Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Politsei- ja Piirivalveameti riigihangete

läbiviimise kord“ lisa

1

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI

RIIGIHANGETE LÄBIVIIMISE KORD

I ÜLDSÄTTED

1.1 Riigihangete läbiviimise kord (edaspidi kord) reguleerib Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet) riigihangete planeerimist, ettevalmistamist ning läbiviimist.

1.2 Käesoleva korraga kehtestatakse ameti riigihangetega seotud asutusesisene töökorraldus ja protseduurireeglid, riigihangete kavandamise põhimõtted, asutusesisene vastutuse jaotus,

tagamaks riigihangete õiguspärane läbiviimine ja selge vastutuse jaotus. 1.3 Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS), siseministri

käskkirjaga kinnitatud Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise korra, peadirektori käskkirjaga kinnitatud eelarve, asutuse tegevuskava, teenuste ja

struktuuriüksuste tööplaanide koostamise ning eelarve kasutamise korra, lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korra, majandustehinguid tõendavate dokumentide liikumise korra, ameti dokumendihalduskorraga ning teiste ameti sisemist töökorraldust

reguleerivate õigusaktidega.

1.4 Riigihanke tulemusena sõlmitavate hankelepingute (sh raamlepingute) sõlmimise, muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord on sätestatud peadirektori käskkirjaga kinnitatud lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korras.

1.5 Riigisaladusega seotud eelarvest (eelarveklassifikaator 600) rahastatavate riigihangete

läbiviimine sh lepingute koostamine, kooskõlastamine ja sõlmimine on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnitatud riigisaladusega seotud eelarvevahenditest rahastatavate lepingute sõlmimise korras.

1.6 Korras kasutatavad terminid:

1.6.1 Riigihange on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt

olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihanked jagunevad vastavalt hankelepingu eeldatavale maksumusele (ilma käibemaksuta)

järgmiselt: 1.6.1.1 hange – riigihange, mille eeldatav maksumus on asjade ja teenuste

hankelepingu ning ideekonkursside korral suurem või võrdne 40 000

euroga, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral suurem või võrdne 250 000 euroga;

1.6.1.2 lihthange – riigihange, mille eeldatav maksumus on asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursside korral suurem või võrdne 10 000 euroga, kuid mis jääb alla 40 000 euro, ehitustööde hankelepingu ja

ehitustööde kontsessiooni korral riigihange, mille maksumus on suurem või võrdne 30 000 euroga, kuid mis jääb alla 250 000 euro;

2

1.6.1.3 lihtsustatud korras tellitavad teenused – RHS § 19 lõikes 1 ning sellest

tulenevalt CPV määruse VII lisas nimetatud ja § 1034 kohased teenused; 1.6.1.4 väikeost – riigihange, mille eeldatav maksumus asjade, teenuste ja

ideekonkursside korral jääb alla 10 000 euro ja ehitustööde või ehitustööde kontsessioonide korral jääb alla 30 000 euro.

1.6.2 Riigihanke erandid on RHS §-ides 14 ja § 1033 nimetatud riigihanked, mille

puhul hankija ei ole kohustatud RHS-is sätestatud korda rakendama. 1.6.3 Tsentraalsed riigihanked on Siseministeeriumi valitsemisala asutuste ühised

hanked, mille läbiviimine toimub ministri või tema poolt volitatud isiku otsuse kohaselt tsentraalselt (ühishanked). Tsentraalsete riigihangete all mõistetakse lisaks eeltoodule ka suuremahulisi ning olulisi riigihankeid (strateegilised

hanked), mis viiakse läbi teise asutuse nimel õigusaktide või ministri või tema poolt volitatud isiku otsuse alusel (nt välisabist rahastatavad riigihanked).

1.6.3.1 ühishanke läbiviimisel kaasatakse komisjoni töösse vähemalt üks liige igast riigihankega ühinenud asutusest, v.a juhul, kui vastav asutus seda esitada ei soovi.

1.6.4 Minikonkurss on ühe või enama lepingupartneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks läbiviidav (elektrooniline) menetlustoiming tellimuse

(pakkumuse esitamise ettepaneku) esitamiseks ja pakkumuse saamiseks. 1.6.5 Hankemenetleja on logistikabüroo hanke- ja lepingutalituse (edaspidi HLT)

juhataja poolt määratud ning vastava riigihanke hankedokumentides ja

hankekomisjoni moodustamise otsuses nimetatud HLT teenistuja. Hankemenetleja on ühtlasi riigihanke eest vastutav isik, kes tagab, et riigihange on läbiviidud kooskõlas korra ja RHS-ga ning vastutab riigihanke menetluse

õiguspärase läbiviimise eest. 1.6.6 Hankelepingu täitmise eest vastutav isik on ameti teenistuja, kes tagab, et

hankelepingut täidetakse vastavalt selles sätestatud tingimustele. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik määratakse vastavas hankelepingus ning tema täpsemad kohustused ja vastutuse ulatuse sätestab peadirektori käskkirjaga kinnitatud

lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise kord. 1.6.7 Volitatud eelarvejuht on ametis määratud isik, kellel on õigus teostada tehinguid

määratud summade piires eelarvekontode lõikes ning kooskõlastada kuludokumente.

1.6.8 Ostujuht on kaupade ja/või teenuste lõikes määratud isik, kes haldab ameti

üleselt nimetatud kaupade või teenuste soetamist järgides riigihangete seadust, töötades välja ostustandardid, koondades ostuvajadused jm. Ostujuhi määramise

kooskõlastab HLT juhataja eelnevalt ostujuhi vahetu juhiga. Ostujuhtide loetelu kinnitab logistikabüroo juhataja ja see asub P-kettal ning seda haldab HLT, kes korraldab vajadusel ostujuhtide loetelu muutmise.

1.6.8.1 kauba ja/või teenuse ostugrupi puhul millele ei ole ostujuhti määratud täidab käesolevas korras fikseeritud ostujuhi kohustusi ametisiseselt

(arendusosakonna poolt) määratud teenuse omanik, kellel on õigus ühekordselt läbi dokumendihaldussüsteemi volitada ameti teenistujat täitma ostujuhi ülesandeid.

1.6.9 Ostukorraldaja on lepingus fikseeritud, ostujuhi määratud või logistikabüroo teenistuja, kes korraldab määratud kaupade ja/või teenuste lõikes kaupade

soetamist ning teenuste tellimist ostuvajaduste põhjal kooskõlastatult ostujuhiga. 1.6.10 Komisjon on punktis 1.6.1.1 nimetatud riigihanke, punktis 1.6.2 nimetatud

riigihanke erandite läbiviimiseks ja riigihangete puhul, mida ei menetleta RHS §

25 lõike 1 alusel, peadirektori või tema poolt volitatud isiku otsuse või korraldusega moodustatud ajutine organ, kelle õigused, kohustused ja vastutus on

sätestatud käesolevas korras.

3

1.6.11 Komisjoni esimees on korra kohaselt määratud isik, kes juhib ja korraldab

riigihanke komisjoni tegevust, vastutab komisjoni poolt tehtud otsuste ning dokumentide sisulise ja tervikliku õigsuse eest.

1.6.12 Riigihankega seotud dokumendid on kõik vastava riigihanke ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud dokumendid, sh riigihanke protokollid, otsused, korraldused/käskkirjad, kirjavahetus huvitatud isikutega/pakkujatega/taotlejatega,

selgitused, teavitused, turuanalüüsid jms. Dokumendid koostatakse Delta sarjas „Hankemenetluse dokumendid sh otsused“ ja järjena riigihanke taotlusele.

1.6.13 Riigihanke taotlus on riigihanke algatamiseks ostujuhiga kooskõlastatult või ostujuhi poolt HLT-le korra lisas 2 toodud vormi kohaselt esitatud digitaalselt allkirjastatud dokument, mis peab sisaldama asja, teenuse või ehitustöö tehnilist

kirjeldust, turuanalüüsi ja vajadusel hankemenetluse liigi valiku põhjendust. 1.6.14 Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik on riigihanke taotluses

fikseeritud riigihanke tehnilise kirjelduse ettevalmistamise, koostamise ja turuanalüüsi läbiviimise, tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste põhjendatuse, õigsuse ning RHS-s sätestatud tingimustele vastavuse eest vastutav ameti

teenistuja, kellel on õigus vajadusel ka tehnilise kirjelduse muutmiseks. 1.6.15 Riigihanke tehniline kirjeldus on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu või ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on koostatud korra lisas

nr 3 etteantud juhendi alusel ja allkirjastatud digitaalselt selle koostaja poolt. Riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisega peab kaasnema turuanalüüs.

1.6.16 Turuanalüüs on korra lisas 4 etteantud juhendi kohaselt tehnilise kirjelduse eest

vastutava isiku poolt koostatud dokument, mille tulemusena selgitatakse välja missuguseid asju/teenuseid on turul võimalik kavandatava tehnilise kirjelduse

alusel pakkuda, samuti missugune on turu eeldatav hinnatase, tootmis- ja tarneajad, potentsiaalsete pakkujate ring jms. Turuanalüüs peab olema läbiviidud enne tehnilise kirjelduse koostamist ja allkirjastatud digitaalselt. Turuanalüüs on

aluseks tehnilise kirjelduse koostamisel, kvalifitseerimistingimuste seadmisel ja hankemenetluse liigi valikul.

1.6.17 Hankemenetluse liigi valiku põhjendus on põhjendus, milles sisaldub sisuline ja/või detailne tehniline põhjus, lähtuvalt hankeeseme spetsiifikast, miks avatud hankemenetluse kasutamine ei ole võimalik ja põhjendatud ning millistel

konkreetsetel seadusest tulenevatel alustel ja põhjustel on vajalik kasutada teistsugust hankemenetluse liiki. Põhjendus peab olema allkirjastatud digitaalselt

ning sisaldama asjakohased põhjendust tõendavaid ja/või toetavaid dokumente, selliste olemasolu korral, ning olema koostatud tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku poolt selliselt, et oleks võimalik üheselt aru saada hankemenetlusliigi

kasutamise põhjus. 1.6.18 Hankedokumendid on asjade, teenuste ja ehitustööde hangete korraldamiseks

koostatud ja RHS tingimustele vastavad hanke dokumendid. Dokumendid koostatakse Delta sarjas „Hankemenetluse dokumendid sh otsused“ ja järjena riigihanke taotlusele.

1.6.19 Tellimus on ostukorraldaja või ostujuhi poolt tarnijale kirja või e-posti teel esitatud soov asja, teenuse või ehitustöö ostmiseks.

1.7 Riigihangete korraldamise pädevus:

1.7.1 väikeostu viib läbi väikeostu ostukorraldaja vastavalt RHS ja käesoleva korra

tingimustele ning nõuetele; 1.7.2 minikonkursi viib läbi HLT teenistuja vastavalt RHS ja käesoleva korra

tingimustele ning nõuetele;

4

1.7.3 korra punktides 1.6.1.1 – 1.6.1.3 ja 1.6.2 nimetatud riigihanked viib läbi HLT

vastavalt RHS ja käesoleva korra tingimustele ning nõuetele; 1.7.4 tsentraalsed riigihanked viiakse läbi vastavalt Siseministeeriumi valitsemisala

riigihangete läbiviimise korrale. Tsentraalse riigihanke juurde, mida ei korralda amet, määrab ameti esindaja(d) ja pädevuse(d) otsusega logistikabüroo juhataja.

1.8 Komisjoni töö vorm on koosolek, vajadusel võib komisjoni töö korraldada elektrooniliselt. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees. Komisjoni tööd protokollib

riigihanke eest vastutav isik, kui ei lepita kokku teisiti. Komisjoni otsuse vormiks on protokolliline otsus. 1.8.1 hankemenetlusega seotud ja käesolevas korras fikseeritud dokumentide

kooskõlastamine Siseministeeriumi esindajaga toimub läbi dokumendihaldussüsteemi.

1.9 Riigihange, mille menetlusliigi valikut on vaja põhjendada (nt

väljakuulutamisega/väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus), alustatakse

logistikabüroo juhataja otsusega, milles määratakse kindlaks hankemenetluse liik, selle valiku põhjendus ja hankekomisjoni koosseis, selle õigused ja kohustused. Otsuse kavandi

koostab hankemenetleja, kooskõlastab selle hankekomisjoni liikmete vahetute juhtidega ja saadab pärast allkirjastamist teadmiseks hankekomisjoni liikmetele. Riigihanke läbiviimisel lähtutakse 5.peatüki regulatsioonist.

1.10 Raamlepingu alusel ostu sooritamine toimub vastavalt lepingute sõlmimise, muutmise ja

lõpetamise korrale.

1.11 Ameti esindaja riigihangete alaste auditite läbiviimisel on HLT juhataja.

1.12 Ameti esindaja(d) vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis määrab

logistikabüroo juhataja volikirjaga .

II RIIGIHANGETE KAVANDAMINE JA ETTEVALMISTAMINE

2.1 Ostujuhid on kohustatud planeerima keskselt kogu ameti vastava kauba/ostugrupi järgneva

aasta riigihanke vajadused ning esitama need jooksva aasta 30. oktoobriks HLT-le korra lisas 1 toodud vormil.

2.1.1 Riigihanke vajadus(ed) esitatakse koos hankeeseme(te) turuanalüüsi(de)ga (välja arvatud avatud hankemenetluse liigi kasutamise korral). Hanketaotluse esitamisel on võimalik turuanalüüsi uuendada vastavalt muutunud turusituatsioonile ja

esitada täiendav turuanalüüs.

2.2 Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel tuleb järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke läbiviimise üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija : 2.2.1 kasutama riigi rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt;

2.2.2 saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga; 2.2.3 tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.2.4 tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 2.2.5 kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik

isikutele tehtavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

2.2.6 tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel;

5

2.2.7 vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

2.2.8 võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

2.3 Riigihangete planeerimisel määrab ostujuht riigihanke eeldatava maksumuse vastavalt RHS §-dele 20–22 ja turuanalüüsi käigus kogutud andmetele.

2.4 Ostujuht on oma valdkonna kauba/ostugrupi ostude planeerimisel ning läbiviimisel kohustatud:

2.4.1 riigihangete planeerimisel lähtuma otstarbekusest ja põhimõttest, mille kohaselt samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad, teenused või ehitustööd tellitakse ühtse riigihankena nii, et kaetud on kogu ameti vajadused;

2.4.2 esitama riigihanke taotluse arvestades riigihanke menetluse läbiviimisele kuluvat aega, mis on hanke puhul üldjuhul 6 kuud ning lihthanke puhul üldjuhul 3 kuud.

2.5 Riigihanke ettevalmistamisel, läbiviimisel ning lepingu sõlmimisel ei või osaleda isikud,

kes on või kes on olnud pakkujaga/taotlejaga või riigihankest huvitatud isikuga sellistes

suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute erapooletuses. Nimetatud isikud teavitavad vastavate asjaolude ilmnemisest oma vahetut juhti, kes korraldab isiku

taandamise vastava riigihanke läbiviimisest. 2.5.1 Tehnilise kirjelduse koostamisel on keelatud kasutada isikute nõuandeid, kellel

võib tekkida huvidekonflikt seoses antud riigihankega.

2.6 HLT koostab ostujuhtide esitatud hankevajaduste alusel korra punktides 1.6.1.1 – 1.6.1.3 ja

1.6.2 kohta järgmise aasta hankekava projekti vastavalt korra lisale 1, kooskõlastab selle

ostujuhtidega ning korraldab selle edastamise Siseministeeriumile hiljemalt Siseministeeriumi valitsemisala riigihanget korras nimetatud tähtjaks.

2.7 HLT korraldab hankekava projekti ülevaatamise ning vajadusel korrigeerimise.

Korrigeeritud hankekava kooskõlastatakse ostujuhtidega, peadirektori asetäitjatega varade

alal ja arenduse alal ning eelarveteenistuse vanemaga. Hankekava kinnitatakse hiljemalt 14 tööpäeva jooksul pärast ameti eelarve kinnitamist peadirektor korraldusega.

2.8 Kinnitatud hankekava edastatakse viivitamatult Siseministeeriumile ja avalikustatakse

ameti kodulehel.

2.9 Riigihangete (v.a väikeostude) läbiviimine toimub eelarveaasta kohta kinnitatud hankekava

alusel. Riigihankeid võib erandkorras teostada hankekava väliselt riigihanke taotluse alusel, milles sisaldub põhjendus hanke kavas puudumise põhjuste osas.

2.10 Hankekava muudetakse peadirektori korraldusega teise kvartali viimasel nädalal.

III VÄIKEOSTU SOORITAMINE

3.1 Väikeoste sooritatakse järgides käesolevas korras, lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korras ning RHS-s sätestatud riigihanke läbiviimise põhimõtteid.

3.2 Väikeostud kooskõlastatakse ostujuhiga. Väikeostu sooritamise korral on väikeostu

õiguspärasuse eest vastutavaks isikuks konkreetset väikeostu korraldav ostujuht.

6

3.3 Ostujuht on kohustatud järgima, et väikeostuga on kaetud kogu ameti vajadused,

ühesuguste ostude kogumaksumus aasta jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ning kõik ostuks vajalikud toimingud on seaduslikud ja otstarbekad.

3.4 Ostu sooritamiseks edastab ameti teenistuja vahetu juhiga kooskõlastatud ostuvajaduse

ostukorraldajale, mis peab lähtuma teenistuslikust vajadusest ning riigieelarvevahendite

otstarbekast kasutamisest. Kui ostukorraldajat määratud ei ole, edastatakse ostuvajadus ostujuhile, kes korraldab ostuprotsessi.

3.5 Ostuvajadus peab sisaldama asja, teenuse või ehitustöö kirjeldust, mis võimaldab seda

üheselt tuvastada ning peadirektori käskkirjaga kinnitatud majandustehinguid tõendavate

dokumentide liikumise korras nõutud informatsiooni. Kui ostuvajaduse edastajal on olemas hinnapakkumisi/hinnapäringuid asja, teenuse või ehitustöö tellimiseks, siis edastab ta need

koos ostuvajadusega. 3.6 Ostukorraldaja koondab ostuvajadused ja edastab need 5 (viie) tööpäeva jooksul ostujuhile

kooskõlastamiseks. Ostujuht kontrollib ostuvajaduse sooritamiseks hankelepingu olemasolu ja annab edasised juhised ostu sooritamiseks.

3.7 Ostujuht hindab ostuvajaduse otstarbekust ja pöördub ostu sooritamise kooskõlastamiseks

volitatud eelarvejuhi poole, kes hindab eelarvevahendite olemasolu ja ostu vajalikkust. Kui

volitatud eelarvejuht peab ostuvajadust põhjendatuks ja eelarves on ostu sooritamiseks vajalikud vahendid, siis kooskõlastab esitatud ostuvajaduse. Kooskõlastamisega võetakse vastutus ostu teenistusliku vajalikkuse ning ostu teostamiseks vajalike vahendite olemasolu

eest eelarves. Kui volitatud eelarvejuht peab tellimust põhjendatuks, kuid ostu sooritamiseks vajalikke vahendeid eelarves ei ole, siis võib ta esitada taotluse eelarve

muutmiseks vastavalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud eelarve, asutuse tegevuskava, teenuste ja struktuuriüksuste tööplaanide koostamise ning eelarve kasutamise korrale. Volitatud eelarvejuht ei kooskõlasta sellisel juhul ostu sooritamist, vaid teavitab teenistujat

oma otsusest esitada eelarve muutmise taotlus.

3.8 Kui ostujuht ja/või volitatud eelarvejuht peab ostuvajadust osaliselt põhjendatuks või ei ole eelarves vahendeid põhjendatud ostuvajaduse täies mahus esitamiseks, siis võib ta anda kooskõlastuse tellimuse osaliseks esitamiseks. Kui ostuvajadus ei ole põhjendatud või

puuduvad selleks eelarvelised vahendid, siis jäetakse see kooskõlastamata.

3.9 Lepingu sõlmimiseks peab väikeostu sooritaja (ostujuht või ostukorraldaja) tagama tulenevalt lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korrast kõikide väikeostuga seotud dokumentide ja toimingute vormistamise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

nende registreerimise ja säilitamise dokumendihaldussüsteemis. Väikeostuga seotud dokumentide alla kuuluvad muuhulgas pakkumuse esitamise ettepanek, laekunud

pakkumused, pakkumuste otsuste teated koos sisuliste selgitustega.

IV LIHTHANGETE LÄBIVIIMINE

4.1 Lihthanke läbiviimiseks esitab ostujuht, või ameti teenistuja kooskõlastatult ostujuhiga, hiljemalt hankekavas fikseeritud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks korra lisas 2 toodud vormi kohase registreeritud riigihanke taotluse dokumendihaldussüsteemi kaudu HLT

juhatajale täitmiseks. Taotlus peab sisaldama korra punktidele 1.6.15 ja 1.6.16 vastavat tehnilist kirjeldust ning turuanalüüsi ja muud hankemenetluse läbiviimiseks vajalikku

olulist infot, sh vajadusel hankemenetluse liigi valiku põhjendust. Eelpool nimetatud

7

dokumendid peavad olema esitaja poolt allkirjastatud ja komplektsed ning kooskõlastatud

ostujuhi vahetu juhiga.

4.2 Lihthanke alustamise otsustab HLT juhataja, määrates dokumendihaldussüsteemis hankemenetleja ja juristi. HLT juhataja delegeerib riigihanke taotluse täitmiseks hankemenetlejale, kes kontrollib riigihanke taotluse vastavust korrale ning saadab

mittevastava taotluse tagasi puuduste kõrvaldamiseks, lisades tagasilükkamise põhjuse resolutsioonina ning teavitab tagasilükkamisest HLT juhatajat. Tagasilükatud taotluse osas

menetlus lõpetatakse ning riigihanke menetlemist alustatakse puuduseta taotluse laekumisel vastavalt korra punktis 4.1 reguleeritule.

4.3 Lihthanke menetlus viiakse läbi RHS § 182 sätestatud korras. Lihthanke korraldamiseks võib amet kehtestada hankedokumendi, lähtudes RHS põhimõtetest. Kui hankedokumenti

ei kehtestata, lähtub amet lihthanke korraldamisel RHS-s sätestatud riigihangete üldpõhimõtetest.

4.4 Lihthange algab lihthanke teate avaldamisega registris ning lõpeb RHS-s sätestatud juhtudel.

4.5 Lihthankega seotud dokumentide või hankedokumendi ettevalmistamine ja

avalikustamine:

4.5.1 dokumendid koostab hankemenetleja ning kooskõlastab need ostujuhi, tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga ja HLT juristiga. Dokumendid allkirjastab hankemenetleja ja HLT juhataja. Hanke dokumendid kinnitatakse üldjuhul 30-ne

tööpäeva jooksul; 4.5.2 hankemenetleja:

4.5.2.1 korraldab lihthanke avalikustamise vastavalt RHS-s sätestatud tingimustele ja vajadusel registreerib hankedokumentide väljastamise;

4.5.2.2 võtab vastu ja registreerib saabunud pakkumused või taotlused ning

vajadusel väljastab vastavasisulise tõendi (v.a e-menetluse puhul); 4.5.2.3 korraldab lihthanke kohta küsitud selgitustele vastuste andmise ja muud

korrast tulenevate kohustuste täitmise. 4.6 Pakkumuste avamine, pakkuja kõrvaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, läbirääkimiste

pidamine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine, pakkumuste tagasi lükkamine, hanke kehtetuks tunnistamine ning hankemenetluse lõpetamise otsustamine:

4.6.1 pakkumused avab hankemenetleja, kes kontrollib pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifikatsiooni vastavust, misjärel annab esialgse hinnangu ostujuhile, tehnilise kirjelduse eest vastutavale

isikule, juristile ja teistele hankemenetlusega seotud isikutele pakkuja või taotleja kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise otsuse osas ;

4.6.2 hankemenetleja edastab esitatud pakkumused tehnilise kirjelduse eest vastutavale isikule ja ostujuhile dokumendihaldussüsteemi kaudu arvamuse andmiseks ning juristile teadmiseks. Pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise

protokollilise ettepaneku koos põhjendustega riigihanke edukaks tunnistamise otsuse koostamiseks teevad tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja ostujuht.

Ettepanek koostatakse lähtudes hankeesemele seatud vastavustingimuste hindamisel tuvastatust (nt erinevuste ilmnemisel hankija tehnilise kirjelduse ja pakkuja pakkumuse osas) ja vormistatakse tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku

poolt, allkirjastatakse digitaalselt ettepaneku teinud isikute poolt. Koostatud ettepanek lisatakse failina arvamuse andmisel dokumendihaldussüsteemi;

8

4.6.3 hankemenetleja korraldab vajadusel pakkujatelt või taotlejatelt täiendavate

selgituste, andmete või dokumentide küsimise; 4.6.4 lihthanke käigus tehtavad otsuse projektid koostab hankemenetleja,

kooskõlastavad tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja ostujuht ning allkirjastab HLT jurist;

4.6.5 pakkuja kõrvaldamise, kvalifitseerimata jätmise, pakkumuse mittevastavaks

tunnistamise, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsuse, hanke kehtetuks tunnistamise või hankemenetluse lõpetamise otsuse peab kooskõlastama ka HLT

juhatajaga; 4.6.6 lihthanke läbiviimisel peetavad läbirääkimised korraldab hankemenetleja, kaasates

vajadusel HLT juristi;

4.6.7 lihthanke otsused peavad olema põhjendatud ning nende õigsuse eest vastutab hankemenetleja;

4.6.8 hankemenetleja teavitab kõiki pakkujaid lihthanke otsusest. 4.7 Hankelepingu sõlmimine:

4.7.1 hankemenetleja valmistab ette hankelepingu ning edastab selle kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks vastavalt lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise

korrale; 4.7.2 hankemenetleja edastab sõlmitud hankelepingu dokumendihaldussüsteemi kaudu

teadmiseks varahaldustalitusele (edaspidi VHT) majandushaldustarkvara SAP-i

kandmiseks, HLT juristile ja lepingus fikseeritud ostukorraldaja(te)le. Leping edastatakse täitmiseks hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule.

V HANGETE LÄBIVIIMINE

5.1 Hanke läbiviimiseks esitab ostujuht, või ameti teenistuja kooskõlastatult ostujuhiga,

hiljemalt hankekavas fikseeritud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks korra lisas 2 toodud

vormi kohase registreeritud riigihanke taotluse dokumendihaldussüsteemi kaudu HLT juhatajale täitmiseks. Taotlus peab sisaldama korra punktidele 1.6.15 ja 1.6.16 vastavat

tehnilist kirjeldust ning turuanalüüsi ja muud olulist infot, sh hankemenetluse liigi valiku põhjendust, hankemenetluse läbiviimiseks. Eelpool nimetatud dokumendid peavad olema esitaja poolt allkirjastatud ja komplektsed ning kooskõlastatud ostujuhi vahetu juhiga.

5.2 HLT juhataja delegeerib riigihanke taotluse täitmiseks hankemenetlejale, kes kontrollib

riigihanke taotluse vastavust korrale ning saadab mittevastava taotluse tagasi puuduste kõrvaldamiseks, lisades tagasilükkamise aluse resolutsioonina ning teavitab tagasilükkamisest HLT juhatajat. Tagasilükatud taotluse osas menetlus lõpetatakse ning

riigihanke menetlemist alustatakse puuduseta taotluse laekumisel vastavalt korra punktis 5.1 reguleeritule.

5.3 Hange alustatakse logistikabüroo juhataja otsusega, milles määratakse kindlaks

hankemenetluse liik, vajadusel selle valiku põhjendus ja hankekomisjoni koosseis ning

riigihanke eest vastutav isik. Otsuse kavandi koostab hankemenetleja, kooskõlastab selle hankekomisjoni liikmete vahetute juhtidega ja saadab pärast allkirjastamist teadmiseks

hankekomisjoni liikmetele, kirjeldatud tegevusi ei pea sooritama siseministeeriumi esindaja osas.

5.4 Hankekomisjon koosneb järgmistest liikmetest, kelle hulgast HLT juhataja määrab komisjoni esimehe:

5.4.1 ostujuht;

9

5.4.2 riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

5.4.3 HLT jurist ja/või juhataja; 5.4.4 vajadusel ostujuhi ettepanekul riigihankega ostetava asja või teenust kasutava

valdkonna esindaja; 5.4.5 rahvusvahelist piirmäära ületava hanke korral Siseministeeriumi esindaja, kes

määratakse Siseministeeriumi poolt.

5.5 Hankekomisjoni esimehel on õigus kaasata hankekomisjoni töösse ka teisi ameti

teenistujaid. 5.6 Kui ametis puudub riigihanke eseme spetsiifilisuse tõttu tehnilise kirjelduse koostamiseks

piisav tehniline pädevus kaasab tehnilist kirjeldust ettevalmistav teenistuja sõltumatu(d) vastavate tehniliste teadmistega isiku(d) ehk eksperdi(d), kes eelnevalt kinnitavad

kirjalikult enda nõusolekut ja sõltumatust. Tehnilise kirjelduse koostamisel on keelatud kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võivad olla riigihankega seoses ärihuvid.

5.7 Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni tööst võtab osa üle poole hankekomisjoni koosseisust, sealhulgas hankekomisjoni esimees. Kui hankekomisjoni

arvamused jagunevad võrdselt, on otsustavaks hankekomisjoni esimehe arvamus. 5.8 Hankekomisjoni pädevus:

5.8.1 osalemine hankedokumentide ja hanketeate ettevalmistamises; 5.8.2 pakkumuste avamine; 5.8.3 pakkujate/taotlejate kvalifitseerimistingimustele- ja pakkumuste

vastavuse/mittevastavuse kontrollimine ning ettepanekute tegemine nimetatud otsuste väljaandmiseks;

5.8.4 pakkumuste hindamine ja võrdlemine ning eduka pakkuja kinnitamiseks ettepaneku tegemine;

5.8.5 hankedokumentide muutmine;

5.8.6 ettepaneku tegemine kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks; 5.8.7 ettepaneku tegemine pakkuja/taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks;

5.8.8 hankelepingu ettevalmistamisel osalemine; 5.8.9 ettepaneku tegemine hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta; 5.8.10 läbirääkimistega hankemenetluse korral läbirääkimistel osalemine;

5.8.11 ettepanekute tegemine riigihanke kohta saabunud küsimustele vastamiseks; 5.8.12 seisukoha andmine teistes riigihanke menetlusega seotud küsimustes.

5.9 Hankemenetleja pädevus:

5.9.1 hankedokumentide koostamine (v.a tehniline kirjeldus) ja hankekomisjoni

nõustamine hankega seonduvates küsimustes; 5.9.2 hankega seotud dokumentide registreerimine ja säilitamine

dokumendihaldussüsteemis, v.a e-riigihangete registris olevad dokumendid; 5.9.3 pakkumuste avamine, pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise

aluste kontrollimine;

5.9.4 hankega seotud kannete tegemine riigihangete registrisse, sh riigihanke aruannete esitamine.

5.10 Hankedokumendi ettevalmistamine ja avalikustamine:

5.10.1 hankedokumendid koostab hankemenetleja, kooskõlastavad hankekomisjoni

liikmed ja HLT juhataja ning allkirjastavad hankemenetleja ja hankekomisjoni esimees. Hankedokumendid kinnitatakse üldjuhul 30-ne tööpäeva jooksul.

5.10.2 hankemenetleja:

10

5.10.2.1 korraldab hanke avalikustamise vastavalt RHS-s sätestatud tingimustele

ja vajadusel registreerib hankedokumentide väljastamise; 5.10.2.2 võtab vastu ja registreerib saabunud pakkumused või taotlused ning

vajadusel väljastab vastavasisulise tõendi (v.a e-menetluse puhul); 5.10.2.3 korraldab hanke kohta küsitud selgitustele vastuste andmise.

5.11 Pakkumuste avamine, pakkuja kõrvaldamine, pakkujate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine, pakkumuste

tagasi lükkamine, hanke kehtetuks tunnistamine ning hankemenetluse lõpetamise otsustamine: 5.11.1 pakkumused avab hankemenetleja, kes kontrollib pakkuja või taotleja

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifitseerimistingimustele vastavust, misjärel annab esialgse hinnangu

komisjoni liikmetele pakkuja või taotleja kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise otsuse osas;

5.11.2 hankemenetleja edastab esitatud pakkumused punktides 5.4.1, 5.4.2 ja 5.4.4

nimetatud komisjoni liikmetele dokumendihaldussüsteemi kaudu arvamuse andmiseks ning teistele komisjoniliikmetele teadmiseks. Pakkumuste vastavaks

tunnistamise või tagasilükkamise protokollilise ettepaneku koos põhjendustega teevad komisjoni esimehele punktides 5.4.1, 5.4.2 ja 5.4.4 nimetatud komisjoni liikmed. Ettepanek koostatakse lähtudes hankeesemele seatud vastavustingimuste

hindamisel tuvastatust (nt erinevuste ilmnemisel hankija tehnilise kirjelduse ja pakkuja pakkumuse osas) ja vormistatakse punktis 5.4.2 nimetatud isiku poolt. Ettepanek kooskõlastatakse punktis 5.4.4 nimetatud isiku poolt ning

allkirjastatakse digitaalselt punktis 5.4.1 nimetatud isiku poolt. Koostatud ettepanek lisatakse failina arvamuse andmisel dokumendihaldussüsteemi;

5.11.3 hankemenetleja korraldab vajadusel pakkujatelt või taotlejatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimise;

5.11.4 hanke käigus tehtavad otsuse projektid koostab hankemenetleja ;

5.11.5 pakkuja kõrvaldamise, kvalifitseerimata jätmise, pakkumuse mittevastavaks tunnistamise, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsuse, hanke kehtetuks

tunnistamise või hankemenetluse lõpetamise otsuse peab kooskõlastama ka HLT juhatajaga;

5.11.6 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses kajastatakse kõik hankemenetluse

käigus tehtud otsused (sh protokollilised otsused) ja otsuse kooskõlastavad kõik komisjoni liikmed ning allkirjastavad hankemenetleja ja hankekomisjoni esimees;

5.11.7 hankekomisjoni otsused peavad olema põhjendatud ning nende õigsuse eest vastutab hankekomisjoni esimees;

5.11.8 hankemenetleja teavitab kõiki pakkujaid hankekomisjoni otsusest.

5.12 Lepingu sõlmimine:

5.12.1 hankemenetleja valmistab ette hankelepingu ning edastab selle kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks vastavalt lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korrale;

5.12.2 hankemenetleja edastab sõlmitud hankelepingu dokumendihaldussüsteemi kaudu teadmiseks varahaldustalitusele (edaspidi VHT) majandushaldustarkvara SAP-i

kandmiseks, HLT juristile ja lepingus fikseeritud ostukorraldaja(te)le. Leping edastatakse täitmiseks hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule.

VI LIHTSUSTATUD KORRAS TELLITAVAD TEENUSED

11

6.1 Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel:

6.1.1 lähtutakse väikeostu kohta käivatest sätetest, kui tellitava teenuse maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 10 000 euro;

6.1.2 lähtutakse lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korrast, kui tellitava teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on suurem või võrdne 10 000 euroga, kuid mis jääb alla 40 000 euro;

6.1.3 lähtutakse korra punktist 4, kui tellitava teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot.

VII MINIKONKURSS

7.1 Minikonkursi korraldamiseks esitab ostujuht, või ameti teenistuja kooskõlastatult

ostujuhiga, vastavasisulise taotluse dokumendihaldussüsteemi kaudu HLT juhatajale täitmiseks 30 kalendripäevase täitmise tähtajaga.

7.2 Minikonkursi korraldamiseks vajalikud dokumendid koostab HLT teenistuja ja allkirjastab HLT juhataja. Minikonkursi dokumendis peavad sisalduma hankelepingu sõlmimiseks

vajalikud tingimused (kogus, tarneaeg, hind jt raamlepingus sätestamata tingimused). 7.3 Minikonkursiga seotud dokumentide ja toimingute vormistamise kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning nende registreerimise ja säilitamise dokumendihaldussüsteemis korraldab HLT teenistuja. Konkursiga seotud dokumentide hulka kuuluvad muuhulgas pakkumuse esitamise ettepanek, laekunud pakkumused ning otsused koos põhjendustega.

7.4 Pakkumused avab ning minikonkursi otsuse, milles märgitakse edukas pakkumus koos

põhjendusega, koostab HLT teenistuja ja allkirjastab HLT juhataja. Allkirjastatud otsus edastatakse pakkujatele kolme tööpäeva jooksul, misjärel korraldatakse lepingu sõlmimine minikonkursi eduka pakkujaga.

VIII ERAND

8.1 Erandi kasutamine on lubatud vaid äärmuslikel ja põhjendatud juhtudel, kui esinevad RHS-

st tulenevad alused. Erandi läbiviimise otsus peab olema nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud.

8.2 Erandi kasutamiseks esitab ostujuht, või ameti teenistuja kooskõlastatult ostujuhiga, läbi

dokumendihaldussüsteemi HLT juhatajale täitmiseks korra lisas 2 toodud vormi kohase

registreeritud riigihanke taotluse, mis sisaldab erandi kasutamise motiveeritud põhjendust vastavalt lisas 5 toodud vormile, korra punktile 1.6.15 vastavat tehnilist kirjeldust ja muud

infot erandi alusel lepingu sõlmimiseks. Eespool nimetatud dokumendid peavad olema kooskõlastatud ostujuhi vahetu juhiga. Hankekavas kinnitamata riigihanke puhul kooskõlastatakse riigihanke taotlus eelnevalt eelarveteenistuse vanemaga.

8.3 Erandi kasutamine otsustatakse korraldusega, milles märgitakse erandi kasutamise

põhjendus, moodustatakse lepingu sõlmimise ettevalmistamiseks komisjon ning määratakse kindlaks komisjoni õigused, kohustused ja töökorraldus. Komisjoni peavad kuuluma vähemalt vastava kauba/ostugrupi ostujuht, HLT juhataja või HLT jurist.

12

8.4 Korralduse erandi kasutamise otsustamiseks kooskõlastavad komisjoni liikmete vahetud

juhid, logistikabüroo juhataja ja peadirektori asetäitja varade alal ning allkirjastab peadirektor.

8.5 Riigi oluliste julgeolekuhuvidega seotud erandi kasutamine (RHS § 1033 lõike 1 punkt 3 ja

§ 14 lõike 1 punkti 2 alusel) kooskõlastatakse eelnevalt Siseministeeriumi sisejulgeoleku

asekantsleriga.

8.6 Kaitse-ja julgeolekuvaldkonna riigihangete (51 peatükk) menetlemisel lähtutakse RHS-st ja korrast, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

IX SISETEHING

9.1 RHS-s sätestatud sisetehingu lepingu sõlmimine toimub korda järgimata. Lepingu sõlmimisel lähtutakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud lepingute sõlmimise, muutmise

ja lõpetamise korrast.

X JÄRELEVALVE

10.1 Ostujuht on oma valdkonna kauba/ostugrupi ostude läbiviimisel kohustatud perioodiliselt jälgima, et ameti ostuvajadused oleksid korraldatud kooskõlas RHS ja käesoleva korraga. 10.1.1 Ostujuht koordineerib oma valdkonna kauba/ostugrupi ostukorraldajaid ning

teostab järelevalvet nende tegevuse osas st jälgib ostukorraldajate poolt sooritatavate ostude nõuetepärasust. Rikkumiste ilmnemisel konsulteerib volitatud

eelarvejuhi ja HLT juhatajaga, kellega üheskoos otsustatakse kuidas kujunenud olukord lahendada.

10.1.2 Ostujuht informeerib volitatud eelarvejuhti ja HLT juhatajat kui ameti poolt

sooritatud ostude RHS-s sätestatud piirmäärad hakkavad lähenema või lepingu mahud hakkavad täituma.

10.2 Hankelepingu täitmise järelevalve on reguleeritud peadirektori käskkirjaga kinnitatud

lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korras.

13

Politsei- ja Piirivalveameti riigihangete läbiviimise korra läbiviimise korra lisa 1

HANKEKAVA VORM

Nr

Eelarve

konto või

viide

välisabile

Ostujuht/eelarve

juht/projektijuht

Riigihanke

ese

Eeldatav

maksumus

(EUR,

km-ta)

Hankemenetluse liik (võib selguda

ja/või muutuda

tehnilise

kirjelduse

edastamisel)

Riigihanke

taotluse

esitamise

tähtaeg

Hankelepingu

kestus

Hankelepingu

eeldatav

sõlmimise aeg

Riigihanke

tehnilise

kirjelduse eest

vastutav isik

Märkused

*korra punkt 2.4.2 kohaselt peab riigihanke taotlus olema menetluse läbiviimisele eelnevalt esitatud üldjuhul 6 kuud ning lihthanke puhul üldjuhul 3 kuud enne hankelepingu sõlmimise soovitavat aega.

.

14

Politsei- ja Piirivalveameti riigihangete läbiviimise korra läbiviimise korra lisa 2

RIIGIHANKE TAOTLUS (esitatakse koos tehnilise kirjelduse ja turuanalüüsiga)

Üldandmed

Ostujuhi nimi

Volitatud eelarvejuhi või

projektijuhi nimi

Eelarvekonto

Finantseerimisallikas

(nt: riigieelarve; investeeringud;

VPF vms)

Hankekavas kinnitatud (JAH/EI).

Kui riigihange ei sisaldu

hankekavas lisada põhjendus selle

puudumise osas

Lepingu kontaktisik(ud)

Riigihanke andmed

Riigihanke nimetus

(ingliskeelse hanke puhul nimetus

ka inglise keeles)

Hange on osadeks jaotatud

(JAH/EI) (Näita ära osade jaotus)

Riigihanke eeldatav maksumus

(EUR, km-ta)

(Osadeks jaotamise korral märgi

iga osa maksumus eraldi)

Hankelepingu eeldatav sõlmimise

tähtaeg

Soovitav hankelepingu kestus

Hankekomisjoni või töögrupi andmed

Riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik

Hankekomisjoni liikmed (täita

riigihangete korral, mille eeldatav maksumus ületab 40 000 eurot)

Tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku asendusliige:

Välisekspert:

15

Politsei- ja Piirivalveameti riigihangete läbiviimise korra läbiviimise korra lisa 3

TEHNILISE KIRJELDUSE KOOSTAMISE JUHEND

1. Tehniline kirjeldus on tellitavatele teenustele või ostetavatele asjadele esitatavate nõuete selge, täpne ja täielik määratlus, mis võimaldab pakkujatel leida esitatud nõuetele vastava

lahenduse.

2. Tehniline kirjeldus koosneb nõuetest, millele teenused või asjad peavad vastama, et hanke raames pakutav täidaks lõppkasutaja vajadused.

3. Tehniline kirjeldus esitab nõudeid asjade toimimisele või teenuse tulemustele, sisaldades valikuliselt aga detailselt järgmist:

3.1 nõudeid tehnilistele parameetritele (min. ja max.) ja teostusele; 3.2 nõudeid funktsionaalsusele, toimimisele ja tulemustele; 3.3 nõudeid materjalidele;

3.4 nõudeid markeerimisele ja pakendamisele; 3.5 nõudeid kasutajamugavusele või näiteks politseitööks sobivusele;

3.6 viiteid siseriiklikele ja rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele ja standarditele; 3.7 vajadusel nõudeid ühildumisele vastava valdkonna samalaadsete asjade või

teenustega;

3.8 muid olulisi tunnuseid hanke eseme kohta; 3.9 teenuste puhul ka teenuse kättesaadavust (millistes asukohtades, millistel aegadel,

millise tihedusega jne) ning nõudeid selle teostusele ja kvaliteedile; 3.10 kui hankemenetlus viiakse läbi inglise keeles, siis tuleb tehniline kirjeldus

koostada eesti ja inglise keeles.

4. Riigihanke tehniline kirjeldus peab olema koostatud RHS-s sätestatud korras ja põhimõttel,

et see ei kahjustaks turul valitsevat konkurentsi ega looks põhjendamatuid eeliseid kindlatele toodetele või pakkujatele. Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid

takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

5. Tehnilise kirjelduse koostamisel tuleb vältida konkurentsi piiravaid nõudeid, näiteks eelistada ühte tootjat ja kaubamärki, s.h ainult ühele tootjale omaste parameetrite nimetamist.

6. Valdkonna spetsiifiliste nõuete väljatöötamise, asjakohase terminoloogia kasutamise,

standarditele vastavuse ning oluliste tunnuste ja nõuete loetelu täpsuse eest vastutab tehnilise kirjelduse eest vastutav isik, kaasates vajadusel vastava valdkonna eksperte nii valitsemisala seest kui ka väljastpoolt.

7. Tootja esindajate ja välisekspertidega suhtlemisel kasutatakse võimalusel alati kirjalikku

taasesitamist võimaldavat vormi (e-mail, kiri või faks). 8. Tehnilise kirjelduse detailsusaste on oluline iga hanke õnnestumisele – mida täpsemalt

osatakse kirjeldada nõudeid soovitud asjadele või teenustele, seda tõenäolisem on lõppkasutaja jaoks sobivaima lahenduseni jõudmine.

16

Politsei- ja Piirivalveameti riigihangete läbiviimise korra läbiviimise korra lisa 4

TURUANALÜÜSI KOOSTAMISE JUHEND

1. Turuanalüüsi koostamisel võib kasutada nii eelnevate samalaadsete hangete kogemusi kui

ka avalikku inforuumi (sh internet, perioodika, messikülastused, tooteesitlused jne) või ka

kirjalikult taasesitatavas vormis küsimusi või hinnapäringuid vastavate asjade või teenuste pakkujatele.

2. Hinnapäring ei tohi olla kuidagi siduv lepingu sõlmimiseks, vaid indikatiivne sisend asja

või teenuse kohta info saamiseks ning hankemahu eelarvestamiseks.

3. Võimalusel tuleb hinnapäring teha mitmele samalaadsete asjade tootjale või teenuse

osutajale. 4. Turuanalüüs peab minimaalselt sisaldama järgmist:

4.1 asja või teenuse lühikirjeldus; 4.2 turul samalaadseid asju või teenuseid pakkuvate ettevõtete loetelu;

4.3 turu valitsev hinnatase samalaadsetele asjadele või teenustele, sh ka alternatiivsetele lahendustele;

4.4 asjade puhul kogustest tulenevad eeldatavad tootmis- ja tarneajad;

4.5 teenuste puhul lisaks teenuse kättesaadavus (asukohad, lahtiolekuajad jne) ja pakkujate tehnilisele kompetentsile esitatavad nõuded ning pakkujate loetelu, kes

nimetatud tingimustele vastavad.

17

Politsei- ja Piirivalveameti riigihangete läbiviimise korra läbiviimise korra lisa 5

TAOTLUS RIIGIHANKE ERANDI LÄBIVIIMISEKS

(taotlust menetletakse kooskõlas RSVS-ga)

Hanke nimetus_________________________________________________________________

Hankelepingu eeldatav maksumus: (ilma km-ta)______________________________________

Rahastamisallikas: _____________________________________________________________ Millise RHS sätte alusel kavatasetakse riigihanke erand läbi viia (tuua välja konkreetne alus):

(RHS § 1033 lõike 1 punkt 3 ja § 14 lõike 1 punkti 2 alusel põhjusel, et tegemist on riigi oluliste

julgeolekuhuvidega). Viide õigusaktile mille alusel on erandi läbiviimine vajalik: _____________________________

Ostetava asja või teenuse lühikirjeldus:

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Erandi kasutamise põhjendus ja analüüs1:

1) Kas hange sisaldab kaitset vajavat teavet mis on otseselt seotud julgeolekuga ja mille avaldamine ohustaks riigi olulist julgeolekuhuvi? 2 Milles see seisneb? 3 Tuua välja

objektiivselt tuvastatavad riigi olulised julgeolekuhuvid koos põhjenduste ja faktiliste asjaoludega (mitte subjektiivsed)?4

_____________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

1 Hankija peab tagama ja näitama, et konkreetne meede on tuvastatud oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks kohane

ja et vastav meede ei lähe kvaliteedi ja kvantiteedi poolest kaugemale, kui antud eesmärgi täitmiseks otseselt vajalik . 2 Hankijal on kohustus tõendada, et kaitset vajav teave on otseselt seotud julgeolekuga ning selle avaldamine

ohustaks riigi olulist julgeolekuhuvi. Mitte igasuguse julgeolekuhuvi kaitsmise soov ei ole aluseks

hankeregulatsiooni kohaldamata jätmiseks, vaid ainult riigi oluline julgeolekuhuvi. 3 Oluline on siinjuures oluliste julgeolekuhuvide ning hangitava varustuse või teenuse vaheline otsene ning

lahutamatu seos. 4 Lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest asjas C-615/10 ei ole erandile tuginemisega seonduvalt mitte oluline see, kes on

hankija, vaid see, mida hangitakse ja kas selle avaldamise riskid on otseselt ning lahutamatult seotud riigi oluliste

julgeolekuhuvidega

18

2) Millist informatsiooni ei tohi avaldada?

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________ 3) Kellele informatsiooni ei tohi avaldada?

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________ 4) Miks ei piisa teabe kaitsmiseks RHS 51 peatüki5 sätetest, mis on loodud spetsiaalselt

riigisaladuse ja tundliku info kaitsmiseks (ehk kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked)?6

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

5) Millisel põhjustel võib riigihanget läbi viies oluline riigi julgeolekuhuvi ohtu sattuda?7 Tuua välja konkreetsed põhjused.

_____________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

6) Kes on erandi läbiviimisel potentsiaalsed pakkujad:

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________

7) Miks just need pakkujad?

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

8) Kuidas erandit kasutades on riigi olulised julgeolekuhuvid kaitstud? _____________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

5 RHS 5

1 peatükki on loodud kõik võimalused riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmiseks riigihangetel

6 Enne erandi kohaldamise kaalumist peab olema täiesti selge, et RHS ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2009/81/EÜ, 13.07.2009 ettenähtud meetmed, mis on üle võetud ka RHS-i, ei ole piisavad selleks, et salastatud

teavet kaitsta ning ohtu võib sattuda riigi oluline julgeolekuhuvi 7 Hankija peab vajaduse korral olema suuteline tõendama, et tema kehtestatud piirang on kohane ja proportsionaalne

riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.