PAIDE LINNA EELARVESTRATEEGIA 2016-2020 m17.pdf · Alljärgnevas joonises on Paide linna elanike...

LISA Paide Linnavolikogu 15. oktoobri 2015 määruse nr 17 juurde

PAIDE LINNA EELARVESTRATEEGIA

2016-2020

2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks ................................................................................................................................... 4 Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvestrateegia 2016-2020 ............................. 9

Põhitegevuse tulud ............................................................................................................... 11 Põhitegevuse kulud .............................................................................................................. 14 Investeeringute kavandamine............................................................................................... 16 Finantseerimistegevus .......................................................................................................... 18 Likviidsete varade muutus ................................................................................................... 19 Finantsdistsipliini tagamine.................................................................................................. 19

Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos........................................................... 21 Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus........................................................................... 21 Sihtasutus Paide Haldus ....................................................................................................... 22 Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein ........................................................................................ 23 Aktsiaselts Paide Vesi .......................................................................................................... 24

Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2016-2020......................................................... 25

3

Sissejuhatus Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan, mis koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Käesolev eelarvestrateegia toetub oma ülesehituselt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse §-st 37². Paide linna eelarvestrateegia käsitleb aastate 2014-2020 Paide linna ja tema sõltuvate üksuste põhitegevuse tulusid, põhitegevuse kulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, sõltuvate üksuste ja omavalitsuse kui arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Eelarvestrateegia kirjeldab omavalitsuse ja sõltuvate üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse ja seotud üksuste tegevust. Eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud Paide Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 52 „Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035“. Paide linna sõltuvad üksused on käesoleva eelarvestrateegia koostamisel konsolideerimisgrupi üksused SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus, SA Paide Haldus ja SA Ajakeskus Wittenstein ning aastatel 2014-2015 AS Paide Vesi. Paide linna konsolideerimisgruppi kuuluvad lisaks eelpoolnimetatutele OÜ Paide Elamuhooldus ning AS Väätsa Prügila ja AS Järvamaa Haigla. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) § 20 esitatakse eelarvestrateegias: � linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; � eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud

ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

� linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

� linna tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.

Paide linna netovõlakoormus on ületanud kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga KOFS § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. Sellest tulenevalt algatas Rahandusministeerium alates 2013. aasta majandusaasta aruande volikogus kinnitamisest 16.06.2014 finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust. Menetluse periood oli määratud 2014. aasta ning sellele järgnevad neli aastat (aastad 2015-2018). Menetlusperioodil tuleb eelarvestrateegia koostamisel arvestada, et netovõlakoormus väheneb 2018. aasta lõpuks lubatud piiridesse. Vastavalt KOFS § 39 lg 3 kontrollib Rahandusministeerium finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist majandusaasta aruandes esitatud näitajate alusel vastava majandusaasta aruande volikogus kinnitamise kuupäeva seisuga.

4

Seisuga 31.12.2014 on Paide linn täitnud finantsdistsipliini tagamise meetmed, linna netovõlakoormus on KOFS § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäärast väiksem. Sellest tulenevalt lõpetab Rahandusministeerium korrigeerimismenetluse alates 2014. aasta korrigeerimisgrupi majandusaasta aruande volikogus kinnitamisest 18.06.2015. Paide linna eelarvestrateegia on finantsjuhtimise dokument, mille abil planeeritakse linna arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsvahendid. Linna eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on kindlustada eelarvepoliitika jätkusuutlikus keskpikas perspektiivis, mis omakorda toetab linna terviklikku ja tasakaalustatud arengut. Linna strateegilistest eesmärkidest, linna eelarvetulude prognoosist ja linna laenustrateegiast lähtudes on määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud eelseisvatel aastatel. Mõisted � Netovõlakoormus – kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2

nimetatud võlakohustuste (võetud laenud, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, saadud teotuste tagasimakse kohustused, toetusteks saadud ettemaksed, toetuste andmise kohustused, pikaajalised võlad tarnijatele, muud pikaajalised kohustused) ja §-s 36 nimetatud likviidsete varade (raha ja pangakontodel olevate vahendite) kogusumma vahe,

� Netovõlakoormuse ülemmäär – aruandeaasta lõpu seisuga põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe, mis ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest (kumb suurem).

� Kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus,

� Sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus kes on saanud: • kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või

eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest, või • kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva

mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

Kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks Paide linn on Järva maakonna administratiivne ja majanduslik keskus ning on maakonnas ainuke linn. Paide linn on Järva maakonna administratiivne ja majanduslik keskus, linna läbib Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee ja Paidest 5 km kaugusel asub Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee. 2010. aasta lõpus avati Kesk-Eesti olulisim liiklussõlm Mäos. Rahvastik Seisuga 01.09.2015 oli rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanikke 8 317 (seisuga 01.01.2015 8 370 elanikku, seisuga 01.01.2014 8 547 elanikku, seisuga 01.01.2013 8 711 elanikku). Rahvastiku arv väheneb kogu maakonnas, Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2015 31 689. Võrreldes 1. jaanuari 2014. aasta elanike arvuga, milleks oli 32 347, on Järvamaa rahvaarv vähenenud 658 inimese võrra ehk 2,1%. Seisuga 01.01.2013 oli maakonna elanike arv 33 224 (andmed „Järvamaa aastaraamat

5

2014“). Elaniku arvu vähenemine nii Paide linnas kui ka Järva maakonnas on põhjustatud nii sündide vähenemisest kui ka elanike väljarändest teistesse maakondadesse, Tallinna või siirdumine välismaale. Alljärgnevas joonises on Paide linna elanike arv rahvastikuregistri andmetel aastatel 2006 kuni 2015 (seisuga 01. jaanuar) ning elanike arv seisuga 01. september 2015.

Paide linna elanike arv, seisuga 01. jaanuar

(rahvastikuregisti andmetel)9487

93239201

9124 90918981

88668711

8547

8370 8317

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 01.

september

2015

Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et linna elanike arvu vähenemine peatub ning linna registreeritud elanike arv oluliselt ei muutu. Ettevõtlus Kohalike omavalitsuste areng sõltub oluliselt muutustest Eesti üldises majanduskeskkonnas ning riigi kesktasandil tehtavatest fiskaalpoliitilistest otsustest, mis puudutavad nii omavalitsuste tulu- kui ka kulubaasi. Seega võib linna eelarvestrateegia perioodil oluliseks riskiks pidada omavalitsuste tulusid ja kulusid reguleeriva õigusruumi ebastabiilsust Eestis. Omavalitsustel puudub kindlus, et kõik planeeritud tulud ka laekuvad. Ettevõtete arv on püsinud linnas stabiilne. Äriregistri andmetel on Paide linnas registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud: 01.01.2013 01.01.2014 01.01.2015 Aktsiaseltsid 15 15 14 Osaühingud 448 448 520 Täisühingud 3 4 3 Usaldusühingud 0 1 1 Tulundusühistud 29 30 30 FIE-d 156 148 144 Sihtasutused 7 7 7 MTÜ-d 188 192 195 Ettevõtete tegevusalad valdkonniti jaotuvad: jae- ja hulgimüük – 82, ehitus – 73, tootmine – 47, kinnisvara haldus – 53, iluteenused 48, raamatupidamisteenused – 27, kaubavedu 24, sõidukite hooldus ja remont – 15, koolitus – 14, metsa- ja taimekasvatus – 14, toitlustus – 13 jm. Aasta jooksul asutati osaühinguid juurde 49, tegevuse lõpetas 4. Ühele ettevõttele kuulutati välja pankrot. FIE-sid registreeriti aasta jooksul äriregistrisse 6 ja kustutati 2. Asutati 3 uut mittetulundusühingut. Uute ettevõtete tegevusalad jaotuvad järgmistesse valdkondadesse: jae- ja hulgimüük – 14, ehitus – 9, sõitjatevedu – 4, iluteenus – 6, autohooldus – 2, kinnisvara haldamine – 2, ajutise tööjõu rent – 2, mööbli tootmine 1,

6

infotehnoloogia – 1, toitlustus – 1, reklaamiagentuur – 1, fotograafia – 1, küttepuude tootmine – 1, koolitus 1, tavanditeenus – 1, metsamajandus – 2, kaubavedu – 1, õmblusteenus – 1. Tööhõive Suurim tööandja Paide linnas on erasektor. Paide Linnavalitsuse 2014. aasta keskmine töötajate arv oli 296,78 (sh Paide Linnavalitsus ametiasutusena ja 11 linna hallatavat asutust) ning Paide linna konsolideerimisgrupi 2014. aasta keskmine töötajate arv oli 419,96 töötajat. Suuremad tööandjad Paide linnas:

Ettevõte Tegevusala Töötajaid

AS Järvamaa Haigla Haiglaraviteenus 248

Järva Tarbijate Ühistu Jaekaubandus 175

AS Eesti Pagar Leiva- ja saiatootmine 130

AS Paide Masinatehas Üldmasinate ja mehhanismide tootmine 110

AS Paide MEK Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 96

AS Euroleib Leiva- ja saiatootmine 91

AS Kuma Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 68

OÜ Tafrix Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 52

AS KEK-i Ehitus Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 37

Koma Ehitus AS Elektriinstallatsioon 30

Comfort AE AS Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus 25

Verston Ehitus OÜ Teede ja kiirteede ehitus 25

Brandner PCB OÜ Trükkplaatide tootmine 28

OÜ Katri Elamute ja mitteeluhoonete ehitus + jaekaubandus 29

Espak Paide OÜ Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük 25

Alppilux OÜ Elektriliste valgustusseadmete tootmine 24

Iizmar OÜ Kaubavedu maanteel 22 Statistikaameti andmetel oli vabariigi keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot, II kvartalis 1082 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%. Järvamaa keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis oli 835 eurot, II kvartalis 919 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 7,8%. Järvamaa keskmine brutokuupalk 2009 – 2015 II kvartal: I kv II kv III kv IV kv 2009 620 655 600 624 2010 586 647 610 650 2011 604 666 624 688 2012 651 719 691 705 2013 687 786 728 765 2014 755 852 782 855 2015 835 919 Allikas: Statistikaamet

7

2014. aasta lõpul oli töötuse osakaal 4,8% Järvamaa tööealistest elanikest. See on tunduvalt väiksem kui oli 2013. aastal, kuid pisut suurem vabariigi keskmisest näitajast, mis oli 4,3%. Järvamaal oli 2014. aasta jooksul registreeritud 2305 töötut (allikas „Järvamaa aastaraamat 2014“). Registreeritud töötute arv on Paide linnas aasta-aastalt vähenenud. Alljärgnevas tabelis on toodud töötute arv Paide linnas aastatel 2009-2015 kuude lõikes. Registreeritud töötute arv Paide linnas aastatel 2009 kuni 31. august 2015:

jaan

uar

veeb

ruar

mär

ts

apri

ll

mai

juun

i

juul

i

augu

st

sept

embe

r

okto

ober

nove

mbe

r

dets

embe

r

2009 334 372 429 474 474 489 503 499 507 566 585 618

2010 684 689 672 642 598 564 504 496 465 447 450 430

2011 428 430 435 385 338 312 308 292 281 288 291 300

2012 319 322 309 308 282 261 250 253 242 248 258 284

2013 311 306 293 288 247 250 245 224 219 231 244 260

2014 297 292 268 248 219 195 188 178 178 191 195 200 31. august

2015 208 219 201 193 172 163 161 140 Allikas: Eesti Töötukassa Alates jaanuarist 2015 arvestatakse maakonda ja omavalitsust isiku elukoha aadressi järgi. Varasemate aastate andmete puhul on maakonna ja omavalitsuse jaotuse aluseks isiku rahvastikuregistri aadress. Töötute arvu muutus aastatel 2009-2014, seisuga 31. detsember:

Töötute arv Paide linnas 2009-2014

618

430

300 284260

200

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonisel on toodud töötute arvu näitajad aastatel 2009-2014 (igal aastal 31. detsembri seisuga). Aasta-aastalt on töötajate arv vähenenud – 2009. aastal oli registreeritud töötuid 6,8% ning 2014. aastal oli registreeritud töötuid 2,4% rahvastikuregistris registreeritud elanike arvust.

8

Üldine linna finantstegevuse olukord ja prognoos Paide linna majanduslik olukord on pingeline tulenevalt linna suurest laenukoormusest ja eesmärgist vähendada KOFS-i § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoorumuse ülemäärast väiksemaks. Võlakoormuse vähendamiseks peab linn esmatähtsaks laenukohustuste tagasimaksmist. Kõrge laenukoormuse põhjuseks on suured investeeringud aastatel 2008-2009 (Paide Spordihalli ja uue lasteaia ehitus). Kuna 2013.aasta linna netovõlakoormus ületas KOFS-i § 34 lõigetes 3-5 sätestatud piirmäära, alustas Rahandusministeerium alates 2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamisest Paide linna suhtes finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (korrigeerimismenetlust), menetluse perioodiks on asjaolude ilmnemise aasta ja sellele järgnevad aastad (aastad 2014-2018). Lähtudes 2014. aruandeaasta finantsnäitajatest, on linna netovõlakoormus KOFS-i § 34 lõigetes 3-5 sätestatud ülemmäärast väiksem ning sellega on linn täitnud 2014. aasta aruandeaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini tagamise meetmed. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium teavitanud, et lõpetab korrigeerimismenetluse volikogus 2014. majandusaasta aruande kinnitamise kuupäeval. Kuigi linna netovõlakoormus on seisuga 31.12.2014 KOFS-is sätestatud ülemmäärast väiksem, jääb linna võlakoormus üle 60%. Seisuga 31.12.2014 on majandusaasta aruande andmete põhjal Paide linna netovõlakoormus 80,5% ning arvestusüksuse netovõlakoormus 75%. Netovõlakoormuse arvestamisel on netovõlakoormusest maha arvestatud lubatud kohustused (s.o kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse ülemmäära vastavalt KOFS § 59 lg 7³). Sellest tulenevalt on Paide linna eelarve suhteliselt pingeline ning võimaldab uusi investeeringuid teostada või tegevuskulusid suurendada (sh uusi teenuseid pakkuda) piiratud ulatuses. Samas on selle põhjuseks elukeskkonna ning järelkasvu väärtustamine ning seeläbi Paide linna jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelarvestrateegia koostamise perioodil on Paide linn teinud teistele Järvamaa omavalitsustele ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimistega. Paide Linnavolikogu tegi 2015. aasta märtsis kõikidele Järvamaa valdadele ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Eitavalt vastasid Koigi ja Türi vald. Esimene kohtumine toimus juunis 2015 ning päevakorras oli ülevaade Paide linnavolikogule teistelt omavalitsustelt laekunud ühinemishuvist ning kohalike omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste varasemad kogemused ja edasised sammud. Kuna läbirääkimised on alles algusjärgus, siis eelarvestrateegia prognoosis aastatel 2016-2020 ühinemisega seotud muudatustega arvestatud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium on teinud Paide linnale ametliku ettepaneku rajada riigigümnaasium Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppekoha õppehoonesse. Ministeeriumi ettepanekul oleks nii võimalik gümnaasiumihariduse kõrval säilitada Paides kutsehariduse andmine, kasutades juba loodud taristut õppeasutuste koostööks. Vastavalt Paide Linnavolikogu otsusele 03.07.2015 nr 63 andis linnavolikogu nõusoleku rajada riigigümnaasium Järvamaa Kutsehariduskeskuse kinnistule. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul alustab loodav riigigümnaasium õppetööd alates 01. septembrist 2018. Paide linna ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid 24. augustil 2015 ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on määrata tegevuskava ja põhimõtted Paidesse riigigümnaasiumi asutamisel. Kokkuleppe alusel võtab Paide Linnavolikogu hiljemalt 30. märtsiks 2016 vastu otsuse Paide linna koolivõrgu ümberkorraldamiseks selliselt, et Paide Ühisgümnaasium ja Paide Gümnaasium lõpetavad õppetöö gümnaasiumastmes alates 31. augustist 2018. Paide linnal on võimalik taotleda põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks

9

vajaliku taristu rekonstrueerimiseks toetust Euroopa Liidu struktuurfondidest finantseeritud meetmest „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (Paide linna arengukava

aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – T38.4). Seoses Paide Ühisgümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes õppetöö lõpetamisega alates 01. septembrist 2018, on eelarvestrateegias nimetatud kuupäevast vähendatud riigieelarvest hariduskuludeks eraldatavat toetussummat gümnaasiumiastme õpetajate palgafondi, õppevahendite, koolituskulude ning koolilõuna kulude võrra. Eelarvestrateegia koostamise perioodil kestavad läbirääkimised teiste Järvamaa omavalitsuste ning nende perearstidega seoses esmatasandi tervisekeskuse loomisega/kaasajastamisega Paidesse. Esmatasandi tervisekeskuse loomiseks on koostamisel toetustaotlus "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020" prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" meetme 2.4 "Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks" tegevuse 2.4.2 "Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused" meetmes osalemiseks. Omafinantseeringu summad täpsustuvad läbirääkimiste käigus ning viiakse eelarvestrateegiasse sisse kui on selgunud projekti maht ja projektis osalevad Järvamaa omavalitsused (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 36

T36.5). Järgnevatel aastatel on Paide linna olulisemad prioriteedid: � olemasolevate teenuste säilitamine – tagada vahendite olemasolul teenuste osutamiseks

Paide linna elanikele vähemalt olemasolevas mahus ja kvaliteedis; � netovõlakoormuse järjepidev vähendamine – järjepidevalt maksta tagasi võetud laene, et

hiljemalt 2018. aasta lõpuks on netovõlakoormus väiksem kui Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud ülempiir;

� haldusreformi protsessis osalemine riigipoliitikast lähtuvalt; � linna haridussüsteemi korrastamine; � elukeskkonna kaasajastamine; � ettevõtluskeskkonna elavdamine koostöös Järvamaa omavalitsuste ja Järva

Maavalitsusega; � täiendava toetusrahastuse, sealhulgas EL struktuurfondide, maksimaalne kaasamine linna

tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks; � olemasolevate sotsiaalteenuste kaasajastamine ja uute teenuste arendamine; � sihtasutus Ajakeskus Wittenstein edasiarendamine; � Pärnu tänava terviklik rekonstrueerimine (nii sõidu-, kergliiklus- kui ka kõnniteed); � koos vajaliku infrastruktuuriga Reopalu-Pärnu tänava kõnni- ja kergliiklustee rajamine.

Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvestrateegia 2016-2020 Paide linna eelarvestrateegia on koostatud Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud vormil ning koosneb järgmistest osadest: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeeringute kavandamine, finantseerimistegevus ning likviidsete varade muutus. Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmest, mille kohaselt ei tohi

10

põhitegevuse tulemi väärtus olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null ning hiljemalt 2018. aasta lõpuks peab linna netovõlakoormus jääma kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 sätestatud piirmäära. Käesoleva eelarvestrateegia põhitegevuse tulude ja kulude kavandamisel on eesmärk hoida põhitegevuse tulemit mahus, mis kataks aastased laenukohustuste tagasimaksed ja intressikulud.

Paide linn 2014

täitmine

2015 eeldatav täitmine

2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 8 783 225 9 200 070 9 503 243 9 790 563 9 947 854 9 932 789 10 242 778

Maksutulud 4 788 652 4 993 953 5 238 135 5 443 260 5 656 591 5 878 454 6 109 193

sh tulumaks 4 676 407 4 883 938 5 128 135 5 333 260 5 546 591 5 768 454 5 999 193

sh maamaks 112 220 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000

sh muud maksutulud 25 15

Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 197 065 1 331 558 1 371 504 1 412 649 1 455 029 1 498 680 1 543 640

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 774 542 2 833 359 2 873 604 2 914 654 2 816 235 2 535 655 2 569 946

sh tasandusfond 513 853 470 137 470 137 470 137 470 137 470 137 470 137

sh toetusfond 1 929 845 2 012 248 2 052 493 2 093 543 1 995 124 1 714 544 1 748 835

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 330 844 350 974 350 974 350 974 350 974 350 974 350 974

Muud tegevustulud 22 966 41 200 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Põhitegevuse kulud kokku 7 489 066 8 335 044 8 343 319 8 468 319 8 594 626 8 345 648 8 512 561

Antavad toetused tegevuskuludeks 1 206 352 1 343 634 1 343 634 1 363 788 1 391 064 1 418 885 1 447 263

Muud tegevuskulud 6 282 714 6 991 411 6 999 685 7 104 530 7 203 562 6 926 763 7 065 298

sh personalikulud 4 028 331 4 242 310 4 242 310 4 305 945 4 349 005 4 015 115 4 095 417

sh majandamiskulud 2 250 182 2 727 375 2 727 375 2 768 285 2 823 651 2 880 124 2 937 727

sh muud kulud 4 201 21 726 30 000 30 300 30 906 31 524 32 155

Põhitegevuse tulem 1 294 159 865 025 1 159 924 1 322 245 1 353 229 1 587 141 1 730 217

Investeerimistegevus kokku -1 029 532 -1 183 519 -632 170 -566 124 -833 446 -949 196 -996 487

Põhivara müük (+) 8 129 40 111

Põhivara soetus (-) -294 055 -314 503 -242 000 -120 000 -390 000 -350 000 -400 000

sh projektide omaosalus -245 703 -192 000 -120 000 -390 000 -350 000 -400 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 83 956 68 800 50 000 0 0 0 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -320 694 -624 999 -357 780 -366 894 -367 218 -525 820 -525 820

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -407 721 -290 379 -19 840 -19 840 -19 840 -19 840 -19 840

Finantstulud (+) 544 650 650 650 650 650 650

Finantskulud (-) -99 690 -63 200 -63 200 -60 040 -57 038 -54 186 -51 477

Eelarve tulem 264 627 -318 494 527 754 756 121 519 783 637 945 733 730

Finantseerimistegevus 37 369 -129 005 -442 089 -582 114 -592 114 -587 571 -564 321

Kohustuste võtmine (+) 3 039 008 270 539

Kohustuste tasumine (-) -3 001 639 -399 543 -442 089 -582 114 -592 114 -587 571 -564 321

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 301 996 -447 499 85 666 174 007 -72 331 50 374 169 409

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 654 184 206 686 292 352 466 358 394 027 444 401 613 810

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 8 277 487 7 799 292 6 999 423 6 050 415 5 091 084 3 977 693 2 887 552

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 630 170 900 709

Netovõlakoormus (eurodes) 7 623 303 7 592 606 6 707 072 5 584 057 4 697 056 3 533 292 2 273 741

Netovõlakoormus (%) 86,8% 82,5% 70,6% 57,0% 47,2% 35,6% 22,2%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 8 395 126 6 420 750 6 959 545 7 933 469 8 119 372 9 522 844 10 242 778

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 95,6% 69,8% 73,2% 81,0% 81,6% 95,9% 100,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 771 823 -1 171 856 252 474 2 349 412 3 422 316 5 989 552 7 969 037

11

Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tuludest suurima osa moodustavad füüsilise isiku tulumaksu laekumised ning riigieelarve tasandus- ja toetusfondi laekumised.

Paide linn 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Maksutulud 4 788 652 4 993 953 5 238 135 5 443 260 5 656 591 5 878 454 6 109 193

sh tulumaks 4 676 407 4 883 938 5 128 135 5 333 260 5 546 591 5 768 454 5 999 193

sh maamaks 112 220 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000

sh muud maksutulud 25 15

Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 197 065 1 331 558 1 371 504 1 412 649 1 455 029 1 498 680 1 543 640

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 774 542 2 833 359 2 873 604 2 914 654 2 816 235 2 535 655 2 569 946

sh tasandusfond 513 853 470 137 470 137 470 137 470 137 470 137 470 137

sh toetusfond 1 929 845 2 012 248 2 052 493 2 093 543 1 995 124 1 714 544 1 748 835

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 330 844 350 974 350 974 350 974 350 974 350 974 350 974

Muud tegevustulud 22 966 41 200 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvatest tuludest moodustab olulisema osa füüsilise isiku tulumaks, moodustades aastatel 2015-2020 keskmiselt 55%-58% eelarvesse arvestatud põhitegevuse tuludest. Alljärgnevalt on esitatud linnaeelarve põhitegevuse tulude prognoos aastateks 2015-2020, linna tulude jaotus eelarves protsentides:

Linna tulude osakaal eelarves %-des

55% 56% 56% 57% 57% 58%

13% 13% 13% 13% 13% 13%

31% 31% 30% 30% 29% 29%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2015 2016 2017 2018 2019 2020

Maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Maksutulud Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Kohalikule omavalitsusele laekuvad riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning kohalikud maksud on teede ja tänavate sulgemise maks. Füüsilise isiku tulumaks Kõige suurema osakaaluga kohalikule omavalitsusele laekuv maks on füüsilise isiku tulumaks. Kohalikule omavalitsusele eraldatav tulumaks sõltub maksumaksjate arvust, keskmise palga ja muude maksustatavate tulude kasvust ning väga olulised on ka riigipoolsed

12

tulumaksu eraldamise metoodikad. Alates 2014. aastast on kohalikult omavalitsusele eraldatav tulumaksuosa 11,6%. Kuni 2009. aastani oli kohalikule omavalitsusele eraldatav tulumaksuosa 11,93%, mis 2009. aasta lisaeelarvega vähendati 11,4%-ni. 2013. aastal tõsteti omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,57%-ni ning 2014. aastal 11,60%-ni. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et nimetatud protsendimäär jääb püsima kogu eelarvestrateegia prognoosiperioodil. Kuni 2014. aastani oli kinnipeetava tulumaksu määr 20%, alates 2015. aastast on tulumaksumäär 20%. Eelarvestrateegia koostamisel on tulumaksu prognoosimisel arvestatud järgnevate teguritega: � Paide rahvastikuregistris registreeritud elanike arv oluliselt ei muutu ning sellest

tulenevalt püsib stabiilne ka linna maksumaksjate arv, kelle tulumaks laekub linna eelarvesse,

� Keskmise palga kasv aastas 5%, sh arvestatud palga alammäära tõusuga, � Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksuosa 11,60%. Alljärgneval joonisel on välja toodud tulumaksu laekumine aastatel 2011-2014, eeldatav täitmine 2015. aastal ning prognoos aastatel 2016-2020.

Tulumaksu laekumine

3 803 7014 066 009

4 387 3414 676 407

4 883 9385 128 135

5 333 2605 546 591

5 768 4545 999 193

3%

7%

8%

7%

4%

5%

4% 4% 4% 4%

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

tulumaks

Kasv, %

Graafikus on välja toodud aastatel 2011-2014 laekunud tulumaksu kasv protsentides võrreldes eelneva aastaga. 2015. aasta eelarvesse on arvestatud tulumaksu kasvu 4% võrreldes 2014. aasta laekumisega, 2016. aasta eelarvesse on arvestatud tulumaksu kasvu 5% ning aastatel 2017-2020 on arvestatud kasvu võrreldes eelneva aastaga igal aastal 4%. 2015. aasta kaheksa kuuga on laekunud tulumaksu 5,84% rohkem kui 2014. aasta kaheksa kuuga (seisuga 31. august). Maamaks Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% kohalikule omavalitsusele. Maamaksu laekumise prognoosimisel on eelarvestrateegiasse arvestatud alates 2013. aastal kehtima hakanud seadusemuudatuse mõjusid. Paide Linnavolikogu 25.11.2010 määruse nr 25 „Maamaksumäär“ kohaselt on Paide linna territooriumil alates 01.01.2011 maamaksu määr 2,5% maa maksustamishinnast aastas. 2015. aasta eelarvesse maamaksu summa arvestamise alused: � 18.11.2014 maamaksu infosüsteemi andmetel on maamaksu tasujaid on kokku 5677, neist

kodualuse maamaksu soodustusega on 3034 isikut

13

� lisaks riigipoolsele kodualusele maamaksusoodustusele on täiendavalt maamaksu tasumisest vabastatud 4 represseeritut ja nendega võrdsustatud isikut

� maksustatavaid maaüksusi on 1742 Aastateks 2016-2020 on eelarvestrateegias maamaksu arvestatud 2015. aasta eelarvesse arvestatud summa tasemel. Tulud kaupade ja teenuste müügist Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad aastatel 2015-2020 linna eelarvetuludest 13%. Eelarvestrateegiasse on prognoositud laekumised arvestades 2015. aasta eelarvesse prognoositud summast ning suurenemine prognoositavateks aastateks 3% aastas. Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad peamiselt laekumised teistelt omavalitsustelt Paide linna üldhariduskoolides õppivate õpilaste ning lasteaialaste pealt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et munitsipaalkooli ja koolieelse lasteasutuse tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate ja lasteaias käivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste/laste arvuga. Lisaks moodustavad tulud kaupade ja teenuste müügist laekumised Paide linna elanikelt, kes viibivad hoolekandeasutustes, riigilõivud erinevate teenuste osutamise eest (ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise eest jms), üüri- ja renditulud ning muud tulud kaupade ja teenuste osutamise eest. Toetused Saadavad toetused (sh riigieelarve tasandus- ja toetusfondist eraldatavad toetused) moodustavad linnaeelarvest olulise osa – 2015. aasta eelarvesse arvestatud toetused moodustavad linnaeelarvest 31%. Iga-aastases riigieelarves on ette nähtud toetus väiksema tulubaasiga kohalikele omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada nende võimalusi avalike teenuste osutamisel. Toetusfond toetab kohalikke omavalitsusi konkreetsete ülesannete täitmisel. Toetust antakse üldistel alustel taotlusi kogumata, kuid toetussummad tuleb kasutada vastavalt teatud eesmärkidele. Riigieelarve toetusfondi on arvestatud vahendid hariduskulude toetuseks (sh õpetajate palgavahendid, õppevahendid, koolilõuna toetus, investeeringud), toimetulekutoetuse väljamaksmiseks, sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks, vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks ning kohalike teede korrashoiu toetus. Seoses Paide Ühisgümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes õppetöö lõpetamisega alates 01. septembrist 2018, on eelarvestrateegias nimetatud kuupäevast vähendatud riigieelarvest hariduskuludeks eraldatavat toetussummat gümnaasiumiastme õpetajate palgafondi, õppevahendite, koolituskulude ning koolilõuna kulude võrra. Lisaks tasandus- ja toetusfondist eraldatavatele toetussummadele on eelarvestrateegias arvestatud aastatel 2016-2020 muud toetused, sealhulgas toetused riigieelarvest õppelaenude kustutamiseks, toetused raamatukogule teavikute (raamatute) soetamiseks jm sihtotstarbelised toetused, 2015. aasta eelarve tasemel. Muud tulud Muud tulud moodustava eelarvemahust väikse osa, peamise osa muudest tuludest moodustavad vee erikasutustasu, saastetasu.

14

Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud on jaotatud antavad toetused tegevuskuludeks ja muud tegevuskulud, sealhulgas personalikulud, majandamiskulud ja muud kulud).

Paide linn 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Antavad toetused tegevuskuludeks 1 206 352 1 343 634 1 343 634 1 363 788 1 391 064 1 418 885 1 447 263

Muud tegevuskulud 6 282 714 6 991 411 6 999 685 7 104 530 7 203 562 6 926 763 7 065 298

sh personalikulud 4 028 331 4 242 310 4 242 310 4 305 945 4 349 005 4 015 115 4 095 417

sh majandamiskulud 2 250 182 2 727 375 2 727 375 2 768 285 2 823 651 2 880 124 2 937 727

sh muud kulud 4 201 21 726 30 000 30 300 30 906 31 524 32 155

Põhitegevuse kulude planeerimisel on eesmärk tagada eelarve tasakaal ja finantsdistsipliini meetme rakendamine ning sellest tulenevalt laenude teenindamise võime ja investeerimisvõime. Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmest, mille kohaselt ei tohi olla põhitegevuse tulemi väärtus aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null ning hiljemalt 2018. aasta lõpuks peab linna netovõlakoormus jääma kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 sätestatud piirmäära. Käesoleva eelarvestrateegia põhitegevuse tulude ja kulude kavandamisel on eesmärk hoida põhitegevuse tulemit mahus, mis kataks aastased laenukohustuste tagasimaksed ja intressikulud ning võimaldaks teostada investeeringuid. Põhitegevuse kuludest suurima osa moodustavad personalikulud, 51%, majandamiskulud 32% ning antavad toetused tegevuskuludeks 17%.

Põhitegevuse kulude osakaal %-des

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2015 2016 2017 2018 2019 2020

Antavad toetused

tegevuskuludeks

Personalikulud

Majandamiskulud

Muud kulud

Valdkonniti moodustavad suurima osa põhitegevuse kuludest hariduskulud – 2016. aastal 45%, kulutused vabale ajale ja kultuurile 19% ning sotsiaalse kaitse kulud 11%. Paide Linnavalitsuse põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti:

15

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti

2014 täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 625 227 644 382 639 435 626 053 625 927 624 063 624 346

Põhitegevuse kulud 525 537 581 182 576 235 566 013 568 889 569 877 572 869

sh saadud toetuste arvelt 504 142 482 239 482 239 470 137 470 137 470 137 470 137

sh muude vahendite arvelt 21 395 98 943 93 996 95 876 98 752 99 740 102 732

Investeerimistegevuse kulud 99 690 63 200 63 200 60 040 57 038 54 186 51 477


03 Avalik kord ja julgeolek 8 285 14 437 14 437 14 581 15 019 15 169 15 472



04 Majandus 927 664 1 085 495 998 861 1 023 458 1 332 881 1 458 041 1 527 909






05 Keskkonnakaitse 166 236 214 750 232 950 211 069 217 401 219 575 226 163



Investeerimistegevuse kulud 0 6 800 25 000 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 6 800 25 000

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 563 866 689 509 196 635 199 585 205 572 207 628 213 857





07 Tervishoid 19 840 19 840 19 840 19 840 19 840 19 840 19 840



08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 1 771 298 2 016 279 1 992 361 1 940 433 2 017 955 2 020 435 2 072 948

Põhitegevuse kulud 1 397 777 1 646 496 1 662 361 1 710 433 1 807 955 1 810 435 1 862 948


sh muude vahendite arvelt 1 258 096 1 586 511 1 602 376 1 650 447 1 747 970 1 750 449 1 802 963


sh saadud toetuste arvelt 52 000 68 800


09 Haridus 3 697 892 3 994 034 3 997 601 4 033 006 3 994 801 3 714 645 3 767 400


sh saadud toetuste arvelt 1 784 222 1 923 104 1 923 104 1 923 104 1 782 814 1 502 234 1 502 234



sh saadud toetuste arvelt 31 956 0


10 Sotsiaalne kaitse 830 917 949 399 934 018 967 068 999 325 1 016 099 1 041 763

Põhitegevuse kulud 830 917 949 399 934 018 967 068 999 325 1 016 099 1 041 763



KOKKU 8 611 226 9 628 124 9 026 139 9 035 093 9 428 722 9 295 494 9 509 697


sh saadud toetuste arvelt 2 774 542 2 755 888 2 755 888 2 743 786 2 603 496 2 322 916 2 322 916


Investeerimistegevuse kulud 1 122 160 1 293 080 682 820 566 774 834 096 949 846 997 137

sh saadud toetuste arvelt 83 956 68 800 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 1 038 204 1 224 280 682 820 566 774 834 096 949 846 997 137

16

Tabelis kajastatud investeerimistegevuse kulud on välja toodud eelarvestrateegia investeerimistegevuse osas ridadel põhivara soetus ning põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine.

Investeeringute kavandamine

Eelarvestrateegia investeerimistehingute hulka on arvestatud põhivara müük, põhivara soetus (sh olemasoleva põhivara rekonstrueerimine), osaluste ja muude aktsiate soetus, finantstulud ja –kulud ning põhivara soetuses antav sihtfinantseerimine. Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendid, laenude võtmine ning toetused. Investeeringute tegemisel on prioriteediks eelistada objekte, kus on võimalik saada täiendavat finantseeringut muudest allikast (näiteks struktuurfondidest).

Paide linn 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Põhivara müük (+) 8 129 40 111

Põhivara soetus (-) -294 055 -314 503 -242 000 -120 000 -390 000 -350 000 -400 000

sh projektide omaosalus -245 703 -192 000 -120 000 -390 000 -350 000 -400 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 83 956 68 800 50 000 0 0 0 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -320 694 -624 999 -357 780 -366 894 -367 218 -525 820 -525 820

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -407 721 -290 379 -19 840 -19 840 -19 840 -19 840 -19 840

Finantstulud (+) 544 650 650 650 650 650 650

Finantskulud (-) -99 690 -63 200 -63 200 -60 040 -57 038 -54 186 -51 477

Investeerimistegevuse real põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine on kajastatud sihtasutustele Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenude põhiosa finantseerimine Paide Linnavalitsuse poolt aastatel 2014-2020. Laenu põhiosa tagasimaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule on kajastatud eelarvestrateegias sõltuvate üksuste sihtasutus Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskuse finantseerimistegevuses. Investeerimistegevuse real osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus on kajastatud aastatel 2014-2015 AS Paide Vesi ja AS Järvamaa Haigla aktsiate soetus ning aastatel 2016-2020 AS Järvamaa Haigla aktsiate soetus (õendusabi keskuse hoone kaasrahastamine (aktsiate soetamine), Paide Linnavolikogu 17.06.2010 otsus nr 43). Finantstuludena on arvestatud laekumised konto intressidelt ning finantskuludena on arvestatud intressikulud võetud laenudelt. Investeerimistegevuse real põhivara soetus kajastatud investeeringusummad aastatel 2015-2020, on kajastatud objektide kaupa alljärgnevas tabelis:

Investeeringuprojektid


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

045104 Teede ja tänavate korrashoid 98 399 97 000 100 000 390 000 350 000 400 000

sh toetuse arvelt

17

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 98 399 97 000 100 000 390 000 350 000 400 000

047402 Planeeringud 3 000 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 000

049001 Muu majandus 29 027 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


054001 Haljastuse ehitus ja heakord 6 800 25 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6 800 25 000

081053 Paide Muusikakooli haldamine 4 605 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4 605

082016 Kinnistu Lai 33 haldamine 11 287 20 000 20 000 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 11 287 20 000 20 000

082025 Kultuurikeskuse haldamine 143 890 100 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 68 800 50 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 75 090 50 000

0911015 PAIde Lastaia (Tallinna tn) haldamine 4 640 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4 640

0911025 Sookure LA haldamine 12 854 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


KÕIK KOKKU 314 503 242 000 120 000 390 000 350 000 400 000

sh toetuse arvelt 68 800 50 000 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 245 703 192 000 120 000 390 000 350 000 400 000

Paide linna investeeringute võimalused sõltuvad linna eelarve vahenditest, kuna linna finantsvõimekus ei võimalda suurendada laenukoormust. Prioriteediks on investeeringute kulude katteks kaasata võimalusel erinevate struktuurfondide finantseeringut. Eelarvereal 045104 Teede ja tänavate korrashoid on aastatel 2016-2020 planeeritud investeeringusummad linna tänavate ja kõnniteede rekonstrueerimiseks (Paide linna

arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 13 T13.2 ja E 13 T13.5). Eelarve tegevusalal 054001 Haljastuse ehitus ja heakord on 2016. aasta eelarvesse planeeritud Arvo Pärdi muusikaaia rekonstrueerimiskuludeks (Paide linna arengukava aastateks 2011-

2020, visioon aastani 2035 – E 5 T 5.3 ja T 5.5). Aastatel 2016-2017 on eelarvestrateegias arvestatud eelarvereal 082016 Kinnistu Lai 33 haldamine hoone katuse etapiviisiline rekonstrueerimine. Katuse rekonstrueerimiseks esitatakse toetustaotlus struktuurfondist toetuse eraldamiseks, eelarvestrateegia

18

investeerimistehingutes on kajastatud linna omaosalus (Paide linna arengukava aastateks

2011-2020, visioon aastani 2035 – E 39 T 39.7 ja T 39.8). Eelarve tegevusalal 082025 Kultuurikeskuse haldamine on 2016. aasta eelarvesse planeeritud 100 000 eurot (sealhulgas 50 000 eurot sihtotstarbelise investeeringuteotuse arvelt) Paide Kultuurikeskuse soklikorruse rekonstrueerimine projekti „EV 100 – Paide Kultuurikeskus (IV etapp)“ raames (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 43 T

43.1).

Finantseerimistegevus

Finantseerimistegevuse all on kajastatud linnale laenude võtmine ja võetud laenude põhiosa tagasimaksed vastavalt laenulepingute maksegraafikutele.

Paide linn 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Finantseerimistegevus 37 369 -129 005 -442 089 -582 114 -592 114 -587 571 -564 321

Kohustuste võtmine (+) 3 039 008 270 539

Kohustuste tasumine (-) -3 001 639 -399 543 -442 089 -582 114 -592 114 -587 571 -564 321

Paide linnal on suur laenukoormus ning prioriteediks on vähendada võlakoormust, et linna netovõlakoormus jääks hiljemalt 2018. aasta lõpuks Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud piiridesse. Sel juhul on võimalik tagada finantssuutlikkus võimalike tulevaste projektide omafinantseerimiseks. 2014. aastal refinantseeriti kolm linna pangalaenu, mis annab võimaluse kokku hoida finantskuludelt ning kasutada vabu vahendeid muude kulude katteks. 2015. aasta märtsis on sõlmitud laenuleping sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus ÜF IV vooru projekti „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ omafinantseeringu katmiseks, laenulepingu summa 271 000 eurot. Eelarvestrateegia koostamise perioodiks on selgunud täpne laenuvajaduse summa, seisuga 31.07.2015 on välja võetud laenu summa 270 538,50 eurot. Vastavalt väljavõetud laenusummale sõlmiti juulis 2015 laenulepingu lisa, millega täpsustati laenusummat ja sellest tulenevalt ka laenu maksegraafikut. Allolevas tabelis on kajastatud Paide linna laenude põhiosa tagasimaksed laenulepingute kaupa perioodil 2015-2023 ning sihtasutuste Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenude tagasimaksed perioodil 2015-2025.

Paide Linnavalitsuse laenukohustused

SA Paide

Haldus

SA Paide

Spordi- ja

Tervisekeskus

Pank Danske Danske Danske KIK KIK* Nordea Danske

Intress

6-kuu EURIBOR + 0,93%





1-kuu EURIBOR +0,6%


Laenu võtmine 31.03.2014 29.09.2008 26.06.2014

18.07.13 - 11.07.14 6.03.2015 31.08.2009 31.03.2009

Laenu summa 1 488 420,00 901 154,25 1 162 707,14 630 170,00 270 538,50

LV KOKKU

1 916 301,00 4 729 462,00

LV + sihtasutused

KOKKU

19

Laenu tagasi-makse tähtaeg 31.12.2019 15.05.2015 31.12.2020 27.08.2023 27.08.2021

21.09.2018 15.01.2025

Laenu tagasimaksed:

2015 201 963,00 62 580,11 135 000,00 0,00 0,00 399 543,11 139 191,00 210 000,00 748 734,11

2016 250 000,00 0,00 147 000,00 0,00 45 088,50 442 088,50 147 780,00 210 000,00 799 868,50

2017 300 000,00 0,00 147 000,00 90 024,00 45 090,00 582 114,00 156 894,00 210 000,00 949 008,00

2018 310 000,00 0,00 147 000,00 90 024,00 45 090,00 592 114,00 788 857,50 210 000,00 1 590 971,50

2019 332 457,00 0,00 120 000,00 90 024,00 45 090,00 587 571,00 0,00 210 000,00 797 571,00

2020 0,00 0,00 429 207,14 90 024,00 45 090,00 564 321,14 0,00 210 000,00 774 321,14

2021 0,00 0,00 0,00 90 024,00 45 090,00 135 114,00 0,00 210 000,00 345 114,00

2022 0,00 0,00 0,00 90 024,00 0,00 90 024,00 0,00 210 000,00 300 024,00

2023 0,00 0,00 0,00 90 026,00 0,00 90 026,00 0,00 210 000,00 300 026,00

2024 210 000,00 210 000,00

2025 1 732 387,55 1 732 387,55

1 394 420,00 62 580,11 1 125 207,14 630 170,00 270 538,50 3 482 915,75 1 232 722,50 3 832 387,55 8 548 025,80

Paide linna laenude põhiosa tagasimaksed on vastavalt sõlmitud laenulepingute maksegraafikule 2023 aastani. Kokku moodustuvad linna laenude põhiosa tagasimaksed 2015-2023 aastatel 3 482 916 eurot. Paide linn finantseerib sihtasutuste Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenude põhiosa tagasimaksed ja intressikulud. Linna finantseeritavate sihtasutuste laenude põhiosa tagasimaksete summad kajastuvad eelarvestrateegia investeerimistegevuse osas (põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine). Kokku moodustavad linna poolt finantseeritavate sihtasutuste laenude põhiosa tagasimaksed 2015-2025 aastatel 5 065 110 eurot.

Likviidsete varade muutus

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses on likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevad vahendid, rahaturu- ja intressifondide aktsiad ja osakud ning soetatud võlakirjad. Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

Paide linn 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 301 996 -447 499 85 666 174 007 -72 331 50 374 169 409

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 654 184 206 686 292 352 466 358 394 027 444 401 613 810

Likviidsete varade olemasolu on väga oluline rahavoogude planeerimisel ning netovõlakoormuse arvestamisel, kuna Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest lähtudes arvestatakse netovõlakoorumus võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahena.

Finantsdistsipliini tagamine

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses on sätestatud finantsdistsipliini tagamise meetmed, millest tuleb kohalikul omavalitsusel kinni pidada:

20

� põhitegevuse tulem ei tohi olla kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga seaduses sätestatud väärtusest väiksem, st ei tohi olla negatiivne;

� netovõlakoormus ei tohi ületada Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.

Netovõlakoorumus on võlakohustuste suurus likviidsete varade kogusumma vahe, võlakohustustena arvestatakse bilansis kajastatud kohustused, sealhulgas võetud laenud, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, saadud teotuste tagasimakse kohustused, toetusteks saadud ettemaksed, toetuste andmise kohustused, pikaajalised võlad tarnijatele, muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. Rahandusministeerium alustas 2014. aastal Paide linna suhtes finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (korrigeerimismenetlust), kuna netovõlakoormus ületas kahe järjestikulise aruandeaasta lõpu seisuga Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. Menetlus algas 2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamise kuupäevast ning menetluse perioodiks on asjaolude ilmnemise aasta ja sellele järgnevad aastad (aastad 2014-2018). Paide Linnavalitsus on koostanud eelarvestrateegia lähtudes korrigeerimismenetlusest eesmärgiga vähendada netovõlakoormust ning tagada finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise hiljemalt menetlusperioodi lõpuks, s.o 2018. aasta lõpuks. Paide linna netovõlakoormus on aasta-aastalt vähenenud ning lähtudes 2014. aasta majandusaasta finantsnäitajatest, on linna netovõlakoormus üle mitme aasta Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud ülemmäärast väiksem ning sellega on linn täitnud 2014. aasta aruandeaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini tagamise meetmed. Vastavalt Rahandusministeeriumi 23. aprillil 2015 edastatud teatele, lõpetas ministeerium korrigeerimismenetluse volikogus 2014. majandusaasta aruande kinnitamise kuupäeval. Paide linna 2014. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne on kinnitatud Paide Linnavolikogu 18.06.2015 otsusega nr 56.

Paide linn 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 8 277 487 7 799 292 6 999 423 6 050 415 5 091 084 3 977 693 2 887 552

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 630 170 900 709





Vaba netovõlakoormus (eurodes) 771 823 -1 171 856 252 474 2 349 412 3 422 316 5 989 552 7 969 037

2014. aasta Paide linna netovõlakoormus on ülemmäärast väiksem, kuid 2015. aasta eeldatava täitmise järgi ületab netovõlakoormus taas ülemmäära. Selle põhjustab peamiselt väiksem põhitegevuse tulem ning eelarvesse ei ole arvestatud likviidsete varade suunamata jääki aasta lõpuks. Alates 2016. aastast on planeeritud netovõlakoormus taas ülemmäärast väiksem ning alates 2017. aastast jääb linna prognoositud netovõlakoormus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud piirnormidesse ning see tagab linnale võimekuse teha investeeringuid.

21

Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos Alates 2012. aastast reguleerib kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Kohaliku omavalitsuse arvestusüksuses koosseisu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus, s.o kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või nende mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. Paide linna on sõltuvad üksused: SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus, SA Paide Haldus ja SA Ajakeskus Wittenstein ning aastatel alates 2013. aastast kuni 2015. aastani AS Paide Vesi. AS Paide Vesi kuulub aastatel 2013-2015 linna arvestusüksusesse seoses aktsiaseltsi poolt aastatel 2013-2014 ellu viidava EL Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritavat projekti „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Aastatel 2014-2015 viib AS Paide Vesi ellu EL Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritavat projekti „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Projekt lõpeb 2015. aastal. Mõlemas projektis osalevate Paide linna ja kuue valla (Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku vallad) omaosalused kajastatakse aktsiakapitali sissemaksetena Eelarvestrateegia koostamisel teadaolevate andmete põhjal ei kuulu aktsiaselts Paide Vesi alates 2016. aastast Paide linna arvestusüksusesse. Sellest tulenevalt ei kajastu eelarvestrateegias AS Paide Vesi finantstegevuse prognoosi aastateks 2016-2020.

Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus

Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus on Paide linna poolt asutatud sihtasutus, mille põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu 17.05.2007 otsusega nr 38. Sihtkapitali kanti asutamisel 31 955,82 eurot. Sihtasutuse registrikanne on tehtud 28.06.2007. Sihtasutus loodi eesmärgiga tagada Paide linna spordielu terviklik juhtimine, sealhulgas kasutatavate spordiobjektide ja rajatiste ühtne haldamine ning uute spordiobjektide rajamine. Järgnevatel aastatel on prognoositud sihtasutuse põhitegevuse tulude kasvu aastatel 2016-2018 2,5%, ning aastatel 2019-2020 on põhitegevuse tulud 2018. aasta mahus. Sihtasutuse võlakohustusena on investeeringulaen, mis on võetud spordihalli ehitamiseks. Laenu põhiosa ja intressikulusid finantseerib Paide linn oma eelarvest, sihtasutuse võlakohustus kajastub kohaliku omavalitsuse bilansis.

SIHTASUTUS PAIDE SPORDI- JA TERVISEKESKUS

2014 täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 488 187 566 796 580 966 595 490 610 377 610 377 610 377

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

225 001 208 500 213 713 219 055 224 532 224 532 224 532

Põhitegevuse kulud kokku (+) 565 577 530 891 544 164 557 768 571 712 571 712 571 712

Põhitegevustulem -77 390 35 904 36 802 37 722 38 665 38 665 38 665

Investeerimistegevus kokku (+/-) -75 353 174 095 175 000 210 000 210 000 210 000 210 000

Eelarve tulem -152 742 210 000 211 802 247 722 248 665 248 665 248 665

Finantseerimistegevus (-/+) -172 585 -210 000 -210 000 -210 000 -210 000 -210 000 -210 000

22

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

-325 328 0 1 802 37 722 38 665 38 665 38 665

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

121 150 121 150 122 952 160 674 199 339 238 004 276 669

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

3 832 388 3 622 388 3 412 388 3 202 388 2 992 388 2 782 388 2 572 388

sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

3 832 388 3 622 388 3 412 388 3 202 388 2 992 388 2 782 388 2 572 388



Sihtasutus Paide Haldus

Sihtasutus Paide Haldus on Paide linna poolt asutatud sihtasutus, mille põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu 23.08.2007 otsusega nr 63. Sihtkapitali kanti asutamisel 12 782 eurot (200 000 krooni). Sihtasutuse registrikanne on tehtud 26.10.2007. Sihtasutuse eesmärgiks on Paide Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste kinnisvara, ehitiste ning mitteeluruumide haldamine ning nende üürile, rendile, kasutusse andmine ja uute hoonete ehitamine. Sihtasutuse suurimaks tööks on olnud uue Kastani tn 6 – PAIde Lasteaia ehitustööde korraldamine aastatel 2008-2009. Sihtasutuse võlakohustusena on investeeringulaen, mis on võetud lasteaia ehitamiseks. Laenu põhiosa ja intressikulusid finantseerib Paide linn oma eelarvest, sihtasutuse võlakohustus kajastub kohaliku omavalitsuse bilansis. Kehtiva laenulepingu järgi on laenu maksetähtaeg 2018. aastal. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et sihtasutus alustab läbirääkimisi laenu refinantseerimiseks ning laenu tagasimakseid on pikendatud kuni 2020 aasta lõpuni. Järgnevatel aastatel on prognoositud sihtasutuse põhitegevuse tulude kasvu aastatel 2016-2018 2%, ning aastatel 2019-2020 on põhitegevuse tulud 2018. aasta mahus. Investeeringutena on arvestatud projekti „Paide linna tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine“ omaosalus. Projekti maksumus netosummas 1 960 576 eurot, projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 90% ja Paide linn 10%. Vastavalt Paide Linnavolikogu 15.11.2012 otsusele nr 44 „Projekti „Paide linna tänavavalgussüsteemide rekonstrueerimine“ kaasfinantseerimise garanteerimine“ finantseerib omaosaluse Paide linn. Sihtasutus tasub tööde teostajatele vastavalt tehtud töödele arvete alusel 10% ning KIK tasub sihtotstarbelise toetuse peale aruande kinnitamist otse tööde teostajatele. Projekti lõpptähtajaks on 31.12.2015. Investeerimistegevuses kajastatakse ka saadavad toetused põhivara soetuseks.

SIHTASUTUS PAIDE HALDUS 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 471 936 504 525 514 616 524 908 535 406 546 114 557 036


Põhitegevustulem 23 131 228 298 232 864 237 521 242 272 242 272 242 272

Investeerimistegevus kokku (+/-) 5 146 -85 244 97 780 156 894 157 218 315 820 315 820

Eelarve tulem 28 277 143 054 330 644 394 415 399 489 558 092 558 092

Finantseerimistegevus (-/+) -131 109 -139 191 -147 780 -156 894 -157 218 -315 820 -315 820


-102 832 3 863 182 864 237 521 242 272 242 272 242 272

23


98 580 102 443 285 307 522 828 765 100 1 007 372 1 249 643

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 232 723 1 093 532 945 752 788 858 631 640 315 820 0

sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

1 232 723 1 093 532 945 752 788 858 631 640 315 820 0

Netovõlakoormus (eurodes) 1 134 143 991 089 660 445 266 029 0 0 0


Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein

Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein on Paide linna poolt asutatud sihtasutus, mille põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu otsusega 21.10.2010 nr 73. Sihtkapitali kanti üle sihtasutuse asutamisel 1 278, 23 eurot (20 000 krooni). Sihtasutuse registrikanne on tehtud 27.01.2011. SA Ajakeskus Wittenstein eesmärkideks on Paide Vallimäel paikneva ajakeskuse Wittenstein (vallitorn) ja lauluväljaku ning aadressidel Tallinna 9, 11 ja 13 asuvate kinnistute arendamine ja juhtimine. Sihtasutuse ülesandeks on turismiteenuste arendamine ja Paide kui reisisihi tuntuse suurendamine ning seeläbi linna konkurentsivõime tõstmine turismivaldkonnas nii sise- kui välisturgudel. Sihtasutuse majandustegevuse arendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks korraldab sihtasutus erinevaid turismi- ja kultuuriüritusi, rendib pindasid ja pakub teenust seminaride, tähtpäevade, kontsertide, töötubade jne läbiviimiseks. Sihtasutus tagab Paide vallitornis asuva ajamasina atraktsiooni tehnilise korrasoleku ja atraktiivsuse külastajatele ning teenindab turiste, kes külastavad ajakeskust. 28.12.2012 aastal sõlmisid kultuuriministeerium ja Paide linn koostöölepingu lähtudes Järvamaa Muuseumi kasutuses oleva riigile kuuluva muuseumikogu tähtsusest Eesti rahvusliku kultuuripärandi osana ning tulenevalt ühisest huvist arendada jätkusuutlikult Ajakeskuse Wittenstein tegevust. 01.07.2013 aastal ühinesid SA Ajakeskus Wittenstein ja kultuuriministeeriumile kuuluv Järvamaa Muuseum. Ühise asutuse juriidiliseks nimeks on SA Ajakeskus Wittenstein ja tema struktuuriüksuseks sai Järvamaa Muuseum. Muuseumi tegevuskulud katab kultuuriministeerium tegevustoetusena. Laenukoormus sihtasutusel puudub. Järgnevatel aastatel on prognoositud sihtasutuse põhitegevuse tulude kasvu aastatel 2016-2018 2,5%, ning aastatel 2019-2020 on põhitegevuse tulud 2018. aasta mahus.

SIHTASUTUS AJAKESKUS WITTENSTEIN 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 50 000 50 000 50 000 57 500 57 500 57 500 57 500


Põhitegevustulem 19 360 -27 220 30 1 575 3 190 3 190 3 190

Investeerimistegevus kokku (+/-) 1 -2 000

Eelarve tulem 19 362 -29 220 30 1 575 3 190 3 190 3 190

Finantseerimistegevus (-/+)


19 362 -29 220 30 1 575 3 190 3 190 3 190


29 220 0 30 1 605 4 794 7 984 11 173

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 0


24

Aktsiaselts Paide Vesi

AS Paide Vesi on 100% omavalitsuste omanduses olev äriühing, kes osutab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid Paide linnas ja Järvamaa valdades. Põhitegevusena ettevõte pumpab põhjavett, puhastab vajadusel vett ja juhib selle tarbijateni, võtab tarbijatelt vastu reovee ning juhib selle reoveepuhastitesse, kus see enne suublasse juhtimist puhastatakse. AS Paide Vesi on Paide linna, Aravete, Käravete, Ambla, Imavere, Käsukonna, Roosna-Alliku, Viisu, Sargvere, Anna, Tarbija, Kriilevälja, Sillaotsa, Koigi, Päinurme ja Peetri ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide omanik. ÜVK teenust osutatakse ka Sõrandus, Roosnas, Jõgisool, Präämas jt väikekülades. Ettevõte teostab ka teenustöid vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldamisel, remondil ja renoveerimisel. AS Paide Vesi on Paide linna soojusvõrgu omanik ja ühe tegevusalana rendib soojusvõrku operaatorfirmale, kes täidab kaugkütte võrguettevõtja kohustusi. Aktsiaseltsi tegevuseks on olnud ka vee-ettevõtluse arendamine Kesk-Eestis, mille tulemusena on rekonstrueeritud või rekonstrueeritakse lähiaastatel nii Paide linna kui ka mitmete teiste omavalitsuste veevarustus ja reoveekäitlus. AS Paide Vesi (registrisse kantud 30.06.1998) on moodustatud Paide Linnavolikogu otsuste nr 13, 03.07.1997 ja nr 1, 29.01.1998 alusel Munitsipaalettevõttest Järva Vesi. Ettevõtte põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu poolt määrusega nr 13, 03.07.1997, viimane põhikirja muudatus on kinnitatud 17.02.2011 üldkoosoleku poolt. Paide linna konsolideerimisgruppi kuuluv Paide Linnavalitsuse tütarettevõte AS Paide Vesi kuulub aastatel 2013-2015 oma finantsnäitajate põhjal linna arvestusüksusesse. AS Paide Vesi kuulub aastatel 2013-2015 linna arvestusüksusesse seoses aktsiaseltsi poolt ellu viidava EL Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritavat Paide linna ja kuue Järvamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekti. Taotluse (ÜF II voor) rahuldamise otsuse tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 23.12.2009. aastal. Vastavalt otsuse 2013. aasta märtsi muudatusele on projekti maksumuseks 21,14 miljonit eurot ja lõpptähtajaks 30.10.2014. Aktsiaselts tasub tööde teostajatele vastavalt tehtud töödele arvete alusel omaosaluse ning KIK tasub sihtotstarbelise toetuse peale aruande kinnitamist otse tööde teostajatele. Projektiga on kavandatud Järvamaa 6 valla ÜVK infrastruktuuri rekonstrueerimine ning Paide linna reoveepuhasti ostmine ja rekonstrueerimine. Selle teostamiseks on omavalitsuste ja AS Paide Vesi poolt alla kirjutatud aktsionäride leping, mis näeb ette muuhulgas aktsionäride ringi laienemist ja täiendavate aktsiate emiteerimist. 2013. aastal emiteeriti kokku 843 aktsiat, sealhulgas Paide linn 223 aktsiat summas 242 289,50 eurot ning 2014. aastal emiteeriti kokku 490 aktsiat (sh 276 aktsiat 04.12.2013 ning 214 25.06.2014 üldkoosoleku otsusega), Paide linn on tasunud 2014. aastal aktsiakapitali sissemakse kokku 387 880,50 eurot. Aktsiakapital suunatakse AS Paide Vesi investeeringutegevusse. 2015. aastal teostab AS Paide Vesi projekti „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Selle alusel toimub Paide linna reoveepuhasti juurde komposteerimisväljaku rajamine, vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Paide linnas ning ÜVK torustike rekonstrueerimine Imaveres. Lisatööna on võimalik ka Imavere reoveepuhasti rekonstrueerimine. Lisaks ehitustöödele soetatakse komposti valmistamise tehnika, traktor koos järelkärudega tahendatud muda vedamiseks ja hooldustöödeks ning kanalisatsiooni vaatluskaamera. Seisuga 31.07.2015 on Paide linn

25

tasunud 2015. aastal aktsiakapitali sissemakse kokku 270 538,50 eurot. Projekt lõpeb 2015. aasta lõpuks ning eelarvestrateegia koostamisel teadaolevate andmete põhjal ei kuulu aktsiaselts Paide Vesi alates 2016. aastast Paide linna arvestusüksusesse. Sellest tulenevalt ei kajastu eelarvestrateegias AS Paide Vesi finantstegevuse prognoosi aastateks 2016-2020.

AKTSIASELTS PAIDE VESI 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 1 311 570 1 353 100

Põhitegevuse kulud kokku (+) 865 959 960 600

Põhitegevustulem 445 611 392 500 0 0 0 0

Investeerimistegevus kokku (+/-) -1 052 023 -80 000

Eelarve tulem -606 412 312 500 0 0 0 0

Finantseerimistegevus (-/+) -118 139 -118 139


-724 552 194 361


562 900 757 260

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 3 925 259 3 807 119

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

2 308 966 2 308 966

Netovõlakoormus (eurodes) 3 362 359 3 049 859

Netovõlakoormus (%) 256,4% 225,4%

Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2016-2020

PAIDE LINN (arvestusüksus kokku) 2014

täitmine


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve



Põhitegevustulem 1 704 872 1 494 507 1 429 620 1 599 063 1 637 355 1 871 267 2 014 343


Eelarve tulem -446 888 317 840 1 070 230 1 399 833 1 171 127 1 447 891 1 543 677

Finantseerimistegevus -384 465 -596 335 -799 869 -949 008 -959 332 -1 113 391 -1 090 141

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -831 353 -278 495 270 362 450 825 211 795 334 500 453 535

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 466 034 1 187 539 1 457 900 1 908 725 2 120 521 2 455 020 2 908 556 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

12 202 746 11 606 411 6 999 423 6 050 415 5 091 084 3 977 693 2 887 552

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 2 939 136 3 209 675 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 10 736 712 10 418 872 5 541 523 4 141 690 2 970 563 1 522 672 0




Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 431 655 1 757 847 3 036 197 5 452 688 6 853 566 9 511 210 11 332 950

26

Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia kajastab Paide linna ning linna sõltuvate üksuste finantsnäitajaid, sihtasutused Paide Spordi- ja Tervisekeskus, Paide Haldus ja Ajakeskus Wittenstein ning aastatel 2014 kuni 2015 aktsiaselts Paide Vesi. Eelarvestrateegia koostamisel teadaolevate andmete põhjal ei kuulu aktsiaselts Paide Vesi alates 2016. aastast Paide linna arvestusüksusesse. Sellest tulenevalt ei kajastu eelarvestrateegias AS Paide Vesi finantstegevuse prognoos aastateks 2016-2020. Keskpika planeerimise eesmärgiks on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust ning tagada linna vahendite sihipärane ja efektiivsem kasutamine. Paide linn ja sõltuvad üksused on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel. Lähimate aastate eesmärgiks on linna elanikele vähemalt senisel tasemel avalike teenuste tagamine ning abivajajatele toimetuleku kindlustamine. Aastateks 2016-2020 koostatud eelarvestrateegias on Paide linna tulude ja kulude prognoosimisel arvestatud, et linna netovõlakoormust vähendada Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud piirnormidesse, mis tagab taas teha linnale olulisi investeeringuid. Käesolevas eelarvestrateegias on finantsnäitajate prognoosimisel arvestatud, et netovõlakoormus jääb alla ülemmäära ning alates 2016. aastast jääb netovõlakoormus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud piirnormidesse.

PAIDE LINNA EELARVESTRATEEGIA 2016-2020 m17.pdf · Alljärgnevas joonises on Paide linna elanike...

Documents

Transcript of PAIDE LINNA EELARVESTRATEEGIA 2016-2020 m17.pdf · Alljärgnevas joonises on Paide linna elanike...