Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 22 (298) IX aastakäik Neljapäev, 15. november 2012 Tasuta infoleht

PÖFF on filmifestival, mil-le eesmärgiks on tutvusta-da maailma ja Euroopa värs-keimat filmiloomingut, ja on mõeldud noorusliku olemu-se ja hingelaadiga inimestele, kes jagavad suurt filmiarmas-tust. Festival annab tubli an-nuse kultuurset meelelahutust ning aitab kaasa üleüldisele väärtfilmide propageerimisele ühiskonnas. Tänavune PÖFF pakub kinoelamusi kümnes Eesti linnas: Tallinna ja Tartu kõrval veel Kuressaares, Pär-nus, Jõhvis, Kärdlas, Narvas, Paides, Valgas ja Viljandis.Hea kino aasta

Kuressaare PÖFF seab end sisse Kuressaare Linnateat-ris, mis on kinole igati kodu-ne paik. Esimene kinoseanss toimus tänases linnateatri ma-jas juba 1923. aasta detsemb-ris. Linnateatrile on kino sa-muti südamelähedane: aasta alguses toetas Kultuurimi-nisteerium filmikunsti toe-tusprogrammist Kuressaare Linnavalitsuse projekti „Ku-ressaare Linnateatri Hea kino aasta 2012“. Projekt koosneb kolmest osast: esmalt uuema-te Eesti filmide ja dokumen-taalfilmide aastaringne prog-ramm ning sellele lisanduv väärtfilmiprogramm linna-teatris, siis kahekuine suvine Kuursaali korraldatud Kuu-kino programm ja viimaks ki-noaastat sümboolselt kokku võttev PÖFF.Omaksvõetud TeatriKino

„Inimeste soov ja tahtmine kinos käia on tagasi tulemas,“ räägib Kuressaare linnavalit-suse kultuurinõunik Heli Jala-kas, nentides samas, et Divas on vaatajate arv iga aasta-ga langenud. Põhjuseks peab ta kinopubliku tõusnud tead-likkust, suurenenud ootusi ja paljudele mittesobivat kesk-konda. Nõudlus on kvaliteet-sete filmide järele ja seda tü-hikut on jõudumööda täitma

asunud Kuressaare Linnatea-ter. „Suur kummardus neile, et nad on selle raske ülesan-de enda kanda võtnud. Seda enam, et teater on ennekõike etendusasutus ja kino näitami-ne on nendele teisene tegevus. Seda enam on heameel tõde-da, et inimesed on TeatriKi-no rõõmuga omaks võtnud ja seal hoolega käima hakanud. Järelikult on filmide valik Ku-ressaare publikule sobinud.“Kolmekordistunud publik

PÖFFist osasaajate arv on samuti rõõmustavalt kasva-nud. 2008. aastal, kui me alus-tati, oli vaatajaid kokku 201, eelmisel aastal kasvas vaata-jate arv 651-ni. Arvestades, et 2009. aastal jäi Kuressaa-re PÖFF majanduslikel põh-justel vahele, on kolme fes-tivaliaastaga kohalik PÖFFi publik kolmekordseks kas-vanud. Loodetavasti leiavad vanad ja uued kinosõbrad nüüdki meelepärast vaata-mist. Filmid valib professio-naalne PÖFFi programmi-meeskond ja kultuurinõunik usub, et linnadele on tehtud üsna piiratud võimalusi ar-vestades võimalikult hea fil-mivalik.Kõike ei saa

„Tavaliselt on meie PÖF-Fi programmis olnud 5-7 fil-mi, lisaks näitused, muusi-kaprogrammid jm. Filmide hulk sõltub ühelt poolt Ku-ressaare linna rahalisest toest ja lisarahastusprojek-tide edukusest, kuid aasta-aastalt on üha määravamaks saanud hoopis festivalifilmi-de linastusõigustega seotud küsimused. Kuna tegemist on väga uute filmidega, siis näidatakse neid festivalidel vaid loetud korrad. Esimeses järjekorras näidatakse filme festivali pealinnas Tallinnas. Valikuvõimalusi kitsendab ka filmitehnika tohutu kii-re areng, mistõttu on täna-

vusel PÖFFi festivalil väga suur hulk võistlusfilme juba digitaalselt. Vastavad filmi-projektsiooniaparaadid on täna Tallinna ja Tartu kino-des. Eesti väikekinod tööta-vad praegusel hetkel kas siis 16 mm filmiprojektsiooni-de aparaatide või uuemate DVD Blue-Ray projektsioo-niaparaatidega, mis on ka linnateatril.Eesti Film 100 ja PÖFF

Eelmisel aastal avati PÖF-Fi Eesti filmiplakatite näi-tusega „Eesti filmiplakat 1965-2005“. Näitus on jõud-nud ära käia Budapestis ja Helsingis ning lõpetab aasta ilmselt Tallinnas kinos Artis. Koostatud näitus anti Kures-saare linna poolt kingitusena üle Eesti Filmiarhiivile. Ees-ti filmikunsti 100. sünnipäeva puhul on käimasolev kinoaa-sta möödunud tavapärasemast pidulikumas meeleolus. Ehk-ki juubeliprogrammil “Ees-ti film 100 / Eesti filmi aasta” ja PÖFFil taotluslikku kokku-puudet pole, on Kuressaares need programmid PÖFFi ava-õhtul seotud. Festivali külali-seks on dokumentaalfilmi re-

žissöör Mark Soosaar, kellega publikul on enne avafilmi või-malus kohtuda. Eesti Film 100 raames linastub Soosaa-re film „Pavarotti in Estonia“. Teatrimaja fuajeedes on vaa-tamiseks üles pandud ka kaks filmindusega seotud näitust: Mark Soosaare fotonäitus „Minu elu kui filmis“ ja Saa-remaa Muuseumi poolt kokku pandud esemeline näitus „100 aastat kino Saaremaal“.Piletiinfo

Enne filmiseansi algust ta-sub aegsasti kohale tulla ja näitustele pilk peale heita. Ajavaru on iseäranis oluli-ne neile, kes soovivad piletit kohapealt vahetult enne sean-si algust osta: „Kui tuleb 100 inimest 10 minutit enne sean-si algust korraga piletit ostma, tekivad tahes-tahtmata järje-korrad,“ mõtiskleb Heli Jala-kas ja soovitab pileti võimalu-sel eelmüügist osta. Piletilevi kaudu müüakse igale seansi-le 50 piletit, ülejäänud pile-tid on müügil linnateatri kas-sas (avatud E, T kell 16-18; K, N, R 11-14).

Pimedad sügisõhtud täituvad filmide ja muusikagaPimedate Ööde Filmifestival ehk PÖFF on saanud Eestimaa sügise lahutamatuks osaks ja filmisõprade hindamatuks kaaslaseks. Ar-vult neljas Kuressaare PÖFF lubab kujuneda nauditavaks koosluseks kvaliteetsetest filmi-dest ja maailmatasemel muusikast.

Mängurid Esimesed kevadvihmad Café de Flore Artist Kauboi

Järgneb lk 3.

16. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL KURESSAARE PÖFFKURESSAARE LINNATEATERNELJAPÄEV, 29.11 18.30 NÄITUSTE AVAMINE Kuressaare Linnateatris Mark Soosaare fotonäitus ”Minu elu kui filmis” ja Saaremaa Muuseumi näitus “100 aastat kino Saaremaal” 19.00 Eesti Film 100 raames: ”PAVAROTTI IN ESTONIA” /Mark Soosaar/Weiko Saawa Film, 1998/ kohtumine Mark Soosaarega/MÄNGURID/ THE PLAYERS/ / Emmanuelle Bercot, Fred Cavayé, Alexandre Courtčs, Jean Dujardin, Michel Hazanavicius, Jan Kounen, Eric Lartigau, Gilles Lellouche/ Prantsusmaa 2012

REEDE, 30.11 18.00 ESIMESED KEVADVIHMAD/ THE FIRST RAINS OF SPRING/ Erland Nurmuhambetov, Shinju Sano/ Kasahstan, Jaapan 2011

LAUPÄEV, 1.12 16.00 CAFÉ DE FLORE/ Jean-Marc Vallée/ Kanada, Prantsusmaa 201119.00 ARTIST/ THE ARTIST/ Michel Hazanavicius/ Prantsusmaa 201120.00 SADHU JÄMM Kuressaare Kuursaalis/ JUU JÄÄB esitleb: Ola Onabule /UK / Liquid Fuss ja Frankie Animal/EST/ jpt kuni 22.00 tasuta!21.00 Pierrejean Gaucher trio/MELODY MAKERS/FRA/ Hotell Arensburg Lounge Muusas /13€ ja 10€ PÖFFi piletiga!

PÜHAPÄEV, 2.12 15.00 KAUBOI /KAUWBOY/ Boudewijn Koole/ Holland 201217.00 OLA ONABULE (UK) ja ETV Tütarlastekoor Kuressaare Laurentiuse kirikus/ dirigent Aarne Saluveer, Villu Veski jt / eelmüügist 10€ ja 8€

Neljapäev,15. november 2012

Kõige rohkem usaldust!

Müüa 3-toaline ahiküttega korter Abaja 10. Korter asub nelja korteriga korterelamus. Korteris on vahetatud aknad. Hind 39 000 EUR.Angelina Pruunlep, tel 5332 5572

Müüa maja Mäebe külas. Osaliselt renoveeritud. Vaikne ja rahulik piirkond, mereni on ca 1 km. Hind 38 000 EUR.Rando Väljaots, tel 501 6382

Müüa palkmaja Sõrve poolsaarel Salme vallas. Üp 89,2 m2, elektriküte, saun, kamin. Rõdult vaade merele. Hind 119 000 EUR.Peeter Kukk, tel 507 7788

Lossi 3, Kuressaare . tel 452 9500 . kuressaare@pindi.ee . www.pindi.ee . www.eri.ee

Vahendusteenus . Hindamisteenus . Haldusteenus . Kindlustusteenus

Üle 4000 kliendi kasutab oma kinnisvara müümisel meie abi.

Müüa palkmaja Leisi vallas Koikla külas. Üp 83,3 m2, hoone palgid on heas korras. Paigaldatud on uus välisuks ja plastikaknad. Kinnistul asub uus pooleli olev palksaun. UUS HIND: 22 900 EUR. Tiina Vaher, tel 511 8803

Kuressaare linnavalitsuse pressiteated

SA Kuressaare Spordibaasid annab teadaKuressaare Spordikeskuses

Reedel, 16. novembril kell 10 Eesti Koolispordi Liidu 4.-5. klasside rahvastepalli-turniir.

Laupäeval, 17. novembril kell 11 Eesti C-klassi tütar-laste võrkpalli karikavõist-luste tsooniturniir; kell 18.30 Eesti I liiga korvpallimeist-rivõistlused: KURESSAA-RE SWE-7 - SK RIM/TAL-LINNA KALEV

Pühapäeval, 18. novembril kell 12 Eesti A-klassi poeg-laste korvpallimeistrivõist-

lused; kell 14 Eesti I liiga korvpallimeistrivõistlused: KURESSAARE SWE-7 - SWEDBANK

MTÜ Elu Jaoks teabepäev

23. novembril kell 10 toi-mub Naerusuu lasteaias (Tallinna tn 12) dr Viigi Viili juhatusel jätkukursus „Tervis läbi teadmiste“ III. Nn sõrmemängud toetavad laste arengut, insuldijärg-set taastumist, käe trauma-de/luumurdude taastusravi jne. Loeng on tasuta, kons-pekt 3 eurot. Vajalik on eel-registreerimine, mis kestab 21. novembrini elu.jaoks@gmail.com.

lÜHidalt

8.-9. novembril toimus Ku-ressaares maakonnalinnade maakorraldajate ja geodeeti-de kokkutulek-seminar, mida korraldas Kuressaare linna-valitsuse planeerimisosakond. Osalejaid oli Tallinnast, Tar-tust, Pärnust, Viljandist, Rak-verest, Haapsalust, Põlvast, Võrust, Valgast ja mujalt-ki, kokku 30 spetsialisti rin-gis. Seminari programm oli ja-gatud kolme märksõna järgi: maakorraldus, geodeesia ja eel-nevaga seonduv GIS (geoinfo-süsteem).

Töörühmades arutleti järg-mistel teemadel: maamaksu-ga seotud muudatused, ehitus-seaduse muudatused, VRIS (võrguvaldajate infosüsteem) ehitisregistris, ADS (aadressi-andmete süsteem) ning isikliku kasutusõiguse seadmine.

Linnageodeet Veiko Viili sõnul jagati erialaseid tead-misi ja kogemusi ning püüti ühiselt võimalikele problee-midele lahendusi leida. Semi-nar oli selleks sobiv formaat ja tekkiv arutelu toimis tõhusa õppeprotsessina. „Heameel on tõdeda, et enamus maakonna-linnasid oli esindatud. Näiteks maakorraldus on detailideroh-ke valdkond ja spetsialistideva-heline koostöövõrgustik toob kasu kõigile osapooltele,“ pi-das Veiko Viil seminari korda-läinuks.

Maakorralduse ja geodeesia spetsialistid said kokku juba 25. korda. Kuressaare linna maanõunik Ruth Kalamees märkis, et esimene kokkusaa-mine toimus 1995. aastal: „Vil-jandi linnavalitsuses kohtusid tookord viie maakonnalinna – Kuressaare, Rakvere, Paide,

Viljandi ja Valga linnavalitsu-se – maakorraldajad, et ühes-koos arutada, kuidas omandi- ja maareformi omavalitsustes pa-remini ellu viia. Esimene kok-kusaamine, probleemide tõs-tatamine ja koos lahenduste leidmine oli osalejatele väga kasulik,“ meenutas Ruth Kala-mees töise traditsiooni sündi, li-sades, et seadusi on aina juurde tulnud ja nende elluviimist on hea üheskoos analüüsida. „Nii ongi aastatega seminaridel osa-lejaid lisandunud. Omavalitsu-sed on arenenud, juurde on tul-nud täiendavaid tööülesandeid ja uusi ametikohti. Töö on võt-nud järjest digitaalsema suu-na ja andmestike detailsus on suurenenud.“

„Alates septembrist pole kinnistu võõrandamisel enam võimalik uue omaniku aadres-si kinnistusraamatust leida ja kõigi uute maaomanike aad-ressid tuleb otsida ükshaaval rahvastikuregistrist. Täienda-vat tööd toob ka 2013. aas-

tal kehtima hakkav kodualu-se maa maamaksuvabastus, sest tuleb kontrollida, kas ela-mumaa omaniku rahvastiku-registrijärgne elukoht on vas-tavuses tema omandis oleva elamumaa aadressiga,“ toob Ruth Kalamees esile mõned aktuaalsed ja väga töömahu-kad probleemid. „Enne, kui aadressiandmete süsteemis katastriüksuse aadressi muuta saab, tuleb eelnevalt korrasta-da hoonete aadressid ehitisre-gistris. Ehkki enne on maa ja sinna peale ehitatakse hoone, mis peab saama aadressi maa-üksuse aadressi järgi.“

„Ehitusgeodeetiliste tööde poole pealt arenes välja kaks põ-hilist teemat, millest üks oli seo-tud geodeetiliste tööde esitami-sega ehitisregistrisse ning teise teema valupunktid olid kommu-nikatsioonivaldajad ja nende vas-tutus koos järjekordse riikliku registri loomisega,“ sõnas Kures-saare linnavalitsuse geoinfo spet-sialist Hannes Rohulaid. „Mõ-

lemad riigi poolt väljakäidud uuendused seminaril osalejatelt sooja vastuvõttu ei saanud, sest juba toimivat süsteemi ei ole otstarbekas lõhkuda, sest eri-list kasu see juurde ei tooks. Se-minaril kooskäinud spetsialis-tid otsustasid üksmeelselt oma ettepanekud seadusekirjutajale edastada.“

Veiko Viil soovitab kõigil sama valdkonna töötajatel aeg-ajalt koos käia. „Lisaks tööga seotud ülesannete arutamise-le, on oluline saavutada tutvus-ringkond või -võrgustik, kes on probleemide ilmnemise kor-ral lahenduste leidmisel abiks. Seda ühtlasem ja kvaliteetsem on lõpptulemus,“ võttis Veiko Viil seminari ühe olulisima kasutegu-ri kokku.

Kuressaares on varem kohtu-tud 1996. ja 2001. aastal. Võr-reldes kolleegide viimase kü-laskäiguga on linnas palju muutunud, seetõttu oli kok-kutuleku programmis ka linna tutvustav ringkäik.

Maakorralduse ja geodeesia seminar tõi Kuressaarde maakonnalinnade spetsialistid

Kõige enam küttis kirgi uus aadressiandmete süsteem, töögrupis kuulati huviga teiste linnade kogemusi.

6. novemberRaha eraldamine PÖFFile

Tulenevalt MTÜ Pimeda-te Ööde Filmifestivali prog-rammi pakkumisest eralda-ti Kuressaare linnaeelarve ürituste korraldamise realt MTÜ-le Pimedate Ööde Fil-mifestival 1690 eurot Ku-ressaares 29.11.-02.12.2012 toimuva filmiprogrammi korralduskulude katteks

13. novemberGaasitanklale anti kasu-tusluba

Kasutusluba anti Aqua Ma-rina AS-le gaasitankla kasu-tamiseks aadressidel Tallin-na tn 84 ja 86.

Projekteerimistingimuste kinnitamine

Kinnitati projekteeri-mistingimused Tallinna tn 20 kinnistule juurdeehitu-se rajamiseks. Kuressaa-re Linnateater soovib raja-da teatrihoone juurdeehituse dekoratsioonide laoks.

Raha eraldamine reservfondist

Kuressaare linnaeelarve reservfondist eraldati kokku 10 426,64 eurot:

1. Kuressaare Kultuuriva-rale nende taotluse 2.11.2012 alusel ettenägematute re-mondikulude katmiseks.

2. Kuressaare Linnateat-rile nende taotluse 30.10.12 alusel ventilatsiooniseadme avariiremondi kulude katmi-seks.

3. Kuressaare Linnama-jandusele puude mahavõtmi-se kulude osaliseks kompen-seerimiseks ja Lossipargi aia piirete osaliseks asendami-

seks.4. Saaremaa

Spordikooli-le 04.10.2012 taotluse alusel.

5. Kuressaare Pargi Las-teaiale elektrikäidulepingu täitmisest tulenevate elektri-tööde kulude katteks.

6. Kuressaare Rohu Las-teaiale elektrikäidulepingu täitmisest tulenevate elektri-tööde kulude katteks.

7. Kuressaare Linnateatri-le elektrikäidulepingu täit-misest tulenevate elektritöö-de kulude katteks.

Neljapäev, 15. november 2012

Tänu Kuressaare linna, kul-tuuriministeeriumi ja Kul-tuurkapitali toetusele on PÖFFi piletihinnad tava-seansi piletihindadest ühe euro võrra odavamad: täispi-leti hind on 3 eurot ja õpila-se ning pensionäri sooduspi-leti hind 2 eurot. Arendav meelelahutus

Heli Jalakas tunneb hea-meelt veel selle üle, et PÖF-Figa on sõbraks saanud ka suur hulk koolinoori. „Kind-lasti ootan südamest sellelgi aastal kooliõpilasi festiva-list osa saama. Meil on ol-nud siiani väga hea koostöö kirjandusõpetajatega, kes on õpilastele andnud ülesandeks

filmiarvustusi kirjutada. Pea-le festivali retsensioone lu-gedes, on olnud mul tõeliselt hea meel näha, kuidas filmi vaatamine, sellesse süvene-mine, hilisem arutlemine ja süvitsiminek ning oma mõ-tete kirjalik väljendamine on kooliõpilastele jaoks aren-dav protsess.“Sümbioos hea muusikaga

Kvaliteetset filmielamust on täiendamas kõrgtasemel muusikud. 1. detsembril as-tub Kuressaare Kuursaalis üles Inglismaal resideeruv Ola Onabule – 21. sajandi hingestatud artist, kelle muu-sikat on esitatud maailma suurimatel lavadel, Montrea-li ja Vancouveri džässifesti-validel. 7 albumit välja and-

nud muusik on jaganud lava maailmakuulsate artistide-ga nagu Al Jarreau, Dianne Reeves, Joe Zawinul, Rober-ta Flack, Natalie Cole, Roy Hargrove, Gladys Knight ja

Patti LaBelle. 2. detsemb-ril, esimesel advendil esineb Ola Onabule koos ETV tü-tarlastekooriga ka Laurentiu- se kirikus.

1. detsembri õhtul astub Hotell Arensburg Lounge Muusas publiku ette Pierre-jean Gaucher’ trio Melody Makers Prantsusmaalt. Pier-rejean Gaucher on rahvusva-heliselt tunnustatud kitarrist, kelle aktiivne muusikukar-jäär algas juba 1970ndate lõ-pus. 30 aastat peale oma esi-mese albumi ilmumist tuli kitarrist mõttele avaldada austust “möödunud sajandi” bändidele. Selleks kutsus ta kokku koosseisu, kus kitarri täiendavad trummid ja tšel-lo.

Tule ja saa osa elamus-likust nädalalõpust filmi ja muusikaga!

KS

PÖFFi tekkimise luguEsimene festival toi-mus 1997. aasta talvel, ajal, mil enamus Eesti-maa kinosid olid sulge-nud uksed ja filmitege-mine ise oli kuulutatud kõige suurema riskiga äriks, kuhu ei soovita-tud investeerida. Vä-hestes allesjäänud ki-nodes aga näidati vaid Hollywoodi filme.

Põhjamaades on no-vember hingede rän-damise kuu ja detsem-ber valguse kuu, kus jõuluvalgus toob enda-ga kaasa ka päevade pikenemise valevais-se öisse. PÖFF toimub alati siis, kui november ja detsember saavad kokku, kaamose valit-semise aegu, kus ini-mesed igatsevad taga valgust ja hinged otsi-vad kaaslast. Filmid on nagu hingedki, kes ot-sivad pimedas kinosaa-lis prožektori valguses oma vaatajaid. Inimesi vallutab kino müstiline maagia.

Uluva hundi süm-bol on inspireeritud fil-mist, kus hunt oli tugev armastuse ja hoolivu-se sümbol. Filmis olev hundiema oli üksik ja nukker, tekitades selle-ga paralleeli filmidega, kes olid samuti üksikud ja otsisid publikut.

Hundiulg tekitab tuge-va emotsiooni ja „ihu-karvad-püsti“ tunde, samuti teevad seda fes-tivali filmid.

Hunt on ka põhja-maistes legendides sa-geli esinev loom: oht-lik, kuid kutsuv – nagu PÖFF.

1.2.

3. 4.

LOGO ORANZIL TAUSTAL

1. Eestikeelne horisontaalne logo

2. Inglisekeelne horisontaalne logo

3. Eestikeelne vertikaalne logo

4. Inglisekeelne vertikaalne logo

12

Algus lk 1.

Ola Onabule Pierrejean Gaucher

nÄitusedKuressaare Raegaleriis17.11-08.12 „Muhu poiss ja tei-sed pildid“Valik töid Tõnis Kipperi erako-gust.Avatud: T-R 10-17; L 10-15Sissepääs tasuta.

Kuressaare kultuurikeskuse saalis06.11-30.11 „Tagasivaade“ – Eesti Fotokunstiühingu foto-näitus; „Saarlane Saaremaast!“ Valmar Voolaidi fotonäitus E-R 10-19; L 10-16Avatud ürituste vahelisel ajal

Kuressaare kultuurikeskuse I korrusel 02.11-30.11„Sugar Town“ – Kaupo Kikka-se fotonäitus; „Visioon „Visioo-nist““ – Lembit Michelsoni fo-tod Noortejazzi festivalil Avatud: E 10-19; L 10-18

Neljapäev, 15. november 2012

KoMPaSStUleviku

2012

2012. aasta veebruaris lii-tus Kuressaare Pargi lasteaed Saare maakonnast pilootlas-teaiana kiusamisvastast käitu-miskultuuri kujundava prog-rammiga „Kiusamisest vaba lasteaed“. Kõnealune prog-ramm on välja töötatud Taanis ning sealsetes lasteaedades kasutusel alates 2007. aastast. Eestis on metoodika maale-toojaks MTÜ Lastekaitse Liit ning esimesed lasteaiad hak-kasid sellega tegelema 2010. aastal. Projekt on tunnustatud haridus- ja teadusministeeriu-mi poolt ning tihedalt seotud 2008. aastal jõustunud kooli-eelse lasteasutuse riikliku õp-pekavaga nii õpikäsitluse kui temaatika poolest. Loomuli-kult tegeletakse sotsiaalsete suhete kujundamisega laste-aias ka ilma selle programmi-ta, aga antud metoodika annab järjepidevuse, spetsiaal-sed võtted ja väärtuslikud m e t o o d i l i -sed materja-lid. Seoses p r o g r a m m i laienemisega korraldas Ku-ressaare Par-gi lasteaed tutvustavad õppepäevad Saare maa-konna teiste-le lasteaedadele. Lasteaednike huvi oli suur, ühele päevale ei mahtunud kõik huvilised ära, mistõttu tuli korraldada kaks õppepäeva. Sallivus, austus, hoolivus, julgus

Metoodika tegeleb kolme olulise sihtgrupiga: lapsed, lasteaiaõpetajad ja lapsevane-mad. Programm „Kiusamisest vaba lasteaed“ kujutab endast neljale põhiväärtusele – salli-vus, austus, hoolivus, julgus – tuginevat metoodikat. Prog-ramm keskendub positiivsete suhete loomisele ja kiusami-se ennetusele. Kiusamine ei ole ainult konkreetsesse konf-likti sattunud laste probleem, vaid kogu lasterühma käitu-miskultuuri küsimus. Konflik-tis ei osale ainult kiusajad ja ohvrid, vaid on veel passiiv-sed pealtvaatajad. Kui laps näeb oma rühmas, et kedagi kiusatakse, aga keegi sellesse ei sekku, hakkab ta seda nor-maalseks käitumiseks pidama. Niiviisi määravadki just kõr-valtvaatajad ja grupis valitsev sallivus või sallimatus selle rühma meelsuse. Programmi üheks eesmärgiks on tegeleda passiivsete pealtvaatajatega, et nemad sekkuksid, kui näe-vad kiusamist. Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist ar-

vestav ja kaasav käitumiskul-tuur – see tähendab, et lapsed teaksid, kuidas omavahel häs-ti läbi saada ning kuidas konf-likte lahendada. Ei saa lastelt, nagu ka täiskasvanutelt, nõu-da, et kõik on kõigiga sõbrad. Küll aga saame õpetada ole-ma sõbralik ja hooliv. Karude koosolekud

„Kiusamisest vaba laste-aed“ metoodikas toimuvad iganädalased lastekoosole-kud. Istutakse ringis ja arut-letakse mõne lasteaiaelus ette tuleva olukorra üle. Vestlus-te läbiviimise lihtsustamiseks on välja töötatud erinevaid si-tuatsioone kujutavad pildid ehk teemakaardid. Nende alu-sel suunatakse lapsi arutlema olukordade ja tunnete üle ning vastavalt nendele lahendu-si leidma. Projekti sümbol on lilla mängukaru – Sõber Karu.

Karu on peh-me, armas ja turvatunnet tekitav män-guasi. Lap-sed saavad karusid kasu-tada mängu-kaaslastena, lohutajatena, märkajatena ning kõne-lejatena, kui laps ise ei jul-

ge mõnest ebamugavast situat-sioonist või oma tunnetest rää-kida. Programmiga käib kaasas üks suur karu õpetajale ja väi-kesed karud igale lapsele. Lap-sed mõtlevad kodus koos vane-matega oma karukestele nimed. Lasteaias nuputatakse karudele „kodud“, kus nad ühise perena elama hakkavad. Karusid ka-sutatakse laste koosolekutel, kus need on omamoodi mär-guandeks, et juttu tuleb kiu-samise ennetamisest, seetõttu nimetatakse vestlusringe „ka-rude koosolekuteks“. Üheks lõbusaks metoodiliseks võt-teks on veel massaaž, mida lapsed teevad üksteisele sel-jale õpetaja poolt ettenäidatud käte liigutuste ja lastepärase jutukese saatel. Massaaži idee põhjenduseks on see, et keda puudutatakse, seda ei kiusa-ta. Kui keegi lastest ei soovi, et talle massaaži tehakse, siis seda soovi ka austatakse. Täiskasvanute eeskuju

Käitumismustrid ei muu-tu kiiresti, seepärast peaksid lasteaed ja kodu tegema koos-tööd. Kui laste koosolekutel lapsed arutlevad mõne tee-ma üle, siis õpetajad kirjuta-vad laste mõtted üles suurele paberile. See leht riputatakse rühma üles, et ka lapsevane-mad näeksid, millest on ves-

teldud ja saavad lastega kodus samadel teemadel rääkida. Lapsevanemad võiksid kodus vestelda erinevatest situat-sioonidest, mis lasteaiapäe-va jooksul tekkinud ning leida üheskoos lahendusi. Täiskas-vanud on lastele oma käitumi-sega eeskujuks ning peaksid järgima põhimõtet, et teistest lastest ja nende vanematest ei tohiks laste ees negatiivselt rääkida. Täiskasvanute po-sitiivsed hoiakud kanduvad edasi lastele, mis võivad pal-juski mõjutada laste omava-helisi suhteid edaspidi. Esimesed viljad

Praeguseks on programmi-ga tegelenud õpetajad Kaire Nelis, Kristina Kalf, Kai Jür-lau, Hille Arro ja Talvi Rand-jõe tulemustega rahul. Õpeta-jad Kaire ja Kristina toovad programmi tugevustena välja kindlat metoodikat, süsteem-set teemakäsitlust, tegele-mist kogu grupiga ja tähele-panu pööramist passiivsetele pealtvaatajatele. Tulemuste-na on näha, et laste sõnava-ra on laienenud, nad oskavad nii enda kui teiste emotsioone sõnastada, paranenud on ana-lüüsioskus ja probleemsete-le situatsioonidele lahenduste leidmise oskus. Õpetajad Kai ja Hille toovad välja prog-rammi tugevustena järjepide-va teemakäsitluse, lastesõbra-likud õppevahendid ning hea võimaluse tegeleda ükstei-se mõistmise, tolerantsuse ja tundekasvatusega. Nad soo-vitavad seda programmi kõi-gile, sest valesti ei saa mida-gi minna. Kui õpetaja ise usub sellesse, mida ta teeb, siis sel-le meetodi kasutamine viib si-hile.

MTÜ Lastekaitse Liidu koo-lituskeskuse juhataja ja „Kiu-samisest vaba lasteaed“ pro-jektijuht Liivia Tuvike rääkis,

et 2012. aasta lõpuks on igas maakonnas üks lasteaed, kes on metoodikakeskuseks, et olla valmis projekti „Kiusamisest vaba lasteaed” üldiseks laiene-miseks 2013.-2014. aastal. Saa-

remaal on metoodiliseks kesku-seks Kuressaare Pargi lasteaed. Praeguseks on projektiga lii-tunud üle Eesti 43 lasteaeda, kaasates 87 lasterühma ja li-gikaudu 2088 last vanuses 2-

7 aastat. Lisaks lasteaedade-le on plaanis selle programmi laienemine ka koolidesse. Sel-le jaoks töötati välja spetsiaal-selt koolile mõeldud metoodi-lised materjalid.

Kuidas ennetada kiusamist juba lapseeas?

Positiivne keskkond: Mesimummirühma lapsed koos õpetajatega.

Konfliktis ei osale ainult kiusajad ja ohvrid, vaid on veel passiivsed pealtvaatajad. Kui laps näeb oma rühmas, et kedagi kiusatakse, aga keegi sellesse ei sekku, hakkab ta seda normaal-seks käitumiseks pidama.

Viimasel ajal on kiusamisele meedias palju tähelepanu pööratud, enamasti räägitakse küll kiusamisest kooliealiste laste vahel. Kuid selleks, et luua positiivsem suhtluskeskkond nii kooli- kui ka täiskasvanueas, on vaja käi-tumismudelite kujundamisega tegeleda juba eelkoolieas. Külli PoomPargi lasteaia õppealajuhataja

Foto

: Par

gi la

stea

ed