Valgusallikad

valgusallikad

looduslikud tehislikud

soojad külmad soojad külmad

Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha

klõpsa lähemalt tutvumiseks

Soojad looduslikud valgusallikad

kiirgavad nii valgust kui soojust

Külmad looduslikud valgusallikad

kiirgavad valgust, olles ise jahedad

• virmalised – tekivad päikesekiirguse mõjust gaasimolekulidele atmosfääri ülakihtides (kuni 1000 km kõrgusel)

• jaaniussid, süvaveekalad – helenduvad organismis toimuvate protsesside tagajärjel

• pehkiv känd – valgust kiirgavad selles elavad bakterid

Soojad tehislikud valgusallikad

kiirgavad nii valgust kui soojust

Külmad tehislikud valgusallikad

kiirgavad valgust, olles ise jahedad

valgust kiirgavad kehad

infravalgusehk

soojus

nähtav

valgus

ultravalgusehk

UV-kiirgus

Valguse liigid

klõpsa lähemalt tutvumiseks

Kehad kiirgavad erinevat liiki valgust, nähtava kõrval

ka inimsilmale nähtamatut infra- ja ultravalgust

Infravalgus

Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka

soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad, see

võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist.

Nähtav valgus

Nähtava valguse toimel tekib silmas valgusaisting, see võimaldab

meil ümbritsevat näha.

Ultravalgus

Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on Päike.

Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks –

organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega

liialdamine võib põhjustada nahavähki. Maal elavaid

organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest

osoonikiht.

Ultravalgust kiirgavaid lampe kasutatakse laialdaselt

meditsiinis (haigusi tekitavate mikroorganismide

hävitamiseks, hambaplommide kõvastumise

kiirendamiseks jm).