Otsime lahendusi vähipatsientide elukvaliteedi parandamiseks

Uuringu „Vähipatsientide elukvaliteet ja seda mõjutavad tegurid“ tutvustus 29.10.2013

Gerli Paat-AhiPoliitikauuringute Keskus Praxis

Vähi levimus 2000 -2008

2

10000

20000

30000

40000

50000

Vähi l

evi

mus

2000 2002 2004 2006 2008Aasta

Mehed NaisedKokku

Taust

• Eestis haigestub igal aastal vähki umbes 7000 inimest ja hinnanguliselt on meil umbes 40 000 elu jooksul vähidiagnoosi saanud inimest

• Vähidiagnoosiga inimeste elukvaliteedi parandamine on seatud eesmärgiks, kuid puudus hinnang elukvaliteedile ja seda mõjutavatele teguritele

• Rahvusvahelise kogemuse põhjal on psühhosotsiaalsete sekkumiste roll oluline, kuid Eesti inimeste teenustevajadus teadmata

3

Uuringu kirjeldus

4

TÜ eetikakomitee luba

Töö kirjandusega ja küsimustiku väljatöötamine

Andmete kogumine

Uuring viidi läbi Eesti Vähiliidu tellimusel ja SA KÜSK toetusel

Analüüs ja tulemuste esitamine

Eesmärk: selgitada välja võimalusi vähipatsientide elukvaliteedi parandamiseks

Küsimustikud (492)

PERH (162)

Laager (76)

TÜK (52)

Vähiliit (11)

Posti teel (17)Fookusrühm ja intervjuud

Internet (174)

Küsitleti täiskasvanud, kes elu jooksul on saanud vähidiagnoosi

WHOQOL-BREF küsimustik

5

Valdkond Teemad, mille kohta küsimusi küsiti

Füüsiline tervis Valu, energia, uni, liikumisvõime, igapäevaelulised tegevused, abi, töövõime

Psühholoogiline heaolu Elu tähendusrikkus, rahulolu, keskendumine, välimus, emotsioonid

Sotsiaalsed suhted Isiklikud suhted, sotsiaalne toetus, seksuaalelu

Elukeskkond Turvalisus, ümbritsev keskkond, elamistingimused, raha, tervishoiuteenuste kättesaadavus, informatsiooni kättesaadavus, vaba aeg, transport

Vastajate üldine iseloomustus• Keskmine vanus 58,5 aastat• Ligi 73% naised• 66% abielus/vabaabielus• 72% elab linnas• 47% kesk- või kutseharidusega, 44% kõrgharidusega• Ligi 50% pensionärid, 37% töötajad, 13% haiguse tõttu

töölt eemal • 50% aktiivravi saajad, 20% lõppes aktiivne ravi üle viie

aasta tagasi• Vastanud naiste levinumad vähipaikmed rind,

emakas/emakakael, sooled, nahk; meestel eesnääre, kops, kõri, sooled

6

ELUKVALITEEDI HINNANGUD

7

Valdkondadest hinnati madalamateks füü silist tervist ja ps ühholoogilist heaolu

8

Elukvaliteet Keskmine 95% usaldusintervall

Min Max

Elukvaliteedikoondhinnang 12,7 12,39 – 12,98 4 20

Füüsiline tervis 12,3 12,07 – 12,39 6 18,4

Psühholoogiline heaolu 12,4 12,18 – 12,58 6 19,3

Sotsiaalsed suhted 13,8 13,52 – 14,08 4 20

Keskkond 13,4 13,20 – 13,65 6 20

Elukvaliteedi hinnang oli vanuse kasvades madalam

9

510

15

20

Elu

kvalit

eedi i

ndeks

20 40 60 80 100Vanus

n = 481 RMSE = 3.26823

Elukvaliteediindeks = 15.764 - .05222 Vanus R2 = 4.7%

Naiste hinnangud ps ühholoogilisele heaolule kõrgemad

10

Keskmine SD 95% usaldusintervall N p-väärtus

Füüsiline tervisMehedNaised

12,212,112,3

1,81,91,8

12,1 – 12,411,8 – 12,412,1 – 12,5

481132349

0,2767

Psühholoogiline heaoluMehedNaised

12,412,012,5

2,32,02,3

12,2 – 12,611,7 – 12,412,3 – 12,8

480131349

0,0285

Sotsiaalsed suhtedMehedNaised

13,813,513,9

3,13,03,1

13,5 – 14,113,0 – 14,113,6 – 14,2

473130343

0,2370

ElukeskkondMehedNaised

13,413,313,5

2,52,32,6

13,2 – 13,713,0 – 13,713,2 – 13,7

481131350

0,6039

Kaasuvad haigused mõjutavad enim hinnanguid sotsiaalsetele suhetele ja

elukeskkonnale

11

Keskmine SD 95% usaldusintervall N p-väärtus

Füüsiline tervisKaasuvaid haigusi ei oleKaasuvad haigused on

12,212,112,3

1,81,81,8

12,1 – 12,411,8 – 12,312,1 – 12,6

491200291

0,1076

Psühholoogiline heaoluKaasuvaid haigusi ei oleKaasuvad haigused on

12,412,212,5

2,22,32,2

12,2 – 12,611,9 – 12,512,2 – 12,7

490200290

0,2085

Sotsiaalsed suhtedKaasuvaid haigusi ei oleKaasuvad haigused on

13,813,114,3

3,13,23,0

13,5 – 14,112,7 – 13,613,9 – 14,6

483197286

0,0001

ElukeskkondKaasuvaid haigusi ei oleKaasuvad haigused on

13,412,913,8

2,52,42,5

13,2 – 13,612,5 – 13,213,5 – 14,1

491201291

0,0000

Aktiivravi saajate hinnangud elukvaliteedile madalamad

12

Keskmine SD 95% usaldusintervall

N p-väärtus

Füüsiline tervisAktiivravi on lõppenudAktiivravi kestab

12,212,511,9

1,81,71,9

12,1 – 12,412,3 – 12,717,7 – 12,1

491259232

0,0002

Psühholoogiline heaoluAktiivravi on lõppenudAktiivravi kestab

12,412,811,9

2,22,22,2

12,2 – 12,612,5 – 13,011,6 – 12,2

490259232

0,0000

Sotsiaalsed suhtedAktiivravi on lõppenudAktiivravi kestab

13,813,813,8

3,13,13,1

13,5 – 14,113,5 – 14,213,3 – 14,2

483256227

0,7857

ElukeskkondAktiivravi on lõppenudAktiivravi kestab

13,413,713,1

2,52,52,5

13,2 – 13,613,4 – 14,012,8 – 13,4

491260231

0,0055

Kõrgharidusega inimeste hinnangud kõrgemad psühholoogilisele heaolule ja elukeskkonnale

13

12.512.3

13.913.3

11.812.1

14.2

12.9

12.112.0

13.712.9

12.512.7

13.7 13.9

12.413.0

14.4 14.5

05

10

15

Elu

kvalit

eedi i

ndeks

Alg Põhi Kesk Kõrg MA/PhD

Füüsil ine tervis Psühholoogi line heaoluSotsiaalsed suhted Keskkond

Kõige madalamalt hindavad oma elukvaliteeti pension ärid ja töö tud

14

12.8 13.113.1

15.1

12.913.3

14.014.4

11.912.1

13.9

13.1 12.7

1413.9

14.5

10.610.9

12.3

11.2

12.011.8

13.713.0

05

10

15

Elu

kvalit

eedi i

ndeks

Õpib Töötab Haigusleht Lapsega Töötu Pensionär

Füüsil ine tervis Psühholoogiline heaoluSotsiaalsed suhted Keskkond

Uskumused mõjutavad hinnanguid elukvaliteedile

15

10.9 10.9

11.9 12.2 11.911.5

13.1 13.1

12.111.9

13.813.3

12.312.7

14.013.6

13.113.8

14.714.0

05

10

15

Elu

kvalit

eedi i

ndeks

Ei usu Vähe Keskmiselt Palju Väga palju

Füüsil ine tervis Psühholoogiline heaoluSotsiaalsed suhted Keskkond

Kõige olulisemaks elukvaliteeti mõjutavaks teguriks peetakse füü silist tervist0

24

68

Olu

lisus

Füüsil ine tervis Psühholoogi line heaoluIseseisev toimetulek Sotsiaalsed suhtedElukeskkond Majanduslik heaoluIsikl ikud uskumused 16

Kõige enam kulub kuu jooksul ravimitele

17

0200

400

600

800

Euro

d

Käsiravimid RetseptiravimidTaastusravi NõustamineHaiglakulud AbivahendidTransport Muud kulud

Rahulolu v ähihaigete toimetulekut toetavate teenustega

18

ei ole teenuseid kasutanud (67%)

väga rahulolematu (1%)

rahulolematu (2,7%)

ei rahul ega rahulolematu (8,1%)

rahul (18%)

väga rahul (3,6%)

ei ole teenuseid kasutanud (61,2%)

väga rahulolematu (1%)

rahulolematu (5,3%)

ei rahul ega rahulolematu (15,2%)

rahul (16,1%)

väga rahul (1,2%)

Mehed Naised

Enim tuntakse puudust Enim tuntakse puudust nõustamisestnõustamisest

19

Lisateenuste vajadus Arv %

Nõustamine (sh psühholoogiline) 32 50,0

Taastusravi 20 31,3

Lümfimassaaž 5 7,8

Kohapealne ravi haiglas 4 6,3

Rehabilitatsioon 2 3,1

Hambaravi 1 1,6

Kokku 64 100

Kokkuvõte ja järeldused• Kõige enam mõjutab vähidiagnoosiga inimeste

hinnanguid elukvaliteedile nende füüsiline seisund (kaasuvad haigused, ravi, valu jne)

• Samas on oluliseks elukvaliteedi hinnanguid mõjutavateks teguriteks ka tööturustaatus, haridustase, isiklikud uskumused ja ka sugu.

• Oluliseks elukvaliteeti mõjutavaks teguriks peeti ka majanduslikku toimetulekut. Vähidiagnoosiga seotud kulutused võivad olla kõrged ja moodustada sissetulekust väga suure osakaalu.

• Pooled vastanutest tundsid vajadust nõustamise järele. 31% vastanutest tundis vajadust taastusravi teenuse järele ja paljud ei saa endale tasulisi teenuseid lubada.

20

Tänan!Küsimused, kommentaarid…

http://www.praxis.ee

21