EESTI PÕLLUMEESTE KESKLI IT, EESTI PÕLLUMA JANDUS -K AUBANDUSKODA JA EESTIMAA TALUPIDA JATE KESKLI IT

nr 8 veebruar 2016

„Et Sina saaksid tegeleda tähtsate asjadega“

Ostes vähemalt 50LSiltra Xprod,

saad kingituseksStormtech'i jope

Ostes vähemalt 50LSiltra Xprod,

saad kingituseksStormtech'i jope

Kampaania kestab kuni 01. mai 2016Kampaania kestab kuni 01. mai 2016

„Siltra Xpro – saagilisa garanteeritud!“Uus fungitsiid!Uus fungitsiid!

www.scandagra.ee +372 736 7087

DieselOnly

3

PÕLLUMEHE TEATAJA

Väljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511 5530Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid jafotod on autoriõigusega kaitstud, levita-miseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöör-duda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.eeAjakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2016.

Roomet Sõrmus: toidujulgeolek pole ainult emotsionaalne küsimus lk 4

Loomapidajad mures toetuste vähendamise pärast lk 6–9

Eestis väheneb sealihatootmine kiiresti lk 10–13

Persoon: seakasvataja Raul Maripuu keerulises olukorras alla ei anna lk 14–18

Pildigalerii: Eesti toit 23. korda Grüne Wochel lk 20–21

Piimatootjate keskühistust peaks läbi käima suurem osa Eesti piimast lk 24–26

Märtsis avanevad mitmed toetuste taotlusvoorud lk 27

Eesti Maaülikool uuris maisisilo kvaliteeti lk 28–31

Rege rauta suvel, vankrit talvel ehk tehnika hooajaks töökorda lk 32–34

Veeseaduse muudatused puudutavad ka põllumehi lk 36–37

Eesti karusloomakasvatuses on avastamata potentsiaali lk 38–41

Kalender: kevadised suurüritused lk 42

Sisu:

ISSN 2382-8374

MEEDIAP LT

4

KO L U M N

Nii nagu sõjalise kaitse puhul, on ka toidu puhul lootusetult hilja ha-kata sellele mõtlema alles siis, kui häda on käes.

Seda küsiti Taavi Rõivaselt ETV aastalõpuintervjuus ja peaminister vastas: „No üt-

leme nii, et ta on emotsionaalselt kindlasti oluline. Praktikas ei ole nii suur vahe, millise riigi toidu-aineid süüa, aga emotsionaalselt mina küll valin peaaegu alati, kui vähegi võimalus on, ikkagi kodu-maist toitu. Sellel ei ole ühtegi rat-sionaalset põhjendust.”

Kuigi peaminister oli ebakin-del, kas toit on või ei ole julgeole-ku küsimus, siis rõõmu valmistab hinnang, et „igal juhul on stratee-gilise tähtsusega, et Eestis põllu-majandusel hästi läheks.“ Peami-nister nõustus ühtlasi intervjuee-rijaga, et Eesti toit on mõne teise riigi toidust maitsvam. Hea seegi.

Pole valitsuse prioriteetTegelikult pole ju uudis, et toi-

dutootmine valitsuse prioriteeti-de hulka ei kuulu, aga tänu ühi-sele põllumajanduspoliitikale riik valdkonda täielikult ignoreerida ei saa. Siiski tekkis peaministrit kuu-lates tahtmine vastu vaielda – toi-dujulgeolek pole pelgalt emotsio-naalne küsimus. Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku laastamistöö ja Venemaa impordikeelu mõjul alanud piimakarjade hävitamise valguses tahaks loota, et arusaam toidujulgeoleku erinevatest tahku-dest on jõudnud ka riigijuhtide ta-semele. Nii nagu sõjalise kaitse pu-hul, on ka toidu puhul lootusetult hilja hakata sellele mõtlema alles siis, kui häda on käes.

20 aasta eest lepiti maailmas kokku, et toidujulgeolek on taga-tud siis, kui kõigil inimestel on igal

Härra peaminister, kas Teile väljend “toidu julgeolek” meeldib?ROOMET SÕRMUSEESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

ajal füüsiline ja majanduslik juur-depääs piisavale, ohutule ja toit-vale toidule, mis vastab inimeste toitumisvajadustele ja toidueelis-tustele aktiivseks ja terveks eluks. Toidujulgeolek ei tähenda ainult seda, et statistiliselt toodetakse piisavalt toitu, toiduga varustatus peab olema stabiilne ja kõigile kät-tesaadav igas olukorras.

Toidujulgeoleku üks osa on toi-duohutus, mis kätkeb märksõnu toiduhügieen, lisa- ja saasteained, märgistamine, jälgitavus jne. Va-hel aetakse neid mõisteid omava-hel ka segi, kuid toidujulgeolek on olemuselt siiski palju laiem mõiste.

Eesti riigikaitse strateegias märgi-takse vaid kitsalt, et riigikaitseli-selt elutähtis teenus on toiduohu-tuse kontrolli toimimine.

Julgeolekupoliitika ja toit Riigikogus kinnitatud Eesti jul-

geolekupoliitika alused sõnasta-vad terviklikult riigi julgeoleku-käsitluse, eristades nelja peamist tegevussuunda: välis-, kaitse- ja turvalisuspoliitikat ning ühiskon-na sidusust ja toimepidevust. Selle raamdokumendi järgi koostatak-se valdkondlikud arengu- või te-gevuskavad.

Julgeolekupoliitika alustes leiab toit äramärkimist vaid globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavate arengute peatükis. Tõdetakse, et maailma rahvastiku kasvuga suu-reneb vajadus toidu ja muude res-sursside järele ja loodusvarade val-damise pärast tekkivad pinged on üha tõenäolisemad.

Tahtmatult tekib mulje, et toi-dujulgeolek on midagi kauget, mis Eesti julgeolekukeskkonda mõjuta-vate arengute ja konkreetsete te-gevussuundade all äramärkimist ei vääri (erinevalt nt küber-, ener-gia- ja transpordivaldkonnast, fi-nantssüsteemi turvalisusest või ka narkomaania ennetusest). Po-le siis ka ime, et peaministri jaoks on toidujulgeolek pelgalt emotsio-naalne küsimus.

Toidujulgeolek vajaks aga sama selget rõhutamist nagu sõjaline, küber- või energiajulgeolek, sest tugev riik peab suutma kindlusta-da oma elanikke toiduga nii rahu-ajal kui ka kriisis. Ühinen peami-nistri mõttega, et „teatud patriotis-mi, mis ei tohi kapselduda protekt-sionismiks, ootame nii riigilt, tar-bijatelt kui ka tootjatelt.“

Põllumeesteeelistatud

reisipartner on Wris Reisibüroo

Maaelu reisAmeerika

südamesse30.09.–11.10.2016

Hind

3495 eurProgrammi vaata

www.wris.eeTel 612 9130

tellimus@wris.ee

6

TEKST: VIVIKA VESKI

Paljud põllumehed said mullu detsembris ot-setoetustega kaasnevalt ebameeldiva üllatuse: väikseimgi hilinemine loomade registri kanne-tes tähendas mahaarvamist toetussummast. PRIA teatel polnud selles aga midagi uut.

TO E T U S

Tartumaal tegutsevas põlluma-jandusettevõttes AS Tartu Agro peetakse ligi nelja tuhandet veist. 2014. aasta detsembri keskel tea-vitas PRIA Tartu Agrot, et paari-kümne looma viimisest oma ma-jandi tapamajja oli teada antud liiga hilja.

Euroopa Liidu ühise põlluma-janduspoliitika nõuetele vastavu-se süsteemi üks paljudest punkti-dest näeb ette, et mistahes liikumi-sest – vasika sünd, noorkarjast pii-makarja tulek, ühest laudast teise viimine jne – tuleb PRIA-le teata-da vähemalt seitsme kalendripäe-va jooksul. Loomapidaja vastutada jääb ka see, et teade jõuaks seits-me päeva jooksul kohale. Aga mõ-ni nädal enne PRIA otsusest tea-dasaamist oli Tartu Agros regist-riteadete eest vastutav töötaja hai-gestunud ja nõnda juhtus juba teist

korda, et teade loomade liikumise kohta jõudis PRIA-sse hilinenult. Seekord puudutas asi nelja looma, hilinemine oli kümmekond päeva. Juhtunu ajal ei olnud ettevõteeel-mise hilinemise eest PRIAlt otsust kätte saanud.

Rohkem kui 10 000 eurot vastu pükse

Kontrollperiood kestab 1. no-vembrist järgmise aasta oktoobri lõpuni. Seetõttu läks 2014. aasta lõ-pus tehtud rikkumine 2015. aastas-se kirja ning mõjutas toetusi, kuigi mullu tegi Tartu Agro kõik õigesti.

Ettevõtte toetusi vähendati 3%, kuna rikkumine loeti korduvaks. Protsent ei tundu suur, aga kuna see hõlmab kõiki toetusi, mitte ai-nult loomakasvatusega seotuid, tä-hendas see rohkem kui 10 000 eu-rot väiksemat summat, kui ette-võte oli arvestanud. Näiteks tege-leb Tartu Agro ka taimekasvatuse-

ga ning saab keskkonnasõbraliku majandamise toetust.

“Me tunnistame oma süüd, aga see viga oli siis juba tehtud, kui me 2014. aasta lõpul otsuse kätte saime,” tõdes Tartu Agro juht Aa-vo Mölder.

Trigon Agri gruppi kuuluva Kaiu LT mulluseid toetusi vähen-dati protsendi võrra. Rahas teeb see 2600 euro ringis. Kaiu LT-l on laudas 650 lüpsilehma ja peaaegu teist samapalju noorloomi.

Ettevõtte juht Margus Muld rää-kis, et lauda juhataja hilines kahe looma puhul muudatuse tegemise-ga registris ühe päeva.

„Mind hirmutab see, et kui PRIA järgmine aasta tuleb jälle kontrol-lima ja mul on uuesti kaks looma, kellel on samasugused kirjed ko-gemata tegemata jäänud, on trahv (toetuse vähendamine - toim) olu-liselt suurem, sest siis ma olen ju-ba pahatahtlik rikkuja,” muretses

Väikegi eksimus mõjub rahakotile

7

81%

toetustest peeti 2015. aastal ühel taotlejal kinni.

Margus Muld. Korduva rikkumi-se puhul korrutatakse toetuse vä-hendamise protsent kolmega ning mõne aastaga võidaksegi nii jõuda lõpuks sinnamaani, et kogu toetus peetakse kinni. Näiteks on 2015. aastal ühel taotlejal kinni peetud 81% toetustest.

„Me teeme vähemalt kaks korda aastas mingit liigutust looma koh-ta – kas sünnib vasikas või loom läheb teise gruppi või hukkub või läheb lihakombinaati. Vähemalt tuhat liigutust on Kaiu LT-l vaja re-gistris teha ja kui ma eksin ühe või

kahe loomaga, on toetust vähen-datud juba 2600 eurot ja järgmine kord oluliselt suurema numbri võr-ra,” ei mõista Muld sanktsioonide karmust. „Inimesed eksivad. Olen nõus, et kui keegi pahatahtlikult ei taha oma loomi registreerida või registrist maha võtta või muid lii-kumisi kirja panna, siis on trahvi tegemine õige.”

Kaheksandat aastat kehtiv süs-teem

Maaeluministeeriumi põlluma-janduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik selgitas: „Nõuete-le vastavuse süsteemiga tagatak-se, et täies mahus toetusi maks-takse vaid neile, kes täidavad õi-gusaktidest tulenevaid kohustus-likke majandamisnõudeid ja jär-givad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid, mis kehtestatakse mää-rusega. Nõuetele vastavuse põhi-

mõtted tulenevad EL-i õigusakti-dest ja kehtivad sarnaselt kõigis liikmesriikides. Nõuetele vasta-vuse süsteemis on väga palju nõu-deid, loomade liikumisest teavita-mine on vaid üks neist.”

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et sama kord kehtib juba kaheksandat aastat – esime-sed sanktsioonid tulid 2010. aastal.

„Igal aastal juhitakse nõuetele tähelepanu ja korratakse neid loo-ma- ja pindalatoetuste taotlejate-le toetuste taotlemise eel ja ajal. Kogu vajalik info on kättesaadav PRIA ja ministeeriumi kodulehelt. Nõuetele vastavuse kohta on mi-nisteerium alates 2009. aastast igal aastal valmistanud trükise, mida jagatakse klientidele tasuta. Nõue-tele vastavuse teema kohta on eral-di põhjalikud peatükid ka juhen-dites „Abiks taotlejale”,” kirjeldas Sarv-Kaasik.

Ta kommenteeris, et küsimus

Kaiu LT juht Margus Muld muretseb, et ko-gemata juhtunud vead loomade liikumiste registrisse kandmisel võivad kalliks maksma minna. Foto: Andres Haabu/Äripäev

8

TO E T U S

ei ole selles, kas üldse ja kui suu-res ulatuses võib loomapidaja hili-neda või kas keegi teab või ei tea, kuidas nõudeid täita, sest iga taot-luse esitaja täidab taotluse lõpus kinnituse: „Kinnitan oma allkir-jaga, et olen teadlik loomatoetus-te meetmete tingimustest, mille kohta toetust taotlen ja kinnitan, et vastan toetuse saamiseks esita-tavatele nõuetele.”

Registrit tuleb PRIA pressiesin-daja selgitusel pidada sellepärast, et loomatauditõrje seadus nõuab andmebaasi, kus oleksid koos ak-tuaalsed andmed põllumajandus-loomade kohta.

„Meid ei ole varem sellisel kom-bel kontrollitud,” ütles Trigon Ag-ri grupis mitut ettevõtet juhtiv ja seal tuhandete loomade eest vastu-tav Margus Muld. „PRIA ütles ise ka, et nad varem ei teinud väikes-te rikkumiste eest trahvi,” lisas ta.

„Rikkumiste hindamine on ol-nud aastaid sama, paraku hakka-vad vähendamised korduval rik-kumisel kuhjuma ja ilmselt just see annab sel aastal tunda,” nägi Katrin Rannik võimalikku põh-just, miks teema just nüüd päeva-korda tõusis.

PRIA vaatab rikkumis-te hindamismaatrik-sid üle ning võimalu-se korral arvestame edaspidi rikkumiste proportsionaalsust senisest enam.

Katrin Rannik, maaeluministeerium

Toetusi vähendades lähtub PRIA etteantud maatriksist. Ühe nõude esmakordsel rik-

kumisel vähendatakse toetust üks, kolm või viis protsenti – olenevalt sellest, kui tõsine, ulatuslik ja pü-siv oli rikkumine. Neli protsen-ti võib toetust vähendada siis, kui on rikutud kahte nõuet, mis kuu-luvad eri valdkondadesse.

Kui järgmisel aastal taotleja jäl-le hilineb, siis korrutatakse eelmi-se aasta karistusmäär kolmega. Kui taotleja veel kolmandal aastal-gi nõuet rikub, korrutatakse teise aasta määr kolmega. Nii võib kol-mandal aastal vähendamine olla jõudnud 45 protsendini, kui taotle-ja on esimesel aastal saanud mak-simaalsed viis protsenti.

Võimalik on ka see, et kinni peetakse kogu toetus. Näiteks siis, kui standardite ja nõuete aastast-aastasse korduva rikkumise tõttu on vähendus jõudnud 100 protsen-dini. Kogu toetuse saab kinni pida-da ka siis, kui inspektor on nõude raske rikkumise eest käsitsi lisa-nud märke „100% toetusest ilma” või kui taotleja keeldub kohapeal-sest kontrollist – sealhulgas, kui taotlejaga pole võimalik kontak-ti saada.

Rikkumisi esines üsna paljudelKuid niigi raskes olukorras loo-

makasvatajaid tabas see järjekord-se hoobina. Kontrollitutest tublis-ti enam kui kolmandikul tuvastati hilinemine – rikkumine läks kir-ja 466-st kontrollitud loomakasva-tajast 190-l.

Loomapidajad on nõus, et paha-tahtliku rikkumise eest tuleb ka-ristada, aga nad näevad ka seda, et mida rohkem on loomakasvata-jal loomi, seda suurem on tõenäo-sus eksida.

„Sellepärast käisime maaelumi-nisteeriumis rääkimas, et me ei ole

Kolme aastaga võib kaotada ligi poole toetusest

nõus, et nii väikese lävendi pealt hakatakse meile nii suuri summa-sid trahvina välja kirjutama,” üt-les Margus Muld. Põllumehed on välja pakkunud, et võiks olla min-gi protsent loomadest, kust karis-tus hakkab.

Katrin Rannik soostus, et suu-remates majapidamistes on loo-made liikumisi tegevuskohtade va-hel palju, seega ka eksimisvõima-lusi rohkem.

„Samas on võimalus teavitami-se kohustust vähendada, kui eri-nevad hooned, mis on omavahel tehnoloogiliselt seotud ja mis või-malikku taudiriski silmas pidades moodustavad ühe epidemioloogi-lise üksuse, registreeritakse ühe tegevuskohana,” pakkus ta välja.

Nii maaeluministeeriumis kui ka PRIA-s tõdetakse, et Eestile on kaalumisruumi vähe jäetud.

„Seda võimalust, et loomapida-misega seotud nõuete rikkumi-

Kolme aastaga võib kaotada ligi poole toetusest

si pindalatoetuste puhul arvesse ei võetaks, praegu ei ole. Nimeki-ri toetustest, millega nõuetele vas-tavuse süsteem seotud on, on sä-testatud EL-i õigusaktides ja liik-mesriikidel ei ole valikuvõima-lust sellest kõrvale kalduda,” tõdes Katrin Rannik.

Kontrollijat kontrollitakse „Nõuete täitmist kontrollib Eu-

roopa Komisjoni audit väga hoole-ga,” kinnitas Sarv-Kaasik.

Põllumehed mõistavad, et nende kontrollijad on omakorda kontrol-litava rollis, kuid endi puhul näe-vad, et võimete piir on käes. „Käsu peale ilma kepita neljast meetrist üle hüpata ka ei suuda,” tõi Tartu Agro juht Aavo Mölder võrdluse.

„PRIA vaatab rikkumiste hinda-mismaatriksid üle ning võimaluse korral arvestame edaspidi rikku-miste proportsionaalsust senisest enam,” lubas Katrin Rannik.

Euroopa Liidu ühi-se põllumajandus-poliitika nõuetele vastavuse süstee-mi üks paljudest punktidest näeb ette, et mistahes liikumisest – vasika sünd, noorkarjast piimakarja tulek, ühest laudast teise viimine jne – tuleb PRIA-le teatada seitsme kalendri-päeva jooksul.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A L T

Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Söödapiirded

Väravad, aiad, tõkkepuud

Hooldusboksid, kaalupuurid

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaatelefon +372 511 4487

mardo@fesma.ee

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

10

TEKST: MERIKE LEES

S E A K ASVAT U S

„Ainult valuvaigistid ja peavalu-rohud aitavad praegust olukorda üle elada,“ ütles Valgamaal loo-makasvatusega tegeleva OÜ Tule-vik juhataja asetäitja Avo Tamm. Veel veidi enam kui aasta taga-si oli neil 900 siga, kellest on alles jäänud 500. Nüüd on tehtud otsus likvideerida ka need loomad ja lõ-petada seakasvatus. Poole aasta jooksul saab 500 seaga ühele poo-le ja mida kiiremini see juhtub, se-da kasumlikum.

„Väga nukker ja kurb teema,“ lausus Tamm. „Minister võib ju rääkida toetustest ja alguses oli meil ka väike lootus, aga see kon-serviteema oli suur naljanumber. See andis leevendust ainult suur-tele, Atriale ja Eksekole, mitte mei-le. Meil ei ole huvi seakasvatusega enam kunagi tegeleda.“

Toetama peab tootjat, mitte töötlejatEesti seakasvatuse isevarustatuse tase väheneb hirmuära-tava kiirusega ja pikemas perspektiivis prognoosivad kasva-tajad üksikute suurte väliskapitalil põhine-vate seakasvatajate vastupidamist Eestis.

Tuleviku farm oli esimene, kes sattus III katkupiirangu tsooni ju-ba 2014. aastal. Riigipoolsed la-hendused on abiks pigem suurfar-midele, kus on 10 000 ja enam si-ga, kuid Tuleviku farmile, mis on Valgamaa suurim, ei ole mingit la-hendust ega abi tulnud.

Tulevikul oli 12–13 aastat Val-gas oma müügipunkt, mis 31. det-sembri seisuga kinni pandi ja mil-le kaks müüjat koondati. Seakas-vatuses seni koondamisi pole ol-nud, kuid kui viimane notsu far-mist välja läheb, koondatakse ka seal kaks töötajat.

Praegu turustatakse otse poeket-tidesse nii palju, kui on nõudlust. 45 senti kilost on sealiha kokkuos-tuhind. „Ma ei ole nõus laskma en-nast mõnitada,“ sõnas Tamm.

Õnneks on Tulevikul oma tun-

11

Ainult valuvaigistid ja pea-valurohud aitavad praegust olukorda üle elada.

Avo Tamm, OÜ Tulevik juhataja asetäitja

Toetama peab tootjat, mitte töötlejatnustatud tapamaja ja oma sööt, mis võimaldab veidi kuludega mängida.

Paralleelselt peetakse ka lüpsi-karja, kuid ka piima hind on mii-nuses. „Igal õhtul püüan jälgida uudiseid, kuidas Hiinasse või Jaa-panisse konteinerid lähevad, aga ei lähe ju!“ ütles Tamm. „Varsti hak-kame Poola liha sööma, küll ini-mesed harjuvad.“

Tootja vajab kiiret ja tõhusat toetust

Avo Tamm pakub välja, et tule-vikus jääb Eestisse kolm suurt sea-lihatootjat, praegu Soome kapita-lile kuuluvad ettevõtted. „Eks siis soomlased kasvatavad eestlastele liha ja toidavad meid,“ märkis ta.

AS-i HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm esitas jaanuari

da ainult eksporttegevusi. „Kiire-loomulist ja efektiivset toetust va-jab Eestis hääbuv seakasvatussek-tor, mis on lihatööstuste põhiliseks toormebaasiks,“ ütles Soorm. „Kui Eestis seakasvatussektor veel koo-male tõmbub, siis vabaneb veel li-hatööstuse võimsusi ja milleks se-da tööstusharu praegu toetada? Sama narr oleks ju hakata tänases turuolukorras toetama piimatöös-tusi, mitte piimatootjat.“

Soormi sõnul on loomade tapa-võimsust ja liha ümbertöötlemise võimsust Eesti turul piisavalt. Se-da näitab ilmekalt ka seisvate va-rade seis Eesti turul.

Näiteks Kostivere lihatööstus on üles ehitatud Euroopa Liidu tugi-fondide abiga, aga seisab ja ei ole tänaseni käivitatud. Hiljuti tuli uudis Vastse-Kuuste lihatööstuse

lõpus Tartumaal Märjal toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubandus-koja poolt korraldatud Lihafooru-mil oma ettepanekud, kuidas Eesti seakasvatus kriisist välja tuua. Üks ettepanekuid riigile oli loobuda li-hatööstuste toetamisest või toeta-

12

S E A K ASVAT U S

sulgemisest.„Kindlasti on ka vii-mane saanud Euroopa Liidu abi-rahasid lihatööstuse ehitamiseks ja liinidega sisustamiseks,“ mär-kis Soorm. „Metalli ja betooni os-kame kõik skeemide ja toetusfon-dide toel maha panna, nüüd tuleb see metall ja betoon läbi turu ja brändide lisaväärtust tootma pan-na,“ lisas ta.

Tapamajad osalisel võimsuselEesti kahe suurima lihatööstu-

se, Rakvere lihakombinaadi ja Val-ga Lihatööstuse, tapamajad ei töö-ta kumbki täisvõimsusel. Valga Li-hatööstuse tapamaja sealiin töö-tab osalise võimsusega ning Rak-vere tapamaja sealiin töötab ala-tes mullu juunist viie päeva ase-mel neljal päeval nädalas.

„Lihatööstustesse suunatavad toetused ei jõua mitte kuidagi het-kel väga raskes olukorras olevas-se seakasvatussektorisse,“ kinni-tas Soorm. Tema hinnangul ei ole konservimeede tõstnud III tsoo-ni seakasvatajale makstavat liha hinda, samuti ei jõua Euroopa Lii-du eraladustamise turukorraldus-meede seakasvatajani, see aitab katta lihatööstustel külmhoone-tes seisva liha ladustamiskulusid.

Isevarustatus langeb kiirestiSeakasvatussektori jätkusuut-

likkus oleneb turustamisvõima-lustest ja tsoneeringute kiiremast kaotamisest. „Kahjuks praegu ei osata seakasvatajale tsoonide kao-tamise küsimuses adekvaatset vas-tust anda,“ nentis Teet Soorm.

Tänavuse aasta alguseks on seakasvatajad põhikarja emiste arvu vähendanud 30 000 emiselt 20 000 emisele. Sealiha isevarus-tatuse tase langeb käesoleval aas-tal 85%-le ja järgmisel aastal võib langeda juba 60–70% peale.

„Selge on see, et kodumaine sea-kasvatus tänastes tingimustes vä-heneb väga suure kiirusega,“ nen-tis Soorm.

Teet Soormi sõnul oleks rii-gil lihatööstusi mõtet toe-tada vaid eksporditegevus-

tes, näiteks Lätis, Leedus ja Poo-las oma brändide üles ehitamisel.

Maaeluministeeriumi põllu-majandus- ja maaelupoliitika ase-kantsler Illar Lemetti sõnul on eks-pordi toetamiseks erinevad võima-lused ja tihti sõltub nende võima-luste ärakasutamine sektori ak-tiivsusest. „Kui räägime teavita-mis- ja müügiedendamise meet-metest, siis need on täiesti olemas,” ütles Lemetti. „Euroopa Komisjon eraldas nimetatud meetme raames koguni eraldi rahasumma piima ja sealiha ekspordi edendamiseks.”

Otseseid eksporditoetusi pole EL-is viimastel aastatel makstud ja pärast WTO Nairobi kokkulep-peid pole nende maksmist Lemetti sõnul enam ka ette näha.

USA-s rohkem lootust kui HiinasHiina, USA, Jaapani ja Lõuna-

Korea turgude avamine seisab ve-terinaarse tunnustuse taga. „Ees-ti välisesinduste töö tulemuslik-kust võiks hinnata välisturgude avanemisega neis riikides,“ lausus Soorm. Tema sõnul ei ole siiani sel-le nimel head tööd tehtud, kuid sel-liste turgude avamine on üks vä-rav, mille kaudu tuua väga vajalik-ku lisaraha lihasektorisse.

Illar Lemetti sõnul on USA tu-rule liha, sh sealihatoodete eks-portimiseks huvi üles näidanud üks ettevõte. VTA edastas vastava taotluse möödunud aasta novemb-ris ning aasta lõpul sai VTA USA järelevalveasutusest FSIS (Food Sa-fety and Inspection Service) vas-tuse koos loa saamise protseduuri

Eksport va jab riiklikku tuge

kirjeldusega ja mahuka küsimus-tikuga. „Praegu tegeleb VTA sel-le küsimustiku täitmisega,” ütles Lemetti. Vastavalt FSIS-e protse-duurile peaks pärast küsimusti-ku edastamist ning selle ülevaa-tamist järgnema USA ametnike kohapealne audit. Selle toimumi-se aeg pole praegu teada.

Hiina ametkonnad pidurdavadHiina turule eksportimiseks on

VTA saatnud neljal korral Hiina järelevalveasutusele AQSIQ taot-lusi küsimustiku edastamiseks, mille täitmine on tunnustamis-protsessi algatamise eeltingimu-seks. Vastust sellele pole aga saa-dud. „Tõenäoliselt ei ole lähiajal sealiha ekspordil Hiinasse pers-pektiivi,” tõdes Lemetti. „Sellele viitab Hiina ametiasutuste leigus, mille on tinginud sigade Aafrika katku levik Eestis. „Hiina keelus-tas 2014. septembri algusest Eesti sealiha impordi veel enne sellele loa andmist. Teiste riikidega sei-savad vajalikud protseduurid al-les ees,” ütles Lemetti.

Eesti välis-esinduste töö tule-muslikkust võiks hin-nata välisturgude avanemisega neis rii-kides.

Teet Soorm,AS HKScan Estonia

Ületootmine hakkab vähenema

ILLAR LEMETTIMAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ASEKANTSLER

Möödunud aastal 14 EL-i liikmesriigist ko-gutud andmete põhjal emiste arv mõne-võrra vähenes, mis peaks kaasa tooma

tootmise vähenemise. Ületootmise vähenemisel peaks kindlasti olema positiivne mõju hindadele.

Olukorra normaliseerumisele aitab kindlasti kaasa ekspordi kasv. Sealiha eksport kasvas mul-lu EL-is ligi 6% ja import mõnevõrra vähenes. Kõige olulisemaks ekspordituruks EL-le on Hiina (2015. a kasvas eksport sinna üle 30%), aga Eestile on see turg seakatku tõttu kahjuks suletud. Igal juhul on oluline jätkata tegevustega, mis aitavad meil uute-le turgudele jõuda ja olemasolevatel turgudel müü-gimahte kas säilitada või suurendada.

Mitu abimeedetMinisteerium on tulnud välja kriisiabimeetme-

tega seakasvatussektori olukorra leevendamiseks ja turuolukorra parandamiseks. Möödunud aasta augustis oli võimalik taotleda toetust maaelu aren-gukava investeeringumeetmete erakorralistest sea-kasvatajatele suunatud taotlusvoorudest nii bio-ohutusmeetmete tõhustamiseks kui ka investee-ringuteks seakasvatussektorist väljumiseks. Samu-ti oli võimalik taotleda toetust seapidamise lõpe-tamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Lisaks on sõlmitud leping AS-iga Maag Konservi-tööstus III tsoonis kasvatatud sigade lihast konser-vide valmistamiseks, et stabiliseerida sealihaturgu.

Olukord pole normaliseerunudSamuti on püütud leevendada kitsendustega

tsoonides kauplemise piiranguid. 22. detsembril 2015 jõustunud Euroopa Komisjoni uus seakatku tsoneerimise otsus leevendab seni kehtinud kaup-lemispiiranguid, sest võimaldab elussigade liigu-tamist piirangutsoonides. Möödunud aasta lõpus maksti välja erakorraline toetus ning Euroopa Ko-misjon võimaldas 2015. ja 2016. aastal taas rakenda-da sealiha eraladustamise meedet. Neil meetmetel on positiivne mõju, aga samas on selge, et olukor-ra normaliseerumisest on esialgu vara rääkida. Tu-leb tunnustada seakasvatussektorit, kes otsib erine-vaid võimalusi olukorra parandamiseks. Nii oli Li-hafoorumil üks oluline teema ühistulise lihatöös-tuse loomise vajalikkus ja võimalikkus.

Väiksemate seakasvatajate seas tegevuse lõpetajaid rohkem

Maaülikool küsitles 2015. aasta novembris 75 ettevõtet, kes tegelevad nuumsigade kasvatamisega (min 50 nuumsiga)

12 jätkab samas mahus

8 jätkab samas mahus

8 jätkab samas mahus

7 on lõpetanud seakasvatuse

4 lõpetab sea-

kasvatuse

2 lõpetab seakasva-

tuse

2 ei oska öelda

1 suurendab seakarja

1 suurendab seakarja

1 vähendab seakarja

1 vähendab seakarja

2 vähendab seakarja

50−999 nuumsiga

1000−1999 nuumsiga

2000 ja enamnuumsiga

WWW.MOOS.EE

konkursil “EESTI PARIM TOIDUANE 2015” tunnustatud funktsionaalsed moosid on:

Eesti Toiduainetööstuse Liidu

14

P E R S O O N

Raul Maripuu nae-rab, et hoiupõrsas-se pole seakasva-tajal õnnestunud raha koguda.Fotod: Irina Mägi

15

Meile öeldakse, et on üht-ne poliitika, aga no ei ole ühtne.

Raul Maripuu võtab külalised Val-jala Söödatehase kontoris vastu tugeva käepigistuse ja lahke sil-mavaatega. Pikk töönädal on just olulise koosolekuga punkti saa-nud. „Päeval saab ikka muid töid ka tehtud,” märgib Raul siiski, et päris kogu aeg ei tule tal laua ta-ga istuda. Rauli mõtted on ikka üheksa farmi juures, mis tal Saa-remaa peal laiali on, ja kust tal on kombeks kasvõi mööda minnes lä-bi põigata. Tõsi, praegusel ajal, mil sigade Aafrika katku oht on endi-selt aktuaalne, päris sisse astuda ta oma farmidesse ei tihka, kuna käib tööga seoses tihtipeale teisel pool väina. „Riskide maandamiseks,” selgitab Raul tõsisel ilmel.

Töömahukas aruandlusPraegu on suure ettevõtte juhi

ja väiksemate tütarettevõtete juha-tuse liikmena Rauli õlul peamiselt toorainete varumine ja aruand-lus. „See teine on väga töömahu-kas protsess,” lisab ta veidi mõrult

Seakasvataja Raul Maripuu alla ei anna

Roosasid kärssninasid on Saaremaa seakasvatajal Raul Maripuul palju, tervelt 29 000, kuid seda enam tuleb tal võidelda sektori kohal kõrguvate tumedate pilvedega. Ja kuigi hetkel on olukord tõepoolest väga keeruline, siis lootust Maripuu sõnul ikkagi on.

RAIDO KAHMSAARTE HÄÄLE AJAKIRJANIK

ja loetleb riigiameteid ning kõik-võimalikke lubasid ning makse, mis tema igapäevatööga seotud on.

Rauli sõnul ei ole vaja põlluma-jandusettevõtet juhtides jalgratast leiutada. Tuleb lihtsalt jälgida, mis arengud on nii tõuaretuses kui ka tehnoloogias. „Kõik uus, mis aitab kulusid kokku hoida või toodangu mahtu ja kvaliteeti kasvatada, tu-leb võimalikult kiiresti omaks võt-ta ja oma tootmises juurutada,” on ta kindel. Selle üle, mis maail-mas seakasvatuse sektoris toimub, arutleb Raul tihti ka oma Saksa-maa partneritega ettevõttest Ag-ravis. Raul tõdeb, et paarkümmend

aastat tagasi oli see kõik tunduvalt lihtsam. Pakkusid sigadele pare-mat sööta ja loomad hakkasid kii-remini kasvama. Nüüd on aga suur asi ka see, kui loom saab päev või kaks varem tapaküpseks. Lihtsalt loodus seab lõpuks piirid ette sel-lele, mis on võimalik ja mis mitte.

Riigi suhtumine teeb tuskaMis aga Raulile seakasvatuse

juures tuska teeb, on asjaolu, et rii-gil puuduvad tema hinnangul pi-kaajalised plaanid selles osas, ku-hu jõuda tahetakse. „Riik peab ta-gama kodumaisele tootjale võrd-sed tingimused naaberriikide toot-jatega. Ei ole vaja rääkida mingist olematust Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast.”

Olematu on see Rauli sõnul see-tõttu, et mõnel pool makstakse seakasvatajatele toetust ja mõnel pool mitte. „Meile öeldakse, et on ühtne poliitika, aga no ei ole üht-ne,” selgitab ta, tuues näiteks, et nii Lätis kui ka Soomes on seakasva-tajad juba aastaid saanud riigilt toetusi. On näha, et Raul on nen-de teemade üle pikalt juurelnud. Ta

16

P E R S O O N

jätkab, et näiteks Lääne-Euroopas on seakasvatajatel ka põllumaad ja nemad saavad omad toetused kätte n-ö hektaritoetuste kaudu. Eestis ja üldse Ida-Euroopas seakasvata-jatel aga üldiselt endal põllumaad ei ole ja neil tuleb sööt osta vilja-kasvatajatelt.

Mitu täitmata lubadustMõneti pettunud on Raul ka

täitmata lubaduste pärast. Näiteks valmis 2006. aastal Jööri külas lä-gatehas, mis elektrit toodab. „Tu-rism hakkas jõudsamalt Saaremaal arenema ja lägalaotusega tekkivad haisuprobleemid andsid üha tuge-vamini tunda,” selgitab ta. Nii ot-sustatigi rajada alternatiivenergiat tootev tehas, mis ühtlasi lahendas ka haisuprobleemid. Samuti või-maldab see sigalatest tulevat läga läbi aasta töödelda. Ei ole vaja ke-vadel ja sügisel paari nädalaga se-da kõike põldudele laiali kanda.

Toona lubati Rauli sõnul, et al-ternatiivenergiale makstavad toe-tused kasvavad samale tasemele kui mujal Euroopas. Päris nii see siiski läinud ei ole. Teine boonus,

mis lägatehasega kaasnema pi-di, oli võimalus müüa CO2 kvooti. „Aga selleks tuli tootmine iga aas-ta lasta ära auditeerida,” selgitab ta. Vastav audiitor tuli tellida Soo-mest, kuna Eestis sellist teenust ei pakutud. „Öeldi, et aasta pärast teeme seda Eestis ise, aga tegeli-kult kujunes hoopis nii, et selle ra-ha, mis me kvoodi müügist lõpuks saime, maksime viie aasta jooksul välismaale ära,” tõdeb Raul.

Lägatehase vastu on huvi tund-nud ka teised põllumajandusette-võtjad ja seda on ka uudistamas käidud. Rauli sõnum on aga sellis-tel puhkudel, et kui kuhugi pole raha panna, siis võib sellise tehase ehitada lasta. Jooksvad kulud ka-tab see tema sõnul ära, kuid amor-tisatsiooni enam paraku mitte.

Keeruliseks muutusid seakas-vatussektoris ajad 2011. aastal, mil maailmaturul tõusis järsult tera-vilja hind. Järgmisel aastal sulges Venemaa oma turu Euroopast tu-levatele elussigadele. 2014. aastal järgnesid Ukraina kriisi tõttu Eu-roopa Liidu ja Venemaa vastasti-kused kaubanduspiirangud. Um-

bes samasse aega jäid ka esime-sed sigade Aafrika katku juhtu-mid. Kõik see on lõpuks viinud ko-gu Eestis kokkuostuhinna viimase aastakümne madalaimale taseme-le. Raul aga märgib, et käega löö-mise tunnet ei ole tal sellegipoo-lest olnud. Ühest küljest oleks sel-leks praegu väga vale aeg, kuna madalseis on nii kaua kestnud. Tei-salt loodavad tema peale ka kõik töötajad, keda on umbes 70 ringis.„Näed silmist, et kui on raske, siis nad kõik loodavad ja ei lähe laiali, kuigi linnaleib oleks võib-olla ma-

70 töötajaton Raul Maripuu ju-hitavates ettevõte-tes. Kõik nad on pai-gale jäänud, hooli-mata rasketest aega-dest.

Kaali külas asuv sigala.

17

gusam. Nad on maainimesed,” sel-gitab Raul, kes täpselt samamoodi on ka ise maainimene. Nelja tütre isa tõdeb, et ka tema vanim laps on talt aru pärinud, et miks sa se-da teed. „Mis ma ikka vastan, üt-len, et see on minu valik, natu-ke nagu abielu,” tuleb Raulil väi-ke muie suule.

Sealihatoodang kukub kolmandiku

Lisaks on põhjust uskuda, et vä-hemalt natukegi paremad ajad on tema ettevõtetel ees. Raul selgitab asjatundlikult, et selle aasta kesk-paigaks peaks Eestis toodetava sealiha maht vähenema 30%.

„Kuna me ei ole vähendamise teed läinud, saame ehk teenida, kui hind jälle üles läheb,” selgitab ta, ja lisab, et kui on sigu pakku-da, saab ka teenida. Samuti leiab ta, et kaugel pole aeg, mil sead lää-ne poolt taas Venemaale hakkavad minema. „Teades, mis on Venemaal liha hind, siis võib see ju isegi poo-le odavamaks minna, aga ma oleks ka siis või sees,” lisab ta optimist-likumal toonil.

Raul on tõeline patrioot

MARGUS ÕUNPUU,KOLLEEG

Raul on sihikindel, hea sü-damega, konkreetne ja tõeline seakasvatuse pat-

rioot. Ta hoiab oma inimesi ja ei anna alla.

Oleme mitmeid aastaid ju keerulist elu elanud selle sea-kasvatusega. Aga Raul ootab se-da päeva, kus mitte meie ei käi palumas, et ostke meie sealiha, vaid tullakse meie juurde, et ol-ge kenad mehed, müüge mei-le sigu ja siis meie ütleme oma hinna.

Oleme seda isegi paar korda omavahel arutanud. Ühesõnaga ta ei ole allaandja tüüp.

Omanik võiks ju iseenesest mõelda, et kui ettevõttel keh-vasti läheb, siis müün maha ning lasen jalga, aga Raul nii ei tee. Ta hoiab oma inimesi ka rasketel aegadel.

„Kahetseda ei ole midagi,” on Raul kindel. Ta küll tõdeb, et kui paarkümmend aastat tagasi oleks teadnud, milliseks tulevik kuju-neb, siis võib-olla oleks ta kaalu-nud mõne teise riigi valimist. „Kui oled töötegija mees, lööd igal pool läbi. Aga kuna kodu ja ettevõtmi-sed on ikkagi siin, siis praegu ei tule see kõne allagi.”

Praegune pole esimene kriis, millest on tulnud läbi tulla. 1995. aastast Valjala söödatehast juhti-nud Raul mäletab, et 1998. aasta kriis pani ettevõtte valiku ette: „Sel ajal lõpetasid või läksid pankrotti paljud põllumajandusettevõtted. Kuna need olid olnud meie klien-did, läks alla ka meie toodang.” La-hendusena nähti sigalate ostmist, et tagada tehase toodangumahud.

Sigalaid ostetigi kokku nii pank-rotipesadest kui ka teistelt ühistu-telt, kes tahtsid seakasvatusest loo-buda. Nende baasil asutatigi söö-datehase tütarettevõtted. Prae-gu on suurimas seafarmis umbes 6000 ja väikseimas 1200 siga. Emi-seid on aga kokku ligi 2200, kellest nooremiseid umbes 300.

P E R S O O N

Põllumajandusega puutus Raul kokku varajases nooruspõl-ves. „Olen sündinud maal

ja kogu elu maal elanud,” selgitab Raul. Tema ema Helja ja isa Peeter töötasid samuti samal alal ja ka ko-dus kasvatati loomi. „Olid nii leh-mad, sead kui lambad,” meenutab Raul. Vanemaks saades andis ta su-vistel koolivaheaegadel emale puh-kust. Siis puutuski ta esmakordselt lähemalt kokku seakasvatusega.

Merele jäi minemataPärast Kaali 8-klassilise kooli lõ-

petamist läks ta õppima Tihemet-sa sovhoostehnikumi, mille lõpe-tas 1986. aastal. Raul tõdeb, et kaa-lus ka meremehe ametit, mis too-na tundus kuidagi erilisena. Said ju meremehed kaugeid maid külasta-

da. Kuna tal aga üks silm nägi tei-sest kehvemini, jäi see plaan katki. Kooli lõpetamise järel asus ta töö-le sünnikodu lähedal Kõljala sov-hoosis, mis mõne aja pärast muu-deti Pihtla kolhoosiks. Kaugel pol-nud aga enam üheksakümnendad, mil leidsid aset suured muutused.

Põllumajandusreformi käigus moodustati Pihtla kolhoosi Kõljala osakonna varade baasil Kõljala põl-lumajandusühistu, mille juhatuse esimees Raul oli kuni 1995. aasta jaanuarini. Esialgu otsiti kuulutu-se kaudu juhatuse esimeest mujalt-ki, kuid sobivat kandidaati ei lei-tud. Ettevõttes töötanud vanema-te naiste õhutusel võttiski Raul oh-jad enda kätte. Algus polnud kerge, kuna kolhoosist saadi kaasa suur võlg. „Umbes 300 000 krooni, mis

oli sellel ajal väga suur raha,” täp-sustab Raul ja selgitab, et kohustu-sed olid juba ees.

Mees nagu orkester „Tööd ja rabelemist oli palju,”

meenutab Raul. Toona tuli tal pi-dada ka mehaaniku ametit ja sügi-sel istuda kombaini rooli. „Hom-mikul käisin varuosade ringil ära, siis võtsin vilja ja õhtul või öösel tegelesin paberimajandusega.” Sel-leks ajaks, kui Raul ühistust lah-kus, oli selle majanduslik olukord tuntavalt paranenud. Rauli töö jät-kus aga AS-is Valjala Söödatehas.

Hingelt on Raul seega läbi ja lõhki põllumees, kuigi ta märgib, et kaasaegne põllumees peab ole-ma ka ettevõtja. „Aga nimi ei riku meest, kui mees ise seda ei riku.”

Sünnilt ja hingelt maamees

-

20

15.–24. jaanuarini Berliinis toimunud maailma suurimal põllumajan-dus- ja toidumessil Internationale Grüne Woche 2016 said messi 400 000 külastajat tutvuda Eesti toidutootjate toodanguga. Kuna Eesti osaleb juba 23. korda, on meie toidule-joogile tekkinud püsi-austajad.

M E S S

Maitsetest pungil Grüne Woche

Grüne Wochel osales 1600 eksponenti 65-st riigist ja messi külastas ligi 400 000 inimest. Fotod: Grüne Woche, Einar Vallbaum

21

Eesti Põllumajan-dus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toodete väljapa-nekus olid 29 meie toidutootja tooted, kokku umbes 50 toodet.

Eesti Põllumajan-dus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõr-mus (pildil vasakul) mainis, et kõige värvikam külastaja on üks Berliini mes-sikeskuse valvur, kes tuleb juba vii-mased 5–6 aastat Eesti stendile ja viib igal aastal kaasa vähemalt 10 pu-delit Vana Tallinna koorelikööri. Mehe väitel ei suuda nad abikaasaga ilma selle liköörita elada.

Transpordifirma UPEX LS tegev-juht Urmas Palk

(pildil vasakul) on messil aastaid

A. Le Coqi õlut müünud. Nagu

pildilt näha, toob sakslasest

külastajale õlle mekk naeru näole.

Teised menuka-mad tooted olid

messil põdralihast grillvorstid, Vana Tallinn, külmsuit-

su põdrafilee, vürtsikilud, kui-

vatatud ulukiliha, Põltsamaa sinep

ja maheviin.

Lehm on mäletseja, kellele on igapäevaselt vaja piisa-valt kvaliteetset koresööta. Oluline ei ole vaid ratsiooni

toitainete sisaldus, vaid ka päevane kuivaine söömus. Mineraalide lisa-misel on aga oluline mitte kogus, vaid mineraalide lisamine orgaanili-ses vormis, et tagada piisav imendu-mine organismis.

Põllumehed üle kogu Euroopa ning Eestis teavad, et kvaliteetse silo tootmine mõjutab oluliselt farmi ka-sumit – mida kvaliteetsem on silo, se-da vähem on vaja teha kulutusi ostu-söötadele ning loomad on tervemad ja püsivad karjas kauem. Need otse-sed mõjutegurid on hästi teada, kuid kuidas hinnata peidetud kulusid ja saamata jäänud tulu? Ettevõttes too-detud silo kvaliteet ei mõjuta ainult söötmist, vaid ka looma tervist ja see-läbi ka farmi kasumlikkust. Hallituse ja mükotoksiinide kahjulik mõju silo kvaliteedile on tänapäeva farmides hästi teada, kuid kuidas on lood teis-te mikrobioloogiliste probleemidega?

Subaktuune vatsa atsidoosÜks probleem, millega kõik vei-

sekasvatajad silmitsi seisavad, on su-bakuutne vatsa atsidoos (Sub Acute Rumen Acidosis, SARA). SARA esi-nemine on väga harva seotud silo piimhappesisaldusega: seda põhjus-tab hoopis liigne propioon-, äädik- ja võihappe tootmine vatsas ja vat-sa piiratud võime neid happeid pii-savalt kiiresti ümber töödelda, mis viib vatsa pH-taseme languseni. See

on sageli seotud sööda madala seedu-va kiudaine sisalduse ja/või kõrge te-ravilja osakaaluga. Vale oleks SARA tekkepõhjusena tuua välja piimahap-pelist fermentatsiooni, tegelik prob-leem on sööda tootmise ja söötmi-se korraldus.

Silos võib valkude lagunemisel tekkida biogeenseid amiine (neid too-dab ka vatsa mikrofloora). Biogeenn-sete amiinide (histidiin, putrestsiin, kadaveriin, spermidiin, türamiin jne) tekkimise potensiaalne risk on suurem just „kõrge proteiinisisaldu-sega silokultuurides“ nagu lutsern ja ristikhein, kuid neid võib tekkida ka maisisilos erinevate bakterite toimel aminohapete lagundamisel.

Biogeensete amiinide negatiiv-set toimet seostatakse mitmete veis-te tervise probleemidega, näiteks ke-toneemia, histamiini liig vatsas, vä-henenud mittevalgulise lämmastiku omastatavus jne.

Silo kõrgem kuivaine sisalduse (närvutamine), kiirema fermentat-siooni ja biogeensete amiinide vähe-nemise vahel on tõestatud positiivne seos. Lactobacillus bakteritüvesid si-saldavate bioloogiliste lisandite kasu-tamine fermentatsiooni kiirendami-seks aitab parandada silo kvaliteeti ja kaitsta loomade tervist.

pH-taseme kiire langus sileerimi-se esimestel etappidel vähendab hal-jasmassis oluliselt enterobakterite si-saldust. Kuid kui silos on aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajär-jeks olla pH-taseme tõus ning entero-bakterite arvu kasv looma jaoks oht-

likule tasemele. Puuduliku sileerimi-se käigus (näit.puudulik tallamine) lisanduvate ebasoovitavate bakterite hulgas domineerivad esialgu põhili-selt Erwinia herbicola ja Rahnella aqui-tilis. Need asenduvad hilisemal silo säilitamise perioodil teiste bakteri-liikidega nagu Escherichia coli, Hafnia alvei ja Serratia fonticola, millest E. coli on tervisele üks kõige ohtlikumaid.

pH-taseme tõusHapnik tekitab haljasmassi sileeri-

misel mitmeid probleeme. Ebapiisa-vast tallamisest tingitud õhu juurde-pääs aeglustab ja isegi peatab fermen-tatsiooni, mille tulemuseks on ebasta-biilne riknemistunnustega silo ja või-malik sekundaarne fermentatsioon.

Clostridium tyrobutyricum on ka hap-pelises keskkonnas võrdlemisi vas-tupidav ja muundab piimhappe või-happeks ja vesinikuks, mis omakor-da tõstab silo pH-taset ja võimaldab teiste soovimatute mikroobide kasvu.

Clostridium botulinum on silos üsna haruldane, kuna see ei ole happeli-sele keskonnale nii vastupidav. Kuid eoseid tekitava organismina on see võimeline kasvama pH-taseme va-hemikus 5,3 kuni 6,5 (tüüpiline rik-nevale silole).

Üldiselt on C. botuliniumi teke seo-tud siiski silosse sattunud korjusega. Teoreetiliselt piisab vaid 1g botuliin-toksiinist, et tappa 10 miljonit ini-mest, ning kuna tänastes farmides on segasöötmine (TMR), siis võib väike saastunud silokogus saada saatusli-kuks tervele karjale.

55% SILOPÕHIST PIIMATOODANGUT

Pilleriin Puskar, Alltech Eesti OÜ

Sil-All – põhjendatud kindlustuslisandi valik. Eesmärgiks on toota kvaliteetset sööta, mitte osta odavat lisandit. Nii saavutatakse kulude kokkuhoid eeloleval keerukal söödavarumise ja piima-tootmise aastal.

55% SILOPÕHIST PIIMATOODANGUT

Tallamisrullide kasutuselevõtt ees-ti silo tootmises on toonud kaasa talla-mistiheduse para-nemise, kiirema fer-mentatsiooniprot-sessi ja aeroobselt stabiilsemad silod. On irooniline, et soovitud tallamistiheduse parane-mine võib põhjustada „võihappelis-te kihtide“ suurenemist silos.

Läbi aegade on teatud, et alla 25% kuivainesisaldusega silod ki-puvad tootma hulgaliselt silomah-la , kuid tallamisrullidega saavuta-tav tallamistihedus on tinginud sel-le, et silost eraldub silomahla juba kõrgema kuivainesisalduse korral (sõltub söödatüübist ja hekslipikku-sest). Sööda sileerimine on läbi aja toimunud erinevate põldude lõikes kuivainesisalduse kõikumisega ning mõnel juhul on madala kuivainesi-saldusega söödad (umbes 20-25%) nii tihedaks tallatud, et need tooda-vad silomahla, mis täidab eri kui-vainega kihtide üleminekud tekita-des võihappeliseks fermentatsioo-niks ideaalse keskkonna (see on sa-geli seotud väiksema kuivainesi-saldusega söötadega just kolman-dast niitest).

Probleemid silo hügieenigaPaljud „silo hügieeni“ problee-

mid saab taandada sileerimisel söö-

ta jäänud õhule ja õhu jätkuvale ligi-pääsule silo fermentatsiooni ja säili-tamise ajal. Sõltuvalt silo tihedusest ning „avade“ suurusest kiles/ seina-paneelide vahel tungib õhk silomas-si erinevale sügavusele.

Kirjeldatud aeroobsed tingimu-sed võimaldavad ka Listeria spp. kasvu, mis on looma tervisele suu-reks ohuks. Anaeroobne keskkond ja madal pH-tase üldjuhul pärsivad listeeriabakteri kasvu, kuid aeroob-setes tingimustes võib see ellu jääda ka kuni 4,2 pH-taseme korral, mis võib loomadel põhjustada aborti, samuti piima saastumist.

Silo kokkupuutel õhuga toimub silo pinnal silmaga nähtav bakterite levik, kuid see leiab aset ainult siis, kui aeroobne kokkupuude toimub silo pinnal. Kui õhk tungib läbi küljeseinte, ei pruugi bakterite kasv söötmisel nähtav olla, kuid looma-de jaoks võivad sellel olla dramaa-tilised tagajärjed.

Aga mükotoksiinid? Mükotok-siinide ehk hallituste ainevahetuse metaboliididega saaste toimub kas

põllul, mille korral satuvad need hoidlas-se saastunud sööda sileerimisel või säili-tamisel hallitusseen-te paljunemisel silos.

Tekkivad müko-toksiinid on keemi-lised ühendid, mis avaldavad piimaloo-

male mõju juba madala taseme kor-ral. Tänaseks on teada üle 400 eri-neva mükotoksiini, mis võivad tek-kida kas põllul või silo säilitamisel. Paljud mükotoksiinid moodustu-vad põllul kasvuperioodil ja seejä-rel need sileeritakse, kuid säilitami-se käigus tekkivad mükotoksiinid moodustuvad üldjuhul siis, kui hal-litusseentele avaldub stress (näiteks keskkonna happesuse muutus, õhu sissepääsul silomassi jne). Õnneks on vats organ, mis vatsabakterite abil osaliselt detoksifitseerib mü-kotoksiinid enne, kui toksiin jõuab looma organismi kahjustada. Kuid detoksifitseerimisvõime on piira-tud mükotoksiini tüübist, kontsent-ratsioonist, vatsa pH-tasemest ning sööda läbimiskiirusest olenevalt.

Piimafarm on tundlik ettevõte, mis võib toimida täielikus kooskõ-las või kannatada probleemide all, mistõttu on kogu tootmine häälest ära. Paljud probleemidest on oma-vahel seotud ning kui need lahenda-da, võib see parandada karja jõud-lust ja kasumlikkust.

SILO KVALITEET

VATSA STABIILSUS

FARMERI STRESS

TOKSIINID

VETERINAARI KULU

LOOMA TERVIS

VILJAKUS OSTUSÖÖDA HIND

Silo kvaliteedi mõju

SILO = LOOMA TERVIS = TOODANG JA TASUVUS

Silo kindlustuslisand, mis sobib kõikide rohu-söötade sileerimiseks ning tagab silo maksi-maalse söödapotentsiaali.

Uus koostis, mis on loodud spetsiaalselt maisisilo sileerimiseks, tagamaks kiiret ja tõhusat fermentatsiooni.

Siloinfo: +372 505 2846

24

Ü H I S T E G E V U S

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Piimatootjate keskühistu loomine ikka veel kännu taga kinni

Eesti piimatootjad usuvad üle-eestilise piima-tootjate keskühistu loomise vajalikkusesse, kuid millal keskühistu lõpuks tehtud saab, ei julgenud ükski viiest Põllumehe Teataja küsitle-tud tootjast ennustada.

Eesti piimatootjaid koondava tu-lundusühistu EPIKO juhatuse lii-ge Üllas Hunt usub, et asi liigub keskühistu loomise suunas, aga millal konkreetselt ja millises vor-mis keskühistu sünnib, seda veel ei tea. „Soome, Rootsi, Hollandi, Taani, Saksamaa jpt riikide koge-mus näitab, et ühistuline tegevus piimanduses õigustab end. Tootjal on strateegilises mõttes kindlam baas oma elu ja investeeringute planeerimisel, ühiselt tegutsemi-ne on efektiivsem ja keskühistu ta-gab madalad tootmiskulud,“ loetles Hunt keskühistu plusse.

Jõgevamaa Põllumajandustoot-jate Liidu juht Raul Soodla nen-tis, et tema ei näe keskühistule al-ternatiive. „Suure keskühistu suur

eesmärk saabki olla tema suuruses ja meelsuses – ehk siis kogu Ees-tis toodetud piim ühe mütsi all an-nab toorpiima müügiks paremad kauplemis- ja koostöövõimalused. Informatsioon ja kogus on ühes kohas,” mainis Soodla, lisades, et eks seda juttu on kaua räägitud ja praegu tegutseb nii suuremaid kui ka väiksemaid ühistuid.

„Kahjuks jääme täna väikesteks, oma minaga tegutsevateks ühis-projektideks, kelle mõjujõud nii os-tu- kui ka müügiturul on tänastes tingimustes väike,“ nentis Soodla.

Paremad ajad uinutasidTema sõnul veidi paremad ajad

piimanduses uinutasid ja luba-sid kergemalt tulevikku vaadata. Seetõttu on olnud mitmeid püüd-lusi, aga edu mitte. „Tänane olu-kord ei rahulda kedagi. Aeg on re-volutsiooniline, kui klassikuid tsi-teerida. Peaksime jõudma enese-kesksest mõtlemisest „mina teen” hoopiski koostööni, kus ütleme, et „meie teeme”. Meil on palju tu-

25

gevaid tegijaid, indiviide. Tegeva keskühistuni pole me aga jõud-nud. Veel,“ rõhutas Soodla. Ka Saa-remaa Põllumeeste Liidu juhatu-se liige Tõnu Post leidis, et kõi-ge reaalsem on keskühistu tekki-mine kriisi ajal ehk täna. Post tõi välja, et kuigi Eesti piimatootjad on oma tulemustelt tublid ja edu-kad, siis toodangu müümise mõis-tes jäädakse eraldi tegutsedes ik-kagi kokkuostja meelevalda.

„Meil on umbes 10 olulisemat kokkuostjat/tööstust, kes on tä-nases majandusruumis kõik väga

Piimatootjate keskühistu võiks vastutada kogu tarneahela eest, tootmisest jaekaubanduseni. Foto: Julia-Maria Linna

väikesed üksused. Samas kõigil on oma püsikulud ja logistika, mis kokkuvõttes tingib madala efek-tiivsuse ja elus püsimiseks maks-takse piimatootjale võimalikult madalat hinda. Puudub ka oluline turujõud suurte kaubandusketti-dega võrdselt läbi rääkida,“ nentis Tõnu Post. Tema hinnangul oleks piimatootjate keskühistu tekkimi-ne võimalus piimaturu korrasta-miseks ja ausama piimahinna ku-junemiseks. „Turu korrastumisega peaks tootjad saama tootele õigla-sema hinna läbi efektiivsuse tõu-su,“ tõi Tõnu Post välja.

E-Piima juht Jaanus Murakas ei piirduks keskühistu puhul ainult ühise piimamüügiga, vaid näeb va-jadust ühiselt tegutseda kogu tar-neahelas – tootmisest jaekauban-dusse jõudmiseni. „Räägitakse, et teeme müügiühistu, mis müüb piima sendi võrra parema hinna-ga näiteks Leetu. Aga piimatöös-tust kui tervikut arendada ei ta-heta. Eestlased tahavad vahenda-jad olla, teha ühekordset äri, aga

mitte pikaajaliselt, et kogu sekto-rit arendada,“ kritiseeris Murakas.

Tootjatel on vaja ka tehastTa tõi näiteks, et maailma are-

nenud riikide piimatootjad pole piirdunud vaid piima tootmise ja müügiga, vaid on ehitanud ka te-hased. „Ühistu vastutab kogu tar-neahela eest, teistmoodi ei saa,“ rõhutas Jaanus Murakas ja lisas: „Valssi tantsitakse valsisammul ja rumbat rumbasammul. Funda-mentaalsetes asjades tasub meil arenenud maailma kopeerida.“ Kuid Murakas viskas samas mõtte õhku, et ei tea, kas keskühistu ik-ka tuleb, sest ühistu loomine, mis kataks kogu tarneahela, on suur-te riskide võtmine.

Tartu Agro juht Aavo Mölder nentis, et suhtub keskühistu loo-mise võimalikkusesse skeptiliselt. „Ülevalt alla pole võimalik ühis-tuid liita, kuid just nii tahetak-se seda täna teha. Lisaks peaksi-me suutma teha ka oma tööstuse,“ loetles Mölder takistusi.

vaid 4% tööealistest inimes-test on meil põllu- ja metsamajanduses hõivatuid. Nõukude ajal oli neid üle 20%

26

Ü H I S T E G E V U S

Üle-eestilise keskühistu loo-miseks ja edukalt toimimi-seks on oluline ühe müt-

si alla saada võimalikult palju pii-matootjaid, et suurem osa Eesti pii-mast käiks läbi keskühistu.

„Usalduse võitmiseks vajame selget, läbipaistvat ja kontrollitud ühistut aruka juhtimisega, kus igal piimatootjal on kindel tunne, et te-ma toodetud väärtust kurjasti ei kasutata. Usaldus, usaldus, usal-dus ja siis kaalutletud meel, vää-rikus – meie enda sees ja meelel,“ rõhutas Raul Soodla ja lisas, et lä-bi keskühistu peaks käima vähe-malt 70% Eestis toodetud piimast.

Üllas Hunt on sama meelt, öel-des, et enne kui 2/3 vabariigi pii-mast ei ole ühtse juhtimise all, po-le tegemist ühistu, vaid klubiga. Samas kerkib siin tema sõnul ühe takistusena üles konkurentsisea-duse teema. „Euroopa Liidu regu-latsioon ütleb, et uutes liikmesrii-kides võiks olla 33% mahust kes-kühistu all, seda on aga liiga vä-he,“ kinnitas Hunt.

Takistust keskühistu loomi-sel näeb Hunt veel Eesti piima-tootmise struktuuris, kus kehtib 20:80 reegel: 20% tootjaist tooda-vad 80% piimast. „Suurtel tootjatel ei ole huvi keskühistusse koondu-da, samuti vaatavad suured tööstu-sed, kuidas saada lähemal asuvaid tootjaid otse endale piima müü-ma, mitte ühistu kaudu. Selline te-gevus aga lõhub ühistuid,“ nentis Üllas Hunt.

Aavo Mölder mainis samuti, et kuna praegu tegutseb Eestis nii suuri kui ka väikeseid piimaühis-tuid, siis on neil erinevad funkt-sioonid. „Laeva ühistu liikmete

KüsimusKas keskühistu loomiseks oleks vaja uut juriidilist keha või pi-gem soovitakse mõne olemas-oleva ühistuga teised ühistud liita?

Aavo Mölder: Täna ei ole Ees-tis ühtegi ühistut, kes suudaks kogu Eestis toodetava piima kokkuost-mise lahendada. Kui üksikühistud soovivad keskühistu luua, on see mõistlik, aga täna pole seda keegi välja pakkunud.

Raul Soodla: Igal tänasel ühis-tul on oma tugevus, pagas ja ajalu-gu, paraku ka nõrkused – oskuslikul sulandumisel jätame väärtuslikuma alles. Kindlasti tuleb kõik alternatii-vid läbi vaadata.

Tõnu Post: Mõlemad variandid on võimalikud. Täna selles veel kok-kulepe puudub.

Üllas Hunt: Oleme suuremate ühistutega arutanud, kuidas seda võiks teha, aga millises vormis kes-kühistu lõpuks tuleks, on veel vara öelda.

Vähene ühistegevuse kogemus – arenenud riikides ulatub piiman-dusühistute ajalugu 150 aasta taha.

Kõhklused eesmärgis ja tootjale antavas lisaväärtuses.

Piimatootmise struktuur, kus 20% tootjatest toodavad 80% pii-mast, ei soosi ühistegevust.

Konkurentsiseaduse piirangud.

Takistused keskühistu loomisel

Ühistud on küpse ühiskonna tunnus. Näiteks Ve-nemaal ja Valgeve-nes ühistuid ei ole.

Jaanus Murakas,E-Piima juht

Lõviosa Eesti piimast peaks käima läbi keskühistu

seas on suuremaid piimatootjaid ja on arusaadav, et nad ei taha kõiki asju läbi ühistu teha, sest nad saa-vad otse tegutsedes näiteks sööta soodsamalt,“ nentis Mölder. Tema sõnul on ainus asi, mis ühistege-vust püsti hoiab, usaldus. „Iga lii-ge peab tunnetama oma osalust ja ükski liige ei tohi teise arvelt mi-dagi kaotada,“ rõhutas Mölder.

Raul Soodla rõhutas, et aeg on küps läbirääkimisteks ja koostöö-võimaluste nägemiseks. „Alusta-me kodu juurest ehk naaberühistu-test ja piimatootjatest, ja siis liigu-me edasi – pean silmas nii lõuna-poolseid naabreid Lätit, Leedut kui ka põhjapoolseid (Soome, Rootsi, Taani). Tuleb teha plaan ja siis seda sammu käima hakata – nagu va-nasti adrakurgede vahel. Kivid ehk tagasilöögid tulevad ikka – oluline on näha seda, kuhu liigume,“ lõpe-tas Raul Soodla poeetiliselt.

Raul Soodla. Foto: Andres Haabu/Äripäev

27

Põllumajanduskindlustustoetus

Taotlusi võetakse vastu 1. märtsist kuni 15. märtsi-ni 2016.

Toetust rahastatakse riigieelarvest. Kellele on toetus mõeldud?

Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda väikese või keskmise suurusega põllumajandustootja, kes on sõlminud pärast kindlustustoetuse taotluse esitamist enda valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kindlus-tusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõl-mitud kindlustuslepingu alusel. Taotleja ei või olla ras-kustes olev ettevõtja ning tal ei tohi olla täitmata kor-raldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobima-tuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.NB! Kindlustusleping sõlmitakse pärast põllumajan-duskindlustustoetuse taotluse esitamist ja kindlustus-periood ei või olla pikem kui 12 kalendrikuud. Kindlustustoetus on ette nähtud selliste kulude kat-teks, mille on põhjustanud:

loodusõnnetus, nagu maavärin, laviin, maalihe, üle-ujutus, tornaado, orkaan või looduslikult alguse saa-nud metsapõleng;

loodusõnnetusega võrreldav ebasoodne ilmasti-kutingimus, nagu külm, torm ja rahe, jää, rajuvihm, pi-dev vihm või ränk põud, mis hävitab rohkem kui 30% keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse kas kol-me eelmise aasta keskmisena või eelmise viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja;

muu ebasoodne ilmastikutingimus, mis ei vasta punktis 2 sätestatud tingimustele;

loomahaigused või taimekahjurid.Kindlustusega hüvitatakse ainult eespool nimetatud kahjude korvamisega seotud kulud, kui kindlustatud esemeks on tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõ-sas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobu-sed), kodulinnud või mesilaspered.Põllumajanduskindlustustoetusega hüvitatakse kuni 65% kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksest, kui kindlustuskaitse hõlmab eelpool nimetatud kind-lustusjuhtumit.

Toetuse määramine ja väljamaksmineToetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse PRIA-s taotluse esitamise tähtpäevast ar-vates 30 tööpäeva jooksul, seega hiljemalt 27. aprillil 2016. Kui rahuldamisele kuuluvates taotlustes taotle-tav toetuse summa ületab toetuse maksmiseks eelar-veaastal ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA taot-lejatele määratava toetuse suurust võrdeliselt taotlu-ses märgitud kuludega, lähtudes toetuse määrast.Lisainfo: www.pria.ee, PRIA turukorralduse büroo telefonil 737 1354, 737 1341 või e-posti teel turukorraldus@pria.ee

Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus

Taotluste vastuvõtt kestab 2. märtsist kuni 21. märt-sini 2016. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 22. märtsist kuni 15. aprillini 2016 ja nende pu-hul vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Toetusi rahastatakse Euroopa Liidu (EAGF) vahen-ditest.

Kellele on toetus mõeldud? Toetuse eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaal-setel või keskkonnast tingitud põhjustel tähtsat sekto-rit või sektorit, kus esineb teatud raskusi. Piimalehma kasvatamise otsetoetusega soovitakse toetada piima-sektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähe-nemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 100 piimalehmaga. Kuni 25 ammlehma kasvatamise ning 10–100 ute ja kitse kasvatamise otsetoetusega soovi-takse toetada peamiselt peretalusid, et säiliksid talu-majapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöö-koha.

Toetuse määramine ja väljamaksminePRIA kehtestab loomakasvatuse otsetoetuste ühiku-määrad 1. detsembriks 2016. Loomatoetuste määrami-se või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2016. Loomatoetused makstakse hiljemalt 30. juuniks 2017.Lisainfo: www.pria.ee PRIA otsetoetuste infotelefon 737 7679

Märtsis avaneb PRIA-s mitu taotlusvooru

Täpsemat infot toetuste tingimuste ja teiste taotlusvoorude kohta saab PRIA kodulehelt www.pria.ee

28

S I LO

Maisi kasvuperiood on võrreldes heintai-medega palju pikem ning seetõttu võivad taimed saada külma-kahjustusi.

Populaarsuse kasvu põhjuseks on uued maisisordid, mis meie klii-mas edukalt kasvavad, andes hea vilisesaagi. Teistest teravilja vilis-test tehakse silo Eestis harva.

Mais tuleks niita vähemalt 30 cm kõrguselt, et vältida mullaga saastumist ja saada suurema ener-giasisaldusega silo. Alumine mai-sitaime varre osa on peaaegu pui-tunud ja väga vähese toitainetesi-saldusega.

Võimalusel on soovitatav mais koristada kuivainesisaldusega 30–40%. Tavaliselt on siis maisite-rad jõudnud piimvaha- või vaha-küpsuse arengufaasi. Maisivilis, eriti terad, on vaja hästi muljuda, et tagada nendes olevate toitaine-te kättesaadavus ja omastatavus. Muljumata maisiterad võivad lä-bida seedekanali ja tervelt rooja-ga väljuda ning nendes sisalduvad väärtuslikud toitained jäävad loo-mal kasutamata.

Mida lühemat hekslipikkust maisil kasutatakse (optimaalne 1,5–2 cm), seda lihtsam on sileeri-tavat massi tihendada.

Maisi kasvuperiood on võrrel-des heintaimedega palju pikem ja seetõttu võivad taimed saada kah-justusi (külmastress, rahe jm). Sa-muti on maisitaimed vastuvõtliku-mad pärm- ja hallitusseente nak-

Maisisilo populaarsus kasvab kiiresti

HELGI KALDMÄEEESTI MAAÜLIKOOL

Mais on Eestis kujunenud üheks arvestatavaks silomaterjaliks peale kõrre-liste ja liblikõieliste heintaimede. Kui 2011. aastal moodustas maisisilo ainult 3,5% kogu valmistatud silost, siis 2014. ja 2015. aastal juba 8%.

kustele. Sügisesed jahedad ilmad ja öökülmad tõstavad taimede halli-tus- ja pärmseente arvukust ja kui silohoidla ei ole hermeetiliselt su-letud, siis hallitusseened paljune-vad veelgi. Hallitusseened produt-seerivad aga mükotoksiine. See on suur risk silo kvaliteedile ja looma tervisele.

Siloproovid luubi allEesti Maaülikooli söötmisosakon-na laboris uuritakse igal aastal 1500–1800 siloproovi.

Kuivainesisaldus. 2012. aastal olid maisisilod suhteliselt niisked, kuivainesisaldusega keskmiselt 25,2% (15,0%–34,6%). Mõni silopar-tii sisaldas ainult 15% kuivainet ja seda oli raske kasutada. Kuivaine-sisaldus sõltub peamiselt lehestiku osakaalust, tõlviku küpsusastmest ja ilmastikust. 2013. aastal oli mai-sisilo kuivainesisaldus minimaal-

selt 22,3% ja maksimaalselt 41,3%, 2014. aastal vastavalt 20,7% ja 39,9% ja 2015. aastal 17,6% ja 39,4%.

Tärklisesisaldus sõltub sordist, kuid kõige enam siiski kasvufaa-sist, millal mais siloks koristatak-se (kui suur on tõlvikute osakaal ja mis küpsusastmes mais niidetak-se). Proovides kõikus tärklisesisal-dus 22–48%-l kuivaines.

Energiasisaldus. Maisisilo on energiarikas. Metaboliseeruva energia sisaldus oleneb materjali kasvufaasist ja oli uuritud proo-vides 10,2–10,7 MJ/kg kuivaines. Mais on hästi sileeruv materjal, mida näitavad ka fermentatsiooni näitajad ehk produtseeritud hape-te koostis ja hulk (vt tabelit).

Etanoolisisaldus on 2013. aas-tast aina tõusnud: kui 2013 oli 23 proovil etanoolisisaldus kuivaines üle 20 g/kg, siis 2015. aasta saagis juba 53 proovil. Liiga palju etanoo-li tekkis pärmseente tegevuse tu-lemusena, millega tavaliselt kaas-nevad suured kuivaine kaod. Vä-ga suur etanoolisisaldus mõjutab piima maitset ja võib tekitada loo-madel joobe.

Äädikhappesisaldus oli 2013. aasta proovides keskmiselt 15,8 g/kg, 2014. aastal 19,9 g/kg ja 2015. aastal 16,0 g/kg kuivaines. Ollakse arvamusel, et suure äädikhappesi-saldusega (> 30 g/kg) silo söömus on väike. Rohkem kui 35 g/kg ää-dikhapet kuivaines sisaldasid 2013.

29

Maisisilo keskmine keemiline koostis, toiteväärtus ja fermentatsiooninäita-jad Eestis 2012–2015

Näitajad 2012 2013 2014 2015Uuritud proovide arv 48 128 131 107Kuivainesisaldus, % 25,2 31,6 30,7 27,9Kuivaines: toorproteiini, % 8,6 7,7 8,3 8,3 toortuhka, % 4,1 3,3 3,6 3,9 toorkiudu, % 23,4 21,3 21,0 26,0 NDF, % 47,4 45,6 45,5 58,0 tärklist,% 30,7 32,6 30,5 24,5 naatriumita ekstraktiivained, % 60,7 64,5 63,9 59,2 kaltsiumi, g/kg 3,0 2,6 2,9 2,8 fosforit, g/kg 2,5 2,2 2,3 2,3 metaboliseeruvat energiat, MJ/kg 10,4 10,4 10,4 10,4 metaboliseeruvat proteiini, g/kg 77 78 78 76 vatsa proteiini bilanss, g/kg –49 –53 -59 -47 etanooli, g/kg 10,4 11,9 15,7 23,0 äädikhapet, g/kg 22,8 17,1 19,9 16,1 propioonhapet, g/kg 0 0 0 0,09 iso- ja palderjanhapet, g/kg 0 0 0 0 võihapet, g/kg 0,1* 0,1* 0,1* 0,09* piimhapet, g/kg 73,8 76,6 76,9 49,7pH, proovis 3,76 3,71 3,64 3,93ammoniaaklämmastikku üldlämmastikust, % proovis 3,9 3,4 3,9 3,1

*Üksikud proovid (8) sisaldasid veidi võihapetAllikas: Eesti Maaülikool

a 13 proovi, sealjuures kõrgeim oli 67 g/kg, 2014. a vastavalt kaheksa proovi, kõrgeim 65 g/kg ja 2015. a üks proov, kõrgeim 39 g/kg.

Piimhappesisaldus oli 2013. a proovides keskmiselt 76,6 g/kg, 2014. a proovides 76,5 g/kg ja 2015. a 50,3 g/kg kuivaines. Keskmine piimhappesisaldus silos oli ootus-pärane, kuid esines üksikuid proo-ve, mille piimhappesisaldus oli vä-ga kõrge. Näiteks sisaldas üks si-loproov piimhapet 206 g/kg kui-vaines ning selle pH oli 3,2. Tõe-näoliselt doseeriti bioloogilist li-sandit valesti ning tekkis liiga in-tensiivne käärimine. Suure piim-happe kontsentratsiooniga silo söötes peab arvestama, et lehmad suudavad söödaga saadavat piim-hapet tarbida kuni 1,5 kg päevas.

pH väärtus on maisisilol tava-päraselt 3,7–3,9 ja ammoniaakläm-mastikku üldlämmastikust 3–5%. Piimhape on fermentatsioonil tek-kinud hapetest kõige tugevam, mis mõjutab ka kõige enam pH väär-tust. Suur ammoniaaklämmasti-ku kontsentratsioon näitab, et on toimunud intensiivne proteolüüs. Sellist maisisilo ei esinenud.

Kõige niiskem oli silo 2012. aastal

Maisisilo ei soovitata sööta enne kahe kuu möödumist selle valmistamisest.Foto: Eesti Maaülikool

30

Muret teeb maisisilode suur mükotoksiinide sisaldusMaisivilise mükotoksiini-

de sisaldused enne tihen-damist hoidlast võetud

proovides olid suhteliselt madalad (ZEA 35 ppb, DON 10 ppb ning T-2 13 ppb). Järelikult arenevad Eestis valmistatud maisisilodes hallitus-seened silohoidlas, mis saastavad silo mükotoksiinidega.

Kui võrrelda maisisilo rohusilo-ga, siis 2015. aasta saagist sisalda-sid rohusilod zearalenooni (ZEA) keskmiselt 475 ppb ja deoksüniva-lenooli (DON) 187 ppb, ning mai-sisilod vastavalt 407,4 ppb ja 226,3 ppb. Eriti kõrge mükotoksiinide si-saldus oli 2014. aasta silodes.

Deoksünivalenooli käsitletakse kui markerit riknenud söödal hal-lituse arenemise ja teiste veel tok-silisemate mükotoksiinide pro-duktsiooni hindamiseks. Kui söö-das esineb vomitoksiini (DON), võib eeldada, et olid olemas tin-gimused ka teiste mükotoksiinide produktsiooniks.

Ohutu tase on nullSiiski ei ohusta mükotoksiinid

väikeste sisalduste juures looma tervist ega produktiivsust, kuid see sõltub väga paljudest teguritest ning seepärast antakse riski tase-meks erinevaid numbrilisi väär-tusi. Tuleb arvestada mükotoksii-

nide sünergiaga ja sellega, et rat-sioon koosneb mitmest erinevast söödast.

Kui lähtuda, et ZEA sisaldus si-los vähem kui 100 ppb on madal positiivne tase ning ei kujuta tava-päraselt ohtu, siis 101–250 ppb tu-leks lugeda keskmiseks tasemeks ning rohkem kui 250 ppb juba kõr-geks tasemeks. DON-i sisaldus vä-hem kui 500 ppb loetakse mada-laks, 500–2000 ppb keskmiseks ja

üle 2000 ppb kõrgeks ja väga oht-likuks tasemeks. Uuritud maisisi-lodest sisaldasid 2014. aastal ZEA-d rohkem kui 250 ppb 79% ja 2015. aastal 83%. DON-i sisaldus oli 2014. aastal väiksem kui 500 ppb 85%-l ja 501–2000 ppb 15% proovidest. 2015. aastal jäi kõigi uuritud proovide DON-i sisaldus alla 500 ppb.

Enim probleeme tekitab zearale-noon, mida esines suhteliselt suu-res koguses. Zearalenooni produt-seerivad Fusarium graminearium ja mõned teised Fusariumi perekonna seened. ZEA toksikoosi korral te-kivad sigimisprobleemid. Mälet-sejalistel tekivad vaginiidid, abor-did, viljatus. Mittetiinetel mullika-tel suureneb udar.

Lisandite mõju maisisilolePoola teadlased uurisid erineva-

te lisandite mõju maisisilo müko-toksiinide sisaldusele. Nad kasu-tasid bioloogilist lisandit Polma-sil ja Kemira OY keemilist lisan-dit. Silo säilitati kaks kuud ja ana-lüüsiti. Kontrollsilo sisaldas ZEAd 20,5 ppb, bioloogilise lisandiga si-lo 45,3 ppb ja keemilise lisandiga 17,3 ppb, ning DONi vastavalt 336 ppb, 432 ppb ja 431 ppb. Ka teises katses vähendas keemiline lisand maisisilos ZEA sisaldust. Maaüli-koolis sel teemal uuringud käivad.

Mükotoksiinide sisaldus maisisilodes Eestis 2012–2015

Parameeter ZEA DON 2012 2013 2014 2015 2012 2013 2014 2015Proovide arv 22 25 48 24 22 25 48 24Positiivseid proove, % 100 100 100 100 100 95,7 98,0 100Maksimaalne sisaldus, µg/kg 639 490 1019 759 655 487 1619 432Keskmine sisaldus, µg/kg 211,0 332,8 474,1 407,4 189,6 222,9 286,4 226,3

Allikas: Eesti Maaülikool

EMÜ söötmisosakonna teadur Andres Olt määrab gaakromatogaafidega silos lenduvaid rasvhappeid. Foto: Eesti Maaülikool

S I LO

Maisisilo ei soovitata sööta enne kahe kuu möödumist selle valmistamisest. Mida kauem maisisilo latsereerub, seda paremini

toitaineid omastatakse.Newbold jt (2006) näitasid uuringutega, et maisisi-

lo säilitamisel suureneb selle tärklise ja proteiini lõ-hustuvus.

Maisisilo seeduvust mõjutab tema kuivaine koos-tis, mis väljendub tõlvikute ja lehtede-varte osakaalus. Maisisilo kuivaine koosneb 40–50% ulatuses teradest, mille tõttu toiteväärtus sõltub raku tärklise lõhustu-vuse osast. Mäletsejalistel seedub maisitärklis kogu seedetraktis, osa vatsas, kuid enamus peensooles. See oleneb maisi arengufaasist, proteiini ja tärklise tek-stuurist ning terade purustuse astmest.

Erinevas arengufaasis maisivarte seeduvus ja suhkrusisaldus varieerub ning on piiratud rakukesta-de seeduvusega. Kõrge tärklisesisaldusega (35% kuiv-aines) maisisilol on orgaanilise aine seeduvus 71,3%, madala tärklisesisaldusega (15% kuivaines) aga ainult 60,9%. 25%-lise tärklisesisaldusega maisisilo loetakse sobivaks lakteerivate lehmade söötmisel.

Kaua tehtud, kaunikene

Hea põhisööt Mais on suurepärane, suure saagi ja energiasisalduse-

ga silokultuur, mis sileerub hästi. Maisisilo on sobiv põhisööt lüpsilehmade söödarat-

sioonis, millega võib asendada kuni 50% rohusööda kuivainest.

Maisisilo toiteväärtus sõltub eeskätt tema tärklise- ja kuivainesisaldusest.

Maisisilole peab andma aega latseeruda (st seis-ta). Seetõttu ei soovitata maisisilo sööta enne kahe kuu möödumist selle valmistamisest. Näiteks tärklise omas-tamine paraneb, kui maisisilo on latseerunud kaheksa kuud.

25%tärklisesisaldusega maisisilo loetak-se sobivaks lakteerivate lehmade söötmisel.

4590€ 92€

32

TEKST: TÕNU PARTS

T E H N I K A

Tehnika vajab kevadel hoolt

Talv läbi seisnud tehnika tuleb kevadel enne põllule siirdumist kindlasti üle vaadata. Ka siis, kui enda arvates sai sügisel traktor või mingi muu agregaat hoolikalt konserveeritud.

Baltic Agro Machinery tehniline nõustaja Andres Jassik nentis nal-jaga pooleks, et põllumees on prae-gu sügavas talveunes, kuigi just nüüd oleks õige aeg oma traktori-tele, kombainidele ja muule tehni-kale hooldus ära teha.

„Minu kümne aasta pikkune töökogemus ütleb, et ärgatakse al-les siis, kui naabrimees ennast põl-

33

Minu kümne aasta pikkune tööko-gemus ütleb, et är-gatakse alles siis, kui naabrimees ennast põllule asutab.

Andres Jassik, Baltic Agro Machinery tehniline nõustaja

se juures peab tema sõnul samu-ti rangelt jälgima, et see toimuks töö käigus jooksvalt, seadme ka-sutusjuhendis ettenähtud inter-valli kohaselt.

Rege rauta suvel, vankrit talvel„Kui ikka mingi detail, näiteks

laager, on eelmisel hooajal obaduse saanud, siis on väga tõenäoline, et see osa uut hooaega lõpuni ei kes-ta,” rääkis Jassik. „Näiteks kombai-ni hooldusvälbaks ettenähtud töö-tunnid ei pruugi alati täis saada, aga hooldus tuleks varakult enne hooaega ikkagi ära teha, et masina töökindluses veendunud olla. Sa-ma kehtib juba 500 või rohkem töö-tundi töötanud traktori kohta. Ka siis on mõistlik hooldus juba talvel ära teha, et suvel ei peaks remon-diga mässama,” juhendas Jassik.

Dotnuvos Projektai tehnikain-sener Uno Milvaste soovitas tehni-kaomanikest farmeritel talvepäevi kasutada muuhulgas ka selleks, et veelkord läbi lugeda masina kasu-tusjuhend. Seal on kirjas ka kõik põhitõed, kuidas konkreetset riis-ta talveks seisma jätta ja kuidas see kevadel taas kerge vaevaga töökor-da seada. Esmatähtis on tehnika terava pilguga üle vaadata ja mää-ritavad laagrid ära määrida.

„Kui põllutööriist on talveks üle tehtud konserveerimismäärdega, siis tuleb see kevadel maha võtta,” ütles Milvaste. „Kombainide pu-hul võib omanikku kevadel tabada halb üllatus, et kui mingisse koh-ta on natuke teri jäänud ja hiired-rotid nendega maiustamas käinud, siis võivad nad ka juhtmed mööda-minnes läbi närida.”

Just sellepärast on eriti kom-bainide hooajajärgne puhastami-ne tema sõnul eriti tähtis. Seisab ju kombain muust liikuvast tehni-kast ka kõige kauem – viljakoris-tushooaeg kestab vaid paar kuud. Puhastada soovitas Milvaste suru-

lule asutab,” märkis Jassik. „Siis avastatakse ühtäkki, et sellele ja selle masinale on korraline hool-dus tegemata ja seejärel tunglevad põllumehed teeninduste uste taga.”

Liisingu- aga ka garantiitingi-mustes on ette nähtud, et masin peab läbima regulaarse hooldu-se ning kui seda ei tehta, siis võib näiteks garantii katkeda.

Põhiliste asjadena, mida tehni-kaomanik ise saab üle vaadata, ni-metas Andres Jassik ennekõike lii-kuva tehnika puhul lekkeid, haa-kesse käivate põllutööriistade juu-res aga kuluosade korrasolekut. Nendeks on näiteks laagrid, puk-sid, kultivaatoripiid, adraterad jmt. Külvikute juures tuleb eelkõige jäl-gida, et kettalaagrid ja seemendite detailid oleksid korras. Määrimi-

õhuga, sest rohke veega pestes võib niiskust sattuda ka mittemäärita-vatesse laagritesse. Määritavatest laagritest saab niiskuse uut mää-ret juurde lisades kätte, nendest aga, kus juba tehases määre sisse pandud, nii et need peaksid mää-rimata vastu oma eluea lõpuni, ei pruugi see enam läbi tihendite väl-japoole tulla.

Kuigi traktorid on enamasti töös aastaringselt, soovitas Uno Milvaste siiski juhul, kui need mingil põhjusel pikemaks ajaks seisma pannakse, paak kütust või-malikult täis jätta. Siis ei tekita temperatuurikõikumised kütuse-süsteemi kondensaatvett.

Kõik, mis seisab, väsibÜks sagedane põhjus, miks

traktor kevadel esimese hooga ei käivitu, võib peituda juhtmetes. Teinekord võib ilmastiku muutu-mise tagajärjel tekkida juhtme-te ühenduspesadesse niiskus. Kui seda on palju, võib õhukesest ple-kist juhtmepesa isegi mõne kuuga läbi roostetada. Loomulikult päris lageda taeva all ei maksa vähemalt uut tehnikat ületalve pidada, aga niiskuse tekke eest pole ka varju-alused kaitstud.

34

T E H N I K A

Määrded, õlid ja hüdrosüsteemid va javad kindlasti üle vaatamist

Kui traktor või mõni muu lii-kuv põllumajandusmasin on terve talve seisnud, siis

ei ole üleliigne järgida kevadel se-da taas tööle rakendades mõnin-gaid sissetöötamise nõudeid.

Tasub üle kontrollida kõik pol-did, mutrid, kruvid, ja kui ilmneb vajadus, siis need üle pingutada. Määrimiskohtadesse tuleks lisa-da määret. Mootoris, hüdraulika-süsteemis, eesmisel vedaval sil-lal ja transmissioonis tuleb kont-rollida õlitaset ja seda vajadusel täiendada.

Tasub tähele panna, et õli tuleb lisada just niipalju, kui on konk-reetse seadme lubatud norm. Eri-list tähelepanu vajavad korrali-ku määrimise seisukohalt esirat-ta kapslid, eesmise vedava silla liigend ja hüdropumba võll, ku-na need sõlmed saavad tööolukor-ras pidevalt üsna suurt koormust.

Oluline roll on õigel määrimisel ja õige määrde kasutamisel

Määrdeainete spetsialistid üt-levad, et tänapäevastel traktori-tel ja põllutööriistadel on peaaegu iga sõlme ja tööorgani jaoks spet-siaalne määrdeaine või õli. Näi-teks määre, mis sobib rattalaagri-tesse, ei kõlba kardaaniristile jne. Määrde valikut ja määrimise sage-dust mõjutab ka see, millistes tin-gimustes masin töötab – tolmus-tes oludes, vee all, suures kuumu-ses, samuti see, kas masina tööor-ganid puutuvad kokku happeliste või soolaste ainetega. Kõigist nen-dest tingimustest sõltub määrimi-se sagedus.

Näiteks rullsilopresside laag-reid tuleb sageli määrida, et väl-tida silomahlade tungimist laag-ritesse. Seetõttu kasutatakse uue-

mate mudelite juures automaat-määrimist. Määrimisel tasub tea-da, et seda tuleb teha vähehaaval, aga pidevalt. Kehtib üldine reegel, et hästi on määritud siis, kui määr-dega on täidetud 1/3 laagriõõnest.

Määret ei tohi niplisse jõuga su-ruda, sest see võib tihendi pesast välja viia.

Õli kohta on kaks erinevat lähe-nemist – ühed ütlevad, et sügisel kombaini seisma jättes tasub va-na mootoriõli uue vastu vahetada, teised leiavad, et talveks pole mõ-tet uut õli masinasse seisma jätta ja selle vahetamisega võib tegeleda ka uue hooaja alguses. Olgu nii või teisiti, oluline on see, et masinas oleks kvaliteetne määrdeaine, st selle vahetusvälp poleks ületatud.

Kümneid kohti, mida vaja kont-rollida

Edasi tuleb kontrollida, millises seisus on jahutusvedeliku tase. Kui see on talveks mootorist eemalda-tud, siis peab mahuti uue vedeliku-

ga täitma. Kui mahutis on vana ja-hutusvedelik, siis piisab selle tase-me kontrollimisest ja vajaliku ko-guse uue lisamisest.

Kindlasti peab kontrollima ka rehvirõhku, sest rehvid tühjene-vad seistes ja ebaõige rõhuga sõit-misel lüheneb rehvi eluiga tundu-valt. Õige rehvirõhu leiab masina kasutusjuhendist.

Edasi võib asuda mootori käivi-tamise juurde. Algul tuleb pikalt seisnud mootoril lasta 7–10 minu-tit tühikäigul töötada, seejärel võib pöördeid suurendada ja lasta moo-toril umbes viis minutit töötada keskmistel pööretel, seejärel paar-kolm minutit kõrgetel pööretel.

Kogu protseduuri ajal tuleb mootorit, õhukompressorit ja hüd-ropumpa hoolikalt kontrollida ning jälgida, et kusagilt ei lekiks jahutusvedelikku ja kõik töötaks normaalselt.

Ka hüdrosüsteem tasub enne põllule minekut farmihoovis üle kontrollida – haakeseadmeid tõs-ta-langetada, teha seda raskusega ja ilma, kõrgetel pööretel ja ülemi-sest äärmisest asendist alumisse äärmisse asendisse. Tasub ka veen-duda, et rippsüsteem püsib kas üle-mises kõrgemas asendis või mõnes vahepealses positsioonis.

Loomulikult ei tohi kusagilt pumba või silindrite-voolikute va-helt õli lekkida. See on kevadel sa-ge juhtuma, sest hüdrovoolikud või -tihendid võivad külma ja soo-ja pideva vaheldumise tagajärjel habrastuda.

Kõigi sääraste kontrollimiste puhul kehtib üldine reegel – alus-tada tasa ja targu madalatel pöö-retel ja siis minna järk-järgult üle kõrgematele pööretele ja suurema-tele kiirustele.

KuldreeglidPikalt seisnud traktori taas tööle ra-kendamisel tasub kontrollida:

kas mootor töötab normaalselt kas sidur lülitub sujuvalt ja lahu-

tab täielikult kas käiguvahetus on lihtne ja su-

juv, täpse ja kiire rakendumisega kas pidurid töötavad efektiivselt kas diferentsiaalilukk rakendub

ja lahutab efektiivselt kas vedav esisild lülitub sisse ja

välja nõuetekohaselt kas roolisüsteem on efektiivne kas elektriseadmed ja näidikud

töötavad normaalseltAllikas: Farmest

KAS MÄRKAD ERINEVUST?

EPKTahad silma paista? Kaasa rääkida? Astu liikmeks: koos oleme tugevamad. Eesti Põllumeeste Keskliit

36

S E A D U S

Mida toob veeseaduse muutmine kaasa põllumeestele?ENN LIIVE, KESKKONNAMINISTEERIUMI VEEOSAKONNA PEASPETSIALIST Mullu detsembris võttis rii-

gikogu vastu veeseaduse muudatused, mille ees-

märk on aidata kaasa põllumajan-dusest lähtuva veereostuse piira-misele. Eelkõige puudutavad muu-datused sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste laotamise aegu.

Tänavu jaanuaris jõustunud muudatused

Valitsuse määrust nr 288 täien-datakse taimede väetamisel anta-va maksimaalse lämmastikukogu-se normidega. Määruses on sätes-tatud sõnniku, silomahla ja muu-de väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmi-se kontrollimise meetmed.

Kehtetuks tunnistatakse nit-raaditundlikul alal kehtiv piirang, mille kohaselt tohib sõnniku ja mi-neraalväetisega kokku anda 170 kg lämmastikku haritava maa hekta-ri kohta keskmisena.

Nüüd kehtestati nitraaditund-likul alal sama lämmastiku kasu-tamise kord, nagu ülejäänud Ees-ti territooriumil: sõnnikuga on lu-batud anda haritava maa ühe hek-tari kohta kuni 170 kg lämmastik-ku aastas, sh loomade karjatami-sel maale jäävas sõnnikus sisal-duv lämmastik. Lisaks võib anda mineraalväetist nii palju, kui tai-mele kasvuks vaja. Täpsed kogu-sed kehtestatakse valitsuse mää-rusega. Kultuuripõhine väetami-ne peaks aitama kaasa saagikuse kasvule, kuid vähendama ka üle-liigsete toitainete veekeskkonda sattumist.

Teiseks täpsustatakse sõnniku-ga antava fosfori kasutamise nor-me, mis uue regulatsiooniga muu-detakse põllumehe jaoks märksa paindlikumaks. Seni kehtinud jäi-ga nõude (25 kg fosforit haritava

maa hektari kohta) asemel võimal-datakse aasta koguseid suurenda-da või vähendada. Uue sõnastuse kohaselt on sõnnikuga lubatud an-da haritava maa ühe hektari koh-ta kuni 25 kg fosforit aastas, seal-hulgas fosfor, mis jääb karjatami-sel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga an-tava fosfori kogust võib vajadusel suurendada või vähendada arves-tusega, et jooksva viie aasta kesk-misena antud fosfori kogus ei üle-ta 25 kg hektari kohta.

Kolmanda olulisema muudatuse-na täpsustatakse kalletega aladel väetiste pinnale laotamist. Kesk-konnaministri määrusega, mis on kooskõlastusringil, nähakse ette võimalused teatud juhtudel ka kal-letel väetisi kasutada. Samuti an-takse juhised kallete määramiseks.

Neljandaks tuuakse seni põl-lumajandusministri määrusega kehtestatud põlluraamatu sisule esitatavad nõuded veeseaduse ta-sandile.

Viies olulisem muudatus puudu-tab sõnniku ladustamist põlluau-nas. Sõnniku põllul aunas hoidmi-sel peab silmas pidama, et sõnni-kuaun oleks põllul enne laotamist võimalikult lühikest aega, et vä-hendada aunast lähtuvat reostus-ohtu. Siinjuures eristatakse tahe-sõnnikut (kuivainet vähemalt 20%) ja sügavallapanusõnnikut (kuivai-net vähemalt 25%). Tahesõnnikut võib aunas laotamiseelselt hoida maksimaalselt kaks kuud, sügav-allapanusõnnikut kaheksa kuud.

Mõlema sõnnikuliigi puhul on auna moodustamine põllule keela-tud 1. detsembrist kuni 31. jaanua-rini, eesmärgiga vähendada kesk-konna reostumise riski. Täpsusta-takse ka auna paiknemise nõudeid, mille kohaselt peab sõnnikuaun paiknema tasasel maal, vähemalt

Veeseaduse muudatused jõus-tuvad mitmes jaos. Osa neist jõustus 16. jaanuarist 2016, osa jõustub 2021. ja 2023. aasta 1. jaanua-rist.

37

Miks seadust muudeti?

Eesti territooriumilt liigub läm-mastikuühendeid veekeskkonda kasvavas tempos. Pidevalt on kas-vanud ka Pandivere ja Adavere piir-konna põhjavee nitraatioonide si-saldus, nii et mõnedes seirekaevu-des on vesi muutunud joogikõlb-matuks. Seetõttu on selge, et ole-masolevad nõuded ei olnud piisa-vad tekkiva reostuse piiramiseks.

Teadlaste hinnangul satub 60–80% lämmastikust ning 30% fosfo-rist vette põllumajandustegevuse tulemusena. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et Eestis kehtivad väetiste kasutamise ja sõnnikuhoid-late mahutavuse regulatsioonid ei taga piisavat veekeskkonna kaitset, mistõttu on algatatud ka rikkumis-menetlus.

Vette sattuv liigne fosfor ja läm-mastik tekitavad probleeme nii jõ-gedes-järvedes kui ka meres, muu-tes vee liiga toitaineterikkaks. See omakorda põhjustab taimestiku, sealhulgas ka vetikate massilist vo-hamist. Selle tagajärjel halvenevad oluliselt veeorganismide, sh kalade elutingimused, mis võivad viia ka-lade hukkumiseni. Seda on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõt-tu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Ees-til lähiajal lämmastikku vähenda-da 1800 tonni ning fosforit 320 ton-ni võrra.

Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligi 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põhjaveest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%.

60–80%lämmastikust ja 30% fosforist satub vette põllumajandustege-vuse tulemusena.

Mida toob veeseaduse muutmine kaasa põllumeestele?50 meetri kaugusel pinnaveeko-gust, kaevust ja karstilehtrist. Sõn-nikuauna ei tohi rajada maaparan-dussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

Viimane muudatus on seotud loomade karjatamisega veekogu-de kaitsevööndis. Loomade kar-jatamine lubatakse kõikjal me-rerannikul vastavalt keskkonna-ameti sätestatud tingimustele. Se-ni kehtinud korra kohaselt on loo-mi lubatud karjatada veekogude kaitsevööndis looduskaitseseaduse alustel pool-looduslikel ja loodus-likel aladel, kui see oli ette nähtud kaitsekorralduskavaga. Kuna Ees-ti rannikualadel vohab laialdaselt pilliroog ja rannikualad on kinni-kasvamisohus, siis on sel regulat-sioonil pigem positiivne mõju, ku-na loomade arvukust reguleeritak-se sõltuvalt konkreetsetest oludest.

Muudatused, mis jõustuvad 2021 ja 2023

Kuna mõningate uute nõuetega vastavusse saamine nõuab inves-teeringuid ja aega, on antud pike-mad üleminekuajad ning osa muu-datustest hakkavad kehtima vas-tavalt 1. jaanuaril 2021 või 1. jaa-nuaril 2023.

1. jaanuaril 2021 muutub sõnniku pinnasesse viimise ajaline nõue. Kasvavate kultuurideta põllul tu-leb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakan-de vältimiseks mulda viia võimali-kult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest (praegu 48 tunni jooksul). Uuringute tulemu-sena on selgunud, et laotamisjärg-se 4–5 tunni jooksul lendub kol-mandik ja rohkem sõnnikus leidu-vatest lämmastikuühenditest. Kok-kuvõttes kaotab põllumees suure osa väetusainetest ja rahast.

Samuti täiendatakse taimikuga maale eri tüüpi sõnniku laotami-se nõudeid. Esiteks tohib ületalve jäetavale taimikuga pinnale tahe- ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Teiseks tuleb pärast 20. septembrit ületalve jäe-tavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia si-sestuslaotusagregaatidega.

2023. aasta 1. jaanuarist peab sõnnikuhoidla olema loomapida-mishoonel, kus peetakse loomi alates viiest loomühikust (ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad). Praegu kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla ole-ma loomapidamishoonel, kus pee-takse enam kui kümme loomühi-kut. Kui loomi on alla kümne või alates 2023. aastast alla viie loom-ühiku, ei ole sõnnikuhoidla kohus-tuslik, kuid ka sel juhul tuleb väl-tida keskkonna reostumist ning sõnniku ajutisel hoidmisel lauda juures, enne põllule laotamist, täi-ta lihtsustatud veekaitse nõudeid ehk sõnniku all peab olema lek-kekindel põhi ning see peab ole-ma vihma eest kaitstud.

Vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetise laotamine kee-latakse senise 1. detsembri asemel 1. novembrist 20. märtsini. Väetis-te, eriti vedelsõnniku laotamine sel ebasoodsal ajal on suur risk, sest suur osa taimetoitainetest kandub pinna- ja põhjavette. Sõl-tuvalt ilmastikust leostub talvel-varakevadel 70–80% sügisel laota-tud lämmastikust. Eriti suur on see näitaja vedelsõnniku puhul, kuna selles on lämmastik vähe seotud. Ebasoodsate tingimuste tõttu võib keskkonnaamet väetiste laotusaja keelu alguse, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtes-tada alates 15. oktoobrist.

38

K A R U S LO O M

Karusloomakasvatuse potentsiaal on avamata

PEEP PIIRSALU, EESTI MAAÜLIKOOL, SÖÖTMISE OSAKOND, DOTSENT

MATI MÕTTE, EESTI MAAÜLIKOOL, MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

Võrreldes Eesti ettevõtjate arvu kogu põlluma-jandus-, metsamajandus- ja kalapüügisektoris majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvuga, on karusloomakasvatajate osakaal äärmiselt väike. Järelikult on viimase kahekümne aasta jooksul jäänud karusloomakasvatuse potentsiaal Eestis avamata.

Karusloomakasvatuse perspektiiv on kahtluse alla seatud järjest tu-gevneva surve tõttu loomakaitse- ja loomaõiguslusorganisatsioonide poolt, mis on aasta-aastalt tugev-nenud. Kindlasti on sel mõju kogu valdkonna arengule.

Eesti Maaülikool analüüsis Eesti karusloomakasvatust, kuid autent-se info saamine on keerukas, sest riiklikul tasandil informatsiooni kogumine aruandluste, ülevaade-te jm osas on killustatud. Ülevaate saamiseks tuleb lähtuda eelkõige ettevõtetelt laekunud infost.

39

Tootlikkus on oluliselt suurene-nud ning väiksema põhikarjaga saadak-se suurem müügi-toodang.

Eestis on karusloomakasvatuse-ga tegeldud 1925. aastast, mil loo-di esimene hõberebasefarm Harju-maale Mustjõele. Esimesed sinire-based ja mingid (ameerika naarits) toodi Eestisse 1936. aastal. Nõuko-gude perioodil kasvasid karusloo-makasvatuse mahud jõudsasti, sest oluline oli toota võimalikult palju karusnahku, kuid karusnahkade kvaliteedil ei olnud suurt tähtsust.

Pärast taasiseseisvumist korral-dati tootmine ümber

Tänaseks on karusloomakasva-tuses toimunud suured muutused, sest toodetud karusnahkade kvali-teet peab vastama turgude nõud-mistele ehk Soome Saga Furs OY ja Kopenhagen Fur oksjonitelt ostja-te soovidele. Turunõuete rahulda-miseks on karusloomafarmid va-hetanud oma sugukarja uute loo-made vastu ja teinud loomade pi-

Karusloomadest kasvatatakse Eestis kõige rohkem minke. Foto: Andres Haabu/Äripäev

damiseks kapitalimahukaid inves-teeringuid.

2000. aastatel lõpetasid paljud mingi- ja rebasefarmid

Analüüsides äriregistris ja mak-sukohustuslaste registris ettevõtja-te andmeid, siis alates 1996. aastast on ettevõtjate arvus toimunud suu-ri muutusi. Enamik kiskjalisi ka-rusloomi pidavatest ettevõtjatest, kus peeti hõberebaseid, sinireba-seid, minke ja kährikuid, on te-gevuse lõpetanud. Kiskjaliste ka-rusloomade karusnahafarme loo-nud ettevõtjate arv on muutunud iga nelja aasta möödudes, sealjuu-res perioodil 2000–2010 lõpetas te-gevuse valdav enamus farmidest. Praegu tegutseb üksnes neli farmi. Aastal 2013 alustas üks uus farm, mis ei ole tänaseks toodangut saa-vutanud (rebasekasvatus) ja kaks farmi (mingi- ja rebasefarm) on ta-

gasihoidliku majandustegevusega. Üheksakümnendatest aastatest tä-naseni on tegutsenud vaid AS Balti Karusnahk, kus kasvatatakse min-ke, hõbe- ja sinirebaseid.

Uuel sajandil kasvas tšintšilja-kasvatajate arv

Eesti taasiseseisvumise järg-selt imporditi Eestisse esimesed tšintšiljad, keda hakati kasvata-ma peamiselt väikefarmides (FIE-d ja OÜ-d). Aastal 2002 moodus-tati Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing eesmärgiga koonda-da karusloomakasvatajaid. Nende-ga on tänaseks liitunud 15 tšintšil-ja-, rebase- ning mingikasvatajat. Ühing aitas koolitada kasvatajaid, kes oskaksid õigesti pidada aretus- ja nahaloomi ning saaksid hakka-ma korrektse nahastusega. Tšint-šiljafarme loonud ettevõtjate arv on oluliselt suurema dünaamika-ga võrreldes kiskjalistega, kuid te-gemist on kokkuvõttes siiski väga aeglase arenguga.

Tšintšiljafarmide arv suurenes hüppeliselt 2000–2005 (25 alusta-nud ettevõtjat). Lisaks äriühingu või FIE-na registreeritud tšintšil-jakasvatajatele alustasid tegevust mitmed füüsilised isikud (hinnan-guliselt 14–20 isikut). Järgnes kül-laltki kiire tegevusest loobumise periood ajavahemikul 2006–2011.

Ettevõtjate arv

Periood rebane, mink tšintšilja

1996–1999 10, sh 2 lõpetajat 10, sh 2 lõpetajat

2000–2005 9, sh 3 lõpetajat 52, sh 7 lõpetajat

2006–2010 7, sh 4 lõpetajat 45, sh 13 lõpetajat

2011–2015 4, sh 1 lõpetaja 32, sh 5 lõpetajat

01.01–31.12.2015 4 27

Karusloomakasvatajad 1996–2015

40

K A R U S LO O M

Tšintšiljafarmide arv on variee-runud ajavahemikul 2000–2015 27 farmi (2015) ja 52 farmi vahel. Kui aga lähtuda Kopenhagen Fur oks-jonikeskuse andmetest, siis on Ees-tist Taani nahku oksjonile saat-nud ajavahemikul 2005–2015 mi-nimaalselt 42 farmi 2015. aastal ja maksimaalselt 78 farmi 2008. aas-tal. Kusjuures aastate keskmise-na saatis Eestist oksjonikeskuses-se nahku 60 farmi.

Tegutsevad farmid on saavuta-nud stabiilsuse

Teine oluline vaatepunkt on loo-made ja toodetud nahkade arv. Sta-tistikaameti ja küsitluse käigus ko-gutud andmetel suurenes perioo-dil 2000–2005 mingi ja rebase põ-hikarjaloomade arv viiekordselt, millele järgnes stabiilsuse periood 2006–2009.

Andmed peegeldavad peami-selt minkide ja rebaste põhikarja suurust ja nahaloomade dünaami-kat. Kuigi ettevõtjate arv perioodil 2006–2010 vähenes, siis vähenemi-ne põhikarja ja nahkade dünaami-kas otseselt ei peegeldu. Aastaks 2012 suurenes põhikarja looma-de arv veelgi, olles üle 51 000 loo-ma, mis on vaadeldaval perioodil olnud maksimaalne arv. Aastatel 2013–2015 on põhikarja arv vähe-nenud üle 7500 looma, kuid samal ajal on püsinud stabiilsena tape-tud loomade arv. Üldistades saa-me järeldada, et karusloomakasva-tuse tootlikkus on oluliselt suure-nenud ning väiksema põhikarjaga saadakse suurem müügitoodang.

Mõistmaks, kui suur on erineva-te loomaliikide kasvatamisest saa-dud rahaline koguväärtus ajava-hemikul 2005–2015, kasutati Ees-ti kasvatajate Saga Fursi ja Kopen-hagen Fur oksjonitel müüdud ka-rusnahkade arvu, keskmist hinda ja selliselt arvutatud rahalist ko-guväärtust.

Kõikide toodetud nahkade (mingi-, rebase- ja tšintšiljanah-

Eesti karusloomakasvatajate arv võrreldes teiste põllumajandusvaldkondade ette-

võtjate arvuga ja kasvatajate arvuga Soomes on väike ning viimase kahekümne aasta

jooksul on jäänud karusloomakasvatuse potentsiaal Eestis avamata.

Eesti karusnahatootjate poolt Saga Fursi ja Kopenhagen Fur oksjo-nitel müüdud karusnahkade arv ja koguväärtus aastatel 2011–2015

Kogused vähenevad, hinnad kasvavad

0

1

2

3

4

5

6

7

8

0

30 000

60 000

90 000

120 000

150 000

2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15

kade) koguväärtus ajavahemi-kul 2010/11–2015 moodustas kok-ku 47,72 miljonit eurot (vt joonist). Sellest moodustas Eesti ettevõtjate toodetud minginahkade koguväär-tus 30,13 miljonit (63% koguväärtu-sest), rebasenahkadel 14,66 miljo-nit eurot (31%) ja tšintšiljanahka-del 2,93 miljonit eurot (6%).

Need arvud aitavad mõista, kui suur on erinevate karusloomalii-kide kasvatamisel saadud karus-nahkade osakaal rahalisest kogu-väärtusest protsentides. Seega ma-janduslikult kõige olulisem viima-se 10 aasta jooksul on olnud Eestis mingikasvatus (63%), millele järg-neb rebasekasvatus (31%) ja tšint-šiljakasvatus (6%).

nah

kad

e ar

v

kog

uvä

ärtu

s, m

ln e

uro

t

MINGINAHAD

REBASENAHAD

TŠINTŠILJANAHAD

tk väärtus, mln eurot

50%maailmas toodetud sinirebasenahkadest on pärit Soomest.

Minginahk alati populaarneMaailmas on majandusli-

kult kõige olulisem mink, keda kasvatatakse erine-

vates riikides kõige enam. Nii min-gi- kui ka rebasenahkade tootmine on maailmas kahel viimasel aasta-kümnel pidevalt kasvanud.

Kui 2000. aastal toodeti maail-mas ligi 30 miljonit minginahka, siis 2005. aastal juba 44 miljonit ja 2014. aastal 82 miljonit. Eriti suur kasv on toimunud Hiinas, USA-s ja paljudes Euroopa riikides nagu Taanis, Soomes, Poolas, Venemaal, Lätis, Leedus, Ukrainas. Viima-sel viiel aastal on minginahkade tootmine vähenenud vaid kolmes riigis: Eestis, Iirimaal ja Jaapanis.

Analoogne olukord on ka re-basenahkade tootmisel. Tootmise kasvu taga on eelkõige Hiina far-mid. Samuti Soome, kust on pä-

rit ligi 50% maailmas toodetud si-nirebasenahkadest ja 98% karus-loomakasvatuse toodangust lä-heb ekspordiks. Soome karusloo-makasvatus andis suurt kasumit, sest näiteks Saga Furs OY oksjo-nil (31.08.2012) oli rebasenahka-

de hind 179 eurot ja minginahka-del 89 eurot.

Tootmise omahind oli 2011. aas-tal rebasenahkadel ligi 80 eurot ja minginahkadel 30 eurot. Oksjonil müües esineb ka suuri hinnariske, mida tuleb arvestada.

Riik 2010 2011 2012 2013 2014

Taani 14,40 15,00 15,80 17,20 17,88

Soome 1,33 1,58 1,11 1,20 1,60

Holland 5,30 5,38 5,67 5,80 5,50

Poola 4,25 4,90 5,10 7,00 7,80

Eesti 0,20 0,19 0,18 0,17 0,17

Läti 0,37 0,36 0,40 0,50 0,70

Leedu 0,90 1,10 1,30 1,50 1,50

Hiina 15,50 16,00 16,50 31,00 30,00

kokku 53,90 57,43 60,47 79,80 82,30

Minginahkade tootmine kasvab mln tk

MEIE ETTEVÕTE PAKUB JÄRGNEVAID TEENUSEID:

• Tavaveod poolhaagistega 12–13,5 m

• Kallurveod – liiva, kruusa, killustiku jm puistematerjali vedu

• Suuremõõtmelised ja ülipikad veosed (pukkhaagised)

• Tööd raskeveotreileriga (põllu-, metsatöömasinate

jm raskete eriotstarbeliste masinate transport)

• Veoautode veermiku remont ja hooldus

B JÄRGNEVAID TEENUSEID:

OÜ Viisemar on suurte kogemustega transportteenuseid pakkuv eraettevõte. Tegutseme Eesti ja Euroopa turul juba üle 10 aasta. Praegu osutab transportteenuseid 10 veoautot erinevate agre-gaatidega. OÜ Viisemari tegevusaladeks on raskekaalulised ja suuremõõdulised veosed (nt silla-talad, sildkraanatalad, metsaülestöötamise masinad jt ülegabariidised raudbetoontooted).

KontaktLogistik (8–17): Heiki Mark

Telefon: +372 7494 786

Faks: +372 7494 717

GSM: +372 5669 1587

e-post: info@viisemar.ee

Vedusid teostame nii EESTIS • SOOMES • ROOTSIS • VENEMAAL • LÄTIS • LEEDUS

kui ka teistesse Euroopa riikidesse.

www.viisemar.ee

42

Ü R I T U S E D

Konverents „Terve loom ja tervislik toit 2016“ 2.–3. märtsil Eesti Maaülikoolis

Osalemine on tasuta, eelregist-reerimisega.

Konverentsi esimesel päeval saab ülevaate sigade Aafrika katku 2015. aasta puhangute epidemio-loogilise uuringu tulemustest ja Eesti sealihasektori väljavaadetest. Tutvustatakse mahetoidu kvalitee-diuuringute tulemusi, samuti pes-titsiidide esinemist Eesti korjeala-de mees ja suiras. Päeva teises pooles toimub kaks paralleelset sessiooni: ühe teema on toidutehnoloogia ja -hügieen, teisel loomakasvatus ja veterinaa-ria.3. märtsil on fookuses piimandus-sektor ja räägitakse ka uute tehno-loogiate nutika kasutamise võima-lustest. Päeva teises pooles toimuvad pa-ralleelsessioonid: toidutehnoloo-gia ja -hügieeni ning loomakasva-tuse ja veterinaaria teemal.

Konverentsi korraldab Eesti Maa-ülikooli veterinaarmeditsiini ja loo-makasvatuse instituut.

Täpsem info: www.terveloomjatervisliktoit.ee

Põllumehe suurüritused märtsis ja aprillisAiandusfoorum 201616. märtsil Viljandimaal EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonna-instituudi Polli Aiandusuuringu-te Keskuses

Osalemine eelregistreerimisega. Konverentsi korraldab Eesti Põl-

lumajandus-Kaubanduskoda. Täpsem info: www.epkk.ee

Teraviljafoorum 201622. märtsil Paide Kultuuri-keskuses

Osalemine eelregistreerimisega. Konverentsi korraldab Eesti Põl-

lumajandus-Kaubanduskoda. Täpsem info: www.epkk.ee

Konverents „AgroForum Mare Balticum 2016 – Environmentally Smart Agriculture“20.–21. aprillil Eesti Maaülikoolis

Osalemine eelregistreerimisega. Konverentsi töökeeled on inglise

ja vene keel. Konverentsi esimesel päeval rää-

gitakse keskkonnasäästlikust ja nutikast põllumajandusest, samu-ti põllumajanduse haavatavusest keskkonnamuutuste suhtes. Päe-va lõpetab ettekanne „Kes kontrol-

lib maailma põllumajandust? Rah-vusvaheliste suurkorporatsioonide roll riikide põllumajanduse aren-gus.“

Konverentsi teisel päeval on tee-maks nii geneetiliselt muundatud organismid ja tervislik toit.

Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, maaeluministee-rium jt organisatsioonid.

Täpsem info: www.agroforum.emu.ee

Maamess 201621.–23. aprillil Tartu Messikeskuses

Pilet maksab 5–8 eurot, perepi-let 15 eurot, alla 12-aastased lapsed pääsevad messile tasuta.

Maamess on kohtumispaik. Ko-gemusi, teavet ja kontakte saavad vahetada kohalikud ja välisettevõt-jad, töövahendite tootjad ja müü-jad, põllu- ja metsamehed, toiduai-netöösturid, aiandus- ja mesindus-huvilised.

Tänavu on Maamessi fookuses piim ja piimatooted. Toimuvad ka rahvusvaheline põllumajandusnäi-tus, puidutöötlemis- ja metsandus-näitus, toidumess ja aiandusnäitus.

Täpsem info: www.maamess.ee

MAAMESS 2015.

SÄRAV TOODE KANNAB KVALITEEDIMÄRKI*

Märgi taotlemiseks võta ühendust:Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda* info@epkk.ee ) 6009349

www.epkk.ee

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016Eesti Näituste messikeskuses

Lisainfo:Eesti Näituste AS

Pirita tee 28Tallinn 10127Tel 613 7335

e-post:estbuild@fair.eewww.fair.ee/eestiehitab