Õppekava Lasteaedadele 2012
-
Upload
markus-tani -
Category
Documents
-
view
224 -
download
3
description
Transcript of Õppekava Lasteaedadele 2012
KURSUSED KOOLIEELSETELE LASTEASUTUSTELE
AMI hea käekäigu eest hoolitsevad igapäevaselt:
Koidu Tani-Jürisoo, arendusjuht, [email protected]
Ene Kulasalu, tellitud kursuste koolitusjuht, [email protected]
Marita Tani, kursuste koordinaator ja büroojuht, [email protected]
Hele Moor, finantsjuht, [email protected]
Ester Aunin, kliendisuhete juht, [email protected]
Markus Tani, turundus- ja kommunikatsioonijuht, [email protected]
ja koolitajad üle kogu Eesti
SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus
Sa hoiad käes Avatud Meele Instituudi kursuste kava. Siit leiad meie koolituskursuste
sisututvustused oma asutusse tellitavate sisekoolituste jaoks. Meie koolitajad viivad
meelsasti koolituse läbi teie endi poolt valitud kohas.
Avatud Meele Instituut on arengu- ja koolituskeskus neile, kes soovivad õppimise ja
enesearenduse abil saada terviklikumaks, ennastjuhtivamaks ja õnnelikumaks. Oleme välja
kasvanud Omanäolise Kooli liikumisest ja Eesti haridusmaastikul iseseisva keskusena
tegutsenud alates aastast 1999.
Meie väärtuseks on inimese ja maailma terviklikkus – õppimine ja õpetamine kui tervik,
organisatsioon kui tervik, areng kui tervik. Püüame oma tööd teha nii, et lisaks
erialateadmiste ja –oskuste süvendamisele ning eelneva kogemuse mõtestamisele saab iga
koolituse läbinu kaasa julgust olla loovam, teadvustada seoseid oma sisemaailma ja tööalase
tegevuse vahel ja laiendada oma elukäsitlust. Meie koolitused viiakse läbi kogemusõppe
printsiibil - õpitakse praktilise harjutamise, kogemuse analüüsi, lühiloengute ning
professionaalselt juhitud rühmatööde ja arutelude abil. Meie koolituste aluseks on
tänapäevased teaduslikud uuringud ja kaasaegsed õpi- ja arengukäsitlused. Peame
oluliseks vahendada neid teadmisi haridusasutuste igapäevapraktikasse ning tahame, et uus
teadmine saaks meie koolitusel oskuseks. Seejuures väärtustame igal kursuslasel juba
olemasolevat isiklikku kogemust ja teadmist ning anname võimaluse seda teistega jagada.
AMI koolitajad tegutsevad ka ise õpetajate, õppejõudude ja haridusasutuste juhtidena
ning suudavad seetõttu olla kursuslastele innustavad partnerid ja inspireerijad. Nad usuvad
õppijasse ja tema arenemisvõimesse, usaldavad tema valikuid ja muutusteks vajaminevat
aega. Koostöös koolitajaga on võimalik kujundada just teie organisatsiooni vajadusi ja
eripära arvestav täienduskoolitus.
Peame koolituse tulemuslikkuse seisukohalt väga oluliseks tema kestust ja terviklikkust.
Pikaajaline koolitus võimaldab ellu viia arengukavades planeeritut ning säilitada ja tõsta
sihipäraselt kvalifikatsiooni. Pakume professionaalset abi koolidele, lasteaedadele ja
teistele organisatsioonidele koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning oma asutusele
arengu- ja koolitusprogrammi kavandamisel.Oleme abiks ka organisatsioonide
arengukavade uuendamise protsessis ja erinevate muutuste elluviimisel. Viime läbi
lapsevanemate õhtuid ja koolitusi ning pakume tuge lasteaia ja kodu erinevate
koostöövormide väljatöötamisel ja elushoidmisel. Lisaks koolitustele toetame
haridustöötajate professionaalset arengut grupisupervisiooni ja individuaalnõustamisega.
Info ja kursuste tellimine tel 742 8777; 742 8778; [email protected]
Korraldame ka avatud kursusi, kuhu saab registreeruda individuaalselt.
Meie kodulehelt www.ami.ee leiate avatud kursuste aasta- ja kuukalendri ning rohkem
teavet AMI arenguloo ja igapäevase tegevuse kohta.
TASAKAALUSTATUD ARENGUKESKKONNA LOOMINE LASTEAIAS
Mis on esmatähtis, kas arendamine ja õpetamine või arenemiseks ja õppimiseks vajaliku
keskkonna loomine?
Kuidas säilitada lapse loomupärast uudis- ja õpihimu?
Milline vahe on lasteaialapse ja koolilapse õppimisel?
Lastaiaõpetajad teavad, et väikelaps on loomult uudishimulik ja et see on õppimise aluseks.
Kuid millal ja kuidas on võimalik teda õpetada? Kas lasteaias peaks üldse toimuma õppimine
ja õpetamine? See on kursustel tihti aruteluteemaks.
Laulusalm ütleb, et mäng on väikese inimese töö. Kiirustades ja tulemust tahtes võime
sundida oma lapsi liiga kiiresti suureks saama. Koolieeliku arenguvajadused on temale
esmatähtsad ning kui me jätame need tähelepanuta ja rahuldamata, siis võib laps kiirema
edasiliikumise asemel takerduda.
Mängus ja liikumises arenev kujutlus- ning algatusvõime muutub hiljem abstraktseks
mõtlemiseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Muinasjuttude ja iseloodud etenduste abil
kujundatud emotsioonid saavad tulevase koostöövõime aluseks. Vaimsete võimete
avaldumine sõltub palju lapse enda aktiivsusest. Kursustel saab uurida, milliste vahendite
abil muuta lapse kasvukeskkond selliseks, et tema aktiivsus seal täielikult avalduda ja õitseda
saaks. Õppimine ja arenemine tasakaalustatud keskkonnas annab lapsele pikaks kooliteeks
kaasa olulisima: tegutsemis- ja töörõõmu.
Kursustel saab õppija kogeda ka seda, milline väärtus on inimese individuaalsusel ja
terviklikkusel ning kuidas seda lasteaias toetada ja suunata; kuidas säilitada südamest tulev
huvi, andmaks lapsele kaasa kõige olulisema: kindlustunde ümbritseva maailma headusest ja
turvalisusest, mis toetab tema arengut.
KANDEV ALUS I: lasteaiaõpetaja osa inimese elutee kujundamisel
Kes esimese nööbi valesti nööbib,
see ei saa ka teisi õigesti kinni panna. J. W. Goethe
Millest: Kuidas säilitada lapse loomupärast õpi- ja uudishimu ning luua teda arendav keskkond? Kuidas hinnata lapse arengut ja planeerida tema tegevust? Kuidas tulla toime erinevates suhtlemisolukordades? Kuidas hoolitseda oma peamise töövahendi – isiksuse – eest? Teemad: I moodul: Lasteaiaõpetaja roll ja isiksus (16 tundi)
lasteaiaõpetaja sotsiaalne roll; ootused erinevatelt sihtguppidelt, rollikonfliktidega toimetuleku võimalused
lasteaiaõpetaja kui usaldus- ja koostöösuhte looja laste, kolleegide ja lapsevanemate vahel, seda võimaldavad väärtused ja oskused
lasteaiaõpetaja kui muutuste esilekutsuja; õpetaja uskumused ja hoiakud ning nende toime kasvatus- ja arendusprotsessile
isiksus kui õpetaja töövahend; isiksuslikud omadused ja nende arendamise võimalused
lasteaiaõpetaja missioon; ühiskondliku mõtlemise peegeldused lasteaias ja isiklikud toimetulekuvõimalused
terviklik aja- ja rollikasutus lasteaiaõpetaja töös II ja III moodul: Lapsest lähtuva arengukeskkonna loomine lasteaias (32 tundi)
kaasaegsed arenguteooriad, nende mõtestamine oma igapäevatöö seisukohalt
koolieeliku arenguvajadused: mõtlemise, tunde- ja tahteelu arendamine;
mälutüübid; lasteaialapse mälu arendamine
järeleaimamine kui peamine õppimisjõud koolieelses õpetuses
tunnustamine ja tagasiside kui arendusprotsessi olemuslikud osad
rütmid lapse elus; rütmilisuse roll ja võimalused õpiraskuste ennetamisel; päevakava ja nädala kujundamine; aastaring, selle kogemine ja kujundamine
meelte areng ja meedia mõjud; meeltesüsteemi eelistused õppimisel
lihtsad rühmatöö võtted lasteaias
temaatilised kunstilised ja praktilised tegevused IV ja V moodul: Lasteaiaõpetaja suhtlemisoskused (32 tundi)
lasteaiarühma kui grupi psühholoogilise arengu seaduspärasused
lasteaiaõpetaja ülesanded ja võimalused grupi arengu suunajana
probleemide määratlemise oskused; lepingud ja motiveerimisoskused
selge eneseväljendamise oskused; enesekehtestamine
aktiivne kuulamine ja abistamisoskused, nende harjutamine
konfliktide käsitlemine, nende lahendamise ja vahendamise oskused; koostöö-harjutused
VI moodul: Lapse emotsionaalne areng ja selle toetamine (16 tundi)
emotsionaalse intelligentsuse mõiste ja selle arendamise võimalused lasteaias
tunnete põhiliigitus, nende tekkemehhanismid ja tähtsus; meeldivad ja ebameeldivad tunded, nende juhtimine
tunnete verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine
emotsioonide mõju lapse arengule ja käitumisele; emotsioonide roll õppimisel
mäng ja muinasjutt lapse arendamisel VII moodul: Individuaalsed iseärasused ja erivajadustega lapsed (24 tundi)
sissejuhatus multiintelligentsuse teooriasse, selle rakendamisvõimalused
kooliküpsuse ja -valmiduse mõiste, selle kindlaksmääramise võimalused
kõne areng, selle häired ja korrigeerimise võimalused; kõne- ja kuulmispuudega lapsed
emotsionaalsed häired lasteaiaeas; autistlik, hüperaktiivne, hirmunud laps lasteaias; toimetulek agressiivsuse ja ensesessetõmbumisega
nägemis-, ja liikumispuudega lapsed ning nende arenguks soodsa keskkonna loomine VIII moodul: Loovus, selle vallandamine iseendas ja lastes (16 tundi)
loovuse mõiste; loovuse komponendid; loovuskäsitlused
verbaalne ja mitteverbaalne loovus; erinevad loovusharjutuste liigid
loovuse ja intelligentsuse vahelised seosed
loovad probleemilahendusvõtted lasteaia õpetaja töös IX moodul: Koostöö lapsevanematega (8 tundi)
lapsevanema roll lapse arendamisel ja kooliks ettevalmistamisel
tagasiside andmine lapsevanemale: eesmärgid ja tehnika
lapsevanema nõustamine, selle tehnika ja liigid
koostöövormid lapsevanematega; lapsevanemate koosoleku läbiviimine X moodul: Tegevuse planeerimine ja eesmärgistamine (8 tundi)
tulemuslik eesmärgistamine ja hästiformuleeritud eesmärgi tunnused
plaanid ja kavad lasteaias; raamõppekava kasutamine
töö liitrühmas
planeerimine kui koostöine ja loov protsess
analüüsi 3 aspekti: enesejuhtimisel, grupiprotsessi juhtimisel ja õpiprotsessi juhtimisel; analüüsi ja uue tegevuskava planeerimise seos
õppe- ja kasvatustegevuste vahelise integratsiooni tagamine Maht : 160 tundi (18 päeva), sellest 152 t auditoorset ja 8 t iseseisvat tööd (võimalik tellida ka lühemat koolitust moodulite kaupa)
KANDEV ALUS II: õpetaja kui alushariduse kvaliteedi kandja
Roosi saladus on varjul õienupus.
Millest? Kuidas kaasata lapse terviklikkust lugema ja kirjutama õppimise protsessi? Kuidas erinevate õpistiilide kaasamine aitab kaasa matemaatiliste mõistete kujunemisele lapsel? Milliseid võtteid kasutada erinevates tegevustes ruumilise võimekuse arenemise võimaldamiseks? Kuidas äratada muusik igas lapses igapäevaste tegevuste kaudu? Kuidas tulemuse ootus võib pärssida liigutuslikkuse arengut? Kuidas loomulikkus aitab kaasa terve psüühika kujunemisele? Kuidas tänapäeva kiirustava elulaadiga maailmas toetada lapse kujunemist tähele-panelikuks, hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks? Kuidas kujundada keskkonda, mis aitab kaasa lapse eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni ja motivatsiooni arengule? Teemad: I moodul : Lingivistilise intelligentsuse mõjutamine Lapse jutustamis- ja arutlemisoskuse kujundamine
kuulamise ja kõnelemise aluseks olevate meelte arendamise võimalused
loovuse ja kujutlusvõime arendamise vajalikkus ja mõju kõne kujunemisele
hääldamine ja eesti keele jaoks olulised eeltööd sõimeeas ja hilisemas koolieelses eas
mõtlemine väikelapseeas ja selle seosed kõne arenguga
aktiivse kuulamise võtted lapse jutustamise stimuleerimiseks ja kõne arendamiseks
küsimuste toime ja eakohaste arendavate küsimuste esitamine
jutustamiseks ja arutelu läbiviimiseks tingimuste loomine
jutustamine ja arutelu mängu osana Lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise eeltöö lasteaias lugema õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas
kirjutama õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas
kirjutamise ja lugemise koosmõju
poiste ja tüdrukute erinevused ja nende arvestamine lugema õppimisel
lugema õppimise tegevuslikuks muutmine eelkoolieas
meelte arendamise võimalused lugema ja kirjutama õppimise eelduse ja tulemusena Muinasjuttude mõju lapseeas
lapse kõlbelise kujunemise faasid
muinasjuttude psühholoogiline mõju rahva kollektiivsele ja indiviidi semantilisele mälule
last mõjutavad arhetüübid
eakohased arengutingimused muinasjuttude paremaks toimeks
muinasjuttude toime lapse terve psüühika arengule
ajastute kaja kaasaja kasvatuses
muinasjuttude esitamise viisid
muinasjuttudest lähtuvad rollimängud ja nende suunamine II moodul : Loogilis-matemaatilise intelligentsuse mõjutamine
lapse loomuliku teadmise kasutamine uue teadmise omandamisel
harmoonia ja korra loomist võimaldavad tegevused kui matemaatilise mõtlemise kujunemiseks vajalikud alused
multiintelligentse lähenemise võimalused lasteaiamatemaatikas
matemaatiliste mõistete omandamise seosed ealise arenguga
matemaatika integreerimise võimalused igapäevaelu valdkondadesse
abstraktsete sümbolite loomise vajalikkus
mõtlemise paindlikkuse arenemiseks vajaliku psühholoogilise tingimustiku loomine
tegevuslikud ja mängulised meetodid arvude maailma avastamiseks ja matemaatika tundmaõppimiseks
terviktaju ja prognoosimisvõime
matemaatika seotus lingvistilisusega, musikaalsusega, kujutlusvõimega
soolise arengu mõju loogilis-matemaatilise võimekuse arenemisele III moodul: Ruumilise intelligentsuse mõjutamine
poiste ja tüdrukute kujutlusvõime arenemine
sisemisele ja välisele visuaalsele õpistiilile tingimuste loomine rühmategevuses
õpetaja sõnakasutuse mõju visuaalse eelistusega lastele
ruumilise võimekuse kasutamine lugema ja kirjutama õppimisel
kaartide, jooniste ja graafikute loomise võimalikkus lasteaias
konstrueerimise olulisus ja jooniste lugemise oskus
lõigete koostamine ja mudelite kokkupanemine
voolimise roll ruumilise intelligentsuse arenemises IV moodul: Muusikalise intelligentsuse mõjutamine
kõne ja hääl, laulmine, liikumine ja tants, pillimäng, muusika kuulamine
ühised mõisted muusikas ja liikumises ning igapäevastes tegevustes
meetrum ja rütm – kõiki muusikalisi tegevusi siduvad elemendid (meetrumi- ja rütmiõpetus)
muusika kasutamine erinevates tegevustes lasteaias ja selle olulisus
kõne ja hääl kui rütmielemendid - rütmimudelid emakeeles
laulmine (laulu õpetamise võimalusi, laulu sidumine igapäevategevustega)
mäng kehapillil (mängumustrite tundmaõppimine, rütmimudelid kehapillil)
instrumentaarium (kasutusvaldkonnad, mängutehnika)
liikumine (rütmiline liikumine, laulumäng, tants ja lihtne liikumisimprovisatsioon) V moodul: Kehalis-kinesteetilise intelligentsuse mõjutamine
kinesteesia osa eelkooliealise lapse kujunemisel
välise ja sisemise kinesteetilisuse mõjutamise vajalikkus ja erinevus
tundekeele kujundamise võimalusi erinevas vanuses
kujutavate tegevuste (joonistamine, maalimine, aplikeerimine, meisterdamine ja käsitöö) kasutamine kehalis-kinesteetilise võimekuse arengu huvides
joonistamine kui teadmisest tähenduse loomine lapseeas
liikumine ja koordinatsioon teiste vaimsete võimete arengu teenistuses
liikumise kasutamine kõne- ja lugemisfunktsioonide arengu toetamiseks
kujutlusvõime kasutamine liigutusvilumuse kujundamiseks
maitsmis- ja haistmismeeled õppimise mõjutajatena väikelapsel VI moodul: Looduslik-loomuliku intelligentsuse mõjutamine
liigitamise ja süsteemide loomise võimaldamine eelkoolieas
ökoloogilise teadlikkuse kujunemise võimalikkus, vajalikkus ja mõju lapse psüühika arengule
tervikutaju arengule kaasaaitamise viisid
avastamisrõõmu pakkumise tähendus lasteaiaeas
rütmilise elukorralduse vajalikkus väikelapseeas
rituaalid kui loomuliku rütmi kogemise vahendid VII moodul: Interpersonaalse intelligentsuse mõjutamine
sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas
sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine
kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused
empaatia, ehedus ja siirus kui sotsiaalse soojuse elemendid
tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist
tunnete ja sellekohase arenenud sõnavara osa empaatia arengule
kehtestava käitumise hoiakulise aluse kujunemise toetamine
konfliktide olemus ja liigid
võitja-võitja meetodi kasutamine probleemide ennetamiseks
konfliktide vahendamise oskused: tunnetega tegelemine, läbirääkimisele suunamine probleemidele lahenduse leidmiseks, selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine
keskkonna muutmise võimalusi eakohasusest lähtuvalt konfliktide ennetamiseks VIII moodul: Intrapersonaalse intelligentsuse mõjutamine
emotsioonide roll inimese elus, emotsionaalse intelligentsuse mõiste
eneseteadlikkuse kujunemise eakohasusega arvestamine
vooseisundi toetamine eelkoolieas
emotsioonide äratundmise ja väljendamise oskused ja mõlema arendamise vajalikkus ja võimalused igapäevategevustes
optimism ja pessimism inimese elus - eelised ja ohud
ebaeduga toimetuleku oskuste kujunemise toetamine koolieelses eas
mängud ja harjutused parema enesekontrolli saavutamiseks
lapse kasvamist saatvate täiskasvanute vahelise koostöö olulisus lapse intraperso-naalse võimekuse kujunemiseks
Maht: Kokku 180 tundi, millest 160 auditoorset tundi ja 20 t iseseisvat tööd
MÄNGUVÕIME-VAIMSUSE VÕTI: koolieeliku mängu suunamine tema emotsionaalse
ja intellektuaalse võimekuse arendamiseks
Suurte elamuste saamiseks on peamine vastuvõtlik loomus. Võimalustest üksi ei piisa, põhiline on läbi elada.
W. Bagehot
Millest: Kuidas kasutada mängu erinevaid võimalusi lapse emotsionaalse ja intellektuaalse võimekuse tasakaalustatud arendamisel? Mida vaadelda lapse mängus ning kuidas seda kasutada tema arengu analüüsimiseks ja oma tegevuse planeerimiseks? Kuidas saab mängu abil arendada lapse meelte terasust? Mil viisil mõjutab mäng koolivalmiduse kujunemist? Teemad: I moodul: Mäng ja mängimine 32 t.
mängu liigid ja nende seotus lapse arenguga; mängu mõju inimese üldisele intellektuaalsele ja emotsionaalsele küpsemisele
rollimängule häälestumine ja lasteaiaõpetaja osa selles protsessis
mängulised suhted ja tegelike suhtlemismudelite katsetamine nende abil
erinevad mängud rollimängu tehnikate arendamiseks
spontaansus ja selle säilitamise olulisus mängu suunamisel
mängu suunamise ja juhtimise võtted
mängus tekkiva emotsionaalse pinge maandamise võtted II moodul: Lapse mäng ja emotsionaalne võimekus 32 t
rolliline käitumine inimese elus ja selle arendamise võimalused koolieelses eas
emotsionaalse võimekuse liigid ja nende ilmnemise eakohasus koolieelikul
emotsionaalse võimekuse arendamine mängu kaudu
mängukaaslaste valimise kaudne mõjutamine
mängu ühise analüüsi võimalused erinevas vanuses lastega III moodul: Lapse mäng ja intellektuaalne võimekus 32 t
õppimine koolieelses eas ning selle seotus mängu ja emotsionaalse võimekusega
inimese multiintelligentsus ja selle liigid; erinevate intellektuaalsete võimete arendamine mängu kaudu
erineva võimekusega laste mäng kui koostöö uue teadmise loomisel
edutunde ja altruismi tasakaalustatud kujundamine IV moodul: Lapse mängu arendamise planeerimine 8 t
vanemate kaasamise vajalikkus ja võimalused lapse mängu arendamisse
turvalisuse loomine lapsevanematele mängu eelistamiseks ja mängus kaasa-löömiseks
laste mängu eesmärgistamise ja planeerimise võimalused aasta-, kuu- ja nädalakavas V moodul: Lapse loovuse ja mängu seosed 32 t
loovus ja selle seos lapse arenguga
loovmõtlemine, selle komponendid ja mõju mängu arengule
loovust vallandava keskkonna loomine lasteaias ja kodus
loovust arendavate harjutuste erinevad liigid
mängu arengut mõjutavate loovusharjutuste koostamise võimalused Maht: 160 t, millest 136 t auditoorset tööd ja 24 t iseseisvat tööd
SUUND JA SIHTPUNKT: lapsekeskne tegevuse eesmärgistamine lasteaias
Kui purjekas ei tea,
millisesse sadamasse ta on teel, siis pole ükski tuul õige.
Millest: Kuidas ja miks kavandada lapse emotsionaalset, vaimset ja füüsilist arendamist? Kuidas sõnastada eesmärki, mis oleks arusaadav ja tegevuste läbiviimist abistav? Kuidas leida lapse arengust lähtuvaid eesmärke? Miks on hea, kui rühm tegutseb plaani järgi? Teemad:
eesmärgistamise tehnikad; üldine, konkreetne ja tulemust kirjeldav eesmärk
eesmärkide hierarhia planeerimisel ja arengumuutuste juhtimisel
eesmärgistamiseks vajalikud oskused
aasta, kuu ja nädala tegevuse eesmärgistamine, ülesannete selge fikseerimine, rühma tegevuse planeerimise viisid
lapsest lähtuvate eesmärkide seadmine ja sõnastamine, motiveerivate eesmärkide loomine
tegevuse hinnanguvaba kirjeldus kui eesmärgistamise alus
arendustegevuse analüüsimise võimalused Maht: 16 tundi
SUURED MUSTRID: integreeritud tegevused lapse loomupärase arengu ja õppimise toetajana
Tervik on midagi enamat kui osade summa.
Millest: Miks ja kuidas integreerida erinevaid ainevaldkondi? Kuidas viia tegevusi läbi mänguliselt, laste huvist ja grupi eripärast lähtuvalt? Kuidas integreeritud tegevused toetavad individualiseerimist? Kuidas leida häid mõtteid ja huvitavaid ideid ning olla loov ja mänguline õpetaja? Teemad:
lapsest lähtuva planeerimise põhimõtted
tervikust lähtuv teemade käsitlemine
õpetaja roll integreeritud tegevuste planeerija, läbiviija ja analüüsijana
individualiseerimine integreeritud tegevuse abil
laste kaasamine integreeritud tegevuste organiseerimisel
integreeritud tegevus laste mängu osana
põnev õppimine õues
võtteid ja mõtteid põnevate tegevuste leidmiseks
integreeritud tegevuste kajastamine planeerimisel (rühma tegevuskava, nädalaplaan, õppe- ja kasvatustegevuse päevik)
Maht: 16 tundi
AKNAD MAAILMA JA ENESESSE: meelte arendamine kui õpivõime alus
Tõeline avastusreis ei seisne
mitte uute maastikkude otsimises, vaid uute silmade leidmises.
M. Proust
Millest: Mitme meelega kogeme maailma ja iseennast? Kuidas tunnevad meie meeled end tänapäeva maailmas? Kuidas avalduvad lastel erinevate meelte kahjustused ja milliseid meeli peaks erinevatel eluperioodidel eriliselt hooldama? Miks ja kuidas alustada teadliku meeltekoolitusega? Teemad:
meele mõiste; õpetus 12 meelest ja nende tegevusest
inimese meelteorganismi terviklikkus, meelte omavahelised seosed
meeltetegevuse häired ja nende avaldumine lastel
lapse areng, hoolitsemine meelte eest erinevatel eluperioodidel
meelte kahjustused ja nende tervendamine
enesetunnetust arendavad mängud ja liikumisharjutused
meelte korrashoid – tervise, tasakaalu ja õpivõime alus
televiisor ja arvuti lapsehoidja rollis: poolt- ja vastuargumendid, arengutendentsid
meelte arengu mõju lapse intellektuaalsele arengule koolis
täiskasvanu meeltekoolitus, mõtlev ja tajuv inimene Maht: 16 tundi
HÄÄLIK, TÄHT JA SÕNA: lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise eeltöö lasteaias
„Tead sa ka, mis see siin on?“ küsis Iiah. - „Ei,“ vastas Notsu.
„See on A.“- „Oo!“ imestas Notsu. „ Mitte O, vaid A,“ lausus Iiah rangelt.
A. A. Milne Millest: Millised võimed arenevad lugema ja kirjutama õppimise käigus? Kuidas kaasata last kui tervikut lugema ja kirjutama õppimise protsessi? Kas ja kuidas vajavad poisid ja tüdrukud erinevat lähenemist, et neil kujuneksid välja lugemiseks vajalikud funktsioonid ajus? Teemad:
lasteaiaõpetaja roll õppimise esilekutsumisel
mõtlemise ja mälu ealine areng ning selle arvestamine lugema ja kirjutama õppimisel
lugema õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas
kirjutama õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas
kirjutamise ja lugemise koosmõju
poiste ja tüdrukute erinevused ja nende arvestamine lapse õpiprotsessi suunamisel
multiintelligentse lähenemise kasutamine lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise suunamisel
lugema õppimise tegevuslikuks muutmine eelkoolieas
meelte arendamise võimalused lugema ja kirjutama õppimise eelduse ja tulemusena
lapse kaasasündinud tahtepingutust toetava õpitingimustiku loomine
emotsioonide roll lugema ja kirjutama õppimisel Maht: 60 tundi, sellest 48 t auditoorset ja 12 t iseseisvat tööd
SUUR ÜKS JA MIS SEAL SEES LEIDA ON: matemaatikaga tutvumine lasteaias
„Oletame, et mina kah hakkaksin oma peret taskus kandma nagu Kängu
- ei tea, mitu taskut mul peaks olema?“ küsis Jänes. „Kuusteist,“ vastas Notsu.
„Seitseteist, kas pole tõsi?“ parandas Jänes. „Ja siis veel üks taskurätiku jaoks.
See teeb kokku juba kaheksateist taskut ühel ülikonnal.“ A. A. Milne
Millest: Millised lapse võimed arenevad matemaatikaga tegeldes? Mis on maailma kõige suurem arv? Kas matemaatika on töövihikute täitmine või arvude maailmas tegutsemine? Kuidas erinevate õpistiilide kaasamine aitab kaasa matemaatiliste mõistete kujunemisele lapsel? Teemad:
lapse loomuliku teadmise kasutamine uue teadmise omandamisel
multiintelligentse lähenemise võimalused lasteaiamatemaatikas
matemaatiliste mõistete omandamise seosed ealise arenguga
matemaatika integreerimise võimalused igapäevaelu valdkondadesse
lapse meelering ja matemaatiliste mõistete kujundamine eelkoolieas tundlike meelte kasutamise abil
meelte terasuse arendamine matemaatika kaudu ja matemaatika abil
tegevuslikud ja mängulised meetodid arvude maailma avastamiseks ja matemaatika tundmaõppimiseks
Maht: 40 t, millest 32 t auditoorset ja 8 t iseseisvat tööd
VÄIKESED SUURED LASTE KÜSIMUSED: mõtlemisõpetus ja väärtuskasvatus õppetegevuses
Kuhu aeg läheb?
Miks on suurtel alati õigus? 4 – 9 aastased lapsed
Millest: Kuidas laste küsimusi kasutada õppekava rakendamisel? Kuidas läbivaid teemasid hõlpsasti muude teemadega põimida? Kuidas arendada mõtlemist mänguliselt filosofeerides? Kuidas ühendada mõtlemisõpetus ja väärtuskasvatus? Kuidas põimida mõtlemisõpetus hõlpsasti oma igapäevatöösse? Teemad:
lastega filosofeerimise olemus ja tähtsus
mänguline filosofeerimine kui meetod õpetaja igapäevatöös kasutamiseks
küsimuste liigid, filosoofiline küsimus
sokraatiline küsimismeetod
lapse ealiste iseärasustega arvestamine meetodite ja küsimuste valikus
vestluse käivitamine (erinevad võimalused)
tekstide valimise põhimõtted
sissejuhatus väärtuskasvatuse meetoditesse
võimalused lapse „mina“ arengu toetamiseks Kursuse maht: 16 tundi
MÕTTEVARU - JUTT JA ARU: lapse jutustamis- ja arutlemisoskuse kujundamine
Suured mõtted ei jää kauaks riiulile.
J. M. Shanahan Millest: Kuidas stimuleerida lapse kõnelemist? Milline keskkond on hea lapse arutlusoskuse arenguks? Kuidas arendada jutustamiseks vajalikku kujutlusvõimet? Millised on lapse mõtlemist virgutavad eakohased küsimused? Teemad:
kuulamise ja kõnelemise aluseks olevate meelte arendamise võimalused
loovuse ja kujutlusvõime arendamise vajalikkus ja mõju kõne kujunemisele
hääldamine ja eesti keele jaoks olulised eeltööd sõimeeas ja hilisemas koolieelses eas
mõtlemine väikelapseeas ja selle seosed kõne arenguga
aktiivse kuulamise võtted lapse jutustamise stimuleerimiseks ja kõne arendamiseks
küsimuste toime ja eakohaste arendavate küsimuste esitamine
jutustamiseks ja arutelu läbiviimiseks tingimuste loomine
jutustamise liigid lasteaias, nende iseloomulikud eakohased tunnused
lavastusmängude osa kõne arengus
jutustamine ja arutelu mängu osana Maht: 40 t, millest 32 t auditoorset tööd ja 8 t iseseisvat tööd
TULILIND KUNINGALOSSIS: muinasjuttude mõju lapseeas
Me ei tea muud, kui et see lind, kes vihiseb läbi õhu,
on terve maailmatäis rõõmu, kes peksleb meie viie meele võrgus. W. Blake
Millest: Mida sisaldavad endas muinasjutud? Kuidas muinasjutt mõjutab lapse kasvamist ja mil viisil seda jutustada? Kuidas muinasjuttudel aidata mõjuda, mõtestada ja teostuda? Miks võiksid vanad muinasjutud just tänapäeva lastele hästi mõjuda? Teemad:
lapse kõlbelise kujunemise faasid
muinasjuttude psühholoogiline mõju rahva kollektiivsele ja indiviidi semantilisele mälule
last mõjutavad arhetüübid ja „kultuurikonservid“
eakohased arengutingimused muinasjuttude paremaks toimeks
muistend ja muinasjutt ning nende toime läbi arhetüübi isiksuse kujunemisele
muinasjutt kui lapse loomulikkust ja tema spontaansust arendav vahend
ajastute kaja kaasaja kasvatuses
muinasjuttude esitamise viisid
muinasjuttudest lähtuvad rollimängud ja nende suunamine
muinasjuttudest lähtuvad lapse loovuse arendamise võimalused Maht: 36 t, millest 32 t auditoorset tööd ja 4 t iseseisvat tööd
LOOVMÄNGUST TEATRINI loomuliku eneseväljenduse kujundamine rollivahetuse abil
Loovus ei ole eriline anne, vaid viis elada, kasutada oma jõuvarusid,
väljendada ennast, olla ühenduses oma ümbrusega. M. Lindquist
Millest: Kuidas luua lasteaias lapse loovust arendav ja loovmängu toetav keskkond? Kuidas arendada ja suunata loovmängu? Milline on õpetaja roll laste mängus ja kuidas seda planeerida? Millised on teatritegemise põhimõtted ja võimalused lasteaias? Teemad:
millal mäng mängu tuleb: õppimise-mängimise vahekorrast, õppimise mängulisus
õpetaja - lasteaiapäeva looja: õpetaja rollist loomuliku eneseväljenduse võimaldajana
kust jutud tulevad: repertuaari valik ja laste osa selles, kuidas ise jutte teha, mida jutud õpetavad
kui asjad räägiksid: loovmänguvahendid rühmas, samastumine esemetega - draamamängu üks viis
muinasjutt - juttude ema: kuidas rääkida/mängida muinasjuttu, muinasjuturuumi tekitamine
hommikuringist päevaringi: loova energia andmine päevaks, draamaelemendid hommikuringis, päeva kajastamine hommikuringis ja vastupidi
mängu loomine: kujundatud ja suunatud loovmäng, loovmängunurk ja vahendid, õpetaja roll loovmängu suunajana
väike näitleja: draamakasvatusest lasteaias (eesmärgid, põhimõtted), lapse loovust pärssiv õpetaja käitumine, loovat eneseväljendust arendavad mängud
mänguruum ruumis: lapse loovat tegutsemist toetava keskkonna kujundamine, loovmängunurgakesed ja vahendid, rollimängukastid
nuku sünd: erinevad nukud, lihtne nuku valmistamine
rühmaruumist teatrilavaks: miniteatri vormid, erinevaid teatritegemise võimalusi rühmas
lihtne lavastamisõpetus: lavastamisprotsess lasteaialastega, eksplikatsiooni kirju-tamine, rollide valik, kostüümid jne
Maht: 32 t, millest 24 t auditoorset tööd ja 8 tundi individuaalset tööd
LAPSE ANDEKUSE ARENDAMINE –
multiintelligentsuse teooria ja selle rakendamine lasteaialapse arendamisel
Vanasti küsiti: “Kui tark ta on?” Täna küsime: “Mismoodi ta tark on?”
E. Jensen
Millest: Kuidas vaadelda ja mõista lapse tervikvõimekust? Intelligentsus... kas mõõta nõrkusi või toetuda tugevustele? Kuidas aitab multiintelligentsuse teooria tundmine kaasa lasteaialapse arendamisele? Teemad:
lapse andekus ja selle igapäevane arendamine lasteaias
intelligentsuse mõiste ja erinevad käsitlused, multiintelligentsuse mõiste
8 intelligentsustüübi olemus ja väljendumine, laste intelligentsuse profiili märkamise ja kirjeldamise võimalused
erinevad meetodid, tegevused ja õppematerjalid laste tervikvõimekuse haaramiseks lasteaias
õpetajatöö tõhustamine multiintelligentsuse teooria tundmise abil
õpiraskustega laste arendamine multiintelligentsuse teooria igapäevase rakendamise abil
lapsekeskne planeerimine lasteaias Maht: sissejuhatav kursus 2 päeva (16 tundi); jätkukursused 8x4 tundi, mis keskenduvad iga intelligentsustüübi arendamiseks sobilike meetodite ja tegevuste õppimisele. Õpetajad saavad ka metoodilised materjalid lastega tegelemiseks.
LOOVUS MINUS JA MINU KASVANDIKES: loovuse arengut takistavad ja edendavad mõjud
Iga laps on kunstnik.
Kuid küsimus on selles, kuidas säilitada temas kunstnik ka siis,
kui ta on saanud täiskasvanuks. P. Picasso
Millest: Mis on loovus? Kuidas arendada oma leidlikku meelt ja loovat fantaasiat? Mis tõkestab loovuse vallandumist ja kuidas sellest üle saada? Kuidas ja miks arendada loovust lasteaialastes? Teemad:
loovuse mõiste ja loovuskäsitlused
sõnalised ja mittesõnalised loovusharjutused
divergentne ja konvergentne mõtlemine, nende arendamise võimalused lasteaias
loovad probleemilahendusvõtted ja nende kasutamine rühmas
laste loovuse arendamiseks sobiva keskkonna kujundamine
loovus igapäevase toimetuleku alusena, argiloovuse vallandamine ja arendamine Maht: 16 tundi
KOOS SÜNNIB MUUSIKA: loova lähenemise võimalusi muusikaõpetuses
(C. Orffi süsteemi tutvustav kursus)
Loovuse eelduseks on oskus mängida. C. Rogers
Millest: Kuidas ühendada muusikatunnis kõne, liikumine ja muusika? Mis on kehapill ja kuidas seda mängitakse? Kuidas äratada muusik igas lapses? Teemad:
Carl Orffi süsteemi olemus ja eesmärgid
Orffi süsteemi elemendid – kõne ja hääl, laulmine, liikumine ja tants, pillimäng, muusika kuulamine
ühised mõisted muusikas ja liikumises
meetrum ja rütm – kõiki muusikalisi tegevusi siduvad elemendid (meetrumi- ja rütmiõpetus).
kõne ja hääl kui rütmielement - rütmimudelid emakeeles
laulmine (laulu õpetamise võimalusi, laulu sidumine teiste Orffi süsteemi ele- mentidega)
mäng kehapillil (mängumustrite tundmaõppimine, rütmimudelid kehapillil)
instrumentaarium (kasutusvaldkonnad, mängutehnika)
liikumine (rütmiline liikumine, laulumäng, tants ja elementaarne liikumisimpro- visatsioon)
Maht: 16 tundi
RÜTMIGA JA RÜTMITA: võimalusi rütmiõpetuse rakendamiseks lasteaias
Kus ei aita jõud, seal aitab rütm.
Millest: Milliseid rütme võime leida enda sees ja ümber? Kuidas teadlikult oma elus ja töös rütme kasutada ning seeläbi aega ja jõudu säästa? Millised on rütmides peituvad teraapiavõimalused? Kuidas on hea rütmitunne seotud õpetaja isiksuse ja tema töövõimega? Teemad:
rütmi ja kaose vastandumine ja seotus
inimese elu rütmilisus ja rütmilised protsessid inimeses
rütmi väljendused füsioloogias, luules, muusikas, kunstis ja mujal
7 looduslikku rütmi ja loodusrütmide mõju inimesele
temperamendirütmid
rütmidega arvestamine tegevuskava koostamisel
aasta-, kuu-, nädala-, päevarütmid, nende mõju lapse arengule, loodusrütmide kasutamine lasteaia õppetöös
rütmielementide kasutamine erinevates õppetegevustes (matemaatika, emakeel, võõrkeel, muusika, kehaline kasvatus, kunstiõpetus)
hüperaktiivne käitumine rütmi ja kaose vaatenurgast
rütmis peituvad ravi- ja teraapiavõimalused
muusikalised rütmimängud
rütmitunnet arendavad sõna- ja liikumismängud
rütmitaju arendamine õpetaja isiksuse kujundajana Maht: 16 tundi
KERGE KUI ÕHK; RASKE KUI KIVI: lihtsaid võtteid laste mõistmiseks ja nende arengu toetamiseks
Inimesed ei ole tüüpides,
vaid tüübid on inimestes.
Millest: Mis on temperament ja kuidas see väljendub looduses ja inimeses? Kuidas ära tunda ja tasakaalustada laste temperamenti? Kuidas tulla toime rühmatäie erinevate lastega? Mida teha, kui veenmine ei aita? Kuidas temperamendiõpetuse abil kasvatada laste eneseteadvust? Teemad:
nelja elemendi otsingud looduses ja iseendas
temperamenditüüp kui konstitutsioonilise eripära hingeline väljendus
rütmide ja temperamendi seosed
temperamendi väljendumine käitumises, kõnes, liikumises, käelistes tegevustes
temperamendi määramise raskused tänapäeval
“rahva temperament”
temperament erinevas vanuses
eneseteadvuse kasvatus temperamendiõpetuse kaudu
suhtlemine erinevate temperamenditüüpide esindajatega
soovitused temperamendijõudude suunamiseks
uued oskused vastupanu vähendamiseks
temperamendi koolitamine täiskasvanu enesekasvatuse osana
koolitatud ja koolitamata temperament Maht: 16 tundi
SIID JA KLAAS: 5-7-aastaste laste siidi- ja klaasimaali katsetuste suunamine
Õppida võibki ainult läbi üllatuste.
R. Silverberg
Millest: Kuidas juhatada lapsi siidi- ja klaasimaali maailma ja kuidas neid seejuures juhendada? Milliseid vahendeid, milleks ja kuidas kasutada? Millised võimed arenevad lastel siidi- ja klaasimaali tehes? Teemad:
eakohaste vahendite valik siidi- ja klaasimaaliks
siidimaali kavandamine ja kavandi joonistamine
siidi ettevalmistamine ja kinnitamine
kontuurpasta kasutamine ja selle õppimise võimaldamine
siidivärvi toime ja sellest tuleneva värvimisviisi valimine
siidimaali tehnikad
klaasimaali kavandamine
klaasimaali võtted erineva vormi puhul (tasapinnaline, õõnes, nõgus, kumer)
kontuurpliiatsi ja pintsli kasutamine
klaasivärvi toime ja sellest tulenev eseme hoidmine
siidi- ja klaasimaali vahendid: hoid, säilitamine, säästmine, puhastamine
laste jaoks vajaminevate vahendite ettevalmistamine
näidiskavandite koostamine
töövõtete selgitamine lastele
siidi- ja klaasimaali tegemisel arenevad võimed Maht: 16 tundi
VORMI VÕLU: 5-7-aastaste laste voolimistegevuse suunamine
See, mis kunstiteoses loomulikkusena paistab,
ei ole loodus, vaid inimene. J. W. von Goethe
Millest: Millised on voolimismassi omadused ja mida tasub lastega tegutsedes sel puhul arvestada? Kuidas voolimismassi töödelda ja valmistatud esemeid tugevdada ja säilitada? Mida kõike on võimalik koos lastega valmistada? Kumba eelistada, kas kavandamist või spontaanset tegevust? Teemad:
voolimismassi “Cernit” omadused ja nende uurimine koos lastega
kingituste valmistamine erinevateks tähtpäevadeks
klaasi kaunistamine voolimismassiga
roosivormiliste ehete valmistamine
kavandamine või spontaanne tegevus - kumb tuleb rohkem kasuks?
lisavahendite kinnitamine (nõelad, traadist otsikud jne), abivahendite kasutamine
instruktsioonide koostamine ja töövõtete selgitamine lastele Maht: 8 tundi
AASTARING LASTEAIAS: igakülgse tervikliku arengu võimaldamine lasteaias
1 puu, 12 oksa,
igal oksal 4 pesa, igas pesas 7 muna?
Millest: Mispärast on väikelapsel oluline elada kooskõlas aastaringiga ning kuidas seda lasteaias võimaldada? Kuidas kasutada rütme laste õpetamisel, arendamisel, organiseerimisel ning seeläbi aega ja jõudu säästa? Millised on täiskasvanu võimalused aastaringi vaatlemiseks ja rütmiliseks läbielamiseks? Miks seda tasub teha? Teemad: I moodul:
rütmilise elukorralduse vajalikkus väikelapseeas
aasta-, kuu-, päeva- ja nädalarütmid, nende mõju lapse arengule, rütmilisus inimese eluprotsessides
loodusrütmide kasutamine lasteaia õppetöös
rütmi kasutamine õppimiseks, meeldejätmiseks, laste organiseerimiseks
rituaalid kui emotsionaalse intelligentsuse arendamise vahendid (hommikuring, sünnipäevad jm)
II-V moodul (iga moodul pühendatud ühele aastaajale):
aastaring, erinevate pühade sügavamad tähendused
täiskasvanu võimalused aastaringi vaatlemiseks ja rütmiliseks läbielamiseks
Eesti rahvatraditsioonide vaimsed alused ja nende edasikandmise võimalused tänapäevas
aastarütmid, aastaaegadega seotud üritused lasteaias
rütmidega arvestamine tegevuskava koostamisel
rühmaruumi kujundamine aastaringi kaasaelamiseks
temaatilised kunstilised tegevused aastaringi läbielamise toetamiseks (meister-damine, kaunistamine, laulumängud, tantsud, salmid jm.)
Maht: 16-160 tundi auditoorset tööd (vajadusel ka iseseisvad tööd)
KUIDAS MU LAPSEL TÄNA LÄKS?: lasteaialapse ealise arengu märkamine ja
tagasiside andmine lapsevanemale
Areng põhineb sellel, et keegi söandab püüda enamat sellest, kes ta on või mida ta oskab.
J. Sarasvuo
Millest: Mida on tähtis teada lapse ealiste arenguetappide kohta? Kuidas märgata ja arvestada lapse arengu tundlikkusperioode lasteaias? Kuidas lapse füüsiline arenemine mõjutab tema mõtlemise ja tundeelu arengut? Kuidas lapse arengut hinnanguvabalt kirjeldada? Teemad:
lapse psüühiline areng ja keskkonna mõjud, terve arengu põhitingimused
lapse ealise arengu näitajad
lapse individuaalsed iseärasused
lapse jälgimise tehnikad
vaatlusfookuse määramine
hindamise ja sildistamise mõju enesehinnangule
hinnanguvaba kirjeldamise kasutamine tagasiside andmisel
arengumapi kasutamine lapse arengu jälgimiseks ja mõtestamiseks Maht: 32 tundi
JA
KUULAMINE – MÕISTMISE ALUS: lapse kuulamisoskuste kujunemise toetamine
Kuulamine aitab teisel paremini
iseennast mõista. T. Gordon
Millest? Millised tegevused kuulamise ajal aitavad kaasa mõistmisele? Kuidas toetada mõistva kuulaja arengut? Mis vanuses ja mil viisil on võimalik suunata empaatia arengut? Mil viisil kujundada lapse emotsionaalset sõnavara? Kuidas kuulamine moodustab sotsiaalse pädevuse aluse? Teemad:
kontakti loomine ja hoidmine kui kuulamise eeltingimus
kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused, igapäevategevused, hommikuringid jne
mõisted kuulamine, kuulmine ning aktiivne kuulamine; nende tähenduse sarnasus ja erinevus
kehakeele mõistmise arendamise võimalusi
tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist ning kuulmistaju
aktiivse kuulamise tähelepanu väljendamise, jälgimise ja peegeldamise oskused
harjutused jälgimisoskuste arendamiseks ja mõistmiseks
harjutused ümbersõnastamise arendamiseks
aktiivse kuulamise võtete arendamise võimalusi laste mängudes ja integreeritud õpi- ja tegevusprotsessis
Maht: 32 tundi
KOOLIVALMIDUS VÕI KOOLI VALMIDUS?
PÕHJAPOLUS
AVASTUD PUHHI POOLD PUHH LEIDIS
SELE Millest: Millal on laps kooliks valmis? Kuidas määrata lapse küpsust ja koolivalmidust? Mida saab kool oodata lasteaialt? Teemad:
kooliküpsuse ja koolivalmiduse mõisted
füüsiline, sotsiaalne ja kognitiivne koolivalmidus: nende alaoskused ja tajutavad näitajad
kehalised muutused 6.-7. eluaastal, nende seos lapse mõtlemise ja mälu arenguga
lihtsate praktiliste ülesannete ja harjutuste kasutamine lapse arengulise küpsuse määramiseks
võimete alusel grupeerimise ja eraldamise mõjud laste arengule
tegevused laste koolivalmiduse arendamiseks, sobiva keskkonna kujundamine
kooli ja lapsevanemate ootused laste kooliks ettevalmistamisele Maht: 16 tundi (2 päeva; jätkukursuste võimalus)
PROBLEEM JA SELLE OMANIK LASTEAIAS õpetajate koostöövormid koolis õppija arengu toetamiseks
Probleemid on vaid võimalused töörõivastes.
H.J.Kaiser
Millest: Kuidas läbi viia õpetajate aineteülest koostööd õpilaste arengu toetamiseks? Kuidas vaadelda probleeme erinevatest vaatenurkadest ja sõnastada neid nii, et tekiks koostöö? Millistel viisidel muuta probleemid õppimisvõimalusteks ja kindlustada lahenduste teostumist? Kellele: Klassijuhatajad, aineõpetajad, õppejuhid, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, huvijuhid ja koolide meeskonnad Teemad:
õpilase ja õpetaja roll õpiprotsessis, erinevad vaatenurgad probleemidele lähenemisel
erinevad koostöised metoodikad probleemide ja/või väljakutsetega tegelemiseks ja kogemuste konstruktiivseks esiletoomiseks, õpetajatevahelise koostöö loomine
süsteemne lähenemine ja selle võimalused, töö konkreetsete juhtumitega
olukordade kaardistamine, käitumiste kirjeldamine, informatsiooni hankimise erinevad võimalused
õpilaste käitumise aluseks olevad kavatsused, nende uurimine, mõistmine ja kasutamine
keskkonna ümberkujundamine õpilase arengu toetamiseks
kovisioon: mõiste ja praktiline rakendamine Kursusel õpitakse ja harjutatakse praktilisi meeskondlikke mudeleid probleemjuhtumitega tegelemiseks, valmivad abimaterjalid hilisemaks iseseisvaks meeskonnatöö jätkamiseks Maht: min. 28 tundi: 2 päeva + vahepealne iseseisev rakendamine (4 t) + 1 päev; soovitavalt 6 koolituspäeva koos vahepealsete iseseisvate meeskondlike ülesannetega koolis
ERILINE LAPS: lapse arenguliste ja hariduslike erivajaduste
märkamine ja tema arengu toetamine
Ma õpin kõige paremini siis, kui teen seda omal viisil. 9-aastane laps
Millest: Kuidas keskkond määrab lapse erivajaduse ilmnemise? Kuidas erivajadusega laps soodustab rühmas emotsionaalse intelligentsuse arengut? Millised näitajad võivad viidata tulevasele õpiraskusele või eriandekusele? Teemad:
erivajaduse mõiste ja tähendused
lapse põhilised arenguvajadused eelkoolieas ja sellele vastamine tänapäeval
eelkooliealise lapse meelte arengu seos võimalike õpiraskustega
õpiraskuste varajane märkamine ja õppimise suunamise korrigeerimine
õpiraskuse ja eriandekuse hinnanguvaba kirjeldamine kui esimene samm individuaalse õppimise toetamisel
lapse arengulisi erivajadusi mõjutavad sotsiaalpsühholoogilised riskifaktorid
emotsionaalsed häired: autistlikud ja hüperaktiivsed, hirmunud ja endassetõmbunud ning agressiivsed lapsed
emotsionaalsete häiretega laste suunamise ja mõjutamise võimalused
kaasasündinud individuaalsete õpistiilide märkamine ja kasutamine arengu toetamisel andeka ja erivajadusega lapse puhul
multiintelligentsusega arvestamine ja selle kasutamine lapse õppimise suunamisel
lasteaiasisesed koostöövormid ja meeskonnatöö mudelid lapse arengu toetamiseks
süsteemne lähenemine lapse arengu toetamisel Maht: 32 tundi, soovi korral jätkukoolitused
JUTU TAGA JA SÕNA ALL: laste suhtlemisoskuste arendamine
Empaatia on reis, mitte sihtpunkt.
D. Stone Millest: Kuidas suunata last mõistma juttu ja teise lapse käitumise mõtet? Kas kuulamise ja kõne arendamisest piisab, et lapsest saaks hea suhtleja? Millal on õige aeg tegeleda suhtlemisoskuste õppimisega? Kuidas suhtlemisoskus mõjutab lapse toimetulekut erinevatel haridustasemetel? Teemad:
suhtlemine kui võime teiste inimeste emotsioone oskuslikult juhtida ja selle ilmnemine lastel
meelte arengu mõju inimese suhtlemisoskustele
suhtlemisoskused ja nende arendamise võimalused
mina-keelne väljendamine lapse kõne arengu taustal
aktiivse kuulamise olemus ja selle harjutamise toetamine
probleemi märkamise ja lahendamise mudeli kasutamise võimalused
empaatia arendamise osa suhtlemisoskuste toetamiseks
kaaslase tunnete ja nende all olevate vajaduste mõistmiseks vajalikud harjutused ja igapäevased eluolukorrad
tagasiside mudeli eakohase kasutamise võimalused teise lapse tegevuse ja käitumise mõjudest teadaandmiseks
mitmekesisuse ärakasutamine mõtlemise paindlikkuse ja probleemi märkamise abil
mittesõnaliste signaalide mõistmise õppimine
enesekehtestamise hoiakulise aluse kujunemisele kaasaaitamine
täiskasvanute osa lapse efektiivsete suhtlemismudelite kujunemisel
praktilised harjutused, materjalid ja meetodid kõigi nimetatud suhtlemisoskuste kujundamiseks lapsel
Maht: 16 tundi üksiku suhtlemisoskuse teema läbimiseks ja 160 tundi kogu kursuse läbimiseks
AARDELAEGAS: lasteaialastele sobivate meetodite loomise võimalused
See, kes oskab kõige rohkem,
jääb alati alla sellele, kes õpib kõige kiiremini.
Milleks? Mis on õppimine ja millal see algab? Kuidas kaasasündinud õpitingimustiku eelistused mõjutavad lapse omandamiskiirust? Mille järgi saab aru, mida laps vajab mõistmiseks? Kuidas arvestada sensoorseid eelistusi meetodite loomisel erinevates tegevustes? Mil viisil väljendub lapse tegevusstiil? Kuidas suhtuda lohakusse ja vastutustundetusse? Kas neid saab muuta? Teemad:
inimese isiksuslikku arengut mõjutavad faktorid
õppimise teoreetilised käsitlused ja nende mõju õpetaja tegevusele
õpitingimustiku eelistused ja nende mõju õppimise tulemuslikkusele
mõtlemist mõjutav sensoorne eelistus ja sellest lähtuv õppematerjali esitlus tegevuste ajal
lapse tegutsemisviiside liigid ja nende kasutamine tegevuste ülesehitamisel
lapse motivatsiooni suundumused ja selle arvestamine arengukeskkonna kujun-damisel rühmas
õpetaja kõne mõju asjade ja olukordade mõistmisele lapse poolt
õpetaja poolt kasutatava kõne muutmise võimalikkus ja vajalikkus koolieelses eas Maht: 32 tundi
SEGASUMMAS KOOLI POOLE: erivanuseliste laste koosmõjulise arengu juhtimine lasteaiarühmas
Kui ühed peavad sind suureks ja teised pisikeseks,
vahest siis just ongi see päris paras vanus käes. A. Lindgren
Millest? Kuidas mõjutab koolieelsete lasteasutuste seaduse 2010. a. muudatus arenguprotsesside juhtimist lasteaiarühmas? Kuidas organiseerida erivanuseliste laste koostöist tegevust arengu huvides? Kuidas planeerida erivanuseliste laste tegevust kuu- ja nädalakavades? Teemad: I moodul: Laste õppimise juhtimine erivanuseliste laste rühmas - 4 päeva (32 t)
vajadused seadusemuudatuse sisseviimiseks, sellest lähtuvad võimalused ja takistuste ületamise viisid
probleemid erivanuselise laste õpiprotsesside juhtimisel ning toimetulek
laste arengu juhtimine 3 protsessi kaudu (õpiprotsess, individuaalne arenguprotsess, koostöö arengu protsess rühmas)
3 protsessist tuleneva tegevuse planeerimine rühmas
õppimise olemus ja sellest lähtuvad õpetajategevused
hinnangu mõju lapse motivatsiooni arengule erivanuselises rühmas
tagasiside kui arengu korrigeerimise korraldamine lasteaiarühmas
hinnanguvaba kirjeldamise oskus – lapse enesehinnangu kujundaja
tegevuse planeerimise alused ja võimalused II moodul: Laste eakohase individuaalse arengu juhtimine erivanuseliste laste rühmas – 2 päeva (16 t)
laste erivanuselise ja samavanuselise koosseisu võimalused ja ohud arengule
lapse eakohased arenguvajadused erinevas vanuses (mõtlemise, tunde ja tahte arengu aspektidest)
laste erinevast vanusest tulenevate vajadustega arvestamine rühmas
laste individuaalsed vajadused õppimise ajal ja õpetaja tegevused nendega arvestamisel
laste sotsiaalse võimekuse arenemise ressursid erivanuselise rühmas III moodul: Koostöö loomine täiskasvanute vahel erivanuseliste laste arengu suunamisel – 2 päeva (16 t)
koostöö vajalikkus ja võimalused erivanuseliste lastega rühmas
koostöö eeldused ja tingimused, koostööprintsiibid
koostöö käivitamine
erinevad koostöövormid rühmas
koostöö arenguetapid Maht: 64 tundi (võimalik tellida moodulite kaupa)
SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ LASTEAIAS
Kuidas hoida tõelist väärtust - inimese suhet inimesega?
Kuidas jõuda rühmas parema üksteisemõistmiseni, lahendada ja vahendada konflikte arukal
ning edasiviival moel, tulla toime ettenägematute olukordadega?
Kuidas suuta sedasama teha töökollektiivis?
Meil kõigil tuleb aeg-ajalt kuulata ja mõista oma kaaslasi, teha ennast arusaadavaks ja
kuuldavaks, pidada raskeid läbirääkimisi.
Koostööoskused on tänapäeva inimese põhioskusteks. Nende õppimisel väikelapseeas on
oluline olla täiskasvanute kõrval, et neid omandada mudeldamise teel. See eeldab aga
lasteaiaõpetajate poolt tulemuslike ja vägivallatute suhtlemismudelite kasutamist ning
oskust suunata rühma kui terviku arenguprotsesse.
Nii õpib laps ka hiljem leidma kohta kaasinimese kõrval, tunnustama enese ja teiste
inimväärikust ja väärtuslikkust. Koostöine tegutsemine annab võimaluse kuuluda ja rahuldab
inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ning tingimusteta hoitud.
Lihvitud oskused ei asenda küll õiglustunnet, hoolivat soojust või siirast abistamissoovi, kuid
ilma oskuste valdamiseta võime keerulistes olukordades hätta jääda. Järgnevad kursused
pakuvad kõigile võimalust täiustada ja harjutada koostööoskusi, mis aitavad igapäevases
professionaalses elus kooskõlalisemalt toime tulla ning pakuvad tuge isiklikus suhteringis.
LAPS TEISTE SEAS: lapse sotsiaalsed oskused ja eakohase suhtlemise olemus
Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone,
milles sa ise samal ajal sees oled.
Millest? Mis määrab suhtlemise kvaliteedi? Millest koosnevad sotsiaalsed oskused? Miks suhtlemisoskusi on vaja kaasajal õpetada? Kuidas suhtlemistasandi valik mõjutab lapse enesehinnangu kujunemist? Kuidas kujuneb lapse suhtlemistasand? Teemad:
sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas
vanemate ja teiste täiskasvanute osa lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel
väärtused, uskumused ja hoiakud, mis soodustavad sotsiaalse toimetuleku kujunemist
Thomas Gordon, Carl Rogers, Eric Berne, Jaak Panksepp, J. L. Moreno jt inimese sotsiaalsete oskuste arengust
oma suhtlemistasandi kasutuse ja muutmise võimaluste uurimine
suhtlemistõkete liigid ja toime lapse psüühikale ja hoiakute kujunemisele
Thomas Gordoni käitumisaken vajaliku suhtlemisoskuse määratlemiseks
sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine
Maht: 16 tundi
SUHTLEMISÕPETUS LASTEAIAS: lasteaiaõpetajad kui kaasaegsete suhtlemisoskuste arendajad
Milleks? Mis on selge eneseväljendus ja kuidas lastel säilitada ja arendada? Kuidas luua võimalusi laps aktiivse kuulamise arenemiseks? Mil viisil arendada lastes konfliktide lahendamise ja vahendamise oskusi? Teemad: I moodul: Sotsiaalsed oskused ja suhtlemise olemus
sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas
vanemate ja teiste täiskasvanute osa sotsiaalsete oskuste kujunemisel lapsel
väärtused, uskumused ja hoiakud, mis soodustavad sotsiaalse toimetuleku kujunemist
Thomas Gordon, Carl Rogers, Eric Berne, Jaak Panksepp, J. L. Moreno jt inimese sotsiaalsete oskuste arengust
täiskasvanute poolt kasutatavate suhtlemistasandite mõju lapse sotsiaalse võimekuse kujunemisele
oma suhtlemistasandi kasutuse ja muutmise võimaluste uurimine
suhtlemistõkete liigid ja toime lapse psüühikale ja hoiakute kujunemisele
Thomas Gordoni käitumisaken vajaliku suhtlemisoskuse määratlemiseks
sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine
Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: lastega tööks vajalike materjalide loomine II moodul: Aktiivse kuulamise kujunemise toetamine
kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine
kontakti etapid
kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused
mõisted: kuulamine ja kuulmine ning aktiivne kuulamine- sarnasus ja erinevus
empaatia, ehedus ja siirus kui sotsiaalse soojuse elemendid
tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist
tunnete ja sellekohase arenenud sõnavara osa empaatia arengule
aktiivne kuulamine: tähelepanu väljendamise, jälgimise ja peegeldamise oskused
aktiivse kuulamise võtete arendamise võimalusi laste õpi- ja tegevusprotsessis
aktiivse kuulamise harjutuste kogemine ja loomine Maht: 24 tundi auditoorset tööd, 16 tundi refleksiooni ja aktiivse kuulamise kujundamiseks vajalike vahendite loomine ning kavandamine õpi- ja tegevusprotsessis III moodul: Selge suhtlemise kujunemise toetamine
mõisted selge ja ebaselge suhtlemine
ebaselge suhtlemise mõjud
selge suhtlemise mõjud
selge suhtlemine kui probleemidest hoidumise vahend
mina-teadete liigid: selgitavad, ennetavad ja vastavad, tunnustavad, konfronteeruvad mina-teated
käitumisviisid ja sellest lähtuvad väljenduslaadid suhtlemisel
oma käitumisviiside muutmise võimalikkus
kehtestava käitumise hoiakuline alus
kehtestamise tehnika: konfrontatsioon ja tunnetega tegelemine
erinevate mina-teadete arengu võimaldamine lastele igapäevategevustes, mängudes, õpiprotsessis
Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: refleksioon ja lastega tööks vajalike materjalide loomine IV moodul: Konfliktide lahendamise mudelite omandamise suunamine
konfliktide olemus ja liigid
konfliktis toimetulekuks vajalikud hoiakud ja uskumused
konflikti liigist lähtuvad toimetuleku viisid
konfliktide lahendamise võimalused: autoritaarne, liberaalne, kompromiss, koostöine
autoriteedi mõiste ja mõju probleemsete situatsioonide lahendamisele
konflikti lahendamise võitja-võitja meetod
võitja-võitja meetodi kasutamine probleemide ennetamiseks
ajurünnak kui loov probleemilahendamise meetod
konfliktide vahendamise oskused: tunnetega tegelemine, läbirääkimisele suunamine probleemile lahenduse leidmiseks, selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine
keskkonna muutmise võimalusi eakohasusest lähtuvalt konfliktide ennetamiseks
aja kasutamine ja selle praktiline planeerimine konfliktide ennetamiseks kolleegidega ja lastega, lapsevanematega
Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: refleksioon ja lastele konfliktihalduse õpetamiseks vajalike meetodite ja vahendite loomine. V moodul: Grupi arengufaasid ja nende juhtimine koostööni
grupi psühholoogiline areng ja selle mõju omavahelistele suhetele ja suhtlemisele
sõltuvusfaasi olemus
sõltuvusfaasis suhetele soodsa tingimustiku loomiseks vajalikud oskused
konfliktifaasi olemus, vastupanu mõiste
vastupanuga toimetulekuks vajalikud hoiakulised alused
konfliktifaasi läbimiseks vajalikud oskused
eraldumisfaasi olemus ja selleks eakohaste tingimuste loomine
koostööfaasi olemus ja võimalused koostöiseks tegevuseks ja õppimiseks lähtuvalt eakohasusest ja laste suhtlemisoskustest
suhtlemisel baseeruvate koostööoskuste planeerimine õpitegevusse Maht: 16 tundi auditoorset tööd Kursuse kogumaht: 176 tundi
KOOSKÕLALINE RÜHM
Kolm meest, kes üksteist aitavad, teevad ära sama töö,
mis kuus meest ühekaupa. Hispaania vanasõna
Millest: Kuidas muuta rühmatäis erineva tausta ja erinevate kogemustega lapsi üksteisest hoolivaks tervikuks? Kuidas rakendada konfliktid arengu teenistusse ja õpetada oma kasvandikele eluks hädavajalikke sotsiaalseid oskusi? Mida saab lasteaiaõpetaja ära teha selleks, et tema rühmas kujuneks arenguks soodne suhtekeskkond? Teemad: I moodul: Grupi psühholoogilise arengu faasid ja nende suunamine
grupi psühholoogilise arengu faaside avaldumine lasteaiarühmas
grupi juhitavus ja emotsioonid grupis, lasteaiaõpetaja ülesanded ja võimalused grupi arengu suunajana
ebameeldivate emotsioonide ja agressiivsuse tekkepõhjused lasteaiarühmas, erinevate sekkumisvõimaluste efektiivsus
selge eneseväljendamise viisid ja aktiivse kuulamise tehnikad, nende harjutamine
koostöö kujunemise tingimused rühmas, koostööoskused ja nende õpetamiseks sobivad mängud ja harjutused lastele
II moodul: Ebakohase käitumisega toimetuleku võimalused
ebakohane käitumine rühmas, selle peamised eesmärgid
ebakohase käitumisega toimetulek, selle positiivne suunamine
tõrjutuse tekkemehhanismid, selle ennetamine ja vähendamine
tegevuslikud meetodid rühma suhete struktuuri avalikustamiseks ja mõjutamiseks
III moodul: Konfliktide lahendamise oskused
konfliktide liigid: vajadus- ja väärtuskonfliktid
koostöö lastega võitja-võitja meetodil
konfliktide lahendamine ja vahendamine
enesekehtestamise oskused, konfronteerumine
lasteaiaõpetaja mina-tasandi paindliku kasutuse võimalused Maht: 60 tundi (3x2 päeva), sellest 48 tundi auditoorset ja 12 tundi iseseisvat tööd
KOOSTÖINE GRUPP: sissejuhatus grupi psühholoogilise arengu
faasidesse ja nende juhtimisse Kui armastad valmistumist, armastad ka võitu.
J. Sarasvuo
Millest: Millised on grupi psühholoogilise arengu seaduspärasused ja kuivõrd on nad suunatavad? Kuidas märgata grupiliikmete vastupanu ja mida sellega ette võtta? Kas konflikt soodustab või takistab grupi arengut? Milliste vahendite abil saab grupijuht soodustada grupi edasiliikumist koostöö poole? Kellele: Kõigile grupijuhtimisega (n. lastevanemate koosolek jmt) tegelevatele inimestele ja gruppidesse kuuluvatele inimestele Teemad:
grupi psühholoogilise arengu faasid, nende äratundmine
grupi produktiivsus ja juhitavus erinevates arengufaasides, juhi võimalused ja ülesanded grupi arengu suunajana
vastupanu mõiste, põhjused ja liigid, toimetulek vastupanuga, erinevate sekku-misvõimaluste efektiivsus
juhile vajalikud selge eneseväljendamise viisid ja kuulamistehnikad
koostöö kujunemise tingimused grupis, koostööoskused ja nende arendamine Maht: 16 tundi (2 päeva)
MINA JA SINA: ennastkehtestav käitumine ja koostööoskused
Ma olen elu,
mis tahab elada keset elu, mis tahab elada.
A. Schweitzer Millest: Kuidas väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove selgelt, otse ja ausalt? Kuidas seista oma vajaduste ja arvamuste eest sellisel viisil, et ka partner saaks seista oma vajaduste ja arvamuste eest ning tunneks ennast väärikana? Kuidas vastutustundlikult probleeme lahendada ja koostööni jõuda? Teemad: I moodul: Enesekehtestamine ja selle aluseks olev mõtteviis
agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumisviis, enesekehtestamine kui koostööprotsess
probleemi määratlemise oskused, vajadus- ja väärtuskonfliktid
suhtlemistasandid ja nende mõju suhtlemisele
selge ja ebaselge kommunikatsioon
konfronteeruva mina-teate koostamine (käitumise hinnanguvaba kirjeldamine kui pinge alandamise vahend; tunded ja nende arvestamine käitumise mõjutamisel; häiriva käitumise mõju esiletoomine)
tagasisidega videoharjutus II moodul: Aktiivne kuulamine ja selle aluseks olevad hoiakud
usaldussuhe aktiivses kuulamises, selle olemasolu näitajad ja avaldumise tasandid
aktiivse kuulamise tehnikad ja nende kasutamine
tagasisidega videoharjutus III moodul: Koostööoskused
koostööd mõjutavad tegurid, koostöö arenguetapid
produktiivsed ja ebaproduktiivsed rollid koostöös
tagasisidega videoharjutus Maht: 60 tundi (3+2+2 päeva): 56 t auditoorset ja 4 t iseseisvat tööd või lühivariant 16 tundi valitud
teemal
ÕPETAJA SUHETE KARUSSELLIL: suhtlemistasandid meis ja meie ümber
On ainult üks tõeline väärtus, see on inimese side inimesega.
A. de Saint-Exupéry Millest: Kuidas saavad ühes inimeses peituda (ja ühe suu kaudu rääkida) Lapsevanem, Laps ja Täiskasvanu? Kuidas “lugeda” inimestevahelise suhtlemise keelt, mõistes nii keha kõnekaid märke kui sõnadetaguseid sõnumeid? Kuidas muuta ebameeldivat või stereotüüpset suhtlusolukorda, mitte minna kaasa provokatsioonidega ja tunda end tasakaalukamana? Teemad:
sissejuhatus E. Berne’i transaktsionaalse analüüsi põhimõtetesse
inimese 3 mina-tasandit (Vanem, Laps ja Täiskasvanu), nende avaldumine käitumises ja tundeseisundis
mitteverbaalne suhtlus: liigutused, näoilme ja ruumisuhted
hääleomadused ja metasõnumid
sõnakasutus erinevatel tasanditel
tasandite ülesanded, paindlik tasandikasutus
suhete analüüs
protseduurid, rituaalid, ajatäited ja mängud inimsuhetes
suhtlemisoskused Täiskasvanu tasandil
suhtlemine lapsega, lapsevanemaga, kolleegidega, ülemusega Maht: 38 tundi (2x2 päeva), sellest 32 t auditoorset ja 6 t iseseisvat tööd
RASKED KÕNELUSED: läbirääkimiste pidamine tööl ja igapäevaelus
Midagi mõista tähendab leida teises midagi omaenda loomusest
ja iseenese avastamine teistes teeb meid sageli õnnelikuks. R. Tagore
Millest: Kuidas ette valmistada ja alustada ebameeldivaid vestlusi? Kuidas jõuda kokkulepeteni tööl ja isiklikus elus? Miks headel kavatsustel võib olla halb mõju? Kas sõnumisõda saab muuta arendavaks vestluseks? Teemad:
raskete kõneluste põhistruktuur ja tajumoonutused
kuidas juhtida vestluse kulgu
inimestevahelise suhtlemise põhitõed
kuulamine ja selge eneseväljendamine
tunded probleemi koostisosana, tunnetega kontakti saamine ja nende adekvaatne väljendamine
konfliktide liigid ja nende lahendamise võimalused
probleemide lahendamise oskused
manipuleerimise äratundmine ja sellega toimetulek
suhtlemistasandid ja paindlik tasandikasutus
keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil (klassikaline psühhodraama, sotsiodraama või videoanalüüs)
Maht: 48 tundi (3x2 päeva)
KUULMINE JA KUULAMINE: aktiivse kuulamise kursus edasijõudnutele
Empaatia on reis, mitte sihtpunkt.
D. Stone
Millest: Kuidas hea kuulamise abil suurendada inimestevahelist usaldust? Kuidas mõista vestluspartneri seisukohti, tundeid ja kavatsusi? Kuidas märgata teise inimese mõtlemise omapära ja “tõlkida” oma sõnumit tema keelde? Kuidas oskuslik kuulamine saab aidata partneril võtta vastutust muutuste eest? Teemad:
usaldussuhe aktiivses kuulamises, selle olemasolu näitajad ja avaldumise tasandid
mittesõnaline peegeldamine ja sobitumine
sõnaline peegeldamine ja sobitumine
inimese eelistatud meelesüsteemid ja nende määramine
meelesüsteemi eelistuste ilmnemine kõnes, tähenduste mõistmine ja lausete “tõlkimine” teise meelesüsteemi keelde
küsimuste esitamine aktiivsel kuulamisel
keele kasutamisel ja kõne tajumisel toimuvad protsessid: kustutamised, moonutamised, üldistamised
erinevate küsimuste kasutamise võimalused sõnumi täpsustamisel
videoharjutus ja selle analüüs Maht: 32 tundi (4 päeva)
JAGATUD RÕÕM, JAGATUD MURE: koostöö lapsevanemaga
Abi aiast, vari võrgust, tugi teisesta mehesta.
Eesti vanasõna Millest: Kuidas luua ja hoida usaldussuhet lapsevanemaga? Kuidas abistada lapsevanemaid eneseavamisel ja vastutuse võtmisel? Milliseid erinevaid koostöövorme kasutada peredega suhtlemisel? Kuidas läbi viia lapsevanemate koosolekut ja anda edasiviivat tagasisidet? Teemad:
lapsevanem koostööpartnerina, usaldussuhte loomine ja hoidmine
õpetajate vaatenurk koostööle lapsevanematega
lapsevanemate vaatenurk koostööle lasteaiaga
kooli ja kodu koostöö mõju laste arengule
eelarvamused, uskumused ja kogemused koostöö takistajatena ning töö nendega
õpetaja sotsiaalsed oskused, mis võimaldavad usaldust ning häid koostöösuhteid luua ja hoida
lapsevanema abistamine eneseavamisel ja vastutuse võtmisel
lapsevanemate koosolekute ülesehitamine, ettevalmistamine ja läbiviimine
teised koostöövormid lapsevanematega, perede kaasamine rühmategevusse, pidude ja pereürituste organiseerimine ja läbiviimine, teatritegevus koos perega
kaasavad meetodid lapsevanemate koostöötahte ja aktiivsuse äratamiseks ja säilitamiseks
tagasiside saamise võimalused vanematelt
konstruktiivse tagasiside andmise võtted
tagasiside lapse kohta, selle andmise kasud ja ohud, erinevad tagasiside andmise võtted
abivahendid toimivate koostöövormide analüüsimiseks ja täiustamiseks Maht: min. 16 tundi, soovitavalt 32 tundi, koos iseseisvate ülesannetega vahepeal. Võimalik keskenduda põhjalikumalt ühele või mitmele koostöövormile või õpetaja sotsiaalse oskuse lihvimisele ja harjutamisele
LAPSE JA ÕPETAJA ISIKSUSLIK ARENG
Kas ja kuidas peaks suunama lapse isiksuslikku arengut?
Milline tähendus on õpetaja isiksusel lapse arengus ja kuidas seda arendada?
Lapse arengu suunamine koolieelses eas nõuab õpetajalt isiksuslikku küpsust rohkem kui
ühelgi teisel hilisemal haridustasemel, sest inimese psüühika ja võimete alged kujunevad just
nüüd. Lapse isiksus on õrn ning vastuvõtlik mõjutusele: nii heale kui halvale. Teda
ümbritsevate täiskasvanute hinges olevad moraalsed omadused ja harmoonia või nende
puudumine mõjutab last mitteteadlikul tasemel sügavamalt kui kunagi hiljem võimalik. See,
kas laps saab olla tulevasel kooliteel rõõmsameelne, enesekindel, loov ja eakohase
eneseregulatsiooniga, oleneb koolieelse ea kogemustest.
Mida enam on last saatev ja suunav täiskasvanu tegelnud omaenese sisemaailma
kujundamise ja sellest teadlikuks saamisega, seda enam suudab ta hoolida iseendast, teistest
ja vastutada oma suhete eest keskkonnas.
Tähtsaim asi, mida me saame tulevase maailma ja nooremate inimpõlvede hüvanguks teha,
ongi iseenda tervendamine ja tasakaalustamine. Alles siis, kui suudame ennast jaatada,
austada, armastada, alles siis suudame näha ka maailma ja teisi inimesi isetu armastusega.
Me saame kaitsta ja austada lapsepõlve; mõista, julgustada ning toetada kõikide
individuaalsete eripärade ilmnemist ja arenemist.
ARENGUVESTLUS LASTEAIAS: milleks, millest ja kuidas?
Kui me võtame inimesi sellistena, nagu nad on,
siis teeme me nad halvemaks. Kui me käsitleme neid sellistena, nagu nad olla võiksid,
siis aitame me neil ka selleni jõuda. J. W. Goethe
Millest: Millised on lapse arenguvajadused ja kuidas nendest aru saada? Kuidas läbi viia nauditavat ja tulemuslikku arenguvestlust? Kuidas anda lapsevanemale tagasisidet nii, et tema kogemuse väärtus ja puutumatus ei satuks kahtluse alla? Milliseid andmeid ja kuidas tuleks arenguvestluseks koguda? Kuidas motiveerida lapsevanemaid koostööle ja abistada neid vastutuse võtmisel? Teemad: I moodul: Tagasisidevestlused lapsevanemaga, tagasiside andmise ja vastuvõtmise oskused
arenguvestluse eesmärgid ja ülesehitus
konstruktiivne tagasiside, selle andmise eesmärgid ja meetodid
vestluse mudelid ja nende praktiline harjutamine
lapsevanema abistamine eneseavamisel ja vastutuse võtmisel
suhtlemistõkked, nende äratundmine ja vältimine
aktiivse kuulamise oskused ja nende harjutamine
selge eneseväljendamise oskused
hinnanguvaba kirjeldamise oskused
õpetaja tasandikasutuse mõju arenguvestluse tulemuslikkusele II moodul: Arenguvestluse ettevalmistamine, arengumudelid ja individuaalsed iseärasused
lapse arengufaaside fenomenoloogiline kirjeldus
lapse arengut mõjutavad jõud, terve arengu põhitingimused
lapse mõtlemise, tunde- ja tahteelu muutused, nende jälgimise võimalused
kriisid lapse elus, nende mõju hilisematele eluperioodidele
lapse tervikvõimekuse arengu jälgimine
multiintelligentsuse olemus, intelligentsustüüpide väljendumine
arenguvestluse ettevalmistamine ja andmete kogumise viisid III moodul: Supervisiooniseminar
toimunud arenguvestluste analüüs: kordaminekute ja ebaõnnestumiste põhjused
keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil
isiklik eesmärgistamine ja motiveerimine Maht: 16-160 tundi (2-14 päeva)
SUURED JA VÄIKESED JA TÄNAPÄEV
Lastel on eelis kasvada
Millest: Mis on selles head, et tänapäeva lapsed on teistsugused? Mis on teistmoodi – kas lapsed, täiskasvanud või maailm? Kuidas toimida keerulistes suhetes kaasaja lastega? Kuidas mina õpetaja ja lapsevanemana saan arenevat last toetada? Teemad:
keskkond lapse arengu mõjutajana
lapse roll ühiskonnas läbi ajaloo
laste maailmatunnetuse mõistmise keerukus
laste väljendamata ootused täiskasvanutele
teadlik suhtekujundamine
rikastava teekonna nautimine koos lapsega Maht: 16 tundi
POISID JA TÜDRUKUD LASTEAIAS:
soolistele arenguvajadustele vastamine lasteaias
On olukordi, kus ühest inimesest oleneb, kas teise inimese elu õnnestub või mitte.
K. E. Logstrup Millest: Kuidas ajuehituse erinevused mõjutavad poiste ja tüdrukute mõtlemist, emotsioone ja tegutsemist? Kuidas õpivad poisid ja tüdrukud neile loomuomasel viisil? Milliseid võimalusi on lasteaial ja kodul poisi psühholoogiliseks mõjutamiseks tema teekonnal küpse mehelikkuseni? Kuidas reageerida poisi ebaküpsele provokatiivsele käitumisele? Teemad: I moodul: erinevused poiste ja tüdrukute arengus ja õppimises
poiste ja tüdrukute aju sünnipärased erinevused ja nende mõju
poiste ja tüdrukute areng ning õppimisviisid
soolised erinevused mõtlemises, neile vastavad õppimisvõtted, mängud, käelised tegevused ja abivahendid
laste emotsionaalse pinge ennetamine ja sellega toimetulek, läheduse ja sõprus-suhete loomine
II moodul: küpseks meheks kujunemise võimaldamine
poisi ja mehe psühholoogilised arhetüübid, nende kujunemise põhimehhanismid
emotsionaalse intelligentsuse põhikomponendid ja nende seos rollilise käitumisega
küpse ja ebaküpse hingeelu 3-osaline struktuur
ebaküps provokatiivne käitumine, selle mõjutamine ennast ja last säästval viisil
poisi suunamine eneseanalüüsile ja oma käitumise korrektsioonile
poisi arengut saatvate täiskasvanute küpsuse ja ebaküpsuse mõju tema isiksuslikule arengule, õpetaja hoiakute ja uskumuste mõju
Maht: 32 tundi (2x2 päeva), soovi korral jätkukursus
RÄNNAK LAPSE MAAILMAS: lapse areng erinevatel
elujärkudel ja selle suunamine
Tõelise õnne leiab inimene ainult siis, kui ta elu aastaaegu samuti tähele
paneb kui aastaaegu looduses. S. Undset
Millest: Millised on lapse arenguvajadused ja kuidas neist aru saada? Kuidas kogeb laps oma “mina” arengut ja mil viisil mõjutab see tema käitumist? Millised on lapseea erinevate arengujärkude juhtmotiivid ja kuidas nende toetav väljaarendamine mõjutab last täiskasvanuna? Teemad:
humanistliku psühholoogia vaated inimese küpsemisele: inimese elukaar ja olulised tähised eluteel
lapse arengut mõjutavad jõud: bioloogiline, psühholoogiline ja biograafiline aspekt
lapse arengufaaside vaheldumise fenomenoloogiline kirjeldus
keha arenguperioodid, üleminekuilmingud
lapse mõtlemise, tunde- ja tahteelu perioodilised muutused
eelkooliiga, terve arengu põhitingimused
kriisid lapse elus, nende ilmingud, põhjused, pedagoogiline ennetamine ja toimetuleku võimalused
kooliküpsuse ja koolivalmiduse mõisted ja selle kindlaksmääramise viisid
terve arengu põhitingimused, kasvukeskkond ja lapsevanema roll Maht: 16 tundi
STRESSIGA ÜHELE POOLE: enesejuhtimise ja pingest vabanemise oskused
Kui me ei leia rahu iseendas, siis pole mõtet seda ka mujalt otsida.
F. de la Rochefoucauld Millest: Millised on enesejuhtimise võtted? Kuidas on võimalik kiiresti ja lihtsalt oma seisundit muuta? Kuidas eesmärgid meid mõjutavad? Kuidas on võimalik teisi abistada pingest vabanemisel? Teemad:
piiravate ja kasulike uskumuste toime eneseteadlikkusele ja eneseregulatsioonile
harjutused enda seisundite mõjutamiseks: tervistamiseks, meeleolu muutmiseks, kriitikaga toimetulekuks
tegevuslikud meetodid enese paremaks mõistmiseks ja oma olukorra mõtestamiseks (kujutavad tegevused, lavastused, liikumine)
endas toimuvate „hingevalude“ haldamise mõtestamine ja stereotüüpsete käitumis-mustrite teadvustamine
eesmärgistamise tehnikad eneserefleksiooni abistajatena
spontaansus stressi ennetamisel ja sellega toimetulemisel
loovuse vallandmine ja isiksusliku jõu leidmine Maht: 24 tundi
ÕPETAJA TERVIS JA TASAKAAL: eneseregulatsioon liikumise ja
kehataju arendamise abil
Kellel on tervis, sellel on lootus; ja see, kellel on lootus, sellel on kõik.
Araabia vanasõna
Millest: Kuidas on omavahel seotud keha, mõtlemine ja emotsioonid? Kuidas õppida kuulama oma keha ja saavutada oma sisemine terviklikkus? Kuidas oma kehataju arendamine suurendab enesekindlust ja avardab väljendusvõimalusi? Teemad:
inimene kui tervik; elukvaliteet ja kehaimidž
keha, mõtlemise ja emotsioonide seosed
keha ja stress, lihaspingete olemus
ergonoomilised sirutus- ja ergutusharjutused, lõõgastavad harjutused
harjutused terve selja heaks, ergonoomilised istumis- ja töötamisasendid
rühi korrektsioon, kehatunnetuse arendamine
inimlikud vajadused ja nendevahelise tasakaalu saavutamine
empaatia- ja kontaktivõime seos kehatunnetusega, puudutus inimese elus
kehataju ja loovuse arendamine liikumises
eneseregulatsiooni võtted, emotsionaalse tasakaalustamise ja stressi maandamise tehnikad liikumise abil
Maht: 16-32 tundi
ÕPETAJA HÄÄLEHOID: kõne ja hääle arendamine
Helisev hing paneb ka sõnad helisema.
A. H.Tammsaare
Millest: Kuidas hääl peegeldab inimese kui terviku seisundit ja suhtumisi? Millest annavad meile märku hääleprobleemid? Kuidas on heli ja liikumist võimalik kasutada organismi tasakaalustamiseks ja enesetervendamiseks? Teemad:
hääl kui inimese isiksuslik väljendusvahend, hääle füsioloogia ja parameetrid
õpetaja häält mõjutavad tegurid, kõne ja hääle arendamine, häälehoid
hääl eneseregulatsioonis, hääle loomulik tekitamine
hääle toonimise toimed ja hüved, tervendavad helid
stressi ja pingete maandamise tehnikad hääle kasutamise, hingamise ja liikumise abil; loovust vabastava emotsionaalse tasakaalustamise võtted
suhtlemine enda ja teistega mittesõnalisel moel Maht: 16 tundi (2 päeva) või vastavalt grupi vajadustele Koolitusel on võimalik saada individuaalset konsultatsiooni. Osalemiseks ei ole tarvilikud ei muusikalised eelteadmised, viisipidamine ega laulukogemus.
ARMAS AEG: tervikliku ajakasutuse alused
Suurimat tähtsust omavaid asju ei või iial
jätta kõige vähem tähtsate asjade meelevalda. J. W. Goethe
Millest: Kuidas olla rohkem rahul oma igapäevase eluga ja säästa ennast pidevast ajapuudusest? Kust saada juurde elujõudu ja suutlikkust? Kuidas avastada oma elu põhisuund ja seada oluline esikohale? Kas võtta või anda aega? Teemad:
erinevad lähenemisviisid ajakorraldusele, tervikliku ajakasutuse alused
ajamaatriks, pakilisuse ja olulisuse printsiip aja planeerimisel
valikute tegemine, proaktiivne ja reaktiivne tegutsemine ning selle mõju tegevuse tulemuslikkusele
inimlikud vajadused ja nendevahelise tasakaalu saavutamine
delegeerimise ja äraütlemise kunst
oma rollide määratlemine, nende arendamine ja seos missiooniga
tulemuslik eesmärgistamine, eesmärkide seos rollide ja missiooniga
nädala organiseerimine, prioriteetide määratlemine, ajakasutuse analüüs Maht: soovitavalt 24 tundi (2 + 1 päeva)
RÕÕM ISEENDAST: eneseanalüüs tööalase arengu käivitajana
Öeldes, et sa suudad midagi teha
või öeldes, et sa ei suuda seda – mõlemal juhul on sul õigus.
Millest: Millest lähtuvalt ja kuidas oma tegevust analüüsida? Milline eneseanalüüs aitab näha oma arenguperspektiive ja soodustab edasiminekut? Kuidas mõjutab töötajate eneseanalüüs organisatsiooni arengut? Mispärast tasub õppida toetuma oma tugevatele külgedele? Teemad:
eneseanalüüsi 3 aspekti: iseenesest, tegevusest ja lapsest lähtuv
oma professionaalse tegevuse analüüsimise eeldused ja oskused
tegevusvaldkondade (õpiprotsessi, grupi psühholoogilise arenguprotsessi ja lapse individuaalse arenguprotsessi) suunamise ja juhtimise vaatlemise, kirjeldamise ja hindamise võimalused
küsimused analüüsimisel - protsessile suunatud ja tulemusele suunatud
eneseanalüüsi seostamine eesmärkide ja kavandamisega
loovad eneseanalüüsi meetodid
eneseanalüüsi vormistamise võimalused
piiravad ja kasulikud uskumused eneseanalüüsi takistavate ja toetavate faktoritena
Maht: 16 tundi
ELUJÕUD HINGESÜGAVUSEST: arendus– ja supervisiooniseminarid
See, mis asub meist tagapool ja see, mis asub meist eespool,
on täiesti tühine, võrreldes sellega, mis asub meie sees. O. W. Holmes
Millest: Kuidas leida üles ja arendada oma isiksuse tugevaid külgi ja edendada seeläbi oma ametioskusi? Kuidas arukalt kasutada oma jõuvarusid ja tulla toime tööalase stressiga? Kuidas saada julgust olla loovam, väärtustada iseennast ja seeläbi jõustada ka oma rühma lapsi ja kolleege? Teemad:
isiksuse mõju inimsuhetes ja oma isiksusliku jõu kasvatamise võimalused
toimetulek tööalaste probleemidega: keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil (klassikaline psühhodraama, sotsiodraama jt grupitöö meetodid)
isiksus ja rollid, rollikonfliktid, rollitreening
tööalane rollirepertuaar, selle arendamine ja laiendamine
õpetajategevuseks vajalikku spontaansust ja loovust vallandavad harjutused
stressiga toimetuleku võimalused, tasakaalu saavutamise viisid
oma elutee uurimine ja avastamine Maht: 16 t korraga vastavalt soovile; 1-4 korda aastas mitme aasta vältel
TUNDETARKUS: lapse emotsionaalse arengu
suunamine kodus ja lasteaias
Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
A. de Saint-Exupéry
Millest: Kuidas arendada lapses eluks hädavajalikku sihikindlust, optimismi ja enese motiveerimise oskust? Mil viisil on emotsionaalse intelligentsuse arendamise abil võimalik suurendada lapse arukust ja kuidas see mõjutab toimetulekut koolis? Kuidas tänapäeva heitliku ja kiirustava elulaadiga maailmas toetada lapse kasvamist tähelepanelikuks, hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks? Teemad: I moodul: Emotsionaalse intelligentsuse varase arendamise võimalused
emotsioonide roll inimese elus, emotsionaalse intelligentsuse mõiste
emotsioonide äratundmise ja väljendamise oskused
empaatia ja hoolivuse avaldumine varases lapseeas ja nende arendamise võimalused
optimism ja pessimism inimese elus - eelised ja ohud
erinevate kasvatusstiilide mõju lapse emotsionaalsele arengule
laste kõlbeline arendamine: südametunnistus, sallivus, hoolivus, hea ja halva kategooriad
valetamine, selle põhjused ja lapse abistamine
laste kaasamine probleemide lahendamisse, loovad probleemilahendusvõtted koolieelikutele
II moodul: Kooselu oskuste arendamine ja enesejuhtimise õpetamine
vestlus- ja kuulamisoskused, mitteverbaalne suhtlemine
huumor, selle kasutamine ja mõju, laste huumorimeele arendamine
laste sõprussuhted, sõprade leidmine ja hoidmine
motivatsioon ja enesejuhtimise oskused
ebaeduga toimetuleku oskuste õpetamine lastele
mängud ja harjutused parema enesekontrolli saavutamiseks Maht: 32 tundi, soovi korral jätkukoolitused
VOOG JA TAHE: lapse motivatsiooni arengu toetamine
Emotsioonid on need, mis panevad meid liikuma,
nad toidavad meie motivatsiooni, see omakorda juhib meie mõtlemist ja vormib tegevust.
D. Goleman
Milleks? Milliste vahendite abil saab õpetaja mõjutada lapse tahte arengut ning kutsuda esile koostöövalmidust? Kas ja kuidas on väljastpoolt võimalik äratada sisemist motivatsiooni ? Kuidas vältida lapse motivatsiooni hääbumist ja suurendada võimalusi tulla toime takistustega? Teemad:
motivatsiooni olemus ja seos inimese emotsionaalse võimekusega
vooseisund ja sisemine motivatsioon
motivatsiooni reguleerimise võimalused ja mõju
hinnangulisuse mõju lapsele; tagasiside ja hinnangu erinevus
motiveeriva tagasiside andmise viisid
liikumapanevate eesmärkide loomine koos lapsega alates 5.-6. eluaastast
tagasiside ja tunnustamine kui lapse motivatsiooni käivitavad ja säilitavad tegevused
lapse kohusetunne ja vastutuse iseloom
hirmutava ja väljakutselise keskkonna ilmingud ja mõju tegevusele
tasu ja karistuse mõju motivatsiooni arengule Maht: 32 tundi
NÕUSTAJA KUI PARTNER: dialoogilise nõustamise alusoskused
Kaks inimest koos taluvad suuremaid raskusi ja
saavad jagu hullematest katsumustest, kui need, milleks kaks inimest eraldi võimelised oleksid.
J. Sarasvuo
Milleks? Kuidas pedagoogiline nõustamine arendab nõustajat ennast? Kuidas nõustamistegevus võib suurendada partneri vastutust oma tegevuse eest? Mil viisil nõustaja ja nõustatav saavutavad teineteisemõistmise? Kuidas nõustamisprotsessi üles ehitada? Kuidas juhtida nõustamisprotsessi erinevaid etappe? Teemad: Pedagoogilise nõustaja roll
nõustamise olemus, mittedirektiivne nõustamine
täiskasvanu professionaalse arengu ja muutuste juhtimiseks vajalikud rollid ja kompetentsid
nõustaja rollide isiklik mõtestamine ja määratlemine seoses teise õpetaja pedagoogilise nõustamisega, nende rollide edasiarendamise võimalused
kahekõnelise ja motiveeriva tagasisideprotsessi ülesehitamine, edasiviiva tagasiside andmise sammud
nõustatava suunamine eneserefleksioonile
Nõustaja ja nõustatava isiksus
isiksuslikud omadused ja baastingimused usaldussuhte loomiseks
hinnanguvabadus ja aktsepteerimine nõustamise alushoiakuna
nõustaja isiksusliku ressursi hoidmine ja taastamine
enesearengu kavandamine
nõustatavate psühholoogilised kaitsed
nõustatava vastupanu ühe osana nõustamisest, selle põhjused ja toimetuleku võimalused
Nõustaja professionaalsed oskused
nõustaja tasandikasutus ja selle mõju kollegiaalse suhte kujunemisele
suhtlemistõkked nõustamises ja nende toime nõustatava arengule
aktiivse kuulamise tehnikad ja võimalused nõustamisel
eneserefleksiooni käivitavad küsimused nõustamisel
selge eneseväljendamise oskused
tegevuse hinnanguvaba kirjeldamise oskus
Nõustaja strateegiad erinevatel nõustamisetappidel I Etapp: koostöise ja toimiva suhte loomine
nõustamiseelne kontakt
esimene kohtumine, selle olulised komponendid
nõustamisintervjuu protsessi alguses; nõustamislepingu sõlmimine
strateegiad nõustatava avatuse soodustamiseks ja tema motivatsiooni äratamiseks II Etapp: olukorra mõistmine
info kogumine olukorra hindamiseks
nõustamiseesmärkide koostöine formuleerimine
strateegiad nõustatavate kaasamiseks nõustamisprotsessi
nõustatavaga probleemis ja nõustamise eesmärgis kokkuleppimine
erinevad eesmärgistamise tehnikad III Etapp: muutmine
nõustatavas usalduse ja muutumisvalmiduse loomine
muutustele vastupanuga toimetuleku strateegia
sekkumistehnikad
isikliku arenguplaani väljaarendamine
käivitunud muutusprotsessi toetamine
probleemilahendustehnikate kasutamine muutuste käivitamise toetamiseks Maht: 160 tundi
ORGANISATSIOONIARENDUS JA JUHTIMINE
Mis määrab haridusasutuse emotsionaalse seisundi ja kuidas see mõjutab ühise eesmärgi
poole püüdlemist?
Kuidas sõnastada selgeid eesmärke ning käivitada ja säilitada inimeste motivatsiooni?
Kogu meie elu on protsess, liikumine ja teelolek. Kaasaegne lasteaed, mis arvestab
muutustega ühiskonnaelus, areneb koos lapsevanemate ja laste vajadustega ja on seega
pidevas muutumises.
Alati ei ole lihtne otsustada, kuidas ja kuhu peaks meie organisatsioon arenema. Kes
õigupoolest määrab lasteaia suuna ja sihtpunkti?
Kuidas luua sellist visiooni, mis julgustab kõiki liikmeid arenema ja toob neis esile soovi anda
oma panust muutuste elluviimisesse?
Sellest alajaotusest võib leida kursusi, mis aitavad mõtestada asutuse kui terviku hetkeseisu
ja edasiliikumist. Siin on kursused inimestele, kes tahavad ja julgevad esile kutsuda muutusi
ning arengut organisatsioonis ja selle liikmetes. Muutust käivitada on lihtne, kuid selle
tõeline elluviimine nõuab oskusi ja julgust töötada tervikuga ning minna sügavamale
pinnapealsetest ettekirjutustest.
Üha suuremat rolli kannavad lasteaia arengus juhatajate, õppealajuhatajate ja õpetajate
isiklikud väärtused: millest nad hoolivad, mida oluliseks peavad, mille eest välja astuvad. See
kajastub kogu organisatsiooni töös ja suhetes, see kajastub iga asutuse hetkeseisus ja
arengukavas.
Õppiv organisatsioon on selline suurepärane meeskond, kes pidevalt kasvatab oma võimet
teostada seda, mida tõeliselt soovitakse.
Juhtimiskunst seisnebki suutlikkuses järjekindlalt arendada organisatsiooni ja kõigi selle
liikmete meisterlikkust.
On vaja hakata lendamist õppima – või visata rännuplaanid peast. Homne päev kuulub neile,
kes selleks täna ettevalmistusi teevad.
KUI TE SOOVITE/VAJATE/TAHATE:
- omandada uusi teadmisi ja täiustada oskusi kogu kooli kollektiiviga või väiksema meeskonnaga
- võimaldada oma koolis uue riikliku õppekava mõtestamist ja kindlustada selle rakendumist
- täiustada kooli õpikeskkonda, suhtekeskkonda ja pöörata tähelepanu töötajate isiksusele
- võimaldada uute koostöövormide teket ja proovida erinevaid õppija arengut toetavaid meeskonnatöö mudeleid
- olla õppiv organisatsioon, kes teadlikult ja süstemaatiliselt reflekteerib oma kogemust ja õpib sellest,
SIIS PAKUME TEILE SISEKOOLITUSI JA ARENGUPROGRAMME, mille paneme kokku üheskoos just teie vajadusi ja eesmärke arvestades. Käesolev kursuste kava pakub selle väljakujundamiseks ideid ja inspiratsiooni. KUI TEIE SOOV JA VAJADUS ON:
- lihvida juba olemasolevaid oskusi, mõtestada saadud kogemusi ja kindlustada nende jätkuvat rakendamist
- tegelda igapäevatöös esilekerkinud probleemide ja väljakutsetega
- toetada õpetajaid ja teisi töötajaid ning vähendada nende tööväsimust ja läbipõlemise ohtu
- tuua meeskonda rohkem avatust, rõõmu, optimismi, küpset enesekindlust ja aktiivsust,
SIIS PAKUME TEILE GRUPILIST JA INDIVIDUAALSET SUPERVISIOONI KUI TEIE ASUTUSE TÖÖTAJAD VAJAVAD:
- erinevate sotsiaalsete oskuste arendamist
- ideid ja metoodilist tuge erinevate ainete õpetamisel
- kohtumisi ja kontakte kolleegidega teistest koolidest SIIS KASUTAGE VÕIMALUST TULLA MEIE AVATUD KOOLITUSGRUPPIDESSE, mille kohta saab jooksvalt infot meie kodulehelt www.ami.ee ja telefonil 7 428 777 KUI VAJATE JUHINA:
- suuremat selgust oma rollipildis ja eesmärkides
- loovaid ideid, optimismi ja enesekindlust
- igakülgset tuge oma tööalasele ja isiklikule arengule
- võimalust koos teiste juhtidega anda tähendusi oma töökogemustele ja luua uut teadmist ning kogeda kuuluvust ja küünarnukitunnet,
SIIS KASUTAGE VÕIMALUST TULLA MEIE JUHIKOOLITUSELE, JUHTIDE SUPER-
VISIOONIGRUPPIDESSE VÕI KÜSIGE INDIVIDUAALSE NÕUSTAMISE VÕI JUHI COACHINGU
VÕIMALUST
Kõik küsimused on teretulnud tel.7 428 777; 7 428 778; [email protected]