1

19.oktoober, 2015Saku

Olulisemad kahjurid ja haigused köögiviljakultuuridel

ja nende tõrje

Katrin Jõgar

• talvitub munana taimejäänustel• vastsed ja valmikud imevad taimemahla• kahjustuskoht muutub kollaseks, kortsub, muutub viltjaks, heledad laigud võlvuvad kühmudena üles, taim kängub ningmuutub violetseks, korralikku kapsapead ei moodustu

• kahjustab erinevaid ristõielisi, esimesed kolooniad ilmuvad põlluservadele, ohustab just kuival soojal suvel• levitab viirushaigusi, mesikastel areneb nõgiseen• aastas palju põlvkondi (kuni 10)

Kapsa-tuhktäi (Brevicoryne brassica)

Kapsa ja kaalika kahjurid

19.10.2015 Saku

Lyle Buss

Kapsa-tuhktäi tõrje• Kõrrekoorimine, sügiskünd• Viljavaheldus• Ristõieliste umbrohtude tõrje kapsapõllul ja selle lähikonnas• Kapsataimede pidev jälgimine, eriti kiirelt levib kuival ja kuumal suvel • Tõrjekriteerium: kui põllu äärel leitakse ühe ruutmeetri kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega• Rohelise seebi lahus (lahustada 25-40 g pastat või 150 ml vedelat rohelist seepi 1 l vees), taimeleotised (nt. kõrvenõgese leotis vahekorras 1:5)

harilik kiilassilm

Joseph BergerJoseph Berger 19.10.2015 Saku

• talvitub valmikuna taimejäänustel• munetakse lehtedele või vartele ridadena• kahjustavad nii vastsed kui valmikud imedes taimemahla• tekivad heledad laigud, kahjustus ohtlik noorematele taimedele• rohkem kahjustatakse kapsast, redist, kaalikat, siirutab viirushaigusi, aastas üks põlvkondTõrjeTaimne tõmmis (n: küüslauguleotis 3-4 päeva tagant)• Ristõielised katta külvi või istutamise järel kohe kattelooriga või puistata

külviridadele puutuhka, vihma järel korrata tuha puistamist• Multšimine kord nädalas värskete papli, toominga või koirohu lehtedega

Harilik kapsalutikas (Eurydema oleraceum)

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/6eurole.htm

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/6eurole.htm

valmik

munad

19.10.2015 Saku

harilik maakirp (Ph. undulata)

kurmtriibuline maakirp(Ph. vittata)

• talvituvad noormardikatena taimejäänusteja mullatükkide all (põllu äärtes)

• noormardikad toituvad ristõielistelkultuurtaimedel

• munetakse mulda 1-3 cm sügavusele• vastsed toituvad kõdust ja juureosakestest• valmikud närivad lehtedessesälke ja lohke

• lehed koltuvad ja kuivavad• aastas 1 põlvkond• suurt kahju teevad mardikad

Maakirbud(Phyllotreta spp)

sinihelk maakirp(Ph. nigripes)

must maakirp(Ph. atra)

James Coupland

kahjustatud taimed

• Õigeaegne külv• Viljavaheldus• Mitte kasvatada kõrvuti ristõielisi kultuure• Ristõieliste umbrohtude hävitamine• Tõrjekriteerium taime kohta 1-3 mardikat ja5-10% taimedest asustatud

Tõrje

http://www7.inra.fr/hyppz/

19.10.2015 Saku

Naeri-lehevaablane (Athalia rosae)

• talvituvad viimase kasvujärgu ebaröövikuna mullas või kõdus• munetakse ristõieliste taimede lehtede alumisele küljele• kahjustavad vastsed (ebaröövikud) süües lehtedesse auke• kahjustus sarnaneb suu-kapsaliblika kahjustusega

• aastas 2 (vahel kolm) põlvkonda

Tõrje• kõrrekoorimine, sügiskünd• viljavaheldus• ristõieliste umbrohtude tõrje

ebaröövik toitumas

valmik toitumas

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

www.uniprot.org

19.10.2015 Saku

2

Kapsakoi (Plutella xylostella)

• talvitub nukuna taimejäätmetel• muneb lehe alumisele küljele (üksikult või

kogumikuna)• alguses vastne kaevandab lehe soontes

ja sammaskoes, hiljem lehtede alumisel küljel

• kahjustab kapsast, aga ka rapsi

• aastas 2 põlvkonda (vahel ka 3)• teise põlvkonna röövikud tungivad ka taime südamikku ja kapsapeade sisse, talirapsil kahjustavad noori kõtru

valmik

röövik

munad

nukk

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

www.lepiforum.de

www.lepiforum.de

19.10.2015 Saku

Kapsaöölane (Mamestra brassicae)

• talvitub nukuna mullas• muneb lehtede alaküljele• nooremad vastsed toituvad välimistel vanematel lehtedel• vanemad vastsed liiguvad kapsa sisemusse ja uuristavad käike kuni südamikuni välja

• aastas 1 põlvkond• mitmetoiduline, enamkahjustab kapsast, tomatit,aga ka dekoratiivtaimi(daaliad, krüsanteemid)

valmik

nukk

röövik

munad

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

www.lepidoptera.eu

Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae)

• talvitub nukuna varjatud kohtades• muneb lehtede alaküljele• toitutakse välimistel lehtedel, noortele lehtedele meelsasti ei minda ning kapsapeadesse ei tungita

• nukkub toidutaimel (I põlvkond) või varjatud kohas (II põlvkond)• aastas 2 põlvkonda (vahel ka osaline kolmas põlvkond)

munad

nukk

röövikud toitumashttp://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

19.10.2015 Saku

Väike-kapsaliblikas (Pieris rapae)

• talvitub nukuna rohurindes• muneb lehtede alaküljele• nooremad vastsed söövad lehtedesse mulke, vanemad liiguvad taime sisemusse• nukkub toidutaimel (I põlvkond),varjatud kohtades (II põlvkond)

• aastas 2 põlvkonda

röövik

munad

valmik

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

www.australiancritters.com

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

19.10.2015 Saku

Liblikalistest kapsakahjurite tõrje• Koristusjäätmete sissekünd

• Tuultele avatud kasvukoht, varajane istutus, tilli kasvatamine kapsaridades

• Liblikate asustust aitab vähendada segaviljelus (valge ristik ridade vahel)ja kapsataimede pritsimine taimsete tõmmistega (koi-, raud-, soolikarohi,rabarber, tomat) või botaanilise insektitsiidiga NeemAzal-T/S

• Lõks- ehk püüniskultuurid – meelepärasemad kultuurid-sordid servades

• Looduslikud vaenlased: parasitoidid (kapsaliblika-juulukas jt), röövtoidulised (sirelased, kiilassilmad jt), bakter-, seen- javiirushaigused, jt.

• Tõrjekriteerium:* Kapsakoi ja kapsaleedik - kui ühel taimel on 5 ja 25% taimedest on asustatud* Kapsaöölane - kui ühel taimel on 1-2 röövikut ja 25% taimedest on asustatud* Suur- ja väike-kapsaliblikas - kui ühel taimel on 5 röövikut ja 25% taimedest

on asustatud

kapsaliblika-juulukas tume-pehmekoor

ehmes-pehmekoor Looduslikud vaenlased

harilik

kiilassilm

19.10.2015 Saku

Kapsakärbes (Delia radicum)Kaalikakärbes (D. floralis)

• talvituvad nukuna mullas

• kärbeste munemine algab mai lõpul• munevad mulda, juurekaela lähedusse• kahjustavad valdavalt ristõielisi taimi• vastsed kahjustavad algul narmasjuuri, hiljemtungivad peajuurde, mõnikord ka varde

• taimed ei saa mullast vett ja toitaineid• kapsakärbsel aastas 2 põlvkonda, suuremat kahju teevad 1 põlvkonna vaglad

• kaalikakärbsel aastas 1 põlvkondhttp://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

• Viljavaheldus• Mullaharimine (aitab vaklade nõrga kahjustuse korral) • Vihmutamine• Katteloor (vahetult istutusjärgselt paigaldatud ja kahjurite lendluse ajal -mai teine pool juuni algus - taimedel hoitud katteloor)• Multšimine

Tõrje

19.10.2015 Saku

3

Ristõieliste tõusmepõletik(Olpidium brassicae, Pythium spp., Rhizoctonia spp, Phoma lingam)

• Juurekael ja varre alus tumenenud ja nöördunud

• Taimed närbuvad ja kukuvad ümber, hiljem kuivavad

• Haigele juurekaelale tekib seenekirme

• Kahjustused esinevad paljudel ristõielistel. Seened levivad saastunud mullaga.

• Nõrgalt kahjustatud taimed, mis ei hukku, jäävad kiduraiks ja sageli viljatuiks

• Seemneistikud surevad säilitamisel

Tõrje:

• Haigustekitaja vaba külvimuld

• Õige külvisügavus

• Kasta kaaliumpermanganaadi lahusega

Kapsa- ja kaalikahaigused

www.agroatlas.ru

www.agroatlas.ru

19.10.2015 Saku

Märgmädanik (Erwinia carotovora ssp. atroseptica)

• Märg baktermädanik liigub juure kaudu kapsapeasse ja mädandab pealmised lehed, hiljem kogu pea

• Nakkusallikaks on maha jäänud kapsajuured ning haigust levitavad putukad

• Sage niisketel suvedel• Säilib kapsapeades, nakatunud taimejäänustel ja

kapsajuurikates mullas kuni 3 aastat Tõrje

• Koristusjäätmete eemaldamine• Viljavaheldus• Puhtad ja kuivad hoidlad

http://www.avrdc.org/LC/cabbage/softrot.html 19.10.2015 Saku

Ristõieliste kuivlaiksus (Alternaria brassicae)

• Lehtedele ilmuvad mustad ja hallid, sageli kontsentriliste ringidega ümmargused laigud

• Vanema nakkusega laigud kuivavad, pragunevad ja langevad välja ja lehtedesse tekivad augud

Tõrje• Viljavaheldus• Kvaliteetne haigusvaba seeme• Nakatunud taimede eemaldamine• Ristõieliste umbrohtude tõrje

ag.umass.edu

commons.wikimedia.org

commons.wikimedia.org19.10.2015 Saku

• Nakkus toimub õitsemise ajal• Kahjustatud varreosa kattub tiheda, jämedatest seeneniitidest koosneva kirmega, mis on algul valge, hiljem muutub mustaks• 3...15 mm pikkused sklerootsiumid moodustuvad varre sees, mis koristamisel satuvad mulda• Nakatumist soodustavad: kõrge õhutemperatuur ja vahelduv niiskus• Nakatunud taimeosad ei tooda eoseid, seega ainus nakatumise viis on otsene kontakt taimede vahel

Tõrje: • Viljavaheldus, rist- ja liblikõielisi mitte kasvatada järgneva

5–6 aasta jooksul• Nakatunud saaki ei tohi kasutada

külvisena

Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum)

19.10.2015 Saku

Kapsanuuter (Plasmodiophora brassicae)

• Juurestik on moondunud, pahad segavad ainevahetust

• Taimed närtsivad kergemini ning suure kahjustuse korral kõtru ei moodustu

• Haigustekitaja säilib mullas kuni 8 aastat

• Esineb rohkem happelistel ja liigniisketel muldadel

• Kahjustab kõiki ristõielisi taimi

E.Runno-Paursonag.umass.edu

19.10.2015 Saku

Kapsanuutri tõrjeHaiguse levikut soodustab:• Happeline mullareaktsioon (pH alla 6,0)

• Taimedele omastatava väävli ning mikroelementide (boor, tsink,jood jt.) vähesus mullas

• Mulla liigniiskus

Tõrje:

• Viljavaheldus

• Nuutrikindlad sordid

• Muldade lupjamine

• Niiskusrežiimi reguleerimine

• Ristõieliste umbrohtude tõrje

• Koristusjäätmete hävitamine sügiskünniga

19.10.2015 Saku

4

Porgandi-lehekirp (Trioza viridula)

munadvalmik

• talvitub valmikutena okaspuudel• muneb juunis sarikaliste leheservadele• vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla (lehed kipruvad)• kahjustuse tulemusena juurikal palju narmasjuuri, vili maitsetu• aastas 1 põlvkond

kahjustus

Porgandikahjurid

• hoiduda porgandipõllu rajamisest okaspuude ligidusse• tuultele avatud kasvukoht • varane või hiline külv• katteloor (enne tärkamist ja eemaldada osade kaupa)

Tõrje

Trioza_viridula2.jpgcoleop123.narod.ru

vastne

19.10.2015 Saku

Porgandikärbes (Psila rosae)

nukud

• talvitub nukuna mullas • lendleb võilillede õitsemise ajal• muneb juunis tõusmete lähedale mullatükkide vahele varjulistesse kohtadesse (eelistades kergemaid muldi)• vastsed uuristavad porgandi peajuures käike• kahjustuse kohalt porgand mõru ja rikneb, pealsed violetjad• aastas 2 põlvkonda

vastne

valmik

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/ 19.10.2015 Saku

• porgandipõllu rajamine tuultele avatud kohta• õige külviaeg – varased sordid varakult (aprillis) ja säilitussordid peale lendlust (juuni keskel)• hõre külv; harvendamine esimeste pärislehtede faasis ja selle järel mullata • segakultuur – porgandi read vaheldumisi aedoaga• katteloor (kohe peale külvi)

Porgandikärbse tõrje

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/ 19.10.2015 Saku

Kuivlaiksus (Alternaria dauci)• Lehtedel ja leherootsudel on väiksed pruunid laigud, mis

lehel on sageli ümbritsetud hajusa kollasega. Laikude suurenedes ja rohkenedes tõmbub kogu lehestik krimpsu ja sureb, taim saab põlenud välimuse.

• Jätkuva märja ja niiske ilma korral võib lehestik täielikult hävida.

• Haigusetekita talvitub seemnetel, taimejäänustel ja mitmeaastastel umbrohtudel ning on eluvõimeline 2 aastat

Tõrje • Haiguskindlamad sordid• Koristusjäätmed künda

sügavalt sisse

Porgandihaigused

www.metos.at

19.10.2015 Saku

Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum)• Nakatumine toimub põllul või säilitamise käigus• Algselt on tumedad lohud porgandi pinnal• Hiljem areneb valge kohev seeneniidistik, millel moodustuvad

mustad sklerootsiumid• Tõsine säilitushaigus• Levib hoidlas edasi• Nakatab ka peakapsast,

punapeeti, ristõielisi kultuure

Tõrje:

• Külvikord• Õhutatud säilitusruumid • Mulla liigniiskuse vältimine• Saastunud materjal kokku kogumine, taimejäänuste sügavale

matmine

http://www.gov.mb.ca/agriculture/crops/horticulture/report/07-09-28/07-09-28carrotsclerotinia.jpg

19.10.2015 Saku

Porgandi-mustmädanik (Alternaria radicina• Tekitab tõusmepõletikku või ebakorrapäraseid pruune laike

lehtedel

• Porgandid nakatuvad koristamise käigus, tekivad hallid sissevajunud kuivad laigud

• Nakatunud kude on must

• Haigus areneb hoidlas edasi,

• Haigustekitaja säilib seemnetel,

taimedel, mullas

Tõrje:• Viljavaheldus (6-8 aastat)• Vigastuste vältimine koristamisel• Taimejäänuste koristamine ja hävitamine• Seemneporgandite hoolikas valik• Hoidlate ja säilitustaara desinfitseerimine

http://www.padil.gov.au/img.aspx?id=3216&s=s

http://mtvernon.wsu.edu/path_team/Disease%20Gallery/dg67L.jpg

19.10.2015 Saku

5

Peedikärbes (Pegomyia betae)

nukud

valmik

Peedikahjurid

• talvituvad nukuna mullas• kahjustust soodustab umbrohtumus – kahjurtoitub eriti maltsadel

• kärbsed munevad juunis peedi tõusmetele või pärislehtede alumisele küljele

• vastsed kaevandavad lehes• teine põlvkond areneb augustis

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

munad

Tõrje:• Viljavaheldus• Varane külv• Mullaharimine talvituvate nukkude hävitamiseks• Umbrohtude, eeskätt maltsade hävitamine

kahjustus

19.10.2015 Saku

• pikiliku saleda kehaga• munetakse maist juulini 2-6 cm sügavusele mulda

• valmikud kahjustavad taimede lehti ja õisi, vastsed kahjustavad taimede maa-aluseid osi • mitmetoidulised• põlvkonna arenguks kulub kuni 6 aastat

Naksurlased(Elateridae)

Tume viljanaksur (Agriotes obscurus)

Triibuline viljanaksur(A. lineatus)

• kahjustus tugevam happelistel muldadel• kuivas pinnases tungivad vastsed sügavamale ja niiskes jäävad pindmisesse kihti

• eelistavad toitumiskohtadena heina - ja karjamaid

Tõrje

• Muldade lupjamine• Viljavaheldus

vastne

19.10.2015 Saku

Tuunjas

raisamardikas(Aclypea opaca)

Peedi-raisamardikas (Silpha obscura)

Must raisamardikas (Aclypea undata)

vastne

Raisamardikad• Talvituvad valmikuna kivide, mulla või kulu all

• Munetakse mais-juunis mulda

• Valmikud ja vastsed kahjustavad öösiti lehti(vastsed-mulgud; valmikud-sälgud käärud lehe servades)

• Nukkuvad mullas, aastas 1 põlvkond

Tõrje• sügiskünd talvituvate mardikate hävitamiseks• viljavaheldus, umbrohtude tõrje

kahjustus

Kahjurile on soodne soe ja kuiv kevad, kerge muld, tuulevarjuline koht ja umbrohtude rohkus

19.10.2015 Saku

Peedihaigused

Hariliku kärna tõrje

Harilik kärn (Streptomyces scabies)• Haigustekitaja on mullas elav bakter, mis võib mulla elada ka ilma

peremeestaimeta; nakatab peeti 5-7 nädalat pärast külvi

• Juurviljade koor on pruun ja kestendav, sageli on laigud kaetud kärnakeste ja lõhedega või esineb kogu juurikat ümbritsev sügavale lõhenenud ja kestendav vöönd. Haiged juurviljad on väiksemad ja kõva konsistentsiga

• Nakatumist soodustavad suur mullaniiskus külmal suvel või mulla kuivus kuumal suvel, mehhaanilised vigastused ja aluseline muld (pH 7,5-8,0)

• Eelviljana vältida kartulit ja peeti

• Võimalusel kasta 7 nädala vältel pärast külvi

• Mulla aluselist reaktsiooni vähendada (kompost)

• Hoiduda mehhaanilistest vigastustest ja kahjurite kahjustustest

19.10.2015 Saku

Tõrje

Peedi-lehetähnilisus (Cercospora beticola)

• Seenhaigus talvitub taimejäänustel mullas (eluvõimeline 2 aastat), samuti seemnetel

• Kahjustab peete, spinatit, tatart, umbrohtudest valget hanemaltsa, kirburohtu jt.

• Välimistel lehtedel on ümmargused, keskelt helepruunid, punakaspruuni äärisega laigud, hiljem suurenevad ja lehed kuivavad

• Haigus areneb intensiivselt sooja ja niiske ilmaga

• Viljavaheldus• Taimejäänuste koristamine ja hävitamine

19.10.2015 Saku

Sibulakärbes (Delia antiqua)

• talvitub nukuna mullas• munad paigutatakse sibulalehtede vahele või mullale sibulataimede lähedusse• kahjustavad vastsed, kes poevad sibulasoomustevahele kanna alt või sibula tipus närides

lehtedesse mulke• sibulad mädanevad, lehed kolletuvad, taimed hävivad• aastas 2 põlvkonda

valmik

munad vaglad

Sibulakahjurid

kahjustus

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

19.10.2015 Saku

6

Sibulasirelane (Eumerus strigatus)

• talvitub vastsena kahjustatudsibulas või mullas

• nukkuvad kevadel• kärbes muneb sibula välimiste soomuste vahele või sibula lähedusse mulda• eelistavad munemiseks teiste kahjurite võihaiguste poolt vigastatud taimi

• vastsed kahjustavad sibulaid• taimed närtsivad, kuivavad ja hukkuvad• kahjustab ka sibullilli, küüslauku, porgandit, peeti, kaalikat• aastas 2 põlvkonda

www.insektenbox.de

19.10.2015 Saku

Sibulakärbse ja sibulasirelase tõrje

• korralik sügisene mullaharimine talvituvate nukkude hävitamiseks• varajane külv• multšimine (lehtpuu saepuru, kuival aastal murumultš) • peenra katmine kattelooriga kui mullas ei ole enne kahjurit olnud

19.10.2015 Saku

Sibulakoi (Acrolepia assectella)

röövik

muna

nukk

• talvitub nukuna umbrohtudel, sibulalehtedel jm.• munad paigutatakse sibula juurekaelale,sibulalehtede vahele või õisikuteljele

• vastsed (röövikud) teevad lehtedesse kitsaid kaevandkäike, pealmine epidermis jääb terveks. Vigastatakse sageli keskmist lehte, mis kolletub ja kuivab• pidurdub taime kasv ja sibulapealsed arenevadebanormaalselt

• suurem kahju tuulte eest varjatud aedades

• aastas 2 põlvkonda

Tõrje• Koristusjäätmete hävitamine ja mullaharimine• Katteloor• Viljavaheldus, umbrohutõrje, tuultele avatud kasvukoht• Korduv pritsimine (5-6 päeva järel) koirohu-, paiselehe-või võililleleotisega (liblika munemise ajal)

valmik

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/ 19.10.2015 Saku

Sibulaingerjas (Ditylenchus allii)• Sibulaingerjas on niitjas läbipaistev “ussike”

• Ingerja elutegevuse tagajärjel hakkavad sibula koed lagunema.Maapealse osa kasv kängub, lehed muutuvad ebanormaalselt kõveraks,kolletuvad. Tõusmefaasis võib taim hävineda. Sibul pehmeneb, lõheneb,soomused eemalduvad üksteisest. Säilitamisel sellised sibulad kuivavadja hävivad

• Kahjustab ka küüslauku ja teisi liilialisi. Võib kahjustada veel peterselli,tomatit, kurki, umbrohtudest tarna

• Ingerjale on soodsad niisked ja vihmased ilmad.Kuivas ja kuumas püsib eluvõimelisena 2-3 aastat, elades nii taimejäänustel, ladudes, et siis soodsamasse keskkonda sattudes uuesti paljuneda

Sibulaingerja tõrje

• Külvikord (3-4 aastat vahet)

• Haiged taimed hävitada

• Enne mahapanekut sibulaid leotada 30 minutit +45 ºC vees(hoida veetemperatuuri!), pärast jahutada külmas vees 10 minutitja tahendada

19.10.2015 Saku

• Seenhaigus säilib haigetes sibulates, sibulajäätmetel ja mullas, vähem seemnetel

• Sibulate lehed langevad longu, kattuvad halli koheva kirmega ja hävivad. Välised soomused kortsuvad, haigestunud sibulate kude muutub vesiseks

• Sibulate nakatumist soodustavad: märg ja raske muld, niiske ja jahe kasvuperiood, väetamine värske sõnnikuga

•

Sibula-hahkhallitus (Botrytis allii)

Tõrje

• Viljavaheldus (3-4 aastat vahet); haigusvaba istutusmaterjal• Kergem, mõõdukalt niiske tuultele avatud kasvukoht• Võimalikult varane mahapanek• Taimejäätmete hävitamine

Sibul võib nakatuda hahkhallitusse koristamise ajalvõi kuivatamise algul kui: * koristatakse niiske ilmaga* koristatakse valmimata sibulaid* pealsed lõigatakse enneaegselt või liiga madalalt

19.10.2015 Saku

• Seen talvitub mütseelina sibulates,

• põhjustamata nende mädanemist

• Nakkuse algstaadiumis ei erine haige taim väliselt

tervetest; haigustunnused ilmuvad umbes 3-4

nädalat pärast istutamist

• Niiske ilmaga võib neil täheldada lillakat kirmet.

• Kuiva ilmaga avaldub haigus valgete laikudena lehtedel.

• Nakatatud pealsed närtsivad, kuivavad või hakkavad mädanema

Sibula-ebajahukaste (Peronospora destructor)

Tõrje• Õigeaegne koristamine ja kuivatamine vastavalt

suurusele 8-24 tundi 40-43ºC juures.• Rajada seemneistikute põllud eemale teistest

sibulaistandikest ja võimalikult avatud kasvukohale.

www.ipmimages.org

www.idiaf.gov.do

19.10.2015 Saku

7

Herne-lehetäi (Acyrthosiphon pisum)

• Talvitub munana kõrrejäänustel ja mitmeaastastel liblikõielistel

• Kahjustab liblikõielisi, eelistades hernest

• Nii vastsed kui valmikud imevad taimemahla,taimede kasv kängub, lehed ja noored võrsed keerduvadja kuivavad, kaunad ebanormaalsed

• Aastas mitu põlvkonda

Herne-lehetäi tõrje

• Hernepõldude paigutamine võimalikult kaugele mitmeaastaste liblikõieliste põldudest

• Varajane külv

• Kiire algarenguga sortide kasvatamine

• Esimeste täikolooniate ilmumisel pritsida NeemAzal-T/S või küüslaugu-, raudrohu- ja soolikarohuleotisega

Liblikõieliste kahjurid

19.10.2015 Saku

Lehetäidest toituvad paljud kasulikud putukad:

Lehetäidest toituvad paljud teised putukad, näiteks lepatriinud, sirelased, pahksääsed, lehetäivamplased jpt.

sirelane ja

sirelase vastne

lepatriinu ja

lepatriinu vastne

pahksääsk ja pahksääse vastne

lehetäivamplane

19.10.2015 Saku

kartulimardikas

seitsetäpp-lepatriinu

nukk

vastsed

vastsed

Lepatriinu nukud sarnanevad kartulimardika vastsetega!!!

19.10.2015 Saku

Herne-teramardikas (Bruchus pisorum)

• Talvitub noormardikana teras, harva põllul

• Noormardikad toituvad kevadel umbrohtudel jamunevad ühele õiealgmele 30-40 muna

• Tõugud tungivad kauna ja toituvad teradest(ühes teras üks tõuk)

• Nukkuvad teras, kus kooruvad noormardikad,kes talvituvad samas teras

• Aastas 1 põlvkond

Herne-teramardika tõrje

• Terasid kuumutada 55˚C juures 15 minutit

19.10.2015 Saku

Hernekärsakad (Sitona spp.)• Talvitub noormardikana mullas

• Muneb liblikõieliste taimede alumistele lehtedelevõi mullale (üksikult)

• Vastsed (tõugud) toituvad kaunviljade juuremügaratel,nukkuvad ja noormardikad talvituvad

• Kärsakad närivad äsja tärganud liblikõieliste taimedelehti, taimede areng võib pidurduda

• Aastas 1 põlvkond

Tõrje

• Sügiskünd

• Võimalikult varane külv

• Vältida mitmeaastaste liblikõieliste põldude lähedust hernepõldudele

• Väikeaias peletatakse puutuhaga Raputatakse peenrale herne tärkamise ajal ja korratakse 3-4 päeva pärast

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

19.10.2015 Saku

Hernemähkur (Laspeyresia nigricana)

munad

• Talvitub mullas röövikuna kookonis

• Liblikad lendlevad herneste õitsemise ajal

• Munad munetakse taime ülemistele lehtedele,õievarrele ja kauna algmetele (üksikult)

• Munast koorunud röövikud närivad end kauna sisse jaedasine areng kulgeb seal, lõpuks laskuvad alla mulda

• Aastas 1 põlvkond

Tõrje

• Mullaharimine

• Varajane külv, tuultele avatud kasvukoht

• Õitsemise lõpul pritsida mõne taimeleotisega (raudrohi, paiseleht jt.) või NeemAzal-T/S-ga

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/

19.10.2015 Saku

8

Mustjas aiaöölane (Mamestra persicariae)Herneöölane (Mamestra pisi)Köögiviljaöölane (Mamestra oleracea)

• Talvituvad nukuna mullas• Liblikad lendlevad kevadel ja suvel• Munad munetakse lehtede alumiseleküljele hõredalt ühe kihina (kuni 400 muna)

• Kahjustavad vastsed (röövikud) närideslehtedesse mulke

• Mitmetoidulised• Aastas 1-2 põlvkondaTõrje: sama mis teistel liblikatest kahjuritel

19.10.2015 Saku

Liblikõieliste haigused

� Kahjustab hernest, põlduba jt. liblikõielisi taimi

� Haigustekitaja seen säilib seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel kuni 1 aasta. Seemnete valmimiselon haiguse levik massiline

� Herne lehtedel, vartel, kauntel ja seemnetel tekivad ümmargused või piklikud, algul pruunid, hiljem keskelt heledad kollakashallid, tumepruuni äärisega laigud. Vartel pruunid laigud ja triibud, mis sõlmevahedes ja varre allosas moodustavad haavandeid

� Põldoal on laigud pruunid või roostepruunid, punaka äärisega, kontsentriliste ringidega

� Nakkus on ohtlik just tõusmejärgus, kus haigus võib üle minna varrelt kasvukuhikule ja põhjustada taime hukkumist

Laikpõletik (Ascochyta pisi spp. jt)

Tõrje

• Õige külviaeg ja külvisügavus• Viljavaheldus (4 aastat vahet)

• Haigusvaba seeme 19.10.2015 Saku

• Haigustekitaja seen säilib aastaid taimejäänustel mullas või seemnetel, haigus levib kiiresti niiskete ilmade korral

• Lehtede pealmisel pinnal on 1 mm kuni mõne cm suurused kahvatukollased läbipaistavad, hiljem pruunikad laialivalguva äärisega laigud. Lehtede alumisel küljel laikude kohal hallvioletjas kirme

• Hilise nakkuse korral haigestuvad üksikud lehed, mis kuivavad. Seemneid ei moodustu või on nad kõlujad, pruunikad ja kibedad. Haigestunud taimed on kääbusjad ja ei õitse

• Nakatumiseks on soodustav suur õhuniiskus ja temperatuur 15 – 20 C.

Herne-ebajahukaste (Peronospora viciae f. sp. pisi)

Tõrje

• Viljavaheldus (3 aasta vahet)

19.10.2015 Saku

• Haigustekitaja seen talvitub taimejäänustel, kuid võib üle kanduda ka haige seemnega. Haiguse arengut soodustab soe kuiv ilmastik, taime turgori langus ja hiline külv

• Varase külvi korral jõuab hernes enne haiguse massilist levikut vähem vastuvõtlikku faasi

• Suve teisel poolel tekivad herne lehtedele, hiljem vartele ja viljadele valged jahuse korraga kaetud laigud, mis hiljem tumenevad. Seemned võivad muutuda hallikaspruuniks. Saak ja selle kvaliteet alanevad

Herne-jahukaste (Erysiphe pisi)

Tõrje

• Hernes külvata vara ja mitte liiga tihedalt• Kasvatada haigusele vähemvastuvõtlikke sorte• Põuasel ajal kasta•Koristusjäätmed sügiskünniga mulda viia või põletada•50 g rohelise seebi pastat ja 40 g kaltsineeritud e pesusoodat 10 l vees või 20 ml vedelat rohelist seepi ja 5 g pesusoodat 1 l vees.

19.10.2015 Saku

• Haigustekitaja talvitub mullas olevatel taimejäänustel

seeneniidistiku, seenemügarate või seemnetele kleepunud lülieostena

• Kasvuperioodil levib lülieoste ja seeneniidistiku tükikestega putukate, tuule ja veepiiskade abil

• Haigus areneb optimaalselt temperatuuril 15-18C.

• Haigus ilmneb meil alates juulist

• Haigestumist vähendavad suuremad reavahed taimede vahel (taimik kuivab kiiresti)

• Kaunade arv väheneb ka nõrgal nakatumisel

Põldoa-sokolaadilaiksus (Botrytis fabae)

Tõrje

• Haiguskindlate sortide kasvatamine• Õigeaegne külv • Viljavaheldus (4 aastat vahet)• Haigusvaba seeme

• Nakatudes tõusmejärgus, taim hukkub

• Vanemate taimede lehtedel on algul väikesed vesised või õlijad täpid.

• Haiguse süvenedes ilmuvad klorootilised laigud, mis hiljem keskelt pruunistuvad ja kuivavad.

• Kaunadel on laigud algul väikesed ja vesised, hiljem suurenevad ja vajuvad veidi sisse

Aedoa-bakterpõletik (Xanthomonas phaseoli)

Tõrje

• Haigusvaba seemne kasutamine.• Viljavaheldus ja optimaalsel ajal külvamine• Tugevasti nakatunud taimede kõrvaldamine ja

hävitamine

http://utahpests.usu.edu/uppdl/images/uploads/Claudia%20Images/X-campestris2-pv-phaseoli.jpg 19.10.2015 Saku

9

• Punase kedriklesta talvituvad viljastatudemaslestad taimejäänustel ja mullas

• Munevad lehtede alumisele küljele

• Toituvad lehtedel imedes taimemahla

• Kahjustavad nii vastsed kui valmikud

• Kahjustuse tagajärjel muutuvad lehedhõbedaseks, hiljem kuivavad

• Punase kedriklesta koloonia on kaetud võrgendiga, eelistavad sooja ja kuiva ning liiguvad vanematelt lehtedelt noorematele•Maasikalestad ei tooda võrgendit ja eelistavad niiskust ning liiguvad noorematelt lehtedelt vanematele

• Katmikalal arenevad aastaringselt(uus põlvkond ~ 20 päevaga)

Punane kedriklest

(Tetranychus urticae)

Lestad

Katmikkultuuride kahjurid

Maasikalest

(Tarsonemus pallidus)

19.10.2015 Saku

• Pritsida soolikarohu, küüslaugu, kõrvenõgese või koirohutõmmisega

• Terve paljundusmaterjal

• Palavate päiksepaisteliste ilmadega suurendada kasvuhoonesõhuniiskust (75-80%) ja intensiivselt ventileerida (punane kedriklest)

• Looduslik vaenlane - röövlest (20 - 30 isendit m2 kohta)• Tugeva juurelesta kahjustuse korral sibulad hävitada

Lestade tõrje

röövlest punast

kedriklesta söömas

punase kedriklesta munad

punase

kedriklesta valmikud

19.10.2015 Saku

• Valmikud kollaka keha ja valgete tiibadega

• Vastsed kahvaturohelised ja muutuvadliikumatuks peale esimest kestumist

• Munevad lehe alumisele küljele (10-20 muna)eelistades noori lehti

• Imevad taimede lehti, lehele tekivad kollasedlaigud ja need känguvad ning varisevad

• Lehtedele eritatakse mesikastet,kus hakkavad arenema saprofüütseened

• Aastas mitu põlvkonda (8-12)

• Paljunemist soosib kuiv õhk ja kõrge temperatuur

• Kahjustab katmikalal erinevaid kultuure(tomat, kurk, paprika, lilled jt.)

Kasvuhoonekarilane (Trialeurodes vaporariorum)

• Looduslik vaenlane –parasitoid enkarsia(10 isendit 1m2)

• Kollane liimipüünis• Pritsida soolikarohu,koirohu, har. raudrohuvõi papli tõmmisega

• NeemAzal-T/S

Tõrje

Encarsia formosa 19.10.2015 Saku

Kasvuhoonekarilane (Trialeurodes vaporariorum)

1- 1,5 mm

munad

valmikud ja vastsedkasvuhoonekarilase kahjustus

pupaarium

19.10.2015 Saku

Ripslased

• Valmikud helekollaka kuni pruunika saledapoolikujulise kehaga

• Vastsed valmiku sarnased, ainult ilma tiibadeta

• Munevad lehekudedesse või õielehtedevahele (10-20 muna), munad valged janeerukujulised

• Imevad taimede lehti, õisi ja varsi

• Õiepungad ei avane, võrsed deformeeruvad,lehtedel hõbedased laigud

• Talvituvad valmiku või vastsestaadiumismullapinna ülemises kihis, kasvuhooneripslanetalvitub munadena igihaljaste taimede lehtedes

• Kasvuhoones areneb aastaringselt

Tubakaripslane (Thrips tabaci)

Kasvuhoone ripslane(Heliothrips haemorrhoidalis)

Kalifornia ripslane (Frankiniella occidentalis)

19.10.2015 Saku

Ripslased• Kahjustab katmikalal erinevaid kultuure(lilled, kurk, tomat)

• Paljunemist soodustab kuiv õhk ja kõrgetemperatuur (22°C)

• Sinine liimipüünis

• Alandada temperatuuri (16-18°C) jasuurendada õhuniiskust

• Pritsida soolikarohu, küüslaugu,kõrvenõgese või hariliku männi tõmmisega

• Botaaniline insektitsiid NeemAzal-T/S

• Looduslik vaenlane - röövlutikas

kahjustus

Tõrje

röövlutikas

19.10.2015 Saku

10

Lehetäilased (Aphididae)Tiklid

• Talvituvad munana

• Nii vastsed kui valmikud imevad lehtedestmahla – lehtedele tekivad heledad laigud,võrsed väänduvad

• Siirutavad viirushaigusi

• Suhkrurikkal jäägil e. mesinestelarenevad saprofüütseened ja taimedkattuvad tahmase kihiga

• Kasvuhoones ühe põlvkonna areng ~ 10 päeva

• Aastas mitu põlvkonda

19.10.2015 Saku

Katmikkultuuride haigused

Hahkhallitus (Botrytis cinerea)

• Nakatatud vartel, võrsetel ja lehtedel tekib helehallituskord, mis tuulega hakkab tolmama

• Haigestunud vartega taimed hävivad lõpuks• Viljadel arenevad kahvatu- või tumerohelised

rõngad ja hallikad laigud

Haigestumist soodustavad: • kõrge õhuniiskus ja samaaegne temperatuuri

langus (16-18ºC-ni)• taimede tihe seis, vähene õhu liikumine ja

valgusepuudus• mulla liiga happeline reaktsioon • lämmastikuliig

Tomatihaigused

19.10.2015 Saku

Hahkhallituse tõrje

• Haigestunud taimeosade kohene eemaldamine, vältides seejuures eoste lendumist

• Vältida taimede tihedat istutust ja lämmastikuga üle väetamist• Kasvuhoone õhustamisega õhuniiskuse alandamine 60-70%-ni

Kasvuhoone põhjalik desinfitseerimine saagi lõppedes

19.10.2015 Saku

Tomati-pruunmädanik, tomati-lehemädanik(Phytophtora infestans)• Lehtedele tekivad hallikasrohelised laigud või pärast kastet kasvavad lehe alumisel poolel õhulõhedest välja eoskandjad, moodustades õrna valge kirme • Viljadel on mitmesuguse kujuga, kuid ebamäärase piirdega laigud • Kude on laikude kohal sisse vajunud, kuid kõva, viljaliha pruunistub ja muutub toiduks kõlbmatuks (pruunmädanik)

Tõrje:• Haiguse kartulilt ülekandumise vältimiseks olgu kartulipõllud võimalikult kaugel tomatist. • Taimejäänused hävitada. • Viljade nakkusohu korral põhilise osa tomatite korjamine järelvalmimiseks.

19.10.2015 Saku

Tomati-ruugehallitus (Fulvia fulva)

• Alates õitsemisest on lehtedel ümmargused või ebakorrapärased rohekaskollased laigud • Lehe alumisel küljel on eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme. • Lehtede assimilatsioonipind väheneb, saak kahaneb. 25-35 %

lehtede tugeval haigestumisel langeb saak 30-50 %. • Haigusetekitaja talvitub taimejäänustel ja katmikala sisepindadel kuni

10 kuud • Haigestumist soodustab õiekobarate moodustumise perioodil suure

õhuniiskus ja 20-22 ºC ööpäevane keskmine temperatuur

19.10.2015 Saku

Tomati-ruugehallituse tõrje

• Kasvatada haiguskindlamaid sorte (ETKI sortidest Mato, Vilja, Erk, Malle jt.). • Vähendada õhuniiskust ja õhutada kasvuhoonet. • Kasta vaid hommikupoolsel päeval, vältides lehestiku märjaks

jäämist öötundideks. • Esimeste haigestunud lehtede kõrvaldamine ja hävitamine.• Kasvuhoone desinfitseerimine saagikoristuse lõpul ja enne

taimede istutamist.

19.10.2015 Saku

11

Kuivlaiksus (Alternaria solani)• Taime alumistel lehtedel tekivad kuni 7 mm suurused

ümarad pruunid kontsentrilised laigud, mis hiljem ilmuvad ka ülemistele lehtedele.

• Laigud suurenevad ja liituvad, haarates lühikese ajaga peaaegu kogu lehepinna.

• Viljadel avaldub kuivlaiksus kergelt sissevajunud ümarate tumedate laikudena, mis on kaetud musta tiheda kirmega.

19.10.2015 Saku

Kuivlaiksuse tõrje

• Esimeste haigestunud lehtede kõrvaldamine ja hävitamine. • Taimejäänuste koristamine ja hävitamine. • Kasvuhoone sisemuse ja kasutatud toestusmaterjali

desinfitseerimine.

Haiguse arenemiseks on soodne niiske ja soe ilmastik, sel juhul levib hästi kiiresti

19.10.2015 Saku

Kurgi-jahukaste (Erysiphe cichoracearum, Podosphaera fuligena)• Jahuse kirmega laigud lehtedel on esialgu

väikesed ja ainult lehe peamisel pinnal, hiljem valguvad laigud kokku ning neid esineb ka alumisel küljel.

• Jahust kirmet esineb ka vartel ja leherootsudel. Lehepind muutub ebaühtlaseks ja taime veekulu suureneb.

• Nakatatud taimeosad närbuvad • Haigustekitajad talvituvad taimejäänustel

ja haigusest nakatatud umbrohtudel

Kurgi ja teiste kõrvitsaliste haigused

Levikut soodustavad: püsiv kaste, kuum kuiv ilm või jahe sombune ilm Tõrje•Jahukastekindlate sortide kasvatamine

19.10.2015 Saku

Kurgi-bakterpõletik (Pseudomonas syringae)

23.09.2015 Võru

� Lehtedel hallikasrohelised leheroodudega piiratud laigud, mille alaküljele tekivad niisketes tingimustes kollakad hägused limatilgad

� Tilga kuivades kahjustuskoht tumeneb ja langeb välja� Vartel ja leheroodudel haavandid� Viljadel väikesed 2-3 mm suurused ümmargused vesised

laigud Haigus levib: • mulla ja taimejäätmete kaudu• veepiiskade ja tuule abil• kandub edasi hooldamisel ja putukatega • levib kahjustatud viljadest pärit semnetega

Tõrje:� Seemne külvieelne puhtimine� Haigete taimejäätmete põletamine� Resistentsete sortide kasvatamine� Viljavaheldus kõrvitsaliste

kasvatamisel kolm aastat

Kurgi-ebajahukaste (Pseudoperonospora cubensis)

• Laigud on kollakasrohelised õlise ilmega• Lehe alumisele küljele tekib õrn hallikasvioletne kirme seeneeoskandjatest ja eostest

• Hiljem laigud laienevad muutuvad pruuniks ning kuivavad • On võimalik, et kogu lehestik hävib 8-10 päevaga

Tõrje • Kolletuvate ja haigete taimeosade kõrvaldamine

ja hävitamine.• Mõõdukas kastmine ja haiguse ilmnemisel

lehtede märgamise vältimine• Kasvuhoone õhustamisega liigse õhuniiskuse

eemaldamine • Pärast saagi koristamist kasvuhoone

desinfitseerimine ja avamaal viljavaheldus (kurk samas kohas 4-5 aasta möödumisel)

19.10.2015 Saku

Kurgi-kuivlaiksus (Alternaria cucumerina) • Haiguslaigud arenevad ainult lehtedel. • Esialgu on laigud väikesed, ümmargused, üksikult• Hiljem arvukalt, pruunid või hallikaspruunid, ümmargused või

ebakorrapärased, kontsentriliste ringidega, keskelt pisut heledamad

• Haiguse arenguks on optimaalne 25-28º C ja õhuniiskus üle 85 %.• Haiguse arengut soodustab temperatuuri järsk kõikumine ja tilkvesi

katmikala kilekatte sisepindadel või avamaal tugev kaste lehtedel.

Tõrje• Kasvuhoone korralik õhustamine• Üksikute haigestunud lehtede

kõrvaldamine ja hävitamine19.10.2015 Saku

12

Liimipüünised (värvuspüünised)� Kollased liimpüünised:

väljapüügiks kui ka monitooringukslehetäid, lehekirbud, öölased, porgandikärbes, kasvuhoone karilane, tirdid, rohulutikad, maakirbud jt.

� Sinine liimpüünis: kaliforniaripslane

� PüünisvööFeromoonpüünised� Liigispetsiifilised� Tavaliselt vajalik mitme erineva liigipüünise kasutamine

Eesmärk: lõhnaaine (feromooni) abilisasliblikate meelitamine püünisesse� Kahjurputukate väljapüügiks ja

seireks

19.10.2015 Saku

Taimedega kahjurite vastuSibulakooreleotis200 g sibulasoomuseid valada üle 10 l veega ja hoida 24 tundi suletud nõus. Kurnata ja pritsida kohe. Kasutada taimemahla imevate kahjurite tõrjeks: lehetäid, lehekirbud, rohulutikad jt

KilpjalatõmmisKilpjalalehti kogutakse sügisel, kui nad on pruunid ja kuivanud. 100 milliliitrile kuivatatud kilpjalalehepulbrile lisada 350 ml kuuma vett Lasta seista 24 tundi ja kurnata. Kasutada lehetäide tõrjeks. Kasutamiseks lahjendada 25 ml lahust 4,5 liitri veega,kasutada lehetäide tõrjeks.

RabarberitõmmisRabarberilehtedes sisalduv oblikhape on kasulik lehetäide hävitamiseks. Tõmmise valmistamiseks lõigata 450 grammi rabarberivarsi ja -lehti katki, valada üle 1 liitri veega ning keeta pool tundi. Jahutada ning lisada rohelist seepi. Pritsimiseks kasutada lahjendamata, kasutada lehetäide tõrjeks

Taimedega kahjurite vastuTomatileheleotis400 g tomatilehti hakkida ja valada üle 1 liitri veega. Lasta 3-4 tundi seista. Keeta seejärel nõrgal tulel 30 minutit ja kurnata. Pritsimiseks võtta 3 l vee kohta 1 l leotist ja lisada rohelist seepi. Kasutada lehetäide, lestade, lehekirpude tõrjeks. Pritsimist korrata 7-10 päeva tagant.

Paiselehe /võililleleotis500 g paiselehelehti või 300-400 g peenestatud võilillejuuri leotada 2 tundi soojas vees, kurnata, pritsida. Kleepuvuse suurendamiseks lisada rohelist või majapidamisseepi (40g/10 l). Kasutada lehetäide jt. lehti kahjustavate putukate tõrjeks.

Kartulipealseleotis0,6 kg rohelisi või 0,3-0,4 kg kuivi kartulipealseid valada üle 5 l veega ja lasta 3-4 tundi seista. Kurnata ja lisada 20 g rohelist seepi. Kasutada lehetäide ja lestade tõrjeks.

Kõrvenõgese/põldosaleotis

250 g kõrvenõgest ja 250 g põldosja. Segu keeta tasasel tulel kaane all 20 minutit, kurnata ja lisada vett, kuni on 10 liitrit pritsimissegu. Kasutada lehetäide tõrjeks.

Taimedega kahjurite vastuRaudrohiÕitsemise alguses koguda raudrohu maapealseid osi ja kuivatada need varjulises õhurikkas kohas. 800 g peenestatud raudrohule lisada 10 l keeva vett. Lasta 2 ööpäeva seista, kurnata ja lisada 10 l leotise kohta 40 g rohelist seepi. Kasutada lehetäide, lehekirpude, lestade ja röövikute tõrjeks

KoirohiKorjata õitsemise ajal koirohu maapealseid osi ja kuivatada. 1 kg purustatud koirohule lisada veidi vett ja keeta 10-15 minutit. Jahutada ja kurnata. Lisada vett 10 liitrini. Enne tarvitamist lahjendada veega 1:1. Kasutada lehetäide, rohulutikate ja mitmesuguste röövikute tõrjeks.

Küüslaugu-pipra-sibulatõmmisPeenestada 3 küüslauguküünt ja 1 sibul, lisada 2 klaasi vett. Lisada 2 teelusikatäit punast pipart. Lasta seista 24 tundi, kurnata. Enne kasutamist lahjendada veega vahekorras 1:2,5. Kasutada lehetäide ja lestade tõrjeks.

Taimedega kahjurite vastuVereurmarohiKasutatakse kogu maapealset osa taime õitsemise ajal. 300-400 g värskele vereurmarohule valatakse peale 1 liiter kuuma vett, kaetakse kaanega ja lastakse seista 1-1,5 ööpäeva. Seejärel kurnatakse ja kasutatakse pritsimiseks. Lahus sobib ka lehetäide, maipõrnika tõukude ja traatusside tõrjeks.

Tubakapulber80g tubakapurule valatakse peale 1 liiter kuuma vett ja lastakse seista 2-3 päeva seda aeg-ajalt segades. Seejärel kurnata. Sobib ka lehetäide tõrjeks.

SoolikarohiKorjata õitsemise ajal soolikarohu maapealseid osi (200g), panna kuuma vette (1liiter), jahutada ja kurnata. Enne tarvitamist lahjendada veega 1:3 või 1:5. Kasutada lehetäide, ripslaste, karilaste, lestade ja mitmesuguste röövikute tõrjeks.

Nõgesetõmmis500 g noori nõgeseid (enne õitsemist) valada üle 5 l veega. Lasta seista 12-24 tundi. Taimi pritsida lahjendamata leotisega. Kasutada lehetäide tõrjeks.

Taimehaiguste tõrjePõldosiTõmmise tegemiseks kasutada kogu taime250 grammi põldosja 10 liitrit kuuma (mitte keevat) vett, lasta seista 24 tundi. Kurnata ja kasutada lahjendamata. Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid jahukaste tõrjeks, tomatil hahkhallituse, helelaiksuse ja kuivlaiksuse vastu ning aitab ka roostete puhul

Kuuseokkatõmmis500 g värskeid või 150 g kuivatatud kuuseokkaid valada üle 5 liitri veega. Lasta seista ööpäev, keeta 30 minutit, kurnata ja jahutada. Lahjendada veega vahekorras 1:5. Kasutada jahukaste tõrjeks.

Puutuhk1 liiter puutuhka 10 liitrit keevale vett, keeta 20-25 minutit, jahutada, lasta selgida ja kurnata. Kasutada jahukaste, hahkhallituse tõrjeks.

Sõnnikuleotis (veise-, lamba-, hobusesõnnik) jahukaste ennetamiseks marjakultuuridel, roosidel, sibulatel. Mõjub ka kiiretoimelise vedelväetisena. Lahjendada veega 1:6.

Lahjendatud piimPiim sisaldab mitmeid taimede poolt omastatavaid soolasid ja aminohappeid. Piim hävitab seeneeoseid ja stimuleerib taimi, nii et need muutuvad haiguste suhtes resistentsemaks. Pritsimislahuse vahekorras 1:10. Lahus sobib kurkide, tomatite, astrite ja mitmete teiste taimede jahukaste tõrjumiseks. Taimi tuleks esimeste haigustunnuste ilmumisel iga 3-4 päeva järel.