Paide Gümnaasium

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE

VORMISTAMISE JUHEND

Paide 2018

Õpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend kehtib alates 1. septembrist 2018.

Juhendit on täiendatud

Õpilaste kirjalike tööde vormistamise juhendi (edaspidi juhendi) eesmärgiks on selgitada

õpilasele, millised nõuded esitab õppekava tema iseseisvale kirjalikule tööle ning anda nõu,

kuidas neist nõuetest kinni pidada.

Ettepanekud juhendi täiustamiseks on teretulnud. Palun saatke need meiliaadressile

iren.sharapova@paide.edu.ee

Täname!

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. TEADUSTÖÖ LIIGID ........................................................................................................... 5

1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 5

1.1.1. Stiil ja keel ................................................................................................................ 5

1.1.2. Akadeemiline kirjastiil ............................................................................................. 5

1.1.3. Loetavus ja mõistetavus............................................................................................ 5

1.1.4. Terviklikkus ja sidusus ............................................................................................. 6

1.1.5. Lauseehitus ja sõnavalik ........................................................................................... 6

1.1.6. Objektiivusus ............................................................................................................ 6

1.1.7. Ajavormid ................................................................................................................. 6

1.2. Referaat ............................................................................................................................ 6

1.2.1. Õppeesmärgil koostatud referaat .............................................................................. 7

1.2.2. Uurimiseesmärgil koostatud referaat (uurimistöö teoreetiline osa) ......................... 7

1.3. Essee ................................................................................................................................ 7

2. ÜLDNÕUDED TÖÖDE VORMISTAMISEL ....................................................................... 8

2.1. Töö vormistamine ............................................................................................................ 8

2.2. Leheküljenumbrid ............................................................................................................ 8

2.3. Pealkirjad ......................................................................................................................... 8

2.4. Nummerdus ..................................................................................................................... 9

2.5. Loetelud ........................................................................................................................... 9

2.6. Lühendite ja numbrite kasutamine ................................................................................ 10

2.7. Tabelid, diagrammid, joonised, pildid ........................................................................... 10

2.8. Viitamine ....................................................................................................................... 12

2.9. Tiitelleht......................................................................................................................... 12

2.10. Sisukord ....................................................................................................................... 13

2.11. Allikaloend (kasutatud allikad) ................................................................................... 13

ALLIKALOEND ...................................................................................................................... 14

LISAD ...................................................................................................................................... 15

Lisa 1. Tiitellehe näidis ................................................................................................ 15

SISSEJUHATUS

Teadustöö koosneb mitmest komponendist:

1) oskus leida informatsiooni;

2) informatsiooni analüüsida;

3) oskus informatsiooni kriitiliselt suhtuda;

4) oskus hoomata tervikut, seda struktureerida ja reflekteerida;

5) oskus lahendada konkreetseid ülesandeid teadusliku mõtlemise alusel, õppeprotsessis

omandatud teadmistele tuginedes.

Õpilase teadustöö on iseseisev kirjalik töö, mis põhineb teadusmetodoloogia ja -eetika

põhimõtete alusel:

objektiivsus (eelarvamusteta suhtumine) – autor ei demonstreeri emotsionaalset

isiklikku suhtumist uuritavasse objekti;

tõestatavad väited ja kontrollitavad faktid;

terminoloogia täpsus ja järjepidevus – kõik kasutatavad terminid peavad olema

seletatud;1

kriitilisus – autor valib kasutamiseks vaid usaldusväärsed allikad ning suhtub kriitiliselt

kasutatud allikate väidetesse;2

sõnakasutuse ühemõttelisus;

arvutuste täpsus;

süsteemsus, mida rõhutab töö struktuuri ülesehituse loogika ja terviklik käsitlus;

vasturääkivuste puudumine – ühe töö raames ei tohi tõestada kahte teineteist välistavat

teesi;

impersonaalsus – teadusliku teksti üldkehtiv nõue on impersonaalsus, st autori mina

jääb tagaplaanile.3 Mina-vorm on kasutusel, kui autor esitab omaenda arvamusi või

kirjeldab materjali kogumise metoodikat, meie-vorm näitab, et tööl on vähemalt kaks

autorit.

1 Kui teaduses on olemas termin mingi mõiste tähistamiseks, tuleb seda kasutada; kui teaduses on ühel terminil

mitu tähendust, peab määratlema, milline neist on kasutusel antud töös. Terminite kasutamine peab olema

järjepidev ning järgima printsiipi „üks nähtus – üks termin“.

2 Tsitaat ei saa olla tõestuseks (see ainult illustreerib või argumenteerib nähtust).

3 Impersonaalsus ei tähenda ainult umbisikulise tegumoe vormide kasutamist. Impersonaalsus on igasugune

üldisikuline väljenduslaad.

5

1. TEADUSTÖÖ LIIGID

Iseseisev kirjalik töö on juhendis sisult ja vormilt tervikliku kindla struktuuriga töö, mille

õpilane koostab iseseisvalt, toetudes teaduse saavutustele ja/või iseseisvalt läbiviidud

uuringule. Töö koostamisel kasutab õpilane teadusmetodoloogia põhimõtteid ja töömeetodeid.

Iseseisvas kirjalikus töös peab olema ühemõtteliselt eristatav õpilase isiklik panus. Töö tuleb

kirjutada akadeemilises stiilis. Üldjuhul kujutab õpilase iseseisev kirjalik töö endast teadustööd.

1.1. Uurimistöö

Paide Gümnaasiumi väljaastumiseksam sisaldab kahte uurimistööga seotud tegevust:

1) uurimistöö tulemuste avalik esitamine ehk kaitsmine (Secunda-õpperühmad);

2) uurimistöö retsenseerimine (Prima-õpperühmad).

„Uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase

oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti“ (GRÕK 2011).

1.1.1. Stiil ja keel

Uurimistöös kasutatakse teaduslikule keelele omast väljendusviisi. Teadusteksti keel peab

olema täpne, hinnanguvaba, selge ja korrektne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis

umbisikulist tegumoodi, kuid omaenda kogutud andmeid või seisukohti esitades võib kasutada

ka 1. pööret. (Vija jt 2012: 19)

1.1.2. Akadeemiline kirjastiil

Akadeemilise kirjastiili eesmärk on edastada teadmised ja informatsioon üheselt mõistetavalt,

täpselt ja selgelt. Sellele on omane objektiivsus, formaalsus, komplekssus, ettevaatlikkus,

terviklikkus, sidusus, argumenteeritus ja loogilisus. (Ilves 2009)

1.1.3. Loetavus ja mõistetavus

Teadustekst olgu selgesisuline ja huvitav. Sellele aitab kaasa loogiline liigendus, konkreetsed

lõigud, näited ja näitlikustamine tabelite ja skeemide abil. Oluline info peab olema kiiresti

leitav. Tähtis on ka teksti üldine välimus. (Ilves 2009)

6

1.1.4. Terviklikkus ja sidusus

Töö erinevad osad on loogilises järjekorras. Uus mõte kasvab välja juba olemasolevast lausest.

Lõigud olgu loogilises järjekorras.

1.1.5. Lauseehitus ja sõnavalik

Teadustöö sõnavara peab informatsiooni edasi andma neutraalselt, vaoshoitult ning kõneleja

suhtumist rõhutamata. Kõnekujundeid kasutatakse vähe. Informatsiooni edastajale, autorile

pööratakse vähe tähelepanu, sest fookuses on sõnumi sisu. Grammatiliselt peab töö vastama

kirjakeele normile, sh lauseehitus olgu samuti 100% eestipärane (EKK 2007).

1.1.6. Objektiivusus

Autor püüab end väljendada neutraalselt, ilma subjektiivsete hinnanguteta. Tuleb vältida

afektiivseid väljendeid, õigustamist ja naljatamist. Esitatakse kõik olulised andmed ja

võimalikud argumendid, ka siis, kui tekkib vastuolu tõestatavate väidetega.

1.1.7. Ajavormid

Teadusteksti vormis ja keeles peab valitsema järjekindlus. Kõneviis ja vorm olu kogu töös

ühtsed. Tööd koostades tuleb tähele panna ajakasutust, sest olevikku ja minevikku ei tohi

kasutada läbisegi. Sama kehtib ka ainsuse ja mitmuse kasutamisel. Uurimuses ei sobi kasutada

emotsionaalset ega kujundlikku stiili, tuleb olla objektiivne ja konkreetne. (Vija jt 2012: 19)

1.2. Referaat

Referaat keskendub ühele kindlale teemale ning vahendab kokkuvõtlikult valdkonnale omast

informatsiooni refereeritult. Autor edastab vaid teiste kirjutatut. Referaadis esitatakse

konkreetse ala asjatundjate mõtteid, informatsiooni, arvamusi ning seotakse need kokku jäädes

oma mõtetega tagaplaanile. Referaati ei saa kirjutada ise teemat mõistmata. Referaadil on

enamasti kindlad osad: tiitelleht, sisukord , sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte, kasutatud  allikate

nimekiri, vajadusel lisad. Enamasti on referaadil umbes 10 lehekülge, aga see sõltub

konkreetsest tööst. Vormistuslikud reeglid on kindlaks määratud. Referaadi eesmärk on edasi

anda teiste kogutud informatsiooni kokkuvõtlikult, sealjuures olla vaid tekstide ühendaja rollis

oma arvamust ja mõtteid väljendamata.

7

1.2.1. Õppeesmärgil koostatud referaat

Referaat demonstreerib, et õpilane valdab õpitud materjali. Sellise referaadi kirjanduse loetelu

annab tavaliselt õpilasele aineõpetaja, kes nõuab kindlate allikate kasutamist ning

refereeritavate väidete ümbersõnastamist (parafraseerimist) selleks, et nendest arusaamist

tõestada. Õpilane õpib kirjandusega töötama, eristama olulist ebaolulisest, üldistama.

1.2.2. Uurimiseesmärgil koostatud referaat (uurimistöö teoreetiline osa)

Referaat tutvustab teadustraditsiooni, valdkonnas valitsevaid peamisi teoreetilisi seisukohti.

Kirjanduse loetelu koostab õpilane ise, toetudes aineõpetaja soovitustele. Uurimiseesmärgil

koostatud referaadis tuleb järgida teoreetilise seisukoha autori kasutatavat terminoloogiat ja

mõistete süsteemi, parafraseerimine pole otseselt vajalik.4 Õpilane valib vaid sellise

informatsiooni, mis on uuritava seisukohalt asjakohane. Seda võib nimetada ka

teaduskirjanduse ülevaateks.

1.3. Essee

Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega omaloominguline tekst. See väljendab

autori nägemust mõnest probleemist või nähtusest laiemalt. Teaduslik põhjendamine pole

siinjuures oluline, kuigi töös võib kasutada ka teiste mõtteid ja uurimistulemusi (kokku

maksimaalset 50% ulatuses), aga need pole kohustuslikud ega fookuses ning peavad olema

iseenda seisukohti väljendava tekstiga tugevalt seostatud ja nende kasutamine argumenteeritud.

Essee vormivabadus on võrdlemisi suur (vastupidiselt referaadile või koolikirjandile), aga tekst

peab olema analüüsivalt väljaarendatud. Enamasti on essee 2-3 lehekülge pikk, aga see on

varieeruv ning olulisem on nähtav autori mõtete areng ja kulg. Kui koolikirjand peab olema

silmnähtavalt struktureeritud ning asjalikus konkreetses koolitööle omases stiilis, siis essee

eesmärk on originaalseid mõtteid edastada isikupärases ja tabavas (aga siiski soovitavalt

korrektse keelekasutusega) stiilis ning arendama eelkõige loovust ja eneseväljendusoskust.

4 Antud referaat koosneb tsitaatidest ja viitamistest allikatele.

8

2. ÜLDNÕUDED TÖÖDE VORMISTAMISEL

2.1. Töö vormistamine

Töö vormistatakse arvutis lehel A4. Lehe veerised st lehekülje vaba ruum on 3 cm vasakust ja

2 cm teistest servadest. Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12 pt), reavahe 1,5.

Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööp- ehk

täisjoondatud (Justified).

Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis

12 pt. Töös ei kasutata taandridu (v.a ilukirjanduslik tekst).

Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga.

Teksti esile tõstmise kasutamisel tuleb olla mõõdukas. Kasutatakse 1-2 erinevat vormindamise

võtet (kaldkiri, rasvane, sõrendatud), mida järgitakse terve töö vältel.

Võõrkeelsed sõnad, selgitused eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas ja on sulgudes kohe

selgitava sõna järel peale tühikut.

Refereeringute ja tsitaatide kasutamisel kasutatakse nimelist viitamist sulgudes (Perekonnanimi

aasta: lk) (vt Viitamine).

2.2. Leheküljenumbrid

Kõik leheküljed alates sissejuhatuse teisest leheküljest (mitmelehelise sissejuhatuse korral) või

töö teoreetilise osa esimesest leheküljest (ühelehelise sissejuhatuse korral) nummerdatakse.

Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele, kirjatüüp Arial, tähe suurus

10 punkti (10 pt). Eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid

leheküljenumbreid neile ei lisata.

Leheküljenumbreid ei kasutata resümee ja lisade puhul (kuid need kajastuvad sisukorras).

2.3. Pealkirjad

Peatükke alustatakse uuelt lehelt, alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et

lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatüki pealkirja

ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 12 pt (üks tähekõrgus). Pealkirjades sõnu

9

ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva (v. a lisade

pealkirjad, need asuvad lehe paremas servas) ja pealkirja lõppu ei panda punkti.

Pealkirjad vormistatakse järgmiselt:

1) PEATÜKI PEALKIRI Arial, 14 pt, rasvane, kõik trükitähed, lõiguvahe (enne ja

pärast) 12 pt ja reavahe 1,5; must. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri

1 suuruseks 12 pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu

muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1

ja muudetakse vormindust.

2) Alapeatüki pealkiri (Heading 2/Pealkiri 2) Arial, 14 pt, rasvane, esimene

suurtäht, lõiguvahe (enne ja pärast) 12 pt ja reavahe 1,5; must.

3) Punkti pealkiri (Heading 3/Pealkiri 3) Times New Roman 12 pt, rasvane, esimene

suurtäht, lõiguvahe (enne ja pärast) 12 pt ja reavahe 1,5; must.

4) Lisa 1. Pealkiri joondatakse lehe paremasse serva (Heading 4/Pealkiri 4) Times New

Roman 12 pt, esimene suurtäht, sõna Lisa ja selle nr on kaldkirjas, lõiguvahe (enne ja

pärast) 12 pt ja reavahe 1,5; must.

2.4. Nummerdus

Töös kui ka sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad ning alustades

number ühest: peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused. Peatüki alapeatüki number peab

sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sissejuhatust ja kokkuvõtet ei nummerdata.

Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede ülaservas,

paremal, kaldkirjas. Lisa pealkiri asub peale punkti, tavalises kirjas (vt Tabelid, diagrammid,

joonised, fotod). Lisade esimene leht kajastub sisukorras pealkirjaga LISAD.

2.5. Loetelud

Loetelud peavad olema ühtsed terve töö vältel. Loetelud vormistatakse ühe plokina jälgides

järgmisi nõudmisi:

1) esimene väiketäht;

2) reavahe 1,5;

3) peale sissejuhatavat rida ja ridade vahel ei ole lisatud lõiguvahe 12 pt.

Loetelupunkte võib tähistada araabia numbrite, väiketähtede, mõttekriipsude ja tärnide või

muude graafiliste kujunditega. Nummerdust kasutatakse enamasti siis, kui fookuses on loetelu

10

koostisosade järjekord või arv, kui tekstis neile viidatakse või kui punktid koosnevad mitmest

lausest. Muudel juhtudel on pigem jätta numbrid või tähed ära ning asendada need graafiliste

kujunditega. (Raadik 2018)

Töö jaotisi ei sobi lõpetata loeteluga, sest igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või seletus.

Loetelu kirjavahemärgistamisel juhinduda Eesti Keele Instituudi nõuannetest, mis on leitavad

nende kodulehelt.

Kasutatud allikate loetelus (ALLIKALOEND) kasutatakse ühe allika kirje koostamisel 12 pt

reavahet. Iga kirjandusallika vahele jäetakse lõiguvahe 12 punkti.

2.6. Lühendite ja numbrite kasutamine

Vajadusel võib uurimistööle lisada enne kokkuvõtet asuval lehel loetelu KASUTATUD

LÜHENDID. Sinna ei ole vaja kirjutada üldtuntud lühendeid (nt p = punkt, vt = vaata).

Lühendamise ja lühendite õigekirja puhul lähtuda „Eesti keele käsiraamatu“ (EKK 2007: 125-

135) juhendist. Tekstis tuleb kirjutada numbrid, mis on väiksemad kui kümme, alati sõnaga

välja. Numbrite õigekirjal ja käänamisel lähtuda „Eesti keele käsiraamatu“

juhendist (EKK 2007: 136–147).

2.7. Tabelid, diagrammid, joonised, pildid

Kõikidele tabelitele, joonistele, piltidele, diagrammidele on viidatud tekstis. Väiksemad tabelid,

diagrammid, joonised, pildid paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle

esmakordselt viidatakse (vt näidist tabel 1). Tabeli paigutus on lehekülje keskel, allkirjastatud

(paigaldus vasakul), lõiguvahe (enne ja pärast) 12 pt.

Tabel 1. Kutseliste kalurite saagid Emajõel. (Tambets 2007)

11

Tabeli number paigutatakse tabeli alla joondatult vasakule, kaldkirjas, mille lõpus on punkt.

Punktile järgneb üks tühik ja tabeli pealkiri, mis lõpeb punktiga. Sulgudes viidatakse tabeli

autorile. Peale tabeli allkirja on lõiguvahe 12 pt. Sama reegel kehtib diagrammide, jooniste,

fotode puhul (vt näidist joonis 1, pilt 1, diagramm 1).

Joonis 1. Jätkusuutliku arengu eesmärkide vahelised konfliktid. (Kaevats 2007)

Tuleb tagada, et lisatud tabelid, diagrammid, joonised, pildid oleksid sama/sarnase laiusega.

Diagrammil peab olema raam (vt näidist 1, pilt 1, diagramm 1).

Pilt 1. Vikerkaar koolimaja kohal. (Autori erakogu 2018)

Diagramm 1. Meeskonnarollide ülevaade. (Soomuk 2014: 3)

12

2.8. Viitamine

Töös kasutatakse nimelist viitamist sulgudes. Viitamissüsteemid võivad erineda isegi ühes

kõrgkoolis (erinevad teaduskonnad).

Paide Gümnaasiumis kasutatakse järgmist süsteemi:

ühe autori puhul

(autori perekonnanimi aastaarv: lk) (Erelt 2004: 125)

Autori perekonnanimi (aastaarv: lk) on tõdenud… Aavik (1924: 134) on tõdenud...

mitme allika puhul järjestatakse neid tähestikulises järjekorras ning eraldatakse

üksteisest semikooloniga

(Aavik 1924: 145; Erelt 2004: 12; Veski 1958: 63)

kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende

vahele koma

(Ehala, Raik 2003: 12–13)

kolme ja enama autori puhul pannakse esimese autori nimi, millele järgneb lühend jt

(Pajusalu jt 2004: 89)

autorita teosel on viiteks pealkiri (selle lühend) või selle esimene sõna, kolm punkti ning

aastaarv ja leheküljenumbrid

(KT 1979–1983: 74) (Kirjakeele... 1979–1983: 74)

sõnaraamatute ja teatmeteostele viidates kasutatakse suurtähtlühendeid (lühend peab

paiknema ka allikaloendis)

(ENE 3: 399)

elektrooniliste materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega

(Voolaid 2003) (Malan 2008: 51)

autorita elektroonilise materjali viide sisaldab veebiressursi pealkirja

(Eetikaveeb 2005–2014).

2.9. Tiitelleht

Tiitelleht on töö esimene leht (vt lisa 1). Tiitelleht vormistatakse kirjastiilis Times New Roman,

kirjasuurus 12, reavahe 1,5. Pealkiri on suurtähtedes, nn rasvases kirjastiilis:

1) õppeasutuse nimetus;

2) klass;

3) autori ees- ja perekonnanimi;

13

4) töö pealkiri;

5) töö liik (uurimistöö, praktiline töö, referaat, essee jne);

6) juhendaja (ees-ja perekonnanimi);

7) töö tegemise koht ja aasta trükitakse lehekülje viimasele reale, seal ei ole koma ega

punkti.

2.10. Sisukord

Sisukord moodustatakse töös toodud peatükkide järjestuses koos alguslehekülje numbriga

(vt juhendi sisukorda). Sisukord koostatakse arvutil.

Sisukord moodustub järgmistest põhiosadest:

1) sissejuhatus ja leheküljenumber;

2) peatükkide ja alapeatükkide ja nende alajaotuste pealkirjad ja leheküljenumber;

3) kokkuvõte ja leheküljenumber;

4) allikaloend ja leheküljenumber;

5) resümee ja leheküljenumber;

6) lisad ja leheküljenumber.

2.11. Allikaloend (kasutatud allikad)

Kasutatud kirjandus ja allikaid esitatakse tähestikulises järjekorras. Allikaloendis tuuakse ainult

töös viidatud kirjandus ja allikad ning töös peab leiduma viide igale loetelus olevale raamatule

ja allikale. Allikaloend (raamatud, arhiivimaterjalid, veebimaterjalid, artiklid jne) on sama

vormistamisega: loetelus kasutatakse ühe allika kirje koostamisel 1,5 reavahet. Iga

kirjandusallika vahele jäetakse reavahe 12 punkti (vt juhendi allikaloendit).

Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori

perekonnanimi, aasta = autori perekonnanimi, initsiaalid, ilmumisaasta. Pealkiri, raamatut

täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks). Ilmumiskoht: kirjastus

või väljaandja (vt juhendi allikaloendist).

Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, artikli pealkiri,

ilmumisaasta ja internetiaadress (vt juhendi allikaloendist), viimase vaatamise kuupäev.

Autorita teose puhul märgitakse pealkiri, ilmumisaasta. (Toimetaja ees- ja perekonnanimi).

Ilmumiskoht: kirjastus. Kui tegemist on mitme autoriga, siis kirjutatakse esimese autori

perekonnanimi, initsiaalid, alates teisest pannakse autori eesnimi perekonnanime ette.

14

ALLIKALOEND

Eetikaveeb 2005–2014 = Tartu Ülikooli eetikakeskuse projekt. http://www.eetika.ee/et/arvuti

eetika/219914 – 27.08.2018

EKK 2007 = Eesti keele käsiraamat Koostanud Erelt, M., T. Erelt, K. Ross 2007. Tallinn: Eesti

Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2 – 18.09.2018

EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, V köide 1997. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Ilves 2009 = Ilves, K. 2009. Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e-kursuse

õppematerjal. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14276/Akadeemilise_kirjutamise_al

used.pdf – 18.09.2018

Kaevats 2007 = Kaevats, Ü. 2007. „Säästev Eesti 21“ – teadmistepõhise Eesti tuumideestik. –

Riigikogu toimetised. Tallinn: Riigikogu Kantselei. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-

numbrid/nr-9/saastev-eesti-21-teadmistepohise-eesti-tuumideestik/ – 27.08.2018

KT 1979–1983 = Kirjakeele Teataja 1979–1983: Õigekeelsuskomisjoni otsused. Toimetanud

Erelt, T., H. Saari. Tallinn: Valgus.

Laanpere jt 2013 = Laanpere, M., K. Niglas, K. Osula, K. Pata 2013. Arvuti kasutamine

uurimistöös. Informaatika valikaine e-õpik gümnaasiumile. Tallinn: TLÜ kirjastus.

http://aku.opetaja.ee/wp-content/uploads/2013/05/AKU_opik.pdf – 27.08.2018

Raadik 2018 = Raadik, M. 2018. Kuidas vormistada loetelu. Eesti Keele Instituut. http://keele

abi.eki.ee/artiklid3/loetelu.html – 18.09.2018

Soomuk 2014 = Soomuk, M. 2014. Belbini meeskonnarollide aruanne. Tallinn: Belbin.

https://belbin.ee/wp-content/uploads/2012/03/belbini-individuaalne-aruanne.pdf – 27.08.2018

Tambets 2007 = Tambets, M. 2007. Suur–Emajõe kalavaru olukorrast. http://www.kalastus

info.ee/sisu/posts/suur-emajoe-kalavaru-olukorrast-136.php – 27.08.2018

Vainik, Orav 2005 = Vainik, E., H. Orav 2005. Tee tööd ja näe vaeva, ... aga ikka oled

vihane. – Keel ja Kirjandus nr 4.

Vija jt 2012 = Vija, M., K. Sõrmus, I. Artma 2012. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex.

LISAD

Lisa 1. Tiitellehe näidis

Paide Gümnaasium

S1

Õpilase ees- ja perekonnanimi

TÖÖ PEALKIRI

Töö liik

Juhendaja: ees- ja perekonnanimi

Paide 2018