1 (40)

Üldharidusprogrammi 2020-2023 seletuskiri

Sisukord

1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus .......................................................................................... 1

2. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................................ 6

3. Programmi meetmed ja tegevused ....................................................................................................... 7

3.1. Meede 1: Üldharidusõppe kvaliteedi tagamine ............................................................................. 7

3.2. Meede 2: Võrdsete võimaluste tagamine üldhariduses .............................................................. 21

3.3. Meede 3: Ligipääsu tagamine üldharidusele .............................................................................. 26

4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid ............................................ 27

5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................. 29

6. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................. 30

7. Tegevuskava ....................................................................................................................................... 33

1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus

Eesti üldhariduse peamine eesmärk on tagada mitmekesised võimalused iga Eesti inimese

arenguks koolieelses lasteasutuses, põhikoolis ja gümnaasiumis. Elukestva õppimotivatsiooni

kujundamiseks tuleb võimaldada õppija vajadustele ning võimetele vastavad kvaliteetsed

õpivõimalused kogu elukaare jooksul.

Üldharidusprogrammi eesmärk on tagada kõigile võrdne ligipääs kvaliteetsele ja

võimetekohasele haridusele ja õppija valmisolek edasisteks haridusvalikuteks, rakendada

haridusasutustes nüüdisaegset õpikäsitust ning toetada õpetajate ja haridusasutuste juhtide

professionaalsuse järjepidevat kasvu.1

Üldharidus jaguneb tasemeti kolmeks: alus-, põhi- ja üldkeskharidus. Üldharidusprogramm

kajastab kõigi kolme taseme eesmärke ning nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja

tegevusi, aidates kaasa Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Eesti elukestva õppe strateegia

2020“ (edaspidi EÕS) I eesmärgi Muutunud õpikäsitus, II eesmärgi Pädevad ja motiveeritud

õpetajad ning koolijuhid ja V eesmärgi Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes

osaluse kasv saavutamisele.

Alusharidus

Alushariduse omandamine toetab lapse füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut

ning annab teadmised ja oskused kooliõpingute alustamiseks. Alusharidus toetab laste õppimist

takistavate probleemide varajast märkamist ja lapse individuaalset arengut. 2017. aastal käis

Eestis koolieelsetes lasteasutustes 93,9% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest, mis on veidi

madalam tase kui Euroopa Liidu keskmine, samas kõrgem OECD keskmisest. ESF ja ERDF

1 Seoses programmi ‘Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid’ meetemete ja tegevuste

ühendamisega Üldhariduse programmi, sisaldab programmi eesmärki nimetatud programmide eesmärke: 1.)

Üldharidusprogrammi 2019-2022 eesmärk: tagada kõigile õpilastele võrdne ligipääs kvaliteetsele üldharidusele

ja valmisolek edasisteks haridusvalikuteks: 2) Programmi ‘Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning

haridusasutuste juhid’ 2019-2022 eesmärk: õppija vajadusi arvestava, loovust ja innovaatilisust arendava

õpikäsituse rakendumine õpetajate ja haridusasutuse juhtide professionaalsuse kasvu toel.

2 (40)

vahenditest (SOM eelarvest) toetatakse kohalikke omavalitsusi aastatel 2014–2020 lasteaia- ja

lapsehoiukohtade loomisel 47 miljoni euro ulatuses ja luuakse juurde 3200 uut kohta. Kui veel

5a tagasi oli lasteaiakohtade puudus mitmetes suurtes omavalitsustes probleemiks, siis

nüüdseks on lasteaiakohtade puudus enamikus piirkondades lahenenud.2 Probleemiks on, et

kõikidele lastele (lasteaias ei käi ligikaudu 6% lastest) ei ole tagatud õigust kvaliteetsele

alusharidusele, sh koolivalmiduse toetamisele. Põhihariduse lähtetase ei ole seotud alushariduse

lõpptasemega. Lastele vanuses 1,5-7 on suunatud nii lasteaiad kui lastehoiud, millele aga

kehtivad erinevad nõuded ja millel on erinev eesmärk. Seega ei ole tagatud ühtne kvaliteet ning

lapsevanemale ei ole selge, millise teenuse ta saab lasteaia või lapsehoiu kasuks otsustades.

Eesmärk on kaasata alusharidusse kõik 3-6-aastased lapsed. Selleks on kavandatud uus

alushariduse seadus, et kaasajastada lasteaedadele esitatavad nõuded, kehtestada kohustuslik

alusharidus, mis on lapsevanematele tasuta, täpsustada õpetajate ja abiõpetajate

kvalifikatsiooninõudeid ja minna erivajadustega laste toetamisel üle põhikoolis ja

gümnaasiumis rakendatud sarnasele üld-, tõhustatud- ja eritoe põhisele süsteemile. Samuti

sidustada koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava põhikooli õppekavaga iga lapse sujuva

ülemineku toetamiseks lasteaiast kooli.

Lasteaedades töötab ligi 8000 õpetajat. Õpetajate ja laste suhtarv on alushariduses püsinud 9

lapse ringis õpetaja kohta, mis on riikide võrdluses üks madalamaid. Viimase viie aastaga on

alushariduse õpetajate palk tõusnud 55% võrra. Palgatõusule on kaasa aidanud riiklik toetus,

mis on kavandatud iga aasta 2020 kuni 2025 15 mln Alates 2019. aasta 1. jaanuarist on kõik

omavalitsused võtnud vastu otsuse, et lasteaiaõpetajate töötasu alammäär on 90%

üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast ja magistrikraadi või -tasemega õpetajatel

vähemalt üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära tasemel. Haridus- ja Teadusministeerium

toetab koolieelsete lasteasutuste võrgustikke ja seminare alushariduse heade praktikate

jagamiseks ning täienduskoolitust koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamiseks, sh

koolitusi õpetajate digipädevuste arendamiseks. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava

käsiraamatud, mis on elektrooniliselt kättesaadavad, hõlmavad kõiki õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondi, õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, üldoskuste arengut koolieelses eas ning lapse

arengu toetamist ja hindamist koolieelses lasteasutuses, vajavad uuendamist lähtudes koolieelse

lasteasutuse riiklikkusse õppekavasse kavandatud muudatustest. Tallinna Ülikooliga koostöös

ilmus 2017. a-l koolieelsete lasteasutuste õpetajate tasemekoolituse käsiraamat „Õppe- ja

kasvatustegevus lasteaias“, mis käsitleb lapse arengut ja õppimist, arengut toetavat keskkonda,

õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi ja õpetaja professionaalsust. Oluline on jätkata

lasteaiaõpetajate palga ja professionaalse arengu ning juhendmaterjalide toetamist sarnaselt

põhikoolidele suunatud meetmetega.

Eesti lasteaedades on rakendunud väärtuskasvatus, sh laste heaolu ja turvalisuse toetamine ning

kiusamise ennetamine, soodustades lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust.

Metoodikaga „Kiusamisest vaba lasteaed“ on liitunud 85% lasteaedadest. Laste, lastevanemate

ja koolieelsete lasteasutuste toetamiseks viib Eesti Lastekaitse Liit läbi täienduskoolitusi ja

välja on arendatud nõuandeveeb. Eesmärgiks on, et 2020. aastaks rakendaksid kiusamise

ennetamiseks tõenduspõhiseid metoodikaid kõik Eesti lasteaiad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Innove koostöös on arendatud metoodilisi materjale eesti

keele õppeks ja keelekümblusmetoodika, sh kahesuunalise keelekümbluse rakendamiseks,

korraldatud nõustamisi, piirkondlikke teabepäevi ja koolitusi koolieelsete lasteasutuste

pedagoogidele. 1. septembrist 2018 algatas Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele

2 Valk, A. ja Seliov, R. (2018). Lühianalüüs alusharidusest: osalus, kasulikkus, keelsus.

https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/alusharidusvtk_analyys.docx.pdf

3 (40)

õpetamiseks ja kaasaegsete varajase keeleõppe meetodite rakendamiseks pilootprojekti

„Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas. Jätkub „Professionaalne eesti

keelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma. Venekeelsetesse lasteaedadesse ja

algklassidesse jõuab üha rohkem eestikeelseid õpetajaid. Eelmisel õppeaastal osales 10 Tallinna

ja 11 Ida-Virumaa lasteaiast projektis 53 rühma. Aastal 2020 laieneb programm eestikeelne

õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma ning lisaks viime edu toonud programmi ka

üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Pilootprojekti käigus viidi koostöös Tallinna

Ülikooliga läbi rakendusuuring varajase keeleõppe paremaks korraldamiseks Eesti

lasteaedades. Arvestades seniseid pilootprojekti tulemusi lasteaedades laiendatakse projekti

kuni aastani 2023 kõikidesse muu õppekeelega 3-7-aastaste laste lasteaiarühmadesse

Eesti osaleb 2016–2020 OECD rahvusvahelises pilootuuringus International Early Learning

(for Child Well-being) Study (IELS). Uuringut korraldab Eestis SA Innove koostöös Haridus-

ja Teadusministeeriumi ja Tallinna Ülikooliga. IELSi eesmärk on uurida 5–6-aastaste laste

sotsiaalseid, kognitiivseid (keel ja kõne, matemaatika) ja eneseregulatsiooni oskusi ning laste

individuaalsuse, kodu ja lasteaia mõju alusharidusele. Uuring hõlmab laste arengu hindamist ja

lastevanemate ning õpetajate küsitluse läbiviimist. Uurimuse tulemused on aluseks lapse arengu

hindamisinstrumendi ja Eesti alushariduse süsteemi arendamisel.

Põhi- ja üldkeskharidus

Eestis on võrreldes teiste maailma riikidega ühtlaselt tugev üldharidussüsteem. Väärtustades ja

arendades meie edulugu, peame samas pöörama tähelepanu meie õpilaste vähesele

probleemilahenduse oskusele ning koolisüsteemi võimekusele märgata varakult erivajadusega

last (sh andekat) ja diferentseerida õppeprotsessi, et arvestada lapse isiksust, võimeid ja

arenguvajadusi. PISA tulemused näitavad, et Eestis on väike nende õpilaste osakaal, kes

sooritavad PISA testi kahel kõrgeimal tasemel, samas on ühiskonna arenguks oluline arendada

andekate õpilaste potentsiaali. EÕSis on seatud eesmärgiks oluliselt suurendada tipptasemel

oskustega õpilaste osakaalu.

Eesti on olnud põhikoolist ja gümnaasiumist väljalangevuse vähendamise osas stabiilselt

edukas. Põhikoolist väljalangemine kolmandas kooliastmes ja õppetöö katkestamine

gümnaasiumides on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (2018. aastal põhikooli kolmandas

kooliastmes 0,3% ja gümnaasiumis 1,0%).

Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel vajas 2016/17.õppeaastal 17,8%

põhihariduse statsionaarse õppevormi õpilastest koolis tugispetsialistide abi, et saavutada

õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemused. Keskmiselt 4,8% kõigist üldhariduskoolides

õppivatest lastest vajavad aga puudest või muust häirest tulenevalt spetsiifilist õppekorraldust

ja ressursimahukaid tugimeetmeid. Nende laste toetamiseks on oluline roll pädevate

spetsialistide poolt läbiviidud uuringutel ja nende poolt antud hinnangutel ning spetsialistide

koostööl.

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamiseks ja väljalangemise vähendamiseks

oleme käivitanud õppenõustamise süsteemi. Selleks, et sihtgrupid saaksid kõik vajalikud

teenused kätte mugavalt ühest kohast, koondati alates 1. septembrist 2014 erinevate teenusete

– eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine –

kõikides maakondades tööd alustanud Rajaleidja nõustamiskeskustesse.

Kaasava hariduse põhimõtete juurutamine meie koolisüsteemi on muutumas üha olulisemaks

ülesandeks. Seetõttu on oluline pöörata enam tähelepanu meetmetele, mis toetavad koole, et

hariduslike erivajadustega (HEV) õpilased saaksid tavakoolis piisavalt vajalikku tuge, et HEV

õpilaste kaasatus tavakooli oleks võrreldes Euroopa ja Põhjamaadega Eestis samaväärne.

4 (40)

Erinevate koostöömudelitega tuleb tagada, et ministeeriumid koordineerivad omavahel õpilast

toetavate tugimeetmete loomist ja rakendamist. Ajakohastatakse erivajadustega õppurite

õppekorraldust (sh seadusandlus, rahastus, õppevara, juhendmaterjalid jms). Toetatakse

turvalist koolikeskkonda edendavaid programme ning inimõiguste haridust, väärtuskasvatust ja

meediakirjaoskust edendavaid tegevusi.

2009. aastal jõustusid koolieelse lasteasutuse ja 2010. aastal põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud

õppekavad (uuendatud 2014), kuid on koole, kus nende rakendamine on suureks väljakutseks.

Oluline on õppekavade rakendamise tulemlikkust seirata, et tuua välja kitsaskohad ja

kavandada asjakohaseid meetmeid koolide toetamiseks.

Kõrg- ja kutsehariduses tehakse valikuid tehnika- ja täppisteaduste kasuks vähem kui tööturg

vajab. Seepärast on oluline suurendada loodus-, täppis- ja tehnoloogia valdkonna (LTT)

köitvust juba üldharidussüsteemis, seda nii õppekavade arendamise, õpetajakoolituse, õppevara

mitmekesistamise ja digitaalsete võimaluste laiendamise kui ka erinevate algatuste ja projektide

toetamisega. Gümnaasiumides on oluline toetada koolide omanäolisuse ja valikuvõimaluste

suurendamist, sh LTT ja interdistsiplinaarsete valikkursuste kättesaadavust.

Muutunud õpikäsitus eeldab muutusi ka välishindamises, eeldab kujundava ehk õppimist

toetava hindamise arendamist ja kasutamist koolides - üleminekut kontrollimehhanismilt

arengut toetavale hindamisele. Senine välishindamise süsteem täidab paljuski just kontrollivat

funktsiooni. Eesmärk on muuta õpitulemuste välishindamine koolidele praktiliseks tööriistaks

ning toetada suurema vastutuse võtmist. 2014. aastast alustati üleminekut uuele lõpueksamite

ja tasemetööde süsteemile ning ettevalmistusi kooli panuse hindamiseks õpilaste

edasijõudmises. Tasemetööde ja eksamite süsteemi arendamist jätkatakse, et võimaldada

koolidele mitmekesine ja õppimist toetav tagasiside. Hindamisvõimaluste täiustamisel

jätkatakse e-testide väljatöötamist ja rakendamist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega on

koolijuhile antud järjest suurem vastutus juhtimises. Oluline on kaasata koolide hindamisse ja

arengu kavandamisse nii koolisisesed (õpetajad, õpilased jne) kui koolivälised osapooled

(lapsevanemad, pidaja jne). Vajalik on töötada välja ka olulisimaid tegevus- ja tulemusnäitajaid

koondav koolide hindamismudel, mis toetaks koolijuhte juhtimisotsuste tegemisel ning

kujundaks avalikkuses ühtse arusaama heast koolist.

Eesti on muutumas üha mitmekeelsemaks ja –kultuursemaks riigiks. Ühiskonna sidususe ja

turvalisuse säilitamiseks ja arendamiseks muutub aina olulisemaks väärtuspädevuse ja

demokraatiapädevuste, kodanikuhariduse, üldinimlike väärtuste, inimõiguste ning kriitilise

mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamine. Samuti on oluline rahvusvahelise mõõtme

laiendamine üldhariduses. Tallinnas ja Tartus korraldatakse Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe

Organisatsiooni (IBO) õppekavade kasutuselevõtmist alg-, kesk- ja gümnaasiumiastmes ning

Tallinna Euroopa Kooli tegevust. Jätkuvalt on vaja toetada vene õppekeelega koole nii

õppeprotsessi kaasajastamises kui ka eesti keele õppe tõhustamisel. Laiendada tuleb eesti

keelest erineva õppekeelega koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide eesti keele ja eestikeelse

õppe võimalusi. Suurendada tuleb toetust eesti õppekeelega koolidele ja koolieelsetele

lasteasutustele, kus õpivad eesti keelest erineva emakeelega õpilased ning tagada vajadusel

individuaalse keeleõppe toetus ja muud olulised tugisüsteemid. Soodustada tuleb eesti ja eesti

keelest erineva emakeelega õpilaste koos tegutsemist ja õppimist ning erinevates

mitteformaalõppe vormides osalemist.

Õpetajad

Alus-, üld- ja kutsehariduses töötas 2018/2019. õa alguses 25 4003 õpetajat (õpetajate

arvestuslikke ametikohti oli 21 766). Kõige rohkem õpetajaid oli vanuses 50–59 (7326 inimest

3 Allikas: EHIS, juhul kui õpetaja töötab näiteks nii koolieelses lasteasutuses kui ka üldhariduskoolis kajastub ta

isikupõhises arvestuses mitmekordselt.

5 (40)

ehk 29% õpetajaskonnast), vanuserühm 60+ oli suurem kui alla 30-aastaste vanuserühm. Alla

30-aastaseid õpetajaid oli 2 497 (10%) ja üle 60-aastaseid 4 883 (19% kogu õpetajaskonnast).

2013. aastal4 leidis 86% Eesti õpetajatest (kõikide riikide keskmine TALIS-es 69%) ning 88%

koolijuhtidest (TALIS-e keskmine näitaja oli 56%), et õpetajaamet ei ole ühiskonnas

väärtustatud. TNS Emori5 2016. a uuringu tulemused näitasid, et õpetajaameti mainekus

erinevates sihtrühmades on heal tasemel, vaid õpetajate endi arvates on see pigem rahuldav.

Õpetajatööd peetakse väärtuslikuks, ehkki väheväärtustatud ametiks. Enamik sihtgruppe usub,

et õpetajatöö on suure missioonitundega tehtav, ent ka suure töökoormusega, stressirohke amet

ning see kujundab ühe olulise omadusena lisaks palgatingimustele, tööõhkkonnale ning

karjäärivõimalustele ameti mainet. TALIS 2013 tõi välja, et õpetajate arusaam oma töö

väärtusest sõltub tugevasti õpetajaameti meediakuvandist, töötasu suurusest, õppekava mahust,

õpetajate positsioonist lastevanemate ja õpilaste silmis, töökoormusest jne. Mitme loetletud

teguri sisu on viimastel aastatel muutunud, kuid kõiki uuendusi ei ole veel omaks võetud või

pole nad tegevustes juurdunud. Programmi tegevused toetavad ameti maine ja atraktiivsuse

kasvu.

Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennast juhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime

muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest6. Ka uuringute

tulemused (näiteks TALIS 2013 ja kutseõpetajate küsitlusuuring7) on näidanud, et Eesti

õpetajad usuvad konstruktivistlikesse pedagoogilistesse, õpilasi aktiveerivatesse

õpikäsitustesse.

Programmis püstitatud eesmärkide täitmiseks ei piisa üksnes koolitusest, vaid professionaalse

arengu toetamist tuleb käsitleda tervikuna. Seetõttu on programmi fookuses täiendusõpe, mitte

üksnes koolitus. Täiendusõppena mõistetakse tööalast enesetäiendamist ehk õppimist laiemalt,

mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja

täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide jmt abil, kursustel

osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide ühisõpet ja

vastastikust õppimist, tööalast nõustamist, sh parimate kogemuste ja teadmiste jagamist

professionaalse koostöö raames haridusasutuste sees ja vahel jmt.

Programmi toel arendatakse õpetajakoolituse eest vastutavate ülikoolide juures välja

kompetentsikeskused, millest peaks saama tuumkompetentsi loojad ja jagajad. See nõuab

panustamist õppejõudude arendamisse. Ilma selleta ei ole võimalik, et kompetentsikeskused

koondavad maailma parimad kogemused ja Eesti metoodilise oskusteabe, pakuvad keskkonda

uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks ning panustavad nende rakendamisse, lõimivad

teoreetilised õpingud praktikaga, algatavad ja koordineerivad ülikoolide ja koolide ühisprojekte

ja uuringuid jpm.

Programmi raames luuakse töötavatele õpetajatele paindlike õpivormidega nüüdisaegsed

õpilahendused, mis võimaldavad lisapädevust omandada töö kõrvalt. Mitmetes koolides on

probleem, et õpetajad ei saa töötada täiskoormusega. Seda kinnitab ka EHIS-e statistika – u

42% üldhariduskoolide õpetajatest töötab osalise tööajaga. Samas on aineid, mille õpetamiseks

ei suudeta leida õpetajaid. Olukorra leevendamiseks on lisaks tarvis luua paindlikke

õpilahendusi õpetajaametisse sisenejatele, et ka alternatiivseid õpi- ja töökogemuse teid pidi

oleks võimalik kinnitada oma kompetentse õpetaja kutsetunnistusega.

4 Übius, Ü. jt. (2014), Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja

õppimise uuring TALIS 2013 tulemused, Tallinn 5TNS Emor (2016), Õpetajaameti kuvand ja atraktiivsus 2016, Tallinn 6 Eesti elukestva õppe strateegia 2020, lk 6 ja 7. 7 Loogma, K., Ümarik, M. (2016), Kutseõpetajate küsitlusuuring – osa IUT programmist „Õpetajate

professionaalsuse ja professionalismi muutuv kontekst“ (2014-2019), Tallinna Ülikool

6 (40)

Programmis on tegevused ka haridusasutuste juhtide hindamiseks ja arendamiseks. TALIS

2013 andmetel osalesid Eesti üldhariduskoolide juhid TALIS-e riikide keskmisega võrreldes

aktiivsemalt erialases enesetäienduses, kuid need koolitused on olnud keskmisest lühemad ning

ei olnud 16% koolijuhtide hinnangul asjakohased. Samuti näitasid uuringu tulemused, et vaid

7% Eesti koolijuhtidest külastas regulaarselt tunde (TALIS-e keskmine näitaja 49%) ning 41%

koolijuhtidest võttis kasutusele meetmeid, et toetada õpetajate koostööd uute

õpetamismeetodite väljaarendamiseks (TALIS-e keskmine näitaja 64%). Järelikult on taseme-

ja täiendusõppe kavandamisel senisest enam vaja pöörata tähelepanu õppe- ja kasvatustööd

toetava juhtimisstiili ehk koolijuhi kui õppimise eestvedaja rolli arendamisele. Oluline on, et

tulevased koolijuhid oleks juba vastava ettevalmistusega ning selleks alustatakse koolijuhtide

järelkasvuprogrammidega.

Nii õpetajatel kui ka haridusasutuste juhtidel peab olema võimalik hinnata oma kompetentside

taset, saada tagasisidet oma arenguvajaduste ja töösoorituse kohta ning tasu vastavalt oma

tööpanusele ja tulemuslikkusele. Seetõttu on kavandatud vastavate süsteemide väljatöötamine

ja lahenduste loomine.

Õpetajaameti maine ja atraktiivsuse tõstmiseks tuginetakse terviklikule kontseptsioonile ning

selle sihtrühmadele käivitatakse tegevusprogramme, mida vastavalt vajadusele korratakse ja

arendatakse. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab

koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele

2. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk on tagada kõigile võrdne ligipääs kvaliteetsele ja võimetekohasele

haridusele ja õppija valmisolek edasisteks haridusvalikuteks, rakendada

haridusasutustes nüüdisaegset õpikäsitust ning toetada õpetajate ja haridusasutuste

juhtide professionaalsuse järjepidevat kasvu.

Programm aitab kaasa järgmiste Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja teiste programmide

mõõdikute saavutamisele:

Mõõdik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

sihttase

Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%):

-funktsionaalne lugemisoskus 10,7 - - 11,1 - - 10,1 - -

-matemaatiline kirjaoskus 11,2 - - 10,2 - - 9,2 - -

-loodusteaduslik kirjaoskus 8,7 - - 8,8 - - 7,8 - -

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%):

-funktsionaalne lugemisoskus 11,1 - - 13,9 - - 15,4 - -

-matemaatiline kirjaoskus 14,2 - - 15,5 - - 17 - -

-loodusteaduslik kirjaoskus 13,5 - - 12,2 - - 13,7 - -

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (%)

12,2 10,9 10,8 11,3 <9,5 <9 <9 <9 <9

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal (%) kõrghariduses

26,5 27,4 28,8 27,7 28,5 29 30 30 30

Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist

76,8 75,5 79,5 80,4 80 82 82 82 82

7 (40)

Programmi mõõdikud

Mõõdik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

sihttase

Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes (%)

0,5 (14/15)

0,3 (15/16)

0,3 (16/17)

0,3 (17/18)

hoida taset

hoida taset

hoida taset

hoida taset

hoida

taset

Õppetöö katkestajate määr gümnaasiumides (väljalangevus gümn. 1. õppeaastal)(%)

0,9 (14/15)

0,9 (15/16)

0,8 (16/17)

0,98 (17/18)

<0,8 <1 <1 <1 <1

Erinevate osapoolte rahulolu õpikeskkonna ja –korraldusega (keskselt ja regulaarselt õppeasutustes toimuv rahuloluhindamine)

- metoodika

väljatöötamisel - kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

Tavaõppes täiendavaid tugimeetmeid ja tingimusi vajavate õpilaste osakaal, kes saavad üldist tuge (%)*

95 95 98 - 100 100 100 100 100

Tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste osakaal, kes on kaasatud tavaõppesse**

- - - välja-

töötamisel

välja-töötami

sel

välja-töötami

sel

välja-töötami

sel

välja-töötami

sel

Munitsipaalkoolide*** õpetajate keskmine palgatase võrreldes riigi keskmise palgaga

107 105 106 113 108 120**** 120**** 120****

120****

*Indikaatori metoodika muutus seoses seadusandluse muutusega alates 01.02.2018. a.

** Indikaatori metoodika muutus seoses seadusandluse muutusega alates 01.02.2018. Kuni indikaatori uue

metoodika väljatöötamiseni 2018. aasta tulemust ei kuvata.

*** Kuigi antud indikaatorit arvutatakse munitsipaalkoolide baasilt, on palgataseme eesmärk laiendatav

kõikidele üldhariduskoolide õpetajatele ning 2018.a. tegelik tase riigi- ja munitsipaalkoolide keskmisena

samuti 113%.

**** Prognoositavad saavutustasemed (uuendatakse iga-aastaselt) vastavalt eelarves kavandatud rahalistele

vahenditele on järgmised: 2020.a. - 104%; 2021 - 99%; 2022 - 94%; 2023 - 90%

3. Programmi meetmed ja tegevused

3.1. Meede 1: Üldharidusõppe kvaliteedi tagamine (EÕS 1.1., 1.2., 1.3., 1.4., 1.5., 2.1., 2.2., 2.3., 2.4., 3.5., ja 4.1.)

Meetme eesmärk: üldharidusõpe on kvaliteetne ja vastavuses riiklike õppekavade eesmärkide

ja õpitulemuste ning võtmepädevustega. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõpe tagab

nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise. Õpetaja ja koolijuhi amet on arvestatav valik nii

võimekatele noortele kui ka tööelus pööret kavandavatele teise valdkonna töökogemusega

inimestele.

Mõõdik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

sihttase

Huvitava Kooli

tegevustesse kaasatud

üldhariduskoolide

osakaal (%)*

18 32 42 61 80 80 - - -

Turvalisuse ja

väärtuskeskseid

programme

rakendanud päevase

õppega koolide

osakaal (%)

35 42 62 62 75 85 85 85 85

8 (40)

Turvalisuse ja

väärtuskeskseid

programme

rakendanud

koolieelsete

lasteasutuste osakaal

(%)

67 81 84 84 90 95 95 95 95

Osakaal koolitustel

(maht vähemalt 30

akad t) osalenud

õpetajatest ja

haridusasutuse

juhtidest, kes said

koolituse lõppedes

kvalifikatsiooni (%)

100 96 96 96,4 97 97 97 97 97

Koolijuhtide osakaal

(%), kes võtsid ette

meetmeid, toetamaks

õpetajate koostööd

uute

õpetamispraktikate

väljaarendamiseks

(TALIS)

- - - - täpsustub

2020 - - - -

30-aastaste ja

nooremate õpetajate

osakaal (%)

üldhariduskoolides

10,6 10,7 10,6 11,0 12,5*** 12,5 12,5 12,5 -

Konkurents

õpetajakoolituse

õppekohtadel****

- 0,9 1 0,9 on

kasvanud

on

kasvanud

on

kasvanud

võrdne

keskmise

konkursiga

või

kasvanud

võrdne

keskmise

konkursiga

või

kasvanud

Õpetajate sooline

struktuur

naised/mehed (%)

üldhariduskoolides

85,7:

14,3

85,8:

14,2

85,8:

14,2

85,5:

14,5 75:25*** 75:25 75:25 75:25 -

Õpetajate osakaal (%),

kes leiavad, et amet on

ühiskonnas

väärtustatud (TALIS)

13,7

(2013.a) - - 26,4 - - -

täpsustub 2025

*Algatus lõpetab tegevuse 2020, st järgnevate aastate kohta indikaatoreid ei ole.

*** Sihttaseme saavutamine ei ole realistlik, tõenäoliselt jääb tase samaks.

**** Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe

õppekavade keskmisesse konkurssi. Üle ühe tähendab, et konkurss on keskmisest suurem, alla ühe, et väiksem.

Konkurss näitab kandidaatide arvu ühe õppima tulekut kinnitanu kohta.

9 (40)

Tegevus 1.1: Riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine

(EÕS 1.1)

2008. aastal võeti vastu koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja 2010. aastal põhikooli riiklik

õppekava, gümnaasiumi riiklik õppekava ja põhikooli lihtsustatud õppe riiklik õppekava.

Põhikooli- ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid kaasajastati 2014. aastal eesmärgiga rõhutada

üldpädevuste arendamise olulisust ja ainetevahelist lõimingut, individuaalset lähenemist

õppijale ning koolide õppekavade omanäolisust ja kogukondlikku aspekti. Koolid pole olnud

uuenduste rakendamisel ühtviisi edukad ning vajavad jätkuvalt nõustamist. Lihtsustatud õppe

korraldamine ei lähtu samadest rõhuasetustest ja väärtusalustest ega nüüdisaegse õpikäsituse

põhimõtetest, mis on sätestatud põhikooli riiklikus õppekavas. Õppijate arengu toetamiseks

ajakohastatakse hindamise üldised põhimõtted, korraldus ja tugitegevused ning toetatakse

koole, et hindamisel ja õppimisele ning arengule tagasiside andmisel oleks võimalik arvestada

õpilaste individuaalse arengu vajadustega, kaasava hariduse põhimõtetega ja toetataks mõjusalt

21. sajandil vajalike pädevuste omandamist.

Tulemus: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja

ühtsete õpikäsituse põhimõtete kohaselt. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja

ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ja

tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid

gümnaasiumis. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppematerjal.

10 (40)

1.1.1 Uuendatakse koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad,

sh ühitatakse põhikooli riiklik õppekava põhikooli lihtsustatud riikliku õppekavaga.

Tulemus: Riiklike õppekavade sisu ja maht toetavad nüüdisaegse õpikäsituse

juurutamist ning tulevikuoskuste kujundamist. Kõik erisused hariduslike

erivajadustega õpilaste õppekorralduses kajastuvad ühes põhikooli riiklikus

õppekavas. Koolieelse lasteasutuse riiklikusse õppekavasse on sisse viidud

rakendusuuringu tulemustest lähtuvad väärtus- ja meediakasvatuse eesmärgid, õppe-

ja kasvatuskorralduse põhimõtteid on uuendatud. I kooliastmes kirjeldatud

õpitulemused toetavad lastel lasteaias kujunenud arengupotentsiaaliga arvestamist ja

sujuvamat üleminekut lasteaiast kooli. Gümnaasiumi õpitulemused kirjeldatakse

üldistustasemel, mis toetab keskharidustaseme õppe ühtlustatud määratlemist ja

pakutavate valikkursuste mitmekesistamist.

1.1.2 Nõustatakse õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel. Viiakse läbi infopäevi

koolieelsete lasteasutuste ja koolide meeskondadele ning toetatakse neid uuenduste

sisseviimisel õppeasutuse õppekavadesse.

Tulemus: kooliõppekavad kujunevad koolis ka tegelikult õppe- ja kasvatustöö

korraldamise alusdokumendiks ja reguleerivad koolidele riiklike õppekavadega antud

võimalusi sh VÕTA põhimõtete rakendamist üldhariduses.

1.1.3 Viiakse läbi tegevusi, mille eesmärk on tõsta õppijate õpihuvi ja –tulemusi, sh huvi

LTT valdkonna vastu:

Toetatakse koole õpilaste LTT õpihuvi ja –tulemusi edendamisel, õpilaste osalemist

jätkusuutlikku arengut toetavates tegevustes, sh rahvusvahelistes õpilasprogrammides

GLOBE (ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, Eestist

osaleb ca 80 kooli) ja Baltic Sea Project (rahvusvaheline koolide võrgustik Läänemere

projekt, Eestist osaleb ca 30 kooli), arendatakse probleemipõhist õpet, integreeritakse

jätkusuutlike arengu põhimõtted aineõppesse, toetatakse õpilaste uurimuslikke

tegevusi ja uurimistööde läbiviimist, õpilasuurimustööde konverentside ja üleriigiliste

õppelaagrite korraldamist;

Rakendatakse koole toetavad metoodilisi materjale ja lahendusi loovtöödele,

praktiliste tööde ning uurimistööde tegemiseks; toetatakse mõttemängude rakendamist

aineõppes;

Arendatakse välja karjääriõppe ning ettevõtlusõppe koostoimiv mudel. Töötatakse

välja uued pädevustepõhised põhikooli ja gümnaasiumi ettevõtlikkuse ja karjääriõppe

valikkursused. Järgnevatel aastatel suunatakse koole neid kursusi rakendama

Töötatakse välja nüüdisaegsed metoodilised materjalid karjääri-, ettevõtlus- ja

finantskirjaoskuse õpetamiseks, mis aitavad õpetajatel kujundada õpilase

eneseteadlikkust karjäärivõimalustest, loovust, lahenduste leidmist, planeerimist ja

tegutsemist ja suunatakse õpetajad neid kasutama. Suurendatakse gümnaasiumide

võimalusi pakkuda mitmekesisemaid valikuid matemaatikas, loodusteadustes ja

tehnoloogia valdkonnas sh valikkursuste näol. Uuendatakse matemaatika ainekava

põhikoolis ja gümnaasiumis ning suurendatakse matemaatikaõppe seotust reaalse

eluga.

11 (40)

Tulemus: Kasvab uurimusliku ja probleemipõhise õppe osakaal koolides ning

suureneb koolide arv, kes kasutavad õppimise korraldamiseks erinevaid võimalusi

väljaspool koolikeskkonda (muuseumis, ettevõttes, looduskeskuses jm). Suureneb

LTT valdkonda ja ettevõtlusõpet populariseerivate pädevuspõhiste atraktiivsete

valikkursuste hulk, sh koostöös kõrgkoolidega, teadusasutustega ja ettevõtetega.

Karjääriõpe ja Töötukassa poolt (alates 2019. a) pakutav karjäärinõustamine

täiendavad teineteist ning moodustavad õpilaste jaoks terviku.

1.1.4 Tagatakse kvaliteetse ja mitmekesise õppematerjali (sh digitaalse) olemasolu ja

soodustatakse koolide teadliku nõudluse kujunemist kvaliteetsete õppematerjalide

järele:

Viiakse läbi perioodilist seiret, et saada ülevaadet õppematerjali olemasolu ja

kasutamise kohta, määratakse kindlaks õppematerjali ajakohastamise vajadus ning

planeeritakse arendustegevused.

Õppematerjali sh digiõppematerjali retsenseerimise ja väljaandmise protsess hoitakse

ajakohasena, kaasates sellesse ka aineühendusi. Aineühenduse retsensiooni kaudu

tõstetakse tegevõpetajate rolli õppekirjanduse arendamisel ning teadlikuma nõudluse

teket õppekirjanduse tellimisel, mille kaudu omakorda paraneb õppematerjalide

kvaliteet.

Toetatakse aineühendusi, et nad jälgiksid õppematerjalide olukorda ning annaks

informatsiooni ja soovitusi õppematerjalide arendamiseks. Soodustatakse

(digi)õppematerjalide koostamist läbi nõustamismudeli väljatöötamise.

Tulemus: Üldharidusasutustele on kättesaadav kõiki õppeteemasid kattev

nõuetekohane ja nüüdisaegset õpikäsituse rakendamist toetav vajalik

(digi)õppematerjal. Õppematerjalide koostamine toimub õpetajate ühenduste ja

õppematerjalide koostajate koostöös. Koolid ja õpetajad on teadlikud nüüdisaegse

õpikäsituse rakendamist toetava õppematerjali võimalustest ja suudavad seda

kasutada. Õppematerjalide koostajad on teadlikud õppekavaarenduse suundadest nii,

et õppematerjalide koostamine oleks võimalikult operatiivne ja tuleviku vajadusi

arvestav.

1.1.5 Suurendatakse õpilaste liikumisharrastust:

Toetatakse Liikuma Kutsuva Kooli programmi võrgustiku laienemist.

Kujundatakse spordialade keskne kehalise kasvatuse õpe ümber nüüdisaegseks,

liikumisoskustele orienteeritud õppeaineks, mis arvestab õpilaste

liikumisharrastusega väljapool kooli.

Tulemus: Koolide hinnangul on suurenenud õpilaste igapäevane liikumine ning

mitmekesistunud liikumisvõimalused koolis, kujunenud on oskused igapäevaselt

aktiivselt liikuda ja tegeleda liikumisharrastusega

1.1.6 Ajakohastatakse riigikaitse- või sisekaitseõpetuse läbiviimist koolides:

Koostöös siseministeeriumi ja kaitseministeeriumiga toetatakse vastavalt 2016.

aastal kinnitatud kontseptsioonile koole riigikaitse- ja sisejulgeoleku alase õpetuse

läbiviimisel, sh mitmekesistatakse ainekavasid. Vaadatakse üle võimalused

lõimida riigikaitse õpetusse sisejulgeolekuteemad ja lõimides olulisimad

märksõnad õppekava erinevatesse ainevaldkondadesse.

Tulemus: On suurenenud õpilaste arv, kes on kooli lõpetades läbinud

riigikaitseõpetuse. Kõik õpilased, kes õpivad Eesti koolides, saavad olulisimad

algteadmised riigikaitse ja sisejulgeoleku alastest teemadest.

12 (40)

1.1.7 Suurendatakse koostööd gümnaasiumide ja kutsekoolide vahel:

Riiklikes õppekavades kirjeldatakse õpitulemused nii, et üldkeskhariduse

õpitulemused oleksid rakendatavad kutsekeskhariduse üldainete õppe

moodulitena. Riiklike õppekavade arendamisel arvestatakse kutseharidusest

saadud ettepanekutega kasutada kutseõppe sisulisi valikmooduleid gümnaasiumi

õppekava valikainete õppe mitmekesistamiseks.

Analüüsitakse ja tehakse ettepanekud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste riiklike

õppekavade sidustatuse ja õpiteede paindlikkuse arendamiseks.

Tulemus: Valikuterohkem ja personaliseeritum õpitee

1.1.8 Ajakohastatakse informaatika õppe võimalused põhikoolis ja gümnaasiumis. Luuakse

uued valikained/kursused eesmärgiga arendada õpilaste infotehnoloogilist kirjaoskust,

sh algoritmilist mõtlemist ning oskust luua ja kasutada infotehnoloogiat (sh nt

robootika, mehhatroonika, programmeerimine, multimeedia, võrk ja süsteem jne).

Tulemus: Informaatika valikõppeaine kava põhikooli II ja III kooliastmele on

täiendatud temaatiliste moodulitega, on loodud gümnaasiumile eraldiseisev

aineteülene valikkursus ning informaatika kui horisontaalne läbiv teema on lõimitud

eri õppeainete õppeprotsesside kirjeldustesse. Informaatika õppimine toetab nii

programmeerimisoskuse kujunemist, kui digipädevuse kujunemist laiemalt.

1.1.9 Ajakohastatakse õpilasele hindamise abil tagasiside andmise süsteem nii, et

hindamisel lähtutakse koolis seatud eesmärkidest, sh õpitulemustest, arvestatakse

omandatud õpitulemuste ja õppimise protsessi ulatust ja sügavust, täpsustatakse

eristava ja mitteeristava hindamise lähtekohti,

Tulemus: Koolid kasutavad senisest laiemaid ja terviklikumaid võimalusi õppimise ja

arengu kohta tagasiside andmiseks.

13 (40)

Tegevus 1.2: Õppeasutuste hindamine, õpitulemuste välishindamine ja

hindamispõhimõtete muutmine (EÕS 1.2.)

EÕS näeb ette hindamispõhimõtete muutumist – õppija ja õppeasutuse kui õppiva

organisatsiooni tulemuslikkuse hindamisel liigub rõhuasetus kujundavale hindamisele.

Välishindamises lähtutakse Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud üldhariduse

välishindamise kontseptsioonist „Üldhariduse välishindamise ülesanded, põhimõtted ja

arendamise alused aastani 2020“.

Tähelepanu alla võetakse õpitulemuste välishindamise ajakohastamine, sealhulgas

üldpädevuste– ja ainetestide ning ülesannete kogumike ning uuendatud funktsionaalsusega

tasemetööde ja põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite kasutusele võtmisele, uue

lõpueksamite mudeli rakendamisele, rahvusvaheliste ja siseriiklike uuringute läbiviimisele.

Nii õpetajale vabaks kasutamiseks suunatud hindamisvahendite kui ka tasemetööde ja

eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning analüüside teostamine hakkab toimuma e-

keskkonnas. Selleks parandatakse hindamisvahendite diagnostilisi omadusi, luuakse taseme-

ja eksamitöödel põhinevad võimalused õppetöö panuse hindamiseks õpilaste edasijõudmises

ning muudetakse Eksamite Infosüsteemis kasutajatele esitatav tagasiside mitmekesisemaks ja

põhjalikumaks.

Õppijate arengu toetamiseks ajakohastatakse olemasoleva hindamise raamistikuga seatud

hindamise üldised põhimõtted, korraldus ja tugitegevused ning toetatakse koole, et

hindamisel ja õppimisele ning arengule tagasiside andmisel oleks võimalik arvestada õpilaste

individuaalse arengu vajadustega, kaasava hariduse põhimõtetega ja toetataks mõjusalt 21.

sajandil vajalike pädevuste omandamist.

Kõigi arendustööde sisuline eesmärk on pakkuda õpilastele/vanematele ja õpetajatele

mitmekesist ja õppija arengu suunamist toetavat infot õppimise tulemuslikkuse ja tõhususe

kohta.

1.2.1 Korraldatakse ja arendatakse õpitulemuste välishindamist; rakendatakse metoodikat,

mis võimaldab hinnata võtmepädevusi, probleemilahendusoskusi ja selgitada koolide

panust õpilaste edasijõudmisesse.

Töötatakse välja ja võetakse kasutusele üldpädevuste hindamisvahendid.

Töötatakse välja metoodika koolide panuse hindamiseks õpilaste edasijõudmisel.

Digipöörde programmi kaasabil luuakse asutatavate testide haldamiseks ja

läbiviimiseks ning analüüside teostamiseks kohaste võimalustega elektroonilise

testimise keskkond. Koolidele luuakse võimalus paindlikult kasutada e-tasemetöid

ja saada tulemuste kohta tagasisidet.

Tulemus: Õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile antav tagasiside

hõlmab täpsemat teavet õpilaste ja klasside õpivajaduste kohta ning kirjeldab koolide

panust õpilaste edasijõudmises. Riik on kindlustatud hariduspoliitiliste otsuste

tegemiseks vajaliku informatsiooniga.

1.2.2 Koostöös sidusrühmadega töötatakse välja tegevus- ja tulemusnäitajad, mis mõõdavad

õppeasutuse õppe- ja kasvatusprotsessi tulemuslikkust, tõhusust ja osapoolte rahulolu,

mis toetavad EÕSi rakendumist üldhariduses.

Tulemus: Vanemad, kogukonnad ja riik on teavitatud koolieelsete lasteasutuste ja

koolide keskkonna olukorrast ning õppe tulemuslikkusest. Välja on selgitatud toetust

14 (40)

vajavad koolid ja koolid, mille tegevust saab tuua eeskujuks teistele. Koostöös

ülikoolidega pakutakse koolidele arendusprojektides osalemise võimalust.

1.2.3 Viiakse läbi rahvusvahelised võrdlusuuringud üldhariduses (sh 2021. a – PISA

uuringu põhitest ja loova mõtlemise ja IKT test, TALIS). Koostatakse huvigruppidele

vajalikud analüüsid PISA 2018 ja 2021 tulemustest.

Tulemus: Haridussüsteemi tulemuslikkusest ja kitsaskohtadest on saadud ülevaade,

millele tuginedes algatatakse siseriiklikke uuringuid probleemide põhjuste

selgitamiseks, levitatakse head kogemust koolides ja töötatakse välja meetmed

kitsaskohtade leevendamiseks.

1.2.4 Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolipidaja rolli teadvustamisel ja täitmisel

kohaliku tasandi hariduse korraldamisel.

Tulemus: Koolid kasutavad senisest laiemaid ja terviklikumaid võimalusi õppimise ja

arengu toetamise tagasisidestamiseks. Koolipidajad on teadlikumad oma kohustustest

ja oskuslikumad nende täitmisel.

15 (40)

Tegevus 1.3: Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine

(EÕS 1.4)

Muutunud õpikäsituse mõistmiseks ja rakendamiseks on oluline koostöö õpetajate ja

õppeasutuste vahel, kooli koostöö lapsevanematega ja koostöö kooli ning kohaliku

omavalitsuse ning piirkondlike ettevõtete vahel.

1.3.1 Soodustatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise võimalusi kohalikku konteksti

arvestavalt, kaasates koostöösse kõiki olulisi osapooli. Toetatakse õpetajate ja

õppeasutuste omavahelist koostööd ja üksteiselt õppimist ning ühisprojekte

kultuuri- ja mäluasutuste ja ettevõtetega kõigil haridustasemetel.

Tulemus: Välja on kujunenud õpikäsituse rakendamist soodustavad koostööviisid.

Osapoolte vastutus õpikäsituse rakendamise eest on selgemalt määratletud ja

võimalused kaardistatud.

1.3.2 Toetatakse turvalise ja väärtuskeskse ja kaasava õpikeskkonna kujundamist

ja hariduskorraldust.

Koostatakse ja viiakse ellu kaasava hariduskorralduse arendustegevuste

rakenduskava, mis hõlmab kompleksselt kõiki riiklikult koordineeritud

arendustegevusi erivajadustega õpilaste õppe ja arengu toetamisel.

Korraldatakse kogemusseminare tuge vajavate õpilastele paindliku

õppekorralduse ning vajalike tugiteenuste rakendamiseks.

Koostatakse juhendmaterjale ning toetatakse uuenduslike koolikorralduslike

mudelite rakendamist KOV ja õppeasutuse tasandil.

Toetatakse asjakohaste programmide tegevust ja rakendamist koolides:

koolikiusamise ennetamise kontseptsioon, mis hõlmab terviknägemust

erinevate osapoolte rollist ja tegevustest; väärtusarenduse jätkuprogramm 2015

– 2020, mis hõlmab laste ja noorte väärtuskasvatust ning süsteemset

väärtusarendust koolides ja lasteaedades.

Tulemus: Arusaamad kaasava hariduse sisust ja tähendusest on erinevate osapoolte

(riik, KOV, kool) vahel ühtlustunud ning HEV õpilaste õppekorralduse

kontseptsioonis kirjeldatud riiklikud arendustegevused on käivitunud. Kaasava

hariduse rakendamise konkreetsed meetmed on kajastatud kõigi koolide õppe- ja

arengukavades. Füüsilise ja vaimse kiusamise juhtude arv Eesti haridusasutustes on

vähenenud. On suurenenud haridusasutuste arv, kus teadvustatakse väärtuspõhise

õpikeskkonna rolli õpilaste arengus.

1.3.3 Soodustatakse tugeva koolidemokraatia tekkimist.

Koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga, Vabaühenduste Liiduga, teiste

ministeeriumidega taotletakse demokraatliku otsustusprotsessi kui normi

väärtustamist koolides. Toetatakse nõustamist (seminare, hea praktika jagamist

jms) nii õpilastele, õpetajatele, lastevanematele, koolijuhtidele kui

koolipidajatele.

Tulemus: Õppeasutustes on loodud kõikide õpilaste vajadusi arvestav õppimist ja

kasvatust soodustav õppekeskkond. Koolide õpilasesindused on oma

katusorganisatsiooni kaudu saanud arvestatavaks koostööpartneriks riigile,

koolipidajale ja kooli juhtkonnale.

1.3.4 Toetatakse ja arendatakse inimõiguste ja kodanikuharidust ning meediakirjaoskust.

16 (40)

Koostöös erinevate kodanikuühiskonna organisatsioonide, teiste

ministeeriumide ja ülikoolidega arendatakse inimõiguste haridust, toetatakse

sellealaseid tegevusi, nt mitteformaalse hariduse projekte, nõustamist ja

koolitusi õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja koolipidajatele.

Süstematiseeritakse, mõtestatakse, tuuakse kokku ja muudetakse

efektiivsemaks erinevate organisatsioonide inimõiguste ja demokraatia

hariduse alased tegevused, sh soodustatakse formaal- ja mitteformaalhariduse

vahelist koostööd ja sünergiat.

Süstematiseeritakse ja vajadusel eestindatakse olemasolevad mudelid,

materjalid ja head praktikad nii, et need toetaksid Eesti riiklike õppekavade ja

nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist ning sobiksid just Eesti kooli ja

noorsootöö kontekstiga.

Tulemus: Inimõiguste, kodanikuhariduse ja meediakirjaoskuse põhimõtted on

kajastatud kõigi koolide õppekavades ja seda võetakse arvesse koolide ja

lasteaedade turvalise õppekeskkonna ning kaasava ja demokraatliku koolikultuuri

kujundamisel.

Tegevus 1.4: Andekate õpilaste arengu toetamine 1.4.1. Töötatakse koostöös koolide ja ülikoolidega välja andekate õpilaste väljaselgitamise,

nende arengu vajaduste märkamise ja toetamise ning õpilaste kõrgemate

mõtlemisoskuste kujundamise kontseptsioon. Rakendatakse laiemalt andekatele

noortele suunatud programme ja kursuseid.

1.4.2. Laiendatakse osalust riiklikel aineolümpiaadidel, -võistlustel, -konkurssidel, sh

toetatakse olümpiaadide ja võistluste ülesannete ja lahenduste andmebaasi pidevat

täiendamist ja kättesaadavuse suurendamist, suurendatakse olümpiaadide

elektrooniliste ülesannete osakaalu (eelkõige kooli- ja piirkonnavoorudes),

toetatakse erinevate Eesti piirkondade õpilaste osalust riiklikel aineolümpiaadidel.

1.4.3 Toetatakse rahvusvaheliste ainevõistluste ja – konkursside korraldamist;

Tulemus: Andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide

õppekavades. Kasvab õppijate osalus riiklike olümpiaadide kooli- ja piirkonnavoorudes;

rahvusvahelised olümpiaadid on korraldatud vastavalt standartidele.

Tegevus 1.5. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamine

Tegevuse eest vastutaja: HTM vastutab täiendusõppesüsteemi kujundamise eest. TLÜ, TÜ ja

HTM hallatavad sihtasutused on kaasvastutajad ning vastutavad programmis kirjeldatud

ülesannete tähtaegse, tõhusa ja mõjusa täitmise eest.

17 (40)

Tegevuse sihtrühm: üldhariduskoolide (sh mittestatsionaarset õpet pakkuvad

üldhariduskoolid), koolieelsete lasteasutuste, kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajad ja

juhid, haridusasutuste meeskondade (sh koolieelsed lasteasutused) liikmetena tugispetsialistid

ja teised haridusvaldkonna asjatundjad, õppejõud.

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppe keskne eesmärk on tagada nüüdisaegse

õpikäsituse rakendamine ning juhi ja õpetaja rolli mõtestamine sellest lähtuvalt.

Tegevuste tulemusel on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli juures välja arendatud

õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste kompetentsikeskused ja haridusasutustes kujunenud

ühiskonna ja õppijate ootustele ning vajadustele vastavat õpikäsitust toetav

organisatsioonikultuur. Paranenud on õpetajate, õppejõudude, haridusasutuse juhtide

kompetentsid ning täiendusõpe toetab kutseoskuste asjakohastumist. Omandatud uued

õppemeetodid toetavad õppijate individuaalset arengut, loovust, ettevõtlikkust ja

innovaatilisust, kaasava hariduse põhimõtete rakendumist ja hariduslike erivajadustega laste

paremat toimetulekut koolis kõigil haridustasemetel ja -liikides.

1.5.1. Keskse täiendusõppe koordineerimine õpetajate ja koolijuhtide

täiendusõppekeskuses

HTM-i sihtasutuses paiknev täiendusõppekeskus korraldab personali arendamise

tegevusi, mis ei ole suunatud täitmiseks ülikoolidele. See ei ole üksnes hankekeskus,

vaid ka personaliarenduse tegevuste väljatöötaja ja teatud tegevuste elluviija. Keskuse

roll on ka nõustada maakondlikke omavalitsusliite ja haridusasutusi täiendusõppe

korraldamisel. Keskuse pakutava personaliarenduse sisu valmib koostöös teenuse

sihtrühmadega, kus täpsustatakse personali arendamise teemasid, mahte, läviviijaid

jms.

Tulemus: HTM-i sihtasutuses paikneva keskse täiendusõppekeskuse töö on täies

mahus käivitunud. Personal on kompetentne ning teenuse sihtrühmade rahulolu

teenusega kõrge.

1.5.2. Õpetajate, haridusasutuste juhtide, haridusasutuse meeskondade täiendusõpe ja

uuringud

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppes kasutatakse tõhusaid õppemeetodeid

ja paindlikke õppevorme, motiveerides õpetajaid ja juhte rakendama omandatud

teadmisi ja oskusi parimal moel. Esmaõpe ja täiendusõpe moodustavad ühtse terviku.

Riigi tasandil pakutakse kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajatele täiendusõpet üld-

ja erialaainete paremaks lõimimiseks, rõhutades võtmepädevuste omandamise tähtsust.

Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse digitehnoloogiat senisest otstarbekamalt ja

tulemuslikumalt (EÕS p 4.1).

- Jätkatakse eestikeelsele õppele üleminekut toetava keeleõppega, varasemast

suuremat rõhku pannakse kaasava hariduse põhimõtete juurutamisele ja

meeskonnakoolitustele. Haridusasutuste juhtide täiendusõppes on keskne

eesmärk on tagada nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine ning õpetaja ja juhi

rolli mõtestamine sellest lähtuvalt. Edendatakse koolimeeskondade ja teisi

õpikäsituse rakendumist toetavaid koostöö- ja koosõppevorme. Kogukonna

liikmeid kaasatakse koolimeeskonna osana haridusküsimuste aruteludesse.

Õpetajate mõjusamaks toetamiseks probleemide lahendamisel ning ennetustöö

tõhustamiseks kaasatakse meeskonnakoolitusse tugispetsialiste. Samuti

toetatakse erinevaid võrgustikukombinatsioone (haridusasutuste sisene,

haridusasutused omavahel, haridusasutus ja kohalik kogukond, haridusasutused

18 (40)

ja ülikoolid, rahvusvaheline koostöövõrgustik, aineühendused jne) nüüdisaegse

õpikäsituse juurutamisel.

- Täiendusõppe teemad tulenevad partnerite vahel kokku lepitud prioriteetidest.

Prioriteetsete teemade pikkus/kestus on erinev. Mõni prioriteet on fookusega

üks aasta, mõni teine võib kesta mitu aastat. Keskselt pakutava täiendusõppe

prioriteetsed teemad määratleb HTM koostöös partneritega, lähtudes EÕSist,

hariduskorralduse muudatustest ning nende analüüsi ja seire tulemustest.

Tulemust kasutatakse ressursside planeerimise alusena. Kokkulepitud

prioriteedid on sisendiks ülikoolidele täiendusõppe õppekavadele ja teistelt

pakkujatelt täiendusõppe tellimisel. Täiendusõppes arvestatakse

sihtrühmaliikmete teadmiste ja kogemuste erineva tasemega ning luuakse

võimalused nii baasteadmiste omandamiseks kui ka osaluseks meistriklassides,

arenguprogrammides jms. Täiendusõppe sisu põhineb

kutsestandardil/kompetentsimudelil.

- Kompetentsikeskuste tegevustesse kaasatakse praktikuid ning arendatakse

koostööd eriala-, ameti- ja kutseliitude/-ühendustega, et tõhustada praktilise

tegevuse ning teadus- ja arendustöö lõimumist.

- Viiakse läbi ja osaletakse haridusvaldkonna uuringutes ning vajadusel

tõlgitakse, antakse välja ja levitatakse nüüdisaegset erialast kirjandust.

Tulemus: Täiendusõpe lähtub sihtrühmade vajadustest ja on ajakohane nii sisult kui ka

vormilt, rahulolu pakutava teenusega on kõrge. Teenused on jätkusuutlikud ka väheneva

kaasfinantseerimise tingimustes.

1.5.3. Kompetentsikeskuste kontseptsioonide ja tegevuskavade elluviimise seire

- Kompetentsikeskuste kontseptsioonid ja tegevuskavad töötati välja 2015. aastal. Oma

tegevusi mobiliseerides, omavahel ja ka laiemalt koostööd tehes on

kompetentsikeskustel võimalus kujuneda haridusinnovatsiooni vedajateks.

Kompetentsikeskusi koordineerib ühine katusorganisatsioon, kes hindab

kompetentsikeskuste tulemuslikkust ja mõju.

- Kompetentsikeskuste pakutavad lahendused hõlmavad nii alus-, üld-, kui ka

kutseharidust. Kompetentsikeskused toetavad ja suunavad asjatundlikult uute

õppekavade ja tänapäevase õpikäsituse ning kaasava hariduse rakendamist, pakuvad

keskkonda uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks ning kaasavad teisi

organisatsioone vastavalt nende pädevusele. Selle saavutamine eeldab õppejõudude

arendamist.

- Kompetentsikeskused arendavad välja koostöömudeli didaktikaalase pädevuse

jagamiseks teiste kõrgkoolidega.

Tulemus: Kompetentsikeskuste teenuste paketid on täiel määral rakendunud. Teenused

on jätkusuutlikud ka väheneva kaasfinantseerimise tingimustes.

1.5.4. Õppejõudude ja õpetajate metoodilise ja didaktilise pädevuse arendamine

- Arendatakse õppejõudude pädevust (sh rahvusvahelisel tasandil) ja pakutakse

kõrgkoolididaktika kursusi. Töötatakse välja ning katsetatakse uuenevat õpikäsitust

toetavaid õpistsenaariume ja metoodikaid ning levitatakse neid haridusasutustes.

Nõustatakse õpetajaid tööalaselt, sh pakutakse aine-, kutseõppe- ja didaktikaalast

nõustamist. Eestis välja töötatud uudsete õpetamismeetodite ja didaktiliste võtete

koondamiseks, hindamiseks ja levitamiseks arendatakse edasi eDidaktikumi.

Kogutakse nii Eesti kui ka mujalt maailmast parimaid teadmisi ja kogemusi ning

kohandatakse seda Eesti haridusasutustele sobilikuks.

19 (40)

- Töötatakse välja organisatsiooni, haridusasutuse juhi ja õpetaja enesehindamise ning

professionaalse arengu planeerimise vahendeid ning arendatakse neid haridussüsteemi

vajadustest lähtudes.

Tulemus: Rahulolu pakutava teenusega on kõrge. Teenused on jätkusuutlikud ka väheneva

kaasfinantseerimise tingimustes.

1.5.5. Õpetajate esma- ja täiendusõppe õppekavade vastavusse viimine tööturu

vajadustega

Ülikoolides toimuv esmaõpe seotakse tihedamalt täiendusõppega. Luuakse võimalused

täiendava aine õpetamise, pedagoogilise, lõimitud aine- ja keeleõppe või muu sarnase

pädevuse omandamiseks. Üldpädevused, digikultuur, finantskirjaoskus, ettevõtlikkus,

ohutusõpe jms teemad integreeritakse õppeprotsessi ja õppekavadesse ning senisest

veelgi enam pööratakse rõhku sellele, et õpetamiseks vajalikud pädevused omandataks

esmaõppe käigus (EÕS p 4.1 ja p 4.4). Õppekavad viiakse vastavusse digipädevuste

mudeliga.

Tulemus: Õpetajakoolituse õppekavad vastavad tööturu vajadustele. Esma- ja

täiendusõpe on seostatud ning moodustab terviku.

1.5.6. Õpetajaametisse sisenemiseks võimaluste loomine erinevate õpiteede ja

töökogemuse kaudu

Ülikoolid töötavad välja kutsestandardil põhinevad õppemoodulid, et pakkuda

õpetajaametisse siseneda soovijatele kutsestandardis kirjeldatud kompetentside

arendamise võimalusi. Õpetajaametisse siseneda soovijal on võimalus valida oma

kompetentsi tõstev moodul (sh praktika läbimine) ja kujundada kompetents, mis

võimaldab edukalt taotleda kutsetunnistust. Loodavad kompetentsi arendamise

võimalused on mitmekesised, et võimaldada osavõttu töökohustuste ja pereelu kõrvalt.

Tulemus: Loodud on võimalus arendada oma pedagoogilisi kompetentse, et siseneda

õpetajaametisse teistest elualadelt kutse taotlemise kaudu.

1.5.7. Võrdseid haridusvõimalusi loovate parendusprojektide läbiviimine

üldhariduskoolide ja ülikoolide koostöös

Algatatakse ja viiakse läbi üldhariduskoolide ja ülikoolide ühiseid arendus- ja

uuringuprojekte võrdsete võimaluste tagamiseks hariduses.

Tulemus: Võrdseid haridusvõimalusi loovate parendusprojektide läbiviimine on

parendanud projektis osalenud koolide juhtimisvõimekust, õpetajate uurimispädevus on

tõusnud, õppejõududel on kontakt praktilise koolieluga.

Tegevus 1.6: Õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamine ja

väärtustamine8

Tegevuse eest vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium. Kaasvastutajad on koolide pidajad,

haridusasutuste juhtide ühendused, õpetajate ühendused, HTM hallatavad sihtasutused, TÜ ja

TLÜ.

Tegevuse sihtrühm: Üldhariduskoolide juhid ja õpetajad, kutseõppeasutuste juhid ja õpetajad,

koolieelsete lasteasutuste juhid ja õpetajad, koolide pidajad, koolijuhiks pürgijad, kaudse

sihtrühmana Eesti üldsus.

8 Varasemalt programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid meede 1.2. Õpetaja ja

haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamine/väärtustamine

20 (40)

Tegevuse eesmärk on muuta õpetaja ja koolijuhi amet köitvaks valikuks nii võimekatele

noortele kui ka tööelus pööret kavandavatele teise valdkonna töökogemusega inimestele.

Luuakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamissüsteem(-id), mis võimaldavad nii töö-

kui ka arengualase tagasiside andmist.

1.6.1. Õpetaja ja õppejõu töötasu diferentseerimise aluste väljatöötamine

Õpetajate töötasu vastavusse viimiseks tööpanuse ja tulemuslikkusega töötatakse

koostöös kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide juhtidega välja õpetajate töö

tulemuslikkuse hindamise ja tasustamise alused. Õpetajatega toimuvad regulaarsed

aastavestlused (eesmärgistamine ja tagasiside), mis on osaks organisatsiooni

professionaalse kapitali arendamise süsteemist.

Tulemus: Õpetaja töötasu on motiveeriv ja diferentseerimise aluste väljatöötamise

tulemusel toimub töö hindamine ja tasustamine samadel alustel ja väärtustel.

1.6.2. Haridusasutuste juhtide hindamissüsteemi loomine ja rakendamine

Haridusasutuste juhtide kompetentsimudel on aluseks värbamisel, arendamisel ja

töösoorituse hindamisel, viiakse läbi seminarid ja koolitused nii koolijuhtidele kui ka

koolide pidajatele, et põhimõtted ja metoodika jõuaksid igapäevasesse

tegevuspraktikasse.

Luuakse õppeasutuse juhi töö- ja arengualase tagasiside andmise süsteem, mida toetab

vastav e-lahendus.

Tulemus: Haridusasutuse juhi pädevusnõuded on ajakohased ning nende täitmist on

võimalik mõõta. Haridusasutuse juhid on saanud sisulist tagasisidet oma töösooritusele

ja ametialasele arengule, koolipidajad oskavad oma koolijuhte kompetentsipõhiselt

hinnata.

1.6.3. Täiendusõppesüsteemi ja hindamist toetavate infosüsteemide loomine ja

kasutuselevõtt

Arendatakse nüüdisaegset e-lahendusega kasutajasõbralikku keskkonda, milles on

võimalik enda kutsestandardites/kompetentsimudelites kirjeldatud kompetentse hinnata

(eneseanalüüs), küsida/saada tagasisidet kolleegidelt ja teistelt asjakohastelt partneritelt,

määratleda koostöös juhiga arendamist vajavad küljed ning leppida kokku

arendustegevustes. Toimub loodud täiendusõppe infosüsteemi Juhan edasiarendus.

Tulemus: Keskne täiendusõppe infosüsteem Juhan ja kompetentside hindamise e-

keskkond on koolijuhtide ja õpetajate hinnangul head tööriistad kasutajamugavuse ja

praktilisuse poolest ning võimaldavad arenguvajadusi ja eesmärkide täitmist

põhjendatult hinnata.

1.6.4. Direktorite järelkasvuprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine

Koolijuhtide järelkasvuprogrammidesse valitakse konkursi alusel parimad kandidaadid.

Programmi eesmärk on meelitada ligi ja hoida võimekaid tegijaid haridussektoris.

Programmi kaudu tutvustatakse ametit haridussektori välistele isikutele ning luuakse

karjääriperspektiiv ka juba haridussektoris töötavatele isikutele.

Tulemus: direktorite järelkasvuprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine on

avaldanud mõju koolijuhi ameti atraktiivsusele. Kandidaatide arv koolijuhtide

ametikohtadele on tõusnud. Kooli pidajad tunnustavad programmis osalemist kui

koolijuhi kandidaadi kvaliteedimärki ning soovidad leida kandidaate oma kooli juhi

kohale just selle programmi lõpetanute seast.

1.6.5. Mainekuvandit tõstvate programmide loomine ja läbiviimine

21 (40)

Kasutades sotsiaalse turunduse ja tööandja brändi põhimõtteid on osapoolte koostöös

loodud terviklik kontseptsioon. Kontseptsioon loob õpetajaameti atraktiivsuse

tõstmisele üldise fooni. Ülikoolid saavad sellele rajanedes luua oma õpetajaks õppima

värbamise kampaania ning koolid kujundada nii oma sisemise kui ka välise identiteedi

tööandjana.

Integreeritakse olemasolevad (näiteks õpetaja kutseaasta, lähtetoetus, stipendiumid) ja

kavandatud uued tegevused õpetajaameti väärtustamiseks ühiskonnas.

Kontseptsioonis toodud sihtrühmadele käivitatakse tegevusprogrammid, mille

tulemusel tõuseb õpetajaameti atraktiivsus sihtrühma hulgas. Kasvab nii õpetajaks

õppima asujate arv kui ka õpetajaks tööle pürgijate hulk vakantse ametikoha kohta.

Tegevuste kolm peamist sihtrühma on:

töötavad õpetajad (ameti väärtustamise eesmärgil),

noored, kes võiksid õpetajaks õppida,

varasema töökogemusega inimesed, kes kaaluvad pööret tööelus ja on huvitatud

tööst õpetajana.

Igale sihtrühmale lähenetakse teda kõnetava tegevusega, kuid üldine väärtuspakkumine

on sama. Mõju saavutamise hindamiseks viiakse regulaarselt läbi kuvandi mõõtmised,

mille tulemused on sisendiks tegevusprogrammide parendamiseks.

Tulemus: Õpetajaameti kuvand on uuenenud. Üldsus hindab õpetajaameti mainet

positiivseks. Töötavad õpetajad väärtustavad end ja oma ametit enam kui aastal 2013.

Õpetajaks õppimine on üks arvestatavatest elukutsevaliku alternatiividest parimatele

koolilõpetajatele ning ka neile, kes kaaluvad pööret ametialases karjääris.

3.2. Meede 2: Võrdsete võimaluste tagamine üldhariduses

(EÕS 5.1., 5.7.)

Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi.

Mõõdik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

sihttase

4-aastaste kuni kooliealiste laste

osakaal alushariduses, sh

põhikoolis õppivad 6-aastased (%)

91,9 92,6 92,9 selgub

2020 95 95 95 95 95

Õppenõustamise teenuseid saanud

laste ja õppurite arv 12 422 18 072 26 728 35112 40 000 47 500 47 500 47 500 47500

Teenusstandardites sätestatud

kvalifikatsiooninõuetele vastavate

spetsialistide osakaal Rajaleidja

keskustes (%)

- 98,2 97,6 97 80 85 85 85 85

Eesti keelest erineva emakeelega

põhikooli lõpetajate osakaal, kes

valdavad eesti keelt vähemalt

tasemel B1 (%)

67,5 68,7 65,7 69,2 82 90 90 90 90

Vene õppekeelega põhikooli

lõpetajate osakaal, kes valdavad

eesti keelt tasemel B1 (%)

64 61,1

57 (vene)/

62,6

(koos keelekümb

lusega)

61,4

(vene)/

63,5

(koos

keelekü

mbluse

ga)

82 90 90 90 90

22 (40)

Eesti keele teise keelena põhikooli

lõpueksami ja gümnaasiumi

riigieksami keskmine

sooritustulemus (Pk/G)9

67/73 69/73 67/75 69/75 73/74 75/75 75/75 75/75 75/75

Eesti keelest erineva emakeelega

gümnaasiumilõpetajate osakaal,

kes oskavad eesti keelt vähemalt

C1 tasemel (%)

17,1 17,5 16,5 14,9 25 30 30 30 30

Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis

võrreldes eestikeelse kooliga:

- Loodusteadused: eesti keelest

erineva õppekeelega kool/

eestikeelne kool

5,8/

15,7 - -

5,3/

14,6 - -

6,8/

16,1

- -

- Lugemisoskus: eesti keelest

erineva õppekeelega kool/

eestikeelne kool

5,4/

12,5 - -

5,7/

16,7 - -

7,2/

18,2 - -

Madala haridustasemega

mitteõppivate 18−24-aastaste eesti

emakeele ja eesti keelest erineva

emakeelega noorte osakaalu (%)

erinevus:

-eesti emakeelega /

-eesti k-st erineva emakeelega

11,8/

8,1

11,3/

9,5

11,6/

8,0

11,2/

12,2

erine-

vust ei

ole

erine-

vust ei

ole

erine-

vust ei

ole

erine-

vust ei

ole

erinev

ust ei

ole

Sihtrühmad: eelkooliealised lapsed, sh eesti keelest erineva emakeelega lapsed, õpilased, sh

erivajadustega õpilased (2017. a seisuga põhihariduse statsionaarses õppes ca 28 400 õpilast),

eesti keelest erineva emakeelega õppijad (2017/18 põhihariduse statsionaarses õppes ca 31

900), õppeasutuste õpetajad ja juhid ning muud töötajad (sh tugispetsialistid), lapsevanemad,

kohalikud kogukonnad ja partnerid, haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud

isikud.

Tegevus 2.1: Lapsehoiu ja alushariduse kontseptsiooni elluviimine

(EÕS 5.1.)

Kontseptsiooni koostamise eesmärk oli alushariduse ja lapsehoiu korralduse muutmine laste ja

perede vajadustest ning omavalitsuste võimalustest lähtuvaks. Seaduse kohaselt peavad

kohalikud omavalitsused looma lähtudes perede vajadustest koolieelse lasteasutuse ja lapsehoiu

kohti. Nii koolieelse lasteasutuse kui lapsehoiu puhul ei tohi vanema osalus olla suurem kui

20% miinimumpalgast. Kõigile 1,5 – 3-aastastele lastele peavad olema kättesaadavad lapsehoiu

ning 3 - 6-aastastele alushariduse võimalused kohalikes omavalitsustes. 1,5 – 3-aastaste laste

puhul toetatakse eelkõige lapse üldoskuste kujunemist. 3 – 7-aastastele lastele peab olema

võimaldatud mänguline õppe- ja kasvatustegevus kõigis koolieelse lasteasutuse riikliku

õppekava valdkondades. Sidustatakse õiguslikud alused koolieelsetele lasteasutustele ja

lapsehoidudele ja koostatakse uus alushariduse seadus.

2.1.1 Nõuded hoidudele ja lasteaedadele muudetakse seaduses paindlikumaks ning

kohalikele omavalitsustele võimaldatakse suurem otsustusõigus alushariduse ja

lapsehoiu korralduse küsimustes.

9 SA Innove statistilised andmed

23 (40)

2.1.2 Kaardistatakse 5-7-aastaste laste osalus lasteaedades ning põhjused, miks kõik lapsed

ei ole kaasatud alusharidusse. Analüüsi põhjal kavandatakse meetmed lastele, kes ei

käi lasteaias ja vajavad eelkoolieas toetust koolivalmiduse saavutamiseks.

2.1.3 Toetatakse kohalikke omavalitsusi koolieelses lasteasutuses töötavatele õpetajatele

väärika töötasu tagamisel.

Tulemus: Võetakse vastu uus alushariduse seadus, mille alusel muudetakse lapse hoidmise ja

alusharidusõppe korralduse süsteem sidusamaks ja paindlikumaks. Kõik 6-aastased lapsed on

kooliminekuks vajalikul määral ettevalmistatud. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja

töötasu on viidud vastavusse töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa motiveeritud

personali tagamisele.

Tegevus 2.2: Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamisteenuste elluviimine ja

seire

(EÕS 5.7.)

Kaasava hariduse põhimõte on Eesti seadusandluses sätestatud alates 2010. aastast, mille

tulemusel on nii koolid kui koolipidajad üha enam aktsepteerinud hariduslike erivajadustega

õpilaste õigust õppida elukohajärgses koolieelses lasteasutuses ja koolis. Lisaks õppekohtade

olemasolule ja eriklasside moodustamise võimalusele tuleb enam tähelepanu pöörata sellele, et

lastele ja noortele oleks vajaduspõhiselt tagatud kvaliteetsete õppenõustamisteenuste ja

tugisüsteemide kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks. Samuti tuleb luua

eeldused senisest suurema haridusliku ja sotsiaalse kaasatuse tagamiseks.

24 (40)

2.2.1. Võttes aluseks uuringu „HEV õpilaste kaasava hariduskorralduse toetamiseks loodud

koolisiseste meetmete ja koolivälise võrgustikutöö rakendamise tõhusus“ tulemusi

ning muudatused Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja koolieelse lasteasutuse

seaduses, luuakse seadusandluse tasandil senisest paindlikumad võimalused tuge

vajavate õpilaste õppe korraldamiseks ning vajalike haridus-, sotsiaal- ja

tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavuse tagamiseks.

2.2.2. Viiakse läbi seire tõhustatud ja erituge vajavatele õpilaste pakutavate tugiteenuste

osutamise üle ning vajadusel nõustatakse koolieelseid lasteasutusi ja koole parimate

koolikorralduslike ning tugimeetmete rakendamisel.

2.2.3. Tagatakse õppenõustamisteenuse vajaduspõhine osutamine kõigis maakondades.

Õppenõustamisteenuseid (eripedagoogiline, logopeediline, psühholoogiline ja

sotsiaalpedagoogiline nõustamine) osutatakse eelkooliealistele lastele, üldharidus- ja

kutseõppeasutuste õppuritele. Lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja

tugispetsialiste, haridusametnikke jt lastega seotud isikuid nõustatakse vajalike õppe-

ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. Viiakse läbi kooliväliste

nõustamismeeskondade tööd laste ning õpilaste arengu ja õppe toetamiseks

ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel.

Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega,

võimalusel osutatakse lõimitud teenuseid.

2.3.4. Tagatakse haridustugiteenuste järjepidev arendamine ja kvaliteet. Selleks koostatakse

ja soetatakse metoodilisi ja juhismaterjale, tõstetakse tugispetsialistide pädevust ja

väärtustatakse nende kutsetaseme tõstmist. Arendatakse teenuste võrgustikku ning

viiakse ellu kvaliteeditegevusi, hinnatakse ja seiratakse teenuste kvaliteeti ja rahulolu

nendega ning arendatakse kliendihaldussüsteemi. Kaugnõustamise teenuse

arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning arendatakse välja

nõustamiseks sobilik keskkond.

Tulemus: Igakülgselt tuge vajavate õpilaste arengu toetamine on kooskõlas laste

põhiõigustega. Tõhustatud ja erituge vajavad lapsed on varakult märgatud ja neile tagatakse

vajalik tugi, kasutades sihipäraseid strateegiaid ja ressursse. Õppenõustamise teenused vastavad

kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Asjakohane kooli

puudutav teave tuleb edastada ka kooli pidajatele, piirkondliku või riikliku tasandi asutustele,

et toetada riskiõpilastega seotud poliitika kujundamist ja strateegilisi investeeringuid. Õpilased

ja pered on kaasatud toe määramise protsessi, et nad saaksid ülevaate hilisematest haridus- või

tööhõivevormidest.

Tegevus 2.3: Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine eesti keele

omandamisel

Eesti keele õppe kvaliteedi tõstmine koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides on

eesmärgina sätestatud EÕS-is, Eesti keele arengukavas ja valdkondlikus arengukavas „Lõimuv

Eesti 2020“. Peamine eesmärk on tagada eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele

võrdsed võimalused nii elukestvas õppes kui tööturul osalemiseks. Tõhustatakse eesti keele ja

eesti keeles õpet ning luuakse senisest enam võimalusi eesti emakeelega ja eesti keelest erineva

emakeelega noorte omavaheliseks suhtluseks:

25 (40)

Pööratakse erilist tähelepanu eesti keele kui teise keele õpetamisele ja õppimisele

lasteaiast kuni gümnaasiumini. Panustatakse varajases keeleõppes eestikeelselte õpetajate

(Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“

laienemine kõikidesse vene õppekeelega rühmadesse) ja eest keele õpetajate

täiendusõppesse, et keeleõppes kasutatav metoodika oleks tänapäevane. Muude

metoodikate kõrval säilitatakse ka keelekümblusprogrammi kvaliteet ja

võimalustekohane programmi laienemine, sh toetatakse kahesuunalise

keelekümblusprogrammiga alustamist koolides ning selle arengut koolieelsetes

lasteasutustes.

Jätkatakse pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“

rakendamist ja viiakse läbi uuring eesti keele õppe kvaliteedist koolieelsetes lasteasutustes

ning sellest lähtudes levitatakse edulugusid ning toetatakse lasteaedu tulemuslike

õppemeetodite rakendamisel. Koolivalmiduse kaardile kantakse lapse eesti keele oskuse

tase lasteaia lõpetamisel.

Suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide valmisolekut mitmekultuuriliseks

õppeks.

Uuendatakse ja kaasajastatakse koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas keele ja kõne

valdkonda ja eesti keele kui teise keele ainekava põhikoolile, viies see rohkem kooskõlla

nüüdisaegse õpikäsitusega, et toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele

gümnaasiumiõppele.

Toetatakse jätkuvalt kvaliteetset eesti keele ja eestikeelsete ainete õpet koolides, kus

õpivad eesti keelest erineva emakeelega õppurid. Toetus suunatakse samuti õppetöö

väliste tegevuste toetamisele, mis aitavad õpilastel sulanduda eesti kultuuriruumi ning

praktiseerida eesti keelt (ekskursioonid, tegevused eesti õppekeelega sõpruskoolidega

jms).

Võimaldatakse Eesti-sisest õpilasvahetuse programmi, kus osalevad eesti ja vene

kodukeelega noored.

Toetatakse eesti õppekeelega koolieelseid lasteasutusi ja koole, kuhu asuvad õppima eesti

keelest erineva emakeelega õpilased. Koole toetatakse rahaliselt ning nõustatakse teises

keeles õpetamise metoodikatest, mitmekultuurilises kooliruumis koosõppimisest ning

vajadusel tagatakse õpilastele psühholoogiline tugi. Koolitatakse juhtkondi ning

õpetajaid, informeeritakse ühiskonda teises keeles õppimise võimalikkusest ja

edulugudest.

Toetatakse uuringute läbiviimist.

Toetatakse eesti keele õpet koolieelsetes lasteasutustes, suunates eelkõige kasutama

kaasaegseid varajase keeleõppe meetodeid ning pakkudes eestikeelseid tegevusi.

Toetatakse õppevahendite soetamist ja koolitust/nõustamistegevust.

Käivitatakse pilootprogramm, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja

aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos

süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul

eesti keele C1-taseme.

Tulemus: Eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele on tagatud kõigil

haridustasemetel võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks

võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Paraneb eesti keelest erineva emakeelega

õpilaste eesti keele valdamise tase nii koolieelse lasteasutuse, põhikooli kui ka gümnaasiumide

lõpetajate seas. Suureneb eesti õppekeelega koolieelsetes lasteasutustes, koolides ja

keelekümblusprogrammis osalevate eesti keelest erineva emakeelega õppijate arv. Kõik koolid,

kuhu saabuvad õpilased teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest, on saanud täiendava toetuse

õpilaste õpetamiseks.

26 (40)

Tegevus 2.4: IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine

Rahvusvaheliselt tunnustatud IB (International Baccalaureate) ja EB (European Baccalaureate)

õppekavade alusel on võimalik õppida seitsmes Tallinna ja Tartu koolis. Rahvusvahelist

haridust pakuvad peamiselt erakoolid, milles õppimine on tasuline. Tallinna Inglise Kolledž ja

Miina Härma Gümnaasium on munitsipaalkoolid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse

eelarvest ja riigieelarvelisest toetusest, nimetatud koolides on õppimine õppemaksuta.

Rahvusvaheliste õppekavade toetamisel lähtutakse põhimõttest, et rahvusvahelised õppekavad

on üldjuhul ja eelkõige suunatud välismaalt Eestisse tööle tulnud isikute lastele, kelle puhul on

Eesti riigi huvi pakkuda neile Eestis kvaliteetset rahvusvahelist üldharidust.

Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate

valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.

Tegevus 2.5: Õppursportlaste toetamine Jätkatakse õppursportlastele üldhariduse ja spordikoolituse teenuse osutamist. Jätkatakse koostööd

Eesti Olümpiakomitee ja Spordikoolituse- ja teabe SA-ga.

Tulemus: Toetatud on partneritega kokku lepitud arvulises mahus õppursportlase spordikoolituse

läbimist ja üldhariduse omandamist. Toetatud on tippsportlaste kutse- ja kõrghariduse ja

treenerikutse omandamist.

3.3. Meede 3: Ligipääsu tagamine üldharidusele

(EÕS 2.1., 5.5.)

Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja

vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist.

Mõõdik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

sihttase

Põhikoolist väljalangevus

statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%):

kokku/ poisid/ tüdrukud

0,5/

0,7/

0,3 (14/15)

0,3/

0,4/

0,3 (15/16)

0,3/

0,4/

0,3 (16/17)

0,3/

0,3/

0,2

hoida

taset <1,0 <1,0 <1,0

<1,0

Õppetöö katkestajate määr

gümnaasiumis (väljalangevus

gümn. 1. õppeaastal) (%)

0,9 (14/15)

0,9 (15/16)

0,8 (16/17)

0,98 <0,8 <1 <1 <1 <1

Munitsipaalkoolide õpetajate

keskmine palgatase võrreldes riigi

keskmise palgaga

107 105 106 113 108 120* 120 120 120

*Prognoositavad saavutustasemed (uuendatakse iga-aastaselt) vastavalt eelarves kavandatud rahalistele

vahenditele on järgmised: 2020.a. - 104%; 2021 - 99%; 2022 - 94%; 2023 - 90%

Sihtrühmad: kõik õpilased, üldharidusasutused ja koolipidajad.

27 (40)

Tegevus 3.1: Haridustoetused munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohtade tagamine

riigi koolides

Haridustoetusega katab riik olulisemad vajadused ligipääsu kindlustamisel kvaliteetsele

üldharidusele luues munitsipaal- ja erakoolide pidajatele ja riigi hallatavatele koolidele

tingimused riiklike õppekavade rakendamiseks, mitmekesise ja sisuka õpikeskkonna loomiseks

ning õppe diferentseerimiseks vastavalt õppija vajadustele. Haridustoetusse kuuluvad

üldharidusprogrammi mõistes õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulud,

täienduskoolituse toetus ning õppevara toetus.

3.1.1. Toetatakse kohalike omavalitsuste ja erakoolide õpilaste toitlustamiskulude

ning õpilaskodu teenuste pakkumist.

3.1.2. Rahastatakse riigi üldhariduskoolide kogueelarve, sh õpetajate ja koolijuhtide

tööjõu- ning täienduskoolituse kulud, õpilaste toitlustamiskulud, õpilaskodu teenuse

pakkumine ning õpilastele kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel.

3.1.3. Toetatakse vanglaõppe korraldamist.

Tulemus: igale õpilasele on tagatud juurdepääs põhikoolile ning mitmeid valikuvõimalusi

pakkuvale gümnaasiumile kodumaakonnas. Väljalangevus ja katkestamine üldhariduses on

vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab

koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele koolilõpetajatele.

4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid

EÕS üldharidusvaldkonna eesmärkide täitmine toimub koosmõjus teiste EÕS

programmidega, sh „Digipöörde programm“, „Tööturu ja õppe tihedama seostamise

programm“ ja „Koolivõrgu programm“. Teistest EÕSi valdkondlikest programmidest

koordineeritakse programmi tegevusi „Täiskasvanuharidusprogrammi“,

„Kutseharidusprogrammi“ ja „Kõrgharidusprogrammiga“. Üldharidusprogramm panustab

Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegia 2014-2020“ ja arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide

täitmisse.

EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm

Programmi ühe tegevuse raames toimub ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne

arendamine kõigil haridustasemetel, seega toetatakse ühe olulise üldpädevuse kujundamist.

Samuti toetatakse programmist õpetajate, haridusasutuse juhtide ja õppejõudude

ettevõtlikkuse ja ettevõtluse alast kompetentsi, sh parandatakse finantskirjaoskust.

Tegevuses „Praktikakorralduse arendusprogramm kutse- ja kõrghariduses“ hõlmatakse

õppeasutuste ja ettevõtete praktikajuhendajate koolitus ja praktikaarendus.

28 (40)

EÕS-i Digipöörde programm

Programmi kaudu kaardistatakse (digitaalse) õppevara olukord, lähtudes õppekava

„kaetusest“ kvaliteetse õppevaraga, mille põhjal soetatakse, arendatakse ja luuakse

digitaalset õppevara. Samuti uuendatakse põhikooli, gümnaasiumi õppekavades

informaatikaõpetust; viiakse ellu uuenduslikke tegevusi toetamaks digilahenduste

integreerimist õppeprotsessi ning õppekavaarendust (ProgeTiiger, Tiigrimatemaatika jne),

toetatakse õpetajate digipädevuste arendamist ja hindamist, sh õpetajate digipädevuste

mudelite väljatöötamine ja hindamine, enesehindamiskeskkonna loomine. Õpetajate

digipädevuse arendamiseks korraldatakse koolitusi ja tagatakse neile haridustehnoloogiline

tugi; töötatakse välja e-hindamisvahendid õppijate võtmepädevuste hindamiseks, e-taseme-

ja e-eksamitööd; arendatakse välja e-hindamist võimaldav infotehnoloogilise rakendus

(Eksamite Infosüsteem EIS), mida rakendamist kõikidel haridustasemetel, tagatakse

üldhariduse omandamiseks vajaliku digitaalse õppevara ja digiseadmete kättesaadavust.

EÕS-i Koolivõrgu programm

Programmi kaudu luuakse võimalused kodulähedase põhihariduse ja kvaliteetse

valikuterohke üldkeskhariduse (gümnaasiumihariduse) omandamiseks igas maakonnas.

Programmi kaudu toetatakse riigigümnaasiumide loomist igasse maakonda ja nn puhaste

gümnaasiumide loomist. Samuti korrastatakse HEV õpilaste koolivõrk. Töötatakse välja ja

rakendatakse vastavad rahastamismudelid.

EÕS Kutseharidusprogramm

Kutseharidusprogrammiga on sidusus neis programmides kirjeldatud poliitikate ja

põhimõtete kaudu. Kutseharidusprogrammist tuleb muu hulgas sisend kutseõpetajate

erialakoolitusteks.

EÕS Kõrgharidusprogramm

Kõrgharidusprogrammiga on sidusus õpetajaid koolitavate kõrgkoolide juurde loodud

kompetentsikeskuste kaudu.

EÕS-i Täiskasvanuharidusprogramm

Programmi kaudu luuakse võimalused haridustee katkestanud või madala haridustasemega

inimeste tagasitoomiseks üldharidusõppes. Õppetöö täiskasvanute gümnaasiumides toimub

nagu päevastes üldhariduskoolides samade riiklike õppekavade ja üldhariduse seadusandlike

aktide alusel. Täiskasvanute hariduses rakendatakse VÕTA süsteemi (varasema õppe ja

töötamise arvestamine) ja töötatakse välja selle süsteemi rakendamiseks seadusandlikud

võimalused. Täiskasvanuhariduse programmi kaudu korraldatakse täiskasvanute

gümnaasiumite õpetajate ja koolijuhtide infoseminare, ühisõppimist, õppevisiite teistesse

riikides jmt, eesmärgiga parandada valmisolekut madala haridustaseme ja oskustega

täiskasvanuid õppesse tuua ning õpet paindlikumaks muuta. Täiskasvanuhariduse

programmis tegeletakse ka täiendusõppe kvaliteedisüsteemi arendamisega. Samu

põhimõtteid ja võimalikke kriteeriume saab kasutada õpetajate täiendusõppes.

Teaduse populariseerimise meede (TAI programm)

- Koolides pakutakse õpilastele õppekava toetavat LTT valdkonna klassivälist

tegevust (loodusringid, robootika, programmeerimine, inseneriasjandus, disain,

teadus- ja tehnikaklubid, jms), milleks koolid ja koolide haldajad teevad koostööd

ettevõtluse, spetsialistide ühenduste, akadeemiliste asutuste ja kutsekoolidega.

Koolide õppekavad toetavad avatud õppimist. Töötatakse välja hindamisjuhendid,

mis võimaldavad hinnata ka huvitegevuses ja iseseisva õppimise teel omandatud

teadmisi. Toetatakse koolide ja õpilaste osalemist rahvusvahelistes ja partnerriikide

29 (40)

poolt korraldatavates projektides, konkurssidel ning üritustel. Toetatakse tegevusi,

mis loovad uusi seoseid LTT ja muude ainevaldkondade vahel.

- Laiendatakse tehnika ja loodusteaduse alase huvihariduse võimalusi (huviringid,

õpilasakadeemiad, teaduskoolid, õpikojad, muuseumiõpe jms). Töötatakse välja

meetmed teaduse ja tehnoloogia valdkonna huvihariduse kättesaadavuse

suurendamiseks. Üleriigiliselt koolitatakse huvitegevuse juhendajaid, toetatakse

nende võrgustumist ja antakse välja õppematerjale. Korraldatakse üleriigilisi

konkursse, võistlusi ja huvipäevi õpilastele, mis toovad ühiskonnas nähtavale LTT

valdkonna õppe- ja huvitegevuse parimad saavutused. TÜ (Teaduskool) jt ülikoolid

mitmekesistavad lisaõpet õpilastele.

- Toetatakse koolide koostööd ettevõtetega, teadus- ja kultuuriasutustega ning

looduskeskustega, et võimaldada õpilastele elulähedast õpet väljaspool klassiruumi,

eesmärgiga, et uurimistööde ja loovtööde kaudu tutvuksid õpilased teaduse ja

tehnoloogia aktuaalsete teemadega ning valdkonnas tegutsevate inimestega.

5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

Läbivad

teemad

Programmi mõju läbivate eesmärkude saavutamisel

Võrdsed

võimalused

Positiivne: programm näeb ette erinevate aine- ja eluvaldkondade

lõimist riiklikus õppekavas ning toetab riiklike õppekavade

rakendamist alus-, põhi- ja keskhariduses. Programm toetab

muutuva õpikäsituse rakendamist, mille kaudu toetatakse õppija

individuaalset ja sotsiaalset arengut. Programmi kaudu toetatakse

kaasava hariduse printsiipide rakendamist üldhariduses ning eesti

keelest erineva emakeelega õppurite toetamist nii keelelises kui

sotsiaalses aspektides.

Õppenõustamise tegevused on suunatud võrdsete võimaluste

edendamisele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele

(puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega

lapsed ja noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas

koolist väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest

riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi

õpingutega toimetulekuks.

Programmi tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete

rakendumisele õpetajate ja haridusasutuste juhtide töös. Kaasava

hariduse all on programmis peetud silmas Euroopa Eriõppe ja

Kaasava Hariduse agentuuri poolt kokkulepitud definitsiooni,

mille järgi on kaasav haridus süsteemse lähenemise kaudu

kvaliteetse hariduse tagamine, mis arvestab kohalikus

koolikogukonnas olevate kõigi õppurite akadeemiliste ja

sotsiaalsete vajadustega.

Tegevused, millest saavad osa ka kogukonna liikmed, on

korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega

inimestele (näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha

valikul arvestatakse juurepääsuvõimalusi). Läbi õpetajate

täiendusõppe saab ennetada nt soolisi stereotüüpe koolis. Õpetaja

ameti maine teadlikuma kujundamisega muudetakse ametiga

kaasnevat soolist stereotüüpi ja täiendusõppe kaudu antakse

õpetajatele teadmised, kuidas ennetada stereotüüpe.

30 (40)

Läbivad

teemad

Programmi mõju läbivate eesmärkude saavutamisel

Regionaalareng Positiivne: Programm toetab Eesti erinevates piirkondades

õppivate, ettevõtlike, loovate ja andekate õpilaste toetamist, samuti

on eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks

kavandatud mitmeid tegevusi Ida-Viru maakonnas, et tõsta

maakonna koolilõpetajate konkurentsivõimet Eesti haridus- ja

tööturul. Tõenduspõhise võrgustikutöö toetamise kaudu

soodustatakse regionaalselt sidusrühmi, kes tegelevad üldhariduse

küsimustega, edendavad laiaulatuslikku ja lõimitud

õppimiskultuuri, ning aidatakse neil leida parimaid võimalikke

lahendusi koostöisel ja paindlikul viisil, väärtustades usaldust ja

motivatsiooni, eneseteadlikkust, kommunikatsiooni, koostööd ja

kriitilist (enese)refleksiooni. Õppenõustamisteenust arendatakse

ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed

võimalused sõltumata elukohast. Teenuse arendamisel ja

pakkumisel lähtutakse piirkondlikust eripärast. Esmatasandi

nõustamisteenust pakutakse soodsamatel tingimustel väikevaldade

koolidele, mis asuvad eelkõige maapiirkondades ja enamasti

äärealadel.

Regionaal- ja hariduspoliitilised eesmärgid ja nendest tulenevad

tegevused on omavahel tihedalt seotud. Õpetajate ja

haridusasutuste juhtide professionaalsuse kasv aitab kaasa

piirkonnakoolide õppekvaliteedi tõstmisele, edendades nii kaudselt

piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Tegevused hõlmavad

kogu Eestit, kaasatud on erinevate piirkondade koolid ja toetatakse

piirkondlikke tegevusi. Tegevuste planeerimisel arvestatakse

regionaalseid eripärasid.

Infoühiskond Positiivne: programm näeb ette üldhariduse õppekavades

kirjeldatud üldpädevuste arendamist ning nende lõimimist

erinevate aine- ja eluvaldkondadega, muuhulgas on üheks

pädevuseks digipädevus, mille arendamisele programm on

suunatud. Digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat

digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii

õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;

leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle

asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh

tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,

suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik

digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust,

isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas

samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Õppenõustamisteenuse kvaliteedi ja teenustele parema

juurdepääsu tagamiseks kõikides piirkondades arendatakse välja

kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja

keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti. Võetakse

kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse

sihtrühmale teavet ja infot Rajaleidja keskkonnas, õpetatakse noori

arvuti vahendusel vajalikku infot otsima.

Programmi tegevused aitavad kaasa infoühiskonna edendamisele,

sest kasvab õpetajate ja haridusasutuste juhtide oskus kasutada

31 (40)

Läbivad

teemad

Programmi mõju läbivate eesmärkude saavutamisel

töös erinevaid e-lahendusi (täiendusõpe, hindamine, tagasiside

andmine jms tegevuste raames). Samuti kasutatakse tegevuste

elluviimisel ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju

infotehnoloogilisi lahendusi, mis toob kaasa laiema mõju.

Tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020

rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevusele "Jätkatakse

õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste

andmiseks“ elluviimisele.

Riigivalitsemine Positiivne: programm näeb ette erinevate aine- ja eluvaldkondade

lõimist riiklikus õppekavas ning toetab riiklike õppekavade

rakendamist alus-, põhi- ja keskhariduses.

Muuhulgas on üheks pädevus sotsiaalne ja kodanikupädevus, mille

kaudu toetatakse õpilasi toimima aktiivse, teadliku, abivalmi ja

vastutustundliku kodanikuna ning toetama ühiskonna

demokraatlikku arengut; teadma ja järgima ühiskondlikke väärtusi

ja norme; austama erinevate keskkondade reegleid ja

ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära;

tegema koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerima inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning

arvestama neid suhtlemisel. Tugiteenuste arendamisel tehakse

koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste

osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist.

Piirkondlikes keskustes kogutav statistika on aluseks valdkonna

poliitika kujundamisel.

Programmis on tegevused, mis tugevdavad riigi- ja KOV tasandi

koostööd haridusvaldkonnas (üleriigilised kohalike omavalituste

ühendused on koolipidajate esindajatena kaasatud erinevatesse

programmi tegevustesse, KOV ametnikke nähakse

koolimeeskonna liikmetena ning nad on kaasatud töötubadesse,

konverentsidele jms).

Keskkonnahoid

ja kliima

Positiivne: programm näeb ette erinevate aine- ja eluvaldkondade

lõimist riiklikus õppekavas ning toetab riiklike õppekavade

rakendamist alus-, põhi- ja keskhariduses. Keskkonna ja säästva

arengu teemad on riiklikes õppekavades olulisel kohal ning

õppekava rakendamiseks viiakse läbi ka erinevaid õpilaste

keskkonna ja säästva arengu alaste hoiakute kujundamisega seotud

tegevusi.

6. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra st kooskõlas riigieelarvestrateegia

perioodiga, mis tagab kooskõla riigi eelarvestrateegiaga ning riigi rahaliste võimalustega.

Programmi kinnitab haridus- ja teadusminister peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

Programmi kõikide meetmete, tegevuste elluviimise eest ja sihttasemete saavutamise eest

vastutab HTM. Programmi rakendamist juhib HTM-i üldharidusosakond.

Programmi tegevuste elluviimiseks sõlmib HTM tegevuste elluviijatega lepingud.

Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. Aastaaruande projekti koostab Haridus- ja

Teadusministeerium koos programmi täiendamise eelnõuga, lõplik aruanne kinnitatakse

ning esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile hiljemalt 31. maiks.

32 (40)

Programm avalikustatakse HTM-i kodulehel.

33 (40)

7. Tegevuskava

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

Meede 1: Üldharidusõppe kvaliteedi tagamine (EÕS 1.1., 1.2.,1.4., 2.1, 2.2., 2.3., 2.4., 3.5)

Tegevus 1.1 Riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (EÕS 1.1.).

1.1.1. Koolieelse lasteasutuse,

põhikooli ja gümnaasiumi riiklike

õppekavade ainekavade sisu ja

mahu analüüs ning vajadusel

muutmine.

SA Innove,

ÜHO

2018 - Ainekavade ja üldosade uuendusvajadus on hinnatud

2019 - Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava muudatused on ettevalmistatud

2020 - Õppekavad on uuendatud ja on rakendamisel

ÜHO 2018 - Läbi on viidud IEA ja OECD rah.vah uuringud, sh alushariduse rahvusvaheline uuring International

Early Learning Study IELS, ja hinnatud õppekava muudatuste rakendumist.

2019 - Rahvusvaheliste uuringu toimingud on ajakavas.

2019 –Välja on arendatud alushariduses lapse arengu hindamisvahendi prototöüüp.

1.1.2. Õppeasutuste nõustamine

riiklike õppekavade rakendamisel.

ÜHO,

SA

INNOVE

2018 - Läbi on viidud nõustamised koolimeeskondadele ja päringutest tulenevalt individuaalnõustamised

õpihuvi tõstmiseks, kooliõppekavade nüüdisajastamiseks,

koostöövormide arendamiseks.

2019 – Koolieelsed lasteasutused ja koolid on saanud nõustamist nüüdisaegsete riiklike õppekavade

rakendamiseks.

2020-2022 – koolieelsete lasteasutuste õppekavad ja kooliõppekavad kui õppe- ja kasvatustöö korraldamise

alusdokumendid reguleerivad riiklike õppekavadega antud võimalusi

1.1.3. Õppijate õpihuvi ja –

tulemuste tõstmine, sh huvi LTT

valdkonna vastu

ÜHO, SA

Tartu KHK

2018 - Säästva arengu valdkond on kajastatud kõigi koolieelsete lasteasutuste ja koolide õppe- ja

arengukavades.

2019 - Õppevara vajadus on kaardistatud ja hankimise tegevused algatatud

2020 – täpsustub 2019

ÜHO 2018 - Arvutipõhise statistika õpikäsitust rakendavate koolide arv on kasvanud võrreldes 2017.a-ga.

2019 - Arvutipõhise statistika õpikäsitust rakendavate koolide arv on kasvanud võrreldes 2018.a-ga.

ÜHO,

ülikoolid,

MTÜ-d

2019 - Õpilased saavad gümnaasiumis esialgse pädevuse LTT teadmiste ja oskuste rakendamiseks erinevatel

elualadel.

2020 - Suurenenud on LTT valdkonda populariseerivate atraktiivsete valikkursuste hulk, sh koostöös

kõrgkoolidega, teadusasutustega ja ettevõtetega

2021-2022 - Sama, mis eelmistel aastatel

34 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

ÜHO,

ülikoolid,

MTÜ-d

2018 - Rakendatakse uusi õppemeetodeid ja mitmekesistatakse õpikeskkonda õpihuvi ja –tulemuste

tõstmiseks.

2019 - Uurimusliku ja probleemipõhise õppe osakaal ning väljaspool koolikeskkonda (teadus-, tehnika-,

looduskoolides, -keskustes, õpikodades, muuseumides jne) korraldatava õppimise osakaal on kasvanud.

2020 - Sama, mis eelmistel aastatel. Karjääriõpe ja Töötukassa poolt (alates 2019. a) pakutav

karjäärinõustamine täiendavad teineteist

1.1.4. Õppevara kvaliteedi

parandamine ja jälgimine

ÜHO, SA

Innove

2018 - Koostatud on tegevuskava RÕK õppevara kättesaadavuse tagamiseks ja ülevaade olemasolevast ja

uuendamist vajavast õppevarast

2019 - Ainevaldkonna eest vastutaja on koondanud tervikpildi õppevara vajadusest ning algatanud tegevused

vajaliku õppevara hankimiseks.

Õppevara hankimine vastab kavandatule.

2020 - Õppevara hankimine vastab kavandatule.

2021- Üldharidusasutustele on kättesaadav kõiki õppeteema-sid kattev nõuete-kohane ja nüüdisaegset

õpikäsituse rakendamist toetav vajalik õppematerjal

2022 - Õppevara hankimine vastab kavandatule.

1.1.5. Huvi tõstmine õpilaste

liikumisharrastuse suurendamisel.

HTM,

SOM

2018-2019 - Liikumisõpetuse õppekava on koostatud ja rakendamiseks valmis.

2020 - Õppekava rakendamine on alanud

1.1.6. Suurendatakse koolide

arvu, kus viiakse läbi riigikaitse-

või sisekaitsealast õpetust.

HTM,

SIM, KM

2018 - Koolide arv on suurenenud vastavalt valdkonna kontseptsioonis seatud eesmärkidele

2019–2022 - Koolide arv vastab valdkonna kontseptsioonis seatud eesmärkidele

1.1.7. Suurendatakse koostööd

keskhariduse tasandil kutse- ja

üldhariduse valdkonnas.

HTM, SA

Innove

2019 - Olemas on ettepanekud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste riiklike õppekavade sidustatuse ja õpiteede

ning üleminekute paindlikkuse arendamiseks

2020 - Üldkeskhariduse õpitulemused on rakendatavad kutsekeskhariduse üldainete õppe moodulitena

2021 - Gümnaasiumides rakendatakse kutseõppe sisuliste valikmoodulite põhjal välja töötatud valikkursusi

2022 - Õpilased saavad rohkem valida endale huvitavaid väljakutseid, sõltumata koolitüübist

1.1.8 Informaatika õppe

ajakohastamine põhikoolis ja

gümnaasiumis.

ÜHO, SA

Innove,

HITSA

2018 - Valmis on ettepanekud õppe ajakohastamiseks

2019 - Koostatud on informaatika valikaine kava põhikoolile ja valikkursus gümnaasiumile.

2020 - Riiklikes õppekavades on kirjeldtud informaatika valikaine ja –kursuse õpitulemused, kõikide

õppeainete õpitulemuste kirjeldused võimaldavad kujundada eakohaseid IT oskusi ja digipädevust.

2021 - Koolid rakendavad nüüdisaegset informaatikaõpet

35 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

1.1.9 . Koolides on kasutusel

õppimist ja arengut toetava

hindamise nüüdisaegne süsteem

ÜHO 2018 - Analüüsitud on õpppimist toetava hindamise korralduse ja mõju ning koolide hindamispraktikaid.

2019 - Välja on töötatud õppimist toetava hindamise tunnused, korralduse raamistik teaduslikud alused,

hindamisskaalad

2020 - Koostatud on õppimist ja arengut toetava hindamise juhendmaterjalid. Koolid on saanud asjakohast

nõustamist

2021 - Koolid rakendavad õppimist ja arengut toetava hindamise korraldust

Tegevus 1.2 Õppeasutuste hindamise, õpitulemuste välishindamise ja hindamispõhimõtete muutmine (EÕS 1.2.)

1.2.1. Valmistatakse ette ja

korraldatakse õpitulemuste

välishindamist üldhariduses ning

tulemuste analüüsi; riigieksamite,

lõpueksamite ja tasemetööde

koostamisel rakendatakse

metoodikat, mis võimaldab

hinnata võtmepädevusi ja

probleemilahendusoskusi.

VHO, SA

Innove

2018 - Alanud on laiendatud funktsionaalsusega (diagnostiline tagasiside ja õppetöö panuse hindamine) ja uue

perioodilise läbiviimissüsteemiga e-tasemetööde kasutamine õpitulemuste välishindamisel.

Välishindamis-süsteemile tuginedes toimub digipädevuse hindamine põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassides.

2019 - Põhikoolidele on kasutatavad üldpädevuste e-hindamisvahendid. Katsetatud on laiendatud

funktsionaalsusega (diagnostiline tagasiside ja õppetöö panuse hindamine) teste loodusainetes ja

matemaatikas.

2020 – Katsetatud on laiendatud funktsionaalsusega (diagnostiline tagasiside ja õppetöö panuse hindamine)

teste matemaatikas, eesti/vene keeles, eesti keel teise keelena, võõrkeeles. 2021 – täpsustub 2020

2022 – täpsustub 2021

2023 – täpsustub 2022

1.2.2. Koostöös sidusrühmadega

töötatakse välja

kvaliteedinäitajad, mis mõõdavad

õppeasutuse õppe- ja

kasvatusprotsessi tulemuslikkust,

tõhusust ja osapoolte rahulolu ja

töötatakse välja õppeasutuste

välishindamise kriteeriumid, mis

toetavad EÕSi rakendumist

üldhariduses.

VHO, SA

Innove

2018 - Üldhariduskoolide kvaliteedinäitajad on avalikustatud (koolikaart). Valminud on sisehindamise

käsiraamatud koolidele ja juhendmaterjal pidajatele kvaliteedinäitajate kasutamiseks õppeasutuste

välishindamisel.

2019 - Koolid kasutavad kvaliteedinäitajaid sisehindamisel

2020 - täpsustub 2019

2021 - täpsustub 2020, jne

1.2.3. Viiakse läbi

rahvusvahelised võrdlusuuringud

üldhariduses (sh 2015. a ja 2018.

a – PISA uuringu põhitest,

TALIS)

2018 - PISA testi põhitesti ja finantskirjaoskuse hindamise testi läbiviimine.PISA 2015 sekundaaranalüüs

johtuvalt PISA 2015.

2019 - PISA 2018 tulemused on analüüsitud.

1.2.4. Toimib süsteem raskustes

olevate koolide märkamiseks ja

toetus- ning sunnimeetmete

kohaldamiseks.

2019 - Alustatud on olemasolevate andmete põhjal koolide seiresüsteemi piloteerimist.

2020 - Koolide seiresüsteemi on edasiarendatud.

2021-2022 Koolipidajaid on teavitatud pidaja kohustustest ja nad on võimekamad nende täitmisel

36 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

Koolipidajad on teadlikumad

pidajal lasuvatest kohustustest ja

oskuslikumad nende täitmisel

Tegevus 1.3 Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine (EÕS 1.4.).

1.3.1. Erinevate koostöövormide

ja tegevuste toetamise kaudu

soodustatakse osapoolte

motivatsiooni koostöö

kujunemiseks ja edenemiseks ja

kujundatakse algatuse Huvitav

kool väljumisstrateegia.

ÜHO,

koolid,

KOV-d

2018 - Algatuse Huvitav Kool tegevustesse kaasatud üldhariduskoolide arv on kasvanud võrreldes 2017.a

2019 - Algatuse Huvitav Kool tegevustesse kaasatud üldhariduskoolide arv on kasvanud võrreldes 2018.a

Kõigil haridustasemetel toimuv arendustöö arvestab üksteiselt õppimist ja hea praktika vahendamist ning

koostööprojekte. Algatus Huvitav kool on esitanud sisendi haridus- ja teadusstrateegiale 2035

2020 - 80% üldhariduskoolidest rakendavad mitmesuguseidkoostöövorme.

1.3.2. Toetatakse turvalise,

väärtuskeskse ja kaasava

õpikeskkonna kujundamist ja

hariduskorraldust ja

õpikeskkonna kujunemist.

ÜHO,

MTÜ-d,

koolid,

koolieelsed

lasteasutus

ed, KOV-d

2018 - 60% üldhariduskoolidest ja 70% koolieelsetest lasteasutustest rakendavad turvalisust tagavaid, sh

kiusamist ennetavaid programmilisi tegevusi.

2019 - 65 % üldhariduskoolides ja 75 % koolieelsetes lasteasutustes rakendatakse turvalisust tagavaid

programmilisi tegevusi.

2020 - 70 % üldhariduskoolides ja 80 % koolieelsetes lasteasutustes rakendatakse turvalisust tagavaid

programmilisi tegevusi.

2021 - 75 % üldhariduskoolides ja 85 % koolieelsetes lasteasutustes rakendatakse turvalisust tagavaid

programmilisi tegevusi.

2022- 80 % üldhariduskoolides ja 90 % koolieelsetes lasteasutustes rakendatakse turvalisust tagavaid

programmilisi tegevusi

2018-2020 - Kontseptsiooni ja väärtusarenduse jätkuprogrammi rakendamine.

2021 - Kontseptsiooni analüüsimine, kaasajastamine

2022 - Kontseptsiooni rakendamine

1.3.3. Soodustatakse tugeva

koolidemokraatia tekkimist.

ÜHO,

MTÜ-d,

koolid,

KOV-d

2018 - üldhariduskoolides tegutsevate õpilasesinduste arv on kasvanud võrreldes 2017.a

2019 - 70% üldhariduskoolides tegutsevad õpilasesindused.

2020 – täpsustub 2019

2021 – täpsustub 2020, jne

1.3.4. Toetatakse ja arendatakse

inimõiguste ja kodanikuharidust

ja meediakirjaoskust.

ÜHO,

MTÜ-d,

ülikoolid,

koolid

2018 – 2019 Toetatakse tegevuse rakendamist koolides ja koolieelsetes lasteasutustes, sh. soodustatakse

koostööd teemaga seotud haridusalgatustega ja toetatakse õppekavaarendust.

2020 - Inimõiguste ja kodanikuhariduse valdkond on kajastatud 90% üldhariduskoolide ja 75% koolieelsete

lasteasutuse õppe- ja arengukavades.

2021-2022 - Toetatakse tegevuse rakendamist koolides ja koolieelsetes lasteasutustes, sh. soodustatakse

koostööd teemaga seotud haridusalgatustega ja toetatakse õppekavaarendust

37 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

Tegevus 1.4 Andekate õpilaste arengu toetamine

1.4 Andekate õpilaste arengu

toetamine

ÜHO,

ülikoolid,

MTÜ-d,

Tartu

KHK,

HTM, TÜ

Teaduskoo

l, SA

ETAg

2018 - Teadusandekate õpilaste toetus- ja haridusprogrammides (teadus-, tehnika-, looduskoolides,

õpikodades jt) osaleb vähemalt 3600 õpilast. Üleriigilistel aineolümpiaadidel, -võistlustel, -konkurssidel on

osavõtukordade arv üle 30 000.

2019 - Koostatud on andekate õpilaste arendamise ja toetamise kontseptsioon

2020-2021 - Kontseptsioonist lähtuvalt kavandatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide toetusmehhanismid

andekate õpilaste toetamiseks.

2022 - Analüüsitakse 2020.a. välja töötatud toetusmehhanismide mõju andekate õpilaste toetamisele

Tegevus 1.5 Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamine

1.5.1.Keskse täiendusõppe

koordineerimine õpetajate ja

koolijuhtide

täiendusõppekeskuses

HTM/

Innove

2020 – 2023 - Teenuse saajate rahulolu teenusega on kõrge (rahulolu indeks/soovitusindeks).

Lõpptulemus: Täiendusõppekeskuse töö on käivitunud. Personal on kompetentne ning rahulolu teenusega

kõrge.

1.5.2 Õpetajate, haridusasutuste

juhtide, koolimeeskondade

täiendusõpe ja uuringud (EÕS RK

p 1.3.2, p1.3.3, p1.4.1, p 1.4.2, p

4.4.2, p 4.1.4 j a p 4.1.6).

HTM/

Ülikoolide

kompetent

sikeskused

ja Innove

2019. a on avaldatud TALIS 2018 uuringu I osa siseriiklik raport ja läbi viidud tutvustus sihtgrupile

2020. a lõpetab 2019. a alustanud kohalike omavalitsuste haridusametnike arenguprogramm.

2020. a on avaldatud TALIS 2018 uuringu II osa siseriiklik raport ja läbi viidud tutvustus sihtgrupile.

2023. a augustiks on koolitustel osalenud ja kvalifikatsiooni saanud 21 800 õpetajat

Lõpptulemus: Pakutav täiendusõpe on sihtrühmade vajadustest lähtuv ja ajakohane nii sisult kui vormilt.

1.5.3. Kompetentsikeskuste

kontseptsioonide ja

tegevuskavade elluviimise seire

(EÕS RK p 1.5)

HTM/

Ülikoolide

kompetent

sikeskused

2020 - Tulemuste vahehindamine on toimunud. Edasises tegevuskavas, ülesannetes ja rahastamises on

kokkulepitud.

2021-2023 - Kompetentsikeskused toimivad ja teenused on jätkusuutlikud.

Lõpptulemus: Kompetentsikeskuste teenuste paketid on täiel määral rakendunud. Teenused on jätkusuutlikud ka

väheneva kaasfinantseerimise tingimustes.

1.5.4. Õppejõudude ja õpetajate

metoodilise ja didaktilise

pädevuse arendamine (EÕS RK

p1.5 ja p 4.1.5).

Ülikoolide

kompetent

sikeskused

2020 - Õppejõudude täiendusõppesse on perioodil 2020 - 2023 on saanud osa vähemalt 200 isikut. Teenused

on jätkusuutlikud väheneva kaasfinantseerimise tingimustes.

2021 - Teenused on integreeritud kompetentsikeskuste tegevusse ja on jätkusuutlikud.

Lõpptulemus: Rahulolu pakutava teenusega on kõrge. Teenuse pakkumine on jätkusuutlik ka väheneva

kaasfinantseerimise tingimustes.

38 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

1.5.5.Õpetajate esma- ja

täiendusõppe õppekavade

vastavusse viimine tööturu

vajadustega (EÕS RK p 1.3.1., p

4.4.2, p 1.3.5)

Õpetaja-

koolituse

eest

vastutavad

ülikoolid

2020 - Lisaeriala on aasta jooksul omandanud 200 õpetajat.

2021 - Õpetajakoolituse õppekavad vastavad tööturu vajadustele. Esma-ja täiendusõpe on seostatud ja

moodustavad terviku.

Lõpptulemus: Õpetajakoolituse õppekavad vastavad tööturu vajadustele. Esma-ja täiendusõpe on seostatud ja

moodustavad terviku.

1.5.6.Õpetajaametisse

sisenemiseks võimaluste loomine

erinevate õpiteede ja

töökogemuse kaudu (EÕS RK p

1.3.6).

HTM/

õpetajakoo

lituse eest

vastutavad

ülikoolid ja

kutse

andja.

2020 - Alternatiivset teed pidi kutse omistamise kaudu ametisse sisenejate arv on kasvanudvõrreldes aastaga

2019 (ei arvestata ülikooli lõpetamisel kutsetunnistuse saanuid, vaid üksnes alternatiivset teed pidi sisenejaid).

2021/22 - Alternatiivset teed pidi kutse omistamise kaudu ametisse sisenejate arv on kasvanud 10% võrreldes

aastaga 2020/21 (ei arvestata ülikooli lõpetamisel kutsetunnistuse saanuid, vaid üksnes alternatiivset teed pidi

sisenejaid).

Lõpptulemus: Loodud on võimalus arendada oma pedagoogilisi kompetentse, et siseneda õpetajaametisse

teistelt elualadelt kutse taotlemise kaudu.

1.5.7. Võrdseid haridusvõimalusi

loovate parendusprojektide

läbiviimine üldhariduskoolide ja

ülikoolide koostöös (EÕS RK p

1.4.2).

.

HTM/

õpetajakoo

lituse eest

vastutavad

ülikoolid

2020 - Haridusasutustele pakutakse nende vajadustele vastavaid arendusprojekte.

2022 - Tegevuse pakkumine jätkub kompetentsikeskuse teenuste paketis.

Lõpptulemus: Projektis osalenud koolide juhtimisvõimekus on parenenud. Õpetajate uurimispädevus on

tõusnud. Õppejõududel on regulaarne kontakt praktilise koolieluga

Tegevus 1.6. Õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamine/väärtustamine

1.6.1 Õpetaja ja õppejõu töötasu

diferentseerimise aluste

väljatöötamine (EÕS RK p 2.2.1,

p 2.2.2, p 2.2.3).

HTM/

Innove

2020 - Õpetajate töötasu ja -aja uuring on läbiviidud. Uuringu tulemuste põhjal on õpetaja töötasu

diferentseerimise ettepanekud väljatöötatud.

2021 - Töö hindamine ja tasustamine põhinevad samadel väärtustel. Töötasude diferentseerimine on enam

kasutusele võetud kui 2016.a uuringu tulemustest nähtus. Õpetajate rahulolu motivatsioonisüsteemiga on

kõrgem kui 2016. a uuringust ja 2019.a rahulolu-uuringust nähtus.

Lõpptulemus: Töö hindamine ja tasustamine põhinevad samadel väärtustel.

1.6.2 Haridusasutuste juhtide

hindamissüsteemi loomine ja

rakendamine (EÕS RK p 2.3.1

ja p 2.3.3).

HTM/

Innove

2020 - Juhtide hindamine ja neile tagasiside andmine on aktsepteeritud hariduse juhtimise osana

2021 - Juhtide hindamine ja neile tagasiside andmine on kujunenud loomulikuks hariduse juhtimise osaks.

Lõpptulemus: Haridusasutuse juhi pädevusnõuded on ajakohased ning nende täitmist on võimalik mõõta.

Haridusasutuse juhid on saanud sisulist tagasisidet oma töösooritusele ja ametialasele arengule.

1.6.3. Täiendusõppesüsteemi ja

hindamist toetavate

infosüsteemide loomine ja

kasutuselevõtt (EÕS RK p 2.2.1

ja p 2.2.2).

HTM/

HITSA ja

teised

partnerid

2020 – 360-kraadi hindamisüsteemi keskkonnas on loodud on arenguvestluse ja eesmärgistamise moodul ning

lLoodud on kasutusvõimalused koolieelsetele lasteasutustele.

2023 – Täiendusõppe infosüsteemi Juhani arendused on toimunud vastavalt kokkulepitud tegevuskavale.

39 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

Lõpptulemus: Täiendusõppe infosüsteem Juhan ja kompetentside hindamise e-keskkond on koolijuhtide ja

õpetajate poolt hinnatud tööriistad oma kasutajamugavuse ja praktilisuse poolest ning võimaldavad

arenguvajadusi ja eesmärkide täitmist põhjendatult hinnata.

1.6.4. Direktorite

järelkasvuprogrammide

väljatöötamine ja läbiviimine

(EÕS RK p 2.3.2).

HTM/

Innove

2020 - III lend lõpetab arenguprogrammi.

2021 – IV lend alustab arenguprogrammi.

2022 – IV lend lõpetab arenguprogrammi.

Lõpptulemus: Koolijuhi amet on muutunud atraktiivsemaks. Kandidaatide arv koolijuhtide ametikohtadele on

tõusnud. Koolijuhtimine muutub populaarsemaks ja teadlikumaks valikuks. Kooli pidajad tunnustavad

programmis osalemist kui koolijuhi kandidaadi kvaliteedimärki ning soovidad leida kandidaate oma kooli juhi

kohale just selle programmi lõpetanute seast.

1.6.5. Õpetajaameti mainet ja

atraktiivsust tõstvate

programmide loomine ja

läbiviimine (EÕS RK p2.4.1)

HTM/

Innove ja

õpetajakoo

lituse eest

vastutavad

ülikoolid

2020–2023 Makstakse õpetajakoolituse stipendiumeid, õpetaja lähtetoetust ning toetatakse algaja õpetaja

kutseaasta läbiviimist.

2012–2022 Sihtrühmapõhised programmid on läbiviidud.

2020 - Konkurss õpetajaks õppimise erinevatel võimalustel on kasvanud võrreldes aastaga 2018.

2021 - Konkurss ülikooli õpetajakoolituse õppekavadel on kasvanud võrreldes 2019. aastaga.

2022 - Konkurss ülikooli õpetajakoolituse õppekavadel on võrdne keskmise konkursiga või kõrgem.

2023 - Konkurss ülikooli õpetajakoolituse õppekavadel on võrdne keskmise konkursiga või kõrgem.

Lõpptulemus: Õpetajaameti kuvand on uuenenud. Õpetajaametit mainet hindab üldsus positiivseks. Töötavad

õpetajad väärtustavad end ja oma ametit enam kui aastal 2013. Õpetajaks õppimine on üks arvestatavatest

elukutsevaliku alternatiividest parimatele koolilõpetajatele ning ka neile, kes kaaluvad pööret ametialases

karjääris.

1.6.6. Lasteaiaõpetajate

tööjõukulude toetamine kohalikes

omavalitsuses

HTM

RM

2020 – 2023 lasteaiaõpetajate palga alammäär on 90% ja magistrikraadiga ja –tasemega 100%

üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Lasteaiaõpetajate palgakasvu % on võrdne üldhariduskooli

õpetaja palga kasvu %-ga.

Meede 2: Võrdsete võimaluste tagamine üldhariduses (EÕS 5.1., 5.7.)

40 (40)

Meede/ Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/

elluviija Tulemus, etapp või väljund aastate lõikes

Tegevus 2.1 Lapsehoiu ja

alushariduse kontseptsiooni

elluviimine

(EÕS 5.1.)

ÜHO 2018 - Koolieelse lasteasutuse õppekava ja põhikooli I kooliastme õppekava on sidustatud, et lapse

koolieelsest lasteasutusest kooli liikumine oleks sujuv ja toetatud. Valmib seaduse väljatöötamiskavatsus

2019 - Seaduseelnõu on koostatud.

2020-2022 Seaduseelnõu on Riigikogus heaks kiidetud ning rakenduskava koostatud. Tegevused toimuvad

vastavalt rakenduskavas sätestatule.

Tegevus 2.2 Kaasava hariduse

ja vajaduspõhiste

õppenõustamisteenuste

elluviimine ja seire

(EÕS 5.7.)

ÜHO, SA

Innove

2018 - PGS muudatuste rakenduskava koostamine on ette valmistatud.

2019 - PGS muudatuste rakenduskava on koostatud

2020-2021 - Tegevused toimuvad vastavalt rakenduskavas sätestatule.

Tegevus 2.3. Eesti keelest

erineva emakeelega õpilaste

toetamine eesti keele

omandamisel

Eesti

Linnade

Liit, Eesti

Maaomava

litsuste Liit

2018 - Eesti keele kui teise keele õpetajate täiendusõppevõimalused on mitmekesistunud.

2019 - Eesti keele kui teise keele ainetundide arv on kooskõlas oodatava tulemusega.

Eesti keele kui teise keele õppekava on uuendatud ning toetatud tänapäevase õppevaraga.

2020-2022 - Põhikooli lõpetaja keeletase on B2 ja gümnaasiumilõpetajal C1

Tegevus 2.4. IBO õppekavade

rakendamise ja Tallinna

Euroopa Kooli arengu

toetamine

ÜHO,

Koolid,

2016-2021 – Riigieelarveline toetuse eraldamine rahvusvaheliselt tunnustatud IB õppekava rakendamiseks

Miina Härma Gümnaasiumis ja Tallinna Inglise Kolledžis on reguleeritud HTMi ja KOVi vahel sõlmitud

halduslepinguga.

2019 – 2023 – toetatakse IB õppe korraldamise juurutamisperioodil koole, kes soovivad taotleda IBO

akrediteeringut, et juurde luua täiendavaid IB õppekohti.

2019 – Tallinna Euroopa Kooli areng, sh rahvusvaheliselt tunnustatud EB õppekava rakendamine on tagatud

spetsiaalselt Tallinna Euroopa Kooli pidamiseks ja arendamiseks loodud Sihtasutuse Euroopa Kool poolt.

Määramata ajaks loodud Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja

Teadusministeerium.

Tegevus 2.5. Õppursportlaste

toetamine

HTM, AS

Audentes jt

partnerid

Jätkatakse õppursportlastele üldhariduse ja spordikoolituse teenuse osutamist

Pille Liblik

üldharidusosakonna juhataja ülesannetes