Pirita kaitsealased objektid ja puhkealad
-
Upload
tallinna-keskkonnaamet -
Category
Documents
-
view
247 -
download
0
description
Transcript of Pirita kaitsealased objektid ja puhkealad
1
PIRITAKaitsealused objektid ja puhkealad
2
Tallinn tahab 2018. aastaks saada Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle sihi saavutamine nõuab meilt vastutusrikast tööd, et linn vastaks paljudele keskkonnanõuetele: rohealad peavad olema kõigile kättesaadavad ja üldkasutatavad, välisõhu kvaliteet ning mürareostus, jäätmekäitlus, veetarbimine ja reoveepuhastus vastama nõuetele. Rohelise ja keskkonnasäästliku linna kuvandit aitavad igati luua keskkonnahoidlikud ja turvalised, väga hea veekvaliteediga supelrannad ning lähialade hästi toimiv loodusväärtuste taristu, mis võimaldavad linlastel meeldivalt puhkust veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida ja heaperemehelikult kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli nimel.
Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea
Rand, meri ja kaunis loodus on need märksõnad, mis on meelitanud Piritale ikka ja alati tuhandeid inimesi. Korras ja puhas linnaosa on meie elanike uhkus ja külaliste rõõm. Selleks, et Pirital oleks alati mõnus olla ja lahkudes tekiks soov siia tagasi tulla, tuleb meil koos Pirita keskkonda hoida ja kaitsta. Soovin meeldivat ja keskkonnasõbralikku ajaveetmist Pirital!
Tõnis MölderPirita linnaosa vanem
veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida
kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli
Tallinlaste armastatud puhkepiirkond Pirita paikneb Tallinna kirdeosas. Pirita on populaarne nii suvel kui ka talvel, sest siin saab nii rannas supelda kui
ka metsas jalutada või suusatada. Lillepi park on rulluisutajate meelispaik, kus on rajatud spetsiaalne rulluisutee. Ühtlasi leiavad Pirital tegevust purjetajad, ujujad, jalgratturid, suusatajad, kergejõustiklased ja tervisesportlased.
Pirita keskus kujunes kloostri lähedusse, see asutati 15. sajandil Tallinna kodanike algatusel. Kolmelööviline kirik valmis 1436. aastal Pirita jõe kaldale maale, mille oli kloostrile kinkinud Liivimaa ordu. Kloostri põhikiri koostati Rootsis Vadstena emakloostris Birgitta Gudmarssoni ehk Püha Birgitta juhatusel. Püha Birgittale pühendatud kloostri nimest tuleneb ka Pirita nimi. Pirita klooster purustati Liivi sõjas. Säilinud on kiriku monumentaalne lääneviil, seinad ning alusmüürid. Kloostri varemetes korraldatakse suvel kontserte. Varemete kõrval tegutseb brigitiinide ordu uus klooster.
3
Pirita klooster
1. Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid.
2. Hoia loodust! 3. Rannas käitu ja tegutse nii, et
tahad siia ise tagasi tulla.4. Pallimäng segab teisi suvitajaid,
see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal.
5. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud, kui tood prügikasti ka teiste maha jäetud prügi.
Rannas käija meelespea
ESMAABI / VETELPÄÄSTEPOLITSEITOITLUSTUSJOOGIVESIWCINVA WCINVATERASSDUŠŠASUTE SIIN
KAUBANDUSKESKUSKIOSKPARKLABUSSIPEATUSTAKSOPEATUSSURFIKLUBIPANKMINIGOLFINFOSTEND
UJUMINE OHUTU OLE ETTEVAATLIK
Rannahoone
Rannaala
PIRITASEIKLUSPARK
SINILIPU SUPLUSALA
PiritaLinnaosaValitsus
6. Lõket teha ja grillida võib ainult tähistatud lõkkeplatsidel.
7. Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid.
8. Lemmikloomad jäta koju.9. Jalgrattaga võib sõita üksnes
jalgrattateel, mitte rannas.10. Rannas ei ole lubatud telkida
ega hobustega sõita.11. Auto pargi parklasse.
Rannas käija meelespea
LIPUMASTLASTE MÄNGUALATRENAŽÖÖRIDE ALASURFI VETTEMINEKU ALAVÕRKPALLI ALAJALGPALLI ALAPRÜGIUJUMISRANDJALGRATTA PARKLA
VEEVÕTU ANALÜÜSI KOHTKOERTEGA JALUTAMISE KEELDVALVATAV SUPLUSALAKERGLIIKLUSTEE
OLE ETTEVAATLIK UJUMINE OHTLIK JÄLGI OHULIPPE
Rannaala
SINILIPU SUPLUSALA
VALVATAV SUPLUSALASUPLUSALA
VIIMSIMETSAKASTI
Soosepa raba
Ta l l i n n al a h t
PIRITA
MERIVÄLJA
MÄHE
LEPIKU
LAIAKÜLA
KLOOSTRIMETSA
KOSE
KURISTIKU
MAARJAMÄE
Merivälja kai
Miiduranna
sadam
Pirita jahisadam
PiritaSpordikeskus
Tallinnateletorn
TallinnaBotaanikaaed
Pirita LinnaosaValitsus
NARVA MNT
MER
IVÄ
LJA
TE
E
RANNA TEE
PIRITA
TEE
PÄRN
AM
ÄE TEE
RANDVERE TEE
RANDVERE TEE
KLOOSTRIMETSA TEE
RANDVERE TEE
Kose tee
Kose tee
Lüka
ti te
e
Läänemere tee
Uss
imäe
tee
Kase
Lepiku
Hõbekuuse tee
Lodjapuu tee
Viimsi teeIda
tee
Künnapuu
Tam
me
Purd
e
Urv
a
Astla tee
Oblika tee
Aianduse tee
Kupra tee
tee
Kõiv
u
Puhkekodu tee
Sirptiiva
Leediku
Äigrumäe tee
Põdrakanepi tee
Liivamäe tee
Äigru
mäe
tee
Päevakoera
Sompa tee
tee
Uduselja
Kase
Pung
a
Kusl
apuu
Pähk
li
Haljas tee
Rummu tee
Kalmuse tee
Kaunis
Hiie
Vabaõhukooli tee
Rahvakooli t
Mesika tee
Nurmiku
Vormsi
Jahe tee
Mat
ka te
e
Mähe tee
Laur
i
Kõdra tee
Vabarna tee
Pojengi tee
Priimula tee
Vabarna tee
Kressi teeArnika tee
Liilia
tee
Nelgi tee
Nelgi
Daa
liate
e
Astri tee
tee
Lään
ete
e
Ranniku tee
Haa
viku
tee
Lõhm
use
Kesktee
Paju
Tõru
Lehi
se
Papli
Sara
puu
Kihnu
Tolmuka tee
Lahe tee
Miiduranna tee
Kose tee
Lepa
Saar
e
Metsavahi tee
Kalamehe tee
Mõr
ra te
e
Tõusutee
Vaate
Salu
tee
Lääne tee
Viirp
uu te
e
tee
Kesktee
JaanikuE.Särgava allee
Jääraku tee
Puhkekodu tee
Som
pa te
e
Mugula tee
Aiandusetee
Arnika teeJasm
iini tee
Kumm
eli tee
Jasmiini tee
Nurm
enuku
tee
tee
Võra te
e tee
Tuule
tee
tee
Varju
Met
sako
oli
Lõos
ilma
tee
Lepi
ku
Kiviaia
Regat
i pst
Kalda tee Tare tee
Jaan
ilille
t
Mesika p
Varsaallika
Jahimehe tee
Kellu
ka t
ee
Veer
iku
tee
Tarja
ÖölasePikse-
peni
Kõlviku
Kirsi
Mur
eli t
ee
Pirni tee
Leedri tee
Lodumetsa tee
Pald
erja
ni
Ubalehe tee
Padriku tee
Võsa tee Nõo tee
Heki tee
Aiatee
tee
Suislepa tee
Juga
puu
tee
tee
Mäe
pealse te
e
tee
Rukkilille tee
Maikellukese tee
Lille herne
tee
Angervaksa te
eTarvase te
e
Vaksiku
tee
Täpiku
Lumiku
Kiviaiatee
Priisle tee
Vaba
õhuk
ooli
teeHelmiku teeteeHaljas
tee
Kose
põi
k
Kosemetsa
Lepa
p
Maarjamäe
Uduselja
Vaht
ram
äe te
eSi
nila
dva
tee
Kast
evar
re te
eSo
ovõh
a te
e
Uss
ilaka
tee Vilu tee
Kuus
enõm
me
tee
Suplusepst
Purje
Mas
ti
Andr
ekse
tee
Toom
iku
Sitska
Lehiku
Lauri
Puki
tee
Loop
eals
e
Pajustiku te
e
Mäh
e-Ka
asik
u te
e
Jumik
a tee
tee
tee
tee
tee
teeMerivälja
park
Kloostrimets
Metsakalmistu
Piritakalmistuja kabel
Piritakalmistuja kabel
Lillepi park
P irit a j õ g i
Pirita jõeorumaastikukaitseala
5
10
11
3
9
2
4
7
6
8
1
© REGIO 20121:25 000
KL-12-032
300 600 m0
1. Lillepi park
2. Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel
3. Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus
4. Kalevi Jahtklubi
5. Pirita kloostri varemed
6. Pirita muul
7. Pirita rand
8. Merivälja kai
9. Metsakalmistu
10. Tallinna Botaanikaaed
11. Tallinna Teletorn
Pirita seikluspark
Sini
lipu
supl
usal
a
VIIMSIMETSAKASTI
Soosepa raba
Ta l l i n n al a h t
PIRITA
MERIVÄLJA
MÄHE
LEPIKU
LAIAKÜLA
KLOOSTRIMETSA
KOSE
KURISTIKU
MAARJAMÄE
Merivälja kai
Miiduranna
sadam
Pirita jahisadam
PiritaSpordikeskus
Tallinnateletorn
TallinnaBotaanikaaed
Pirita LinnaosaValitsus
NARVA MNT
MER
IVÄ
LJA
TE
E
RANNA TEE
PIRITA
TEE
PÄRN
AM
ÄE TEE
RANDVERE TEE
RANDVERE TEE
KLOOSTRIMETSA TEE
RANDVERE TEE
Kose tee
Kose tee
Lüka
ti te
e
Läänemere tee
Uss
imäe
tee
Kase
Lepiku
Hõbekuuse tee
Lodjapuu tee
Viimsi teeIda
tee
Künnapuu
Tam
me
Purd
e
Urv
a
Astla tee
Oblika tee
Aianduse tee
Kupra tee
tee
Kõiv
u
Puhkekodu tee
Sirptiiva
Leediku
Äigrumäe tee
Põdrakanepi tee
Liivamäe tee
Äigru
mäe
tee
Päevakoera
Sompa tee
tee
Uduselja
Kase
Pung
a
Kusl
apuu
Pähk
li
Haljas tee
Rummu tee
Kalmuse tee
Kaunis
Hiie
Vabaõhukooli tee
Rahvakooli t
Mesika tee
Nurmiku
Vormsi
Jahe tee
Mat
ka te
e
Mähe tee
Laur
i
Kõdra tee
Vabarna tee
Pojengi tee
Priimula tee
Vabarna tee
Kressi teeArnika tee
Liilia
tee
Nelgi tee
NelgiD
aalia
tee
Astri tee
tee
Lään
ete
e
Ranniku tee
Haa
viku
tee
Lõhm
use
Kesktee
Paju
Tõru
Lehi
se
Papli
Sara
puu
Kihnu
Tolmuka tee
Lahe tee
Miiduranna tee
Kose tee
Lepa
Saar
e
Metsavahi tee
Kalamehe tee
Mõr
ra te
e
Tõusutee
Vaate
Salu
tee
Lääne tee
Viirp
uu te
e
tee
Kesktee
JaanikuE.Särgava allee
Jääraku tee
Puhkekodu tee
Som
pa te
e
Mugula tee
Aiandusetee
Arnika teeJasm
iini tee
Kumm
eli tee
Jasmiini tee
Nurm
enuku
tee
tee
Võra te
e tee
Tuule
tee
tee
Varju
Met
sako
oli
Lõos
ilma
tee
Lepi
ku
Kiviaia
Regat
i pst
Kalda tee Tare tee
Jaan
ilille
t
Mesika p
Varsaallika
Jahimehe tee
Kellu
ka t
ee
Veer
iku
tee
Tarja
ÖölasePikse-
peni
Kõlviku
Kirsi
Mur
eli t
ee
Pirni tee
Leedri tee
Lodumetsa tee
Pald
erja
ni
Ubalehe tee
Padriku tee
Võsa tee Nõo tee
Heki tee
Aiatee
tee
Suislepa tee
Juga
puu
tee
tee
Mäe
pealse te
e
tee
Rukkilille tee
Maikellukese tee
Lille herne
tee
Angervaksa te
eTarvase te
e
Vaksiku
tee
Täpiku
Lumiku
Kiviaiatee
Priisle tee
Vaba
õhuk
ooli
teeHelmiku teeteeHaljas
tee
Kose
põi
k
Kosemetsa
Lepa
p
Maarjamäe
Uduselja
Vaht
ram
äe te
eSi
nila
dva
tee
Kast
evar
re te
eSo
ovõh
a te
e
Uss
ilaka
tee Vilu tee
Kuus
enõm
me
tee
Suplusepst
Purje
Mas
ti
Andr
ekse
tee
Toom
iku
Sitska
Lehiku
Lauri
Puki
tee
Loop
eals
e
Pajustiku te
e
Mäh
e-Ka
asik
u te
e
Jumik
a tee
tee
tee
tee
tee
tee
Meriväljapark
Kloostrimets
Metsakalmistu
Piritakalmistuja kabel
Piritakalmistuja kabel
Lillepi park
P irit a j õ g i
Pirita jõeorumaastikukaitseala
5
10
11
3
9
2
4
7
6
8
1
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Uss
imäe
tee
Priisle tee
Priisle tee
Priisle tee
Priisle tee
Priisle tee
© REGIO 20121:25 000
KL-12-032
300 600 m0
1. Lillepi park
2. Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel
3. Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus
4. Kalevi Jahtklubi
5. Pirita kloostri varemed
6. Pirita muul
7. Pirita rand
8. Merivälja kai
9. Metsakalmistu
10. Tallinna Botaanikaaed
11. Tallinna Teletorn
Pirita discgol�ala
Pirita jõe linnapoolsel kaldal, Pirita kalmistu taga asub Kochide perekonna kalmistu koos muinsuskaitsealuse kabeliga. See on kahekorruseline kollakatest tellistest ehitis kõrge maakivist sokliga.
Tallinna linna osa on Pirita olnud alates 1940. aastast. Enne seda paiknesid siin suvituspiirkonnad, millest on aja jooksul kujunenud peamiselt ühepereelamutega elurajoonid.
Pirita randa hakati korrastama 1925. aastal, kui Kloostrimetsa sanatoorium rentis 60 aastaks mereäärse metsatuka Pirita jõest kuni Meriväljani. Pirita rannamännik on istutatud luidete kinnistamise otstarbel. Esimesed männid istutati 1860. aastatel Viimsi mõisa eestvõttel. Üldse on siin puid istutatud kolmes jaos. Pirita jõe poolne noorem metsaosa on istutatud 20. sajandi algul. Rannikupoolsed puud on ühesuunaliste tuulte mõjul kasvanud kaldu ja neil on ühekülgsed võrad.
Ala muudavad mitmekesiseks ojad – Teesuuoja ja Mähe oja, mille ümber on kujunenud lehtpuuosalusega puistu, kus kõrvuti mändidega kasvavad sanglepad ja hallid lepad.
Euroopa Liidu suplusvee direktiivi järgi määratakse kindlaks suplusvee kvaliteet: kas väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet on hinnanud Pirita ranna vee direktiivi nõuete järgi väga heaks, vt http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html. 8
Pirita on rikas kaitsealuste objektide poolest. Rändrahnudest on kaitse all Aia peatuse rändrahn,
Aianduse kivi, Astla kivi, Kuradisadul, Lükati rahn, Merivälja hiidrahn, Merivälja Suurkivi, Väina tee kivi ja Suurekivi rahn. Kaitstakse Maarjamäe paekallast ja selle jalamil olevaid Varsaallikaid,
Pärnamäe maasäärt ja Lükati paljandit.
Kaitse all on samuti Lillepi park ning aiad Hõbekuuse tee 31 / Tuule tn 3b ja Väina tee 4.
Üksikpuudest on kaitse alla võetud arukase ja euroopa lehise leinavormid Pirita kloostri kalmistul, suur harilik pärn (Kose tee 57) ja kaks põlist harilikku tamme (Põõsa tee 1).
Maarjamäe klindil on haruldaste mägi-kadakkaera, püstkiviriku, aasnelgi ja musta tuhkpuu püsikasvukoht. Kait sealustest taimedest kasvavad Pirital veel roomav öövilge, laia-lehine neiuvaip, roosa merikann, kummeli-võtmehein, küür-lemmel, harilik
Lükati rahn
9
Aas-karukell
ungrukold, alpi nurmikas, kare jürilill, balti sõrmkäpp, mets-kevadik, väikeseõiene hiirehernes, aas-karukell, pruun raunjalg ning sisse tooduna harilik käokuld ja Gmelini kilbirohi.
Leitud on viit liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, suur-videvlane, veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir.
Pirita jõgi on koduks teistelegi kaitset vajavatele liiki-dele, nagu lõhe, võldas, hink ja paksukojaline jõekarp.
Pirita ranna lõunapoolse osa lähedal algab Pirita jõeoru maastikukaitseala. Kaitseala loodi 1957. aastal ja praegu on selle pindala 703,2 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada jõeoru terrasse, paljandeid ja taimekooslusi ning metsi, samuti mitmekesiseid kasvukohti ja elupaiku. Kaitsealal kasvab umbes 650 looduslikku taimeliiki; alal on loendatud üle 120 linnuliigi, millest ligi 100 on pesitsejad; Pirita jõe alamjooksul elab umbes 25 liiki kalu.
Pirita jõeoru maastikukaitsealal asub Tallinna Botaanikaaed, kus on enam kui 50 aasta vältel rajatud taimeriigi mitmekesisust kajastavad kollektsioonid, kus leidub ligikaudu 8500 nimetust taimi. Botaanikaaias on kaks looduse õpperada: üks tutvustab maastikukaitseala erilaadseid kooslusi ja teine Kloostrimetsa sood.
Pirita jõeoru maastikukaitseala
10
Gmelini kilbirohi
Tallinna Botaanikaaias tegutseb looduskool, kes korraldab õpilastele õppekavakohaseid üritusi botaanikaaia territooriumil ja kasvuhoonetes.
Tallinna Botaanikaaed on lahti iga päev. Suvel saab avamaakollektsioone imetleda kell 10–20, kasvuhooneid kell 11–18. Talvel on avamaakollektsioonid lahti kell 11–17, kasvuhooned kell 11–16. Botaanikaaeda viivad kesklinnast bussid nr. 34A ja 38 (Kloostrimetsa peatus), Lasnamäe poolt buss nr. 49. Peale selle peatuvad Kloostrimetsa peatuses Tallinn City Touri bussid.
Tallinna Botaanikaaia vahetus läheduses asub 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn, mille 170 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt näeb Pirita ja Muuga metsi, Tallinna vanalinna ja Läänemerd.
* * *
Pirita ranna valdaja on Pirita Linnaosa Valitsus, tel 645 7600, [email protected]
Järelevalvet teeb Terviseameti Põhja talitus, tel 694 3727, [email protected]
Väljaandja: Tallinna KeskkonnaametKoostajad: Sirje Aher ja Olev Abner Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher, Olev Abner, Märt HoltsmannKujundus: MTÜ Loodusajakiri, R. Kask
11
Tallinna Botaanikaaed
12
Tallinna Keskkonnaamet2014
Ökomärgist „Sinilipp“ haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE).
www.blueflag.org