Osaühing Paikuse Jäätmekäitluskeskus

Mis on Paikre? Tegemist on laiahaardelise projektiga, mis on suunatud Pärnu

maakonna 23 omavalitsuse jäätmekäitlussüsteemi täielikule uuendamisele.

Ettevalmistused uue jäätmekäitluskeskuse ehitamiseks said alguse juba

1996. aastal.

OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskus ehk Paikre asutati

08. veebruaril 2002.a.

Paikre põhilised tegevusalad on:

jäätmekäitluse opereerimine;

jäätmete kogumine ja ümbertöötlemine;

jäätmete sorteerimine ja ladestamine;

jäätmete taaskasutamise korraldamine.

Jäätmekäitluskeskuse projekteerimise ja ehitamisega alustati 2004. aasta

juulis ning avamine on plaanitud mais, aastal 2006.

Paikre struktuurJäätmekäitluskeskus tervikuna tähendab:

Keskuse asukoht Paikuse vallas. See on:

prügila;

jäätmete liigiti kogumise jaam;

konteinerpark;

jäätmekäitlustehnika;

ehitus- ja tööstusjäätmete kogumisväljak.

Eelsorteeritud jäätmete sorteerimiskeskus Pärnus, Raba tn. 39.

See on: jäätmete sorteerimise liin;

jäätmete liigiti kogumise jaam;

konteinerpark;

jäätmekäitlustehnika.

Mida tähendab “Paikre” Sõna “Paikre” koosneb kahest lühendist:

Paikuse-paik

Miks just töötunkedes vares? Sest et:

konkreetne elusolend logos mõjub alati paremini, kui hingetu

arvutidisain või kuiv tekst.

Vares on hästi tuntud ja laialt levinud linnuliik.

Varest peetakse targaks linnuks.

Ta on kohalik, läbi ja lõhki kohalik elanik, kes ei lenda kerge

vastupanu otsides talveks soojale maale.

Igati tore lind.

ja recycling-re, väljendades asukohta ja tegevust.

Kus me asume? Paikuse jäätmekäitluskeskus asub Pärnumaal, Paikuse vallas

Põlendmaal.

Selle asukoha tingivad eriti soodsad geoloogilised ja hüdroloogilised

tingimused, kuna enam kui 1 meetri paksune tihe savikiht kaitseb põhjavett.

Asukoha kaugus Pärnu linnast on 15 km;

kaugus Paikuse alevist 5,5 km;

kaugus Seljametsa külast 3 km.

Kaugus lähimast pinnaveekogust, Vaskjõest, on 0,6 km.

Kaugus lähimast majavaldusest 1 km.

Rahastamine

Eesti Vabariik 25%Paikuse Jäätmekäitluskeskus 12%

Euroopa Liit ISPA/Ühtekuuluvusfond 63%

Omanikud

Pärnu linn 50% Paikuse vald 50%

Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis

Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis

Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseisPärnu linnas ja maakonnas on kokku 5 tegutsevat prügilat, mis ei vasta kehtestatud keskkonna - nõuetele.

Seisuga 01. jaanuar 2003 ladestati Pärnu ja Pärnumaa prügilates orienteeruvalt 93 000 inimese prügi.

2003 aastal tekkis Pärnu maakonnas tervikuna 160 074 tonni jäätmeid.

2003 aastal ladestati Pärnu maakonnas 192 kg sega-olmejäätmeid iga inimese kohta.

2003 aastal ladestati Pärnu maakonnas 5 prügilas kokku 40 698 tonni jäätmeid.

2003 aastal tootis Pärnumaal kõigist tekkivatest jäätmetest Pärnu linn 84% ja 16% maakond.

Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis

Tuginedes 2000 aastal läbiviidud uuringutele, oli olmejäätmete koostis:

Komposiitmaterjalid - 3,4 %

Puit - 3,3 %

Metall - 3,8 %

Klaas - 2,7 %

Tekstiil - 0,9 %

Ohtlikud jäätmed - 0,2 %

Püsijäätmed - 6,7 %

Plast - 11,6 %

Paber, papp, kartong - 25,3 %

Orgaanilised jäätmed - 42,1%

Kokku: - 100%

Mis muutub?

Pärnumaa jäätmekäitlus hakkab vastama kehtivatele õigusaktidele.

Pärnu linnas kavatsetakse käivitada jäätmete eelsorteerimine.

Rajatakse nõuetele vastav prügila ning jäätmete sorteerimise keskus.

Võetakse taaskasutusse jäätmetes sisalduv materjal.

Ladestatav jäätmekogus väheneb tänu sorteerimisele.

Näitena Rootsis ladestatakse kogu tekkivast olmejäätmete

massist ainult 20%, Eestis aga 90%.

Taaskasutusse suunatakse pakendijäätmete kogumassist 50 - 65%.

Väheneb lagunemisprotsessi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside kogus.

Visioon.

Muutuda regionaalseks jäätmekäitluskeskuseks, mis teenindab mitmeid

maakondi ning mille pakutavad teenused on:

jäätmete ladestamine;

jäätmete liigiti kogumine;

jäätmete sorteerimine.

Laiendada ladestusala III etapis, millest:

I etapp on mahutavusega 333 000 tonni;

II etapp on mahutavusega 730 000 tonni;

III etapp on mahutavusega 505 000 tonni.

Kõik etapid kokku võimaldavad prügi ladestada min. 30 aastat.

Olla jäätmekäitluse õppebaasiks.

Kaasata omanike ringi kohalike omavalitsusi.

Fakte rajatava jäätmekäitluskeskuse kohta

Põlendmaa krundi pindala 41,2 ha, sealhulgas ladestusala I etapp 5,1 ha.

Ladestusala I etapi kasutusaeg minimaalselt 10 aastat.

Raba 39 krundi pindala on 2,3 ha, kuhu rajatakse jäätmete sorteerimiskeskus.

Sorteerimisliini võimsus 20 tonni vahetuses.

Prognoositav loodavate töökohtade arv on 30.

Maksumus 8,7 miljonit EUR (136 milj. EEK)

Jäätmekäitluskeskuse ehitaja on Joint Venture AS FKSM & YIT Construction Ltd.

Tellija poolset järelvalvet teostab

Soil and Water Ltd. koostöös Entec AS ja JP-Terasto Eesti OÜ’ga.

Kas teadsite, et:

110 kg kokku kogutud klaasist saab toota ~55 uut klaaspudelit ja -purki.

Kogudes kokku 70 kg vanapaberit, säästame 1 kasvava puu.

Terase taaskasutamine annab 75% energia kokkuhoidu.

1 tonnist plastikpakendist saadav energia võrdub 1 050 liitrist kütteõlist

saadava energiaga.