Geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse lõimumine

gümnaasiumiastmesGeograafiaõpetajate sügispäevad 2012

Peep Reimer, Ülenurme Gümnaasium

Geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusegümnaasiumi kursused (ÜG näitel):

GEOGRAAFIA AJALUGU ÜHISKONNAÕPET.10.klass; I kursus:

Üldajalugu10.klass; II kursus:Eesti ajalugu I

I valikkursus:Tsivilisatsioonid ...11.klass; III kursus:Eesti ajalugu II

11.klass; IV kursus:Lähiajalugu I

11.klass; II kursus:Rahvastik ja majandus

11.klass; III kursus:Loodusvarad ja nende ..

Valikkursus (?):Inimene ja õigus

10.klass; I kursus:Maa kui süsteem

I kursus:Ühiskond ja demokr.

II kursus:Maj. ja maailmapol.

II valikkursus:Euroopa ja USA ajal.

12.klass; V kursus:Lähiajalugu II

12.klass; VI kursus:Lähiajalugu III

III valikkursus (?):Suurriigid 20.saj

Valikkursus (?):Globaalprobleemid

I kursus – Üldajalugu (10.klass):1. Antiikaeg (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma);2. Keskaeg (keskaegne ühiskond ja sellele

omased tunnused; katoliku kirik ja ristiusk keskajal; islam ja ristisõjad).

3. Uusaeg (Euroopa uusaja alguses; absolutism ja parlamentarismi kujunemine; uue maailmapildi kujunemine ja maadeavastused; Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad; rahvusriikide kujunemine; industriaalühiskonna kujunemine jne).

Vana-Kreeka linnriigid:

DELFI(Apolloni pühamu ja

kuulsaima oraakli asukoht)

Sparta

Korintos Efesos

Mileetos

Ateena

Sparta valitsemiskorraldus:

Spartiaadid

Heloodid

KUNINGAD (2 tk):Sõjaväe juhid ja ülempreestrid

EFOORID (5 tk):Õigus kontrolida

riigiametnikke

GERUUSIA:Vanemate nõukogu

- 2 kuningat-28 geronti (“vanakest”)Seaduste ettevalmistamine

RAHVA-KOOSOLEK:

Õigus hääletada seaduste poolt või

vastu

SPARTIAADID

PERIOIGID(sõja korral)

SPARTA SÕJAVÄGI:

~10%

~10%

~80%(maaharijatest riigiorjad)

(Lakoonika põliselanikest

mittekodanikud)

Perioigid

Itaalia rahvastik I.aastatuhandel eKr:

Gallid

Etruskid

Itaalikud

Latiinid Kreeklased

Teine triumviraat ja kodusõjad Rooma riigis1.saj II poolel eKr:

Feodaalkorralduse kujunemine:

SÜSERÄÄN

FEODAAL (LÄÄNIMEES)

FEOOD (LÄÄN)

SÕLTLASTEST TALUPOJAD

läänistab

maksavad koormiseid

sõjaväeteenistus

harivad maad

Põlispõllundus (e söödiviljelus):

kesa(söötis) teravili

kaheväljasüsteem

kesa(söötis) talivili suvivili

kolmeväljasüsteem

Põllumajanduse areng Euroopas(9.-11.saj):

Tööviljakuse ja saagikuse

kasv

Raske ratasader

Hobuste kasutamine

Rahvaarvu kasv

Euroopas

Euroopa rahvastik 500 – 1450 (hinnanguliselt miljonit inimest):

Piirkond 500 650 1000 1340 1450Kreeka / Balkan 5 3 5 6 4,5Itaalia 4 2,5 5 10 7,3Hispaania / Portugal 4 3,5 7 9 7Lõuna-Euroopa kokku 13 9 17 25 19Prantsusmaa 5 3 6 19 12Briti saared 0,5 0,5 2 5 3Saksam. / Skandinaavia 3,5 2 4 11,5 7,3Lääne- ja Kesk-Euroopa 9 5,5 12 35,5 22,5Slaavi alad 5 3Vene riigid 6 8 6Poola / Leedu 2 3 2Ungari 0,5 0,5 1,5 2 1,5Ida-Euroopa kokku 5,5 3,5 9,5 13 9,5Euroopa kokku 27,5 18 38,5 73,5 50

Euroopa keskaegsed kaubateed:

Euroopa Idamaad

Kolumbuse aegsed geograafilised arusaamad:

Euroopa poliitiline kaart 1789 ja 1815:

Mis on tööstuslik pööre?

Käsitöö Manufaktuur Vabrik

VANAAEG KESKAEG UUSAJA ALGUS 18.SAJ

TÖÖSTUSLIK PÖÖRE:Manufaktuuride ja käsitöö

asendumine masintootmisega; üleminek vabrikutootmisele

Millistel ajalooperioodidel olid valitsevad järgmised tootmisviisid?

Mis on tööstuslik pööre?

KAUBANDUS

RAHA

VABRIKUTE RAJAMINE

MASINATE KASUTUSELE-

VÕTMINE

TÖÖ-VILJAKUSE

KASV

VABANENUD TÖÖJÕU KASUTAMINE

PALGATÖÖLISTENA

Tootmist mõjutavad tegurid

Nõudlus kaupade järele

Konkurents tootjate vahel

Võistlus kvaliteedis ja hinnas

Tooraine olemasolu

Tööjõu olemasolu

II kursus – Eesti ajalugu I (10.klass):1. Muinasaeg;2. Keskaeg;3. Üleminek keskajast uusaega.

Eestlaste suhted idaslaavlastega(Vana-Vene riigiga):

SOOME-UGRIHÕIMUD

6.-7.sajandil algasidaslaavi hõimude

liikumine põhja poole

8.-9.sajandil jõudsididaslaavlased

Peipsi tagustelealadele

Haldusjaotus muinasaja lõpul:

Külatüübid:

Sumbkülad

Ridakülad

Hajakülad

Külad Kihelkonnad Maakonnad3000 adramaad

3000 adramaad

3000 adramaad 3000 adramaad

Tallinn(Lindanise, Kolõvan)

Tartu (Tarbatu)

Otepää

Keskaegsed riigid Eestis (13.-14.saj):

Poliitiline kaart 16.-17.sajandi vahetusel(Eesti ala kolme kuningriigi valduses):

Jam Zapolski rahuga (1582) POOLALE läinud valdused

Pljussa rahuga (1583) ROOTSILE läinud

valdused

TAANI valdused

Saaremaal

I valikkursus – Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat (10.klass):

1. Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke;2. Egiptus;3. Mesopotaamia ja Ees-Aasia;4. Kreeta-Mükeene kultuur;5. India;6. Hiina;7. (Ameerika; Araabia maad; Aafrika

tsivilisatsioonid).

Varased tsivilisatsioonid:

Kreeta minoilise kultuuri(u 2000 – 1400 eKr) leviala:

Vulkaanipurse Thera saarel (u 1500 eKr) ja minoilise kultuuri allakäik:

Thera saar Vulkaani-purse

Maavärin

Tuhapilv

Hiidlaine

III kursus – Eesti ajalugu II (11.klass):1. Rootsi aeg;2. Eesti 18.sajandil;3. Eesti 19.sajandil;4. Eesti 19.-20.sajandi vahetusel.

Rootsi suurriigi kujuneminePõhja-Euroopas:

Linnad 17.sajandil:

Kuressaare1563

(Ahrensburg)

Vana-Pärnu kadumine 16.saj

(ühise linna kujunemine)

Valga1584

(Walk)

Millised olid ülejäänud 7 linna Eesti territooriumil?

Põllumajandus 18.sajandil: Eestis tegeleti 18.sajandil valdavalt teraviljakasvatusega:

Teravilja müük

Viina tootmine

PraagaNuum-

härgade kasvatamine

Sõnnik

Teravilja kasvata-

mine

RootsiVene sõjaväelePeterburi

KõrtsideleVene sõjaväelePeterburi

Peterburi

Saagikusekasv

Talurahva olukord Vene ajal:

1700 1750 1800+

Reduktsioon

Põhjasõja algus

Balti erikorra kinnitamine

1739 Roseni deklaratsioon

1765 positiivsed määrused

19.saj alguse talurahvaseadused

Pärisorjuse kaotamine

-

RAUDTEED EESTIS 1914 Narva

Tallinn

Paldiski

Tapa

Tartu

Valga

Balti Raudtee

1870

IV kursus – Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel (11.klass):

1. Maailm Esimese maailmasõja eel;2. Esimene maailmasõda;3. Maailmasõdadevaheline areng: demokraatia

ja diktatuurid;4. Teine maailmasõda.

Kolonialism Aasias 1914.aastal:

Sõdivad pooled Esimeses maailmasõjas:

Keskriigid Antant

4 riiki 34 riiki

Ületootmiskriisi toimemehhanism:Tarbimise

vähenemine

Kaupade ületootmine

Kriisi leevenemise

lootuses tootmise jätkamine

Tööliste vallandamine;

pankrotid

Sissetulekute vähenemine; elatustaseme

langus

Teise maailmasõja osapooled:

II valikkursus – Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ajalugu (11.klass):

1. (Euroopa rahvastik, majandus ja kommunikatsioon);

2. Prantsusmaa;3. Suurbritannia;4. Saksamaa;5. Skandinaavia;6. Bütsants ja Venemaa;7. Ameerika Ühendriigid.

V kursus – Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20.saj teisel poolel (12.klass):

1. Külm sõda;2. Demokraatlik maailm pärast teist maailmasõda;3. NSV Liit ja kommunistlik süsteem;4. Maailm sajandivahetusel.

Külma sõja aegsed sõjalis-poliitilised blokid:

Marshalli plaan (1948 – 1952):

Ida-Euroopa sovietiseerimine 1940.aastatel:

Kommunistlikud riigid 1970.aastate lõpul:

USA majanduskasv kuni 1970.aastate alguseni:

Majandus-kasv

Euroopa varustamine

USA jäi sõjast

puutumata

Sõjaaegsete laenude tagasi

saamine

Sisseränne ja siseturu

kasv

Marshalli plaan

Võidu-relvastumine

lõi uusi töökohti

1970.aastate majanduskriisja selle mõju USA-le:

Sõjaliste kulude kasv ja nafta

hinna järsk tõus

1970. aastate majandus-

kriis

KEINSIANISTLIK MAJANDUS-POLIITIKA

MONETARISTLIK MAJANDUS-POLIITIKA

VI kursus – Lähiajalugu III – 20.saj arengu põhijooned – Eesti ja maailm (12.klass):

1. Eluolu ja kultuur (ideoloogiad; teaduse ja tehnika areng);

2. Sõja ja rahu küsimus;3. Inimsusevastased kuriteod;4. Muu maailm.

Ühiskonnaõpetuse I kursus (12.klass):1. Ühiskond ja selle areng (ühiskonna uurimine;

sotsiaalsed suhted ja institutsioonid; nüüdisühiskond ja selle kujunemine);

2. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus (riik ja riigi vormid; õigusriik ja võimude lahusus; inimõigused; ideoloogiad; valimised; erakonnad; Euroopa Liit).

Erinevad ühiskonnamudelid majanduse ja tehnoloogia arengu järgi:

200019001800

Agraarü/k Industriaalü/k Post-industriaalü/k Infoü/k Teadmus-

ü/k

19501850

Heaoluriik

Maa- ja linnarahvastiku suhte muutumine alates 20.saj kp:

Rahvaarvu kasv maailmas regiooniti (1950 – 2050):

Demograafilist plahvatust ja demograafilist kriisi kujutavad rahvastikupüramiidid:

Egiptus Eesti

Eesti erakondade paiknemine poliitimaastikul ideoloogilistest eripäradest lähtuvalt:

LIBERAALSUS:muutusi toetav

KONSERVATIIVSUS:muutusi tõrjuv

VASAKPOOLSUS: riigivõimu suur roll

ühiskonnas

PAREMPOOLSUS:riigivõimu tagasihoidlik

roll ühiskonnas

Ühiskonnaõpetuse II kursus (12.klass):1. Ühiskonna majandamine (riik ja majandus;

tööturg ja hõive; tarbimine ja investeerimine);2. Maailma areng ja maailmapoliitika (nüüdisaja

maailma mitmekesisus ja rahvusvaheline suhtlemine).

Tootmistegurid ehk tootmisressursid:

Tootmistegurid

Loodus-ressursid

Inim-ressursid

Kapitali-ressursid Ettevõtlikus

maa

maavarad

mets

veevarud

kliima

tööjõud

haridustase

kogemused

masinad ja seadmedtootmis-hoonedfinants-kapital

Oskus kolme eelmist tegurit

kasumlikult kombineerida

Millised on ressursside nappuse:a) positiivsed tagajärjed ?b) negatiivsed tagajärjed?

Tšaadi järve kahanemine Kesk-Aafrikas:

Turumajanduse toimimistsükkel:

EraisikudKodu-

majapidamised

RiikOmavalitsused

Ettevõtted

PangadFinantsasutused

Välisriigid

tarbimine

palgad, kasumid, intressid

mak

sud

palg

adto

etus

edpe

nsio

nid

kasu

mi

ülej

ääk

Inve

s-te

erin

gud

laen

udimpordikulud

eksporditulud

riiklikud laenud

riiklikud hoiused

Riikide võrdlus SKP per capita (ühe elaniku kohta) alusel 2008 (dollarites):

Nimetage samasuguse arengutasemaga riike kui Eesti?Miks Euroopa ja Põhja-Ameerika on muust maailmast

jõukamad?

Eesti väliskaubanduse bilanss1995 – 2009:

Mis on riigi majandusele tervikuna kasulikum, kas olukord, kus eksport ületab impordi või vastupidi? Põhjendage oma arvamust.

IMPORT:Kaupade ja teenuste ostmine välismaalt

EKSPORT:Kaupade ja teenuste

müük välismaale

Majanduse tsüklilisus viimase 200 aasta jooksul:

Mis on inflatsioon? Inflatsioon:a) raha väärtuse ehk ostujõu langusb) keskmise hinnataseme kasv pikema ajaperioodi

jooksul

Hinnataseme muutumise mõõtmine erinevate hinnaindeksite abil:

Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumine baasperioodi jooksul.

THI aluseks on indikatiivne ostukorv:

Koosneb erineva osakaaluga

tarbekaupadest.

Kajastab keskmist tarbimist.

NB! Erineb riigiti tarbimisharjumuste ja hindade erinevuste tõttu!

Hüperinflatsioon:

Inflatsiooni mõju tarbijale:

Vaene

Rikas

Laenaja

Säästja

Mõjutab esmatarbekaupade hindade kasv

Mõjutab luksuskaupade hindade kasv

Peab pangale vähem tagasi maksma

Kaotab aja jooksul oma säästud

Maailma riikide välisvõlg (2005):

Milliseid üldiseid tendentse riikide majanduse arengutaseme ja välisvõla

suhte kohta võib täheldada?

Kas ja miks peaks riik majandusse sekkuma?

RIIK / AVALIK SEKTOR

Pakub ühishüvesid(nt haridus, tervishoid)

Tegeleb otsese majandustegevusega

(nt riigiettevõtted)

Hoolitseb riigivara eest(nt metsad, hooned jm)

Kehtestab ja kogub makse

Mõjutab majandustegevust seadusandluse kaudu

Maksu liigid:Kaudne maks Otsene maks

Toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni

makstud maks

Sissetulekutelt makstav maks

alkoholiaktsiissotsiaalmaks

käibemakspakendiaktsiis

töötuskindlustustulumaks

kütuseaktsiistubakaaktsiis

Väliskaubandustegevuse vahendid / piirangud:

Tollimaksud Kvoodid Standardid

Imporditavalt või eksporditavalt kaubalt nõutav

maks

Imporditavatele või eksporditavale

kaubale kehtestatud mahupiirang

Kaubale kehtestatud nõuded (nt

tervishoiule,tehnilistele

andmetele jm)Miks

kehtestatakse?Miks

kehtestatakse?Miks

kehtestatakse?

Kas väliskaubanduse piirangud on kodumaisele tarbijale kasulikud või kahjulikud? Põhjendage!

Tööpuudus ja tööjõupuudus:

TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS

Tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu

nõudlus

Tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu

pakkumine

Omane majanduslanguse perioodile

Palgasurve ülespooleMajandusbuumi

kaasnähePalgatõusu peatumine või

alanemineHinnatõusu kiirenemine

Inflatsiooni langus

Kumb on ühiskonnale suurem probleem, kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage.

Inimarengu indeks (IAI) kui elukvaliteedi näitaja:

• Rahvastiku tervis• Pikaealisus

Oodatav keskmine

eluiga

• Täiskasvanute kirjaoskus

• Erinevatel tasemetel õppijate vanus

Haridus

• SKP per capita USA dollaritesElujärg

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

ElukestuseindeksHariduseindeksElujärjeindeks

0,833

Eesti inimarengu indeks 2009

Geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusegümnaasiumi kursuste võimalik lõimumine:

GEOGRAAFIA AJALUGU ÜHISKONNAÕPET.10.klass; I kursus:

Üldajalugu10.klass; II kursus:Eesti ajalugu I

I valikkursus:Tsivilisatsioonid ...11.klass; III kursus:Eesti ajalugu II

11.klass; IV kursus:Lähiajalugu I

11.klass; II kursus:Rahvastik ja majandus

11.klass; III kursus:Loodusvarad ja nende ..

Valikkursus (?):Inimene ja õigus

10.klass; I kursus:Maa kui süsteem

I kursus:Ühiskond ja demokr.

II kursus:Maj. ja maailmapol.

II valikkursus:Euroopa ja USA ajal.

12.klass; V kursus:Lähiajalugu II

12.klass; VI kursus:Lähiajalugu III

III valikkursus (?):Suurriigid 20.saj

Valikkursus (?):Globaalprobleemid