PDF-dokument; 1,5 MB

Väljaanne nr. 21 | 2007 Kevad

S E B E E S t i Ü h i S p a n g a i n f o l E h t ä r i k l i E n d i l E

Foto: Andras Kralla

SEB Russian Leasingu juht Raul Toomsalu on juba kolm aas-tat Peterburis elanud, nautides Venemaal oldud aega täiel rinnal. Millega mees seal tegeleb ning miks Venemaa tema jaoks nii atrak-tiivne on, selgub alljärgevast.

Kuidas Peterburi tööle sattusid?Peterburg oli minu jaoks tõeline uus väljakutse. Mind on Venemaa ja emot-

sionaalne vene rahvas alati paelunud ja kui tuli pakkumine Peterburgi tööle asuda, siis ma ei kõhelnud kaua.

Kas Venemaal on raske töötada?Venemaal elada ja töötada on äärmiselt põnev. Kui kolm aastat tagasi alustasime, oli meie liisinguportfelli suurus viis mil-jonit dollarit, mis nüüd aga on kasvanud umbes 130 miljonile dollarile. Mahud on Venemaal loomulikult meeletud

Pankade dilemma laenuturul

Eesti majanduse lähituleviku käekäik sõltub peaasjalikult laenuturul toimu-vast. pankade dilemmast laenuand-mise kohta räägib hardo pajula lk 6.

SEB sillutab teedinnovaatilistele äriideedele

Mais kuulutas SEB Eesti Ühispank ettevõtlike üliõpilaste ja noorteadlas-te seas välja jahi 500 000 kroonile. Üleriigilise ideekonkursi ajujaht 2007 eesmärgiks on leida üles tudengid ja noorteadlased, kellel on suure äripo-tentsiaaliga idee. parimad ideed vor-mistatakse ekspertide abiga äriplaa-niks ning viiakse koos investoritega ettevõtluseni. lähemalt lk 7.

Personaalne kontaktisik pakub parimad lahendused

SEB Eesti Ühispank on loonud äri-kliendinõustaja ametiprofiili, et pak-kuda oma oskusi ja julgustust ka alles äritegevust alustavatele ettevõ-tetele ning neile äriklientidele, kelle soovid on tagasihoidlikumad ning vajadust kliendihalduri järele veel ei ole. loe täpsemalt lk 9.

Viru Keemia Grupp - hea naaber kogu ümbruskonnale

kohtla-Järvel asuv Viru keemia grupp on piirkonna üks suuremaid tööandjaid, kus leiab rakendust 1365 inimest. kui keeruline on suur- organisatsiooni töökorraldus ning kuidas suudab ettevõtte pöörata tä-helepanu kõigile oma töötajaile? loe lk 10-12.

Raul Toomsalu – eesti mees Venemaal

Fotod: Raivo Tiikmaa

Portfolio 2007 Nr. 21

2

S E B Ü H I S P A N G A I N F O L E H T

Väljaandja: SEB Eesti ÜhispankTornimäe 2, 15010 Tallinn

Tel: 665 5256, e-post: [email protected]/portfolio

Teostus: AS Inreko Press, tel: 631 1180

Hea lugeja!SEB Eesti Ühispanga äriklientidele suunatud infolehe Portfolio

venekeelne versioon on kättesaadav aadressil www.seb.ee

Дорогой чйтaтeль!Преднaзнaчeнноe дпя бизнес-клиентов

SEB Eesti Ühispank издaние "Портфолио" доступно нa русском языкe в Йнтернете по aдресу: www.seb.ee/portfolo-ru

– näiteks on ettevõtteid, kes ostavad viie miljoni dollari eest autosid aastas. SEB Russian Leasingu klientideks on näiteks Lukoil, Stora Enso, Coca-Cola.

Venemaa on väga suur ja turg kas-vab kiiresti. Peterburis saavad elani-kud eestlastest umbes 30 protsenti ja Moskvas 70-80 protsenti rohkem palka, mis tundub kummaline, kuid kui sealsed inimesed mingeid oskusi omavad, siis oskavad nad selle eest ka palka küsida. Kõrgete palganõudmis-te tõttu loobusime ka Moskvas kontori avamisest ja kogemus näitab, et klien-te saab sama edukalt ka Peterburist teenindada. Hoolimata Venemaa suurlinnade kõrgest elatustasemest on sealsed liisingintressid umbes 8,5

protsendi ümber, samas kui Eestis on need 4-5 protsenti.

Millised Su töökaaslased on?Praegu töötab meil 29 inimest, kolm aastat tagasi oli meid vaid viis. Olen ainus eestlane ja tegelikult tahaks vahel nii väga eesti keelt rääkida! Töökaaslased on äärmiselt toredad, aga eks ma olen nad ise kõik ka väl-ja valinud. Peaaegu kõik inimesed on alla 30 aasta vanad ega oma eriti pik-ka panganduskogemust, kuid saavad sellele vaatamata väga hästi hakkama. Neil on rahvusvahelises firmas huvi-tav töötada, kuna tänu sellele saab palju reisida. Huvitav on see, et seni meie ligi 30 töötajast on kolmele keel-

dutud Eesti viisat andmast – see on päris suur protsent, aga kontroll taus-ta üle on siin umbes sama põhjalik kui eestlastel Ameerika viisat taotledes. Muide, kõik töötajad peavad oskama ka inglise keelt.

Kui palju oled Peterburis eestlasi ko-hanud?Eestlasi on Peterburis päris palju – alustades Indrek Neiveltist ning lõpetades metsatöölistega, kes siin vaid paar kuud viibivad. Igal kuul on Peterburis eestlaste kokkutulek, olen ka mõnel käinud. Pidevat käivad eest-lased ja soomlased Venemaal äritege-mise võimalusi uurimas. Venemaal on endiselt ka palju Eestist pärit üli-

2007 Nr. 21 Portfolio

�

õpilasi, kes valdavad vene keelt, kuna kõrgharidus on siin ju endiselt tasuta. Venemaa ei ole ju kallis, kui elada siin boheemlase elu – mitte käia kallites poodides ja restoranides ning sõita metrooga.

Millega ise Peterburis ringi liigud?Põhiliselt autoga või jala. Liiklus on Peterburis paras kaos, seega tuleb teada, kuidas kusagil liigelda. Üle poole tunni mul autoga kohtumise-le jõudmiseks ei kulu, kuid selleks, et tipptunnil kesklinnas linna piirile jõuda, läheb 1,5 tundi kindlasti ära. Iseloomulik on see, et ega seal inimesi üle tee ei lasta isegi mitte vöötraja juu-res. Mismoodi lapsed seal tänavatel mängivad ja auto alla ei jää, on mulle senini mõistatus. Ju on sünnist saadik enesealalhoiuinstinkt sees.

Kas venelased ikka veel viina ka võ-tavad?No ikka. Hästi kummaline on see, et kui neil juhtub olema kõvem pidu, siis järgmisel päeval vabandataksegi teiste ees nii, et võtsin eile palju viina ja ei saa tulla. Ja see on täiesti aktsep-teeritav! Igatahes enam kui näiteks vabandus, et olen haige.

Millised on Sinu meelest vene ini-mesed?Minu meelest on nad muutunud iga aastaga järjest ausamaks. Varem oli bluffimist ikka väga palju. Lisaks on nad hästi südamlikud ja kaastund-likud. Kui mul aprilli lõpus korter tühjaks varastati, olid kõik tuttavad, kellele helistasin küsimaks, kuidas edasi toimida, nõus teisest linna ot-sast keset ööd kohe kohale tormama. Et äkki saavad abiks olla.

Eestisse tagasi tulles on raske har-juda siinse klienditeenindusega, kuna minu meelest on venelased maailma parimad teenindajad. Eesti teeninda-jad on mossis näoga ja teenindaksid Sind justkui vastu tahtmist, samal ajal, kui Peterburis tervitatakse sisseastu-nud klienti püstitõusmisega. Samuti austatakse Venemaal alati vanu ini-mesi.

Millega oma vaba aega sisustad?Käin väga palju vaatamisväärsusi vaatamas – Ermitaaž, muuseumid ja

muud kohad on kõik läbi käidud ning lisaks on Peterburis väga palju teat-reid. Venelased on kultuurne rahvas.

Kuidas Eesti uudistega end kursus hoiad? Kui tihti Eestis käid?Ajalehti pole Venemaale mõtet tellida, kuna riigisisene post liigub seal vähe-malt nädal aega. Loen internetist ikka, mis toimub, kuid võrreldes Venemaaga juhtub Eestis ikka väga vähe.

Suvel käin üle piiri päris tihti, peaae-gu kõik nädalavahetused veedan oma maakodus. Talvel sõidan Eestisse kord kahe nädala tagant.

Kui kauaks plaanid Peterburi jää-da?Seda on raske öelda. Minu tööleping on tehtud aastani 2010, kuid tegeli-kult oleneb kõik sellest, mis suunas Venemaa poliitika muutub. Kui asi läheb veel autokraatlikumaks, hak-kab meie kasv siin pisemaks jääma. Praegu on firma väga hästi käima lü-katud, eelmisel aastal jõudsime juba jooksvasse kasumisse ning tänavu oleme juba kasumiprognoosist ees.

Gerli Ramler


�

Märtsi lõpust asus SEB Eesti Ühispanga finantsjuhina tööle Paulius Tarbūnas.

Leedus sündinud Paulius Tarbūnas alustas oma panganduskarjääri Vilniaus Bankasest. 2004. aastal valiti ta SEB VB Mortgage Banki pre-sidendiks ja tegevjuhiks. 2005. aasta algusest töötas ta kuni Eestisse tulemiseni SEB Ukraina panga juhatuse esimehe asetäitja ja finants-juhina.

Paulius Tarbūnase vastutusvaldkonnaks SEB Eesti Ühispangas on finantsarvestus ja -planeerimine ning riskijuhtimine.

SEB toel sai teoks traditsiooniline Kaubandus-Tööstuskoja kevadballNagu traditsiooniks saanud, pani selgi aastal SEB Eesti Ühispank õla alla Kaubandus-Tööstuskoja korral-datavale Eesti ärieliiti koondavale kevadballile. Ballikülalised võttis kevadises Pärnus vastu Toomas Luman, kes andis kandidaatide-le üle ka Kaubandus-Tööstuskoja aumärgid. Aumärgid on pika tra-ditsiooniga tunnustus neile, kes on andnud olulise panuse Eesti ettevõtluse ja ettevõtluskeskkon-na arengusse.

Traditsiooniline on ka ballikülalistele SEB Eesti Ühispanga tehtav kingitus, milleks seekord oli väike heategu. SEB Eesti Ühispanga Heategevusfond tä-nab kõiki ballikülalisi, kelle annetatud kingirahaga parandatakse nende laste heaolu, kes on jäänud vanemliku hoo-litsuseta.

SEB Ühispanga Fonde hak-kab juhtima SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa regiooni asedirektor Rein Rätsep. Ettevõtte senine juht Sven Kunsing jätkab juhatuse liikmena, kes-kendudes SEB Grupi Ida-Euroopa investeeringute juhtimisele.

Rein Rätsep on SEB Eesti Ühispangas töötanud erine-vatel ametikohtadel alates 1996. aastast. Alates 2006. aas-ta septembrist on ta töötanud SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa regiooni asedi-rektorina, korraldades Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina varahaldusettevõtete stratee-gilist juhtimist. Rein Rätsep jätkab antud ametikohal ka SEB Ühispanga Fondide ju-hina.

Sven Kunsingu vastutus-valdkonnaks on edaspidi korraldada investeeringute juhtimist kõigis SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa üksustes.

Sven Kunsing asub juhtima SEB Grupi Ida-Euroopa investeeringuid

SEB avas kontori Jüris ja sulgeb Harju tänava kontori

Nüüd on SEB Eesti Ühispanga pangakontor avatud ka Jüris, Aruküla tee 29.

1. juulil 2007 sulgeme kontori Harju tänav 13. Lähimad SEB Eesti Ühispanga kontorid asuvad Roosikrantsi 2 ning Pärnu maantee 12.

SEB Eesti Ühispanga finantsjuhina asus tööle Paulius Tarbūnas

Sven Kunsing

Toomas Luman


�

SEB Eesti Ühispank sõlmis koostöölepingu Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga29. mail sõlmisid koostöölepingu SEB Eesti Ühispank ning Tallinna Ettevõtlusinkubaator (TEI), milles pank ja TEI väljendavad ühist kavatsust pakkuda tuge alustavatele ettevõtetele.

Olulisimaks koostöökohaks saab panga eksperdi osalemine eelinkubatsioonikoo-litustel, mille käigus antakse tulevastele inkubaatori asukatele vajalik ja prak-tiline informatsioon ka finantseerimisvõimaluste kohta pangas. "Enamik suuri ettevõtteid on kunagi olnud väikesed. Nii on meie eesmärk täna toetada väikesi ettevõtteid ja aidata kaasa soodsa ettevõtluskliima kujunemisele Eestis. Oleme astunud selleks reaalseid samme – näiteks töötanud välja Käenduslaenu, mil-lega muutuvad finantseerimisvahendid kättesaadavaks ka väga väikestele, pii-sava tagatisvarata ning alles tegevust alustavatele ettevõtetele," räägib SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt.

Avaliku ja kolmanda sektoriga on aasta jooksul koostööd tehtud teistegi projekti-de raames. Näiteks on pank toetanud kvaliteetse juhtimiskonverentsi kohalejõud-mist kõigisse maakondadesse ning korraldamas üleriigilist tudengite ja noortead-laste äriplaanivõistlust Ajujaht 2007.

SEB Ühisliisingu Grupi liisinguportfell ületas aprillis 10 miljardit krooni Aprillis ületas SEB Ühisliisingu Grupi liisinguportfelli maht 10 miljardi piiri. Aastaga on liising-portfell kasvanud 25 protsenti, moodustades aprilli lõpu seisuga 10,122 miljardit krooni.

Tõenäoliselt kasvab Eesti liisinguturg sellel aastal 20-30% ning kõige kiirem kasv on ilmselt autoliisingus. Järjest enam ollakse valmis kulutama raha vaba aja veetmisele, selle tõestuseks on kasvav mootorrataste ja veesõidu-kite liisimise maht, kommenteeris SEB Ühisliisingu juhatuse esimehe Indrek Julge.

L i i s i n g o b j e k t i d e s t o n S E B Ühisliisingu portfellis enam sõiduau-tosid (32,7%) ning masinaid ja sead-meid (26,67%), märkimisväärne osa-kaal koguportfellis on ka kommerts-sõidukitel (18,21%). SEB Ühisliisingul oli Eesti liisingturu koondportfellis esimese kvartali lõpu seisuga 28,1-protsendiline turuosa. Kõige tugevam on SEB Ühisliisingu turuosa seadme-liisingus 32,1 protsenti.

Kasvavate mahtudega toimetule-miseks ja klientide paremaks teenin-damiseks avas SEB Ühisliising selle aasta aprillist autoliisingu klienditoe lühinumbril 1223.

Ettevõtlusega alustamine on nüüd veel lihtsam!Alustavatel ettevõtetel jääb nüüdsest veelgi rohkem aega ja raha kätte, et keskenduda oma põhitegevuse käimalükka-misele, sest SEB Eesti Ühispanga ärikliendi Stardipakett sisaldab nüüdsest lisaks soodsatele pan-gatoodetele ka panga partneri-te parimaid pakkumisi.

Ka vajaliku informatsiooni ettevõtte asutamise kohta saab nüüd ühest kohast – www.seb.ee/stardipakett on väärt abimees neile, kel asutamisprot-seduurid ees. Samas keskkonnas saab informatsiooni panga ning partnerite sooduspakkumiste kohta.

Mais alanesid U-Net Businessis paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiididKlientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse eesmärgil ala-nesid alates 2. maist sel aastal internetipankades korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 10 000 kroonini päevas. ID-kaardi ja PIN-kalkulaatoriga saab edaspidigi kasutada oma senist tehingulimiiti. Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex Banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente.

Ülekannete tegemine internetipanga lepingusse liidetud kontode vahel on limiidivaba. Samuti ei piira limiit muude tegevuste tegemist internetipan-gas (väärtpaberitehingud jms).

Klientidele, kellel on vaja palju ringi liikuda ja teha üle 10 000 krooni väärtuses ülekandeid kohtades, kus ei ole ID-kaardi lugejat, käivitas EMT Mobiil-ID teenu-se, mis võimaldab internetipanka kasutada kõikjal, kus on mobiiltelefoni leviala.


�

Möödunud aastal kasvas Eesti majandus üle 11 protsendi, mis üle kahe korra kiirem kui viimase 12 aasta keskmine kasvumäär. Ka umbkaudu sama kiire reaalpalga kasv oli viimase aastakümne kii-reim. Ajavahemikul 2000–2006 loodi Eestis 74 000 uut töökoh-ta, sellest 40 000 möödunud aastal. Üheks möödunud aasta majanduskasvu iseloomustanud tähelepanuväärseks muutuseks oli ka ekspordi kasvutempo kahekordne alanemine ja sise-nõudluse kasvumäära kiire hüpe 15 protsendipunktini.

Sisenõudluse kaks tähtsamat osist – eratarbimis- ja investeerimiskulutu-sed – viivad meid otsemaid tänaste ma-jandusnähtuste juurteni: laenuturule. Erasektorile antud laenude jääk kasvas möödunud aastal umbes 60 protsenti, samas veel 1999. aastal oli kasvutem-po negatiivne. Seetõttu võib võrdle-misi suure kindlustundega ütelda, et Eesti majanduse lähituleviku käekäik sõltub peaasjalikult laenuturul toimu-vast. Väide, et laenuturul on oodata kohanemist, tähendab seega ühtlasi ka seda, et muutusi on oodata kogu majanduses; ja ka vastupidi – muu-tused majanduskonjunktuuris tähen-davad muutusi laenuturul. Juba võib üsna kindlasti väita, et kohanemine on möödapääsmatu. Seda hinnangut toetab asjaolu, et viimastel kuudel on kolm Balti riiki olnud jätkuvalt rahvus-vahelise majanduspressi ja finantsring-kondade huviorbiidis ja jätkuvalt kiire laenukasv koos oma tuletisnähtustega vaid suurendab eelmainitud kriitiliste seisukohavõttude sagedust.

Karmistada laenutingimusi või jätkata võitlust klientide pärast?Et mis tahes kauba turg koosneb ostja-test ja müüjatest, siis on ka laenuturu eelseisva kohanemise juures võima-likud pakkumis- ja nõudluspoolsed stsenaariumid. Pakkumispoolsed muutused tähendaksid pankade laenu-tingimuste karmistamist ja intresside tõstmist. Hoolimata sellest, et praegu

aduvad kogunevaid tormipilvi küll rohkem pangad kui laenuvõtjad, takis-tab pakkumispoolset kohanemist terav konkurentsisituatsioon. Emapankade heldelt rahastatud kohalikud tütred on viimastel aastatel pidanud vihast võitlust turuosa pärast ja teevad seda tõenäoliselt puhtast inertsist veel mõn-da aega edasi. Seda ilmselt isegi ju-hul, kui iga üksik kohalik pank saaks aru kujuneva olukorra tõsidusest. Majandusteoreetilises plaanis on siin tegemist puhtakujulise individuaalse ja kollektiivse mõistuspärasuse vastuolu piltlikustava vangide dilemmaga.

Selles lihtsas lookeses on kinni na-bitud kaks raskes kuriteos kahtlusta-tavat kurikaela. Konks on aga selles, et süüdistajal on vettpidavaid tõen-deid vaid nende sooritatud tunduvalt kergema seaduserikkumise kohta. Seetõttu pannakse mõlemad krimi-naalid eraldi kambritesse ja räägitakse neile üht ja sedasama juttu: kui sina oma raske kuriteo üles tunnistad, pää-sed vabaks; kui aga vaikid ja teine üles tunnistab, saad kuriteo varjamise eest veel aastaid lisaks. Kirjeldatud tingi-mustes on mõlema vangi seisukohast ratsionaalne oma raske kuritegu üles tunnistada – sõltumatult sellest, mida teeb kaaslane, on mõlemal kurikaelal alati kasulikum üles tunnistada. Kui teine vaikib, saab ta kohe vabaks; kui üles tunnistab, pääseb aga kuriteo ma-hasalgamisega seotud karistusest. Nii pannaksegi mõlemad kinni raskema kuriteo eest, olgugi et kokkumängu korral oleksid nad pääsenud tundu-valt väiksema karistusega.

Riskide jaotus ebaühtlaneKa Eesti laenuturul oleks liigkiirest kas-vust tingitud majandusraskuste ära-hoidmine kahtlemata ühtviisi kõikide turuosaliste huvides, igal üksikul pangal on aga sellele vaatamata suur kiusatus teiste tagasitõmbumist turuosa võitmise huvides ära kasutada. Konkreetsel juhul takistab pakkumispoolset kohanemist veel asjaolu, et riskid on ebaühtlaselt jaotatud –väiksematel pankadel on kahe suurpanga pidurdamise korral veel eriti suur ahvatlus gaasi juurde anda.

Seetõttu tundubki nõudluspoolne ko-hanemine vähemalt praegu tõenäolisem. Kuigi laenuvõtjate kindlustunne püsib praegu veel tugevana, võib see järjest tu-gevneva negatiivse uudistefooni taustal kiiresti muutuda. Pakkumispoolse ko-hanemise viibides muutuvad kohaliku meedia vahendatud välisvaatlejate hin-nangud järjest kriitilisemaks ja see kõik avaldab varem või hiljem mõju. Selles olukorras võivad ikka ja jälle üles kerki-da devalveerimishirmud, mille tulemu-sena kasvab eraisikute ja ettevõtete isu kroonides kohustuste ja eurodes vara-de vastu. Mõlemad muutused tõstavad krooni intressid euro omadest kõrgema-le ja taastavad sel kombel kahe valuuta intressivahe, mille kadumine oligi tege-likult viimaste aastate majandusbuumi peapõhjus.

Pankade dilemma laenuturul

Hardo Pajulaökonomist


7

SEB sillutab teed ettevõtlike ja uuendusmeelsete noorte äriideedele

11. mail kuulutas SEB Eesti Ühispank ettevõtlike üliõpilaste ja noorteadlaste seas välja jahi 500 000 kroonile. Üleriigilise ideekonkursi Ajujaht 2007 ava-löök toimus sel päeval sama-aegselt nii Tallinnas kui ka Tartus toimunud videosillaga ühenda-tud üritusena.

Ajujaht 2007 on SEB Eesti Ühispanga ja partnerite poolt riigi tellimusel käivita-tud ideekonkurss, mille eesmärgiks on leida üles tudengid ja noorteadlased, kellel on suure äripotentsiaaliga idee. Parimad konkursile esitatud ideed vor-mistatakse ekspertide abiga äriplaaniks, mida lihvitakse, kuni meeskonnad on valmis kohtuma investoritega ning idee edukalt ettevõtluseni viima.

SEB Eesti Ühispank on arvamusel, et Eestis elab hulk noori, kellel on häid ideid, aga napib julgust ja juhendamist, et jõuda ideest eduka ettevõtteni. Ajujaht erinebki teistest idee- ja äriplaanikon-kurssidest selle poolest, et osalejaid liht-salt ei premeerita rahaliselt, vaid lisaks stardikapitalile aidatakse osalejad järje peale. Protsessi lõpptulemusena viiakse

aga kvaliteetsete äriplaanide omanikud kokku reaalsete investoritega.

Ideede hindamiseks on moodustatud žürii, mis koondab endas praktikuid nii ettevõtjate kui investorite hulgast Eestist ja maailmast. Ka koolitajateks ning mentoriteks on edukad praktikud meilt ja välismaalt.

Ideid on võimalik hindamiseks saa-ta kuni selle aasta juuni lõpuni, neist parimad valib asjatundlik žürii välja septembris. Sealt edasi algab juba põh-jalik koolitus- ja ettevalmistusfaas eda-sipääsenud ideedele. Innovaatilisemad äriideed kuulutatakse välja 2008. aasta 29. veebruaril.

Konkursi parimate ideede premeeri-miseks on moodustatud auhinnafond, mille mahuks on planeeritud vähemalt 500 000 krooni. Praeguseks on fond suu-remalt jaolt eelkokkulepetega kaetud, aga siiski on kõigil oma valdkonna aren-gust ja edasiminekust huvitatud ette-võtetel võimalik veel konkursi auhin-nafondi oma panus anda. Suuremad auhinnad on partneritel võimalik üle anda nimeliselt just neile südamelä-hedases valdkonnas.

Ideekonkursi puhul kehtib põhimõ-te, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt.

Mart Maasikäriarenduse divisjoni direktor

Peep Vain esinemas.

Innovatsioon - õige suund nii noorte kui riigi jaoks. Juhan Parts ja päeva moderaator Sten Saar.

Võitjateks on ju ka need, kes küll raha ei võitnud, ent kellel on käes edupo-tentsiaaliga viimistletud äriplaan val-mis elluviimiseks. Kui enamik üliõpi-laskonnast vähemalt hetkeks mõtleb oma ettevõtte ja oma uurimisvaldkon-na äripotentsiaali peale, on Ajujahi eesmärk ettevõtlikkuse edendamisel kuhjaga täidetud.

Lisainformatsiooni ideekonkursi kohta saab veebiaadressilt

www.ajujaht.ee


�

Äriplaneerimine on mitmetele ettevõtjatele kui üks tülikas lisa-kohustus laenude või toetuste taotlemisel ja paljudel juhtudel on suunatud see kohustus edasi konsultantidele. Spetsialistide hinnangul on Eesti konsultatsioo-niturg aga äärmusliku kvaliteedi ja hinna suhtega.

Samas kasvavad pidevalt tarbijate ootused äriplaneerimise konsultat-siooni sisulise väärtuse suhtes, kuna mõistetakse, et ettevõtluse edukus ei ole iseenesestmõistetav majandus-kasvu kaasnähtus, vaid pikaajalise edu tagamiseks on vajalik teadlik äri-juhtimine. Positiivset mõju kvaliteet-semale äriplaneerimisele on avalda-nud Euroopa Liidu toetusmeetmete vähene maht – see on pannud hulga ettevõtjaid mõtlema äritegevuse pla-neerimisele põhjalikumalt, kuna äri arendamiseks on vajalik võtta pan-galaenu, mille tagasimaksmine peab olema tagatud.

Kuna pal jud ettevõtjad ei ole harjunud põhjaliku äriplaneerimi-sega, vajavad nad pädevaid nõus-tajaid, kes aitaksid neid äriplaani koostamises. Lähtudes asjaolust, et Eesti konsultatsiooniturul on suured kvaliteedikõikumised, siis on äriplaani tellijal raske hinna-ta, kas ta saab küsitud raha eest kvaliteetset teenust. Selle tõttu on Vertex Consulting välja arendanud teenuse, mis aitab ettevõtjaid kon-sultatsiooniteenuste taseme määra-misel.

Vertex Consulting teeb ekspert-hinnanguid nii konsultantide kui ka ettevõtete endi koostatud äriplaani-dele. Äriplaanide eksperthinnangus lähtume peamiselt põhimõttest, et toetused ja laenud ei saa olla ettevõt-te eesmärk, vaid vahend eesmärkide saavutamiseks. Seega kui äriplaani ei kavatseta kunagi praktikas kasutada, ei ole mõtet ka eksperthinnangut an-da.

Kuna peamiseks probleemiks teenu-se loomisel oli neutraalsuse tagamine teiste konsultantide koostatud teenuse hindamisega, soovitame objektiivse

hinnangu tagamiseks mitte avaldada äriplaani koostajaid.

Eksperthinnangu eesmärk ei ole lihtsalt kritiseerida, vaid parandada äriplaani kvaliteeti, tuues välja võima-likud puudused, esitades täpsustavaid küsimusi ning andes soovitusi. Tehtud ettepanekud ja soovitused edastatak-se äriplaani tellijale, kes edastab need omakorda äriplaani koostajale.

Teenuse eelised:n Ettevõtja saab kvaliteetse äriplaani, mis on eelduseks tegevuse jätkusuut-likkuse tagamisel ja tõstab rahastami-se tõenäolisust.n Äriplaani koostajad saavad pro-fessionaalse tagasiside kaudu ennast arendada ning vähenevad vaidlused hilisemate kvaliteediprobleemide ilmnemisel.n Paraneb konsultatsiooniteenuse kvaliteet turul tervikuna, kuna kon-sultandid saavad oma tööle profes-sionaalset tagasisidet, millega arves-tatakse edasiste projektide puhul.

Eksperthinnangu tellijaga sõlmi-takse konfidentsiaalsusleping, mil-les Vertex Consulting võtab endale kohustuse tagada hinnatava projekti konfidentsiaalsus. Tellijaga lepitak-se kokku nimeliselt isikud, kes tema projekti hindavad, kusjuures ükski ekspert ei ole ise investor ega tegutse muul alal kui haridus, teadus ja aren-dus või nõustamine. Kõik elektrooni-lised dokumendid kaitstakse salasõ-naga, mida teavad vaid konkreetse projektiga seotud isikud ning paber-kandjatel olev informatsioon ei välju Vertex Consultingu ruumidest.

Täpsem teenuse kirjeldus kodulehel:

www.vertexconsulting.eu

Eesti konsultatsioonituru kvaliteet on väga kõikuv

Andro KullerkuppJuhatuse liige Vertex Consulting


�

Personaalne kontaktisik pakub parimad lahendused

Iris PeetsJaepanganduse divisjoni väikeettevõtete müügijuht

Eesti ettevõtted arenevad kiiresti ning seoses sellega suurenevad pidevalt ka nõudmised firmade tegevuskeskkonnale ja äripartne-ritele. Meie praegune kõrge klien-dirahulolu näitab, et meie oskus klientide ootusi mõista ning klien-di soovidele paindlikult reageerida on väga hea. Selleks, et iga firma soove ja vajadusi veelgi paremini tunda ning pakkuda igale ettevõt-tele sobivamaid lahendusi, oleme tõstnud oma nõudmisi ärikliendi teenindusvõrgule veelgi.

Ühe sammuna oleme loonud ärikliendi-nõustaja ametiprofiili, et pakkuda oma oskusi ja julgustust ka alles äritegevust alustavatele ettevõtetele ning neile äri-klientidele, kelle soovid on tagasihoid-likumad ning vajadust kliendihalduri järele veel ei ole. Kuna kliendi rahulolu uuringud näitavad, et enamik väikeet-tevõtteid eelistab oma pangaasju ajada lähikontoris, alustasime eelmisel aastal ärinõustajate võrgustiku väljaarenda-mist kõigis meie kontorites üle Eesti.

Head nõu saavad nii ettevõt-ted kui ka korteriühistudMeil töötab 37 spetsiaalse koolituse lä-binud ja atesteeritud ärinõustajat ning aasta lõpuks on planeeritud ärikliendi spetsiifikat tundvate töötajate kasvu 60 inimesele. Kui enamikus Tallinna ja Harjumaa kontorites on juba prae-guvõimalik teenindajaks valida ärik-liendinõustaja, siis väljaspool Tallinna teenindab piirkonna väikeettevõtteid vastava pädevusega peateller.

Ettevõtete spetsiifikat tundva töötaja olemasolu kontoris võimaldab meil lä-heneda piirkonna väikeettevõtete soo-videle ja vajadustele personaalsemalt ning pakkuda sellest lähtuvalt tervik-likku parimat lahendust. Uued ning keerulisemad tooted ja koostöövõima-lused pangaga vajavad sageli põhjalik-ku ja professionaalset nõustamist.

Ärikliendinõustaja teenindus-kompetentsust pakub SEB Eesti

Ühispank kõigile ettevõtetele, kellel pole kliendihaldurit. Samuti jagavad meie ärikliendinõustajad head nõu korteriühistutele ja ühisustele ela-mute efektiivseks majandamiseks.

Uued halduridLisaks uute ärinõustajate värbamise-le ning koolitamisele oleme pidevalt laiendanud oma teeninduskollektiivi uute asjatundlike kliendihalduritega. Tutvustame teilegi meie uusi haldu-reid Raigo Kuningat, Taavi Grööni ning Raigo Rannavälja.

Raigo Kuningas.

Raigo Kuningas tegeles varem inter-netilahenduste müügiga ettevõtetele. Peamiseks väljakutseks uues ametis peab ta finantsjuhtimise omandamist ja peamiseks eesmärgiks rahulolevatest klientidest kliendibaasi loomist ja SEB Eesti Ühispanga väärikat ning profes-sionaalset esindamist. Hea kliendihaldur peab olema järjekindel, kompetentne, hea ja avatud suhtlemisega, lisab Raigo.

Taavi Gröön on olnud neli aastat kontrolleri ametikohal ning edasi-seks arenguks tuli vaadata ettevõt-test väljapoole. Taavi leiab, et väga oluline on ka ise tehtud tööle tagasi vaadates rahul olla. Uues töökohas heade tulemuste saavutamine eel-dab tema hinnangul eelnevalt aga oskuste omandamist ning kogemust. Ta märgib, et tahe ja soov tööd teha on see, mis loob võimalused silma-paistvateks tulemusteks.

Raigo Rannaväli oli varem ostu- ja lo-gistikajuht paberi hulgimüügifirmas ning ostu- ja müügijuht automüügifir-mas. Kuna neil aladel puutus ta palju kokku ettevõtte finantspoolega, tekkis suurem huvi finantseerimise vastu ja võimalik samm oli siirduda tööle fi-nantsasutusse. Eelkõige loodab Raigo end täiendada ning edasi areneda, et pakkuda klientidele parimaid ning efektiivsemaid lahendusi. Tõeliselt hea töötaja on tema sõnul see, kes teeb kliendi jaoks alati midagi enamat, saab aru tema ärist ja oskab leida kasuliku lahenduse mõlemale poolele.

Taavi Gröön.

Raigo Rannaväli.

Fotod: Raivo Tiikmaa


10

Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp on piirkonna üks suure-maid tööandjaid, kus leiab raken-dust 1365 inimest. Kontserni olu-lisemaks tegevusalaks on põlev-kivi töötlemine ning peamisteks kaubaartikliteks on kütteõlid, põlevkivikemikaalid ning gene-raatorgaas. Kui keeruline on suur- organisatsiooni töökorraldus ning kuidas suudab ettevõtte pöörata

tähelepanu kõigile oma töötajai-le?

“Suure ja väikese ettevõtte peamine erinevus on erinevus info liikumise kiiruses,” räägib ettevõtte juhatuse esimees Janek Parkman. “Sageli on kiiresti kasvavate ettevõtete puhul probleemiks, et ei osata arvestada info liikumise kiiruse ning ulatuse muutumisega. Kingseppade artelli juhi sõnumi saab viia kõigi töötajateni

Viru Keemia Grupp tahab olla hea naaber kogu ümbruskonnale

ühel kiirel koosolekul – kuidas seda teha aga siis, kui artellist on kasva-nud 500 töötajaga vabrik? Suuremas ettevõttes on paratamatult suurenda-da bürokraatiat, mis võib küll kõlada pelutavalt, kuid reeglina aitab siiski ettevõtte toimimisele kaasa.”

Olulisi erinevusi on ka suure ja väikese ettevõtte juhtimises. Mida suurem ettevõte, seda enam on juht sunnitud delegeerima, nendib


11

Parkman. Tihti on see hands in-tüüpi juhile ettevõtte kasvades keeruline omaks võtta. Huvitav on ka vastupi-dine situatsioon – juht, kes on tulnud suurest ettevõttest ja asunud juhtima väiksemat, kogeb situatsiooni, kus senistele harjumustele vastupidiselt on tarvis tegeleda peaaegu vaid pisi-asjadega. Tulemusrikas on see juht, kes suudab ja tahab vastavalt kuju-nenud olukorrale muuta ka oma juh-timisvõtteid.

Kuidas saab suurettevõttest edukas firma?Edukus on Parkmani hinnangul nii-võrd subjektiivne mõiste, et seda on pea võimatu defineerida. “Sõltub see

ju sellest, kes mida edukuseks peab, või siis sellest, kui edukad-edutud on teised ettevõtted, kellega võrrel-da. Üldiselt võiks öelda, et juhul, kui ettevõte täidab talle pandud ootused, võib teda pidada edukaks ning vastu-pidi. Samas võivad ootused erinevate ettevõtete puhul olla diametraalselt erinevad,” räägib ta.

Reeglina oodatakse äriettevõte-te puhul kasumi, käibe või turuosa kasvu; samas kui avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete puhul võib oluline olla hoopis klientide rahul-olu maksimeerimine. Ettevõtte juhi peamine ülesanne on püüda hoida ettevõtet sellel teel, mis viib nende ootuste täitumise suunas kõige kind-lamalt ning kiiremini.

Parkman lisab, et ettevõtte juhi töö ja eraelu tasakaal ei sõltu ettevõtte suurusest, vaid pigem sõltub see töö-ülesannete mahust, mida juht enda kanda võtta tahab.

Töötajate motiveerimine on olulinePiirkonna suurima tööandjana kan-nab Viru Keemia Grupp hoolt linna ja põlevkivitööstuse pikaajaliste tra-ditsioonide säilitamise eest. Sel aastal tähistati ettevõtte eestvedamisel juba seitsmendat korda keemikute päeva, mis on kogu linna haarav meelelahu-tusüritus tuhandetele inimestele.

Juba aastaid korraldab Viru Keemia Grupp koostöös linnavõimudega ette-võtte veteranide peo. Traditsiooniliselt toimub pidu kaks korda aastas, 8. märtsil ja oktoobri esimesel nädalal Kohtla-Järve kultuurikeskuses. Iga aasta augustis korraldab ettevõte koolialguse peo, mille raames esimes-se klassi astujad ja nende vanemad veedavad koos terve päeva veepargis ning iga laps saab kingituseks oma esimese koolikoti kõige vajalikuga. Jõulude ajal organiseeritakse töötajate lastele jõulupidu jõuluvana, näidendi ja kingitustega.

Kontserni iseloomustab ka tugev ametiühinguliikumine. Ametiühing vahendab töötajate ja juhtkonna suhtlemist ja aitab korraldada tradit-sioonilisi üritusi. Paremaks teabekor-ralduseks ilmub Viru Keemia Grupil iga kuu oma kakskeelne infoleht Viru Keemik.

Sponsorina toetab keemiaettevõ-te eelkõige keskkonnahoiu projek-te, aga ka haridust ja sporti. Alates 2005./2006. õppeaastast alustati koos-tööd Kohtla-Järvel asuva Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži-ga, et motiveerida rakenduskõrgha-ridusõppe tublimaid üliõpilasi. Viru Keemia Grupis on plaanis aastatel 2005–2008 eraldada stipendiumide väljamaksmiseks 275 000 krooni.

Keskkonnahoid neelas mullu sada miljonit krooniEelmine aasta oli Viru Keemia Grupile kiire arengu aasta. Edasiminekuid oli kõigis sektorites, kuid olulisematena joonistusid välja kolm valdkonda: keskkonnahoid, energeetika ja põ-levkivi kaevandamine. Tähtsaimaks kujunes rõhuasetus keskkonnahoiule – nii palju ühe aasta jooksul lõpeta-tud keskkonnaprojekte pole ettevõtte ajaloos seni olnud!

Just möödunud aastal valmisid näiteks välisõhu monitooringuseade, destillatsiooniseadme uus ahi ja fuus-side filtreerimisseade. Lisaks alustati mitut uut suurt projekti: hakati raja-ma poolkoksi uut ladestusala ja võeti


12

vastu investeerimisotsus väävlipüü-deseadme ehitamiseks. Kokku ulatus aasta jooksul lõpetatud keskkonna-projektide ja keskkonnainvesteerin-gute maht saja miljoni kroonini.

Et põlevkivi energeetiline potent-siaal pole kaugeltki täielikult ära ka-sutatud, on selge olnud juba pikka aega. Põhja ja Lõuna soojuselektri-jaamade soetamisega 2003. ja 2004. aastal loodi võimalus põlevkivi tööt-lemisel tekkiva gaasi kasutamiseks soojus- ja elektrienergia tootmisel. Viru Keemia Grupile kuuluv soojus-elektrijaam varustab energia ja soo-jusega nii ettevõtteid kui ka Kohtla-Järve Järve linnaosa elanikke – et aga energiat kipub veelgi üle jääma, on plaanis kütma hakata ka Ahtme lin-naosa ja Jõhvi linna.

Kolmas ning mullu ilmselt kõige enam Eesti üldsust puudutanud vald-kond on põlevkivi kaevandamine. Kuna ettevõtte arenguplaanid sõltu-vad otseselt valitsusele kinnitamiseks saadetud arengukavast ning sellest, kust ja kui palju põlevkivi kaevanda-mist lubatakse või kuidas piiratakse, jätkab Viru Keemia Grupp Ojamaa kaevanduse avamistöid. Kindel on ka uue õlivabriku rajamine Kohtla-Järvele, kuid muud arendusprojek-tid peavad ootama, kuni põlevkivi arengukava on riigikogus lõplikult vastu võetud.

Püüd saada innovaatilisemaks põlevkivitöötlejaks maailmasIga kiiresti kasvava ettevõtte jätku-va edu tagatiseks on arukalt tehtud strateegilised otsused, õigesti valitud arengusuunad ning piisavalt finant-seeritud ja läbimõeldud arendus-tegevus. Viru Keemia Grupp ei ole siinkohal mingi erand – head ma-jandustulemused on võimaldanud ettevõttel viimastel aastatel järjest rohkem investeerida nii olemasole-vate tootmisprotsesside tootlikkuse tõstmisse kui ka pikema perspektii-viga rakendusuuringutesse.

Vedelkütuste maailmaturg tõi 2006. aastal kaasa üha uusi hinnare-kordeid, kuid samas esines ka oota-matult kiireid suuri langusi. Kuigi pi-kemas perspektiivis näevad ka kõige pessimistlikumad prognoosid ette vedelkütuste hinna tõusutendentsi,

ei garanteeri see automaatselt hea-olu kõigile vedelkütuste tootjatele. Tänavu jätkab Viru Keemia Grupp keskkonnategevuskavas ette näh-tud tegevusi. Oma keskkonnaalase tegevusega püüeldakse selle poole, et olla kõige innovaatilisem ja kesk-konnasõbralikum põlevkivitöötleja maailmas.

Põlevkiviõlide tootmise laienda-mine nii Eestis kui väljaspool on ette-võtte lähiaastate oluliseks prioritee-diks. Eelmisel aastal alustati koostöös Venemaa ja Soome insenerifirmadega Kohtla-Järvele uue, tahke soojuskand-ja tehnoloogial põhineva õlitehase projekteerimist. Uue õlitehase tehno-loogia on ette nähtud peenefraktsioo-nilise põlevkivi töötlemiseks.

Piisava põlevkiviressursi olemasolu korral planeerib Viru Keemia Grupp Eestis tootmise edasist laiendamist ja rajab aastatel 2009–2011 kaevanduse vahetusse lähedusse uue õlitehase. Samaaegselt tootmise laiendamisega Eestis uuritakse võimalusi põlevki-vitööstuse rajamiseks ka väljaspool Eestit paiknevatesse perspektiivse-tesse põlevkivileiukohtadesse.

Viru Keemia Grupp AS on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mille ko-gemus ulatub aastasse 1924. Tegemist on holding-tüüpi kontserniga, milles-se kuulub 11 ettevõtet. Aastas töötleb kontserni suurim ettevõte VKG Oil AS ringi ligi 1,7 miljonit tonni põ-levkivi ja saab sellest 200 000 tonni toorõli.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman.


1�

SEB Eesti Ühispanga eraisikust klientide hulgas lühikese ajaga suure populaarsuse võitnud pil-dikaart on alates maist kättesaa-dav ka ettevõtetele. Pildikaardi võimalikke rakendusi ettevõtetes on mitmeid – firma sümboolika on võimalik paigutada nii ettevõtte kui selle töötajate või klientide pangakaartidele.

Oma firma sümboolikat saab paigutada nii ettevõt-te deebet- kui krediitkaar-tidele. Nii eristuvad firma-kaardid kasutajate isiklikest pangakaartidest, kannavad edasi ettevõtte sõnumit ning toimivad kaarditehingute teostamisel isikupärase vi-siitkaardina.

Ettevõtte pilt on võimalik töötaja soovil paigutada ka tema isiklikule pangakaar-dile. Nii saab töötaja enda-le pangakaardi, mis toimib üheaegselt maksevahendi ja töötõendina. See teeb ka ettevõtteväliste partnerite jaoks firma töötajate tuvasta-mise lihtsaks, mis omakorda muudab lisaväärtuspaketi rakendamise lihtsaks ja mu-gavaks.

Ka kliendi taskusse on ettevõttel võimalik oma sümboolikaga kaart pista – pildikaarti saab raken-dada ka kliendikaardina. Lisaks mak-sevahendi funktsioonile saab ettevõte pildikaardile üles ehitada oma püsikliendiprogrammi: kaardi alusel saate kehtestada soodus-tusi teeninduses, boonuste süs-teemi jms.

Võimalusi pildikaardi kasuta-miseks turundusinstrumendina on veelgi – tulevikus lisandub võimalus kasutada pildikaarti kin-kekaardina. Samuti oleme avatud

kõigile meie partnerite ja klientide pakutava-tele lahendustele ning üritame kõik soovid võimalusel ellu raken-dada.

Pildikaart – firma sümboolika pangakaartidel

Annika SillaotsMarketingi projektijuht


1�

P A N G A N d U S E S T M A A I L M A S

FBI: finantspetturid on sihikule võtnud hotellid ja internetikohvikud

Kübersulid installeerivad avalikes-se arvutitesse programme, mis salvestavad kasutajate iga klah-vilöögi, ning kasutavad seejärel varastatud sisselogimisandmeid e-börsiarvetele sissemurdmiseks ja aktsiahindadega hangeldami-seks.

USA Föderaalne Juurdlusbüroo avastas, et küberkurjategijad on si-hikule võtnud pahaaimamatud ho-tellikülastajad ja internetikohvikute kliendid.

Kui investorid kasutavad avalikke arvuteid oma börsiarvete kontrolli-miseks või aktsiatehingute soorita-miseks, pääsevad petturid ligi nende

kasutajatunnustele ja salasõnadele. Sulid kasutavad arvel olevaid finants-vahendeid nende aktsiate hinna üles-löömiseks, mida nad enne ise ostsid. Seejärel müüvad nad aktsiad kasumi-ga maha.

FBI küberosakonna direktori ase-täitja Shawn Henry ütles intervjuus Bloombergi ajakirjanikele, et ini-meste jaoks on internetikohvikute või hotellide ärikeskuste arvutite kasutamine täiesti tavaline, kuid in-vestorid ei tohiks kasutada arvuteid, mille turvalisuses nad täiesti kindlad pole.

E*Trade’i andmetel tõi e-aktsia-arvete ründamine ainuüksi eelmise aasta kolmandas kvartalis kaasa kah-jusid 18 miljoni USA dollari ulatuses.

Petuskeemidega on rünnatud ka TD Ameritrade’i arveid.

USA võimud on häkkeritega tuli-sesse võitlusesse asunud ning märtsis esitasid prokurörid riikliku süüdistu-se kolme India kodaniku vastu, kes kuuldavasti võtsid üle USAs asuvaid e-börsiarveid, et nende abil aktsiatu-rul raha teenida.

Varem on väärtpaberite ja börsiko-misjon (SEC) hankinud erakorralisi kohtuordereid Lätis asuvale pangale ja Eesti ettevõttele kuuluvate arvete külmutamiseks, mis olevat olnud segatud turumahhinatsioonidesse. Lisaks katkestati ajutiselt tehingud 35 spekulatiivse väikeaktsiaga, mida on korduvalt kasutatud rämpskirja-kampaaniates.


1�

P A N G A N d U S E S T M A A I L M A S

Turu-uuringufirma Packaged Facts andmetel peaks USAs kasutusel olevate distantspangakaartide arv tõusma 2011. aastaks prae-guselt 27 miljonilt 109 miljonile.

2006. aastal osteti USAs distantskaar-tidega kaupu varasema prognoosiga peaaegu kokku langeva 15 miljardi dollari eest, andes perioodi 2004–2006 liitkasvumääraks (CAGR) 700 protsenti.

Packaged Factsi andmete järgi tõu-seb distantskaartidega sooritatud te-hingute arv 2006. aasta 777 miljonilt 2011. aastaks kaaluka 2,2 miljardini. Tehingute arvu jõudsale kasvule aitavad peamiselt kaasa klientide kiirema teeninduse nimel töötavad jaemüügiettevõtted ja turule tulevad uued kaardipakkujad.

MasterCard ja Visa reklaamivad distantsmakse tehnoloogiat jõuliselt just väikese väärtusega maksete tege-miseks, milleks tavaliselt kasutatakse sularaha.

“Kaardipakkujad laiendavad kii-resti distantsmaksete turuosa ja lä-

hema kahe aasta jooksul on oodata maksesüsteeme omavate jaemüügi-ettevõtete arvu kolmekordistumist,” sõnas Packaged Factsi juhtivtoimetaja Tatjana Meerman. “Tarbijate tõusev teadlikkus nutikate distantskaartide tehnoloogilistest külgedest, turvali-susest ja mugavusest teeb nende tar-bimisturule tuleku lähiaastatel palju lihtsamaks.”

Jaanuaris avalikustatud USA kont-serni Aberdeen Group uuringutule-mused näitavad, et distantsmakse-süsteemide läbimurre jaemüügitu-rule on niisama hästi kui ukse ees, kuna üle poole jaemüügiettevõtteid (58%) kavandab nende süsteemide rakendamist järgmise kahe aasta jooksul.

Termin distants- ehk kontaktita kaart tuleneb sellest, et tavaliste kiipkaartide lugemisel on vaja füü-silist kontakti kaardilugeja ja kaar-di vahel. RFID-kaarte loetakse aga distantsilt ning seega pole füüsilist kontakti kaardi ja lugeja vahel va-ja.

IMF peab Euroopa Keskpanga järgmist intressitõusu kindlaksRahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüütik peab kindlaks Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmist seniselt 3,75 protsendilt 4,0 protsendile, teatas ajaleht Financial Times Deutschland.

Ajalehele antud kommentaaris ütles Michael Deppler, et võttes arvesse Euroopa tugevat kasvu ja võimalikku jätkuvat survet tootmisvõimsusele, on intressimäärade tõus 4,0 protsendile õigustatud.

“Pärast seda on intressimäärade edasine tõus vajalik juhul, kui kasv on jätkuvalt üle keskmise ning riskid palkadele ja hindadele suurenevad,” lisas analüütik.

Kuigi euro tõusis hiljuti dollari ja jeeni suhtes tugevale tasemele, ei näe Deppler selles eurotsooni riikide majandusele ohtu. Samas lisas ta, et kuigi eurotsooni riikide eksport on tugev, peab Euroopa Keskpank ühisrahal silma peal hoidma.

Intressimäärade tõusu on oodata juunis, et hoida eurotsooni inflatsioo-nisurvet kontrolli all.

Allikas: Finextra.com

distantskaarte USAs 2011. aastaks 10� miljonit

Saksamaa lihtsustab ja kiirendab ettevõtete asutamistSaksamaa just i i tsminis-ter Brigitte Zypries esitles mai keskel seaduseelnõu, mis lihtsustab ja kiirendab Saksamaal osaühingute asu-tamist.

"Osaühingute loomine muutub kergemaks ja kiiremaks. Oli ka aeg 1892. aastast pärit osaühin-gute asutamise reegleid täna-päevasemaks kohandada," ütles Zypries.

Uue seaduseelnõu järgi saab Saksamaal osaühinguid (GmbH) asutada senise 25 000 euro ase-mel 10 000eurose aktsiakapita-liga. Uue võimalusena on "mi-niosaühinguid" võimalik luua vaid üheeurose aktsiakapitali-ga.

Pankrotilaine vältimiseks pea-vad uued osaühingud neljandi-ku aastakasumist ettevõttesse investeerima.

Zypriese kinnitusel lihtsustu-vad ettevõtete asutamise admi-nistratiivreeglid ja teoreetiliselt on edaspidi Saksamaal võimalik firma asutada ühe päevaga.

Uus seaduseelnõu kinnitatak-se valitsusestõenäoliselt lähiajal ja seadus hakkab kehtima järg-mise aasta algul.

Õigusliku vormi järgi jagune-vad Saksa ettevõtted täisühin-guteks, kapitaliühinguteks ning kooperatiivseteks ettevõteteks.

Kapitaliühingute seas ristatak-se aktsiaseltse ning Saksamaal kõige levinumaid ettevõtlus-vorme osaühinguid. Kapitali alammäär on aktsiaseltsi puhul 250 000 eurot.

Allikas: BNS

PDF-dokument; 1,5 MB

Documents

Transcript of PDF-dokument; 1,5 MB