Nr 6/306 17. märts 2007 Tasuta

LÜHIDALT LÜHIDALT

Suitsuandurid on kõige lihtsamad jaodavamad vahendid, mille abil onvõimalik tulekahjude varajane avasta-mine ja sellest tulenevalt ka nende kii-re likvideerimine.

Ida-Eesti Päästekeskuse Tapa Tu-gikomando pealik Aron Jaanis paigal-das sel nädalal projekti “Tuleohutukodu 2007” raames suitsuanduridTapa valla 10 pere kodusse. Suitsuan-durite paigaldamisel nõustas AronJaanis peresid nende kasutamise osas.Suitsuandurite kasutuselevõtminekodudes suurendab oluliselt elanik-konna turvalisust, vähendab tuleõn-netustes hukkunute arvu ning hoiabära suure hulga vara hävimise.

Järgneva nädala jooksul paigaldabTapa vallavalitsus suitsuandurid ka mit-tetulundusühingute ruumidesse, kustoimub sotsiaalteenuste pakkumine.

Ene Augasmägi, sotsiaalnõunik

27. veebruaril toimunud tutvumis-reisil MTÜ Partnerid tegevuspiir-konda osalesid ka huvilised Rä-gavere, Linnape, Läste ja Pruunakülast. MTÜ Partnerid on üks 24tegevusgrupist, mis tegutseb Ees-tis LEADER-programmi raames.Tegevuse eesmärk on edendadaelu maapiirkondades kohalike ini-meste koostöö kaudu.

Alustasime oma päeva Aaspe-re külamajast. Kohalikud eestve-dajad tutvustasid maja ja jagasidselgitusi. Külakeskuseks kohanda-ti mitmeid aastaid kasutult seis-nud ja üsna viletsas seisus endinekolhoosikontor. Hoone ehitati eel-mise Eesti Vabariigi algusaastailkolonel Vaherile. Suurem osa fi-nantsvahenditest on saadud meet-me 3.3 ja 3.5 raames. Kohalikeettevõtjate ja valla rahaline abi kü-lakeskuse loomisel ei ole ka justväike. Maja mahutab nii noori kuieakaid. Mitmeks tegevuseks pla-neeritud ruumid vastavad huvi-

aladele. Aaspere külamaja kasu-tavad kuue ümberkaudse külaelanikud.

Järgmiseks tutvustati Karepaküla kultuurimaja. Hoone on ehi-tatud seltsimajaks aastal 1938. Niinagu meie külapildis üsna tavali-ne, oli ka see hoone seisnud aas-taid tühjana.

Materiaalset abi kultuurimajaremondiks sai külarahvas samutiabiprogrammidest, kohalikult val-lalt ja sponsoritelt. 87 000 kroo-ni kogusid aktivistid vabatahtli-kest annetustest omakandi rah-valt. Karepa fenomeniks on eritikokkuhoidev kogukond.

Lõunat pakuti õppepäevastosavõtjatele Vinni spordikeskuses.Ühtlasi tutvustati kompleksi te-gevust. Ka kaasaegses hoones onigasugune projektide teel saadavtoetus teretulnud. Kui kohalikuvalla ja rahva huvid kattuvad, onabirahade taotlemine EuroopaLiidust suureks abiks kohalikule

arendustegevusele.Viimasena külastasime Roela

külakeskust. Roela rahvas onkooskäimise mured lahendanuderinevalt kõikidest teistest. Ära onkasutatud Roela kultuurimaja kel-der, vana katlamaja ja tühjana seis-nud laoruumid. Remondiraha saa-di samuti abirahadest ja vallalt.Külakeskuse loomisel on suuretöö ära teinud kohalik aktiiv.

Meie materialistlikus maailmaskiputakse paraku unustama, et ko-dukohatunne on seotud inimesteomavaheliste heade suhete ja selt-sielu arenguga. LEADER-prog-ramm pakub meile finantsabi kü-laelu edendamisel. Kui meie endihulgas leidub eestvedajaid, naguneid on Aasperes, Karepal, Vin-nis ja Roelas ja kui külarahvas, onvalmis ühistegevuseks on lootustkülaelu edenemisele. Aktiivsed ini-mesed maal, astuge ette!

Huvireisist osavõtnute nimelTiiu Kaasik

Meie kooli algklasside õpilasteemakeelepäeva üritused saab kok-ku panna mõttesse “Loen ja kir-jutan”. Ühele väikesele koolilap-sele on väga tähtis lugeda ja kirju-tada, et edaspidi saadud oskuste-ga suuri koolitarkusi koguda.

Emakeelepäeva üritustega alus-tasime juba 9. märtsil. Sel päevalkogunesid kooli meediaklassi kõikalgklasside õpilased. Õpetaja LeaOja oli arvutiimede abil kokku pan-nud huvitava nuputamistunni las-teraamatutest, mõistatustest, vana-sõnadest ja pildinaljadest. Iga õpi-lane sai oma tarkusi näidata ja teis-te õpilastega võistelda.

Sel esmaspäeval toimus kõiki-des klassides ilusa käekirja tund.

Selle aasta maakondlikud talimängudtoimusid Sõmeru vallas. 2006. aas-tal toimusid maakondlikud talimän-gud Tapa vallas, kus Sõmeru vallavõistkond võitis Tapa valla mees-konna ees esikoha.

Peale korvpallivõistluse (Rakve-re Spordihallis) toimusid võistlusedSõmeru vallas Uhtnas (male, kabe jakoroona), Sõmeru klubi võimlas(lauatennis) ja Mõedakul (suusatami-ne). Maakondlikud talimängud2007 Sõmeru vallas võitis Viru-Ni-gula Sõmeru ja Tamsalu valla ees.

Tapa valda esindasid seekord 27tublit talisportlast ning tegid seda igatitublilt. Parimate tulemuste eest hoo-litsesid lauatennise võistkond (IIkoht) ja malevõistkond (IIIkoht).Kokkuvõttes saavutas Tapa valla27-liikmeline meeskond 13 esindu-se seas VI koha.

Suusatamises sõitsid tublilt LiisLanno (noorte klassis III koht) jaAnett Lanno, noormeestest PriitRandman (III koht), Kaarel Koit-järv, Asso Kesaväli, Taimo Siprea,Kert Kustavson.

Lauatennisest on saamas rahva-spordi kaudu uus arvestatav ala tu-levikus, sest üle 10 tubli mängija onvallas seda ala juba viljelemas, taht-jaid on veelgi ning ka võistluste tu-lemused räägivad iseenda eest.Seekord võistlesid naisveteranideklassis Helga Vasemägi (I koht),naisteklassis Lairi Einmaa (III koht),meesteklassis Riho Kivisoo (IIIkoht), Ivan Kastrõkin (V koht),Ando Raudsepp, Jaanus Tamm,Tõnu Lilleorg. Malevõistkonnasesinesid edukalt naistest Teele Tali(III koht) ja meestest Rein Tali (Vkoht), Enn Koppel (VIII), EnnKleemeier, Tõnu Veeremaa. Ainsakabetajana Tapa vallast saavutasHeinar Tiidumaa tubli V koha. Vap-ratest meeskorvpalluritest käisidplatsil Petri Tedrekull, Tarmo jaKalle Ivainen, Vesse Põder, AigarAfanasjev, Siim Valdloo ja Ahti Ma-ripuu.

Sellel aastal toimusid veel Tapavalla osalusel Kõrvemaa talimängudAegviidu vallas 13.–17.03.

13.03 ja 15.03 toimusid Jänedaspordisaalis võrkpallivõistlusedmeeste ja naiste arvestuses.

17.03 kell 10 pidi olema talimän-gude ametlik avamine. Kell 11võistlused: suusatamine (distansid200 m – 5 km kõikidele vanuse-klassidele, nii meestele kui naiste-le), kombineeritud võistlus (ema +isa + laps – 16 a), perevõistlus (3M, 3 N, 3 last – 16 a), mälumäng javallajuhtide võistlus.

Kahjuks väljakujunenud ilma-olud ei võimaldanud viia läbi pla-neeritud võistlusalasid.

Indrek Jurtšenko

22. märtsil kell 17Tapa linnaraamatukogusHarri Allandi koostatud

raamatu"Tapal paiknenud

Soomusrongirügementsõnas ja pildis"

esitlus

Lääne-Virumaatalimängud

Sõmeru vallas 2007

“Tuleohutu kodu2007”

Tutvumisreisist osavõtjad tegid Karepa klubis ühispildi Valli Lember-Bogatkina uusima maali “Vikerkaar”ees.

Emakeelenädal gümnaasiumis

Leader-reis naabrite juurde

Igast klassist valiti 10 ilusamattööd ja pandi 1. korruse stendi-dele kõigile vaatamiseks. Selle et-tevõtmise eestvedajaks oli õppe-alajuhataja Tiina Piip. Kooli raa-matukogus avati näitus meie las-te lemmikraamatutest. Iga raamatväärib lugemist, siiski mõni meel-dib rohkem. Nendest raamatutestoligi näitus. Samuti külastati linnalasteraamatukogu näitust “Raa-matutegelaste kodud”.

Teisipäeval oli igas klassis tund“Mulle meeldib see raamatutege-lane”. Selles tunnis said lapsedoma lemmikutest rääkida ja teis-tele loetud raamatut tutvustada.Pärast valmistati oma lemmiktege-lastest pabernukk ja viidi stendi-

dele.Emakeelepäeval, 14. märtsil

toimus kooli aulas ühine emakee-letund. Selle tunni viisid läbi eestikeele ringi õpilased. Ilusaid lauleemakeelest laulsid õpetaja JutaRoditšenko laululapsed. Nüüdvõeti kokku eelpool tehtu ja kii-deti tublimaid üritustel osalejaid.Väga huvipakkuvaks kujunes kõi-gile see emakeeletunni osa, kusõpetajad rääkisid oma lapsepõlveraamatutest ja lemmiktegelasku-judest. Lugemise kasulikkusest jaoma lugemistest pajatas meile koolidirektor Elmu Koppelmann.

Pilvi Kangas,algklasside eesti keele ringi õpetaja

Maavanem Urmas Tamm kehtestasalates 2007. aastast Lääne-Viru maa-konna avalikul liiniveol sõidusoo-dustuse 50 protsenti pileti täishin-nast sügava puudega isiku saatjale japuudega lapse saatjale.

Soodushinnaga sõidu õigust tõen-davateks dokumentideks on puude-ga lastel – arstliku ekspertiisi komisjo-ni otsus (koos isikut tõendava doku-mendiga) ja sügava puudega kuue-teistaastastel ja vanematel isikutel –arstliku ekspertiisi komisjoni otsus(koos isikut tõendava dokumendiga).

Sõidusoodustus 50 protsenti pi-leti täishinnast maakonna avalikulliiniveol sügava puudega isiku japuudega lapse saatjale kehtib sõit-misel koos saadetavaga.

Ene Augasmägi, sotsiaalnõunik

Foto Heiki Vuntus

Avalikul liiniveolkehtestati

sõidusoodustusi

TAPA VALLA AJALEHTLK 2 17. märts 2007

Elu areneb. Uued tuuled poliitikas,hariduses, vanemate suurenenudootused – need on selle artiklimärksõnad koolielust ning võima-likest lahendusteedest.

Tapa vald on sotsiaalse kihistu-mise mõttes väga kirju – siin on pe-resid, kelle lapsed on huvitatud hästija väga hästi õppimisest, on õpilasi,kelle võimed on head, aga tahe,kodu nõudmised nõrgad ning ees-märgid madalad. Ja on õpilasi, kel-lel ei ole mingit huvi koolitöö vastu.Kodu toetus lapsele on nõrk ningsuhe kool-kodu olematu.

Olen olnud aastaid seda meelt,et kõik inimesed peavad saama,oskama ja tahtma teha kõiki tege-vusi võrdselt. Olen ka sellest arusaanud, et see on ilustatud elukä-sitlus ning mingil määral maksima-listlik püüe paremusele. Kuid eluareneb, ühiskond läheb oma teed.Kõiki ei saa vedada järele, need,kes tahavad rohkem, peavad sedaka saama. Kõikidele Tapa kooliõpilastele peab andma võimaluseolla edukas omamoodi oma või-mete, püüdluste tasemel. See õpi-lane, kes on täis tahtmist õppida,kellel on kodu tugi ning eesmär-gid, peab saama koolis sellise kesk-konna, mis aitab tema arengulekaasa. See, kellel puudub sügavamhuvi õppimise vastu, ning need,kes segavad oma mittetahtmisegateisi õpilasi, peavad olema omakeskkonnas ning oma eesmärki-deni pürgima.

Eelmisel õppeaastal oli suurprobleemipuntra lahendamine 7.klassides (sellel õppeaastal 8. klas-sid). Diferentseerisime klassid, tek-kis 8.c klass, kuhu valisime-koon-

dasime õpilased, kes tahavad pin-gutada ning koolis parimat saavu-tada. Sellega kaasnes muidugi kamitmeid lisaprobleeme, aga teguon praegu ennast õigustanud. Sa-muti toimisime 6. klassides (prae-gused 7. klassid), diferentseerisi-me klassid mitmes aines, et saaksparemini õppida.

Ilmselt peame järgmisest õppe-aastast sama teed minema ka 5., 6. ja7. klassis, et saavutada õpilasteoptimaalne õppimismeeleolu. Tapagümnaasiumis töötavad psühho-loog, logopeed ja sotsiaalpedagoog.

Psühholoogi juures käib aasta-aastalt aina rohkem õpilasi, nooreinimese probleemid on suured jaharilikult on need komplekssedseosed – kodu, isiklik elu, kool.

Sotsiaalpedagoog väidab, et ainarohkem ühiskonna, kodu sotsiaal-seid probleeme tuleb kooli sisse,mida peab siin lahendama. Arvan,et kool on kodukandi “perepilt”.

Logopeedi sõnul vajab aina roh-kem õpilasi logopeedilist abi. Kodu-ne ettevalmistus kooliks on tihtipoolik või mõnel kooliealisel lapselnõrk. Lapsevanem ei oska või ei jõuaoma last kooliks ette valmistada.

Tapa gümnaasiumis on katse-tamisel nn koolirahuklass, kussaab kasutada individuaalõppe vor-mi osade õpilaste õpetamisel. Ole-me tööle võtnud abiõpetaja, kelleülesannete hulka kuulub sellisteõpilaste abistamine õppetöös.

On kerkinud küsimus, kas tehakaks kümnendat klassi, kus üksoleks keskendunud kõrgkooli õp-pimise suunas ja teine eelkutseõp-pele. Otsime lahendusi, et iga õpi-lane, kellel on tahet, saaks 2007/

2008. õppeaastal Tapa gümnaa-siumis vajalikku õpetust.

Lugupeetud lapsevanemad,kool ja tema õpilased on teienägu. Kui te tahate, et teie lapssaab parima Tapa gümnaasiumis,siis vajab laps teie tuge ja abi.Kordan (ei tea mitmendas artik-lis?), et laps on oma vanemate jakodu peegelpilt. Tapa kool teebtööd nendega, kes tuuakse kooli.Lihtsam on õpetada ja paremaidtulemusi saavutavad need õpila-sed, keda kodu toetab ja aitab.Lapsi peab aitama, ja mitte näda-las korra. Aidake, küsige nendeprobleemide kohta, näidake la-hendusteid oma elust.

Lapsevanem peab vastutamaoma lapse õppimise, tahtmise, kas-vatuse eest. Nende lausetega ei vä-henda ma muidugi kooli vastutustõppetöö eest, aga palju koolis toi-muvast oleneb lapsevanema tege-vusest (või tegevusetusest) omalapsega. Lapsed vajavad tuge – leid-ke see aeg ning olge rasketel het-kedel neile abiks. Lahendamata as-jad võivad hiljem kuhjuda ületa-matuks raskuseks noore kooliteel.

Veel on jäänud sellest õppeaas-tast 3–3,5 kuud õppetööd. Uuen-dused, probleemilahendused tulebkevadel paika panna. Lahendusteotsimisega kool praegu tegelebki. Onolnud diskussioone õppenõukogusja direktsioonis, vestlusi lapsevane-matega, ettepanekuid-läbirääkimisivallavalitsusega. Uus hoolekogu kaa-satakse arendusse. Asjad vajavadlaagerdumist ning lahendused vaja-vad töölerakendamist.

Elmu Koppelmann,Tapa gümnaasiumi direktor

Kandidaadi nr/kandidaat/J1/J2/J3/J4/kokku

J1 – Jaoskond nr 1, Tapa piirkondJ2 – Jaoskond nr 2, Lehtse piirkondJ3 – Jaoskond nr 3, Jäneda piirkondJ4 – Jaoskond nr 4, Saksi piirkond

Erakond Eesti Kristlikud Demo-kraadid 34/12/9/2/57: 155. AndrusMänd 15/0/0/16; 156. Raul Issi 15/7/4/2/28; 157. Aili-Malle Mantsik1/4/5/0/10; 158. Heimar Siirak 2/0/0/0/2; 159. Janar Tiidermann 1/0/0/0/1; 160. Arvo Kivisto 0/0/0/0/0.

Eesti Keskerakond 540/119/25/76/760: 266. Toomas Varek 249/30/8/27/314; 267. Toomas Väinaste 11/1/1/2/15; 268. Urmas Tamm 135/6/1/12/154; 269. Einar Vallbaum 41/60/2/5/108; 270. Liis Tappo-Treial47/17/10/22/96; 271. Olev Puldre 5/0/1/4/10; 272. Andres Sõber 22/2/2/1/27; 273. Peep Vassiljev 30/3/0/3/36.

Eesti Reformierakond 378/88/57/73/596: 391. Kristiina Ojuland 221/54/34/43/352; 392. RobertAntropov 104/17/11/23/155; 393.Ants Leemets 27/5/11/4/47; 394.Andres Ots 13/2/0/0/15; 395.Georg Gavronski 10/3/0/1/14;396. Erkki Laidinen 0/0/0/0/0;397. Priit Pramann 0/2/0/0/2; 398.Matti Jõe 3/5/1/2/11.

Eesti Iseseisvuspartei 9/1/1/2/13:464. Sven Sildnik 9/1/1/2/13

Eesti Vasakpartei 2/0/0/1/3: 476.Priit Jaaniste 2/0/0/1/3.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit261/63/44/56/424: 540. MarkoPomerants 200/50/34/16/300; 541.Mihkel Juhkami 13/1/1/1/16; 542.Tiia Sihver 15/6/5/3/29; 543. SvenKesler 3/2/1/1/7; 544. Ain Suur-kaev 15/1/1/34/51; 545. HannesMets 6/0/1/0/7; 546. IndrekKlammer 2/1/1/1/5; 547. RainerMiiltop 7/2/0/0/9.

Vene Erakond Eestis 13/0/0/0/13:626. Jevgeni Maltsev 10/0/0/0/10;627. Rimma Polonskaja 3/0/0/0/3.

Konstitutsioonierakond 9/0/0/0/9:676. Boris Voronov 9/0/0/0/9.

Eestimaa Rahvaliit 49/15/7/22/93:

753. Vello Tafenau 9/0/3/5/17; 754.Andrus Blok 2/1/2/7/12; 755. ÕieReineberg 5/10/2/2/19; 756. MareTaar 0/0/0/1/1; 757. SamuelGolomb 2/1/0/1/4; 758. HenryKallaste 17/1/0/4/22; 759. ToivoLeemets 13/2/0/1/16; 760. HannoNõmme 1/0/0/1/2.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond290/75/38/49/452: 878. KadiPärnits 94/19/7/12/132; 879. Ind-rek Saar 72/22/10/12/116; 880.Kuno Rooba 112/29/17/19/177;881. Vardo Arusaar 6/0/3/0/9; 882.Riina Veidenbaum 2/1/0/0/3; 883.Jaak Läänemets 0/3/1/3/7; 884.Kairit Pihlak 2/1/0/0/3; 885. KarlMäesepp 2/0/0/3/5.

Erakond Eestimaa Rohelised 162/41/28/23/254: 1003. Andres Jaadla 58/2/7/12/79; 1004. Tamara Vahtra-Aas-mets 9/0/1/1/11; 1005. Ivar Jüssi 46/3/4/2/55; 1006. Allan Jaakus 0/0/0/0/0; 1007. Talvi Ausma 3/0/0/0/3;1008. Kalju Soomeri 42/35/9/6/92;1009. Enn Õunapuu 4/0/7/0/11; 1010.Velju Mark 0/1/0/2/3.

KOKKU:1747/414/209/304/2674Osavõtt, % 48,0/53,9/52,8/49,0/49,3

Erakondade pingerida valimistel saa-dud häälte alusel Tapa vallas: 1. EestiKeskerakond 760 (28,4 %), 2. EestiReformierakond 596 (22,3 %), 3.Sotsiaaldemokraatlik Erakond 452(16,9 %), 4. Erakond Isamaa ja ResPublica Liit 424 (15,9 %), 5. ErakondEestimaa Rohelised 254 (9,5 %), 6.Eestimaa Rahvaliit 93 (3,5%), 7.Erakond Eesti Kristlikud Demo-kraadid 57 (2,1 %), 8. Eesti Iseseis-vuspartei 13 (0,5 %), 9. Vene Era-kond Eestis 13 (0,5 %), 10. Konsti-tutsioonierakond 9 (0,3 %), 11. Ees-ti Vasakpartei 3 (0,1 %).

Isikute pingerida valimistel saadudhäälte alusel (üle 100 hääle) Tapa val-las: 1. Kristiina Ojuland 352 (13,2%), 2. Toomas Varek 314 (11,7 %),3. Marko Pomerants 300 (11,2 %),4. Kuno Rooba 177 (6,6 %), 5. Ro-bert Antropov 155 (5,8 %), 6. Ur-mas Tamm 154 (5,8 %), 7. KadiPärnits 132 (4,9 %), 8. Indrek Saar116 (4,3 %), 9. Einar Vallbaum 108(4,0 %).

ÜKS PILT

Haridusejutud Tapa gümnaasiumitööde ja tegemiste põhjal

Riigikogu valimis-tulemused Tapa vallas

Tapa orkestri tegemistega saab tutvuda vastvalminud kodulehel aadressiltapa.ee/orkester.

Tapa AIDS-i Ennetuskeskus-Narko-nõustamiskeskus: HIV-nakkuse jasüüfilise testimine, uimastialane nõus-tamine, süstlavahetus, tugigrupid

Tapa AIDS-i Ennetuskeskus-Narkonõustamiskeskus (TapaAEK-NNK) on 2002. aastal asuta-tud keskus, mille peamiseks eesmär-giks on narkootikumide tarbimise-ga seotud kahju vähendamine. En-netuskeskus saab tänavu 1. aprillilviieaastaseks. Keskuse külastajaidnõustatakse teemadel, nagu nt HIV/AIDS, turvaline seks, suguhaigused,soovimatust rasedusest hoidumine,ning jagatakse informatsiooni erine-vate uimastite ohtlikkuse kohta. Hil-juti värskelt remonditud ruumidespakutakse külastajatele võimalustjuua sooja teed või kohvi ning koh-ta, kus hetkeks lõõgastuda ja kaajalehte lugeda. AEK-NNK asubTapal aadressil Valve tn 30. Keskuson avatud ning nõustamine toimubesmaspäeviti, kolmapäeviti ja nelja-päeviti kell 10–16. Nimetatud aja-vahemikus võib alati keskust kü-lastada, võimalik on ka varem aegkokku leppida.

HIV-nakkuse ja süüfilise testimi-ne on tasuta ja anonüümne ningoodatud on kõik soovijad. Testimi-ne toimub Tapal (Valve 30) igal es-maspäeval kell 16–18. HIV-nakkuston võimalik testida ka teistes Lää-ne-Virumaa linnades: Rakveres (Tu-leviku 8, esmaspäeviti 10–14), Tam-salus (Tehnika 1A, esmaspäeviti 8–11), Kundas (Ehitajate 8, teisipäe-

viti 10–12), Väike-Maarjas (Ravi 1,reedeti 8–11).

HIV-nakkusesse nakatumiseohurühma kuuluvad eriti need ini-mesed, kes on süstivad narkomaa-nid ja nende seksuaalpartnerid, kaits-mata seksuaalvahekorraas olnud ini-mesed, õnnetusolukorras vigastatu-na võõra verega kokkupuutunudning prostitutsiooni kaasatud inime-sed. Tahaks siinkohal rõhutada, etHIV-nakkus ei ole ainult probleem-sete (süstivate) uimastitarvitajatemure või probleem, nagu tihti kipu-takse arvama, vaid selle viiruse võibsaada igaüks, kes käitub hooletultseksuaalsuhetes või uimastite tarbi-mises. HIV-nakatunud inimene võibolla Sinu õde või vend, ema või isa,poeg või tütar, sõber või sõbranna.Igaüks võib olla HIV-i nakatunud.HIV ei küsi inimese sugu ega va-nust, haridust ega sissetulekut, rah-vust ega seksuaalset orientatsiooni.HIV-nakkus põhjustab krooniliseseisundi, mida saab kontrolli all hoi-da. Õigeaegne ravi tagab täisväär-tusliku elu aastateks.

Lisaks HIV-nakkuse ja süüfilisetestimisele pakub Tapa AEK-NNKuimastialast nõustamisteenust jaseda nii probleemsetele uimastitar-vitajatele kui ka kõigile neile, kessoovivad teada rohkem uimastiteohtlikkuse kohta. Keskusest jagatak-se kaasa infovoldikuid, mis on lühi-dalt ja konkreetselt koostatudbrošüürid, milles antakse selge üle-vaade, kuidas nt turvaliselt seksuaal-

elu elada, millised suguhaigused onenim levinud või miks uimastidkahjulikud on.

Süstlavahetusteenuse eesmärk onvähendada HIV-i levikut uimastisõlt-laste hulgas. Süstalde jagamine toi-mub eelkõige põhimõttel, et narko-maan toob oma vana kasutatud süstlameile ning saab vastu uue puhta süst-la, nõela ja muud vahendid. Niiviisitegutsedes ei jää vanu süstlaid kuhu-gi vedelema, mis on hea ümbritsevakeskkonna suhtes – see suurendabühiskonna turvalisust.

Tugigruppide eesmärk on andauimastitarbijale võimalus oma prob-leeme arutada koos spetsialistide jateiste uimastisõltlastega, mis on esime-ne samm probleemide lahendamiselja suhete taastamisel pereliikmete jalähedastega. Anonüümsed tugigrupidon ka HIV-nakatunutele.

Narkootikumide tarvitamine onkahjulik nii endale kui sind ümbrit-sevatele lähedastele. Kõik, kellel onprobleeme uimastitega või on sedanende lähedastel, on keskusesseoodatud. Parem on alati ennetadakui pärast tegeleda tagajärgedega.

Nõustatakse ning kondoome jasüstlaid antakse tasuta! Infot võibküsida allpool nimetatud kontakti-de kaudu. Külastage meid julgestiaadressil Valve 30, Tapa ja inter-netis: www.uae.ee! Infotel 324 0891,5552 938, e-mail: info@uae.ee.

Maarja Kobin,Tapa AEK-NNK projektijuht-nõustaja

Nõuandeid AIDSi teemadel

30. märtsil "Kontsert" Rakvere Eragümnaasiumis

TAPA VALLA AJALEHT LK 317. märts 2007

Piduehtes Tapa vaksal vabariigi 10. aastapäeval 1928.

Mälestuskildeja uitmõtteid

Tapa vesi (järg)1860. aastate lõpus jõudis raud-teede ehitamine Eesti aladele.Eestimaa mõisnikud olid huvi-tatud kubermangu läbivast raud-teest, mis neid Peterburi turugaühendaks. Sellepärast haaras kasiinne rüütelkond raudtee ehi-tamise initsiatiivi enda kätte.Idee elluviimiseks loodi BaltiRaudtee Selts, mille juhatuseesimeheks valiti Palmse mõisaomanik Aleksander von Pahlen.

Paldiski-Tall inna-Gatšinaraudtee ehitamist pikkusega 416km alustati mais 1869. Baltiraudtee pidulik avamine toimus24. oktoobril 1870 (uue kalend-ri järgi 5. novembril 1870). Ehi-tati ka 19 uut jaamahoonet, shTapa raudteevaksal. 1875. aas-ta mais alustati Tapa-Tartu ha-rutee (113 km) ehitamist ja esi-mene rong saabus Tartu 21.augustil 1876, alaline liiklus ava-ti hiljem, 11. augustil 1877.

Esimene Tapa vaksalihoone olipuidust, fassaadid küllaltki rikka-liku saelõikelise dekooriga. Raud-teejaama ehitati veel puidust vee-torn, lahtine reisijateplatvorm jamitmed kõrvalhooned. Tsaari-Venemaal kehtinud klassifikatsioo-ni järgi jagati raudteejaamad viideklassi. Esmane Tapa jaam kuulusIV klassi, I ja II klassi vaksalid pi-did olema kiviehitised.

Seoses Tapa kujunemisegaEestimaa oluliseks raudteesõl-meks ja kiiresti kasvavaksraudteelaste asulaks, muudetiraudteejaam II klassi jaamaks.Esmasele vaksalihoone idatiiva-le ehitati juurde puidust kahe-korruseline osa. Vaksali ümber-ehitust vastavalt II klassi jaamanõutele alustati 1910. aastate al-gul (arvatavasti 1912). Esmaltlammutati puidust vaksalihooneläänepoolne (Tallinna-poolne)osa ning ehitati selle asemele ühe-korruseline kivihoone, laotudpuhta vuugiga punastest tellistest.Hoone nurgad ja peasissepääsukeskrisaliit (eend) tehti jämedalttahutud paekivist. Puidust vak-salihoone idatiib asendati tellis-

kivist ehitisega alles Eesti Vaba-riigi ajal 1928. aastal. Eksterjööroli ühtne ja stiilne.

Viimasena valminud kahekor-ruselisse ossa paigutati ametiruu-mid, mida samal otstarbel kasu-tati seni, kuni hoones tegevus lä-hiaastatel lõpetati.

1928. aastal asendati ka puidustveetorn võimsa, kahe paagiga tel-lisseintest veetorniga.

Ajalehe Vaba Maa (23. juuni1928) artiklis (lühendatud) “Laiaula-tuslikud ehitustööd käesoleval aas-tal. Moodne raudteejaam tunneli-ga” kirjutatakse: “... Terve rea suu-reulatuselisi ehitustöid kavatsebraudteevalitsus ette võtta Tapa sõl-mepunktis käesoleval aastal. ... Kõi-ge suuremaks ja tähtsamaks töökstuleb aga lugeda jaamahoone üm-berehitamist. Jaamahoone ehitatak-se välimuselt täiesti ümber. Klassi-vahed jaamahoones kaotatakse täie-likult. Ehitatakse suurem vestibüül,kus rahvas oodata võib. Vestibüülipaigutatakse ka ajakirjanduse müü-gikoht ja posti osakond.

Kuna praegu jaamahoonele li-gipääs raskendatud, pimedail õh-tuil otse hädaohtlik, siis ehitatak-se raudtee alt läbi 50 sülla pikku-ne tunnel, mis ühendaks mõle-maid linna osasid ja avaneks jaa-

mahoone sees. Ümberehituse jatunneli teostamisega muutuksTapa jaam üheks korralikumaksja moodsama ilmega raudteejaa-maks kogu Eestis. Jaamahooneümberehitustööd ja tunnel lähe-vad maksma 45000 krooni....

Raudtee ehitustöid Tapal teos-tab ja juhendab Tapa raudteejaos-konna juhataja raudtee insenerKaal, kelle juhatusel ka ehituskäesoleval aastal lõpule viiakse.”

Raamatus “Eesti arhitektuurIII” (Tallinn, 1997) on toodudTapa linna arhitektuuriväärtusli-kud hooned, mida tuleb säilitadaja hoida: Tapa jaamahoone (ehi-tati 1912, 1928), Ristija Johan-nese apostliku õigeusu kirik (ehi-tati 1901–1904, arhitekt V. Luns-ki), Tapa gümnaasium Nooruset (valmis 1939, arhitekt A. Kotli),Tapa Kaubamaja (valmis 1967,arhitekt R. Heiduk). Lisaks juur-de Tapa Jakobi kiriku (valmis1932, arhitekt A. Pocekajev).

Mõistusevastane, et on lastudlaguneda ja suletud rongi ootava-tele reisijatele arhitektuuriväärtu-sega jaamahoone – läbi aegadeTapa linna sümbol, mis oli enne1940. aastat oli vabariigi aasta-päeval traditsiooniliselt piduehtes.

Harri Allandi

Tapa raudteevaksaliümberehitamised

Foto Tapa muuseumi arhiivist

4 miljonit krooni aastas ühe ha koh-ta!! See oleks sõna otseses mõttesmaha visatud raha. Kusjuuresmõeldud on vaid vaba õlikihi eral-damist põhjavee pinnalt. Edasinepuhastamine on ka mõttetult kal-lis ega taga ohtlike ainete sisaldusealanemist sihtarvude (piirarvude,normide) tasemeni. Reostunudpõhjavee puhastamine joogiveekspole üldse võimalik! KulutusedJRK-te tekke ennetamiseks olek-sid suurusjärkude võrra väiksemadpõhjavee ja pinnase reostuse likvi-deerimise kuludest.

Puhastustöö tulemusena vähenessiiski reostunud põhjavee jõudmisetõenäosus Tapa linna veevarustuseskasutatavasse (kasutatud) ordoviit-sium-kambriumi veekihti. Reostus-kolde äärealadel paranes mõnevõr-ra vee kvaliteet, mis võimaldab sedakasutada tehnilisel otstarbel, mitteaga joogiveena.

Ja lõpuks järeldused: reostada onlihtne, aga puhastada keeruline ja kallisvõi lausa võimatu! Loodus saab ruma-lalt inimeselt haiguse, millest paranemi-seks vajab inimpõlvi. Ja sedagi ainult siis,kui reostust peale ei tule.

Igal ravimil on aga kõrvaltoimed,mõnikord hullemad kui ravitav hai-gus ise. Nii oli ka lennuvälja puhas-tustöödega. See põhjaveega solguta-mine („puhastuspumpamine”) tõi õlimõnessegi linna kaevu, kus seda va-rem ei täheldatud. Mõnes kaevus lan-ges ootamatult veetase või jäi kaevhoopis kuivaks. Aga Piiri tn 5 18meetri sügavusest kaevust pumba-ti veel septembris 2002 vedelikku,millest pool oli vesi ja teine poolpõlev õli. Veevedu sai hoogu juur-de. Enamus tavalisi puurkaeve jäikasutult hoove „kaunistama”. Unus-tagem igavesti oma kaevud ja muudindividuaalsed veevõtusüsteemid!Sealt tervislikku joogivett ei saa. Veeja kanalisatsiooniga tegeles nüüd ASTapa Vesi. 12. okt 2000 anti tege-vusest aru Tapa linna volikogu 13.istungil, millest Raivo Raidi sisukaülevaate toob ära ajaleht Sõnumed.Märgiti, et Tapa elukeskkonna kor-dategemise võtmeküsimuseks (prio-riteediks) on puhas vesi ja et ainult

kuulamisest (jututubadest) ei piisa.On vaja professionaalseid lahendu-si! Samal ajal oli AS Tapa Vesi omamajandusnäitajatega suhtelises taand-arengus, aga Tapa linn laialt tuntudoma „põlevate kaevude” ja reosta-tud looduskeskkonnaga. Põhjaveereostatuse hinnangul oldi aga voliko-gus üleliia optimistlikud. Samuti MoePiiritustehase taaskäivitamise küsimu-ses, millega ei kaasnenud (nagu nüüdon selgunud) ei professionaalsust egakeskkonnasõbralikkust. Seaduskuu-lekusest rääkimata!

7. veebr 2007 edastas ajaleht tea-te, mida ka tapalased peaksid tead-ma: „Viru ringkonnaprokuratuuralustas kriminaalmenetlust Rakve-re Piiritustehase suhtes, kuna ette-võttel lasub kahtlus jäätmeseaduserikkumises. Keskkonnainspektsioo-ni teatel on Rakvere Piiritustehaskorduvalt laotanud ümberkaudsete-le põldudele piirituse destilleerimisejääke, rikkudes sellega jäätmeseadusenõudeid. Kuna ettevõte on teadlikulteiranud jäätmeseaduse nõudeid,edastas inspektsioon materjalid kri-minaalasja alustamise otsustamiseksprokuratuurile, kus käivitatigi möö-dunud nädalal kriminaalasi aine eba-seadusliku keskkonda viimise parag-rahvi järgi.” Samasisulise teate tõi äraka Sõnumed.

Käivitati küll kriminaalasi, aga misedasi saab. Kas järgneb õiglane otsusvõi sumbub asi samuti nagu Rakve-re Teraviljasalve protsess? Kas üld-sus ka asjade käigust midagi kuuldasaab? Piiritus on ju kange!!

Vaatamata sellele, et puhta veeprobleem kuulutati prioriteetseksjuba aastal 2000, ei ole möödunudaastate jooksul sellega piisava tule-muslikkusega tegeldud. Probleemon sama tõsine, kui seitse aastat ta-gasi. Mõneti isegi tõsisem! Mõiste-tamatu on ka see, et isegi seda in-formatsiooni, mis on olemas, eiedastata operatiivselt ja mõisteta-val kujul elanikele. Ehkki vallal oninternetis oma kodulehekülg ja foo-rumid, oma ajaleht Sõnumed. Hil-juti avas oma kodulehe ka AS TapaVesi. Esmane „uudis” tuleb ikkaväljastpoolt Tapa valda! (järgneb)

Lembit Joorits

Olime sõbraga Ambla keskkoolisjust kooli lõpetamas ning otsusta-sime teha reisi jalgratastega Tapalinna. Tapa oli meile palju südame-lähedasem kui meie tolleaegne pea-linn Paide. Seal oli palju tuttavaid,sai käidud Tapa spordiväljakul (kasseda ei nimetatud siis Roti-lage-daks?). Tapalt läksime rongile et sõi-ta pärislinna – Tallinna, käisimeteatris ning kinoski. Mina tulin Taparajooni noortemeistriks laskmiseskusagil metsas asuvas lasketiirus.

Oli ilus ilm 1963. aasta juunis,kui sõitsime Amblast välja. Meil olikaasas fotoaparaat Smena, et jääd-vustada see kooliaja viimane eks-kursioon.

Paar kilomeetrit Amblast pare-mat kätt asus venelaste suur lennu-kikütuse hoidla. Selle ümber mitme-kordne traataed ning nurkades va-hitornid, täpne Gulagi ehitiste koo-pia. Seal külmetas tuule käes vahi-sõdur automaadiga.

Me tegime esimese pildi – minaseisin tee ääres ja näitasin vankalerusikat. See raputas oma relva, kuid

laskma just ei hakanud.Jõudsime Tapa linna turule. Te-

gime pildi. Sellestki on saanud aja-lugu, sinna on ehitatud suur kooli-maja ja rajatud spordiväljak.

Järgmise foto tegime Tapa raud-teejaamast, mida nimetati siis vene-päraselt vaksaliks.

Siis käisime vaatamas võõrastema-jas, kuhu kunagi proovisime sisse saa-da, sest Tallinna rong tuli peale bussi-liikluse lõppemist, kuid et meil pol-nud passi, siis öeldi ära, ning astusi-me jala 12 km Amblasse. Ei olnud-ki midagi hirmsat.

Jõudsime Tapa keskusesse, vä-hemalt minu jaoks tähtsaima majajuurde – raamatupoodi. LepikuNiina oli venekeelse osakonna ju-hataja. Sain temalt ingliskeelseidraamatuid ja eestikeelsest osakon-nast olid tellitud kõikvõimalikudsarjad. Tagantjärele meenutadesvõib imestada, kui head ja sõbrali-kud olid raamatukaupluse naisedka minusuguse poisikese vastu.Eriti meeldis mulle Miralda, kelleperekonnanime on aeg mälust kus-

tutanud.Tulime raamatupoest välja, sõ-

ber tegi minust pildi, et jäädvustadaka nõukogude reklaamid seinal.Sain Smena oma kätte ja valmistu-sin tegema pilti Tapa Linna TSNTäitevkomiteest (praegune linnava-litsus ja Hansapank), kui asjad hak-kasid kiirelt arenema.

Raamatupoe nurga tagant ilmusvälja vene ohvitser, süles kaks hiigla-suurt seinakella ja astus mulle kaad-risse. Tegin klõpsu ära. Ohvitser vis-kas oma kellad seina ääre, krahmasmul kraest kinni ja kukkus vilistama.Raamatupoe hoovil oli Tapa Garni-soni arestimaja, kuhu tavaliselt to-piti kinnipüütud juuatäis sõdureid.Nüüd kargas kohale korrapidaja.Mind viidi hoovi ja pisteti mingissekambrisse. Minu kinnipüüdja käestküsiti, mis frukt see siin kükitab.“Spioon,” vastas see. Mul läks nahkkuumaks.

- “No mis sa ta siia tõid, vii taeriosakonda!”

Aeti ette furgoonauto, jalgratasning minu tagasihoidlik ja ehmatanud

isik aeti sinna sisse.Tapa sõjaväelinnakus leiti mulle

mingi suure hoone keldris sobivkoht. Paari tunni pärast hakati ülekuulama. Helistati Ambla koolimajjaja sain jutust aru, et mu asi lähebpidevalt hullemaks.

Mina olin paari kuuga ära õppi-nud esperanto keele ja pidasin kir-javahetust oma kümne riigiga, nen-de hulgas ka imperialistlik Inglis-maa.

Ööbisin keldris. Hommikul kää-riti nii-öelda varrukad üles ning ha-kati asjaga tõsiselt tegelema. Tapalttoodi fotograaf kohale, see kiskusmu filmikasseti välja ja sõitis omaateljeesse. Sel ajal kruttisid asjatund-jad mu Smena üksipulgi lahti, otsi-sid salajasi peidikuid ja teab midaveel. Kuna midagi leida ei olnud,siis puistasid pettunult tükeldatudfotoaparaadi ühte pruuni paberkot-ti, samasugusesse, kuhu pandi poessuhkrut.

Kui fotograaf saabus, elavnesseltskond märgatavalt. Hakkasiduurima märga filmi. Leidsid sealt

Tapa jaama pildi. Selge tunnusmärk– spioon, normaalne nõukogudeinimene ei hakka pildistama stratee-gilisi objekte. Tänasin jumalat. Esi-mene pilt lennuvälja kütusehoidlajuures oli väga segane, tehtud vastuvalgust ja meenutas ufo maandu-mist kuhugi ürgmetsa.

Nägin selle päevakese vett ja vi-let. Lõpuks anti pihku paberkottfotoaparaadiga (mille viskasin ta-gasiteel põõsasse), jalgratas ningniiske film. Fotograaf kinkis kakspesulõksu, mille abil hoisin filmikoduteel. Niiske emulsiooni külgekleepus teel putukaid, parme ja tol-mu, kuid mingid pildid siiski teh-tud sain. Muidugi kraapisid sõjar-did ohvitseri ja Tapa jaama filmiltnoaga maha.

Sain eluks ajaks pleki külge.Varsti on pensionile minek. Ehksaaks kaks kinniistutud päeva kor-rutada kümnega, nagu tehakse ta-valiselt represseeritutega? Saaks iva-kese varem pensionile?

Endel Pajula,Ambla

Seiklused Tapa linnas anno 1963

TAPA VALLA AJALEHTLK 4 17. märts 2007

allkiri

TAPA MUUSIKAKOOL 50

Tänapäevani toimiv muusikakooli-de süsteem sai alguse teise maail-masõja lõpus, kui Eestis alustasidtööd esimesed lastemuusikakoolid.Kooli asutamine Tapale võttis aegaveel kümmekond aastat. 1956. aas-ta sügisel organiseeriti Tapa rajoo-ni kultuurimaja juures muusikakur-sused, kus lastele hakati õpetamaklaverimängu ja solfedzot. Sellestsai ettevalmistus lastemuusikakooliloomiseks.

27. augustil 1957. aastal toimusuue kooli esimene õppenõukogu.Seda juhatas Tallinna muusika-kooli lõpetanud ja Tapale töölesuunatud Ilmar Mägi, kellest saiTapa lastemuusikakooli direktor22 aastaks. Esimesteks õpetaja-teks olid muusikakursustel tööta-nud Leida Viiralt, Mia Kroonja Arsi Aarma. Õpetama hakatiklaveri- ja viiulimängu. Peatselt li-sandusid akordioni-, puhkpilli- jatšelloõpetus.

Neljal esimesel õppeaastal olidklassiruumid Tapa algkooli majas.1961. aastast alates on kool tööta-nud vanas kultuurimajas õppetöökskohandatud ruumides. Kui valmisTapa raudteeleste klubi uus hoo-ne, anti vana kultuurimaja ruumidlastemuusikakooli kasutusse. Majateisel korrusel olevad ruumid ei ol-nud õppetööks kõige sobilikumad(palju oli läbikäidavaid ja -kostvaidklasse), polnud mingeid mugavusi.Kõik see ei seganud pillimängu alg-tõdesid omandamast – jätkus en-tusiasmi ja pealehakkamist. Leiduspiisavalt õppida soovijaid ja leiti kaõpetajaid, kes neid oskusi jagasid.Õpetajateks olid kohalikud muusi-kud-praktikud, aga ka Tallinnasttunde andmas käinud inimesed.

Pikki aastaid tegutseti samashoones koos Tapa linnaraamatu-kogu ja lasteraamatukoguga.

2000. aastal said raamatukogudkaunilt remonditud ruumid lähedalasuvas ja paljudele lastele tuttavaslasteaias. Muusikakooli kasutada onjäänud kümme klassiruumi, 60 is-tekohaga saal ja lava kooride har-jutuspaigana.

Aastate jooksul on hoones toi-munud ümberehituste käigus ka-dunud läbikäidavus klassidest. Vii-mase kümne aasta sisse mahuvadaga eriti ulatuslikud tööd: 1996.aastal uuendati hoone kogu elekt-risüsteem, ehitati veevärk ja kana-lisatsioon, 2000. aastal sai hooneuue vettpidava katuse ja 2004. aas-ta suve alguseks olid lõppenud suu-red tööd hoone välisilme korras-tamisel. Viimase kümne aasta töö-de eest oleme tänulikud Tapa lin-navalitsusele ning ametnikele, keshoone hea väljanägemise pärastmuretsesid ja töid korraldasid.

Rohkem kui aasta on Tapamuusikakool olnud Tapa vallava-litsuse asutus.

1996. aastast alates toimub Eestimuusukakoolide sisulise töö juhti-mine EV Haridusministeeriumist.Tapa muusikakool on Eesti Muu-sikakoolide Liidu liige.

17 aasta jooksul oli Tapa muu-sikakoolil filiaal Simunas, kus las-tele õpetati klaveri- ja viiulimän-gu. Tapa MK lõputunnistus on 26-l Simuna filiaali lõpetanul.

Käesoleval õppeaastal õpibmuusikakoolis 91 õpilast, nendeõpetamisega on seotud 12 ini-mest.

Klaverimängu õpib 38 last, eri-nevaid puhkpille 33, keelpille 16 jaakordioni 4. Lisaks põhipillile onsellest õppeaastast soovijaile või-maldatud tutvuda popmuusikaskasutatavate pillidega ja nendelmängimisega.

Põhilise osa õpilastest moodus-tavad Tapa gümnaasiumis õppi-vad lapsed – 67, Tapa vene güm-naasiumist on 18, Ambla põhikoo-list 4 ja Lehtse põhikoolist 2 õpi-last.

12 õpetajast on Tapa (laste)muusikakooli lõpetanud 7. Ena-mus õpetajaid on selles koolis töö-tanud väga kaua. Alljärgnev loet-elu sisaldab iga õpetaja õpetata-vat ainet ja tema tööaastaid koo-lis ning selle muusikakooli lõpeta-mise aastat:

Salme Novikov – solfedzo, 39aastatHeili Liivsalu – puhkpillid, 36aastatPeeter Kald – direktor, 28 aastatAnne-Lii Kald – klaver, 27 aas-tat (1964)Jüri Tüli – puhkpillid, 26 aastat(1966)Imbi Puusepp – klaver, klaveri-saatja, 22 aastat (1981)Svetlana Mjalitsina – akordion,klaver, solfedzo, 19 aastat (1984)Marika Odar – klaver, klaverisaat-ja, 15 aastatKadi Moon – muusikalugu, kla-ver, 12 aastat (1983)Ilmar Kald – viiul, kitarr, 6 aastat(1988)Lia Denissova – klaver, klaveri-saatja, 1 aastaAndrus Kurvits – popmuusika,1 aasta (1983)

45 aasta jooksul on (laste-)muu-sikakooli lõpetanud 489 noort.Nende hulgas on 10 õpilast, kellelon kaks lõputunnistust erinevatelpillidel, ja 26 Simuna filiaali lõpe-tanut. Esimene lõpetanu 1962. aas-tal oli Peep Elevant (akordion)ja viimane, 489. – Reigo Tamm(eufoonium).

Lõpetanud, kes on seotudmuusikaga

Maris Männik (1963) – TallinnaÜlikooli õppejõud;Helina Kose (1963) – Lasnamäeüldgümnaasiumi ja eramuusika-kooli Gamme õpetaja;Sirje Raik (1966) – Valga muusi-kakooli õpetaja, koorijuht;Tiiu Püümann (1972) – Lehtsepõhikooli õpetaja, koorijuht;Toomas Nestor (1973) – Tallin-na MKK õpetaja, Tallinna keelpil-likvarteti vioolamängija;Tiiu Tamm (1974) – G. Otsa nimTallinna MK, kontsertmeister;Urmas Lattikas (1974) – pianist,helilooja;

Anu Külmallik (1976) – EMTA,teadur;Sulev Sommer (1977) – Kaitse-väe puhkpilliorkestri orkestrant,puhkpilliõpetaja;Imre Eenma (1979) – ERSO jaHortus Musicuse kontrabassimän-gija;Kalli Lindam (1979) – muusika-õpetaja;Merje Õisma (1979) – Põlulakooli muusikaõpetaja;Kristiina Paris (1980) – TallinnaVanalinna Hariduskolleegiumi viiu-liõpetaja;Heli Helenurm (1980) – Tallin-na Vanalinna Hariduskolleegiumipuhkpilliõpetaja;Monika Mattiesen (1982) –Küberstuudio, flöödimängija;Margit Kuhi (1988/1992) – Kohi-la koolituskeskuse rahvapilliõpetaja;Evely Traublum (1991) – Amb-la põhikooli muusikaõpetaja, koo-rijuht;

Artjom Roditšenko (1994) – Kait-seväe puhkpilliorkestri orkestrant.

Muusikaõpinguid jätkavad:

Margit Alesmaa (1999) –EMTA, oboe, I kursus;Tõnis Kivisild (1999) – G. Otsa nimTallinna MK, basskitarr, IV kursus;Katri Kaerma (2002/2004) – G.Otsa nim Tallinna MK, klassikali-ne laul, II kursus;Edgar Roditšenko (2002) – G.Otsa nim Tallinna MK, klarnet, IVkursus;Madis Saarmets (2004) – G. Otsanim Tallinna MK, klarnet, II kursus;Aneta Trujevtseva (2004) –G.Otsa nim. Tallinna MK, flööt,II kursus;

Vabandame nende ees, kes nendestnimekirjadest välja jäid meil puudu-vate andmete tõttu.

Killukesi Tapa muusikakooli 50-aastasest ajaloost

Muusikakooli esimene direktor Ilmar Mägi oma kodus märtsis 1997.

Foto Peeter Kald

Tapa Lastemuusikakooli õpilased ja õpetajad 1958. aasta kevadel, esimese õppeaasta lõpus.Foto muusikakooli arhiivist

TAPA VALLA AJALEHT LK 517. märts 2007

1990-aastate alguses toimu-nud muudatused riigikorral-duses tõid siinsetele inimes-tele kaasa vabama võimalusetutvuda lääne pool elavaterahvaste kultuurieluga. 1992.aasta hilissügisel said Eestimuusikakoolide juhid tutvu-da põhjamaade muusikakoo-lide tööga. Siinkirjutaja külas-tas Norra muusikakoole, kuskõige suuremat muljet aval-dasid koolide juures tegutse-vad erinevad orkestrid, nen-de suured koosseisud ninghea mängutase. Sellest käi-gust ei kujunenud suhteid,mida oleks saanud edasi aren-dada.

Pakkumine tuli hoopisRootsist, Trosa linnast, kustoli käinud inimesi Tapal janad tegid sealse muusika-kooli direktorile ettepanekuTapa muusikakooliga ühen-dust võtta. Nii vahetasime1992. aasta lõpus jõuluter-vitusi ning leidsime, et viisa-kusavaldusi pole mõtet va-hetada, parem saame kok-ku. Kohtumine toimus 1993.aasta aprillis Tapal muusika-kooli kevadkontserdil. Võõ-rustasime Trosa muusika-kooli juhatajat IngemarJennersjöd ja tema nelja õpi-last. Koosmusitseerimist sel-lel kontserdil veel ei toimu-nud. Sama aasta novembristoimunud külaskäigu ajalTapale oli I. Jennersjöl kaa-sas kolm õpilast, kes koosmeie orkestriga andsid kolmkontserti Tapal, Moel jaLehtses.

1994. aasta kevadeks saimeie kooli orkester kutse esi-nemisteks Trosas ja selleümbruses. Esinemised olidväsitavad, aga õnnestunud jakogu reis meeldejääv.

1995. aasta mais oli meielastekooril võimalus külasta-

da Trosat, esineda sealseteskoolides ja kirikutes, tundavastuvõtjate suurt tähelepa-nu kõikide meie tegemistevastu. Lisaks laulmisele saidmitmed pillimängijad võima-luse esinemiseks sealseteleõpilastele. Kogu reisi saimelõpetada esinemisega Stock-holmi Eesti Algkoolis.

1996. aasta maikuus toi-musid kontserdid meie maa-konnas. Esineti Tapal, Rak-veres ja Imastu koolkodus.Ühises orkestris musitseeri-sid Trosa, Rakvere ja Tapamuusikakoolide puhkpilli-õpilased. Kontsertidel esita-tava muusika valisid ja ette-kandeid juhatasid IngemarJennersjö ning Jüri Tüli.

Lisaks suhtlemisele, üks-teise kodukandiga tutvumise-le oli meiepoolne kasu ka sel-les, et saime palju uut noodi-materjali ja pille. Pillid vaja-sid küll meistri kätt, aga needolid siiski paremad kui meilseni kasutusel olnud.

Kui Ingemar Jennersjötervis ei võimaldanud enamaktiivselt pillimängu ja õpe-tamisega tegeleda, asustema asemel Trosa muusi-kakooli juhtima Pär Lindh.1999. aastal tegi ta ettepa-neku meie kooli le jaVentimiglia koolile Itaaliasühise projekti alustamiseks,mis sai nimetuseks MusicTogether. Rahalist toetusttaotleti kohalikest Socrates-büroodest ja see toetus kaeraldati. 1999. aasta lõpustoimus kolme kooli esinda-jate kohtumine Itaalias, mil-lest võtsid osa Pär LindhTrosast, Mario MolinariVentimigliast ja Peeter KaldTapalt. Projekti eesmärgiksoli puhkpillimuusika propa-geerimine nimetatud kooli-

Rahvusvahelinekoostöö

TAPA MUUSIKAKOOL 50

Muusikakooli õpilased ja õpetajad Tapa kultuurikojas enne jõulukontserdi algust 22. detsembril 2006. aastal. Foto Aavo Leemets

des ning ühiste esinemistekorraldamine.

Tapa muusikakooli orkes-ter võttis 2000. aastal osa fes-tivalist Gotlandil ja 2001.aastal käis esinemas Trosas.2001. aastal liitus projektigaSönderborgi muusikakoolTaanis. 2001. aasta sügiseltoimus projekti koordineeri-vate inimeste kohtumineTapal. Lisaks puhkpillimuu-sika arendamisele kaasatiprojekti ka viiulimängijad.Trosa muusikakooli õpetajaLeif Johansson propageeribviiulimängu õpetust rahva-muusika kaudu. Tema töö-ga käis 2002. aasta kevadeltutvumas Ilmar Kald kooskahe õpilasega ja 2003. aas-ta kevadel esines LeifJohans-son oma õpilastegaTapal.

2003. aasta kevadel saiteha kokkuvõtteid projektiMusic Together tegemistest jaühtlasi tähistatud kümne aas-ta täitumist Trosa ja Tapamuusikakoolide vahelisekoostöö algusest. Sel puhuloli Tapale tulnud kvartettSönderborgist ja viiuldajateansambel Trosast. Ühise kont-serdiga 26. aprillil Tapa Kul-tuurikojas sai joon alla tõm-matud senistele tegemistele.

Vastastikused külaskäigudja ühised esinemised on jät-kunud. Nii on Jüri Tüli omaorkestriga külastanud Inge-mar Jennersjö praegust ko-dulinna Värnamod ja uuekülaskäigu võtab ette jubasellel kevadel. I. Jennersjö olioma orkestriga 2004. aastalmeie üldlaulupeol.

Edu ja jõudu kõigile, keskoosmusitseerimistes on saa-nud ennast realiseerida ja kuu-lajatele meeldivaid elamusipakkunud!

Peeter KaldFotod Peeter Kald

Trosa muusikakooli rektor Ingemar Jennersjö kohtumas Tapa toonase linnapea VoldemarNellise ja Jaan Viktoriga märstsis 1997.

Ingemar Jennersjö juhatamas Tapa ja Rakvere muusikakoolide orkestrit Tapa kultuuriko-jas 1996. aasta mais.

Tapa ja Rakvere muusikakoolide orkester pärast kontserti.

TAPA VALLA AJALEHTLK 6 17. märts 2007

Tapa, 8. veebruar 2007, nr 48Toimetulekutoetuse vahendi-

test täiendavate sotsiaaltoetus-

te määramise ja maksmise

kord Tapa vallas

Määrus kehtestatakse kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse §

22 lg 1 p 5, sotsiaalhoolekande sea-

duse § 42 lg 4 ja Tapa valla põhi-

määruse § 7 lg 1 p 5 alusel.

§ 1. Üldsätted

Toimetulekutoetuse rahaliste

vahendite ülejäägi korral makstak-

se toimetuleku soodustamiseks

sotsiaaltoetust vähekindlustatud ja

erivajadustega inimestele (perede-

le), kelle elukohaks Eesti rahvas-

tikuregistris on kantud Tapa vald,

hädavajalike kulutuste osaliseks

kompenseerimiseks ja esmavaja-

duse rahuldamiseks või sotsiaal-

teenuse eest tasumiseks, kui pe-

rekonna enda ressursid on am-

mendanud ja olukorra lahendus

vajab õigustatud toetust.

§ 2. Toetuste määramise ja

maksmise kord

(1) Toetust võib maksta:

1) vähekindlustatud ja paljulap-

selistele peredele laste töövihikute

ja koolitarvete ostmiseks;

2) toimetulekutoetuse saajate

hädavajalike kulude osaliseks kom-

penseerimiseks;

3) puudega inimeste või töövõi-

metuspensionil olevatele inimeste,

kelle sissetulek on alla 2000 kroo-

ni kuus ravimite, hambaravi või

abivahendite soetamiseks kuludo-

kumentide esitamisel, kuid mitte

rohkem kui 2000.- krooni;

4) vähekindlustatud eakate, kel-

le pensioni suurus on alla 2700

krooni, ravimite kompenseerimi-

seks kahe eelneva kuu kuludoku-

mentide alusel;

5) vähekindlustatud eakate, kel-

le pensioni suurus on alla 2700

krooni prillide ja hambaravi mak-

sumus 50 % omaosaluse kompen-

seerimiseks kuludokumentide esi-

tamisel, kuid mitte rohkem kui 1

kord aastas;

6) üksi elavate eakate, kelle pen-

sioni suurus on alla 2700 krooni,

või vähekindlustatud perede, kel-

le kuusissetuleku piirmäära suu-

rus ühe perekonnaliikme kohta on

alla 1800 krooni, küttekulude

kompenseerimiseks vastavalt esi-

tatud kuludokumentidele, kuid

mitte rohkem kui 2000 krooni

aastas;

7) sotsiaalteenuste eest tasumi-

seks teenuse osutajale vähekind-

lustatud perede, eakate, töövõime-

tuspensionit saavate ja puuetega

inimeste parema toimetuleku soo-

dustamiseks;

8) transpordikulude kompen-

seerimiseks töö otsimisel ja tööle

asumise esimestel kuudel, kuludo-

kumentide esitamisel;

9) vähekindlustatud perede las-

tele osalise lasteaia ja/või kutse-

koolide toidukulude katmiseks.

§ 3. Toetuse eraldamine

(1) Toetuse taotleja esitab valla

sotsiaalosakonda avalduse, mille

vormi kinnitab vallavalitsus.

(2) Sotsiaaltoetuse taotlejate

avaldused vaadatakse läbi valla-

volikogu sotsiaalkomisjoni poolt

vähemalt üks kord kuus. Sotsiaal-

komisjon koos sotsiaalnõuniku-

ga teevad ettepaneku vallavalit-

susele toetuse maksmise või mit-

temaksmise kohta. Mittemaks-

mise korral keeldumine põhjen-

datakse.

(3) Määratud sotsiaaltoetus

kantakse taotleja pangaarvele või

teenust osutava asutuse pangaar-

vele või makstakse välja sulara-

has, arvestades taotleja eelnevalt

väljendatud vastavasisulist soovi.

§ 4. Toetamise ja maksmise

kontroll

Vallavalitsuse sotsiaalosakond

kannab kõik taotlejate andmed

sotsiaalregistrisse seadusega ette-

nähtud korras ja peab arvestust

vahendite kasutamise üle.

§ 5. Määruse rakendamine

(1) Tunnistada kehtetuks Tapa

Vallavolikogu 12. oktoober 2006

määrus nr 35 “Toimetulekutoe-

tuse vahenditest täiendavate sot-

siaaltoetuste määramise ja maks-

mise kord Tapa vallas”

(2) Määrus jõustub 15. veeb-

ruaril 2007.

Aleksander Sile,vallavolikogu esimees

Tapa, 8. veebruar 2007, nr 49Tapa valla vähekindlusta-

tud perede laste toitlustami-se toetuse ning täiendavatesotsiaaltoetuse taotlemiseltoimetulekupiiri määramine

Määrus kehtestatakse koha-liku omavalitsuse korralduseseaduse § 22 lg 1 p 5 alusel.

§ 1. Määrata 2007. aastal vä-

Tapa vallavolikogu sotsiaalkomisjon

on 9-liikmeline ja tegutseb Tapa val-

lavolikogu poolt kinnitanud määru-

se ja Tapa vallavolikogu sotsiaalko-

misjoni tööjuhendi alusel.

Aasta jooksul on koosolekuid

peetud 17 korral, nendest 3 korral

väljasõiduistungitel MTÜ Jeerikos,

MTÜ Seenioris ja MTÜ Liikumis-

puudega Inimeste Ühingus.

Koosolekute kõige mahukam

päevakorrapunkt on olnud alati ko-

danike avalduste läbivaatamine ja

ettepanekute tegemine valla eelar-

vest sotsiaaltoetuste maksmiseks.

Koosolekul on menetletud kesk-

miselt 32 avaldust korraga. Toetusi

on makstud vähekindlustatud ja eri-

vajadustega inimestele ning peredele

hädavajalike kulutuste osaliseks

kompenseerimiseks ja esmavaja-

duste rahuldamiseks. Samuti sot-

siaalteenuste eest tasumiseks, kui pe-

rekonna enda ressursid on ammen-

dunud ja olukorra lahendus vajaks

õigustatud toetust.

Menetletud on ka valla vähekind-

lustatud perede laste koolieelsetes

lasteasutustes, üldhariduskoolides ja

kutseõppeasutustes toitlustamise

toetamiseks esitatud avaldusi.

Palju poleemikat on tekitanud ra-

vimiretseptide hüvitamine.

Vastavalt Tapa vallavolikogu

15.12.2005 määrusele nr 8 “Tapa

valla eelarvest täiendavate sotsiaal-

toetuste määramise tingimused ja

maksmise kord”, Tapa vallavoliko-

gu 10.08.2006 määruse nr 32

“Tapa vallavolikogu 15.12.2005

määruse nr 8 „Tapa valla eelarvest

täiendavate sotsiaaltoetuste määra-

mise tingimused ja maksmise kord”

muutmine”, makstakse ravitoetust

2 korda aastas väikese sissetuleku-

ga isikutele. Vaadatakse läbi avaldu-

sed, kuhu on lisatud koosolekule

eelneva 2 kuu retseptiravimite ku-

ludokumendid, summast arvatak-

se maha 200 krooni omaosalus ja

tasumisele kuulub 50% summast.

Küttetoetust makstakse üksikva-

nuritele ja vähekindlustatud lastega

peredele 1 kord aastas avalduse esi-

tamisel kuni 1000 krooni. Prillitoe-

tust lapsele makstakse 1 kord aas-

tas vähekindlustatud ja paljulapse-

liste perede lastele 50% kogusum-

mast, kuid mitte rohkem kui 800

krooni, avalduse ja kuludokumenti

esitamisel.

Olenevalt abivajajast on rahali-

ne toetus asendatud toidupakiga või

suunatud abivajaja MTÜ Jeerikosse.

MTÜ Jeeriko pakub toimetuleku-

raskustes inimestele tasuta toidu- ja

riideabi.

Veebruarikuus võttis volikogu

vastu määruse nr 48 “Toimetule-

kutoetuse vahenditest täiendavate

sotsiaaltoetuste määramise ja maks-

mise kord Tapa vallas”, mille alusel

rahaliste vahendite ülejäägi korral

makstakse toimetuleku soodustami-

seks sotsiaaltoetust. Ülejäägi arvelt

makstavate toetuste ja osutatavate

teenuste puhul on oluline see, et abi

suunatakse puuduses olevatele isi-

kutele ja peredele ning selle määra-

misel hinnatakse inimeste abivaja-

dust ning parandatakse nende elu-

kvaliteeti. Koosolekutel on arutatud

sotsiaalhoolekandesse puutuvaid

vallavolikogu määruste Puuetega

28. veebruar 2007

- Ühele puudega inimesele määrati

hooldaja.

- Ühele puudega inimesele keeldu-

ti hooldaja määramisest.

- Nõustuti Tapa valla Imastu külas

asuva Kalda katastriüksuse erastami-

sega.

- Nõustuti Tapa vallas Raudla kü-

las Oti maaüksuse erastamisega.

- Nõustuti Tapa vallas Lehtse alevi-

kus Pikk 14a maaüksuse erastamise-

ga.

- Kinnitati Tapa linna Kultuuriko-

ja- ja Kirikupargi haljastusprojekti

hanke tulemused. Edukaks pakku-

miseks tunnistati Arters Terrae OÜ

poolt esitatud pakkumine.

- Kinnitati Tapa valla 2007. aasta

kulude jaotus tegevusalade ja ma-

jandusliku sisu järgi.

- Eraldati raha religioonitoetusteks

(Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Tapa Jakobi Kogudusele 75 000

krooni ja Eesti Evangeelse Luterli-

ku Kiriku Ambla Maarja Kogudu-

sele 25 000 krooni).

- Eraldati 232 000 krooni seltsite-

gevuste toetusteks.

- Eraldati raha tervishoiu ja sotsiaal-

se kaitse kuludeks.

- Kinnitati Tapa valla munitsipaal-

koolide ja huvialakooli õpilaskoha

arvestuslik maksumus.

6. märts 2007

- Toetati ühe Põltsamaa Kodu ja

Põllutehnika kooli õpilase toitlus-

tamist kutseõppeasutuses summas

25 krooni päev.

- Üks vanur paigutati hooldeko-

dusse.

- Otsustati täiendavate sotsiaaltoe-

tuste maksmine.

- Ühele inimesele eraldati sotsiaal-

korter.

- Kolme inimese toetusavaldused

jäeti rahuldamata.

- MTÜ-le Jeerikole eraldati 50 000

krooni hoone teise korruse re-

monttööde teostamiseks.

- Väljastati ehitusluba elamu re-

konstrueerimiseks Läste külas.

- Alustati 3 inimesega õigusvasta-

selt võõrandatud maa kompensee-

rimise menetlemist.

- Nõustuti Tapa vallas Imastu kü-

las Imastu Koolkodu katastriüksu-

se jätmisega riigi omandisse.

- Moodustati komisjon avaliku

konkursi „Korraldatud jäätmeveo

ainuõiguse andmise Tapa valla veo-

piirkonnas“ korraldamiseks.

- Anti luba FIE-le Fatima

Tsatiashvili laada korraldamiseks

Tapa linnas turu ja kaubamaja va-

helisel platsil 12. mail 2007. a.

VALLAVOLIKOGU MÄÄRUSEDVALLAVALITSUSE ISTUNGID

8. märts 2007

- Kümnele katastriüksusele määra-

ti sihtotstarve.

- Võeti vastu määrus „Tapa valla

jäätmevaldajate registri asutamine

ja registripidamise põhimäärus”.

- Otsustati müüa Tapa vallale kuu-

luv kinnistu aadressiga Jaani 6.

- Toimus määruste „Tapa valla hea-

korraeeskiri“, „Raieloa andmise

kord“ ja “Tapa valla koerte ja kas-

side pidamise eeskiri“ 1. lugemine.

- Kuulati ära vallavolikogu haridus-

ja kultuurikomisjoni aruanded.

- Moodustati ajutine komisjon

Tapa valla põhimääruse muutmi-

seks.

- Valiti viis rahvakohtuniku kandi-

daati.

VALLAVOLIKOGU ISTUNG

Aleksander SileVallavolikogu esimees

inimeste hooldajatoetuse taotlemi-

se, määramise ja maksmise kord;

Eluruumide alalise kulude piirmää-

rade kehtestamine toimetulekutoe-

tuse määramisel; Ühekordse sünni-

toetuse maksmise kord; Tapa valla

sotsiaalkorterite eraldamise ja kasu-

tamise kord; Tapa valla vähekind-

lustatud perede laste koolieelsetes

lasteasutustes, üldhariduskoolides ja

kutseõppeasutustes toitlustamise

toetamise kord; Koolieelsete laste-

asutuste kulude vanemate poolt

kaetavate osa määra kehtestamine;

Koolilõuna toetuse kasutamise tin-

gimused ja kord; Toimetulekutoe-

tusteks eraldatud vahendite kasu-

tamine; Tapa valla vähekindlusta-

tud perede, laste toitlustamise toe-

tuse ning täiendavate sotsiaaltoetus-

te taotlemisel toimetulekupiiri mää-

ramine jpm. eelnõusid ja sotsiaalse

kaitse eelarvet, mis kiideti heaks eel-

arvekomisjon poolt.

Komisjoni liikmed on käinud tut-

vumas Tapa hooldekodu, Tapa

haigla, Moe piirkonna sotsiaalkor-

terite, MTÜ Lastekaitse Ühingu,

MTÜ Seeniori ja MTÜ Jeeriko töö-

de ja tegemistega.

Liikmed on koos käinud ja aru-

tanud valla arengukava. Tehti ette-

panekud lülitada arengukavasse

MTÜ Jeeriko, MTÜ Lastekaitse

ühingu ja MTÜ Seenioride tegevu-

se toetamine. Laste päevahoiu tee-

nuste laiendamine ja kriisitoateenu-

se kättesaadavus kõigile abivajajale.

Seisame selle eest, et sotsiaalset abi

vajavatel isikutel kõigis valla piirkon-

dades oleks tagatud hügieenivõima-

lused. Seenioride ühingule, eakatele

ja liikumispuudega inimestele koos-

käimiseks sobiliku ja suurema ruu-

mi leidmine. Liikumispuudega ini-

mestele teenindusobjektidele ligipää-

su tagamine.

Meie ülesanded on isiku või pe-

rekonna toimetulekuraskuste enne-

tamine, kõrvaldamine või kergen-

damiseks abi osutamine ja sotsiaal-

sete erivajadustega isiku sotsiaalsele

turvalisusele, arengule ja ühiskonnas

kohanemisele kaasaaitamine.Marina Annus,

sotsiaalkomisjoni esimees

Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni töödest ja tegemistest

hekindlustatud perede, valla eelar-vest täiendavate toetuse ja laste toit-lustamise toetuse määramisel kuu-sissetuleku piirmäära suuruseks üheperekonnaliikme kohta 1800 kroo-ni.

§ 2. Tunnistada kehtetuks TapaVallavolikogu määrus 15. detsem-ber 2005 nr 10 „Tapa valla vähe-kindlustatud perede laste toitlusta-

mise toetuse ning täiendavate sot-siaaltoetuse taotlemisel toimetule-kupiiri määramine“.

§ 3. Määrus jõustub 15. veeb-ruaril 2007.

§ 4. Määrus rakendatakse ta-gasiulatuvalt alates 01. jaanuarist2007.

TAPA VALLA AJALEHT LK 717. märts 2007

Alari ja Sandra tutvumisringis täiskasvanute valvsa pilgu all.Foto Ave Pappe

Veebruarikuus otsustas Hasart-mängumaksu nõukogu rahastadaMTÜ Tapa Lastekaitse Ühingupoolt kirjutatud projekti Üheskoos,mille raames saame läbi viia lapse-vanemate efektiivsustreeningu.

Projekt on suunatud lasteva-nematele, kus peres kasvab eri-vajadusega laps(ed) ning eesmär-giks on parandada suhteid laste jalastevanemate vahel. Anda vane-matele võimalus õppida koos pe-rekonnaga, kuidas suhelda inimes-tega, kes omavad nende elus täht-sat rolli ning samas saada ka tugeoma probleemidele ja nende la-hendamisele. Kuna tänapäeva kii-res tempos jääb üha vähem aegateineteisele siis tahame antud pro-jektiga propageerida ka ühistege-vusi laste ja vanemate vahel.

Projekt on vajalik, kuna eri-vajadustega lastele ja nende va-nematele ei ole Tapa vallas piisa-valt tähelepanu pööratud. On külligaaastased jõulupeod ja erinevadlaagrid, kuid sellist treeningut, misliidaks perekonda ja annaks prak-tilisi teadmisi, kuidas erinevatesolukordadest niimoodi välja tulla,et ei tee haiget teistele ega kaendale, ei ole olnud. Lastevane-mate suurim soov oli osa võttajust nimelt sellisest koolitusest jaseda koos pereisadega. Olentäiesti veendunud, et koolitusannab igati häid ja praktilisi nä-

punäiteid vanematele.Samal ajal kui lapsevanematele

käib koolitus, mida kutsume läbiviima Gordon Training Inter-nationali poolt litsenseeritud tree-neri Tõnu Naela, on lastel võima-lus koos mängida, meisterdada võilaulda/tantsida. Neid tegevusi vii-vad läbi kas siis meie välisvaba-tahtlikud või allakirjutanu.

Ühistegevustega tegime algustjuba nädal tagasi, kui laupäevaselpäeval kogunesid lastekaitse ühin-gusse erivajadustega lapsed ja nen-de vanemad. Algne plaan minna

Männikumäele kelgutama kukkusseekord vihmase ilma tõttu läbi,kuid see-eest mängisime ja tegimekäelisi tegevusi ühingu ruumides.Koos tehti tutvumis- ja laulumän-ge ning suurele paberile meisterda-sime storyline meetodil oma kesk-konna, kus tahaksime elada. Toreoli vaadata, kuidas emad, isad ja lap-sed nii üksmeelselt koos tegutse-sid ja kellelgi polnud kahju omateadmisi/oskusi ka teistele edasianda.

Ave Pappe,Tapa LKÜ tegevjuht

Hiljuti täitus aasta Eestis tegutse-misest Soome kehahooldustarve-te ettevõttel Dermoshop OY, misvaliti Soomes üheks 2006. aastaedukamaks ettevõtteks.Dermoshop loodi Soomes 1990.aastate keskpaigas ja ettevõtte loo-ja ja tegevdirektor Henry Back-lundi eesmärk oli luua kvaliteet-sete nahahooldustoodete otse-müügikanal. Rootsis alustasDermoshop tegevust 2002. jaEestis 2005. aastal.

Kultuurilised erinevused onsundinud ettevõtet varieerima too-teid vastavalt riigile. Nii on näi-teks Rootsis parimateks müügiar-tikliteks dekoratiivkosmeetikahooajatooted, Soomes hinnatak-se tervisega seotud tööteid. Ees-tis on inimesed Dermoshopi kii-resti omaks võtnud ja kasutavadagaralt just interneti teel tellimist,

mis on mugav ja hoiab aega kok-ku. Seetõttu polegi midagi imesta-da, et kuna Dermoshop OY too-dete müük tugineb internetimüügi-le, siis 60 protsenti ostudest tehak-se läbi interneti. Eestis aga isegi 90protsenti. Internetiaadressiltwww.dermoshop.ee või siis telefo-nil 600 66 22 on võimalik tellidatooteid, liituda klubiga ja saada osasooduspakkumistest.

Dermoshop OÜ müügi-ja tu-rundusjuht Marge Kõiv on esimeseaastaga rahul, sest huvi kodus mu-gavalt tooteid tellida on eestlasteusinat internetikasutust arvestadestäiesti mõistetav. “Aastaga on meietellijate arv kahekordistunud, püsi-klientide seas on lisaks eraisikuteleka firmad, kes kasutavad võimalusttähtpäevade puhul oma töötajaidmeeles pidada,” selgitas Marge Kõiv.

Dermoshop müüb tooteid hulgiotse valitud personalirühmadele,

ilma üleliigsete vahendajateta, ja suu-dab seetõttu pakkuda tooteid heahinna ja kvaliteedi suhtega. Tootedon valmistatud kvaliteetsetest toor-ainetest ja on korralikult dermato-loogiliselt ehk inimeste proovikasu-tuses testitud. Kõivu kinnitust möö-da ei testi firma kasutatavaid toor-aineid või tooteid loomadel.

Pidevalt täienev tootesari koos-neb umbes 80 huvitavast tootest -turvalised põhitooted, spetsiifilise-mad kosmeetikatooted, trendikaduudistooted ja originaalsed erihool-dustooted. Kõik ühest kvaliteetsesttootesarjast. Toodete hulgas on kapalju lõhnastamata tootevariante.Seetõttu leidub Dermosili tooteva-likus sobivaid tooteid kogu perele.

Marge Kõiv

Olgu mainitud sellised nimednagu Toivo ja Taimi Loose, ArvoOrupõld, Ivo Rist, samuti nime-kad treenerid Vaike Aavola jaHeino Mäesalu.

Olimar-Erik Kesküll oli pikkaaega ainuke tõsine harjutaja, kesEesti tasemel võistlustel arvestatavtegija, jõudumööda andis ta nõunoortele ja korraldas Tapa meistri-võistlusi.

70ndate lõpus rajasid keskkoo-lipoisid Kuido Rooba ja Riho OlvetPiilu küla metsadesse uue raja jakäivitasid edukalt seeriavõistlused.

80ndatel valmis Tapal Elektri-võrkude juurde valgustatud suu-sarada Richard Kivisoo, ErikKeskülli ja Rein Puhke pingutuse-na, et saaks peale tööd treenida.Sellel rajal peeti haaravad teate-võistlused PKV karikatele.

80ndate lõpus ja 90ndate algu-ses on silmapaistvaid tegusi teinudJaan Olvet ja Kuno Rooba suund-suusatamises. Kuno on saavutanudN Liidus hõbemedali noorteklas-sis ja osalenud maailmakarika etap-pidel taliorienteerumises. Tütarlas-test oli edukaim Annely Kesküll.

Ja olemegi jõudnud tänapäeva,

kus üritame Tapa suusaelu klu-bivormis edasi viia ja noortele te-gevust pakkuda. Põhilised tree-ningrajad on Männikumäel,Rutkastes ja Jänedal. Klubi saabtänavu 10-aastaseks. Raili ja KunoRooba õpilased on saavutanudhäid kohti murdmaal ning suusa-orienteerumises.

Palju “tegijaid” jäi sellest ülevaa-test välja, palun mitte solvuda! Te-retulnud on fotomaterjal ja edu-lood, sest ees on veel palju juube-leid.

Kaido Lanno,MTÜ Männikumägi

27. märtsil kell 11–15 toimub Tapakultuurikojas (Turu 8) järjekordnedoonoripäev. Verekeskus ootabkõiki Tapa inimesi verd loovuta-ma, sest see on erakordne võima-lus aidata raskes seisundis patsien-te, kelle rollis võivad ühel päevalolla ka meie sõbrad, lähedased,tuttavad või õnnetu juhuse tõttumeie ise.

Doonoripäeva külastamisekstuleks varuda umbes tund aega,millest vereloovutus võtab 5 kuni10 minutit ning ülejäänud aeg ku-lub ankeedi täitmisele, meditsiini-lisele läbivaatusele ning väikeselepuhkusele peale vereandmist. Ve-reandmise käigus võetakse doono-rilt 450 ml verd – see on kõigest8% kogu täiskasvanu inimese ve-rest, mis taastub keskmiselt 72 tun-ni jooksul.

Doonoriverd vajatakse iga päevja iga annetatud veredoos päästabkellegi elu, sest verd ei ole võima-lik tööstuslikult toota ja vere ain-saks allikaks on doonor. Anneta-tud verd kasutatakse iga päev ras-ketel operatsioonidel, sünnitustel,

patsientide raviks verejooksu, ras-ke trauma, aneemia, leukeemia,vähktõve, maksahaiguste, põletusteja paljude teiste haiguste puhul.

Doonor saab vereloovutuse eesthea enesetunde, et on kedagi aida-nud, regulaarse doonori tervis onverekeskuse arstide valvsa kontrolliall. Lisaks sellele saab iga doonor tä-nutäheks väikese kehakinnituse ningkinkepaki verekeskuse poolt.

Tule doonoriks, kui oled:* terve, ei põe hetkel mõnda vii-

rushaigust ega tarvita ravimeid* puhanud ja söönud* kehakaaluga üle 50 kg* 18–60-aastaneViimasest vereandmisest peab

olema möödunud meestel 60 päevaja naistel 90 päeva.

Vereloovutusele tulles võta kind-lasti kaasa pildi ja isikukoodiga isikuttõendav dokument!

Tule doonoriks – sina saad aida-ta!

www.verekeskus.ee

Marina Talisainen

Päästeasutused panevad üha enamrõhku ennetustööle

Eelmisel aastal valminud pääs-teala ennetustöö strateegia näebtänavu ette ulatusliku aastaringsetegevusprogrammi, mille keskmeson projekt “Kodu tuleohutuks!”.

Päästeasutuste analüüs näitab, ettulekahjud, mille tagajärjel saavadvigastada ning hukkuvad inimesed,leiavad aset valdavalt kodudes ningkodude tuleohutus on kujunenudpeamiseks valupunktiks.

Projekti „Kodu tuleohutuks!“algatamisel sai otsustavaks kurb sta-tistiline tõdemus, et igal aastal huk-kub Eestis tuleõnnetuste tõttukeskmisel 140 inimest. Läinud aas-tal oli see arv 164. Peamised tule-kahjude tekke põhjused on hoole-tus lahtise tule kasutamisel, hoole-tu suitsetamine, küttekollete nõue-tele mittevastav kasutamine või pai-galdus, aga ka rikkis elektriseadmed.

Tulesurmade põhjuste taga pei-tuvad mitmetahulised probleemid,mille lahendamiseks ei piisa ainultpäästeasutuste tegevusest. Kodudetuleohutumaks muutmisel ning ini-meste elu ja vara kaitsmisel on pääs-teasutused alustanud aktiivset koos-tööd maavalitsuste, kohalike oma-valitsuste, meedia, vabatahtlike or-ganisatsioonide ja ettevõtjatega.Täname kõiki oma koostööpartne-reid, kes peavad oluliseks elaniketurvalisuse tõstmist.

Leidmaks võimalusi toetada janõustada inimesi tuleohutust puu-dutavates probleemides, on uutlaadi probleemidele läheneminepäästeala töötajate tehtavad kodu-külastused, mille eesmärk on nõus-tada inimesi nende kodus ning in-dividuaalsetest vajadustest lähtu-valt. Kodukülastuste käigus keda-gi ei trahvita, vaid fikseeritakse olu-kord ja arutatakse lahendusi koduvõimalikult tuleohutumaks muut-misel.

Igaühel on võimalik kutsudaoma koju päästetöötaja, helistadespäästeala infotelefonile 1524 või

andes oma soovist teada kohalikeomavalitsuste kaudu korraldatud su-veüritustel, millel osaleb päästetee-nistuse infotelk. Kodukülastusedkestavad maikuu lõpust kuni sep-tembrikuu lõpuni. Novembris agaloositakse külastatud kodude seastvälja auhinnasaajad.

Samuti on päästekeskuste tule-ohutusjärelevalve bürood hakanudlisaks uurimistoimingutele oluliseltenam tähelepanu pöörama ka tule-ohutusealaste selgituste ja teabema-terjalide jagamisele.

Märtsi lõpus toimub ulatuslikmeediakampaania suitsuanduri tut-vustamiseks ning sügisel on tähele-panu keskpunktis küttekollete tule-ohutusega seonduv.

Selle aasta algusest toetab enne-tustööd ka päästeala infotelefon,mille kaudu on võimalik saada tea-vet korstnapühkijate ja tuleohutuse-järelevalve inspektorite kontaktand-mete kohta, samuti ennetusalastesündmuste, ennetustöö korraldajateja kohalike päästekomandode jms.kohta.

Kõiki projektis kavandatavaidtegevusi läbiv sõnum on, et kahju-tuli saab alguse pisiasjadest ning õn-netusi võib juhtuda igaühega. Tur-valisuse tagab, kui inimestel on sel-leks olemas valmisolek. Ettevalmis-tus aga tähendab nii teadmisi, osku-si kui ka vahendeid.

Tagasisidet projekti tulemuslik-kusest antakse koostööpartneritele jameedia kaudu ka avalikkusele.

Meeldiv on tõdeda, et algatatudprojekti suhtes on positiivselt reagee-rinud enamik Ida- ja Lääne-Virumaakohalikke omavalitsusi ning kolman-dik neist toetab projekti ka omapool-se materiaalse panusega.

Täpsemat teavet „Kodu tuleohu-tuks!“ projekti läbiviimise kohta saabIda-Eesti Päästekeskuse Ennetustööbüroo juhatajalt Marika Uussalult, tel5342 8860, e-post:marika.uussalu@rescue.ee

Marika Uussalu

Kodu tuleohutuks!

Dermoshop toob ilu ja tervisekoju kätte

DoonoripäevTapa kultuurikojas

Tapal on suusatatud 80 aastatAlgus eelmises ajalehes

Lapsed ja vanemad tegutsevad koos

Makstud reklaamtekst

TAPA VALLA AJALEHTLK 8

TEATED - KUULUTUSED - TEATED

Tapa valla ajaleht Sõnumed - Roheline tn 19, ArenduskodaÜldinfo – tel 325 8690, faks 325 8695.Ajalehte saab lugeda – tapa.ee/arenduskoda/ajaleht,e-post: arenduskoda@tapa.ee, heiki@tapa.eeToimetaja Heiki Vuntus – tel 325 8696, mobiil 5648 5208Küljendaja Liina Kald – tel 322 9673, mobiil 528 7998Trükitud trükikojas Agur – Pikk 16, Rakvere, tel 322 3999Trükiarv 3600. Leht ilmub kaks korda kuus.Kuulutuste vastuvõtt Roheline tn 19 E–R kell 9–16.Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgusehuvides toimetada ning lühendada.Et hoida ära arusaamatusi peab lehematerjalolema toimetuses hiljemalt lehe ilmumisenädala esmaspäeval kell 16.

1. Liiva, killustiku, purustatud kruusa ja sõelmete müük.2. Saematerjali (lauad, prussid) müük.3. Sõiduauto rehvide müük, remont ja vahetus4. Ka kasutatud sõiduato rehvide müük.5. Lumetõrje.6. Küttepuude, turba ja puitbriketi müük. Kivisöe müük.

Takom VM OÜ, Õuna 15, tel 322 0028.

Takom VM OÜ

17. märts 2007

KUHU MINNA?

TAPA KULTUURIKOJAS

LEHTSE KULTUURIMAJAS

OÜ Puusõber müüb aasta läbiKÜTTEPUID

lõhutud ja sobivas mõõdus.Kogused täpsed ja mõõdetavad,

puud koormasse laotud. Firmal on pikaajalineküttepuude tootmise kogemus.

Tel 5660 7450

Võtame tööleLOGISTIK-LAOHOIDJA (mehe).Vajalik arvuti kasutamise oskus ja

veoautojuhiluba. Info telefonil 325 8900.CV saata hede@segers.ee

19.–27.03.07 asendab Tapa valla volitatudvet-arsti Piret Virki tööpiirkonda

vet-arst Maie Kommusaar.Tel 521 1152

TAPA MUUSEUMIS

Urve Laiduse maalid ja piltvaibadTiiu Koovi portselanmaalid ja tikandid

Avatud T, N 10-12, 14-17; L 10-14Tapa, 1. Mai pst 34, tel 322 0060

20.03kell 20 Kino22.03kell 13 Pensionäride klubi Kanarbik pidu –

Kevadele vastu tantsu ja lauluga.Osavõtumaks 5 kr

24.03kell 14 Kontsert „Esimesed kevadised helid“.Kaastegevad MTÜ Orpheus ja Tapa linnakollektiivid. Tasuta

24.03kell 19.30 Külas Anne Veski – kontsert ja tants.Laudadega pidu – kiirustage!Pääsmed 150 kr ja 250 kr

27.03kell 10.30 Doonoripäev27.03kell 20 Kino29.03kell 19 Komöödiateatri etendus „Ürgmees“.

Pääsmed 80 kr ja 100 kr03.04kell 20 Kino08.04kell 16 Tapa orkestri kevadkontsert10.04kell 20 Kino12.04kell 19 Mihkel Mattisen –

“Klassika superhitid klaveril”.Pääsmed 80 kr ja 100 kr

märts-aprill 2007

Ravimassaaz, kosmeetika: näopuhastus,näomassaaz, näomaskid,näole raviprotseduurid.

Pikk 19, Tapa, tel 554 0210

28. märtsil kell 6–1829. märtsil kell 6–1809. aprillil kell 8–2410. aprillil kell 8–2411. aprillil kell 8–2412. aprillil kell 8–2413. aprillil kell 8–2414. aprillil kell 8–2415. aprillil kell 8–2425. aprill kell 00 kuni 26. aprill kell 2426. aprill kell 22 kuni 27. aprill kell 16

Silvester Jürjo,Tapa Väljaõppekeskuse kaplan

teabeohvitseri ülesannetes

Polügoonil toimuvad laskmisedjärgnevatel aegadel:

OÜ Multivarius müüb tooreid jakuivi küttepuid, transpordi võimalus.

Kuulutus ei aegu. Tel 501 3862

Müüa väiksem maja Tapa kesklinnas(väike korras aed, 2 kasvuhoonet, saun, uued

aknad). Tel 5815 6726

Müüa 1-toaline korter Tapa kesklinnas.Tel 553 7422

7.aprillil kell 20

MMM-õhtu ehk Mõnusate MuusikaMeeste pidu

Tule hooaja viimasele ja parimale peole –tantsid tallad alt!!!

Tantsuks mängivad mitmed bändid ja pillimehedlähemalt ning kaugemalt. Muusikat seinast-seina.Peole on oodatud mõnus ja tantsuhimuline publik!

Üritus toimub 4. korda! Publik valib lemmikud!Eelregistreerimine laudadesse 5. aprillini!

(tel 383 3350 ja 521 8398)Pääse 50 kr

Soovin osta maad Jootme külas jaselle lähiümbruses.

Helistada telefonil 5810 397

Rahvakultuuri Arendus- jaKoolituskeskus koos MTÜ Loometööga

kutsubFILEEPITSI KOOLITUSELE

24. ja 25. märtsil kell 8.30–1614. ja 15. aprillil kell 8.30–16

Õpetaja Silja Nõu ERKL-ist.Osalustasu 4 päeva eest kokku 120 krooni.Kanda rahanduse arvele. Eelregistreerimine

telefonil 528 7107, loome@hot.eeKaasa võtta fileenõelad komplektis

pulkadega. Tegemiseks tugevat siledat niiti(kõige jämedam heegelniit)

Pitsidel on meie rahvarõiva ilustamisel vägatähtis osa. Pits oleneb alati rõiva iseloomust,mille juurde ta kuulub. Fileepitsi ehk võrkpitsi

on esinenud käistel ja tanudel.Sellist pitsi on võimalik kasutada ka

tänapäevariietuses, kardinate, linikute jmtegemiseks. Pitsi tegemiseks sõlmitakseenne keerdniidist võrk nagu kalavõrk,

aga peenesilmalisem.Hiljem tikitakse sellele võrgule kiri sisse.

Elion teatab, et

Digi-TV (IPTV) jõudis Jänedale.

Avaldame kaastunnetKristo Danilsonile

kalli emakaotuse puhul.Klassikaaslased

Tapa gümnaasiumi 78. B-lennust.

18. märts kl 12 Lehtse külakilb 5. mäng. Jätkub V hooaeg!Nupukad võivad alati liituda! Võistkond –kuni 4 liiget. Täiskasvanuil osamaks 15 kr

23. märts kl 19 Hei, teatrisõber! Rakvere Teatri etendus„GUPI”. Pileti hind 80 kr, soodus 60 krNB! Tapa rahvas! Buss väljub keskväljakultkl 18.30 (sõidu hind 15 kr). Piletite ettetellimineja tasumine Lehtse kultuurimaja (tel 83 3350,521 8398, e-mail:lehtse.kultuurimaja@tapa.ee);Tapa kultuurikoda (tel 322 0061) ja TapaBuss OÜ (tel 322 0019 – kontor avatud kl 8–12)TELLIMINE 21. märtsiks – kiirusta!

24. märts kl 12 Klubi Ehavalgus korraldab talvelõpupeo.Oodatud on Tapa valla pensionäride klubid!Esinemised, ühislaulud, -tantsud, -mängud jms.Külaliseks Voose klubi Ehavalgus. Osamaks 15 kr

26. märts kl 13 Ehavalguse jututubaMälutreening. Läbi viib Anu Jonuks.Istume ühises teelauas. Üritus tasuta

märtsi II pool 2007

Soovin pikemaks ajaks üürida1-toalise ahiküttega korteri.Tel 5647 1784, 327 7182

Lp Tapa valla korteriühistu juhid jajuhatuse liikmed

31. märtsil algusega kell 10 toimubTapa kultuurikojas Turu tn 8

INFOPÄEV.10.00-10.20 Avasõna: Tapa vallavalitsuse

abivallavanem Teet Koitjärv10.20-10.35 Kaugkütte Termoring Grupp OÜ

juhataja Aleksander Sile räägib tege-mistest ja plaanidest soojatootmisel

10.35-11.30 Kaugküttel elamute küttesüsteemide energiasäästlikuks muutmine:lektor Vladimir Kopõltsov Viljandiston tegelenud 1992. a elamuteküttesüsteemide renoveerimise jaautomatiseerimisega. KÜ tegevdirektor

11.30-12.00 Kohvipaus12.00-12.30 Energiaauditi vajalikkusest ja

riiklikest toetustest, kuidas väärtustadaKÜ juhi tööd: lektor Tiina Laas (Tartust)

12.30-13.00 Veebipõhine korteriühistu raama-tupidamise programmi tutvustus: OÜTarkvaralabor Peeter Lind (Tartust)

13.00-14.00 Küttesüsteemide tasakaalustami-ne ja radiaatorite tõhus pesemissüs-teem: lektor Vladimir Koplõstov

14.00 LõpetamineKorraldaja Peeter Lauring, tel 5664 8310