Pargid Tallinnas

Sirje ja Georg Aher15. aprillil 2013

Mis on park?

• Park (puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

• Park on rajatud plaani järgi, vastavalt inimeste poolt seatud eesmärkidele - puhkekoht või poolt seatud eesmärkidele - puhkekoht või asula kujunduselement.

• Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus–(parkmets, jahipark)

Parkmets

• Parkmets on vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus.

• Parkmetsa loomisel piirdutakse mõne metsaala minimaalse korrastamisega. Parkmets on minimaalse korrastamisega. Parkmets on pärandkooslus. Parkmets ei vaja pidevat hooldamist.

• Tallinnas on parkmetsad näiteks Nõmmel, Sütisteteel ja Pirital, Pelgurannas, Vabaõhumuuseumis ja mujal, enamasti maastikukaitsealade koosseisus.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/2/2b/S%C3%BCtiste_parkmets_02.jpg

SÜTISTE PARKMETS

Tallinna vanimad pargid

• Esimesi märkmeid avalike aedade kohta leidub orduaja algusest, mis oli Tallinna õitseaeg hansalinnana. Esimest korda mainitakse linna avaliku aia olemasolu 1369. aastal. Selle avaliku aia olemasolu 1369. aastal. Selle asukohta pole nimetatud.

Tallinna vanimad pargid

• Balthasar Russowi kroonikas on juttu kahest avalikust aiast. Roosiaed (Rosengarten) asus Rannavärava juures Paksu Margareta ees, millest varasem viide pärineb juba 13. sajandist. Suurgildi kaupmehed olid ala veidi mullavedamisega tõstnud, misläbi avanes vaade merele. Aed oli piiratud kivimüüriga ja sinna vaade merele. Aed oli piiratud kivimüüriga ja sinna viis käsipuudega kivitrepp. Aia keskel kasvas suur pärn, mille võra puhastati igal aastal. Liivi sõja ajal (1569–1571) oli Roosiaed kahurite laskepaik, kust pommitati Tallinna sadamat ründavaid sõjalaevu ja aed hävis.

Tallinna vanimad pargid

• Papagoiaed (Papagoiengarten) asus Rannaväravast teisel pool ja on tõenäoliselt identne hiljem mainitud Nunnekoplis (Süsternkoppel) asunud aiaga, mille linn (Süsternkoppel) asunud aiaga, mille linn omandas 1400. aastal, et sinna avalikku aeda rajada. Teiste andmete järgi asus avalik aed Nunnevärava ees 1431. aastal, millel nimeks Büchsenschützengarten ja kust viis kena trepp Toompeale.

Tallinna vanimad pargid

Väljaspool linnamüüre olid eraaiad koondunud põhiliselt linnaväravate lähikonda. 17. sajandi keskel oli linnamüüri ümber linnakodanike aedade all 150 ha.aedade all 150 ha.

Tallinna vanimad pargidTallinna vanimaks säilinud puiesteeks on 1850ndatel aastatel rajatud puuderivi Toompea tänaval.

Tallinna vanad pargid

Mitmed pargid on loodud vanade suvemõisate aladele

• 5 jõukat tallinlast said 17. sajandi II poolel loa ehitada Lasnamäe klindi jalamil olevale linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas selle ala keskse krundi Peeter I ning Kadrioru park loodi itaalia arhitekti NiccoloMichetti poolt. Pargist vt lähemalt http://www.kadriorupark.ee/pargist/loodus-park/

http://www.tallinn.ee/est/g2403s21548

Valgus kõnnib Kadriorus, 20.09.12

Tallinna vanad pargid. Suvemõisad.

• Löwenruh park - 18. sajandi keskel ehitati üles Löwenruh' suvemõis. Tolle aja Kristiinentali suvemõisatest oli ta üks suuremaid. Mõisa omanikuks oli Eestimaa kuberner aastatel 1728–1736 Friedrich vonLöwen.

• Üks 18. sajandil Kristiines paiknenud suvemõisatest oli klassitsistlikus stiilis ehitatud Cederhilms Höfchen, millest praeguseks on säilinud treitud balustritega paraadtrepp ning vana praeguseks on säilinud treitud balustritega paraadtrepp ning vana kartulikelder ja kaev. Suvemõisa juurde kuulunud pargist on alles praeguste Endla ja Mooni tänavate nurgas olev osa. Seal võib näha harilike tammede alleed ja viljapuuaeda. Pargis kasvavad ühed Eesti vanimad, 200-aastased eurojaapani lehised, mis väärivad loodusharuldustena tähelepanu. Park korrastati 2003. aastal. Praegu läbivad parki jalgteed, seal on pargivalgustus, korvpalliplats ja laste mänguväljak.

Löwenruh

Tallinna vanad pargid. Suvemõisad.

• Löwenruh pargi lähedal asusid Marienthali ja Charlottenthali suvemõisad (Mustamäe tee 20), kus korraldati suvel vabaõhupidusid. 19. sajandi alguses tegutses Charlottenthalis Christian Frese sitsivärvimise manufaktuur.

• Tondimõisa ehk Dunteni pargis oli 17. sajandil raehärra • Tondimõisa ehk Dunteni pargis oli 17. sajandil raehärra Jobst Dunt(e) suvemõis. Hiljem vahetas see omanikke, 19. sajandi keskel kuulus park Toompea oldermannile Hans Heinrich Falck’ile. 1995. aastaks oli pargiala muutunud jäätmaaks. Park korrastati, rajati jalgteed, laste mänguväljakud, puhkekohad ja koerte jalutusväljak. Parki läbib hobukastani–pärna-allee. 2009. aastal istutati parki noori puid.

Tallinna vanad pargid. Suvemõisad

• Mustjõe suvemõis rajati 1720.

• Lähemalt vt http://www.postimees.ee/31165/mustjoe-http://www.postimees.ee/31165/mustjoe-maletab-kortse-ja-supelmaju/

Tallinna vanad pargidEsimesed tänapäevases mõistes pargid rajati

Tallinnasse 19. sajandil:

• Toompeale Kuberneri ehk Lossiaed (1820)

• Praeguse Jaani kiriku ja kunstihoone vahele • Praeguse Jaani kiriku ja kunstihoone vahele rajati 1,3 ha suurune Lasteaia park (1823)

Enamik praeguseid vanalinna parke rajati XIX sajandi teisel poolel, kui bastionid olid kaotanud sõjalise tähenduse. Varem oli bastionide haljastusel peamiselt kaitseülesanne.

Lindamäe läänepärnad on umbes 250 aastased

Vanalinna pargid• Toompark (Schnelli park)

• Harjumäe park, Hirvepark, Lindamäe park on kaitse all kompleksina

• Kanuti aed

• Margareeta aed paikneb keskaegse Revali Roosiaia kohal linnamüüri ees Paksu Margareeta suurtükitorni kohal linnamüüri ees Paksu Margareeta suurtükitorni jalamil. Selle naabruses Skoone (Skåne) bastionil paiknev aed kujundati haljasalaks 1881.a

• Tornide väljak

• Toompeal asuv Lossiaed ehk Kuberneri aed asub Riigikogu hoone lõunafassaadi ees Pika Hermanni jalamil.

Vanalinna pargid• Seitsme linnuse park asub Toompeal Aleksander

Nevski katedraali kõrval ja külgneb Komandandi aiaga

• Komandandi aed

• Falgi park. Toompea oldermann Hans Heinrich Falckrajas enda valdustesse 19. sajandi keskel ja kinkis selle linnalelinnale

• Kaarli puiestee esplanaad

• Roheline turg – Pika tänava ja Olevimäe tänavaristumiskohas, müüdi puu- ja juurvilja

• Nunne tänava haljasala -1930. aastatel paigaldati sinna Jaan Koorti skulptuur „Metskits”. Haljasala kohal asuv paljand on looduskaitse all alates 1992.aastast.

Tammsaare park loodi 1947

http://www.solness.ee/maja/?mid=117&id=501&p=2

20.09.2012, Georg Aheri foto

Taani Kuninga Aed• Linnamüüri-äärne maa-siiluke Toom-pea kagu-poolsel

neemikul on püsinud hoones-ta-mata alana ja enamasti kuulunud linnale.

• Ühe vana legendi kohaselt said taanlased oma rahvus-lipu Tallinnast, kui nad olid kaotamas 15. juulil 1219. aastal toimunud lahingut. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsus-aja Tallinnas ja Põhja-Eestis. Legendi mälestuseks on rajatud siia Taani lipu Põhja-Eestis. Legendi mälestuseks on rajatud siia Taani lipu plats.

• Oletatavalt rajas Taani kuningas Waldemar II aeda 13. sajandil torni. Hiljem kasvas aias ohtrasti kibu-vitsasid, mage-daid sõstraid, lodja-puid ja teisi, pae-pealsele omaseid põõsaid.

• 19. sajandil kujundati siia avalik iluaed. Erilise atraktiivsuse annavad aiale sellega külgnevad linna-müüri tornid.

• Aed on kujundatud mitmekülgselt ja oli väga puuderikas. Praegu kasvab seal 20 puud, millest mitu on põlispuud.

Kuberneri aed

• Kuberneri-aed ehk Lossi-aed kavandati esi-algsel kujul arvatavasti 1773. aastal, kui endine Toom-pea linnus rekonst-rueeriti Eesti-maa kubermangu-valitsuse hooneks.

• 1820. aastail, seoses lossi ümbritsevate • 1820. aastail, seoses lossi ümbritsevate kindlustuste osalise likvideerimisega, kujundati see rahvale avatud regulaar-stiilis iluaiaks. 19. sajandil moodustas Kuberneri-aed ühtse haljas-ala koos lossi ees olnud aiaga, mis pole säilinud.

Hirvepark

• Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sõjas vähe kannatada ja on säilinud liigirikka puistuna, praegu on seal ca 100 taksonit.

• 1987 toimusid seal iseseisvust nõudvad rahvakoosolekud.

Hirvepark

• Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on tähelepanuväärsed oma vanuselt, mõõtmetelt ja haruldusastmelt. Kõige haruldasemaks puuks pargis võib lugeda Kõige haruldasemaks puuks pargis võib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid üksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi

isend kuulub Euroopa suurimate hulka.http://www.dkimages.com/discover/DKIMAGES/Discover/Home/Plants/Ornamental-Groups/Trees/Broadleaves/Aceraceae/Acer/Acer-platanoides/Acer-platanoides-Cucullatum/Acer-platanoides-Cuculla-2.html

Kaitse all on parkide kompleks: Hirvepark (3,6), Lindamäe park (1,2 ha), Harjumäepark (2,5 ha) koos Kaarli puiesteega. http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=1015929125

HIRVEPARK

LINDAMÄE PARK

Harjumäe park• Asub kunagisel Ingeri bastionil. 1861−1862 muudeR

bastion bürger-meister Carl August Mayeri juhtimisel haljasalaks. Mäele pääsemiseks ehitati 1865. aastal Harju värava juurest kaheksa ehis-vaasiga kaunistatud trepp, mida hakati kutsuma Mayerikaunistatud trepp, mida hakati kutsuma Mayeritrepiks.

• 1881−1885 ala rekonstrueeriti, rajati restoran, kõla-koda, kontserdi-väljak koos muusika-paviljoniga ning keegli-rada (historitsistlikus stiilis, ohtralt kaunistatud puit-paviljonid). 1929. aastal va-ra-se-mad hoo-ned lam-mu-ta-ti, ehitati uus, praeguseni säilinud kõla-koda. 1932. a avati Harjumäe pargis vaba-õhu-kohvik.

Harjumäe park

• 1889. aastal tõusis siit õhu-palliga üles lendur Charles Leroux ja sooritas traagi-liselt lõp-penud lange-varju-hüppe.

• Harjumäe ja Linda-mäe alune kunagiste bastionite muld-kehandite sisemus peidab mitut bastionite muld-kehandite sisemus peidab mitut käiku, millesse pääseb Kiek in de Köki kaudu.

• Park on eriline ka iidsete, 1750. aastatel istutatud lääne-pärnade poolest, mis paiknevad pool-kaares kõla-koja-esisel platsil. (Läänepärnad on hariliku ja laialehise pärna hübriidid)

Roheline Turg

• Pisike (0,1 ha) kolm-nurkne ala Pika ja Olevimäe tänava vahel. See ala oli kunagi hoonestatud, kuid juba 19. sajandi kesk-paigaks oli siin lage plats, mida kasutati kala-turuna, hiljem köögi-vilja- ning lille-turuna. 1893 lõpetati platsi kasutamine turuna (jäi vaid 1893 lõpetati platsi kasutamine turuna (jäi vaid lillemüük) ja sellest kujundati väike haljas-ala.

• Kabel rajati 1909. a Nikolai Heraskovi ja Nikolai Thamme noorema projekti järgi ning sai valmis Vene tsaari Nikolai II võimule-tuleku 15. aasta-päevaks. 2009. anti kabel Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Aleksander Nevski katedraali koguduse kasutusse.

Toompark (Schnelli, Shnelli, Snelli)

• Bastionaalvööndi suurim park − Toompark − on kujunenud endisele muld-kindlustuste alale Snellitiigi ümber. Tiik, mis on ainus säilinud osa linna kunagi ümbritsenud valli-kraavist (kaevatud selles lõigus 1760. aastail), sai oma nime rootslasest lõigus 1760. aastail), sai oma nime rootslasest linna-aedniku Johan Snelli järgi, kelle aed ja maja asusid 19. sajandil tiigi kaldal. Toompark on kujundatud maastikuaia (inglise pargi stiilis). Pargi rajamist alustati linlaste endistele heinamaadele samuti juba 1920. lõpuaastatel.

Toompark

• 1903. a avati Toompead all-linnaga ühendav Patkulitrepp. Toom-pargis on mitme-kesine puit-taimestik, mille on tinginud nii reljeef kui ka pargi rajamine mitmes osas ja eri aegadel. Toom-park on kesk-linna parkidest liigi- ja sordirikkaim. Algselt põhiliselt lehtpuudega parki on hilisema istutusega lisatud lehtpuudega parki on hilisema istutusega lisatud mõned okaspuud. Pargis on kiviktaimla ja huvitavaid ilupõõsaid, nagu harilik ja alpi kuldvihm, hariliku jugapuu kultivar „Dovastoniana”, pensilvaania saare kirjuleheline kultivar „Variegata”, ruaani ja Prestonisirelid jt.

• 2007. a sügisel oli Toom-pargis umbes 110 mitmesugust puit-taime.

Tornide väljak

• Tornide väljak on oma nime saanud selle äärde jäävate rohkete linna-müüri tornide järgi, peale selle paistab siit mitu kirikutorni. Kesk-ajal nimetati paika Nunna-kopliks, kuna see kuulus praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoonetes toona asunud nais-tsistertslaste nunna-kloostrile. nais-tsistertslaste nunna-kloostrile.

• 17.−18. sajandil rajati Tornide väljakule muld-kindlustused ja kaevati valli-kraav.

• 19. sajandi kesk-paigaks kao-ta-sid kind-lus-tu-sed oma sõjalise tähtsuse. 1864. a valli-kraav selles lõigus täideti ja ala hakati kasutama heina-maana.

• 1896. aastal tehti Tornide väljaku ala näituse-platsiks .

Tornide väljak

• Aastatel 1931−1933 muudeR Tornide väljaküld-kasutatavaks pargiks. Pargis on säilinud 1900. aastate algusest pärit valgustipost. • 1936. aastal sai Tornide väljak purskkaevu skulptor

Juhan Raudsepa skulptuuriga „Naine vaagnaga” (ka „Kaevul”). 1930. aastate lõpul oli Tornide väljak „Kaevul”). 1930. aastate lõpul oli Tornide väljak Tallinna üks nooblimaid funktsionalistlikus stiilis haljasalasid oma liigirikkuses ja lillekülluses.

• Praeguseks on toonane lillerohke haljasala kasvanud heas seisundis puistuga varjuliseks pargiks, mis on võetud looduskaitse alla.

• 2007. a sügisel kasvas Tornide väljakul umbes 75 eri puittaime.

Tornide väljak

• Viiendat aastat toimub Tornide väljakul rahvusvaheline lillefestival, vt http://www.thedreams.ee/Avalik/tehnilised%20tingimused%202013.pdf20tingimused%202013.pdf

• Festival toimub Tallinna Tornide väljaku pargis 24. maist kuni 24. augustini 2013 ning hõlmab aiandus-, kunsti- ja kultuuriprogrammi.

Kalmistu pargiks?

1774. aastal rajatud Kopli surnuaed (Trammipeatuste (Rahu ja Kooli vahel)) oli üks vanemaid ning oma rohkete baroksete ja varaklassitsistlike kabelitega ka kaunimaid varaklassitsistlike kabelitega ka kaunimaid rahupaiku Tallinnas. 1951. aastal kalmistu sama hästi kui hävitati ning tänaseks on seal säilinud vaid kaks hauasammast - USA presidendi Abraham Lincolni õepoja, langevarjuhüppel Tallinna lahe kohal hukkunud Charles Leroux’ ja lauljanna Mara oma.

Kopli park

http://wikimapia.org/4359389/Kopli-Cemetery-Park

Kalamaja kalmistupark

• Kalamaja kalmistu park on olnud eestlastePühavaimu ja Jaani koguduste matmispaik,kuid siia on maetud ka soome-rootsi Mihklikoguduse, vähesel määral ka saksa kogudusekoguduse, vähesel määral ka saksa koguduseliikmeid. Kalmistu algusajaks peetakse aastat1545, mil Kalaranda hakati ehitama uut kirikut. Esimesed kirjalikud teated on kalmistust 1561. aastast, mil sinna maeti ligikaudu 2000 rootsi sõjaväelast.

Kalamaja kalmistupark

• 1960. aastatel muudeti endine kalmistuala pargiks. Sealsed hauatähised pole säilinud. Alles on surnuaia väravaehitis.

• 21. juuli 2009 avati täieliku rekonstrueerimise järel Kalamaja Kalmistupark linnaelanikele.järel Kalamaja Kalmistupark linnaelanikele.

• 8. oktoobril 2009 kuulutas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing 2009. aasta Eesti parimaks kommunaalrajatiseks Põhja-Tallinna linnaosas rekonstrueeritud Kalamaja kalmistupargi.

Kalamaja kalmistupark

Tallinna kõik pargid rajamise järjekorras

on kirjeldatud Tallinna rohealade planeeringus 2008

http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s42710

Uusim park: Pae park Lasnamäel (Sikupilli asumis) avati kasutamiseks 2009, tööd jätkuvad.

Tallinna parkide lühikirjeldused

• http://kuhuminna.tallinn.ee/osearch.php?new_etype=location&facet[]=137216

Tallinnas on praegu looduskaitse all 21 parki.

Looduskaitsealustes parkides ei tohi kaitseala Looduskaitsealustes parkides ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta püstitada ehitisi, korraldada ettevalmistamata kohtades suuri rahvaüritusi, kujundada puuvõrasid ja teha raiet.

Allikad

• H. Sander, Tallinna pargid ja puiesteed, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1143_1123.html

• H. Sander, O. Abner, “Tallinna väärikaimad pargid” –kogumikus “Tallinna loodus”. – Tallinna Keskkonnaamet, 20092009

• http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6wenruh%27_park• http://www.kadriorupark.ee/pargist/loodus-park/• Tallinna rohealade planeering 2008,

http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s42710• http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pae-parki-rajatakse-sild-

ja-purskkaev• http://www.solness.ee/maja/?mid=117&id=501&p=2• http://et.wikipedia.org/wiki/Tornide_v%C3%A4ljak