadusele

Sally Stuudio Kunstikooli (edaspidi ka: SSKK) eesmärk on arendada õpilaste loovat ja iseseisvat mõtlemis- ja eneseväljendusoskust.

Õppekava eesmärgid

Õppekava kunst ja kunstiteadlikkus eesmärk on arendada 13–19-aastaste noorte loovat ja iseseisvat mõtlemis- ja eneseväljendusoskust, luues võimalusi praktilise vaataja- ja loojakogemuse omandamiseks ning toetades enese ja kunsti mõistmist.

Õppekava läbimine annab eelprofessionaalsed oskused ja teadmised jätkamaks õpinguid looverialadel ning toetab toimetulekut muutuvas maailmas.

Õppekava õpiväljundid

Kunstikooli lõpetaja1) omab üldist ülevaadet kunstiajaloost ja kaasaegsest kunstist, mõistab nende

seoseid ümbritsevaga,2) kasutab õpitud oskusi ja teadmisi kunsti loomiseks ja mõistmiseks, 3) on uudishimulik kunsti suhtes, julgeb väljendada oma arvamust.

3

Hindamine

Kunstikoolis kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid alljärgnevalt:1) kujundav hindamine: pidevas õppeprotsessis ja trimestri vahehindamistel;2) kokkuvõttev, mitteeristav hindamine: ühelt astmelt teisele üleviimisel;3) kokkuvõttev, eristav hindamine: kunstikooli lõpetamisel.

Hindamine pidevas õppeprotsessisHinnatakse individuaalset arengut ning teoseid reeglina kolmepoolse tagasiside meetodil – õpilane ise ehk eneseanalüüs, kaasõpilased, juhendaja. Konkreetsete ülesannete hindamiskriteeriumid on õpilastel teada enne ülesande alustamist.

Hindamine trimestri lõpusÕppeaasta on jagatud kolmeks trimestriks: september kuni november, detsember kuni veebruar ja märts kuni mai. Iga trimestri lõpus toimub vahehindamine ning vajadusel õpitut kinnistav sünteesitund või töötuba.

Vahehindamistel hinnatakse OSKA!, TEA! ja LOO! õpiväljundite saavutamist. Tagasisidet antakse kolmepoolse arutelu vormis, kus osalevad õpilane ise, kaasõpilased ja õpetajad. Vahehindamiste ajad on määratud konkreetse õpperühma semestrikavas.

Hindamine ühelt astmelt teisele üleviimiselHindamise aluseks on üleminekutöö ja õppeaasta trimestrite hindamiste kokkuvõte. I astme lõpetamisel: joonistamine, sisaldab kompositsiooni elemente. Rõhuasetus: OSKA!II astme lõpetamisel: värvusõpetus, sisaldab kunstiloo ja –teooria elemente. Rõhuasetus: TEA!III astme lõpetamisel: maal, sisaldab figuuristuudiumi ja plastilise anatoomia elemente. Rõhuasetus: LOO!

Õppekava lõpetamise tingimused ja hindamine õppekava lõpetamisel

Sally Stuudio Kunstikooli diplomi saamiseks tuleb iseseisvalt teha ja kaitsta lõputöö vabalt valitud teemal. Lõputöö koosneb loomingulisest projektist ja selle kaaskirjast essee vormis. Lõputöö arvestuslik maht on 90 tundi, essee soovitav pikkus 3600 tähemärki. Enne kaitsmist tuleb koostada kunstiteose analüüsi vormis ühe kaasõpilase lõputöö retsensioon, soovitav pikkus 1800 tähemärki. Lõputöö kaitsmisele pääsemise eelduseks on õppekava läbimine nõutud mahus, sh. positiivsed koondhinded järgmistes hinnatavates ainetes: joonistamine, maalimine, värvusõpetus, kompositsioon, kunstilugu ja -analüüs.

4

Hindamiste ja lõputööde kaitsmiste ajakava ja protseduur sätestatakse konkreetse õppeaasta õppe-kasvatustöö eeskirjas.

Erandkorras on võimalik Sally Stuudio Kunstikool lõpetada eksternina, tõendades õppekava õpiväljundite saavutamist hinnatavate ainete koondhindamise ja lõputöö kaitsmise protsessis. Täpne tegevuskava kinnitatakse individuaalselt.

Hindamisel kasutatakse tähtede süsteemi, kus positiivsed hinded on: A = suurepärane, B = väga hea, C = hea, D = rahuldav, E = kasin. Negatiivne hinne on F = puudulik.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: kunstikooli diplom ja hinneteleht.

Õppekava struktuur (siin ja edaspidi on mahud antud akadeemilistes tundides)

kohustuslikud ained 940kunstipraktikad 100valikained 160KOKKU 1200

Koormus astmeti

aste teooria stuudio valik* praktika iseseisev kokku1. aste 105 140 0 50 24 3192. aste 35 140 80 0 40 2953. aste 35 140 80 50 16 3214. aste 35 140 0 0 90 265

1200

*Valikained on soovitav võtta teisel ja kolmandal astmel. Iseseisev töö valikainetes sisaldub nende akadeemiliste tundide arvuga määratud kogumahus.

5

Õppekava tabelina

1. aste 2. aste 3. aste 4. aste KOKKU

kont

akt

ises

eise

v

kont

akt

ises

eise

v

kont

akt

ises

eise

v

kont

akt

ises

eise

v

kont

akt

ises

eise

v

kokk

u

KOHUSTUSLIKUD AINEDkunstilugu ja -analüüs

105 6 35 4 35 10 35 10

210 30 240

joonistamine 48 46 50 44188 0 188

maalimine 32 38 42 6 52164 6 170

kompositsioon 20 10 20 0 26 0 10 4 76 14 90värvusõpetus 20 4 26 10 10 0 10 0 66 14 80kunsti- ja kujundusprogrammid 20 10 10 10 12 10 10 0 52 30 82lõputöö 0 0 0 0 0 0 14 76 14 76 90kunstipraktika** 42 8 0 0 42 8 0 0 84 16 100VALIKAINED***joonistamine 70 10 70 10 80maalimine 70 10 70 10 80fotograafia 70 10 70 10 80** Kunstipraktika tuleb sooritada 1. astmel ja seejärel vabal valikul kas 2. või 3. astmel.*** Vabal valikul valikaineid tuleb võtta kokku min 160 tunni ulatuses. Tabelis on märgitud, millisest astmest alates avaneb aine osalemiseks.

6

Õppeprotsessi kirjeldus

Õppeprotsess on jagatud tinglikult kolme plokki: 1) TEA! ehk sisulis-struktuuriline ülevaade, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa;2) OSKA! ehk praktilised oskused;3) LOO! ehk loominguline, uurimuslik ja eelnevat kinnistav osa.

LOO! sünnib TEA! Ja OSKA! kokkupuutealal läbi teose, näituse, projekti ja integreerib loomulikul viisil nende sisud, tagades õppekava õpiväljundid, mis viivad kunstikooli eesmärgini. Igas konkreetses teemas/õppeülesandes ei pruugi kõik kolm komponenti korraga ilmneda.

Ainekavad sisaldavad peamiselt TEA! Ja OSKA! komponente. Viis kohustuslikku ainet (joonistamine, maalimine, värvusõpetus, kompositsioon ning kunsti- ja kujundusprogrammid) moodustavad ühtse stuudiotundide bloki 4 akadeemilise tunni mahus nädalas. Ainekavades on õpisisude tasandil välja toodud erinevate ainete vahelised seosed, mis on aluseks eri aineid integreerivate ülesannete püstitamisel ja õppetöö korraldamisel. Kombineerides viie aine ainekavasid ja arvestades konkreetse õpperühma õpilaste taseme ja eelistustega sünnib igal õppeaastal õppejõudude koostöös konkreetse õpperühma töökava.

Kunstilugu ja –analüüs ning õpilase poolt valitud valikaine tunnid lisanduvad iganädalastele stuudiotundidele.

Konkreetse ainekava vastutav õppejõud jälgib, et ainekava õpisisud ja –väljunditeni jõudmine oleks iga õpperühma puhul töökava tasandil planeeritud.

Töövahendid ja materjalid

Õppetöös osalemiseks vajalikud peamised töövahendid ja –materjalid tagab kool ning nende maksumus sisaldub õppemaksus. Individuaalsete projektidega ja lõputööga seotud materjalid jm erisoovid rahuldatakse vastavalt kokkuleppele, reeglina korraldab nende hankimise ja tasub maksumuse õppija.

7

Sally Stuudio Kunstikool

AINEKAVAD

ÕPPEAINE NIMETUSVÄRVUSÕPETUS

MAHT(akadeemilistes tundides)

80 tundi, sh 66 kontakttundi ja 14 t iseseisev

VASTUTAV ÕPPEJÕUDkvalifikatsioon

Annely Köster, MA

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilaste värvusteoreetiliste teadmiste ja praktiliste loominguliste oskuste arengut, sh1) anda ülevaade värviteooriate ja –

praktikate kujunemisest ja rakendamisest;2) treenida värvitaju ja –edasiandmist

praktilises loovtegevuses.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kunstikooli lõpetaja1) orienteerub erinevates värviteooriates ja –

terminites antud ainekava mahus;2) oskab värvi kui meediumit iseseisvalt,

sihipäraselt kasutada praktilises loometegevuses oma sõnumi edastamiseks.

ÕPPEAINE VORM Loengud, seminarid ja praktiline loovtöö.

1. KURSUS, 20 kontakttundiÕPPESISUV1

1) Eri värvikombinatsioonide taju, kultuurispetsiifilisus ja –ülesus.

2) Valgus ja vari (värviline ja valge valgus, valguse suund jmt). J.W. Goethe ja I. Newtoni seisukohad. RGB ja CMYK.

3) Goethe värviring ja kooskõlad.4) Vastandvärvid, oponentprotsesside

teooria, simultaankontrast.5) Loova mõtlemise strateegiad: ideede

genereerimine ja arendamine 1.6) Praktilised tööd veepõhiste

maalivärvidega.

ÕPIVÄLJUNDID õpilane1) mõistab erinevate (akrüül, guashsh,

akvarell) veepõhiste värvide peamisi maalitehnilisi omadusi ja oskab nende

8

baasil segada natuurilähedasi värvitoone;2) märkab ja analüüsib värvikasutust ning -

mõju visuaalses keskkonnas;3) mõistab RGB- ja CMYK-süsteemide

igapäevast praktilist toimist ja oskab neid kasutada.

ISESEISEV TÖÖ, 4 tundi Visuaalse keskkonna analüüs vastavalt juhendile. Ettekanne seminaris.

SEOSED TEISTE AINETEGA sisend

M.I.1., M.I.2.J.I.3.K.I.2.


1) Värvide süstematiseerimine eri teooriates: Itten, Runge, Munsell jt.

2) Põhimõisted: värvitoon, küllastatus, kromaatilisus, heledus, tumedus, kontrast, primaar- ja sekundaarvärvid, harmoonia, koloriit.

3) V. Kandinsky värv ja vorm. Euroopaliku abstraktse kunsti sünd.

4) Tajukatsete laboratoorium – visuaalse taju tekkimine ja tõlgendamine, tajuvead, illusoorsed pildid.

5) Praktilised tööd veepõhiste maalivärvidega.

ÕPIVÄLJUNDID õpilane1) kasutab kohaselt erialast terminoloogiat

õppekavas näidatud mahus;2) loob oma loogiliselt seostatud

“värviteooria” tuginedes vähemalt kolmele erinevale teoreetilisele käsitlusele;

3) rakendab oma “värviteooria” praktikasse ehk esitab selle alusel loodud teose.

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Isikliku “värviteooria” loomine ja selle rakendamine.

SEOSED TEISTE AINETEGAsisend

M.I.1., M.I.2.M.II.5., M.II.6.J.II.8.K.II.1.


1) Värvitoon ja emotsioon. Hoiakud.2) Andmete kogumine ja analüüsimine loova

9

tegevuse lähtepunktina.3) Loova mõtlemise strateegiad: ideede

genereerimine ja arendamine 2.4) Monokromaatiline teos, vaba tehnika ja

formaat.

ÕPIVÄLJUNDID õpilane1) mõistab, kuidas kasutada teoreetilisi

käsitlusi ja empiirilisi andmeid loova töö lähtepunktina ja teose kontseptualiseerimiseks;

2) loob andmestikul põhineva monokromaatlise teose.

ISESEISEV TÖÖ -


M.III.8.J.III.2., J.III.7, J.III.9K.III.2.


1) Loova mõtlemise strateegiad: ideede genereerimine ja arendamine 3. Probleemi püstitamine ja erinevate lahenduste genereerimine. Loovlahenduste hindamine.

2) Värvipõhise teose loomine, vaba tehnika ja formaat.

ÕPIVÄLJUNDID õpilane1) oskab püstitada omale huvipakkuvat

probleemi ja arendada ideed kavandist teoseni;

2) orienteerub erinevates värviteooriates ja oskab neid iseseisvalt, sihipäraselt kasutada praktilises loometegevuses oma sõnumi edastamiseks.

ISESEISEV TÖÖ -


M III 7.J.IV.2., J.IV.5.K.IV.1., K.IV.2.

KOHUSTUSLIKUD JA SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID

10

HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva õppeaasta semestrikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse õpiväljunditest.

ÕPPEAINE NIMETUSMAAL


170 tundi, sh 164 kontakttundi ja 6 tundi iseseisev töö


Jane Remm, MA

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilase maalikunstialaste teadmiste ja oskuste arengut, sh:1) anda ülevaade maalikunsti žanritest ja

maalikunsti ajaloost,2) treenida maalimisoskusi praktiseerides

erinevaid maalistiile ja –tehnikaid,3) käsitleda sõnumi ja idee väljendamist

maalikunstis,4) luua isiklikku suhet maalikunstiga.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kunstikooli lõpetaja:1) teab olulisemaid maalikunsti žanre,

maalikunstnikke ja nende teoseid;2) oskab kasutada erinevaid maalikunsti stiile

ja tehnikaid sõnumi edastamiseks loometegevuses;

3) omab isiklikku suhet maalikunstiga.

ÕPPEAINE VORM Praktiline loovtöö, loengud, seminarid; individuaalne töö, grupitöö, iseseisev töö.

1. KURSUS, 32 kontakttundiÕPPESISUM1

1) Akrüülmaali baastehnikad: alla prima, pastoosne ja laseeriv akrüül, maalimisvahendite kasutamine ja hooldus.

2) Akvarellmaali baastehnikad: märg-märjal, kihiline; maalimisvahendite kasutamine ja hooldus.

3) Eri maalistiilid (realistlik, impressionistlik, ekspressionistlik, popilik, abstraktne). Ajalooline tutvustus ja maalimisvõtted.

4) Esemete ja seadeldiste maalimine: proportsioonid, vormiüldistus, valgus-vari, värv, pildi pinna organiseerimine.

5) Portree algkursus.

ÕPIVÄLJUNDID õpilane1) oskab maalimisvahendeid kasutada ja

11

hooldada;2) oskab akrüülidega algtasemel maalida alla

prima, pastoosselt ja laseerivalt;3) oskab akvarellidega algtasemel maalida

märg-märjal ja kihiliselt;4) tunneb ära käsitletud maalistiilid, mäletab

peamisi kunstnikke ja oskab nende stiili jäljendada;

5) oskab lihtsaid vorme realistlikult maalida, sh segab reaalsusele lähedasi toone; paneb tähele valguse-varju nüansse, peegeldusi; tabab proportsiooni; üldistab vormi; rakendab maalides kompositsioonireegleid;

6) teab üldisi portree maalimise reegleid.

ISESEISEV TÖÖ -SEOSED TEISTE AINETEGA V.I.2., V.I.6.

J.I.1., J.I.3., J.I.9.K.I.1., K.I.2.

2. KURSUS, 38 kontakttundiÕPPESISUM2

1) Akrüül- ja akvarellmaali treenimine.2) Õlimaali baastehnikad: alla prima

maalimine, sujuvad ja konkreetsed üleminekud, maalimisvahendite kasutamine ja hooldus.

3) Esemete ja seadeldiste maalimine: proportsioonid, vormiüldistus, valgus-vari, värv, pildi pinna organiseerimine. Fotorealistlik kujutamine, oma kunstiline lahendus, esemete sümboolne tähendus.

4) Portree: näovormid, naha toon, valgus-vari, üldise sarnasuse tabamine, põhiemotsioonid.

5) Lineaarperspektiiv ja värviperspektiiv: ühe- ja kahepunktiperspektiiv maalimise abivahendina, värviperspektiivi reeglid. Ruumi konstrueerimine.

6) Abstraktne kunst: reaalsuse abstraheerimine ja vaba abstraktne maal.

ÕPIVÄLJUNDID õpilane1) oskab õlivärvi maalimisvahendeid

kasutada ja hooldada;2) oskab akrüülidega maalida alla prima,

pastoosselt ja laseerivalt, kasutab erinevaid maalimisvahendeid;

12

3) kombineerib akvarellidega maalides sihipäraselt märg-märjal ja kihilist tehnikat;

4) oskab õlivärvidega algtasemel maalida alla prima tehnikas, kujutab sujuvaid üleminekuid ja kontrasti ning hele-tumeduse nüansse fotolt;

5) teab, millised on põhiemotsioonid, nende peamised väljendused näos. Oskab karaktselt ja visandlikult kujutada emotsioone portrees;

6) oskab konstrueerida ruumi, esemeid ja mustreid, kasutades ühe- ja kahepunktiperspektiivi. Oskab rõhutad ruumimuljet, kasutades värviperspektiivi;

7) oskab maalida (foto)realistlikult esemeid ja seadeldisi, sh segab natuurilähedasi toone, kujutab valguse-varju nüansse, peegeldusi, tabab proportsiooni,

8) teab nimekamaid abstraktseid kunstnikke. Oskab reaalsust abstraheerida ja luua abstraktse kompositsiooni;

9) sünteesib narratiivi luues seoseid etteantud kategooriate vahel,

10)väljendab esemete kaudu oma ideed ja lugu, andes esemetele sümboolse tähenduse.

ISESEISEV TÖÖ

SEOSED TEISTE AINETEGA V.II.3., V.II.5.J.II.4., J.II.7., J.II.10.K.II.1., K.II.2.

3. KURSUS, 42 kontakttundi, 6 iseseisva töö tundiÕPPESISUM3

1) Akrüülmaali treenimine, lisandub erinevate meediumite kasutamine.

2) Õlimaali tehnika: laseerivalt ja pastoosselt maalimine, maalimisvahendite kasutamine ja hooldus, abivahendite kasutamine.

3) Foto kasutamine fotorealistlikus maalis ja abivahendina.

4) Portree: portree läbi kunstiajaloo ja kaasaegses kunstis, portree “mina” loojana, iseseisev lahendus portreele.

5) Figuur: figuuri kujutamine erinevates poosides, kehavormid, vormi kujutamine valguse, varju ja värvidega, vormiüldistus, sarnasuse tabamine, tähenduse andmine

13

figuraalsele kompositsioonile, sõnumi väljendamine figuraalse kompositsiooniga.

6) Ruum: ruumi konstrueerimine, figuur ja esemed ruumis, kunst avalikus ruumis.

7) Iseseisev teemapüstitus, sisu ja sõnumi leidmine, sümbolite kasutamine, sobivate vahendite valimine.

8) Kunsti- ja näituseanalüüs.ÕPIVÄLJUNDID õpilane

1) kombineerib akrüülidega maalides sihipäraselt erinevaid maalimisviise, teab, mille jaoks kasutatakse erinevaid meediume;

2) oskab õlivärvidega maalida laseerivalt ja pastoosselt, kasutab erinevaid maalimisvahendeid;

3) oskab foto järgi realistlikult maalida. Oskab muuta fotot ja lisada elemente, et edasi anda oma sõnumit;

4) oskab väljendada portrees sarnasust ja iseloomulikku. Teab portree rolli kunstiajaloos ja kaasaegses kunstis;

5) mõistab, kuidas maalida figuraalset kompositsiooni. Oskab tabada modelli proportsioone, realistlikke värve, üldistada vormi, väljendada figuraalses kompositsioonis isiklikku sõnumit aktuaalsel teemal;

6) kombineerib teadmisi ja oskusi realistliku ja vajaliku ruumimulje loomiseks;

7) teab min 2 võtet, kuidas ideid edasi arendada ja genereerida. Oskab leida alternatiivse lahenduse olemasolevale ideele;

8) analüüsib teemat, sünteesib idee, väljendab seda maalis. Valib idee väljendamiseks sobiva maalimisviisi ja materjalid;

9) analüüsib näitust ja annab oma hinnangu.ISESEISEV TÖÖ Isikliku sõnumiga aktuaalsel teemal figuraalse

kompositsiooni loomine.SEOSED TEISTE AINETEGA V.III.1.

J.III.2., J.III.3., J.III.5.4. KURSUS, 52 kontakttundiÕPPESISUM4

1) Akrüülmaali treenimine.2) Õlimaali treenimine ja tehnika: lõuendi

kinnitamine raamile, võimalusel krundi segamine ja kruntimine, värvide valmistamine.

14

3) Figuur: figuuri erinevad lahendused, üldistus, rakursid, tähenduse andmine figuraalsele kompositsioonile. Figuraalne kompositsioon sotsiaalsetel aktuaalsetel teemadel.

4) Maalikunsti seosed teiste distsipliinide ja ühiskonnaga. Kunsti ja kunstniku roll eri ajastutel. Kontseptuaalne kunst.

5) Iseseisev teemapüstitus, sisu ja sõnumi leidmine, sümbolite kasutamine, sobivate vahendite valimine. Ideede loomine.

6) Kunsti- ja näituseanalüüs.ÕPIVÄLJUNDID õpilane

1) kombineerib erinevaid õlimaali tehnikaid. Oskab kinnitada lõuendit raamile ja kruntida;

2) oskab maalida modelli järgi realistliku ja stiliseeritud täisfiguuri;

3) analüüsib ühiskonnas aktuaalseid küsimusi, sünteesib neist idee, mida väljendab maalis;

4) oskab seostada ja siduda maalikunsti teiste distsipliinidega, sünteesida kontseptuaalse kunsti idee, valib teostamiseks sobivad vahendid ja teostab idee;

5) analüüsib kunsti ja kunstniku rolli eri ajastutel. Sünteesib seoseid kunsti ja ajastu ühiskonna ning tõekspidamiste vahel;

6) teab min 3 võtet, kuidas ideid edasi arendada ja genereerida. Oskab leida alternatiivse lahenduse olemasolevale ideele;

7) analüüsib näitust ja annab oma hinnangu.

ISESEISEV TÖÖ -

SEOSED TEISTE AINETEGA V.IV.1.J.IV.2., J.IV.3., J.IV.4.K.III.2., K.IV.1., K.IV.2


HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva õppeaasta semestrikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse

15

õpiväljunditest.

ÕPPEAINE NIMETUSJOONISTAMINE


188 tundi, sh 188 kontakttundi

VASTUTAVAD ÕPPEJÕUDkvalifikatsioon

Siiri Taimla MA,Anniki Kari BA,

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilase joonistusalaste teadmiste ja oskuste arengut:1) anda ülevaade joonistuskunsti ajaloost ja

hetkeseisust;2) anda praktilisi oskusi joonistustehnikatest ja

vormi konstrueerimisest;3) treenida joonistamist nii natuurist kui mälu

järgi;4) võimaldada oma sõnumi ja idee loomist;5) anda teadmisi kunstiteose erinevate

etappide analüüsimiseks läbi praktilise loovtegevuse.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kunstikooli lõpetaja1) oskab kasutada joonistust praktilises

loometegevuses oma sõnumi edastamiseks;2) omab ülevaadet joonistuse ajaloost ja

võimalustest kaasajas.

ÕPPEAINE VORM Loengud, seminarid ja praktiline loovtöö.1. KURSUS, 48 kontakttundiÕPPESISUJ1

1) Pildi konstrueerimine lihtsamatest vormidest (mõõtmine, proportsioonid, vormiüldistus, paigutus).

2) Erinevad joonistustehnikad (grafiit, süsi, pastellid jt.

3) Valgus ja vari (üks või palju punktvalgusteid, sfumaato, punktvalguse erinevad suunad ja kõrgused, omavari ja langev vari).

4) Lihtsamad perspektiivi seaduspärasused (ellipsite suurenemine-ahenemine, risttahuka servade koondumine).

5) Erinevate materjalide joonistamine (näha ja kujutada läbi fotorealistliku joonistamise objektide varju-valgust, läikeid, erinevat struktuuri).

16

6) Lihtsamate esemete joonistamine mälu järgi (vorm, valgus-vari, materjal).

7) Oma idee/loo lisamine pildilisse tervikusse.8) Erinevad vormikäsitlused (realistlik,

ekspressionistlik, abstraktne, visandlik jt).9) Portree algkursus (visandamine, lihtsam

anatoomia).

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) oskab natuurilähedaselt joonistada

lihtsamaid esemeid kasutades mõõtmist, esemete lihtsustamist algvormideks, varju ja valgust, lihtsamaid perspektiivireegleid;

2) oskab joonistada erinevaid materjale;3) oskab mälu järgi joonistada lihtsamaid

esemeid, neid varjutada, materjali edasi anda;

4) loob pildilise terviku lähtudes ette antud objektidesr ja lisades oma idee / loo;

5) omab ülevaadet erinevatest joonistustehnikatest ja oskab põhilisi neist kasutada;

6) teab üldisi portreejoonistamise võtteid ja oskab neid kasutada;

7) omab ülevaadet erinevatest vormikäsitlustest.

ISESEISEV TÖÖSEOSED TEISTE AINETEGA M.I.3., M.I.4., M.I.5.

K.I.1., K.I.2., K.I.3.2. KURSUS, 46 kontakttundiÕPPESISUM2

1) Kujundite analüüsimine geomeetrilises võtmes (mõõtmisühikute kasutamine, objektide ja nendevaheliste alade taandamine lihtsateks kujunditeks, esemete paigutamine nendevaheliste nurkade märkamise abil).

2) Erinevad joonistustehnikad (joone liikumissuunad, mehaaniline-iseloomuga, tasapinnaline-ruumiline, kontuuridega-pindadega, terav-hägus, kontrastne-hele, kopeeritud-üldistatud).

3) Erinevad iseloomud joonistustehnikates (ametlik, romantiline, robustne keel, släng jt

17

seoses vormi ja sisuga).4) Rõhuasetused pildil, kadreerimine.5) Pildi kombineerimine objektidest nii

natuurist kui mälu järgi.6) Oma idee / loo lisamine pildilisse tervikusse

(ehk pildi kombineerimine lähtudes oma ideest / loost).

7) Lineaarperspektiiv (ühe- ja kahepunktiperspektiiv, ruumi konstrueerimine).

8) Looduselemendid fotolt (maastiku tekstuur, õhk, seisev ja liikuv vesi, tuli, õhk; perspektiiv looduses).

9) Erinevad vormikäsitlused vastavalt pildile loodavale sisule.

10)Portree (näoelemendid, kolju ülesehitus, miimilised lihased, proportsioonireeglid, realistlik versus liialdatud, ealised ja soolised erinevused, emotsioonid, rakursid), portree läbi joonistuskunsti ajaloo ja kaasaegses kunstis.

11)Figuuri üldproportsioonid, skelett, anatoomia (lihased).

12)Erinevad joone-, vormi- ja sisukäsitlused tuntud kunstnike järgi.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) oskab natuurilähedaselt joonistada

erinevaid seadeldisi kasutades kujundite analüüsimist geomeetrilises võtmes, perspektiivireegleid;

2) oskab kasutada erinevaid joonistustehnikaid ja on teadlik nende sisuliste tähenduste erinevustest;

3) oskab kombineerida pilti nii natuurist kui mälu järgi ning kadreerida olulisemat;

4) loob pildilise terviku lähtudes oma ideest / loost ja ette antud objektidest,

5) oskab natuurilähedaselt looduselemente joonistada;

6) eristab ja oskab kasutada erinevaid vormikäsitlusi;

18

7) valdab lihtsamat portreejoonistust;8) kasutab õpitud erialast terminoloogiat

hindamistel (tehnilised ja vormilised käsitlused);

9) omab ülevaadet erinevate joonistuskunstnike joonekäsitlustest portreejoonistuses, loodusvaadetes, ruumi kujutamisel.

ISESEISEV TÖÖSEOSED TEISTE AINETEGA M.II.3., M.II.4., M.II.5., M.II.6.

K.II.1., K.II.2.3. KURSUS, 50 kontakttundiÕPPESISUJ3

1) Kujundite analüüsimine geomeetrilises võtmes (inimene, esemed).

2) Vormilised ja tehnilised lahendused lähtudes oma ideest, sõnumist (pildi kombineerimine nii natuurist kui mälu järgi; pildiesteetika visualiseerimine).

3) Poolfiguur (käed, jalad, poolfiguuri anatoomia, rakursid, ealised ja soolised erinevused).

4) Figuurikrokii.5) Perspektiiv praktikas (sise- ja välisvaated

natuurist).6) Loodusvaade natuurist (maastiku tekstuur,

õhk, seisev ja liikuv vesi, tuli, õhk; perspektiiv looduses; loomad).

7) Kunstiteose analüüs läbi praktilise loovtegevuse (visuaalse kommunikatsiooni elemendid – saatja, vastuvõtja, kood, sõnum, ajaline ja ruumiline kontekst).

8) Isiklik suhe joonistuskunsti ajalooga (portree ja figuur, ruum joonistuskunsti ajaloos ja kaasajal).

9) Koostöö tehnika, vormi ja sisu loomisel (tänavakunst, installatsioon, kohaspetsiifilisus).

10)Erinevad loovustehnikad ideede loomiseks, probleemi sõnastamiseks.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) oskab natuurilähedaselt joonistada esemeid

ja poolfiguuri joonistades objekte natuurist

19

ja mälu järgi;2) oskab joonistada natuurist sise- ja

välisruumi rakendades perspektiivivõtteid;3) oskab kombineerida joonistust oma sõnumi,

idee järgi;4) oskab joonistada lihtsamaid loodusvaateid

natuurist;5) oskab näha kunstiteose erinevaid koostisosi

ja seoseid nende vahel;6) omab ülevaadet joonistuskunsti ajaloost.

ISESEISEV TÖÖ –SEOSED TEISTE AINETEGA M.III.3., M.III.4., M.III.5., M.III.6., M.III.7., M.III.8.

K.III.1., K.III.2.A.I.1., A.I.4., A.II.1.

4. KURSUS, 44 kontakttundiÕPPESISUJ4

1) Kujundite analüüsimine geomeetrilises võtmes (inimene, ruum, esemed).

2) Vormilised ja tehnilised lahendused lähtudes oma ideest, sõnumist (pildi kombineerimine nii natuurist kui mälu järgi).

3) Täisfiguur (krokii, plastiline anatoomia, keerulisemad rakursid modelli järgi ja fotolt).

4) Joonistus ja teised meediumid (animatsioon, video, skulptuur, tekstiilikunst jm).

5) Kunstiteose analüüs läbi praktilise loovtegevuse (ruumiline kontekst, kohaspetsiifilisus, vahendaja roll).

6) Isiklik suhe kaasaegse joonistusega, võimalused kaasajal.

7) Erinevad loovustehnikad ideede loomiseks, probleemi sõnastamiseks.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) oskab natuurilähedaselt joonistada esemeid,

figuuri ja ruumi joonistades objekte natuurist ja mälu järgi;

2) oskab kombineerida joonistust oma sõnumi, idee järgi;

3) oskab iseseisvalt leida abimaterjale oma ideede teostamiseks (fotod, tekst);

4) oskab segada erinevaid meediume oma

20

kunstiteoses;5) oskab näha kunstiteose erinevaid koostisosi

ja seoseid nende vahel, oskab analüüsida neid seoseid kunstiteoses, valdab vastavat sõnavara;

6) on teadlik ajalise ja ruumilise konteksti mõjust oma kunstiteosele,

7) omab ülevaadet joonistuskunsti ajaloost ja on tutvunud kaasaegse joonistuse ja selle võimalustega.

ISESEISEV TÖÖSEOSED TEISTE AINETEGA V.IV.1.

M.IV.3., M.IV.4., M.IV.5., M.IV.6. K.IV.1., K.IV.2.


HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva õppeaasta tunnikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse õpiväljunditest.

ÕPPEAINE NIMETUSKOMPOSITSIOON




Vano Allsalu, MA (võrdsustatud haridustase)

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilaste teadmiste ja praktiliste loominguliste oskuste kujunemist kunsti alusküsimustes nii üldise seostatud arusaamise kui konkreetsel, kunstiliste ja tehniliste väljendusvahendite valiku tasandil, sh:1) tutvuda kunsti struktuuri ja

põhimõistetega, omandada arusaam kompositsiooni olemusest ja võimalustest;

2) vaadelda kunstniku, teose ja vaataja suhteid;

3) käsitleda kunstiteose ülesehitust, sisu ja vormi, selle piire ning suhteid keskkonnaga.

21

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kunstikooli lõpetaja1) omab põhimõttelist ettekujutust kunsti

olemusest, selle erinevatest alaliikidest ja ilmingutest ning nende omavahelistest seostest – samuti kunsti seostest teiste (visuaal)kultuuri valdkondade, ümbritseva keskkonna ja ühiskondliku eluga;

2) teab ja tunneb kunstiteose ülesehituse põhimõtteid, olulisi komponente ja kompositsioonireegleid ning oskab omandatud teadmisi rakendada kunstiteoste loomisel ning analüüsimisel.

ÕPPEAINE VORM Loengud, seminarid ja praktiline loovtöö.1. KURSUS, 20 kontakttundiÕPPESISUK1

1) Teose ülesehituse alused. Teose struktuur ja elemendid, nendevahelised suhted nii sisulises kui vormilises plaanis. Teose mõõtmed, proportsioonid. Detail ja tervik. Kompositsiooni mõiste.

2) Kahemõõtmelise teose (pildi) kompositsioon. Kujund ja kompositsioon. Kaader, piiratud ja piiramata pind. Punkt, joon ja pind. Raster, tekstuur, faktuur. Kujunditevaheline ruum, tühjuse rakendamine.

3) Kompositsiooni karakteristikud: rütm, tasakaal, tihedus-hõredus, staatika-dünaamika jne.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) saab aru kunstiteose ülesehituse alustest ja

kompositsiooni mõistest;2) mõistab kahemõõtmelise teose (pildi)

kompositsiooni põhiolemust, tunneb selle tähtsamaid elemente;

3) tunneb õppesisus nimetatud kompositsiooni karakteristikuid;

4) oskab arutleda õppesisus kirjeldatud küsimuste üle;

5) oskab omandatud teadmisi rakendada nii kompositsiooniülesannete lahendamisel kui teoste loomisel teistes õppeainetes.

22

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Kunstiteose analüüs ja praktiline harjutus teemal “kompositsiooni muutmine”. Ettekanne seminaris.

SEOSED TEISTE AINETEGA Kunstilugu

2. KURSUS, 20 kontakttundiÕPPESISUK2

1) Teose sisu ja vorm. Visuaalne ja verbaalne. Materiaalne, imaginaarne, mentaalne, meeleline jne. Kujund ja tähendus. Abstraktne ja figuratiivne. Üldistus, abstraheerimine, stiliseerimine. Dekoratiivsus ja kontseptuaalsus. Maalilisus ja graafilisus (joonistuslikkus).

2) Kompositsiooni võimalused, kompositsiooniskeemid. Kompositsiooniline mitmekesisus ja areng kunstiloos. Erinevad kompositsiooniskeemid ja -võtted. Kompositsiooni ilmnemine teistes kultuurivaldkondades (nt. muusika, kirjandus), samuti ümbritsevas elus ja keskkonnas.

3) Kunstiteose iseloom ja kompositsiooni karakteristikud: harmoonia-disharmoonia, ratsionaalsus-emotsionaalsus jne.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) omab ülevaadet teose sisu ja vormi

puudutavast küsimusteringist;2) omab ülevaadet kompositsiooni

võimalustest ja võtestikust ning ilmingutest kunstis ja laiemalt;

3) oskab analüüsida kunstiteose iseloomu, tunneb õppesisus nimetatud kompositsiooni karakteristikuid;

4) oskab arutleda õppesisus kirjeldatud küsimuste üle,


ISESEISEV TÖÖ -

SEOSED TEISTE AINETEGA Kunstilugu

23

3. KURSUS, 26 kontakttundiÕPPESISUK3

1) Teos ja ruum. Ruumilisus kunstis. Teos kui ruum (nt. pildiruum); ruum kui teos (nt. installatsioon); teos ruumis (kontekst). Vaataja ja teose ruumiline suhe (vaatenurk, distants jm).

2) Teos ja kontekst. Konteksti mõiste ja tasandid (teose vahetust ümbrusest ühiskondlike olude ja globaalsete protsessideni). Kontekst ja laenamine, tõlgendamine; originaalsus.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) saab aru kunstiteose ja ruumi suhete

erinevatest aspektidest;2) mõistab konteksti tähendust kunstiteose

loomisel ja vastuvõtul;3) oskab arutleda õppesisus kirjeldatud

küsimuste üle;4) oskab omandatud teadmisi rakendada nii

kompositsiooniülesannete lahendamisel kui teoste loomisel teistes õppeainetes.

ISESEISEV TÖÖ -SEOSED TEISTE AINETEGA Kunstilugu4. KURSUS, 10 kontakttundiÕPPESISUK4

1) Kunst ja teos, kunstnik ja vaataja. Teos kui objekt, protsess, dokument, projektsioon… Kommunikatiivsus, interaktiivsus jt. kunsti(teost) iseloomustavad karakteristikud. Vaataja ja teose funktsionaalne suhe, tähenduse loomine. (seostab aines “kunstiteose analüüs” õpitavat kunstiteose loomisega, praktilise loometegevusega).

2) Loomingulised võtted ja meetodid. Analüüs ja süntees, dekonstruktsioon-rekonstruktsioon teose loomisel. Kunstniku tegevusvõimalused ja roll ühiskonnas. Originaalsuse nõue. Oma „näo“ ja „käekirja“ otsingud. Kunstnikupositsioon.

24

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) omab seostatud ülevaadet kunsti

struktuurist ja põhimõistetest ning arusaamist kolmiku “kunstnik-teos-vaataja” omavahelistest suhetest;

2) mõistab kunstniku võimalusi ning kunstnikupositsioonide mitmekesisust kaasaegses kunstis;

3) oskab kavandada personaalset loometegevust lähtudes omandatud teadmistest;

4) oskab arutleda õppesisus kirjeldatud küsimuste üle;


ISESEISEV TÖÖ 4 tundi Eneseanalüüs õpilase ja kunstnikuna. Tulevikuvisioon-mõttemäng: “minapilt kunstnikuna”. Kavandatava tegevuse sisu, eesmärkide, kunstnikupositsiooni ja –kuvandi määratlemine. Vabas vormis esitlus (nt. essee või kunstiprojekt...).

SEOSED TEISTE AINETEGA KunstiluguKOHUSTUSLIKUD JA SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID

HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva õppeaasta tunnikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse õpiväljunditest.

ÕPPEAINE NIMETUSKUNSTI- JA KUJUNDUSPROGRAMMID


82 t, s.h. 52 kontakttundi ja 30 t iseseisvat tööd


Ilmi Laur-Paist (BA)

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilase arvutialaste teadmiste ja oskuste arengut sh:1) anda praktilisi oskusi loominguliseks

eneseväljenduseks;2) tutvustada vektorjoonistuse, foto- ja

videotöötluse, animeerimise ning blogimise ja

25

veebikujunduse loomingulisi ja tehnilisi võimalusi ning töövõtteid;

3) levitada vabavaralist mõtteviisi;4) teadvustada autoriõigusega seonduvat;5) suurendada infotehnoloogilist pädevust.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kunstikooli lõpetaja1) oskab kasutada arvutit praktilises

loometegevuses oma sõnumi edastamiseks;2) omab ülevaadet erinevatest programmidest.

ÕPPEAINE VORM Rühmatöö ja praktiline töö, loeng, arutelu, iseseisev töö

1. KURSUS, 20 kontakttundiÕPPESISUA1

1) Macintosh platvormi üldine kasutamine.2) Baasteadmised vektorgraafikast. Vektorgraafika põhimõtted ja olemus.

Peamised kasutusalad. Arvutigraafika põhimõiste. Vektorgraafika üldised töövahendid ja

salvestamine.3) Baasteadmised fototöötlusest. Rastergraafika põhimõtted ja olemus.

Peamised kasutusalad. Fototöötlusprogramm ja tööriistad,

salvestusformaadid. Fotode otsimine ja jagamine internetis,

autoriõigusega seonduv.ÕPIVÄLJUNDID Õpilane

1) tunneb ja oskab kasutada Macintoch platvormi üldfunktsioone;

2) oskab kasutada vektorgraafika programmi üldiseid töövahendeid ja salvestada;

3) oskab kasutada fototöötlusprogrammi tööriistu ja põhifunktsioone; omab arusaamist rastergraafika põhimõtetest ja olemusest; suudab luua fototöötlusi;

4) oskab kasutada ja avaldada materjale autorikaitsega kooskõlas.

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Praktiline harjutus vektorgraafikas ja fototöötluses

SEOSED TEISTE AINETEGA K.I.1., K.I.2., K.I.3.2. KURSUS, 10 kontakttundiÕPPESISUA2

1) Baasteadmised animeerimisest. Joonistamise ja animeerimise põhimõtted ja

peamised kasutusalad. Idee, järjestamine, kujundus. Animeerimisprogramm: tööriistakast ja selle

26

kasutamine. Animatsiooniklipi jagamine internetis ja

autoriõigus.2) Baasteadmised videotöötlusest. Videotöötluse põhimõtted ja kasutusalad. Videotöötlusprogrammi peamised tööriistad. Video levitamisõigused internetis,

autoriõiguse temaatikaga seonduv.ÕPIVÄLJUNDID Õpilane

1) oskab kasutada animeerimisprogrammi ja loob iseseisvalt lühianimatsioone ideest teostuseni.

2) teab videotöötluse põhimõtteid ja oskab luua iseseisvalt lihtsamaid töödeldud videofaile.

3) arvestab autoriõigusega.ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Animatsioon või video

SEOSED TEISTE AINETEGA3. KURSUS, 12 kontakttundiÕPPESISUA3

1) Baasteadmised veebikujundusest ja blogidest. Veebi ja blogimise põhimõtted. Töölaud. Veebilehe disain, veebilehe kontseptsiooni

loomine ja teostamine. Autoriõigusega seonduv.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) teab veebi ja blogimise üldpõhimõtteid,

arvestab autorikaitsega;2) suudab iseseisvalt luua lihtsama veebilehe

kontseptsiooni ja selle ka teostada.

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Praktiline harjutus veebikujunduses.SEOSED TEISTE AINETEGA4. KURSUS, 10 kontakttundiÕPPESISUA4

1) Arvutikasutamine kaasaegses kunstis.2) Loominguline ülesanne.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) mõistab arvuti võimalusi kaasaegses kunstis;2) omab praktilisi oskusi loominguliseks

eneseväljenduseks arvuti abil;3) oskab internetis turvaliselt ja eetiliselt

materjale leida ja levitada.

ISESEISEV TÖÖ -SEOSED TEISTE AINETEGA V.IV.4.

J.IV.4.K.IV.4.

27


HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva õppeaasta semestrikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse õpiväljunditest.

ÕPPEAINE NIMETUSKUNSTILUGU JA -ANALÜÜS


230 tundi s.h. 210 kontakttundi ja 30 iseseisva töö tundi


Tiina Meeri, MA (võrdsustatud haridustase)Anneli Porri, MA

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID 1) Anda õpilasele teadmised ja oskused kunstiteoste loovaks analüüsiks, sh arendada sõnavara, faktiteadmisi ja analüüsile avatud hoiakut.

2) Anda ülevaade kunsti kui keele kujunemisest ja funktsioonidest sotsiaalses ja poliitilises süsteemis.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kunstikooli lõpetaja1) leiab nii enda kui teiste kunstiteoste analüüsiks

sobivaima viisi;2) omab süsteemset arusaama kunstiloost kui

seostatud süsteemist, sh kunsti arengutest ühiskonnaelu ja kitsamalt kunstimõtte muutumise taustal;

3) teab ja kasutab kunstiajaloolisi ja -teoreetilisi põhimõisteid;

4) oskab leida infot kunstiajaloo ja –analüüsi kohta internetist ja raamatukogust.

ÕPPEAINE VORM Loengud, seminarid, õppekäigud

1. KURSUS, 105 kontakttundi

ÕPPESISUKA1

1) Kunstilugu ürgkunstist kuni 19.–20. sajandi vahetuse kunstini. Kunsti areng ja muutumine. Teemad:

Kunsti tekkimine. Ürgaja ja primitiivkunst.

28

Egiptuse mütoloogia ja kunst. “Gilgameši” eeposest ja Mesopotaamia alade

kultuurist. Egeuse kultuur. Kreeta-Mükeene kunst. Trooja

sõjast ja väljakaevamisest Väike-Aasia poolsaarel.

Kreeka mütoloogiast ja elu-olust. Kreeka arhitektuur, skulptuur, vaasimaal.

Etruskid. Rooma riigist. Rooma ehitised ja kunst.

Varakristlus. Ristiusu tekkimisest, põhiarusaamad.

Romaanika. Sakraalarhitektuurist, fortifikatsioonist.

Tallinna keskaegsest arhitektuurist. Gootika. Prantsusmaa pühakutest,

kirikuehituse printsiip ja arhitektuuriterminid. Vararenessanss. Firenzest. Arhitektuurist,

skulptuurist. 15. sajandi maalikoolkonnad. Kõrgrenessanss. Leonardo, Michelangelo ja

Raffaeli looming. Barokk. Vastureformatsioonist. Püha Peetri

kirik Roomas. 17. sajandi Hollandi maalikunst. Rembrandt ja

väikehollandlased. Rokokoo. Profaanarhitektuurist. Versailles,

Schönbrunn. Klassitsism. Napoleoni tegevusest, mõjust

kunstile. Romantism. Maalikunstist. Inglise 18. sajandi kunst. Willaim Hogarthi

“Moodsa abielu” kuue kompositsiooni sisu. Realism. Barbizoni koolkonnast 1860. aastate

maalikunstini. Impressionism. Valgusmaalimine. Teooriast. Neoimpressionism. Teooriast. Naivism. Iseõppijad kunstis. Postimpressionism. Vincent, Gauguin, Cezanne

maalisuundade alusepanijaatenaa. Inglise kunstkäsitööliikumine. Juugend.

Vormikeelest. Sajandivahetuse Pariisi kunstielu.

Montmartre’ist. H. Toulouse-Lautrec, afiššidest.

2) Teostega tutvumisel kasutatakse vormi-, stiili-, ikonograafilist analüüsi ja rakendatakse erialast keelt teoste kirjeldamisel.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane

29

1) omab ülevaadet kunstiloost kuni 19. sajandi lõpuni;

2) tunneb reproduktsiooni järgi ära ja oskab lühidalt tutvustada valikut Euroopa kunstipärandist.

3) tunneb kursusel läbitu piires kunstispetsiifilist sõnavara ning seostab seda visuaaliga;

4) oskab leida talle vajalikku teemakohast infot, koostada referaate ja neid teistele esitleda.

ISESEISEV TÖÖ, 6 tundi Õpilane koostab kooskõlastatud teemal Eesti kunsti puudutava referaadi ja esitab selle alusel illustreeritud esitluse.

SEOSED TEISTE AINETEGA VI 1.;


ÕPPESISUKA2

1) Kunstiajaloo kronoloogilise telje loomine kuni varamodernismini, mis võtab arvesse sotsiaalset ja poliitilist ajalugu ning kunstiajaloo perioode.

2) Teoste stilistiline võrdlev analüüs, stiilitunnuste tundmine, kirjeldamine ja seostamine.

3) Kunstiajaloo läbivad teemad kronoloogilise telje taustal: inimene, võim, loodus, ühiskondlikud ideaalid jms. Kunst kui ajaloo kandvate ideede väljendaja.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) oskab periodiseerida kunstilugu, teab stiilide

nimetusi ja paigutab nad kronoloogiliselt õigesse järgnevusse;

2) seostab olulisemaid poliitilise ja sotsiaalse ajaloo sündmusi ja nendega seotud teoseid;

3) paigutab visuaalse hinnangu alusel teose ajateljele ning oskab oma otsust põhjendada;

4) mõistab muutusi visuaalses kujutamises ja kunsti kui kommunikatsiooni kasutamises vastavalt muutustele ühiskondlikus elus;

5) tunneb ära, nimetab koos autoriga ja tutvustab lühidalt teoseid Euroopa kunstipärandist valikul.

ISESEISEV TÖÖ, 4 tundi Töö kirjanduseg

30

SEOSED TEISTE AINETEGA

3. KURSUS, 35 kontakttundiÕPPESISUKA3

1) Kunstilugu alates varamodernismist. Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad. Modernne ja postmodernne maailm. Tehnoloogia areng. Pluralism kunstis. Mis on kunst, mis on kaasaegne kunst?

2) Teadlik ja eesmärgistatud vormi, stiili ja ikonograafiline analüüs, sissejuhatavalt kontekstuaalne analüüs. Erinevad kunstiteooriad ja nende rakendus.

3) Ajatelje jätkamine kuni 21. sajandi alguseni, leides sh kokkupuuteid isikliku perekonnaloo ja muude isiklike huvidega (ajalugu, kirjandus, muusika, film, teater).

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) teab ülevaatlikult 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi

kunstivoolusi, kunstnikke ja teoseid;2) seostab modernismi ja postmodernismi voole

ühiskondlike ja poliitiliste sündmustega;3) kasutab kunstist rääkides erialast sõnavara ja

oskab valida ning kasutada erinevate teoste analüüsiks kas vormi, stiili, ikonograafilist või kontekstuaalset analüüsi, andes teosele tähenduse;

4) mõistab, mis põhjustel kunst muutus erakordselt mitmekesiseks ning mõistab ja selgitab, mis põhjustel on kaasaegne kunst ikkagi kunst;

5) loob endale kultuuri ajalise ja ruumilise struktuuri ning seostab enda huvialasid ja perekonnalugu kultuuriajaloo käiguga.

1. ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi 1. 20.-21. sajandi ajatabeli koostamine ja täiendamine. Esitlus.

SEOSED TEISTE AINETEGA


ÕPPESISU 1) Kaasaegne kunst Eestis. Kunstiinstitutsioonid,

31

KA4 kunsntikud, kunstisündmused.2) Kunstimaailmas aktuaalse analüüs.Ülevaade

rahvusvahelistest suurnäitustest. Kaasaegse kunsti probleemid.

ÕPIVÄLJUNDID Õpilane1) on kursis eesti kaasaegse kunsti ja

kunstnikega;2) oskab nimetada institutsioone ja on valmis

osalema erinevatel kunstisündmustel aktiivselt kaasa mõtleva publikuna;

3) teab erinevaid maailma kaasaegse kunsti suursündmusi ning oskab leida nende kohta infot;

4) teab olulisemate kunstiististutsioonide funktsioone (muuseum, kunstihoone, galerii, kuraator, ateljee, kunstikuvestlus, näitus, kusntikriitika).

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Töö kirjandusega ja näituste analüüside koostamine

SEOSED TEISTE AINETEGAKOHUSTUSLIKUD JA SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID

Kangilaski, Jaak. Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile : ürgajast gootikani Tallinn : Kunst, 2003

Kangilaski, Jaak. Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile : renessansist impressionismini .Tallinn : Kunst, 2004, 2010

Kangilaski, Jaak. Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile : postimpressionismist uue meediani. Tallinn : Kunst, 2005

Ajakiri kunst.ee www.ajakirikunst.ee Kunstileksikon : arhitektuur. Skulptuur.

Maalikunst. Graafika. Fotograafia. Tarbekunst. Sisekujundus. Toimetajad Helen Bome ja Tiiu Viirand. Tallinn : Kunst, 2000

Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! : 16 kunstiprojekti alates 12. eluaastast : õpilaseraamat / Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre. [Kalesi] : Loovalt Tulevikku, 2011

Linnap, Peeter. Väike visuaalkultuuri leksikon. Tartu : Tartu Kõrgem Kunstikool, 2011

HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva

32

http://www.ajakirikunst.ee/

õppeaasta semestrikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse õpiväljunditest.

33

ÕPPEAINE NIMETUSJOONISTAMINE (valikaine)




Anniki Kari, BA

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilase joonistusalaste teadmiste ja oskuste arengut, sh:1) arendada õpilaste vaatlus- ja analüüsioskust

ning üldisi kujutamisoskusi joonistamise kaudu;

2) tutvustada joonistamise võimalusi ja ilminguid kaasajal;

3) anda teadmisi ja praktilisi oskusi joonistustehnikatest ja vormi konstrueerimisest;

4) toetada õpilaste loominguliste võimete ja isikupärase eneseväljenduse arengut, kujundada arusaamist kunstiteose ülesehitusest ja selle loomise erinevatest etappidest;

5) süvendada ja laiendada joonistamise kui kohustusliku aine raames õpetatavat.

ÕPPEAINE VORM Loengud ja praktiline loovtöö.ÕPPESISU 1) Erinevate käsitluste ja stiilide, sealhulgas

realistliku, fotorealistliku, ekspressiivse ja kontseptuaalse tundamõppimine.

2) Erinevate joonistusvahendite võimaluste süvendatud tundmaõppimine ja rakendamine vastavalt ülesande iseloomule.

3) Isikliku käekirja ja lähenemise otsingud.4) Erinevate kompositsiooniküsimustega

tegelemine natüürmordi joonistamisel jm. ülesannete lahendamisel.

5) Lihtsad ruumiperspektiivi reeglid ja seaduspärasused ning nende teadmiste rakendamine ruumi kujutamisel.

6) Inimese anatoomiliselt õige kujutamine ka keerulisema rakursi puhul (portree, figuur).

ÕPIVÄLJUNDID Kursuse läbinu:1) omab ettekujutust kaasaegse joonistuskunsti

34

võimalustest ja ilmingutest;2) tunneb ja oskab rakendada erinevaid

joonistamise käsitlusi, stiile ja tehnikaid õppesisu ulatuses ja vastavalt ülesande iseloomule;

3) tegeleb erinevate joonistusülesannete lahendamisel teadlikult kompositsiooniküsimustega, tunneb lihtsamaid ruumiperspektiivi reegleid ning rakendab neid;

4) oskab natuurist joonistamisel kujutada inimest anatoomiliselt õigesti ka keerulisema rakursi puhul, näha üldist vormi ja seda valguse-varju abil edasi anda, rakendada fotorealismis õpitut;

5) oskab joonistamist rakendada oma ideede edastamiseks;

6) väärtustab enda isikupärast käekirja ja oskab seda kasutada parima tulemuse saavutamiseks.

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Määratletakse vastavalt vajadusele: näiteks aeglasemalt töötav õpilane lõpetab töid iseseisvalt.

SEOSED TEISTE AINETEGA Maal (kohustusliku ja valikainena)Joonistamine (kohustusliku ainena)VärvusõpetusKunstilugu

ÕPPEAINE NIMETUSMAAL (valikaine)




Vano Allsalu, MA võrdsutatud haridustase

ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Toetada õpilase maalikunstialaste teadmiste ja oskuste arengut, sh:1) tutvustada 20. ja 21. sajandi maalikunstis

eksisteerivaid suundumusi, kujutamis- ja tehniliste võtete mitmekesisust;

2) kujundada oskust analüüsida maalikunsti teoseid ning rakendada tehtud järeldusi praktikas;

35

3) kujundada arusaamist maalikultuurist;4) süvendada ja laiendada maali kui

kohustusliku aine raames õpetatavat;5) võimaldada kogemusi õppimisest erinevate

kunstnike käe all, kujundada arusaamist kunstnikupositsioonide ja –praktikate mitmekesisusest.

ÕPPEAINE VORM Loengud ja praktiline loovtöö.ÕPPESISU 1) Tegelemine vormiüldistuse ja kujutamise-

mittekujutamise küsimustega.2) Teose sõnumi ja tähendusega seonduva

vaatlemine ja rakendamine praktikas.3) Tegelemine kompositsiooniprobleemidega

maalikunsti vaatevinklist.4) Erinevate maalitehnikate ja –võtete

põhjalikum käsitlemine.5) Maalikunstiteoste loomine erinevates

zhanrites ja teemadel nii natuurist kui kujutlusest lähtudes.

6) Kunstniku originaalsuse, isikupära ning personaalse stiili/käekirjaga seonduva vaatlemine.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kursuse läbinu:1) omab ettekujutust kaasaegse maali

võimalustest nii kontseptuaalses plaanis kui kujutamis- ja tehniliste võtete osas, sh:

mõistab vormiüldistuse ja kunstilise kujutamise põhimõtteid ja võimalusi ning kasutab neid teoste loomisel;

orienteerub teose sõnumi ja tähendusega seonduvas ning rakendab oma teadmisi praktikas;

omab arusaamist kompositsiooniprobleemidest maalikunstis;

tunneb ja oskab kasutada maalitehnikaid ja -võtteid õppekavas ja tunnikavades näidatud mahus.

2) analüüsib nii teiste kui enese maale;3) oskab rakendada omandatud teadmisi ja

kogemusi kunstiliselt terviklike maalide loomisel nii natuurist kui kujutlusest

36

lähtudes.4) omab elementaarset ülevaadet kunstniku

originaalsuse, isikupära ning personaalse stiili/käekirjaga seonduvast küsimusteringist.

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Kursuse lõputöö: maal, mis võtab kokku õpilase arusaama tema kunstnikusõnumist ja käekirjast antud hetkel ning mille teostuses rakendatakse kursusel omandatud teadmisi-oskusi.

SEOSED TEISTE AINETEGA Maal (kohustusliku ainena)Joonistamine (kohustusliku ja valikainena)VärvusõpetusKunstilugu

ÕPPEAINE NIMETUSFOTOGRAAFIA (valikaine)




Alver Linnamägi, BA

ÕPPEAINE EESMÄRGID Toetada õpilase fotograafia- ning kunstialaste teadmiste ja oskuste arengut, sh:1) anda ülevaade fotograafiast ja treenida

fotograafiaalaseid oskusi erinevate harjutuste ning ülesannete abil;

2) luua isiklikku suhet fotograafiaga läbi sõnumi, idee ja tähenduse;

3) tekitada huvi kunsti ja kunstimaailmas toimuva vastu ja suunata õpilasi näituseid külastama ja kunsti analüüsima;

4) suunata õpilast iseseisva ja kollektiivse loomingulise tegevuseni reprodutseerimise abil.

ÕPPEAINE VORM Loengud ja praktiline loovtöö.

ÕPISISU 1) Fotograafia põhimõistete tundmaõppimine: ava, säri, tundlikkus, valgebalanss, kompositsioon, fookuskaugus, teravussügavus, objektiiv, katik jne.

2) Erinevate kaamerate ning optika kasutama õppimine: praktiline loovtöö.

3) Fotograafia ajalugu.4) Analooglabori praktika: filmi ilmutamine,

37

fotogramm, pinhole-kaamera ehitus ja kasutamine, kontaktprint, negatiivilt suurendamine, paberi ilmutamine, laborikeemia tundmaõppimine ja kasutamine, laboris töötamise põhimõtete mõistmine.

5) Stuudiofoto praktika: valgustite ja välkude ülesseadmine ja mõtestatud kasutamine, valgusskeemid, repro pildistamine, portreefotode loomine stuudiotingimustes, valguse toimimispõhimõtete mõistmine.

6) Orienteerumine fotograafia žanrites, fotokunstnike tööde vaatamine ja analüüs ning loomingulised ülesanded erinevates valdkondades.

7) Näituste külastused, ettekanded, arutelud, kollektiivne loominguline töö ning selle eesmärkide mõistmine.

ISESEISEV TÖÖ, 10 tundi Töö kirjandusega ja pildistamine.

ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID Kursuse läbinu1) orienteerub kaamerakunsti diskursuses;2) kasutab erinevaid kaameraid ning objektiive

vastavalt eelistustele ja olukorrale;3) kasutab fotograafiat oma ideede ja sõnumite

väljendamiseks tähenduste ja fotograafia meediumi abil;

4) väljendab enda eelistusi kaamerakunstnike osas ning leida iseenda jaoks oluline kunstimaastikult ning sellel arvamuse avaldamise kaudu ka osaleda;

5) seletab pildistamisprotsessi läbi valdkonnaga seotud mõistete ning rakendada fotoalaseid teadmisi loovalt püstitatud eesmärkide täitmiseks.


Walter Benjamin “The Work of Art at the Age of Mechanical Reproduction”Michelangelo Antonioni “Blow-up”

HINDAMISKRITEERIUMID Hindamiskriteeriumid kirjutatakse lahti jooksva õppeaasta semestrikavades lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja antud kursuse õpiväljunditest.Olulisel kohal on grupisisene tagasiside.

38

Õppekava eesmärgid - Dreamgrow...

Documents

Transcript of Õppekava eesmärgid - Dreamgrow...