Põhjavesi

Maigi Astok Esitlusest “Eesti siseveed 9.klassile”

Maigi Astok

PÕHJAVESI

Maigi Astok

Mõisted:• PÕHJAVESIMaakoore ülemises osas kivimite vahel

olevvesi• MINERAALVESIRohkelt lahustunud mineraalaineid

sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline.• TERMAALVESIPõhjavesi, mis on kuumenenud tänukuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas

Maigi Astok

PÕHJAVESI KUJUNEB SADEMETE IMBUMISEL PINNASESSE

PÕHJAVESI SAAB TÄIENDUST• SOODEST• JÄRVEDEST• JÕGEDEST imbub vesi

pinnasesse

Maigi Astok

• VETT LÄBILASKEV KIHTlaseb vett vabalt läbikoosneb moreenist, kruusast, liivast, liivakivist ja lõhelisest lubjakivist

• VETTKANDEVKIHTkus vesi saab liikuda vabalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas, seal kujuneb põhjavesikoosneb liivast, kruusast, moreenist, liivakivist ja lõhelisest lubjakivist

• VETTPIDAV KIHTlaseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist

Maigi Astok

Maigi Astok

PÕHJAVEE KASUTAMINE:

• JOOGIVESI• TÖÖSTUSED• PÕLLUMAJANDUS• MINERAALVESI JOOGIKS OMA

TERVISTAVATE OMADUSTEGA

Maigi Astok

PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD• Tööstusjäätmete või reostuse

juhtimine veekogudesse, pinnasesse,

• Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),

• Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ),

• Olmereostus, prügilad

Maigi Astok

Eesti puurkaevude vesi pärineb eri sügavustelt, alates pinnakatte setetest kuni aluspõhja settekivimiteni. Millised tunnused iseloomustava maapinnalähedast

kiire veevahetusega põhjavett ja sügavamates kihtides nõrga veevahetusega põhjavett?

• vesi ringleb liivakivides ja paekivilõhedes• vesi liigub pinnakatte liiva – kruusa setetes• vesi pärineb varasemaist geoloogilistest ajastutest• vesi moodustub peamiselt maasse imbuvaist

sademetest• põhjavesi voolab ise puurkaevust välja• põhjavesi on surveta• puurkaevude rajamine on odav• puurkaevude rajamine on kallis• vesi võib olla soolakas ja lubjakivi tõttu kare• vesi on mage ja pehme nagu vihmavesi• puurkaevude sügavus on kuni 500 m• puurkaevude sügavus on umbes 50 m• kergesti reostuv• reostusoht väiksem

Maigi Astok

Maigi Astok

Kasutatud materjalid

• L.-K. Pihlak A. Tõnisson geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa

• http://www.freewebs.com/margeku• commons.wikimedia.org/wiki • Külli Relve ppt• www.botany.ut.ee/BOI_tudengile/

TO_oppetool.html• lemill.net/content/webpages/soo-pildiesitlus• http://web.zone.ee/raplaktnk/• pildid.tostamaa.ee/loodus_t08/index.html