PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT
description
Transcript of PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT
PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES
PALMERI PÕUASUSE INDEKSITKatre LuikMagistritöö
Juhendaja: prof. Jaak Jaagus
Tartu Ülikool
Sissejuhatus
• Kliima muutumine
• Õhutemperatuur tõusnud
• Kevaded, talved soojemad
• Lumikatte kestus vähenenud
• Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine
• Põud (30% maakerast põua all)
Mis on põud
• Ajaperiood, kus sademeid on erakordselt vähe, valitseb intensiivne päikesepaiste ning kõrge õhu- ja mulla pinna temperatuur koos õhu kuivusega on põhjustanud vee suure äraauramise
• Eestis loetakse põuaperioodiks 20 päevast sadudeta perioodi
Eelnevad põuauuringud Eestis
• Kõige kuivemateks paikadeks on rannikualad, eriti läänekaartest tulevate õhuvoolude suunas tuulevarju jäävate Väinamere, Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve äärsed alad
PDSI
• Palmer Drought Severity Index
• Wayne Palmeri poolt välja töötatud valem 1965. a
• Näitab niiskuse hulka
• Sisaldab endas sademete ja õhutemperatuuri andmeid
• Skaala -4 kuni 4
Metoodika
• Andmed pärit East Anglia Ülikooli kliimauurimise keskusest
• Võrgustik
Metoodika
• Aegrida 1901-2002
• Analüüsiti aastat, kevadet, suve, eraldi kuid
Tulemused
Tulemused
Tulemused
Tulemused
Tulemused
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
1901 1911 1921 1931 1941 1951 1961 1971 1981 1991 2001
Pal
mer
Dro
ug
ht
Sev
erit
y In
dex
Tulemused
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
1901 1906 1911 1916 1921 1926 1931 1936 1941 1946
Pal
mer
Dro
ug
ht
Sev
erit
y In
dex
Tulemused
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
1951 1956 1961 1966 1971 1976 1981 1986 1991 1996 2001
Pal
mer
Dro
ug
ht
Sev
erit
y In
dex
Tulemused
Kokkuvõte
• PDSI ei pruugi olla parim võimalus Eesti alal põuasuse uurimiseks
• Tulemused ei lähe kokku eelnevalt uurituga
• Eeldades, et suurim niiskuse puudus esineb rannikul ja saartel, siis sellel meetodil selgus, et hoopiski Kirde-Eestis ja Lõuna-Järvamaal
Tänan tähelepanu eest!