Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool...

Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom

Viive PilleTallinna Tehnikaülikool

14.10.2008

1

Skeletilihased moodustavad 40% inimese kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kõige enam on valuga seotud kaela, õlavöötme, alaselja ja vaagnaringi lihased. Inimese kehas on 696 lihast.

2

Ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi on tööga seostatud juba sadu aastaid.

Bernandini Ramazzini 18 sajandil tegutsenud itaalia arst, keda peetakse töömeditsiini isaks on öelnud ülekoormushaiguse kohta: “... põhjuseks on kolm olulist tegurit; esimene pikaaegne istumine, see järel korduvad liigutused kätele ja kolmandaks suurt tähelepanu pingutamist nõudev töö...”

( allikaks Euro Review, Issue on Repetitive Strain Injuries, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions, 1994)

3

Õlavöötme -ülajäsemete vaevuste epidemioloogia

• Käte ja kaela valu on uuringute alusel tundnud 17-20% inimesi viimase 7 päeva jooksul

• Kõigist esinevatest kaebustest annab diagnoosi mõõtmed välja 1-3% (nt karpaalkanal, epikondüliit)

4

Õlavöötme -ülajäsemete vaevuste epidemioloogia

• HSE (UK Health and Safety Executive) hinnangul esineb tööga seotud käte ja õlavöötme kaebusi Suur Britannias 186-l inimesel1000 täiskasvanu hulgas. Aastas põhjustab see 4,7 miljonit kaotatud tööpäeva.

5

Vaevusi tugi-liikumiselundkonna poolt esineb Eestis

~40-50% tervisekontrolli läbinud töötajatest, umbes kolmandik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga.

Õlavöötme kaebusi on enam naistel kui meestel.

6

Terminoloogia

• Work related upper extremity musculoskeletal disoders (WRUEMSD)

• Occupational overuse syndrome (OOS)• Cumulative trauma disoder (CTD)• Occupational cervicobrachial disoder (OCD)• Repetitive strain injury (RSI)Käte-õlavöötme ülekoormuse sündroom...

7

Vastavalt NIOSH (National Institute Occupational Health and Safety) soovitab kasutada tööst põhjustatud käte, õlavöötme kahjustuste korral “vihmavarjuna” mõistet WURLD (work related upper limb disoders). Kriteeriumide nimekirjas on 9 enam levinud käte haigust.

Diagnostika kriteerium on heaks kiidetud mitmetes Euroopa riikides.

8

Ülekoormushaiguse käsitluse teevad keerukaks:

• Haiguse multifaktoriaalne olemus• Ebapiisav pato-füsioloogiliste mehhanismide

tundmine• “Kuldsete” diagnostika standardite puudumine• Haiguse seostamisel tööga on oluline tähtsus

töötegurite mõju hindamisel

9

Õlavöötme vaevuste levinumad põhjused tulenevad:

• Töö iseloomust ja tööoskustest• Töövälistest teguritest, eluviisist, harjumustest• Kehahoiust ja antropomeetriast• Vanusest ja soost• Füüsilisest võimekusest• Psüühilisest keskkonnast, häälestatusest ja inimtüübist• Traumadest• Kaasasündinud või kroonilistest haigustest• Sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ja ühiskondlikest

väärtushinnangutest

10

Tööst põhjustatud luu-lihaskonna ülekoormuse kahjustuse riskitegurid:

• Ebaotstarbekalt kujundatud töökoht• Sobimatu töövahend• Pikaajaline viibimine sundasendis• Üksikute lihasrühmade staatiline pinge• Korduvad, kiired samalaadsed liigutused• Vead raskuste käsitsi teisaldamisel• Töö ebaõige organiseerimine, vähesed puhkepausid• Liigväsimus• Külm, tuuletõmbus• Kontakt vibratsiooniga

11

Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale.

Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida tervise probleemile lahendus.

12

Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol.

Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.

13

Õlavöötme vaevuste riski hindamine töökeskkonnas

• Äärmuslike ja kehatüve lähedaste asendite osakaal tööprotsessis (äärmuslikeks asenditeks loetakse asendeid ja nendega kaasnevaid liigutusi, kus jäse või kehaosa kaldub kõrvale neutraalsest e loomulikust kehaasendist või keha keskteljest)

• Staatilise ja dünaamilise lihastöö osakaal tööprotsessis.

14

Milline asend koormab? (Allikas: Koisteinen J jt, Selän rakenne, toiminta ja kuntoutus. VK-Kustannus Jyväskylä; 1998)

Eriti koormav Keskmiselt koormav

Vähe koormav

ÕLAVÖÖDE

Õlavars tõstetud ette

Õlavars tõstetud küljele

Käte töökõrgus

6030Õlgadest kõrgemal

20-6010-30Õlgade kõrgusel

0-200-10Küünarnuki kõrgusel

KAEL

Painutus ette

Kallutus taha

Painutus küljele

Pöördega liigutus

4551545

15-450-55-1515-45

0-1500-150-15

SELG

Painutus ette seistes

Painutus ette istudes

Kallutus taha

Painutus küljele

Pöördega liigutus

603051545

20-6015-300-55-1515-45

0-200-1500-50-5 15

Ülekoormusest põhjustatud lihaskoe pato-füsioloogilised muutused

16

Staatiline lihastöö

Staatiline lihastöö on seotud asendi säilitamisega gravitatsiooniväljas.

Mida ebaloomulikum, pikaajalisem ja mida rohkem keha keskteljest eemal on asend või mida suurem on välise raskuse mõju kehale, seda suurem staatiline töö.

19

Staatiline lihastöö

20

Mõningad uurijad on arvamusel, et dünaamilisest lihastööst taastub lihas päevaga ja staatilisest tööst 2-4 päeva jooksul.

21

Lihase verevarustus lihastöö eri režiimide korral (FIOH)Punane – hapnikurikas veri, mis suundub lihasesse.

Sinine – venoosne e laguproduktidega veri, mis väljutatakse lihasest. Ülejäänud venoosne veri jääb lihastesse paisuna seisma

22

• Lihaskiud on rakendatud ülesande täitmisele, kuid mõnedel tingimustel nt kiire töötempo võib olla konkreetse indiviidi motoorikale kurnav kuigi koormus lihasele on suhteliselt madal.

• Lihaspinge ei haara tavaliselt kogu lihast, tavaliselt on haaratud ainult mõni lihaskiud.

23

• Lihase kahjustuste üheks tekkepõhjuseks peetakse Ca akumulatsiooni lihasrakku ja vabade radikaalide moodustumist, mis võivad käivitada degeneratiivse protsessi ning tekib raku membraani kahjustus. Need protsessid võivad lõpptulemusena viia degeneratiivsete muutuste levikuni lihaskoes.

24

• Uuringutes on sagedamini leitud degeneratiivseid lihaskiude (biopsia hinnang) just lihasvaludega patsientidel. Lihas biopsiate uuringutel on olnud degeneratiivsed muutused just aeglase kontraktsiooniga lihaskiududes.

27

Staatilisele lihastööle iseloomulikud patofüsioloogilised reaktsioonid

• Pidev staatiline lihastöö• Lihaskiudude toonuse tõus• Lihast varustavad ja laguprodukte elimineerivad kapillaarid

surutakse kokku• Hapnikupuudus lihases, lihaste funktsiooni langus, väsimus• Väikesed põletikukolded, valu• Põletikuliste protsesside võimalik levimine kõõlustesse ja

liigestesse• Liigeste liikuvuse piiratus• Närvitalitluse häired, pitsumine, tundlikkuse häired • Lihase jäigastumine, sidekoeliste kollete teke• Lihaste atroofia

28

Lihaspinge → põletik → valu → seljaaju valuretseptorite

aktiveeritus ↓ lihases aktiveeritud ← lihasspasm valu- ja mehhano- retseptorid

29

Lihase ületoonuse kestmisel tekivad kahjustused lihaskiududes, avaldudes valulikkusena lihaskoes. Sellised muutused tekivad kõige sagedamini lihase keskosas, kus lihaskiud hakkab väärastuma. Tekkinud lihasepaksendeid nimetatatkse müoosideks.

Kõhre kahjustus osteoartroosi e liigeskulumuse patogeneesis

biomehhaanile faas↓ ↓

Kollageenvõrgustike rebenemine Kondrotsüütide kahjustusJa proteoglükaanide väljuminesünoviaalõõnde

↓ biokeemiline faasSünoviaalrakkude ja Lüsosümaalsete Kondrotsüütideensüümide aktivatsioon ensüümide vabanemine hüperaktiivsus ↓ ↓Kõhre proteoglükaanide suurenenud Mittetäisväärtuslike lammutamine

proteoglükaanide sünteesKõhre degeneratsioon ARTROOS

31

• Ettekujutus väsimuse tekkemehhanismist võib etendada olulist rolli lihaskahjustuste ennetamisel. Kaitsvad mehhanismid indutseerivad lihaseid lõõgastuma ja taastuma.

32

Käte, õlavöötme tööga seotud haigused.

33

HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid

Kahjustus Diagnostiline kriteerium

Rotaatormanseti tendiniit

Valu deltalihase regioonis + valu survele vastusliigutusel (abduktsioon – supraspinatus; välisrotatsioon – infraspinatus, siserotatsioon – subscapularis)

Biitsepsi tendiniit Valu õlaliigeses anterioorselt + valu aktiivsel painutusel (vastu takistust) või valulik supinatsioon

34



Õlaliigese kapsuliit

e “külm õlg”

Valu deltalihase piirkonnas + võrdselt piiratud nii aktiivne kui passiivne liikumine õlast

(välisrotatsioon > abduktsioon >siserotatsioon)

Lateraalne epikondüliit Epikondüli valulikkus + hellus epikondüli piirkonnas + valu vastupanuga sirutusele randmest

35



Mediaalne epikondüliit Epikondüli valulikkus + hellus epikondüli piirkonnas + valu vastupanuga painutusele randmest

De Quervain´i tõbi Valu radius proc styloideus´e kohal, valulikkus, turse esimesel ekstensor kõõlusel, valu pöidla sirutusel või positiivne Finkelsteini test

36



Randme piirkonna tensünoviit

Liigutustel valu lokaliseerub kõõluse piirkonda, valu vallandavad survele vastupanu liigutused

Karpaalkanali sündroom

Valu või paresteesiad või tundlikkuse häired kesknärvi innervatsiooni alal + üks positiivne Tinel´i test, Phalen´i test, öine sümptomide ägenemine, alanenud närvi juhtekiirus

37



Mittespetsiifiline kätevalu

Valu, mille põhjuseks ei ole spetsiifilist patoloogiat või diagnoosi.

38

Biitsepsi tendiniit

• Kliiniline leid : valu õlas, eriti õlaliigese eespinnal• Riskitegurid: korduvad, jõulised käe ja õla abduktsioonid ja

tõsted.

39

Õlaliigese kapsuliit e õlaliigese liigese ümbrise põletik

• Kliiniline leid: õlaliigese valu tugevnemine liigutusega seoses

ja öösel, liikuvuse piiratus, liigese jäikus.• Riskitegurid: korduvad, sterotüüpsed liigutused kätele,

töötamine küünarliigesest kõrgemale tõstetud kätega.

40

Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik

• Mõlemal pool küünarnukki on keskmine ja külgmine põndapealis e epikondül. Olles ainult nahaga kaetud, on nad kergest vigastatavad.

• Põndapealise põletik ehk epikondüliit esineb enam keskeas inimestel, võrdse sagedusega nii meestel kui naistel.

41

Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik

• Haigestumist soodustavad ühetaoliste, korduvate käte liigutustega töö ning pisitraumad.

• Sageli on tegemist ka randme- ja sõrmesirutajate lihaste ülekoormusega. Iseloomulik on „töökäe“ haigestumine

42

Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik e epikondüliit Kliiniline leid: • Esinevad valud küünarliigese piirkonnas.• Käe haaramisliigutused on nõrgenenud.• Hellus kuni terav valu epikondüli piirkonnas

43

Nn golfiküünarnukk e. mediaalne epikondüliit

• On iseloomulik golfimängijatele, kuid võib tekkida ka töötamisel.

• Küünarvarre painutaja lihaste kõõlused kinnituvad sisemisele põndapealisele ja seepärast nende kõõluste ülekoormamisel tekib valu sisemise põndapealise piirkonnas.

44

Nn golfiküünarnukk e. mediaalne epikondüliit

• Valu tugevneb randme ja sõrmede painutamisel.

• Riskitegurid:• Küünarvarre korduvad pööramisliigutused

painutatud randmega• Küünarvarre painutaja lihaste korduv

ülekoormus• Korduvad kiired küünarvarre liigutused

45

Nn tenniseküünarnukk e lateraalne epikondüliit

• See on liigsest koormamisest põhjustatud küünarvarresirutajate lihaste kinnituskoha põletik koos degeneratiivsete muutustega.

• Valu esineb külgmise põndapealise piirkonnas ja võib kiirguda randmesse ning labakätte.

46

Nn tenniseküünarnukk e lateraalne epikondüliit

Riskitegurid:• Ulatuslikud küünarvarre pööramisliigutused• Korduvad painutused randmest• Sagedased küünarvarre sisse- või

väljapöörded• Küünarvarre kiired korduvad liigutused (ka

ilma raskuste teisaldamiseta• Korduvad heitmisliigutused

47

Kõõlustupepõletik e tenosünoviit

• Tenosünoviit on põletik lihase üleminekul kõõluseks ja selle ümbruses.

• Protsess tabab peamiselt käeselja ja randme kohal paiknevaid sirutaja kõõlustuppesid.

• Põletiku kuiva vormi korral ladestub kõõlustuppedele fibriin. Seetõttu on kõõluse libisemine tupes takistatud ning kuulda riginat e krepitatsiooni.

48


Riskitegurid: • Käsivarre ja käelaba kestvad sundasendid ja

sageli korduvad liigutused• Kiireid käte liigutusi nõudvad suure

lihaspingega tööoperatsioonid• Korduvad haaramisega ja pööramisega seotud

liigutused

49


Kliiniline leid:• Haigus algab tavaliselt järsku ja kulgeb

ägedalt, peamiselt koormatud käes või käe piirkonnas

• Võib olla kompamiselt tuntav vorstitaoline tihkenemine piki kõõluse kulgu.

• Võib esineda naha punetus, temperatuuri tõus.

50


• Haiguse algusest peale väheneb lihaste jõudlus ja käsi muutub nõrgemaks.

• Haigusel on kalduvus retsidiveeruda ja muutuda krooniliseks.

51

Randme ehk karpaalkanali sündroom

• Enam esineb haigustvanuses 45-54 aastat.• Esinemissagedus on 99-144 juhtu 100 000

elaniku kohta aastas, kuid kõik juhud ei ole kutsehaigused.

52


• Randmeluud moodustavad pihkmise nõgususe – randmekanali. Seda katab randme ristiside, muutes vao kanaliks, milles kulgevad painutajalihaste kõõlused ja keskpidine närv.

• Seoses käe ülekoormusega satuvad need moodustised surve alla.

53


Riskitegurid:• Randme ulatuslik painutus või sirutus• Vibratsiooni toime• Suurt jõudu nõudvad või korduvad ja kestvad

liigutused randmest• Mehhaaniline surve randmekanali piirkonnale• Labakäe staatiline pinge nt töövahendi

pingeliselt käes ühes asendis hoidmine.

54


• Paljudel juhtudel võivad põhjustada närvi kahjustust kanalis paiknevate kõõluste ja kõõlustuppede põletikulised ja degeneratiivsed haigused nt suhkurtõbi, traumad.

55


Kliiniline leid:• Valu randme piirkonnas• Käe “suremine”• Hommikul sõrmede jäikus, turse• Käed muutuvad kohmakaks, väikeste esemete

haaramine, hoidmine muutub raskeks, esemete pillamine

• Sõrmed muutuvad tuimaks, käsi jääb jõuetuks• Kestva haiguse korral tekib pöidla-päka

kõhetumine. 56

Kaela-õlavöötme valu

Töö protsessi jälgimiseks on meie pea tavaliselt kallutatud ette, nii on kaela tagumised lihased üle koormatud. Sellest tuleneb valulikkus kukla ja kaela tagumistes lihastes. Valud on painavat, närivat laadi, valu võib kiirguda abaluu ülemise nurga piirkonda. Valud suurenevad tavaliselt peale kaelalihaste koormamist nt peale pikemat arvuti taga istumist.

57

Kaela-õlavöötme valu Õlavöötme ja lülisamba vahel on

lihasühendus, mistõttu lihas-aktiivsus kätes tõstab ka koormust lülisambale. Raskuse kandmise ajal stabiliseeritakse lülisamba kaelaosa tänu lihaspingele trapetslihase ülenevas osas ja abaluu tõsturlihases. Sellega stabiliseerub ka pea.

Kaudselt haaratakse stabilisatsiooniprotsessi üheaegselt ka teisi rindkere ja pea piirkonna lihaseid. Sellega on seostatav valuliku lihasülepinge kandumine rindkerele või kukla piirkonda.

58

11 spetsiifilisemat õlavöötme, käte ülekoormuse sündroomi

Criteria document for evaluating the work-relatedness of upper-extremity musculoskeletal disoders.

Scandinavian Journal of Work, Environment & Health Volume 27, Supplement 1 2001.

1. Kaela-õlavöötme valu2. Õlaliigese rotaatormanseti sündroom3. Lateraalne ja mediaalne epikondüliit4. Kubitaalkanali sündroom (ulnaarnärvi

kompressioon)

59

11 spetsiifilisemat õlavöötme-käte ülekoormuse sündroomi

5. Radiaalnärvi kompressioon, radiaaltunneli sündroom6. Labakäe, randme piirkonna peritendiniidid,

tenosünoviidid7. De Quervain´i haigus8. Karpaalkanali sündroom9. Guyon´i kanali sündroom10. Raynaud sündroom (valgete sõrmede fenomen

vibratsioonist) ja perifeerne neuropaatia vibratsioonist

11. Käte liigeste artroos

60

Vibratsiooni toime kätele

• Vibratsiooni toime kätele võib tuleneda käsitööriistast, masina juhtimisest või esemetelt konveiertöö protsessis.

61

Vibratsiooni toime kätele

Vibratsiooni toime võib põhjustada:• Käte vibratsiooni sündroomi (hand arm vibration

syndrome) e tuntud ka valge sõrmede fenomeni all. Tegemist on vibratsiooni poolt põhjustatud veresoonte kahjustusega. Vibratsioon põhjustab endoteeli kahjustust ja stimuleerib veresoone silelihase proliferatsiooni, tulemusena veresoone valendik aheneb

• Käte närvide turset ja hiljem demüelinisatsiooni• Soodustab randme ja küünarliigese artroosi teket

62

Vibratsiooni toime vaskulaarse komponendi hindamise Stokholmi skaala

Staad-ium

Aste Kirjeldus

0 Sümptomeid ei esine

1V Kerge Harva esinevad sümptomid ühe või enama sõrme lõppfalangi piirkonnas

2V Mõõdukas Harva esinevad sümptomid ühe või enama sõrme distaalsete ja keskmiste falangide piirkonnas

3V Raske Sageli esinevad sümptomid kõigi falangide piirkonnas

4VKaugele arenenud

Samad sümptomid nagu 3 staadiumis, troofilised muutused sõrmede ostes

63

Vibratsiooni toime sensorineuraalse komponendi hindamise Stokholmi skaala

Staadium Kirjeldus

0SN Vibratsiooni ekspositsioon, sümptomeid ei esine

1SN Aeg-ajalt esinev tuimus ilma torkimise tundeta

2SN Vahelduv või püsiv tuimus, vähenenud sensoorne tundlikkus

3SN Vahelduv või püsiv tuimus, vähenenud puutetundlikkus või käte kohmakus

64

Raynaud sündroomi dif diagnostika

• Primaarne Raynaud sündroom• Sekundaarne Raynaud sündroom• Sidekoe haigused –sklerodermia, süsteemse

sidekoehaigguste segavorm, SLE, reumatoidartriit, dermatomüsiit, nodoosne polüarteriit, Sjogren´i tõbi

• Traumaatililine Raynaud sündroom – kirurgiliste protseduuride või traumade järgselt, lokaalse vibratsiooni toime, thoracic outlet sündroom

65

Raynaud sündroomi dif diagnostika

• Arterite haigused – oblitereeruv trombangiit (Bürgeri tõbi), ateroskleroos, trombembolism

• Toksilised ained – vinüülkloriid, beeta-blokaatorid, klonidiin

• Krüoglobulineemia

• Neurogeenseed põhjused – polümüeliit, hemipleegia, syringomyelia

Vibratsioonist põhjustatud närvikahjustuste dif diagnostika

• Perifeerse närvi pitsumine – karpaalkanali sündroom, ulnaarnärvi pitsumine küünarliigese või randme piirkonnas, thoracic outlet sündroom

• Kesknärvisüsteemi haiggused – kompressiooni müelopaatia, lülisamba degeneratiivsed muutused, sklerosis multipleks

Vibratsioonist põhjustatud närvikahjustuste dif diagnostika

• Perifeerne polüneuropaatia – diabeetiline, alkohoolne, toksiline (fosfoorgaanilised ained, tallium, akrüülamiidid, süsinikdisulfiid, n-heksaan, plii.

• Ravimitest põhjustatud polüneuropaatiad – isoniaziid, ethambutool, nitrofurantoin, metronidazol, kulla preparaadid, indometatsiin, vinkristiin.

Luu-lihaskonna ülekoormuskahjustuste ennetamine peab algama töökohal!

• Riskianalüüs!• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõudedSotsiaalministri 27.02.2001.a. määrus nr 26

69

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Sotsiaalministri 27.02.2001.a. määrus nr 26§ 1. Kohaldusala(1) Määrust kohaldatakse raskete, massiga üle 5 kg ja enam

esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuste riski.

(2) Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.

70

Töökoha kujundus, töökorraldus

• Vajalik on töökoha õige ergonoomiline kujundamine või ümberkujundamine.

• Ülekoormushaiguse tunnuste ilmnemisel on vajalik töötaja suunata töötervishoiuarsti konsultatsioonile.

• Kinni pidada töötervishoiuarsti poolt tehtud töökorraldusest.

71

Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?

Vaevus Mida teha?

Väsimus õlavöötme piirkonnas. Sooritada mõned kaela poolringid, õlaringid ja liikuda, seejärel ebamugavustunne reeglina kaob.

Lõdvestunud lihaste katsumisel on tunda pinget.

Kui lihas on käe all pinges, kõva on oluline teha töös pause ja võimelda.

Töövälisel ajal tuleks sportida, kasutada vee-, sauna- ja massaažiprotseduure.

72

Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?

Vaevus Mida teha?

Lihaste trikkel- e päästikpunktid on aktiivsed – esinevad väga valusad näpuotsasuurused punktid.

1. Kui on aktiivne ainult lihase

keskel olev punkt, on seisund paremini ravile alluv.

2. Kui aktiivsed on ka lihaste kinnituskohtade punktid, on lihaste fn oluliselt häirunud

Vajalik kompleksne taastusravi

Mõne käe liigese liikuvus on piiratud, või kael on kange. Esineb valu.

Tegemist on juba tõsisema põletikulise protsessiga, mis vajab kiiresti abi ja täpsemat dgn ning komplekset ravi.

Tuimus lihases, häired lihase tundlikkuses “sipelgate jooksmine”

Ilmselt tegemist närvi pitsumisega, vajalik eriarsti konsultatsioon, uuringud. 73

Medikamentoosne ravi

• Kõigil juhtudel peaks sobima ravi mittesteroidsete põletiku vastaste preparaatidega või teiste valuvaigistitega (on mõningad uuringud, mis on näidanud, et NSAID´id ei ole efektiivsete epikondüliidi korral).

• Õla kahjustuste korral – taastusravi, võimlemine, aparaatne taastusravi, kortikosteroid liigese sisesed süstid

74


• Kaela kaebuste korral – füüsikaline ravi (õige padi, ravivõimlemine, ultraheli/lühilaine diatermia, massaaž, TENS, nõelravi

• Küünarliigese kahjutused – ortoos, ultraheli kortikosteroid liigese sisesed süstid

75


• Tenosüviit/peritendiniit – lokaalsed soendused, ortoosid, kirurgiline dekomrpessioon, tenosünovektoomia kroonilisel juhul.

• Karpaalkanali sündroom – randme fikseerimine, kortikosteroid süstid, kirurgiline närvi vabastamine

76

Käte ülekoormuskahjustuste prognoos

• Ägedad tenosünoviidid paranevad kiiresti käele puhkuse andmisega.

• “Külm õlg” kestab 12-18 kuud ja on suhteliselt raviresistentne

• Epikondüliidi paranemine nõuab keskmiselt 8-12 kuud, kuid sageli kestab ka kauem

• Karpaalkanali sündroom paraneb üldjuhul hästi kui on eemaldatud sündroomi provotseeriv tegur.

77

Käte ülekoormuskahjustuste prognoos

• Õlaliigese kahjustustest paranevad täielikult ainult pooled juhud 6 kuu jooksul

• Üldiselt õlavöötme, käte kahjustused neid põhjustava tööteguri kestmisel süvenevad ning suure tõenäosusega muutuvad krooniliseks.

• Kaasnevad negatiivsed psühholoogilised olukorrad võivad süvendada haiguse kulgu.

78

Kutsehaiguste all mõeldakse haigusi, mille

põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur.

79

Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 9. mai 2005 a määrusega nr 66

Määruse koostamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu soovituslik kutsehaiguste loetelu.

80

Kutsehaigestumine kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel.

Kutsehaigel on õigus saada kutsehaiguse tõttu ajutise töövõime kaotuse korral hüvitist 100% palga ulatuses, olenemata kas ta on ambulatoorsel või haigla ravil.

Hüvitise maksab haigekassa, ning hiljem esitab tööandjale regressinõude.

81

82

Tänan!

Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool...

Documents

Transcript of Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille Tallinna Tehnikaülikool...