:\-TIINii\ilF

ENAT

d)r/l;fuA,"%*h_ten

Originaall tlitel:

Anatole FranceL'ILE DES PINGOUINS

Paris 1924*

T6lkinud Heano Ralandi

Kunstiliselt kujundanud Juon Jensen

EESSONA

Ehk kfill v6ib tunduda, et mind koidavad iipris mitme-kcsised meelelahutused, on minu elul siiski vaid tiks-:linus eesmdrk: olen end tervenisti piihendanud tihe suuregrlaani tiiideviimisele. Ma kirjutan pingviinide ajalugu.'Icrotan selle kallal usinalt ega lase ennast kohutadasagedastest raskustest, mis m6nikord paistavad olevatiileoddsmatud.

Tuhnisin mullas, otsides selle rahva maap6ue maetudrndlestusmdrke. Inimeste esimesed raamatud olid kivid,Ma uurisin kive, mida voib pidada pingviinide kdigevanemateks ajaraamatuteks. Ookeani kaldal ma kae-vasin lahti puutumata hauakiinka, ja nagu see tavakson kujunenud, leidsin sealt riinikivist kirveid, pronks-rn66ku, rooma miinte ja iihe kahekiimne-sou'lise raha-tiiki Prantsusmaa kuninga Louis-Philippe I kujutusega.

Mis puutub ajaloolisse aega, siis siin oli mulle suu-rcks abiks Beargardeni kloostri munga Johannes Talpakroonika. Sellest allikast join ma seda suuremal s66mul,ct pingviinide ajaloo kohta pole hiimarast keskajast teisiilrikuid leida.

Xlll sajandist alates oleme rikkamad, rikkamad, agartritte 6nnelikumad. Ajalugu kirjutada on otsatult raske.l(rrnagi ei voi teada, kuidas stindmused tegelikult tol-tttttsid, ja ajalookirjutaja kitsikus kasvab sedam6oda,ttrirla rohkem leidub firikuid. Kui m6nda sfindmust tun-lrrl<se vaid tiheainsa tunnistaja kaudu, siis ndustutakseIr.nra seletusega ilma pikema kdhklemiseta. Kaksipidi-nlv;rrnused tekivad aga siis, kui iihest ja samast siind-rttrrscst k6neleb mitu tunnistajat: nende seletused onnlirti vasturZiiikivad ja alati kokkusobimatud.

Knhtlemata on vahel viga mdjuvaid teaduslikke p6h-

Jcndusi, mis sunnivad eelistama fiht tunnistajat teisele.Ent kunagi ei ole need p6hjendused nii tugevad, et nadoleksid tile meie kirgedest, meie eelarvamustest, meieomakasupiiiidlikkusest ja saaksid v6itu sellest kerge-meelsuse vaimust, mis on omane k6igile tdsistele ini-mestele. Seet6ttu valgustame ajaloolisi siindmusi alatiomakasupfi fidl ikult ja kerglaselt.

Pihtisin mitmetele dpetatud arheoloogidele ja paleo-graafidele kodumaal ja vSdrsil neist raskustest, mida mapingviinide ajaloo kirjutamisel tunda sain. Mind tabasnende pdlgus. Nad vaatasid mind kaastundliku naeratu-sega, mis niiis iitlevat: <Kas meie kirjutame siis aja-lusu? Kas me otsime siis mdnest tekstist v6i dokumen-dist oisimatki elu vdi tde terakest? Me vaid avaldametekstid ja see on k6ik. Me hoiame hoolikalt kinni kiria-tShest. Ainult kirjatSht on usaldusvddrne ia kindel.Vaim ei ole seda mitte; ideed on vaid fantaasia. Aialoo-kiriutajal on vaja tublisti upsakust ja ebatavalist rirOtte-lendu!>>

K6ike seda lugesin ma meie Spetatud paleograafideoilgust ja naeratusest ning vestlus nendeqa vdttis multhoopiski 'iulguse. Ent kord, kui ma pdrast k6nelust rlhevEljapaistva sigillograafiga olin veelgi rohkem masen-datud kui tavaliselt, hakkasin ma jdrsku endamisi arut-lema ja tulin m6ttele: <K6igest hoolimata on ajaloo-lased siiski olemas, nende sugu pole maa pealt mittesoqtuks kadunud. Viis vdi kuus neist on veel Humanitaar-teaduste Akadeemiasse alles jiidnud. Nad ei avaldatekste, vaid kirjutavad ajalugu. Nemad kindlasti ei tulemulle iitlema, et ainult upsakas inimene asub seda laadit66 kallale.>

See m6te andis mulle uut julgust.Jiirgmisel pdeval kiilastasin ma iihte nende hulgast -v5ga terase vaimuga vanakest..lMu harra,> ritlesin ma talle, <tulen teie suurtelt koge-

mustelt abi otsima. Ma niien rasket vaeva ajaloo kirju-tarnisega, aga k6ik mu t6o jookseb tiihja.>

Ta kehitas olgu ja vastas:<<Armas hiirra, milleks te ennast n6nda vaevate ajaloo

koostamisega, kuna teil ometi ei tarvitse teha muud, kui

1

rnaha kirjutada kdige tuntumaist, nagu see kombeks on?Kui teil on mdni uus seisukoht, mdni originaalne idee, kuite valgustate inimesi ja asju monest ootamatust vaate-punlitist, siis te rillatate lugejat. Kuid lugeja ei armastarillatusi. Ajaloolisest teosest otsib ta ikka neidsamururnalusi, mida ta juba tunneb. Kui te katsute tedaharida, siis te ainult.alandate ja vihastate teda. ArgepriLidke teda valgustada - ta piStab karjuma, et solva-letcrna tdekspidamisi.

l(as. arvate, ta, <et oleksin lugu-pcctud ja aus egu olen, kui ma olek-sin pannud. o sse midagi uudset? Jalllls on uudsu I>'I'a t6usis piisti. Tdnasin teda lahkuse eest ja astusinrrl<se poole, ent ta peatas mind:

<Veel paar s6na: kui soovite oma raamatule soodsatvrrstuvottu, siis 2irge polake rihtki parajat juhust, etst,llcs iilistada neid voorusi, millele -rajaheb -iihiskond:

irrrstust rikkuse vastu, vagu tundeid, isedranis agav;rt:ste alandlikku meelt, mis on korra alusmriririks. Kinni-lrr11c, mu hdrra, et aadliseisuse ja iandar-rrrt'clia tekkimisest teie teoses kogu sellerrrrlcrrtusega, mida n sioonid v?idrivad. Andkerrroista, et teie ei eita tileloomulikku, kui seda esineb.Nr,irl tingimusi tdites on teil heas seltskonnas edu.>>

t\lrr rnotlesin nende teravmeelsete mdrkuste tile jiireleJir pidasin neid hoolsasti silmas.

Siinkohal ei ole minu rilesandeks kdsitleda pingviinelrrrrt: nende muundumist. Need olevused saavad minuo',,rlts alles sellest hetkest peale, kui nad viiljuvad zoo-l,',';'i;1 raamidest ja astuvad ajaloo ning teoloogia vald-11,'s1,lr. Need, keda suur ja pLiha Madl inimesteks muutis,r'lr,l l-cpoolest pingviinid, kuid selle asja kohta tulebl,,,lri;rlikumaid seletusi anda, sest tdnapdeval voib termi-r'rl,,r1rli1 kergesti segadust siinnitada.

-

Meie, prantslased, nimetame pingviiniks tiht arkti-liste alade lindu, kes kuulub algiliste perekonda. Tuu-kerlinnnks nimetame :d'ht Spheniscidae liiki, kes elLrtsebantarktilistes meredes. Niisamr-rti toimib nriiteks kahdrra G. Lecointe <<Belgica> reisi kirjelduses: I

<K6igist lindudest, kelle elupaigaks on Gerlache'i

'r'din,>> kirjutab ta, <<on kahtlemata koige huvitavamadtuukerlinnud. M6nikord, ent ekslikult, nimetatakse neidl6un ap ingviinideks.>

Kuid doktor J.-B. Charcot kinnitab otse vastupidiselt,et ainukesed ehtsad pingviinid on Antarktises elutsevadlinnud, keda meie nimetame tuukerlindudeks. Ta toobp6hjenduseks se1le, et kui h IMagalhaes'i neemele j6udsid, npinguinos, - kindlasti nende ranimetada tuukerlinnud niiiidsest peale pingviinideks,kuidas siis nimetada pingviine? Doktor J.-B. Charcotei lausu sellest s6nakestki, ja paistab, et ta ei kavatseselle iile kiiilnev6rragi muret tunda.2

Ent olgu! Kas tema tuukerlinnud pingviinideks ristidav6i ilmber'ristida, selles asjas tuleb edaspidi kokkuleppida. Ja kui doktor Charcot neid tutvustas, siison tal ka 6igus neile nime anda. Aga lubagu taviihemalt p6hjamaa pingviinidel jddda pingviinideks.Meil oleksid siis p6hja- ja l6unapingviinid, Antarktiseja Arktise pingviinid, algilised ehk endised pingviinid jaSpheniscidae'd ehk endised tuukerlinnud. See tekitabv6ib-olla segadust ornitoloogide seas, kelle mureks ons6udialaliste kirjeldamine ja liigitamine. Nad kiisivadkahtlemata, kas iiksainus nimi sobib kahele perekon-nale, kelledest fiks elutseb iihel ja teine teisel poolusel,ning kes mitmes suhtes - ja nimelt noka, tiivanukkideja varvaste poolest lahku lijhevad. Mis aga minussepuutub, siis lepin mina selle segadusega 6ige kergesti.Kuigi minu pingviinid hdrra .I.-B. Charcot' omadestm6neti erinevad, siiski paistavad neil hoopis arvukamadja tihtsamad tunnusmdrgid kokku langevat. Nii fihed

1 G. Lecointe. Au pays des manchots. Bruxelles, I904, in-8".2 J.-B. Charcot. Journal de I'exp6dition antarctique frangaise

1903-1905. Paris, in-8o.

6

krri teised torkavad silma oma tdsise ja vagura olemi-s0ga, naljaka vddrikusega, usaldava s6bralikkusega,trruheda heasfidamlikkusega ja oma kditumisega, mison tihtaegu kohmakas ja pidulik. Nii iihed kui tei-sed on rahulikud, ohtrasdnalised, maiad igasugustelevaatemdngudele, armastavad tegelda avalikkude asja-rlcga ja on vdib-olla kdrgemalseisjate peale pisutkldedad.

Tott 6elda pole minu p6hjanabalaste tiivanukid kae-trrd mitte soomustega, vaid viiikeste sulgedega, ningrrcnde jalad on pisut rohkem tagapool kui lSunanabalas-k'1. Siiski k6nnivad nad niisama sirgelt ja pristi pairring koigutavad ennast samasuguse vddrikusega. Nendefilcmine nokapool (os sublime) pole k6ige tuhisem poh-lrrs, mis apostli eksitusse viis, kui ta neid inimesteksgr irlas.

Pean tunnistama, et kdesolev t66 kuulub vana koolirrjllugude hulka; ta esitab iiksteisele jdrgnevaid srind-rrrrrsi, millest on j56nud mdlestus, ja nditab niipalju kuivrlimalik nende p6hjusi ja tagajdrgi. See on pigeml<rrnst kui teadus. Vdidetakse, et selline meetod eirrrlrulda enam tdpsust n6udvaid vairne ia et muistsetl(liot tuleb tdnapdeval pidada lobiseval<s kaardimooriks.Viiib toesti juhtuda, et tulevikus muutub ajalugu hoopisnrrldusvdSrsemaks, saab meie elutingimuste ajalooks jalr;rl<l<ab 6petama, milliseid saadusi mingi rahvas selletvoi teisel ajajdrgul koigil oma elualadel valmistas jaf rrrvitas. Taoline ajalugu pole siis enam kunst, vaid tea-rlrrs, ja ta voib uhkeldada tdpsusega, mida vanas aja-lrros ei leidu. Ent selleks, et ta teoks saaks, on vajalolrrrtu palju statistikat, mis seniajani on k6igil rahvas-lr,l, criti aga pingviinidel, iipris puudulik. On v6imalik,,.1 rusaegsed rahvad loovad kord selliseks ajalooksvrri:rlikud eeldused. Kuid mis puutub inimsoo senisesserrrcrrcmiskdiku, siis kardan, et selles osas peame ikkagil''l)l)irna vanaviisilise jutustusega. Huvi niisuguse jutus-Irr,;r. vastu oleneb aga k6igepealt jutustaja m6tteteravu-,rr,,rl ia ausameelsusest.

nllrhvaste elu,> fitles iiks suur Alca kirianik, <onhrrriliiiide, viletsuste ja p66rasuste lSimedest kootudl(;urtT;rs.> Pingviinidega on lugu samuti kui k6igi teiste

rahvastega, ent ometi voib nende ajaloos leida imetlus-vdiirseid episoode, ja ma loodan, et olen need esitanud6iges valguses.

Pingviinid jiiid kauaks ajaks s6jahimulisteks. Uksnende hulgast, Jacquot Filosoof, on maalinud nende ise-loomustuseks viiikese kombepildi, mille ma siin dra toonja mida vOib kahtlemata ldbirga'lugeda:

<Viimaste Drakoniidide ajal riindas tark Gratianus

Majaisand, noor ja tugevpiima ja leivaga.

Kui delfiinide maa filosoofkosutanud, s6nas ta:

mees, kostitas Gratianust

oli end selle lihtsa einega

<Armsa maa armsad elanikud. ma tiinan teid. Siinlehvib koikjal r65mu, iiksmeele ja rahu hingus.>

Kui ta n6nda r:izikis, liiks mooda karjane, miingidesoma vileoillil marssi.

<<Kust bn pririt see nii elav viis?> krjsis Gratianus.v6itluslaul sojast delfiinide vastu,>> vastasSiin laulab seda igariks. Viiikesed lapseda enne kui nad rddkima 6pivad. Meie olemepingviinid.>

<<Ja teie ei armasta delfiine?><Me vihkame neid.>>dVlispiirast te neid vihkate?><Te ktisite veel? Kas ei ole delfiinid siis pingviinide

naabrid?><Kahtlemata.><<Noh ndete, sellepdrast pingviinid vihkavadki del-

fiine.><Kas see on siis p6hjus?>

I

riiircs. Selles kitsas orus, mida miied igast kfiljest pii-rirvad, on ainult see ktila ja meie oma. Oleme vaenu-Jrrlal. Iga kord, kui meie ja naaberkiila poisid vastamisisirtrrvad, s6imavad ja peksavad nad iiksteist. Kuidasvirite siis arvata, et pingviinid ei peaks mitte delfiinidevrrcnlased olema? Kas teie ei tea siis, mis on pairio-lisrn? Vaid kaks hiiiiet t6useb minu rinnast: <Elagulrirrgviinid! Surm delfiinidele!>>

I(olmeteistkrimne sajandi vdltel s6disid pingviinidlrrrrgematul ohinal ja muutliku Snnega koikide maailmar';rlrvaste vastu. Ent siis ttidisid nad m6ne aastaga sel-It'st, mida olid nii kaua armastanud, ja hakkasid tuliseltt'rrlru taotlema, kusjuures nad ilmutasid vddrikat, entsiilirst piiiidlikkust. Kindralid harjusid iipris kergestist,llc uue mottelaadiga; kogu nende sdjaviigi - ohvit-sr,rid, allohvitserid ja sodurid, nekrutid ja veteranid -k,,lrancsid sellega r66msal meelel; ainult paberimdiirijadjrr raamatukogurotid kaebasid selle rile ning rikspdinisjrrlrrtud jiiid lohutamatuks.

.Scesama Jacquot Filosoof kirjutas iihe 6petliku loo,krrs ta lopsakal ja naljakal viisil kirjeldab inimeste mit-trrcsrrguseid tegusid. Ta poimis sellesse mitmeid joonirrrrn kodumaa ajaloost. Mdned ktisisid tema kdest, mil-l,'l,s ta krill niisuguse pentsiku loo kirjutas ja millist tuluvrrilis tema arvates sellest olla isamaale.

<'l'ulu on suur,> vastas filosoof. <Kui pingviinid neie-v;rrl orna tegusid n6nda pahupidi pooratult ja ilma iga-'rillrilsc aupaisteta, mis koditaks nende enesearmastust,'trri lrakkavad nad nende tile oigemini otsustama ja saa-v;r,l chk targemaks.>

Alrr ci tahtnud sellest ajaloost midagi niisugust vdljaI'rll;r, mis voiks huvitada kunstnikke. Selles leidub pea-irrl,li pingviinide keskaegsest maalikunstist, ja kui see;rr';rtiilik ei kujunenud nii tdielikuks, nagu ma oleksinr,r r,yi1111d, siis ei saa seda mitte minu sriiiks panna -rr'llr,:; voib veenduda igariks, kes loeb hirmsat lugu,tttrlliltla ma kriesoleva eess6na l6Oetan.

| ;iirrLrd aasta juunikuus tuli mdl mote ndutada selgustlrirr;'''i{nide maalikunsti tekkimise ja arenerniskdigul','lri,r lrirra Fulgence Tapirilt, <Maalikunsti, skulptuuril,r ,rrlritcktuuri rildise ajaloo> 6petatud autorilt.

Mind juhatati tema t6dtuppa, ja sealt, ruloogakirjutuslaua ddrest, hiiglakorge paberikuhja varjust,leidsin ma tillukese, uskumatult liihinzigeliku mehikese,kelle silmad kuldraamidega prillide taga vahetpidamatapilkusid.

Tema puuduliku silmandgemise tegi tasa pikk, liikuvja tundlik nina, millega ta vdlismaailma uuris. Selleorgani kaudu oli Fulgence Tapir fihenduses kunsti jailuga. V6ib tihele panna, et Prantsusmaal on muusika-kriitikud enamasti kurdid ja kunstil<riitikud pimedad.See v6imaldab neil vaialikul madral srlveneda esteeti-listesse - sarvate,e ge-misega looduse sa -javorme, pir voinud jakdsitsi tide miiged iri-tualismi tippudeni ja luua vzigeva 6petuse, mille jzirgik6igi aegade ja kdikide maade kunstid j6uavad l6puksvdlja Prantsuse Instituudi, nende piiridluste k6rgeimaeesmdrgi juurde?

Kabineti seinu, p6randat ja lage katsid pakatavadpaberipuntrad, uskumatult pungil mapid ja kastikesed,kuhu oli pressitud mddratu hulk sedelikesi, ning ma vaa-tasin kohkumisega segatud imetluses seda eruditsioonilaviini, mis oli iga hetk alla varisemas.

<<Meister,>> s6nasin ma vdriseval hdilel, <<ma tulen abiotsima teie heatahtlikkuselt ja teadmistelt, mis m6lemadon ammendamatud. Kas oleksite n6us iuhtima mind. kesma tulise innuga otsin pingviinide kunsti allikaid?>

<<H6rra,> vastas 6petatud mees, <<mul on kogu kunst,te m6istate mind, kogu kunst sedelitele kirjutatud ja alfa-beetiliselt ning samuti ka ainealade I<aupa jdrjekordaseatud. Ma loen oma kohuseks anda teie kzisutusse k6ik,mis on ilhenduses pingviinidega. Ronige m6oda sedaredelit iiles ja t6mmake viilja kastike, mida te seal k6r-gel ndete. Sellest leiate koik, mida vajate.>>

Vabisedes kuulasin sdna. Ent vaevalt olin avanudsaatusliku kastikese, kui sealt libisesid viilja sinisedsedelikesed, pudenesid minu s6rmede vahelt 1a- hakkasidilla sadama. Sedamaid avanesid fiksmeelselt- ka ltaaber-laekad ja neist hakkas ojadena voolama roosasid, rohe-lisi ja valgeid lehekesi. Oksteise jiirel avanesid kdik

IO

karbikesed ja mitmevdrvilised sedelid tiitsid ruumi,kohisedes nagu kdrestik miien6lval aprillikuus. Uherninuti pdrast kattis pdrandat paks paberikiht. Sedelidvoolasid iiha valjema kohinaga p6hjatuist panipaika-rlcst vdlja ja iga hetkega kasvas selle kose tormilinelroog. Fulgence Tapir oli juba p6lvist saadik sisse vaju-rrrrd ja jdlgis katastroofi oma tdhelepaneliku ninaga. Siisrndistis ta selle p6hjust ja kahvatas ehmatusest.

<Kui palju kunsti!> karjatas ta.Ma htiridsin teda ja kummardusin allapoole, et aidata

lr,rla redelile, mis selle valingu all looka vajus. Kuid olilrrba hilja. Murtud, meeleheitel ja haletsusvddrne, kaota-rrrrrl oma sametmiitsikese ja kuldprillid, t6stis ta asjatarrrna lrlhikesi kdsivarsi kaitseks selle voo vastu, mis talleJrrha kaenla alla ulatus..Akki t6usis hirmus sedelikestevt:sipriks ja miissis ta koletusse keerisesse. Uhe sekundiviiltcl ndgin siigav at pealage ja pisi-kr,si rimaraid k?isi. k ja uputuse lainerrlrrrs ule vaikuse j ehvardas ka mindfllrr:s redeliga dra enesin akna k6ige0lcnrise ruudu kaudu.

(,)rriberonis L septembril 1907. a.

I

I RAAMAT

KOIGE VANEM .AEG

I PEATOKK

PUHA MAELI ELU

Madl, fihe Cambria kuningliku perekonna v6su, saa-de{l oma riheksandal eluaastal Yverni kloostrisse, et tarcul 6piks ptihi ja ilmalikke teadusi. Neljateistkrimne.lastlsclt fftles ta ennast piirandusest lahti ja andis too-ture tccnida issandat. Eeskirjade kohaselt jaotas ta omalJa lrrirnnide laulmise, grammatika uurimise ja igaveste16rh,rlc'iile m6tisklemise vahel.

l)clgi andis kloostris leviv taevalik aroom mdrku sellemunga voorustest. Ja kui Yverni abt, 6nnis Gal, siitlltttrrst lahkus, sai noor MaEl kloostri valitsemises temallrglrrscks. Ta kooli, rajasf0fit'rrslernaja, t66kojad jalltllrrsplatsid n kohustusekslpttrfrr.rf maad i as ise kloost;cplstrs rnetalle, 6petas noviitse ja tema elupiievad voo-ltrlrl virikselt nagu j6gi, mis taevast vastu peegeldab ja

kes oli 6nnistuse saanud piihalt Malolt, valitses nunna-kloostri ffle.

kabelisse kandis.

tegudele.

II PEATOKK

PUHA MAEI-,I APOSTELLIK KUTSUMUS

Uhel pdeval, kui piiha MaEl mdttesse vajunult k6ndisvaikses iahekdzirus,'mida varias pikalt merre ulatuvaistkaliudest looduslik muul, silmas ta kivist kiina, mis

I6

;rrrljc[as Saint-Micheli lahte graniidist krinas, mida hil-

'l';r ulatas oma saarepuust saua piihamees Budoc'ile,rrrrrlt's temale sel kombel rile kloostri valitsemise. Siisvullis ta endaga iihe leiva, vaadikese mageda veega japirlrrr cvangeeliumi raamatu ning astus kivikiinasse, mish;rrrrlis ta tasamahti Hedic'i saarele.

,lrr piiha mees Madl fitles neile:

rrrrrrr r,lt'...Seejdrel_ soitis t Auray joge pidilllr''r l)rirast kolmetunn astus ia"mialelllrr, r'ooma laadis maja al keerles kergerrrll'r Itiiha mees astus aunistas turrifi_

t7

tas pfrha mees Ma€l nende hulgas noore ema kuju, keshoidis p6lvedel last.

Otsemaid s6nas ta, niiidates sellele kujule:<<See siin on PUha Neitsi, Jumalaema. Poeet Vergilius

kuulutas tema siindimist ette sibtillilistes vdrssides,laulis inglih?i?ilel: Iam redit et airgo. Juba muistsetelaegadel tegid paganad temast prohvetlikke kujukesinagu seegi, mille sina, oo Marcus, oled siia altarilepannud. Ei ole kahtlust, et tema varjas sinu vdhen6ud-likku koda. N6nda valmistuvad need, kes loomisseadusttiipselt peavad, ilmutatud todesid m6istma.>

Sellest k6nest valgustatult poordusid Marcus Comba-bus ia Valeria Moerens ristiusku. Nad v6tsid vastupiiha ristimise koos oma noore vabakslastud orjatariCaelia Avitellaga, kes oli neile kallim kui silmavalgus.Koik nende koloonid loobusid paganausust ja ristiti sel-samal pzieval.

Marcus Combabus, Valeria Moerens ja Caelia Avi-tella elasid sest ajast peale vooruslikest tegudest tdide-tud elu. Nad uinusid issandas ja voeti vastu prihakutekaanonisse.

Veel kolmktimmend seitse aastat ristis Snnis MaElselle maa paganatest asukaid. Ta ehitas kakssadakaheksateist kabelit ja seitsekiimmend neli kloostrit.

Aga rihel pdeval, kui ta oli Vannes'i linnas evangee-liumi kuulutamas, sai ta teada, et tema 2iraolekul olidYverni mungad piiha Gali reeglid unarusse jdtnud.Mureliku tuhinaga, nagu kanaema, kes oma pojukesikol<ku kogub, kiirustas ta otsekohe oma eksinud lastejuurde. Sel ajal j6udis ta oma tlheksaktimne seitsmen-dasse eluaastasse; tema selg oli ktlriru vajunud, kuidkdsivarred olid veel tugevad ja s6nu oli tal rikkalikultnagu laia lund, mis talvel orgudesse langeb.

Abt Budoc andis pLihale Ma6lile tagasi saarepuustsaua ja jutustas talle kloostri 6nnetust seisukorrast.Mungad olid riidu ldinud [ilest6usmispiihade kuupiievapzirast. Uhed pidasid kinni rooma kalendrist, teise-dkreeka kalendrist ja kronoloogilise usutrili koledusedlohestasid kloostrit.

Ent korralagedusel oli veel teine pdhjus. Gadi saarenunnad olid dnnetul kombel kaotanud oma kunagise

J.t

vooruslikkuse ja purjetasid nrlfid alatasa Yverni randa.MLrngad v6tsid neid krllalistemajas vastu ja selle tule,rrrrrseks olid skandaalsed lood, mis vagade hingi meele-lrcitcga t2iitsid.

I(ui abt Budoc selle t6etruu aruandega valmis sai,iitles ta l6petuseks:

<<Niipea kui tulid need nunnad, oli otsas meie murr-k:rde siititus ja hingerahu.>

<A{a usun seda tf,iesti,> vastas 6nnis MaEl. <Sestrurine on osavalt filesseat ioea kui teda rii-v;rrl, oled loksus. Ja oh 6 e olendite magusvirlu m6jub eemalt veel kui l?iheda maapurlt. Nad siilitavad seda suuremat iha, mida viihem nad,rr,rla rahuldavad. Seepdrast prihendaski keegi poeetiilrcle neist sellise vdrsi:

<Sinu juurest ma p6genen, sinust kaugel vaid leian sind.>

Nii ndemegi, mu poeg, et lihaliku armastuse peibu-lrrst.tl tSmbavad erakuid ja munki hoopis tugevaminir,rrrll poole kui neid, kes elavad keset maailma tiihisusi.llinrrrruse saatan on mind l<ogu eluaja k6ige mitrlesugu-,,r'rrr;rl viisil kiusanud, ja kdige raskemasse kiusatusse eilrrrrllcnud ma mitte kohates naist - olgugi ta ilus jal,'lrrrastatud; k6ige raskemasse kiusatus"se-saatis mindllrrr;rlviibiva naise m6ttekuju. Veel niliidki, orna p2ievadel, rplrl, oma iiheksaktimne kaheksanda eluaasta l5vel,p;rlrrstan ma hingevaenlase sunnil kasinuse vastu, vdhe-rrrrrll m6ttes. Ocisel, kui ma oma voodis lddisen ja kuil','l;rtrrlt l<olisevad minu krllmunud kondid, kuulen malr,rili, mis loevad esimese Kuningate raarnatu teist salmi:Itrrr'rtrn.t ergo et serui sui: Quaeramus domino nostro

t t't'i o(lolescentulam airginem, et stet coram rege etI'r111'111 eum, dormiatque in sinu suo, et calefaciat domi-,trtttr ttostrum regem.>> Ja saatan nziitab mulle fiht vast-l,rrlrlicrrrrrl neitsit, kes mulle iitleb: <Mina olen sinu Abi-/rl,; nrina olen sinu Sulamit. Oo isand, tee mulle aset

,'ril;t vo0dis.>>I l ,lirrfie mind, ainult taeva erilise abiga v6ib munk

r,r,llr,.; ia teos karskeks ja kasinaks jiiEida,> lisas vanake.A',rrrlcs viivitamatult kloostri siiritust ja rahu jalule

' r'lur;r, parandas ta kalendrit kronoloogiliste ja astro-

I9

mitte iseennast, sest nad on jumala loodud.>>Ja ptiha mees kutsus oma munki truult silmas

ordu juhtlauset:<<Kui laev ei kuula tiiiiri,> iitles ta

ta veealust kaljut.>

noomiliste arvutuste pohjal ja sundis koiki munki sedatunnustama; ta saatis piiha Brigide'i langenud ttitrednende kloostrisse tagasi; kuid ta oli kaugel sellest, eineid toorelt minema kihutada - ta laskis nad laevalesaaia psalmide laulmise ja litaneiadega.

<<Austagem neis Brigide'i tritreid ja Kristuse m6rs-jaid,>> lausus ta. <Hoidugem toimimast variseride kom-bel, kes hooplevad sellega, et polgavad eksinud naisi.On vaja alandada nende naiste pattu, aga mitte nendeisikut, on vaja sundida neid hziberrema oma tegusid, aga

'l'r'.olete isegi kiillalt tark selleks, et niisugusele m6ttelelrrllir.>>

pidama

kuulab

III PEATAKK

PUHA MAELI KII.JSATUS

Vaevalt oli Snnis Madl Yverni kloostris korra jaluleseadnud, kui ta kuulda sai, et Hedic'i saare elanikud,kellele ta koigepealt oli ristiopetust kuulutanud ja kedata koigist kdige kallimaks pidas, olid paganausku tagasip66rdunud ning riputasid piiha viigipuu okstele lillevani-kuid ja villaseid paelu.

Kippar, kes need kurvad uudised t6i, avaldas kartust,et peagi hdvitavad need eksinud inimesed tule ja mo6-gaga oma saare rannale piistitatud kabeli.

Prlha mees otsustas viibimata kiilastada oma truudu-seta lapsi, et nad usu juurde tagasi tuua ja takistadaneid andumast otihadust teotavale meeletusele. Kui taj6udis lahe iiiirde, kus kivikiina ankrus seisis, pooras taoma pilgu laevaehitusplatsi poole, mille ta kolmekiimneaasta eest selles merekddrus oli rajanud ja mis seltunnil kaikus saagide ja vasarate hzi2ilest.

Sel hetkel tuli laevaellingute juurest Kurat, kes iial draei vdsi, astus Samsoni-nimelise munga kujul piiha mehejuurde ja hakkas teda kiusama jdrgmiste sdnadega:

<<Mu isa, F{cedic'i saaie asukad patustavad jdrelejzit-mata, Iga hetk kannab neid jumalast iiha kaugemale.

20

loog, teise kiisimusega:"rMu isa, kas on kiiduvddrne oodata,

rri.v:rlt ja nouda koike Sellelt, kes v6ibrrrr'l ct tegutseda oma inimlike v6imete|' ,r'r,t I tt aSt?>>

kded ristis, abik6ik, selle ase-piires ja aidata

<Loo-tZihen-

tarkus

kohale

nagu abtkeelatud

kuid nadon ime-

ujub veeskahtlust.

",1(indlasti mitte,>> kostis piiha vanake Ma6l.l,lrlrr tegutsemast inimlike v6imete piires - see'l;rlis kiusata jumalat.>>

. ,.Aga kas kdesoleval juhul ei n6ua inimlikhiirrrrle taglast?> kdis Kurat peale.

.'.Sec oleks tark, kui muul viisil poleks vdimalikl,,ttrltt.>>

"Alr nii! Teie krina on siis 6ige nobe?>, Nii nobe kui see jumalale meele jrirgi on.>"'\4irla teate teie tema tahtest. Kfrha tiigub

llrrrlor"i muul. Lausa vana viisk. Kas teild onlrrllr. l<iiremat kdiku anda?>

" M.rr poeg, selgus on ehteks teie vdidetele,,,r iilr.rrrddra teravad. Pidage silmas, et seeI'tin;r >

.Mrrirlugi, mu isa. Graniidist krlna. misrrrp,11 l<ork, on t6esti imektina. Selles poleI r rrrirla te sellest jzireldate?>

'M;r olen suures kitsikuses. Kas on sobiv tdiustadatrrrrrrl rl(r' ja ioomulike vahenditega nii imepdrast riista?>

JI

RBL. 4.90